FJT eksami 2.

pivljundit kontrolliv lesanne:

Seletage tabeli paremal poolel teksti, jooniste, mrksnade ja/vi valemite abil neid nhtusi,
seadmeid, materjalide eriomadusi vms, millel phineb tabeli vasakul pool videtu vi kirjeldatu.
Allpool on ra toodud mned tpilised ksimused koos oodatavate vastustega.
Antenn: raadio hakkab mngi-
ma paremini, kui tema vlis-
antenni lhendada vertikaalsele
veetorule. Antenni kontakti
viimine toruga vajalik ei ole.
Antenn on elektrijuhtide ssteem, mis on loodud elektromagnetlainete
tekitamiseks vi vastuvtmiseks. Veetoru toimib antud juhul antenni pikendusena.
Vertikaalne toru toimib paremini, sest see on kindlasti risti EM-lainete leviku
suunaga (EM-lained on ristlained). Kontakt pole vajalik, sest raadiosaate
kandesagedus on krge ja vool lbib ka juba vga vikese mahtuvusega
kondensaatorit, mille moodustavad antenn ja veetoru.
Asnkroonmootor:
Vahelduvvoolu asnkroonmoo-
tori rootoril puuduvad kontaktid
voolu sissejuhtimiseks. Siiski
hakkab rootor prlema.
Asnkroonmootori staatorimhised tekitavad prleva magnetvlja, mis
indutseerib voolud rootori vasksrestikus. Samasuunalise magnetvlja tekitajate
tmbumise tulemusena prleb rootori magnetvli staatori prdvljaga kaasa.
Seega prleb ka rootor. Siiski jb rootori magnetvli staatori omast pidevalt
veidi maha (esineb rootori libistus, kahe vlja prlemine pole snkroonne).
Bimetallkaitse (knekeeles
automaatkork) on korduvalt
kasutatav. Seda erinevalt sulav-
kaitsmetest, mis tuleb lbiple-
mise korral vlja vahetada.
Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumisteguriga materjalist koosnev ja
ahelas llitina toimiv kahepoolne metall-leheke, mis voolu toimel soojeneb ja
kverdub, sest hest metallist osa pikeneb rohkem, kui teine. Kaitsme nimi-
vrtusest suurema voolu korral kontakt lliti klemmide vahel kaob (kaitse
rakendub). Voolu puudumisel bimetallkaitse jahtub, kverus kaob ja kontakt
taastub. Seade on uuesti kasutusvalmis.
Bipolaartransistor on
(erinevalt vljatransistorist)
vooluga juhitav pooljuhtseade
sest baasivool on transistori
tks olemuslikult vajalik.
Bipolaartransistor sisaldab kahte pn-siiret. Need eraldavad omavahel kolme
piirkonda, mida nimetatakse vastavalt emitteriks, baasiks ja kollektoriks. Emitter
ja kollektor on hesuguse juhtivusega, baas aga huke teistsuguse juhtivusega
piirkond nende vahel. Emitteri ja baasi vaheline pn-siire on tolukorras pri-
pingestatud, baasi ja kollektori vaheline siire aga vastupingestatud. Baasivoolu
suurenemise tulemusena tungivad emitteri enamus-laengukandjad baasi ja baas
minetab ajutiselt oma juhtivustbi. Selle tulemusena baas-kollektor-siire avaneb.
Vike baasivoolu muutus tekitab kollektorivoolu ja -pinge suure muutuse.
CCD-kaamera ehk laengu-
sidestusseadme (charge coupled
device) korral pikseli heledus
salvestub kondensaatori
laenguna.

CCD ehk laengusidestusseade on seade kujutise salvestamiseks suure hulga MOP-
fotorakkude abil, mis sisuliselt on valgustundlikud kondensaatorid. Fotorakkude
pooljuht-alas tekivad valguskvantide energia arvel elektron-auk-paarid, mille
elektronid tmmatakse vastu oksiidikihti (elektronide laeng sidestub). See laeng
antakse piki kondensaatorite rida edasi CCD-maatriksi rele, kus laengu poolt
tekitatav pinge registreeritakse ja vimendatakse.
CMOS-kaamera on komple-
mentaar-metall-oksiid-pooljuht
tehnoloogial (ingl complemen-
tary metal oxide semiconductor)
phinev seade kujutise
salvestamiseks.
