You are on page 1of 24

EESTI HISRAHASTUSE LUGU

20122014
Hooandja on tegutsenud alates 2012. aasta maist. Sellest
ajast alates on Hooandjas olnud leval 221 projekti, neist
on nnestunud vajalik summa kokku koguda 124 projektil
ehk 64 protsendil. Kokku on jagatud 375 272 eurot ning
see summa on tulnud 9949 toetajalt.
2
Kingitused hooandjatele.
Tanel Ojasoo foto NO99 teatri
aktsioonist Koos, mis oli tnupidu
inimestele, kes Hooandja kaudu
toetasid NO-teatri lavastuse Iga
eht sdamelk valmimist.
Sdelev Kass esinemas Hooandja
esimesel peol Garage48 HUBis.
Hooandja meeskond Riigikogus
kodanikuhiskonna pioneeri
auhinda vastu vtmas.
3
Eesti esimesel 2012. aasta mais avatud hisrahastus-
platvormil Hooandja vttis vaid paar kuud aega, et
mber lkata skeptikute kahtlused, nagu ei leiaks sel-
line rahastusmudel Eestis piisavalt kandepinda. Pigem
vastupidi. Lppenud aasta nitas, et nudlus sedatpi
keskkonna jrele ei piirdu ksnes loomevaldkonnaga,
vaid seda on vaja ka
kodanikuhiskonna pro-
jektidele.
Loominguliste ja koda-
nikuhiskonna projektide
toetamiseks meldud
Hooandja loodi mitmete
vlismaiste eeskujude
nitel. Ssteem kib siin
nii: projekti autor paneb
Hooandja lehele les oma
ettevtmise tutvustuse,
annab teada summa,
mida ta vajab mtte teoks
tegemiseks, ning ajape-
rioodi, mille jooksul asja
toetada saab. Vastutasuks
toetuse eest pakub ta kin-
gitusi, niteks sissepsu
nitusele, valminud plaati, raamatut vmt. Kui siiski
juhtub, et summat ei nnestu kokku saada, lheb raha
toetajatele tagasi.
Kaks aastat aga, kui Hooandja eksisteeris alles idee
tasandil, ei olnud keegi 100 % kindel, kuivrd eluju-
line selline keskkond Eesti tingimustes ldse on.
Esiteks seeprast, et sellised platvormid toimivad
ksnes juhul, kui taha tuleb kriitiline mass inimesi
ja meil siin on ju inimressurssi alati napilt. Ja teiseks
oldi khklevad, kas eestlased on valmis oma rahaga
vraste inimeste unistusi toetama.
Et seda teada saada, oli vaja kigepealt ssteem
tle panna. Ideest teostuseni kulus pool aastat, see-
juures oli kige keerulisem ksimus, kuidas koosklas-
tada Hooandja toetuste jagamise skeem Eesti seadus-
tega. Ka programmeerimislesanne ei olnud kergete
killast. Kuna tegemist on ikkagi vra raha vahendami-
sega, siis oli lioluline kindlustada, et ssteemis poleks
kusagil apse sees.
Esimesed seitse projekti otsis Hooandja meeskond
ise. Oma mtetega kutsuti nne proovima nii profes-
sionaale kui amatre, sest keskkond on meldud
mlemate jaoks. Sealt edasi hakkas asi juba oma elu
elama. Kik toimis ja ttas nagu kellavrk, rahvas
vttis keskkonna kiiresti ja hsti vastu ja seda nii
projekti toetajate kui tegijate osas, meenutab
Hooandja projektijuht Tiiu Sullakatko.
Hooandja tegijaid rmustas vga, kui soojalt teema
ka meedias les veti ning erilist head meelt tegi see,
kui krgeks kujunes edukate ideede protsent. 64% pro-
jektidest koguvad kokku vajaliku summa vi rohkemgi.
Samm-sammult hakkas vlja kooruma, mis suunas
edasi tuleks areneda. Niteks selgus sna pea, et ka
kodanikuhiskonna
projektidel oleks vaja
sarnast pinda oma ideede
levitamiseks ning selle
aasta kevadest ongi see
Hooandja kaudu vima-
lik. Senine kige suurem
toetus koguti just kodani-
kualgatusele. Selleks oli
19 174 eurot TEDx Tallinn
konverentsi korraldami-
seks. Tulevikus peaksid
sellised ettevtmised
saama Hooandjas koguda
rahalise toetuse krval
ka niteks vabatahtlike
ttunde vi inventari ja
tvahendeid.
Teine oluline uuendus
2012. aastal oli inglise keelsete projektide kaasamine,
sest on mned ettevtmised, mis on suunatud pigem
inglise keelt knelevale publikule, niteks eesti
kirjanduse tlked. Juba mnda aega on olnud plaanis
ka keskkonna vene keelde tlkimine, aga hetkel pole
jud veel peale hakanud. Tundub, et oleme oma koha
leidnud, leiab Tiiu.
Tuleviku peale meldes loodab Tiiu, et Hooandja
muutub tsiselt vetavaks keskkonnaks ka erinevatele
fondidele ja teistele kultuuri ning kodanikuhiskonna
projekte toetavatele asutustele, nii et ka nemad
hakkaksid toetusi siit kaudu tegema. See thendaks,
et ka suuremad ja vimsamad projektid saaksid tulla
Hooandjasse ja projektide autoritel oleks vhem
aruandluse ja muu sellisega vaja tegeleda. See paneks
kindlasti loomeinimesi rohkem tegutsema, kui paberi-
majandusega pusimist jks vhemaks.
Hooandja esimesed
pikad sammud
Hooandjale
antud
auhinnad
2013 Vabahenduste
liidu EMSL eriauhind
aasta pioneerile.
Konkursil Eesti parim
e-teenus saadi 1. koht
kategoorias e-kaasamine.
2014 ajalehe
Postimees auhind aasta
kultuurivedurile.
Esimesena saadi Hooandjast toetust tuletrjevooli-
kutest kottide valmistamiseks. Pildil kotimeistrid
Lee Sakk ja Ivar Arulaid ning Hooandja projektijuht
Tiiu Sullakatko.
4
5
6
Muusika
Faun Racketi vinlalbum
Vajame hoogu, et saaksime tulla nagu derecho, nagu
teljenihe, nagu endorfiinide rnnak nagu Faun
Racket, oli kirjas produtsentide paari Andres Lo
ja Talis Paide histna sndinud Faun Racketi
Hooandja leskutses.
Hooandjasse tuli 2012. aasta sgisest koos tegut-
senud duo selleks, et koguda raha vinlalbumi vlja
andmiseks. Faun Racketi eesmrgiks oli koguda 1500
eurot ja nii ka lks. 51 hooandjat andsid kokku 1505
eurot. See summa kulus lugude masterdamiseks,
albumi kujundamiseks, vinlile pressimiseks, kaane-
tamiseks ja levitamiseks.
Plaat Enter Projector esitluskontserti peeti 12.
detsembril Von Krahlis. Olenevalt toetuse summast
said hooandjad endale tasuks kas Faun Racketi singli,
autogrammiga vinli, kutse plaadi esitlusele vi
Andres Lo varasema albumi Love Bomb Letter.
Tegijate kohta saad lugeda ja stiiliniteid kuulata
aadressil www.faunracket.com. Hooandja ksimustele
vastas Andres Lo.
Miks tulite oma projektiga Hooandjasse?
Vinlalbumi vljaandmiseks pole hetkel teist nii efek-
tiivset ja kiiret rahastamise alternatiivi. Suurt edu kll
ei lootnud, kuid siiski osutus Hooandja tulemuslikuks.

