Skitsid Prantsusmaalt

k
kki
iit
tts
ssi
iid
dd P
PPr
rra
aan
nnt
tts
ssu
uus
ssm
mma
aaa
aal
llt
tt k
kki
iit
tts
ssi
iid
dd P
PPr
rra
aan
nnt
tts
ssu
uus
ssm
mma
aaa
aal
llt
tt k
kki
iit
tts
ssi
iid
dd P
PPr
rra
aan
nnt
tts
ssu
uus
ssm
mma
aaa
aal
llt
tt
5 Skitsid Prantsusmaalt
6
Skitsid Prantsusmaalt
Kogumik TT Tartu Kolledi maastikudisaini ja maastikuarhitektuuri eriala lipilaste muljetest
restaureerimiskursuse ekspeditsioonilt Prantsusmaale
Kogumik TT Tartu Kolledi maastikudisaini ja maastikuarhitektuuri eriala lipilaste muljetest restaureerimiskursuse ekspeditsioonilt
Prantsusmaale
Tekstid : Olja Fomina, Kadri Mets, Minea Kaplinski, Gerly Toomeoja, Liisi Preedin, Iris Memets, Kristiina Kupper, Piret Pallase, Silver Riisalo, Maria Mironova, Sulev Nurme
Joonistused : Olja Fomina, Kadri Mets, Minea Kaplinski, Gerly Toomeoja, Piret Rebane, Sirle Salmistu, Krt-Mari Paju, Liisi Preedin, Iris Memets, Kristiina Kupper, Piret Pallase, Silver
Riisalo, Maria Mironova, Sulev Nurme
Fotod : Olja Fomina, Kadri Mets, Minea Kaplinski, Gerly Toomeoja, Piret Rebane, Krt-Mari Paju, Iris Memets, Kristiina Kupper, Piret Pallase, Silver Riisalo, Maria Mironova, Sulev Nurme
Koostaja: Sulev Nurme
Juuli 2014. Tartu
Kaanepilt: Piret Rebane
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteriline eesmrk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti litsentsiga.
Kasutajal on igus teost kopeerida (reprodutseerida), levitada, esitada ja ldsusele suunata. Teose kasutamisel kohustub kasutaja viitama
teose autori(te)le samal kujul, nagu seda on teinud autor vi litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel nidatud,
teose nimetust, avaldamisallikat jms). Kasutaja ei tohi viidata teose autorile viisil, mis vib tekitada vrarusaama, et autor vi litsentsiandja
tstavad teid vi teie poolt teose kasutamist esile. Teost ei vi kasutada rilistel eesmrkidel. Teost ei vi muuta, mber kujundada
ega selle alusel luua tuletatud teoseid. http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Sulev Nurme
www.sulevnurme.org
Tartu 2014
Prantsusmaale
Juuli 2014. Tartu
Sulev Nurme
www.sulevnurme.org
Tartu 2014
Prantsusmaale
Juuli 2014. Tartu
Sulev Nurme
www.sulevnurme.org
Tartu 2014
Sisukord
Sissejuhatus 8
Esimene pev 12
Teine pev 32
Kolmas pev 66
Neljas pev 106
Viies pev 144
Kuues pev 176
Seitsmes pev 212
Kaheksas pev 249
heksas pev 278
Kmnes pev 310
4
Sulev | Chinon
4
Sulev | Chinon
4
Sulev | Chinon
Minea | Chenonceau
6
Sulev
Rkimisest vsinud, laulsime seepeale kolmehlselt kiidulaulu Bakchosele, ainsale jumalale, kelle vastu me kski ei vaielnud, ei mina, Paillard ega
preester. Chamaille kuulutas valju hlega, et eelistab teda noile teistele, keda oma jutlustes levitavad kik need rpased Lutheri ja Calvini mungad ja
muud jahvatajad. Bakchos on Jumal, tunnustust ja lugupidamist vrt, ilsast soost jumal: titsa prantsusprane mis ma tlen! ristiusuprane,
mu kallid vennad.