CMOS-kaamera korral salvestatakse iga piksel hesuguste MOP-transistoride
komplementaarse (teineteist vastastikku tiendava) paari abil. ks transistoridest
on p-juhtiv ja teine n-juhtiv. Esimene on fototransistor valgus tekitab tema
pooljuht-alas elektron-auk-paare, mille tulemusena transistor avaneb. Seepeale
paari teine transistor sulgub, andes signaali, et konkreetne piksel on valgustatud.
Selliste signaalide kogum moodustabki kujutise pildifaili, mis otsekohe
salvestatakse.
Curie punkt: magnetmlu
kustub, kui mluseadet liiga
krgele temperatuurile
kuumutada.

Igal magnetilisel mlumaterjalil (ferromagneetikul) on kindel temperatuur
(Curie punkt), millest krgemal temperatuuril soojusliikumine purustab
ferromagneetikule omase naaberosakeste magnetmomentide paralleelse paigutuse
ehk domeenstruktuuri. Seejuures mistagi kaob ka hstereesisilmus ning sellele
omane koertsitiivsus, millel phineb ferromagneetiline mluefekt (mlumaterjalil
peab olema piisavalt suur koertsitiivsus).
Elektriliin: energia lekandel
kasutatakse krget pinget, ehkki
valemi P = U
2
/R kohaselt
peaks soojuslik vimsuskadu
pinge tstmisel ju suurenema.
Elektriliini krge pinge vimaldab vhendada voolutugevust liinis. Kui U on suur,
siis voolutugevus I elektrivoolu t valemis A = I U t vib olla viksem. Siis
vhenevad ka soojuskaod (valem Q = I
2
R t). Krge on pinge liinijuhtme ja Maa
vahel ehk tarvitil tekkiv pinge. Pinge liini otste vahel ehk siis valemis P = U
2
/R
esinev pinge ptakse muuta vimalikult vikeseks.
Elektriline linnatransport on
konoomne, kuna pidurdavat
trammi saab kasutada teiste
trammide liikuma panemiseks.
Alalisvoolumootorid on pratavad. Pidurdava trammi mootor muutub
generaatoriks, mis muundab trammi kineetilist energiat elektrienergiaks.
Kineetiline energia ei muundu lihtsalt soojuseks nagu tavalistes pidurites, vaid
elektrienergiaks, millega teiste trammide mootoreid kitada saab.
Elektriline varjestamine:
Elektrihirete suhtes tundlik
seade paikneb juhtivast plekist
kastis.
Vljastpoolt rakenduva (ebasoovitava) elektrivlja mjul ilmuvad plekist kastile
indutseeritud laengud, mille poolt tekitatud elektrivli tasakaalustab vljastpoolt
mjuva vlja. Summaarne elektrivli juhi sees on alati null. Kuna vabade
laengukandjate kogulaeng juba vikeses metallitkis on tohutu (tuhanded
kulonid), siis suudab juba hukesest metalltraadist vrk piisavalt varjestada.
Elektrols: alalispinge raken-
damisel tekib vette paigutatud
elektroodidele hulgaliselt
gaasimulle kuid vahelduvpinge
kasutamisel oluliselt vhem.
Toimub vee elektrols, vee molekulid lagunevad vesiniku ja hapniku moleku-
laarseks ioonideks, mis liiguvad alalises elektrivljas elektroodidele ja eralduvad
seal gaasilise vesiniku ja hapnikuna. Vahelduvas elektrivljas muutub ioonide
liikumissuund pidevalt ja suurem osa neist ei jua elektroodideni.
Elektromagnet: kui autojuht
prab stevtme kivitusasen-
disse, rakendub kiviti tmbe-
relee, mis viib kiviti mehaani-
lisse kontakti mootoriga.
Kiviti tmberelee on tugev elektromagnet, mida toidetakse akust saadava vooluga.
Toitevool tekitab relee mhises magnetvlja, milles mhise raudsdamiku esialgu
lahusolevad detailid magneetuvad ja nende vahel tekib tmbejud (samasuunalise
magnetvlja tekitajad tmbuvad). See jud hendab kiviti vllil paikneva ham-
masratta mootori hooratta hammastikuga ja kiviti asub mootori vlli prama.
Eritakistus: alumiiniumi
eritakistus on vase omast
suurem, ehkki laengukandjate
kontsentratsioon Al-s letab Cu
oma vhemasti kahekordselt.