Kas see muudab kuidagi suhtumist projekti, kui
toetus on tulnud konkreetsetelt inimestelt?
Kindlasti muudabki suhtumist isiklikumaks. Kokku-
puuted inimestega sel teemal on isiklikud. Paneb
mtlema, kuidas oleks see tunne, kui konkreetseid
toetajaid oleks 50. asemel 500 vi 5000

Kui palju pidite lisaks pingutama teavitust ja
toetajate otsimisega?
Algus, reeglipraselt, venis. Pingutada tuli oluliselt -
suhelda, selgitada, taasselgitada ja endale aru anda,
et pelgalt lhim tutvuskond pole selliseks projektiks
piisav. Pre-salei puhul tuleb rhuda laiemale tuntusele.

Kas teil on tagantjrele tarkusi jagada, mida
viks projekti esitades teisiti teha?
Kunagi ei ole liiga hilja. Alati tasub endasse uskuda
Faun Racketi taga
seisavad Andres Lo ja
Talis Paide.
7
ning sealjuures uskuda oma fnnidesse, et nad saaksid
meisse uskuda.
Odd Hugo
Mdunud talvel tuli Hooandjasse noor ja srtsu tis
bnd Odd Hugo, kes soovis leida toetust oma esimese
albumi vljaandmiseks. Aasta hiljem oli see sama
plaat Eesti Muusikaauhindade parima debtalbumi
nominendiks.
Odd Hugo muusikas saavad kokku indie, folk, bluus
ja midagi veel, mis inimestele niivrd meeldib, et esi-
nemistest bndil puudust juba ei ole! Pooleteise aasta
jooksul on nad andnud kontserte nii Eestis kui mujal.
Ka oma plaadi tahtsid nad salvestada laivis ja seeprast
oli neil vaja leida raha sobiva avara ruumi rentimiseks.
Lisaks salvestamistehnika rimiseks, lugude mik-
simiseks, masterdamiseks, plaadi kujundamiseks ja
trkkimiseks. Vastutasuks pakkusid nad hooandjatele
seda sama valmivat albumit kas digitaalsel vi fsili-
sel kujul ning kontserdipileteid esitlusele. 117 hooand-
jat andsid neile kokku 1743 eurot, eemrgiks oli saada
1600. Ksimustele vastasid Odd Hugo kaks lauljat ja
kitarrimngijat Rando Kruus ja Oliver Vare.
Miks tulite Hooandjasse?
ks lammas teeb ees ja teised teevad jrele olime
ninud, et juba mitmed sarnased projektid olid saanud
soovitud toetused kokku ning kuna meil ei nnestu-
nud Kulkast saada rohkem kui nrused 150 eurot, siis
otsustasime proovida ka Odd Hugo nne Hooandjas.

Kuidas on Hooandjasse tulemine mjutanud
bndi kekiku?
Hooandja projekti aktiivse promomise tttu oli meie
enda Facebooki leht tublisti aktiivsem, mis tegi meie
nime tuttavaks laiemale ringile inimestele. Thtsaim
Hooandja juures oli vast aga see, et meie sihid tuleviku
suhtes muutusid vga konkreetseks ja tuliselt moti-
veerituks - projekti abil valmis meil album, mis muutis
meid muusikakirjastajate ja levitajate silmis oluliselt
intrigeerivamaks.

Kuidas see mjutab projekti tegemist, kui konk-
reetsed inimesed seda oma rahadega toetavad?
Selle kasvava inimhulga ngemine, kes nnda mrki-
misvrsete summadega meie projekti toetasid ja kes
testi tahtsid, et see album valmis saaks, see tekitas
palju positiivset stressi ja kohusetunnet. Tahtsime teha
teliselt hea album nii meie endi kui fnnide jaoks.
Ehkki paljude toetuste eest vib tnada lhedasi ja
spru, siis erilist vrtust andis asjale ka aina suurenev
uute inimeste hulk, kes meid toetasid. Tundus tiesti
veider, et lihtsalt niiviisi kantaksegi 30 eurot le.
Me loodame, et kik toetajad ikka teavad, kui nneli-
kuks nad meid tegid.
Odd Hugo esimene
album ilmus eelmisel
kevadel.
8
Kui palju pidite td tegema, et piisavalt
toetajaid leida?
Peamine pingutus oli projekti levitamine, kui seda saab
pingutuseks nimetada. Bndiliikmed tegelesid sellega
enesestmista, aga palju tnu vlgneme ka lhedastele,
spradele, tuttavatele ning loomulikult meie hdele
fnnidele. Viimase kahe ndala jooksul kasvas summa
justkui iseenesest, kuid selle taga oli siiski raske
linkide kopeerimise ja kleepimise t. Kindlasti aitas
kaasa ka Hooandja poolne levitamine.

Kas kik lks Hooandjas nii nagu ette kujutasite
vi teate nd, mida teinekord teisiti teha?
Kuna meie albumi lplik eelarve kujunes soovitud
toetussummast kaks korda suuremaks, siis siin kohal
tasub thele panna seda, mida Hooandja tegijadki r-
givad. Projekti mahukust tuleb kalkuleerida detailselt
ja riskiprotsendiga, nii et oleks ruumi manverdada.
Ja kui olete mingi summa kokku arvutanud, siis lisage
sellele mni sada juurde.
Teater
NO99, Iga eht sdamelk
ks enim thelepanu plvinud Hooandja projekte
oli NO99 teatri kampaania Juhan Liivi luule phjal
valminud lavastuse Iga eht sdamelk vlja
toomiseks. Tki tegijad soovisid saata nitlejad heks
prooviperioodiks vrsile uusi kogemusi ammutama
ning nii tuldigi Hooandjasse, et siit mtte teostamiseks
vajalik summa koguda.
Lavastuse autoriteks on Ene-Liis Semper,
Tiit Ojasoo ja Teater NO99 trupp. Oma Hooandja
leskutses selgitasid nad, mida Liivi luule nende jaoks
thendab ning kuidas on see seotud ideega lennutada
nitlejad Mirtel Pohla, Rasmus Kaljujrv, Risto
Kbar jt laia maailma: Liiv on erakordne ja poeetiline,
tema kujundid puudutavad me paratamatu olemise
leldist ksindust ja lkkavad meid ruumi, mille
koordinaardid ulatuvad mnniokkast kosmoseni. /../
Proovid on judnud punkti, kus on selge, et proovi-
saalist ei piisa. Nitlejad peavad sellest ruumist
lahkuma ja ttama kolm ndalat kusagil eemal.
Kaugel. ksinda.
9
Teatril nnestus soovitud 10 000 euro asemel saada
kokku lausa 15 185 eurot. Hooandja kampaania lppes
2013. aasta 5. jaanuaril ning juba 22. veebruaril toimus
esietendus. Mrtsi alguses kutsuti aga kik Hooandja
toetajad suurele tnupeole. Ksimustele vastasid
Ktlin Sumberg ja Eero Epner NO-teatrist.
Miks tulite projektiga Hooandjasse?
Tavapraste rahastamiskanalite piiridesse mahub vaid
ellujmise nimel pingutamine. Kuid kui soovida teat-
ris mitte ainult ellu jda, vaid leida mte ja igustus,
miks ldse elada, siis on vaja pelda erakordse poole.
Oleme sel teel seni vltinud turumajandusliku hinnali-
pikudungli lbimist.
Hooandja oli ja on meie jaoks ideoloogilises plaanis
smpaatne formaat. Kuna see on avalik, vabal tahtel
phinev ja paljusid knetav, siis ei hakka seda dik-
teerima kski turunduslik rihuvi. Just sel phjusel
soovisime vastutasuks mitte jagada lihtsalt hooandja-
tele nnni, vaid kutsuda nad hisele peole, et tekitada
sarnaselt mtlevate inimeste avaliku koosolemise vi-
malus. Tagantjrgi saame elda, et see kohtumispidu
sai erakordne ja teenis ka palju sooja tagasisidet.
Kuid kogutud summast olulisemgi oli meie jaoks
hooandjate arv, mis tuli kokku 518. Ja kuna Hooandja
inimeste snul suurenes nende saidi klastatavus
tunduvalt, siis julgeme elda, et meil nnestus
vastuteenena ka Hooandjale hoogu anda.