Eks kujuta Jeesust mned vanad pildid vahel Bakchosena, kes oma jalgadega surub viinamarjakobaraid? Joogem siis, sbrad, oma Lunastaja, oma
kristliku Bakchose, oma naeratava Jeesuse auks, kelle helepunane veri voolab meie nlvakuil ja lhnastab meie viinamgesid, meie keeli ja hingi, valades
oma leebet, inimlikku, heldet ja sbralikult pilkavat vaimu meie rmsa Prantsusmaa peale. Terve mistuse ja terve tu terviseks!
R. Rolland Colas Breugnon / Minea blogi
6
Sulev
mu kallid vennad.
6
Sulev
mu kallid vennad.
Piret (P) | Tavaline luna
8
Sissejuhatus
2013/2014.a. TT TK maastikudisaini ja maastikuarhitektuuri tudengite restaureerimiskursuse saidil kirjutasin ekspeditsiooniteema sissejuhatuseks midagi sellist:
"Kik see, mida imetletakse prantsuse aias tna ja millest kirjutati eile on tnapeval restauratsioon, igemini suuresti rekonstruktsioon. Parteri lugu, mis saab alguse Charles VIII
sjakiguga Itaaliasse, areneb lbi Loire Oru lossiaedade Le Notre ke all imeliseks meistritks Vaux le Vicomte'is ja paneb tnu Louis XIV kapriisile alguse tervele ajastule pargikunstis.
Meldes praegusele prantsuse aiakunstile, siis vib isegi elda, et see ajastu elab (kll lbi omade transformatsioonide) tnini. Prantsuse aed on ajaline. See kestab, kuni peavad pgamisele
vastu taimed. Juba selles mttes on iga jrgnev tskkel eelneva rekonstruktsioon. Samas, ka Prantsusmaal on moed muutunud, parke on mber tehtud ja taastatud, kasutades kiki
meldavaid taastamisfilosoofiaid ning fantaasiatki. Erinevad aiad Pariisis ja Meudonis, Merevilles, Loire orus jm pakuvad seetttu huvi mitte vaid aiakunsti ajaloo seisukohast, vaid ka
restaureerimisloo ja restaureerimise praktikast lhtuvalt. Meldes laiemalt arhitektuuri konserveerimise ajaloole, siis on Jumalaema kirik Pariisis vaieldamatult ks mrgilisemaid objekte,
paljudest teistest rkimata.
...Kus seda siis veel vaadata, kui mitte Prantsusmaal."
Nd, juba isegi mitu kuud tagasi, sai ekspeditsioon ka teoks. Jrgnevatel leheklgedel on esitatud selle lugu nii nagu me selle kirja panime ning lbi nende silmade, kes
kirjutasid. Esitatud tekste on minimaalselt toimetatud - parandatud on vaid vga elementaarsed vead. Kuidagi raskelt lks sel korral kokkuvtete tegemine ja seegi tekst siin
pidanuks olema valmis juba algse plaani kohaselt kuu aega tagasi. Aga ma siiralt lootsin, et laekub veel kellegi blogi vi jutt vi parema kvaliteediga sknnid (nagu ka juhtus).
Mingil hetkel tuleb lpuks igale asjale joon alla tmmata ning nii ka siin: kes saatis omad tekstid, fotod ja skitsid, kes mitte. Nd ta on koos ja just selle avastamisreisi ja reisijate
ngu, kes omi muljeid-mlestusi kirja panid. Teisalt on suuremalt osalt reisil kinutelt laekunud objektiettekannete tekstid, mis on koostatud vrskete muljete ajel ning kust
vahel kumab lbi ka ettekande tegija mulje ning tunne. Eraldi teemaks on fotode valik. Kik laadisid les omad sajad ning sajad pildid (kokku on fotomaterjali ilma videoteta 10,3
gB!), mille hulgast on neid "kige paremaid" retult raske vlja valida. Seeprast on kasutatud fotod ja nende allkirjad suhteliselt meelevaldselt valitud ning paratamatult pigem
minu tripi mlestuste ja emotsioonidega seotud. Pean tunnistama, et vahel, kui tekkis mte kuhugi mingi meeleolu lisada, siis vaatasin esmajrjekorras Gerly ja Olja pilte.
Skitsidega oli lihtsam - pdsin vimalusel kik sisse panna, kui vhegi sknni kvaliteet lubas. Ent minuni judnud sknnide kvaliteet on vga erinev (enamasti llatuslikult kehv),
mistttu vib-olla muidu mni pris hea pilt ji just seetttu vlja ja mni on kaotanud digitaalse mra eemaldamisega hulga oma vljendusrikkusest.