Eritakistus = b / q
2
n = m / q
2
n, kus q on he laengukandja laeng, n laengu-
kandjate kontsentratsioon, b liikumise takistustegur. Seejuures b = m / , kus
on elektrijuhtivuse ajategur (kahe hajumisprotsessi vaheline keskmine ajavahe-
mik). Laengukandja mass m ning laeng q = e on mlema metalli jaoks samad.
Kuna Al-s on n kaks korda suurem, siis peab olema Al jaoks kvasti le kahe
korra viksem kui vases (hajumisprotsessid toimuvad vga sagedasti).
Hglamp: elektrilambi
hgniit on kuum ja kiirgab
valgust, kuid lambi juhtmed on
tiesti klmad.
Hgniidi lbimt ja seega ristlikepindala on palju viksemad kui hendus-
juhtmetel. Ka hgniidi materjali volframi eritakistus on palju suurem kui
hendusjuhtmete materjalil vasel. Seetttu on hgniidi pikkushiku takistus palju
suurem ning vastavalt suurem ka hgniidi pikkushikul soojusena eralduv
vimus P = I
2
R.
Hlestamine: tele- vi raadio-
programmide vastuvtuseade
hlestatakse ttlema he
kindla soovitud saatejaama
signaali.
Raadio antenni ahelas paikneb vnkering (LC-ahel). Voolutugevus LC-ahelas
saavutab suuri vrtusi ahela resonantssagedusel
r
, mis vikese aktiivtakistuse
korral peaaegu vrdub omavnkesagedusega
0
= 1/LC. Mahtuvuse C
muutmisega valitakse kigist antennis tekkivatest vnkumistest vlja need, mida
soovitakse edaspidi vimendada.
Kaarlahendus toimub gaasis
normaalrhul, huumlahenduse
tekitamiseks on aga vaja gaasi
tugevasti hrendada.
Kaarlahendusel ioniseerub gaas kaootilise (kindla suunata) soojusliikumise
energia arvel, plasma temperatuur ja laengukandjate kontsentratsioon on palju
krgemad kui huumlahendusel. Huumlahendusel ioniseerub gaas laengukandjate
kiireneval suunatud liikumisel elektrivljas (vahetult elektrienergia arvel), selleks
on aga vaja suurt vaba tee pikkust.
Kaitsemaandus: kigi
kaasaegsete elektriseadmete
toitepistikutel on kolm klemmi:
faasiklemm, nullklemm ja
maandusklemm.
Kaitsemaandus on elektriseadme metallkesta hendamine Maaga kaitsejuhtme
abil eesmrgil vlistada seadme kesta (korpuse) pingestumine Maa suhtes. Kui
metallkest satub isolatsioonirikke tulemusena kontakti faasijuhtmega, siis tekib
tugev, faasijuhtmest lbi kaitsejuhtme Maasse kulgev vool, millele reageerides
kaitse elektriseadme vlja llitab.
Katkestussde: isegi
madalapingelise vooluahela
katkestamisel tekib llitis sde,
kuid ahela sulgemisel mitte.
See juhtub piisavalt suure induktiivsusega ahelas. Ahela sulgemisel muutub
induktiivpool Lenzi reegli kohaselt vooluallikaks, mis toimib toiteallikale vastas-
suunaliselt (takistab voolu kasvu). Ahela katkestamisel aga toimib pool toite-
allikaga samasuunaliselt (takistab voolu kahanemist). Seetttu katkestuskohas
vooluallikate pinged liituvad. Katkestussdet rakendatakse auto steknaldes.
Kiip (chip) ehk integraalskeem
on seade, mis koosneb paljudest
hel ja samal pooljuhitkil (nn.
kivil) paiknevatest pn-siire-
test, takistitest ja kondensaa-
toritest.
Kiipide valmistamisel kaetakse puhtast rnist alusplaat (wafer) mingi metalli kui
juhi ja sellesama metalli oksiidi kui dielektriku (mittejuhi) kihtidega. Need kihid
moodustavadki vajalikud transistorid, dioodid, takistid ja kondensaatorid. Kikide
skeemidetailide paiknemine hel ja sellelsamal alusplaadil tagab nende hesuguse
temperatuuri, mis vimaldab vltida kiibis ttavate vimendite nullnivoode
soojuslikke nihkumisi. Kogu kaasaegne arvutustehnika koosneb kiipidest.
Kontaktpinge: kahe erineva
metalli kokkupuutel tekib nende
vahel kontaktpinge, aga ks-
ainus kontakt veel vooluallikana
ei toimi.