Mil moel Hooandjast kogutud raha kasutasite?
Kik see raha kulus seitsme nitleja mujale mineku
peale - nii transport kui kohapealne elu kolme ndala
jooksul. See thendas maailma eri nurkadesse sitmise
puhul ranget reiimi ja lakoonilist enesepiiramist.

Kas see muudab kuidagi suhtumist projekti
tegemisse, kui toetus on tulnud konkreetsetelt
inimestelt?
htemoodi kirega ja tsiselt vtame kiki oma
tegemisi, kuid erakordne oli Hooandja projekt sellegi-
poolest. Eelkige llatavalt suure osalejate arvu tttu.
Need olid inimesed, kes olid valmis ksimusteta
astuma veel sndimata kunstiteose selja taha ning
sealhulgas tegema mrkimisvrse summaga annetusi.
See kik oli soe, julgustandev, ilus, rn.

Kui palju pidite lisaks pingutama, et Hooandjas
toetust kokku saada?
Juba esimesel peval, kui leskutse listi saatsime ja
Facebooki lehel kuulutasime, saime kokku 40% ees-
mrgist (eesmrk oli 10000 eurot). See andis kindlust.
Paaril korral kogumisperioodi keskel kirjutasid meist
Postimees ja Eesti Pevaleht, paaril korral tuletasime
leskutset meelde listikirjaga ja Facebooki lehel, kuid
muud lisapingutust teha polnud vaja. le 100% eesmr-
gist oli koos juba mni pev enne thtaega.

On teil tagantjrele tarkusi ka Hooandja asjus
jagada?
Lavastuses Iga eht
sdamelk on laval
Risto Kbar, Marika
Vaarik, Eva Klemets,
Mirtel Pohla, Inga
Salurand jt.
10
Soovitame olla lihtsalt julged. Projekti planeerimise
etapil khklesid Hooandja tegijad, et ehk on 10000 liiga
suur eesmrk, kuna nii palju polnud varem ksitud ega
kogutud. Aga tagantjrgi saame nneks tdeda, et kui
mte on aus ja tahe suur, siis on ige tunne ka inimes-
tel su selja taga ja ees.
Disain
Lucky Laika nagid ja pildid
Disianiettevtte Lucky Laika kekiri on eksimatult
ratuntav. Illustratsioonid kummalistest ja kaunitest
muinasjututegelastest vluvad nii suuri kui vikeseid.
Mdunud kevadel prdusid Olivia ja Tarieli Lipartia
Hooandjasse, et leida stardiraha uue tootesarja
loomiseks. Plaanis oli hakata tegema vineerist pilte
ja nagisid, kus peal Olivia loodud joonistused Eesti
vanasnade ainetel. Niteks rgib tukastava karu
pilt sellest, kuidas hommik on htust targem. Mundris
kassi snumiks on aga see, et armastuses ja sjas on
kik lubatud.
Lucky Laika esialgseks eesmrgiks oli koguda 1400
eurot. Toetajatele pakkusid nad vastutasuks neid samu
asju, mille meisterdamiseks raha koguti. Huvilisi jagus
ja nii andsidki 79 hooandjat neile 1496 eurot. Valminud
tootesarjaga saad tutvuda aadressil www.belucky.ee.
Hooandja ksimustele vastas Tarieli Lipartia.
Miks otsustasite oma projektiga Hooandjasse
tulla?
Vikesel ettevttel on keeruline leida rahalisi vahen-
deid uute toodete arendamiseks ja tootmiseks ning
seda eriti firma tegevuse alguses. Hooandja on sellises
olukorras vga hea lahendus. Kindlasti oli toetajate
hulgas ka neid inimesi, kes lihtsalt soovisid meid
toetada, kuid hisrahastus on siiski kasulik mlemale
poolele - meie saime tootmiseks vajaliku raha ning
meie kliendid said tasuks neid samu tooteid, mis
hiljem lksid poodi mki, ainult et sedasi said nad
neid asju palju soodsamalt. Seega meie jaoks oli tegu
justkui eelmgiga. Lisaks on Hooandja kindlasti ka
hea reklaamikanal. Toetajate seas oli palju neidki,
kes polnud varem meist midagi kuulnud. Lucky Laika tooted
valmivad Olivia ja
Tarieli Lipartia koosts.
11
Kas vajalik summa tiksus tis iseenesest vi tuli
teavitust ja toetajate leidmisega veel vaeva
nha?
Osa summast tuli tepoolest nendelt inimestel, kes
klastasid Hooandjat, ngid meie projekti ja otsustasid
siis toetada. Enamiku toetajatest leidsime siiski tnu
agarale teavitustle. Facebook on selles osas asen-
damatu suhtluskanal. Palusime spradel jagada infot
projekti kohta. Kuigi osa neist toetas ka rahaliselt,
oli meie mte see, et sbrad-tuttavad aitaksid jagada
vaid infot. Siinkohal tname kiki, kes seda usinalt
tegid. Mis seal salata iga toetus ti naeratuse nole.
Kui vras inimene sind usaldab, siis see tekitab sooja
tunde ja innustab edasi tegutsema.
Kas kik lks nii nagu ette kujutasite vi teek-
site jrgmine kord midagi teisiti?
Kik lks ilusasti ja paremini, kui lootsime. Kindlasti
saaks projekti tutvustus olla veelgi huvitavam ja asjali-
kum. Meie puhul oli ainsaks probleemiks see,
et projekt sai toetuse suve alguses, mil paljud puh-
kavad ja e-kirju eriti ei loe. Pidime siis neid muud
moodi taga otsima. Hooandjale soovitaksimegi koguda
toetajatelt ka telefoninumbreid, et nende kttesaamine
oleks mugavam.
Trkis
Matemaatika htupik
Matemaatika htupiku kirjastamise projekt on
ks lennukamaid rahakogumisaktsioone Hooandjas.
Idee inimlikust matemaatikapikust, mida saaks omal
kel sirvida ja mis tooks aine ppimisse rohkem rmu
ja elulisust, knetas ootamatult paljusid inimesi.
htupiku autoriteks on matemaatika doktorant
ENS Lyonist Juhan Aru, T informaatika doktorant
Kristjan Korjus, T semiootika ja kultuuriteooriate
ning maalikunsti tudeng Elis Saar. Hooandjasse
prdumise hetkeks olid nad pikuga juba kolm aastat
td teinud ning sisulises plaanis oli raamat enam-
vhem valmis. Juba paar peva prast kampaania
algust oli vajaminev summa ehk 7400 eurot koos ning
projekti lppthtajaks oli 451 toetaja abil kogunenud
13213 eurot.
12
Raamat tuli trkikojast vlja just enne jule ning
esimese hooga trkiti seda 2000 eksemplari, millest
1000 lks hooandjatele ning kingitusteks kikidele
Eesti matemaatikapetajele. See viimane mte sai
teoks tnu tollele lisatoetusele, mis Hooandja kaudu
kogunes. Lettidele judnud teosed kadusid nagu
soojad saiad ning veel hiljaaegu troonis pik ka Rahva
Raamatu mduimate raamatute nimekirja tipus. Ka
jrgmisest tiraaist, kus oli 1500 raamatut, ji vheks
ning tnaseks on mgil juba kolmas trkk.
pikuga saab tutvuda aadressil 6htu6pik.ut.ee.
Hooandja ksimusetel vastas Kristjan Korjus.
Kuidas Hooandjasse sattusite?
Meie soov oli, et raamatu hind tuleks vimalikult
odav ning et pikul oleks ka vabavaralitsents (CC).
See thendab seda, et petajatel ja teistel huvilistel on
igus vabalt pikust vetud materjale muuta ja neid
niteks tundides kasutada. Kahjuks ei judnud me
hegi kirjastusega kokkuleppele ning prast seda tun-
dus Hooandjasse tulemine juba ainuige lahendusena.

