EELTEADMISI PURILENNUKIST
1. Lennuks vajalikud tingimused
Purilennuk on õhust raskem mootorita lennuaparaat, mis püsib õhus jäiga tiivapoolt liikumisel tekitatud tõstejõu toimel.
Õhust kergemad lennuaparaadid, nagu aerostaat (
a
) (õhupall) ja õhulaev (
b
), tõusevadõhku seetõttu, et nende ruumala poolt väljatõrjutud õhu kaal ületab nende lennukaalu.Taolist nähtust võib jälgida väga lihtsa katse juures. Kui vabastada vee all mingi veestkergem ese, näiteks tükk puitu, tõuseb see veepinnale. Samale põhimõttele on rajatud kaõhust kergemate lennuaparaatide ehitamine. Et aerostaat oleks õhust kergem, on talsuure ruumalaga kest, mis täidetakse mingi õhust kergema gaasiga (vesinik, heelium).Õhust kergem lennuaparaat võib õhku tõusta sõltumatult lennukiirusest, tõstejõud tekiberikaalude vahest.Õhust raskemad lennuaparaadid peavad tekitama tõstejõu mehaanilisel teel. Nii näitekstekitab helikopteril (
c
) vajaliku tõstejõu püstteljel pöörlev tiivik. Ornitopter (
d
) - lendavalinnu põhimõttel töötav lennuaparaat - tekitab tõstejõu liikuvate lööktiibade abil. Kõigeenam levinud õhust raskem lennuaparaat - lennuk (
e
)- püsib õhus ainult tunduvaliikumiskiiruse puhul. Küllaldase liikumiskiiruse juures tekib õhku läbival jäigal tiivaltõstejõud, mis tasakaalustab lennuki kaalu. Samal põhimõttel lendab ka purilennuk. Kunapurilennukil puudub mootor, säilitab ta kiiruse ainult teatud nurga all laskudes. Sellistlendu nimetatakse lauglemiseks.Õhkutõusmiseks peab purilennukil olema küllaldane kiirus, et tiiva tõstejõud ületakspurilennuki kaalu. Vajaliku kiiruse saavutamisele eelneb kiirenev liikumine maapinnalmingi mehaanilise stardiagregaadi toimel. Maandumisel vähendab lendur maapinnalähedal lennukiirust sedavõrd, et tiiva tõstejõud muutuks purilennuki kaalust väiksemaks.Purilennuk vajub maapinnale, liikumiskiirus kahaneb ja läbinud maapinnal mõnikümmendmeetrit, jääb seisma.Seega on purilennuki lennuks vaja järgmisi tingimusi:
a) purilennukil peab olema vastava kuju ja mõõtmetega tiib, mis tekitab lennuksvajaliku tõstejõu;b) purilennuk peab liikuma õhus küllaldase kiirusega;c) purilennuki õhkutõusmiseks tuleb kasutada mehaanilist vahendit;
d) pikemaajalisel lennul peab purilendur oskama kasutada õusvaid õhuvoole, milletõusukiirus on võrdne või suurem purilennuki vajumiskiirusest.
2. Purilennuki peamised osad
Tavalise purilennuki peamised osad (joon. 12) on: tiib, kere, saba ja telik.
Joon. 12. Purilennuki tähtsamad osad
Tiib
on purilennuki tähtsamaks osaks. Võib esineda eritüübilisi purilennukeid, millelpuudub kere, saba või mõni teine osa, kuid ilma tiivata purilennukit ei esine kunagi. Tiivakujust, ehitusest ja mõõtmetest olenevad eelkõige purilennuki lennuomadused. Liikumiselõhus tekib tiival tõstejõud, mis on suunatud alt üles ja tasakaalustab purilennuki kaalu.Tiiva tagaserva külge on kinnitatud väikesed liikuvad pinnad - kaldtüürid. Need onühendatud tiivaga liigendite abil ja võivad lenduri juhtimisel kalduda üles ja alla. Kaldtüüridliiguvad alati teineteisele vastassuunas - kui vasakpoolne tõuseb, siis parempoolne vajub ja vastupidi. Kaldtüürid on ühendatud purilennuki kabiinis asuva juhisega. Nende abil saablendur kallutada purilennukit põiksuunas.Peale kaldtüüride on kaasaegsete purilennukite tiibadel sageli veel teisi liikuvaid osi, nagupidurklapid, taga- ja eeltiivad jm. Sellist lisaseadeldistega tiiba nimetataksemehhaniseeritud tiivaks. Mehhaniseerimise peamiseks eesmärgiks on purilennukilennuomaduste ja juhitavuse parandamine.Enamikul kaasaegseist purilennukeist asetseb tiib kas kere peal või kere keskkohal.Sageli kinnitatakse tiib kere külge tugede abil, mis võimaldab konstruktsiooni kergendada.Algväljaõppe-purilennukeil kasutatakse veel tiiva ja kere vahelisi pingutustrosse.