Kontaktpinge tekib nii, et he metalli kiired elektronid tungivad teise sisse roh-
kem, kui teise omad esimesse. Vooluallika kivitamiseks on vaja kinnist ringi ja
seega vhemasti kahte kontakti. Kontaktpinged kompenseeruvad vastastikku, kui
kontaktid on samal temperatuuril. Kui nad seda pole, saame termopaari.
Kvartskell: kvartskella t
aluseks on kindla sagedusega
elektrisignaali saamine kella
sees vnkuvalt kvartsi kristallilt.
Kvarts on piesolelektrik kvartsi kristalli kokkusurumisel tekib tema tahkude
vahel pinge (piesoefekt) ning pinge rakendamisel muutuvad veidi kristalli
mtmed (pieso-prdefekt). Kvartsi kristall vngub mehaaniliselt tema
mtmed ja mass mravad kindla omavnkesageduse. Samas kompenseeritakse
elektriliselt energiakadusid, vttes energiat kella patareilt.
Krgepingeliin: liini juhtmed
on postidest eraldatud pikkade
ahelatega, mis on valmistatud
valgetest klaas- vi keraamilise
materjali seibidest.
Liini juhtmetel on krge pinge Maa suhtes (faasipinge), postid on aga elektrilises
kontaktis Maaga, kuna seda vltida oleks tehniliselt vga raske ja kulukas. Mida
pikem on isolaatoritest ahel, seda viksem on juhtme ja posti vahel tekkiva
elektrivlja tugevus (valem E = U / l) ja seda viksem on isolaatorite lbilgi
oht.
Laser tekitab stimuleeritud
kiirgust (suurel arvul tpselt
hesuguse sageduse, faasi ja
polarisatsiooniga kvante)
Laseri korral tekitatakse optilisse resonaatorisse paigutatud aines prdhive. See
on olukord kvantssteemis, mil lemise energiataseme asustatus on alumise tase-
me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline
resonaator koosneb kahest peeglist, millest ks on osaliselt lbilaskev. Korduvalt
peegeldudes lbib valgus resonaatorit palju kordi ja olemasolevatele kvantidele
teisikute tekkimise tenosus suureneb.
Magnetkraana: metallijke
separeeritakse kraanaga, mis
tstab vaid vanarauda, mitte aga
vasejtmeid.
Sellise kraana konksuks on elektromagnet. Raud kui ferromagneetik magneetub
tugevasti voolu tekitamisel magneti ahelas ja tmbub elektromagneti klge. Vask
kui diamagneetik aga magneetub vga nrgalt ja pealegi magneetivale vljale
vastassuunaliselt. Vanaraua lahtilaskmiseks magnetkraana otsast piisab voolu
vljallitamisest elektromagneti ahelas.
Mahtuvus ja laeng: kui kaks
erinevat metallkeha hendatakse
omavahel, siis vib laeng le
minna viksema laenguga kehalt
suurema laenguga kehale.
See on vimalik, kui viksema laenguga keha potentsiaal V1 on suurem teise keha
potentsiaalist V2. Kuna mahtuvuse definitsiooni phjal irdjuhi potentsiaal V =
Q/C, siis vrratus V1 > V2 thendab, et Q1/C1 > Q2/C2 vi C2/C1 > Q2/Q1 . Seega
kirjeldatud olukord on vimalik, kui kehade mahtuvused erinevad rohkem kui
nende laengud.
Metalliotsija abil pole arheo-
loogidel vimalik vanades
asulapaikades avastada luid,
potikilde vi tiesti lbirooste-
tanud raudesemeid.
Metalliotsija phiosaks on pool, milles kulgev vahelduvvool indutseerib elektrit
juhtivates kehades prisvoolusid. Pool paikneb vnkeringis, mille hvetegur
jrsult vheneb prisvoolude tekkimisel, kuna elektromagnetvlja energia
muundub prisvooludel soojuseks. Seelbi vheneb ka voolutugevus
vnkeringis. Mittejuhtivat ainet metalliotsija ei avasta, sest vabu laengukandjaid ei
ole ning prisvoole tekkida ei saa.
Mobiiltelefon maa all: maa-
aluses tunnelis lakkab mobiil-
telefon toimimast (levi ei ole).