Mil moel Hooandjast kogutud raha kasutasite?
Raha lks puhtalt raamatu kirjastamise peale. See
hlmas raamatu sisulist toimetamist ja keele kontrolli-
mist, kujunduse viimistlemist, kljendamist, trkkimist
ning turundamist ja turustamist. Enamik summast
kulus trkkimise peale.

Kas see muudab kuidagi suhtumist projekti, kui
toetus selleks tuleb konkreetsetelt inimestelt?
Jah, muudab kll. Peab veel rohkem meeles pidama,
et tegemist on vrtusphise projektiga ning see ei ole
tehtud suure raha teenimise eesmrgiga, samuti poleks
siin lubatud ebaeetilised reklaamitrikid vmt.
Raamatut kirjutades me ju veel ei teadnud kindlalt,
kas see ldse on hiskonna jaoks vajalik vi mtekas.
Eriti prast seda, kui mitmed kirjastused polnud raa-
matut vastu vtnud. Hooandja toetajad andsid tagasi
enesekindluse ja tahtmise asi korralikult lpuni teha.
See oli vga inspireeriv.

Kui palju pidite lisaks pingutama, et toetajaid
leida?
Meie kogu toetussumma oli koos mne pevaga.
Tundus, et vga paljud inimesed teadsid meie pro-
jektist ja selle muredest juba varem. Lisaks osutusid
oluliseks mne inimese Facebooki postitused ning
ka Tartu Postimehes ilmunud artikkel andis kvasti
hoogu juurde.
Matemaatika
htupikust on saanud
teline menuk.
13
Peeter Lauritsa
kunstialbum Sild sinna
ja tagasi
Kunstnik Peeter Lauritsa jaoks oli 2012. aasta kokku-
vtete aeg. ks suur ring loomingus ja elus oli tis
saanud ning sel puhul tahtis ta vlja anda kunstialbumi
Sild sinna ja tagasi, kus sees kik ta olulisemad Kti-
oru perioodil valminud td alates 1997. aastast.
Kui Laurits 2012. aasta suve lpus Hooandjasse tr-
kise vljaandmiseks vajalikku toetust koguma tuli, oli
tal tegelikult teose materjal suuresti juba koos. Kesksel
kohal raamatus olid pildikollektsioonid Taeva atlas,
Uputus, Mullatoidu restoran ja Labrint. Lisaks
on siin Eero Epneri sissejuhatav essee ja intervjuu
autoriga nii eesti kui inglise keeles.
Albumi vljaamideks oli vaja kokku saada 4950 eurot.
142 toetaja toel tuli lplikuks summaks 5691 eurot ning
juba oktoobriks oli raamat kaante vahel. Nii kulus idee
tekkimisest vhem kui kaks kuud, et teos kokku panna,
kujundada, raha leida ja trkikotta saata. Laurits
peabki Hooandja suurimateks trumpideks operatiiv-
sust ja brokraatlike protseduuride puudumist.
Kuidas Hooandjasse judsid?
Olin teisi kanaleid pidi juba aastaid tulutult toetust
taotlenud. Hooandja oli uus ja vrske vimalus,
mulle vga meeldis selle kodanikualgatuslik ideoloogia.
Ma pean lithtsaks, et inimesed saaksid toetada
neid erutavaid kultuurinhtusi otse, mistahes toredate
institutsioonide ja ametkondade vahenduseta. Teiselt
poolt on ka kunstnikule vga oluline aeg-ajalt kogeda,
et ta tegevus inimestele korda lheb.

Kas see muudab suhtumist ettevtmisse, kui toe-
tus selleks on tulnud konkreetsetelt inimestelt?
Konkreetsete isikute toetus muudab suhtumist kar-
dinaalselt. Vga suur vahe on, kas toetuse mravad
statistilised valikud brokraatlikus mehhanismis vi
kindlate isikute ootus ja huvi.

Mis tundeid see tekitab, kui ned vraid inimesi
sellisel moel toetust andmas?
Kui terve hulk inimesi omal vabal tahtel toetab sinu
idee realiseerimist, siis see on kunstnikule krgeim
tunnustusavaldus.

Kui palju pidid lisaks pingutama, et Hooandjas
toetust kokku saada?
Oma visiooni tuli sna agressiivselt levitada, aga
summa sai kokku vrdlemisi valutult.

Kas kik lks nii nagu arvasid vi tead nd,
mida teinekord viks teisiti teha?
Tundub, et oma idee ja ideoloogia tutvustused viksid
phjalikumad ja huvitavamad olla. Kingituste ktte-
toimetamine jlle lbimeldum.
Peeter Lauritsa ja Ain
Meotsa teos Taevalik
lkitus.
14
Sndmus
Konverentsi TEDxTallinn
korraldamine
TEDxTallinna korraldajate eemrgiks pole midagi
vhemat, kui teha kige lahedamat konverentsi siin
mail. Juba mitu kuud enne rituse toimumist haka-
takse koos sndmuse klastajatega arutama, keda
ldse esinema kutsuda. Nii ongi kujunenud TEDxTallinn
konverentsist sndmus, mis on igal aastal oodatud ja
eriline.
Konverentsid toimuvad kord aastas kevadeti ning
seda alates 2009 aastast. Mnikord on olnud need vik-
sema ringi ettevtmised, teinekord pris rahvarohked
ritused. Niteks nagu mdunud aastal, mil ette-
vtmise meeskond otsustas asja Hooandjaga siduda.
Kuna TEDxTallinna tiimi jaoks on alati olnud oluline
heskoos tegutsemine, siis klappis neile ka Hooandja
kontseptsioon, kus erinevate ettevtmiste toetajad on
justkui ka osalised projekti valmimises.
Konverentsi sisu see vga ei mjutanud, kll aga
muutis seda, kuidas huvilised ritusele psesid.
Osalejad mitte ei registeerinud ennast TEDxTallinna
kodulehel, vaid ps ritusele oli auhinnaks toetuse
eest, mille huviline ritusele Hooandjas andis. Erine-
vate toetussummade eest said inimesed tasuks kas
varajase ligipsu esinemiste lekannetele, lipilas-
soodustusega vi tishinnaga sissepsu, vimaluse
osaleda TEDxi sissejuhataval ritustel, vimaluse
tutvuda rituse telgitagustega jne.
Kokku andsid oma toetuse 490 toetajat ning eesmr-
giks seatud 15 620 euro asemel tuli lplikuks summaks
19 174 eurot, mis on senini kige suurem Hooandjas
kogutud toetussumma. 3. mail toimuski Salme Kultuuri-
keskuses tiheda ja inspireeriva programmiga konve-
rents alateemaga Piiri peal, mida klastas kokku
le 550 kuulaja. Oma kogemustest rkisid teatrijuht
Peeter Jalakas, digitaalajastu ppimismeetoditega
tegelev Rootsi petaja Frida Monsn, kunstnik ja
kunstipetaja Olesja Katanovskaja, pianist
Kristjan Randalu, astrofsik Jaan Einasto jpt.
Konverentsist saad lugeda ning esinejate ettekan-
deid vaadata aadressil tedxtallinn.org. Hooandja ksi-
mustele vastas sndmuse korraldaja Oliver Kadak.
15
Kuna sel aastal andsid klastajad oma tulemisest
teada Hooandja kaudu, siis kuivrd mjutas see
konverentsi hustikku vi sisu?
Oli hsti palju uusi osalejaid, kes polnud varem
TEDxiga kokku puutunud, aga oli ka vanu ngusid,
kes kinud kohal 2009. aastast alatest. Kui oleme tei-
nud viksemaid ritusi, siis oleme osaliselt ka valinud
ruumipuuduse tttu oma osalejaid. Hooandja puhul
see polnud vimalik. Need, kes toetasid, need toetasid
ja vahepeal oli meil hirm, et tuleb nii palju rahvast,
et me ei mahu ra.
See, et seltskond oli kirevam ja teistsugusem, tekitas
ka mningaid riske. Sa ei tea, mida nad ootavad vi
kuidas reageerivad. Kui sul on vike seltskond, siis see
saal reageerib hoopis teisiti vrreldes 500 inimesega.
Nii oli ka tagasiside vga seinast seina. Osadele
meeldisid hed esinejad, teistele teised. Ja see oli vga
rmustav, sest see nitab, et ritus polnud ainult he
maitse jrgi tehtud. Oli inimesi, kes kivad tavaprastel
suurtel konverentsidel ja kes olid vga llatunud,
et sellist ritust saab korralda ka nii mistliku raha
eest ja crowdfundingu stiilis.
Mille peale raha kulus?
Saime 100 % kikidest kuludest kaetud hooandjatelt,
sh sponsoritelt saadud toetustega. Suur osa lks toit-
lustuse peale, lisaks Salme keskuse r, tehnika rent
jne. Saime rohkem raha, kui ootasime, aga kuna ka
osalejaid oli rohkem, siis kasvasid proportsionaalselt
toitlustuskulud. Kui nii vtta, siis 29 eurot ei olnud
sugugi suur summa osavtu, kogu peva toitlustamise
jm eest.