Kere
ühendab tiiba ja saba ning mahutab meeskonna ja tarviliku lisavarustuse. Kere allakinnitatakse telik. Esineb ka lihtsamaid õppe-purilennukeid, kus keret asendab kas üks võikaks sabatala. Sellistel purilennukitel asub meeskond nn. Gondlis. Veel ehitatakse nn.vaidtiibu (lendav tiib). Viimased on tavaliselt ilma kere ja sabata, kusjuures meeskondasub tiiva paisutatud keskosas (joon. 14).
Joon 14. Vaidtiib
Purilennuki kere peab olema voolujooneline, s.o. väikese õhutakistusega. Seepärastantakse kerele võimalikult tilka meenutav kuju ning parematel treening- jarekordpurilennukeil kaetakse meeskonna kabiin läbipaistva kupliga.Kere ninaosa all on stardikonks, mille taha kinnitatakse startimisel kummiköis. Lennuki võimingi maapinnal liikuva agregaadi järel slepitavatel purilennukeil on ninas ja kere külgedelvõi all trossi kinnitamiseks slepplukud, mida võib soovi korral kabiinist avada. Keretagaossa on kinnitatud stardilukk. Seda kasutatakse ainult kummiköiestardil. Stardilukuülesandeks on purilennuki paigalhoidmine kummiköie pingutamise ajal. Stardilukkvabastatakse samuti kabiinist vastava hoova abil.Saba annab purilennukile õhus ja maapinnal liikumisel vajaliku püsivuse ja juhitavuse.Saba koosneb stabilisaatorist, kõrgustüürist, kiilust ja pöördetüürist.Stabilisaator on saba horisontaalse osa eesmiseks, liikumatuks pinnaks. Stabilisaatorpeab tagama küllaldase pikipüsivuse, s.t. peab võimaldama purilennukile ühtlase, ilmaüles-alla võngeteta lennu. Stabilisaator on kinnitatud kas kere tagaosa või kiilu külge.Kõrgustüür on stabilisaatori liikuvaks jätkuks. Kõrgustüüri saab lendur juhise abil kallutadaüles-alla ja seega lennukit juhtida pikisuunas.Kiil paikneb vertikaalselt ja on jäigalt kinnitatud kere tagaosale. Kiilu ülesandeks on andapurilennukile teekonnapüsivus. Ilma kiiluta ei hoiaks purilennuk kindlat suunda, vaidpöörduks kas paremale või vasakule. Pöördetüür on kinnitatud liikuvalt kiilu tagaservale.Lendur kallutab pöördetüüri pedaalide abil paremale või vasakule, muutes seegapurilennuki suunda.Täiuslikumatel purilennukitel on kõrgustüüride tagaosas veel väikesed liikuvad pinnad, nn.trimmerid. Lendur saab trimmeri asendit kabiinist muuta vastava ratta või hoova abil.Trimmeri ülesandeks on purilennuki täpne aerodünaamiline tasakaalustamine kindlallennukiirusel.Vaidtiibadel ei ole stabilisaatorit ja tavalist kõrgustüüri (joon. 14). Stabilisaatori ülesannettäidab siin tiib ise, millel on eriline kuju. Kõrgustüüriks on taolistel purilennukitel tiiva liikuvtagaserv. Sageli kasutatakse kõrgus- ja kaldtüüride asemel üht tüüride süsteemi, nn.elevoone, mis täidavad nii kõrgus- kui ka kaldtüüride ülesannet. Kiil ja pöördetüür
Search History:
Result 00 of 00
00 results for result for
p.
More From This User
Notes
Load more