Maa on sna hsti elektrit juhtiv, mistttu tekib elektriline varjestamine juhtivas
aines tekib tiendav elektrivli, mis kompenseerib vljastpoolt mjuva vlja. Kuna
mobiilside toimib kllalt suurtel sagedustel (0,5 - 1 GHz) , siis esineb ka skin-
efekt: mobiilside signaali edasi kandev elektromagnetlaine ei tungi sellisele
sgavusele maa sisse. Erandiks on allmaaraudtee, kus reeglina on olemas
mobiilside tugijaamad.
MOSFET: MOP-vljatransistori
paisuelektrood peab olema juhti-
vast pooljuhtalusest lahutatud
vimalikult hukese oksiidi-
kihiga, mille dielektriline
lbitavus on suur.
Positiivne paisuelektrood tmbab pooljuht-aluse vhemus-laengukandjad paisu-
lhedasse piirkonda, tekitades nii ltte ja neelu vahel elektrivoolu juhtiva kanali.
MOP-transistori paisu isoleeriv oksiidikiht peab olema vimalikult suure dielekt-
rilise lbitavusega ja huke, et vastava kondensaatori mahtuvus ja seega kanalis
indutseeritud laeng oleksid suured. Samas ei tohi see kiht olla elektrit juhtiv, sest
indutseeritud laeng ei tohi otsekohe ra minna paisuelektroodile.
Mtetrafo: elektrik mrab
vahelduvvoolutangidega
voolu olemasolu kahtlases
juhtmes.
Vahelduvvoolutangid on sisuliselt trafo sdamik magnetahel, milles sisalduv
huvahe tangiotste kokkulkkamisel suletakse. Kui kahtlases juhtmes kulgeb
vahelduvvool, siis see indutseerib magnetahelas perioodiliselt muutuva
magnetvlja. See tekitab hele tangiharule paigaldatud sekundaarmhises
vahelduvvoolu, mida mdetakse.
Mlumaterjal: magnetilises
mluseadmes kasutatav materjal
ei sobi elektromagneti vi trafo
sdamiku valmistamiseks.
Mlumaterjali hstereesisilmus on lai ja silmuse pindala suur see vrdub aine
hekordsel mbermagneetimisel ruumalahikus tehtava tga. Mlumaterjalist
elektromagnet oleks suurte energiakadudega (sest igal mbermagneetimisel
muundub magnetvlja energia soojuseks), raskesti juhitav (koertsitiivsus on suur)
ja mittelineaarse B = f(I) -sltuvusega (trafo vljundpinge oleks sisendpinge suhtes
moonutatud).
Piesoelektrilised andurid rea-
geerivad jule elektrisignaaliga
(pingega), titurid aga vimal-
davad mingi detaili mtmeid
vga vikestes piirides
kontrollitavalt muuta.
Piesoelektrik on aine, milles esineb piesoelektriline efekt ehk polariseerumine
(elektrivlja tekitajaks muutumine) ju rakendamisel (rhu tekitamisel) ja pieso-
prdefekt ehk sellest ainest valmistatud keha mtmete muutumine elektrivljas
(vlise pinge rakendamisel). Polarisatsiooni nhtus on omavahel seotuks jvate
erimrgiliste laengute lahknemine. Enamasti nihkub aatomi valentselektronide
pilv vastassuunas elektrivlja suunale (elektronid on negatiivsed). See nihkumine
toimub aatomjgi (tuum + sisekihtide elektronid) suhtes.
pn-siire: pn-siire juhib pri-
pingestamisel elektrivoolu, aga
vastupingestamisel mitte.
Selgitage, miks on see nii.
Pripingestamisel hendatakse vlise vooluallika plussklemm siirde p-osaga ning
miinusklemm n-osaga. Vlise vooluallika elektrivli surub enamus-laengukand-
jaid siirdesse (sest samamrgilised laengud tukuvad), laengukandjatest vaesunud
ala (vaegala) heneb, siirde takistus vheneb. Vaegala paksuse vhenemisel
nullini siire hakkab juhtima elektrivoolu (enamus-laengukandjad hakkavad siirdes
massiliselt rekombineeruma. Vastupingestamisel vaegala pakseneb ja siirde
takistus suureneb veelgi.