Teie ettevtmine oli hoopis erinev teistest
Hooandjasse esitatud projektidest. Teil on oma
vljakujunenud ritus, kindlad nod, kes aastast
aastasse kohale tulevad jne. Kas oli keeruline
ritust kohandada Hooandja skeemi ja reeglite
jrgi?
Tagantjrele vib elda, et ks keerulisemaid asju
oli paika panna, millise toetussumma eest mida saab.
Erinevate hinnapakettide vahel oli raske tasakaalu
leida. Kui eelnevatel aastatel olime teinud loomingu-
list hinnastamist, kus inimesed said ise valida, millise
summa eest nad mida soovivad, siis Hooandja pani
sna karmid reeglid ette. See thendas seda, et me ei
saanud niteks reguleerida, palju me mme lipilas-
soodustusega pileteid vi kui mni inimene tahtis osta
korraga mitut piletit, siis ka see polnud vimalik.
Meid llatas see, et paljud TEDxi pikaaegsed klali-
sed ei olnud Hooandjast midagi kuulnud ja me pidime
korduvalt seletama, millega tegu. Kummalisel kombel
polnud see seotud ldse tehnika teadlikkusega.
ks asi, mis see-eest meie elu lihtsamaks tegi,
oli maksmise pool. Kui varasematel aegadel on olnud
neid, kes panevad oma nime kirja, aga jtavad mistahes
phjusel tasu maksmata ning keda tuleb aidata, siis
seda muret sel korral ei olnud. Tehniline pool ttas
2013. aasta konverentsil
esinesid teiste seas
kunstnikud Olesja
Katanovskaja ja Okeiko.
16
ldse vga hsti ning Hooandja kaitses kiivalt ka
toetajate isikuandmeid. Saime seetttu teada toetajate
nimed nt alles toetuskampaania lpus ja jime veidi
hiljaks mnede nimekirjadega.

On teil jagada tagantjrele tarkusi teistele hoo-
vtjatele vi soovitusi Hooandja platvormile?
Mulle tundub, et Hooandja viks olla omamoodi ritus-
turunduse platvorm kodanikuhiskonna sndmuste
jaoks, aga see eeldaks koostd mne teise ettevttega,
kes tegeleks registreerimise, piletimgi ja muu selli-
sega. Kui korraldajatel on vaja saada tiendavat infot,
kas vi vastust ksimusele, kas inimene annab toetuse
iseenda sissepsu eest vi tahab ta anda selle mnele
sbrale, siis seda praegu Hooandja kaudu teada ei saa.

Oled ka ise vga palju toetanud erinevaid
Hooandja projekte. Milliseid projekte eelistad
toetada?
Korda lheb ikkagi siirus ja vahetus, personaalsus.
Tunne, et sa toetajana oled pisike osa loomeprotses-
sist, mitte ainult rahakotiks kaasas. Minu meelest on
see loomulik, et sa vtad ja annad tagasi. Vib-olla
esimese aasta tudengile on raske seleteda, miks ta
peaks napist sissetulekust kedagi veel toetama, aga
kohati on need summad nii pisikesed, et pole ldse
liiast anda raha ettevtmisele, mis sulle meeldib.
Olen melnud, et kui Hooandja on edukas, siis riik
tunneb ennast rahastamise kohapealt varsti learu
mugavalt. Tekib sellise muster, et kui Kulkast raha ei
saa, teisest kohast ka mitte, siis tuled Hooandjasse,
saad projekti tehtud ja riik hiljem tleb, et vaadake
kui tore, meil tehakse nii palju lahedaid asju! Me ei
lahenda ehk nii probleeme, vaid tekitame neid hoopis
juurde.
Mulle meeldiks, kui ma saaksin niteks igal aastal
fsilise isiku tuludeklaratsooni tites anda mingi osa
tulumaksust erinevate loominguliste ja kodanikuhis-
konna projektide toetuseks. Ehk siis mul ei oleks seda
raha fsiliselt, aga mul on virtuaalne konto. Nii saab
otsustamise anda riigi asemel inimeste ktte. Seejuu-
res saaks nt Hooandja avalikest allikatest kontrollida,
et need toetatud ettevtmised poleks minuga seotud.
Vib-olla teeme nii riigis veel paremaid otsuseid
viksemas mahus?
TEDxTallinn 2013
korraldajad ja abilised
konverentsi eel.
17
Teised
valdkonnad
Kodanikualgatus
Film ja foto
Kunst
Mng
18
ks viis inimest solvata on visata talle raha nkku.
Ta korjab raha vaikides les vi prab hoopis kanna-
pealt ringi ning jalutab minema, kuid igal juhul kaasneb
sellise raha liigutamisega
snum: ma vin su raha
sulle anda, aga ma plgan
sind. Enamasti levib raha
nneks vhem konfliktses
hkkonnas, kuid mingi
snum on rahaga alati
kaasas. Milline see on?
Kas see on thtis?
Et ksimuse ulatu-
sest aru saada, vaatame
korraks maksete hulka,
mis Eesti pankades aset
leiavad. Umbes miljon
makset tpevas.
Elektroonilise raha vool
on nagu pidev vereringe,
mida iga mne tunni
tagant paisutab vimas
sdametukse, mis lkkab
liikvele pankadevahelised
lekanded. Tnavanurka-
del piiksuvad ATMid tilgu-
tavad elustavat sularaha
otse ktte ning kik see
fikseerub kuskil Eesti
Pangas kardiogrammiks,
mille phjal me hindame
oma majanduse tervist.
Erinevalt vereringest
ei ole raharinge siiski
nii automaatne kui vlja
paistab. Iga tehingu, iga
makse asjaolud on inimese kujundatud ning iga makse
kannab seega ka mingit infot kasvi selle kohta, kes ja
kuidas tellis just muusika. Isegi siis, kui tehing tundub
iglane ja korras, on sellel oma mju hea mju mui-
dugi, maailm on korras, riik ja majandus funktsioneeri-
vad. Ei tasu alahinnata sellise staatusraporti mju,
mis tleb, et kik on hsti.
Aga vib olla ka halvasti. Lugesin just, et Kanadas
on raha jagamine ks peamisi abielude purunemise
phjusi ning tenoliselt ei ole see vhethtis phjus
ka Eesti kooselude lppemisel. Seejuures ei ole asi
ainult selles, kas raha on vi ei ole, vaid selles, kes ja
kuidas otsustab jaotamist perekonnas. Jlle on jaga-
mine ise snum!
Viksime midagi ppida ka sellest, et absoluutselt
kik viimaste aastate poliitilised skandaalid Eestis on
kuidagi seotud olnud raha jagamisega. Idaraha skandaal,
Reformierakonna rahastamise skandaal, isegi elamis-
lubade skandaal. Millist snumit need edastavad?
Raha jagamine vib
olla seotud respektiga.
he vikese ja tol hetkel
mitte vga eduka firma
juht rkis mulle kunagi,
et tema ettevttes ei
ole iialgi palgapevaga
hilinetud. Ma vtsin
kskord kriisi ajal isikliku
krediitkaardiga raha vlja,
et palka maksta, tles
ta ning tema jutu mte
oli, et palga maksmisega
hilinemine on ttajatele
nagu solvang.
Milliseid snumeid
loob niteks Euroopa
Liidu abiraha jagamine?
Selle jagamise profes-
sionaalsusest sltub,
kuidas miljarditest saavad
koolimajad, teed, uued
tooted ja teenused. Kas
abieurode jagamisega
kaasneb ikka snum, et
me tahame olla vaba turu-
majandusega hiskond,
vi kaasneb nendega
hoopis snum, et thtis
on nida, kuid mitte olla?
Et pakume kige mada-
lama hinnaga maanteed,
eks siis prast vaatame,
kuidas asja ra klatime? Augud tulevad ju alles kahe
aasta prast.
Olen ise viimastel kuudel olnud seotud kahe projek-
tiga, mis mlemad puudutavad raha jagamist. Kogusin
Hooandjas raha raamatu jaoks, mida toetas le kahe-
saja inimese. Raha tuli veerandi vrra rohkem kui
ksitud ning iga inimese lisatud panus tekitas minus
kui raamatu autoris meeldiva tunde. Ma olen olemas,
minusse usutakse. Minule ei tundu Hooandja kaudu
raamatut toetanud inimesed tna isegi mitte toetaja-
tena, vaid partneritena, kes aitavad raamatut luua.
Hooandja on vhem kui aasta jooksul toonud Eesti
kultuuriprojektidele raha umbes 70 000 euro ringis,
kuid Hooandja eeskujuks olev USA Kickstarter on
nelja aasta jooksul rahastanud loovaid ideid rohkem
kui poole miljardi dollari eest. Sndinud on palju hid
Raha rgib
Daniel Vaarik, kommunikatsiooniekspert
Artikkel ilmus 17. mrtsil 2013 ajalehes Postimees.
Daniel Vaarik kogus Hooandjas toetust
kommunikatsioonipiku tegemiseks.
19
projekte ning nende snum on vhemalt asjaosalistele
endile enamjaolt innustav.
Hooandja ei jaga raha niisama, vaid ta sunnib
inimest pris tsiselt pingutama. Alustades sellest,
et oma projekti les seadmine eeldab video tegemist,
kus tuleb isiklikult esineda ning idee lhikese ajaga
tulevasele rahastajale selgeks teha. See on korraga
raske, kuid mitmes mttes vga inimlik, sest tita ei
tule impersonaalset tabelit, vaid tuleb rkida otse,
nagu asjad on, oma snadega.
Oma videot tehes jin ma mtlema, et mis oleks,
kui ministeeriumid, EAS ja muud rahajagajad teeksid
sama moodi, lihtsalt paluksid igal raha taotlejal kahe-
minutises videos ra phjendada, miks raha on vaja.
Pris hsti paistab vlja, kui keegi udu ajab. Mnel
puhul viks videod les panna, kui projekt juba lbi
on. Mis meil kaotada? Paberikuhjad?
Muidugi on erinevus selles, et Hoo andjas annavad
inimesed oma isiklikku raha ning ametnikud jagavad
kellegi teise raha ning ankeet on samavrd kontroll
selle ametniku tegevuse le kui selle tegevuse le,
kes raha saab. See toobki meid teise teemani.
Olen viimasel ajal pidanud endale selgeks tegema
kodanikuhiskonna rahastamise teemat. Keeruline
valdkond, paljudele igav, kuid kui siin midagi vga
valesti teha, saab vabakond suure hoobi. Minu les-
anne on koos Praxise ja siseministeeriumiga tutvus-
tada uut kodanikuhenduste rahastamise juhendit.
See dokument korrastab suhteid raha jagajate ja selle
saajate vahel ning kuigi see minu videoidee sinna ilm-
selt ei jua, peaks see tegema raha jagamist lihtsamaks.
Olen kohtunud paljude inimestega, kes tlevad,
et raha jagamine vabakonnale on praegu testi liiga
brokraatlik ja masinlikult korraldatud. Lugedes
Alari Rammo kirjeldust sellest, kuidas vabakondlane
peab ametnikele saatma oma kontori plaani, millel
on ruuduke punaseks tehtud, et nidata, kus tehakse
td, vi kui talt ksitakse numbreid kolmeteistkmne
komakoha tpsusega, tuleb nustuda tema kokku-
vttega, et selline olukord ei inspireeri looma sisulisi
kodanikuhendusi.
Tagajrjeks on see, et lpuks on meil olemas ainult
professionaalsed rahataotlejad, kes oskavad raha
ksida, kuid kes ei pruugi tegeleda sisuliste asjadega.
Amatridel pole sellisesse maailma asja. Kuigi ma
ise pean ennast ametiasutuste reeglite alal keskmiselt
tugevaks, on mitmed ametlikud rahaga seotud vormid
minugi jaoks arusaadavuse piiri peal ning ldiselt tege-
len ma projektiraha taotlemisega nii vhe kui vimalik.
Jtame praegu ritehingud krvale ja joonistame
vlja mned hea raha jagamise phimtted, mille
konkreetse rakendamise le peab muidugi otsustama
igaks ise. Esiteks, kui me rgime avalikust rahast,
siis see peaks olema vimalikult kttesaadav paljudele
taotlejatele. Ainult siis on olemas iglane konkurents.
Ainult siis saame elda, et hine raha loob ka hist
vrtust.
See thendab niteks seda, et raha taotlemine ei
tohi olla liiga keeruline ega liiga keeruliselt snastatud,
sest iga nks keerukuse suunas vlistab hulga pub-
likut. Ma pole kindel, kas erinevad EASi vi teiste
riiklike rahajagajate tingimused lihtsuse testi lbiksid.
Raha jagajad peaksid vaatama, kas neil ikka on kike