Pooljuhtlaseri vi valgusdioodi
(LED) levinuim materjal on kas
gallium-arseniid-fosfiid ehk
GaAsP (punane LED) vi
kaadmium- sulfiid-seleniid
CdSSe (roheline vi valge
LED)
Pooljuhtlaser on valgusdiood, milles on loodud prdhive ja mis on paigutatud
optilisse resonaatorisse. Pooljuhtlaseri vi valgusdioodi poolt kiiratava valguse
kvandi energia vrdub ligikaudu kasutatava pooljuhi keelutsooni laiusega E
g

(energy gap). See on minimaalne elektron-auk paari tekitamiseks vajalik energia,
mis pripingestatud valgusdioodi pn-siirde alas paari rekombineerumisel kiirguse-
na vabaneb. Galliumarseniidil (GaAs) E
g
= 1,35 eV, galliumfosfiidil (GaP) 2,24
eV. Kahe viimase segul (GaAs
x
P
1-x
) on E
g
neis piirides reguleeritav. Punasel
valgusel hf = 1,8-2,1 eV. CdSe jaoks E
g
= 1,74 eV, CdS korral E
g
= 2,42 eV.
Rikkevoolukaitse: kige
efektiivsemat kaitset elektriohu
vastu pakub rikkevoolukaitse
(ehk ka lekkevoolukaitse)
Rikkevoolukaitse on seade, mis registreerib voolutugevuste erinevust faasijuhtme
ja neutraali vahel. Sellise erinevuse korral on faasijuhe lubamatus henduses
Maaga (esineb lekkevool). Erinevuse tekkimisel kaitse rakendub ja tarviti llitub
vlja. Rikkevoolukaitse rakendub inimese sdametskli kestusest palju lhema aja
jooksul. Seetttu llitatakse ohtlik tarviti vlja enne, kui ohustatud inimene juab
saada sdamekahjustuse.
Staatiline kaitse:
Elektroonikatehase tlised
peavad kandma metallist
kevrusid, mis on maandatud.
Inimkehale vib kuivas ruumis koguneda staatiline elektrilaeng. Vastava pinge
(mitukmmend kV) arvelt vib tekkida pooljuhtdetailidele ohtlik vooluimpulss
(lbilk MOP-transistoride paisuoksiidis). Maandatud kevrud juhivad staatilise
laengu Maasse ja ohtu pooljuhtelektroonikale enam ei teki. Kaitse staatilise laengu
kogunemise vastu on vajalik ka ttamisel arvutikomponentidega.
Termopaar: katseseadmest
vljuvatele juhtmeotstele hen-
datud millivoltmeeter nitab
katseobjekti temperatuuri.
Kasutatakse termopaari, mis ttab termoelektrilisel efektil. Kaks eri metalli-
sulamitest traadijuppi on hendatud kinniseks vooluringiks, mis sisaldab kahte
kontakti. Ahelas tekib kontaktide temperatuuride vahega vrdeline termo-
elektromotoorjud, mis on suurusjrgus 0,1 mV/K. Termopaar muudab soojust
elektrienergiaks. Kahjuks on saadavad pinged vikesed, mistttu seade ei sobi
elektrienergia tstuslikuks tootmiseks. Samas on termopaar vga sobiv
temperatuuri mtmiseks.
Termotakisti: pooljuht-termo-
takisti takistus vheneb jrsult
temperatuuri tusmisel. See vi-
maldab termotakistit kasutada
temperatuuri sensorina.
Enamasti kasutatakse pooljuht-termotakistit temperatuuri vrtuste vahemikus,
kus soojusenergia arvel toimub elektronide lahkumine doonori vi aukude
lahkumine aktseptori aatomite juurest (doonorite vi aktseptorite ioniseerumine).
Laengukandjate kontsentratsioon n suureneb ja vastavalt pooljuhi eritakistus
= m / q
2
n vheneb. Analoogiliselt saab (hulga krgemal temperatuuril)
kasutada ka pooljuhi omajuhtivust.
Turvavrav (lennujaamas jm)
registreerib metallkeha olemas-
olu reisija taskus ja reageerib
isegi pksirihma metallpandlale.
Turvavrav on pool, milles kulgev vahelduvvool indutseerib metallkehades
prisvoolusid. Pool paikneb vnkeringis, mille hvetegur jrsult vheneb
prisvoolude tekkimisel, kuna elektromagnetvlja energia muundub
prisvooludel soojuseks. Seelbi vheneb ka voolutugevus vnkeringis.
Mittejuhtivat ainet turvavrav ei avasta, sest vabu laengukandjaid ei ole ning
prisvoole tekkida ei saa.
Vahelduvvoolugeneraator:
generaatori vljundis tekib
perioodiliselt muutuv elektro-
motoorjud, mille suurus sltub
rootori prlemise sagedusest.