infot tegelikult tarvis, kas lihtsat puulusikaid tootev
vikeettevtja ikka peab vastama keerulistele ksi-
mustele, mille puhul me teame, et ta nagunii mtleb
vastuse vlja vaid selleks, et meeldida raha jagajale.
Kuigi kontroll ei saa kuhugi kaduda, saab seda teha
mistlikumalt. Selleks et rahataotlejad ei peaks iga
kord ppima ra sisuliselt uut keelt, oleks arukas,
et erinevad rahajagajad kasutaksid sarnaseid vorme
ja misteid. Kige parem oleks leldse, kui riiklikku
raha saaks taotleda hest andmebaasist. Selleni jud-
mine ei ole kerge, sest erinevad asutused ja fondid on
harjunud raha jagama oma reeglite alusel, kuid vita
oleks kigil.
Teiseks, raha jagamisel saab hisrahastuse pionee-
ridelt ppida personaalsust ja inimlikkust. Hooandja
on esimene nide sellest, kuidas inimesed, tarbijad vi
publik saavad otse kaasa aidata millegi uue snnile.
Seal ei viriseta, seal ei paluta masinlikult tita aruandeid,
vaid eldakse, et nita mulle oma ideed ja kui see
mulle meeldib, siis paneme koos rahad kokku.
Me ei pea hisrahastuse puhul rkima ainult
kultuurist ja kodanikuhiskonnast, vaid vime rkida
ka niteks vikeettevtlusest, mis omakorda on suure
majanduse kasvulava.
Kolmandaks viks elda nii: tle mulle, kui lbi-
paistvalt liigub su riigis raha, ja ma tlen, kui vabas
hiskonnas sa elad.
Memokraadi blogi vedaja
Daniel Vaarik kogus
Hooandjast 2013. aasta
veebruaris raha kom-
munikatsiooni ksiraa-
matu kirjutamiseks ja
vljaandmiseks. Raamat
ilmub eesti keeles ja
seda saab netist tasuta
alla laadida.
Esimeste optimistlike
prognooside jrgi pidi
pik valmima eelmisel
sgisel. T kigus
selgus, et raamat tuleb
plaanitust paksem ja
nii vtab ka valmimine
kauem aega. Teos peaks
lugejateni judma siiski
lhiajal.
Kommunikatsiooni
ksiraamat
20
hesnaga vljendudes on Hooandja hisrahastuplat-
vorm ehk inglise keeles crowdfunding platform.
Kui sulle tundub, et see sna tekitab rohkem ksimusi,
kui annab vastuseid, siis sa ei ole ksi. Kaks aastat
tagasi polnud sellist sna eesti keeles kuuldudki ning
mned aastat enne polnud isegi keskkondi veel tekki-
nud, mida sellise mistega thistada viks.
Esimesed hisrahastuplatvormid Kickstarter.com
ja Indiegogo.com loodi 2009. aastal New Yorgis ning
sealt edasi hakkas leheklgi tekkima riburada pidi ka
mujal maailmas. Aastal 2012 jagati hisrahastuskana-
lite kaudu laiali u. 2 miljardit eurot. 2013. aasta kohta
pole veel kokkuvtteid tehtud, aga hinnanguliselt see
summa kahekordistus.
Sedatpi netikeskkonnad, mis toimivad vaid vga
suure kasutajaskonnaga, ongi saanud tekkida alles
viimastel aastatel. Nagu tleb Hooandja ks kima-
lkkajatest Henri Laupmaa, siis infohiskond hakkab
alles praegu ilmet vtma: ldiselt pole tehnoloogia
puhul huvitav mitte see aeg, kui asi leiutatakse,
vaid hetk, kui inimesed need vimalused reaalselt
kasutusele vtavad.
Iga idee areneb vlja jrk-jrgult ning nii pole ka
mte hisrahastusest tekkinud thja koha peale. Tuke
on see saanud crowdsourcingu ehk hisloome phimt-
test. ks tuntumaid ja mastaapsemaid niteid sedatpi
lahendusest on Wikipedia.org, kus entsklopeedia sisu
on kokku pannud kmned tuhanded vabatahlikud. Sar-
nast hisloomet on kasutatud ka muudes valdkondades.
Juba praegu on hisrahastuse ideest vlja arenenud
mitu erinevat mudelit. Esiteks need samad Hooandja ja
Kickstarteri sarnased platvormid, kus kogutakse raha
loomingulistele projektidele ning kus toetuse saaja
kohustused on oma projekt ellu viia ja toetajale antud
lubadused tita.
Teine variant hisrahastusest on hislaenamine,
kus antakse grupiviisiliselt laenu ning hiljem jaguneb
tagasimakse kikide rahaandjate peale laiali. Sellist
mudelit katsetab niteks Soomes Kiva ja Eestis
Isepankur.
Paneme rahad kokku
21
Kolmas ja kige uuem viis on firmade hisrahas-
tamine. Idee on siin selles, et mingi firma rajamist vi
edasi arendamist toetades saad sa htlasi endale osa-
luse sellest ettevttest. Inglismaal on loodud selleks
Crowdcube.com ning Rootsis Fundedbyme.com.
Kuna hetkel on hisrahastus veel marginaalne nhtus,
siis on raske ka elda, mis mju vib sel tulevikus
olla ja millised ohud sellega kaasnevad. Erinevalt aga
riigissteemist, mis toimib ka sisuliselt crowdfundingu
phimttel, aga kus me tegelikult ei tea, mis meie
hisest rahast tpselt saab, on selline ssteem vga
palju lbipaistvam. Henri ei oska ennustada, kas his-
rahastus puhtal kujul ongi see, mis jb nd aastateks
toimima. Pigem neb ta seda he infohiskonna pusle-
tkina, prototbina, mis ka teistesse valdkondadesse
levida viks.
Muidugi vib tagasilke tulla, kui asi vga suureks
kasvab. Praegused projektid on tehtud kik vga inim-
likus mtkavas, aga kui sul on toetajaid juba 50 000,
siis muutub ka asja iseloom. Probleeme vib rohkem
tulla ka siis, kui asi muutub juriidiliselt keerukamaks,
nagu see juba ongi muutunud hislaenamise ja ette-
vtetes osaluse saamisega, pakub Henri.
Vib olla huvitav nha, mis juhtub, kui jutakse
koostni riigi ja omavalitsustega, niteks nagu siis,
kui koguti Indiegogos raha Nikolai Tesla muuseumi
rajamiseks New Yorki. Projekti eestvedajatel oli
linnaga kokkulepe, et juhul, kui neil nnestub koguda
geniaalse teadlase laboratooriumi ra ostmiseks ja
muuseumiks muutmiseks vhemalt 750 000 dollarit,
siis annab linn poole juurde. Plaan lkski lbi ning
hetkel tegeletakse ehitustdega. Nii et seda, kas
jrgmiste aastate jooksul muutub vljend hisrahas-
tus meie jaoks niisama tuttavaks nagu eelarve vi
puudujk, vime me vast nha juba paari aasta
jooksul. Lootust on.
22
Hoovtu
ABC
Hooandjast leidub projekte seinast seina.
On he ndalavahetuse ettevtmisi ja
kuudepikkusi ritusi, nii traditsioonilisi
kui eksperimentaalseid. Ka autorite ring
varieerub proffidest amatrideni.
Ometi raamivad seda kirjusust kindlad
reeglid. Neist peamine on see, et Hooandja
on meldud ainult loomingulistele ette-
vtmistele.
Kui kaalud vimalust projektiga
Hooandjasse tulla, siis vaata kigepealt
le, kas su ettevtmine vastab Hooandja
peamistele nuetele. Peale selle, et tegu
peab olema loomingulise teemaga,
on meie jaoks oluline seegi, et projekt
oleks kindlapiiriline, mdetav ja tulemus
avalikkusega jagatav. Meie platvormilt ei
saa raha koguda heategevuslike projektide
elluviimiseks, tegevustoetusteks, stardi-
kapitaliks, tehnika ostmiseks vi koolitus-
reisiks. Ka poliitilised ettevtmised pole
meie rida.
Hooandjasse vib projekti panna les
igaks, kes vhemalt 18 aastat vana. Sobib,
kui oled eraisik, esindad MT-d vi ri-
ettevtet. Toetuse saamiseks peab projekt
koguma enne lppthtaja kukkumist
100% vajaminevast summast. Kui raha
kokku ei tule, lhevad tehtud annetused
hooandjatele tagasi.
Kuidas esitada projekti?
Prast seda, kui oled Hooandja tiimile
ideest teada andnud ja ettevtmine on
rohelise tule saanud, tuleb sul esitada terve
hulk projekti tutvustavaid materjale: paari-
minutiline video, kus rgid endast ja oma
ettevtmist ning kuni A4 mahus projekti
kirjeldus ja illustreeriv foto. Selleks hetkeks
tuleb sul paika panna ka see, mis perioodi
jooksul sa raha kogud, kui suurt summat
vajad ehk kuidas neb vlja projekti ldine
eelarve ning milliseid auhindu milliste
toetussummade eest inimestele vastuta-
suks pakud. Siin mned npunited, kuidas
oma projekti esitada nii, et sa thjade
ktega ei lpetaks.
Video
Enamus inimesi vaatab
kigepealt videot ja
alles siis otsustab, kas
loeb projekti kohta
edasi. Hea, kui siit saaks
levaate, millega sa oled
varem tegelenud, kuidas
kesoleva projektini
judsid, miks see sulle
oluline on, mida kavat-
sed toetusega ette vtta
jne. Vimaluse korral
nita materjale projekti
kohta - kavandeid,
stuudiosalvestusi jne.
ks osa videost peab
olema ka leskutse
toetuse tegemiseks.
Oluline on julgus
rkida otse ja ausalt.
Toetaja tahab tunda,
et ta annab raha mille-
legi, mida tehakse kogu
sdamest. Kogemus on
nidanud, et sageli eba-
nnestuvad just need
projektid, mille tegijad
ei julge ennast avada.
Inspiratsiooni vib
ammutada Hooandjast,
Kickstarterist ja mujalt
videosid vaadates. ra
kasuta materjali, mille
kasutamisigust sul ei
ole, see kehtib nii audio
kui visuaali kohta.
Video peaks olema
vhemalt keskmise
kvaliteediga. Sellise saab
salvestata ka telefoni vi
fotoaparaadiga.
Valminud video lae
Vimeosse vi pane oma
ftp-sse. Faili suurus viks
olla 250-300 MB.
Palun ra tee slaidshowd!
Tekst ja foto

Pane kirja, mis projektiga
tegu, miks sa seda teed,
kuidas selleni judsid
jne. Kui sul on linke
varasemate tde
kohta, siis lisa ka need.
Kindlasti maini seda, mis
ajal soovid asjaga valmis
saada.
Saada endast vi
projektist foto, mis on
selge ja mitte liiga kribu.
Foto on esimene asi,
mida nhakse kodu-
lehele judes. Hea, kui
pilt oleks portree, mitte
landscape. ra kasuta
fotot, mis sisaldab
vikeseid detaile, need
lhevad pilti vhenda-
des kaduma. Foto peaks
olema viksem kui 2 MB.
23
Auhinnad
Parim viis inspireerida
inimesi sind toetama on
pakkuda neile pnevaid
autasusid. Kingituste
jagamine pole vaid
formaalsus. Keegi ei
taha saada auhinnaks
suvalisi T-srke vi
muud mtetut nnni.
Paku kingutuseks ikkagi
neid asju, mis ka sind
ennast rmustaks.
Sageli antaksegi
auhinnaks just see asi,
mis valmib toetuseks
saadud raha eest.
Mni plaat, pilt, raamat.
Igal juhuls viks olla
sinu pakutud asi millegi
poolest ainulaadne.
Kas seda on piiratud
kogus vi saab toetuse
andja selle nii soodsa-
malt ktte kui hiljem
poest. Toetaja tahab
tunda, et ta on saanud
millegi erakordse
osaliseks. Kingutused
ei pea olema seotud
ainult projektiga,
pakkuda vib ka muud,
millega autorid tegele-
vad. Sa vid suuranne-
taja kas vi htusgile
kutsuda. Projekti aktiiv-
susperioodil ei saa
auhindu juurde lisada.
Eelarve
Ksi minimaalset
summat, mida vajad
projekti teostamiseks.
Vib juhtuda, et kogud
enam kui ksisid ja siis
saad ka selle endale.
Sa ei pea esitama
phjalikku eelarvet, aga
vid. Eelarvet koostades
arvesta sellega, et raha
kulub ka auhindade ja
nende saatmise peale.
Arvesta juurde ka
Hooandja teenustasu,
milleks on 5% koguta-
vast summast. Juhul,
kui projekt on leval nii
eesti- kui ingliskeelsena,
on teenustasu 7%.
Arve esitatakse vaid siis,
kui projekt oli edukas.
Periood
Projekt saab olla aktiivne
2 kuni 8 ndalat. Aja-
perioodi ei saa muuta,
kui projekt on juba le-
val. Juhul, kui on nha,
et projekt vajab summa
kokku saamiseks pev
vi paar pikendust, siis
on vimalik seda
korraldada. Pikendust
saab ksida ksnes sel
juhul, kui projekt on
selleks hetkeks kogunud
vhemalt 50% vaja-
minevast summast.
Teavitust
Projektile annab telise
hoo sisse aktiivne teavi-
tus- ja turundustegevus.
Anna ettevtmisest
teada oma suurimatele
fnnidele - perekonnale,
spradele, tuttavatele.
Saada neile kiri vi
kasuta selleks sotsiaal-
vrgustikke, oma kodu-
lehte jt kanaleid ning
palu ka neil infot huvi
korral edasi jagada.
Eriti hea, kui saaksid
oma projekti tutvus-
tada erinevates avaliku
meedia kanalites teles,
raadios, ajalehtedes.
Kui sul on piisavalt
pnev ettevtmine ja
hullumeelsed auhinnad,
siis see ei olegi nii
keeruline. Kui sul on
projekti aktiivusperioodi
ajal esinemisi, avalikke
ritusi vi muid asju,
mis laiemale hulgale
huvi viks pakkuda,
siis anna sellest meile
teada ja me saame
sellele thelepanu
juhtida.
Asjakohastele
ksimustele vastab
Hooandja projektijuht
Eva Maimre, kelle
meiliaadress on
eva@hooandja.ee.
Hooandjat teevad:
HENRI LAUPMAA,
juhatuse liige,
henri@hooandja.ee
TANEL KRP,
juhatuse liige,
tanel@hooandja.ee
HALINA MUGAME,
juhatuse liige,
halina@hooandja.ee
EVA MAIMRE,
projekti- ja
kommunikatsioonijuht,
eva@hooandja.ee
TIIU SULLAKATKO,
projekti- ja
kommunikatsioonijuht,
(lapsehoolduspuhkusel)
Kirjuta meile aadressil
info@hooandja.ee.

Asume Rvala puiesteel
Eesti projekti majas:
Rvala pst. 81011,
Tallinn 10129
Koostpartnerid:
Loov Eesti, Glimstedt,
Eesti Kultuuri Koda,
Swedbank, LHV Pank,
Mrileht
Trkis Hooandja
20122014, kokkuvte
Hooandja senisest
tegevusest

Toimetanud Merit Kask
Kujundanud Tanel Krp
ja Epp lekrs
Graafikud Tanel Krp
Tekstid kirjutanud:
Merit Kask, Daniel
Vaarik, Henri Laupmaa,
Tiiu Sullakatko,
Eva Maimre

Fotod: Ene-Liis Semper,
Hele-Mai Alamaa, Ren
Lasseron, Tanel Krp,
projektide autorid

You might also like