Vahelduvvoolugeneraatori rootoriks on enamasti elektromagnet, mis pannakse
vljastpoolt vetava mehaanilise energia arvel prlema. Rootori ajas muutuv
magnetvli indutseerib staatori (paigaloleva osa) uuretesse paigutatud mhistes
muutuva elektromotoorju, mis on vrdeline prlemissagedusega ja
magnetvoo amplituudiga (BS), kuna e
ind
= d/dt (BS cos t) = BS sin t.
Valgusdioodis (LED)
muudetakse toiteallikast tulevat
elektrienergiat nhtava valguse
energiaks.
Valgusdiood (LED) on seade, milles pripingestatud pn-siiret lbib vool, kuna
siirde alas toimub n-piirkonna elektronide ja p-piirkonna aukude omavaheline
rekombineerumine (elektronid tidavad augud ra). Elektron-auk-paari energia ei
vabane mitte soojusena vaid valgusena kiirgub footon, mille energia on
ligikaudu vrdne kasutatava pooljuhi keelutsooni laiusega.
Vana patarei: raadio, mille pata-
rei on vana, ttab ha vaikse-
malt. Kui ta korraks vlja ning
siis uuesti sisse llitada, kuule-
me normaalse valjusega hlt.
Vana patarei sisetakistus on suur, kuna elektrienergiat andev keemiline reaktsioon
on lpukorral, reageerivad ained hakkavad otsa saama. Segab ka reaktsioonil
tekkinud aine. Suure sisetakistuse tttu on voolutugevus raadio ahelates vike.
Voolu vlja llitamine vimaldab reaktsiooni saadusel ra difundeeruda ja
reageerivad ained saavad jlle paremini kokku. Paraku on see paranemine ajutine,
sest reageerimisvimelist ainet on vga vhe jrel.
Varikap: kondensaatori mahtu-
vust kaasaegse raadio hlestus-
vnkeringis muudetakse pinge
reguleerimise teel, kasutamata
prdkondensaatoreid.
Tegemist on varikapiga (variable capacity). pn-siirdele rakendatud pinge
reguleerimisega muudetakse laengukandjatest vaesunud ala paksust. Pripinges-
tamisel vaegala paksus vheneb, vastupingestamisel aga suureneb. Vastavalt
muutub suure eritakistusega ala paksus ( plaatide vahekaugus) kondensaatorina
toimivas pn-siirdes. Mahtuvus C on aga prdvrdeline kondensaatori plaatide
vahekaugusega d (valem C =
0
S / d )
Vedelkristall-ekraan (LCD
liquid crystal display) on hetke-
seisuga levinuim kuvar, kuna
tema poolt tarbitav vimsus on
suhteliselt vike ja temas kasu-
tatavad materjalid on sna
odavad.
Vedelkristall-ekraani (LCD) korral lbib (enamasti) valgusdioodidega tekitatud ja
seejrel polariseeritud taustavalgus hukest vedelkristalli kihti, mis paikneb
lbipaistvate elektroodide vahel. Vedelkristalli pikad ja polaarsed molekulid on
orienteeritavad vedelkristallile rakendatava elektrivljaga (pingega). Vedelkristall
laseb polariseeritud valgust lbi ainult juhul, kui tema molekulid paiknevad oma
pikimtmega valguse polarisatsioonitasandis. Muutes vedelkristallile rakendatud
pinget, on vimalik muuta ekraani lbilaskvust konkreetse pikseli asukohas ja
sellega ka pikseli heledust.
Vljatransistor (FET) on
(erinevalt bipolaartransistorist)
elektrivljaga juhitav seade, sest
vool paisusiirdes pole transistori
tks vajalik ja on koguni
ebasoovitav.

Vljatransistor sisaldab ainult hte pn-siiret. See siire lahutab transistori phiosast
(pikergusest pooljuhitkist) teistsuguse juhtivustbiga osa, mida nimetatakse
paisuks (gate). Vool transistori phiosas kulgeb lttest (source) neelu (drain)
poole. Paisusiirde vastupingestamise teel saab tekitada pooljuhitki keskel laengu-
kandjatest vaesunud ala ning seelbi katkestada hendus pooljuhitki otste (ltte ja
neelu) vahel. Seda nimetatakse vljatransistori sulgumiseks. Paisusiirde
pripingestamisel vljatransistor avaneb.