9 Sissejuhatus
Kas ekspeditsioon titis omad eesmrgid? Ma arvan, et suuremalt jaolt titis. tlen suuremalt jaolt, sest helt poolt juba Prantsusmaal olles pidime mned kohad ra jtma.
Enamus neist objektidest, mille ra jtsime, olid nagunii pigem teisejrgulised, kahju on pisut Chaumontist ja Mereville'st - prantsuse "inglise" pargi kogemus ji seega Chantilly
ja Versailles pargiosade kanda. Kuid need vangerdused olid paratamatud - avastamisreisil ei ole vimalik asju lpuni ette planeerida. Nagu tsiteeris Maria oma reisimuljetes Paul
Theroux'd:
"Tourists don't know where they've been, travelers don't know where they're going."
Ning nagu alles mni pev tagasi he reisilisega arutasime - tihedamaks vist enam poleks ka mina saanud. Teisalt, nagu siin eespool juba mainitud, ei vormunud tulemuste lplik
vormistamine pris nii nagu ma ette olin melnud. Ent reisi phieesmrk, vtta see aeg, viia end eelnevalt asjaga kurssi ja minna katsuda oma kega kohapeal - see on tidetud
igal juhul ning julgen arvata, et kuhjaga. Isegi kui muljed ei ole paberile pandud, siis hallidesse ajurakkudesse on need talletatud kogu eluks.
Tahaks lpetuseks elda aith muidugi kigile, kes jaanuarist alates leidsid judu ja aega kia seminaridel ning lpuks lbi marssida ka need lputud meetrid (kui mitte kmned
kilomeetrid) valdavalt renessanssi ja barokki avamaastikul. Mitmetele oli see htlasi lput kirjutamise aeg ning usun, et see "pargijant" lisakohustusena ei teinud elu
lihtsamaks. Mned teist psesid lihtsamalt, mned kergemalt - aga ma olen tiesti kindel - nagu ma kirjutasin ka Kreeka ekspeditsiooni reisikirjas - kes reisil enam endast
annavad, need ka enam saavad. Energia jvuse seadus... Kindlasti tahaks elda suur aith Gerlyle, Kadrile ja Mineale majade orgunni eest (uskuge, isegi kui te mu reisikirjast
loete Premiere Classe keti aadressil vlja mningast irooniat, siis kib see kll vaid hotelliketi pihta, mitte ei aasi teie valikuid) ning tnada ka Liisit, kes vist suuresti Kulka
asjadega tegeles. Muidugi ka Sirlet, kes vttis lelombiprofessorite lbustamise enese peale ja mille tulemusel saime Rivaus ja Chenonceaus nitlikud ppetunnid joonistamisest.
Special thanks to Pat!
Teie kiki artikleid ma ei lisanud reisikirjale; leiate siit vaid objektiettekanded. Aga teie vaev ei ole nhtud asjata. Esiteks loomulikult pidite te artiklite tegemiseks pisut lugema ja
see on juba teie puhas kasu. Artiklid saavad koondatud tervikdokumendiks ja ma toimetan selle ka hiljem teieni.
Lpetan siinkohal selle sissejuhatuse ja soovin head lugemist!
Sulev Nurme,
Tartus, 6. juulil 2014
10
Piret (R) | Villandry
10
10
11 Sissejuhatus
Gerly | Tegijad! | Kevad
Sirle
Silver
Gerly
Liisi
Piret (R)
Kadri
Minea
Olja
Piret (P)
Maria
Iris
Kristiina
Sulev
Krt-Mari
"Airplane travel is nature's way of making you look like your passport photo" 12
Esimene pev
31.03.2014
"Airplane travel is nature's way of making
you look like your passport photo"
Maria
Airplane travel is nature's way of making you look like your passport photo.
Al Gore
Ei, ma pole sugugi see inimese tp, kes kardab lendamist. Lendama hakkasin juba
kolmeaastasena. Aga olgem ausad, nii lennukid kui ka piloodid on vga erinevad.
Mida viksem on lennuk, seda vhem ta mulle meeldib, tavaliselt. Rohket raputamist
ja pidevat Tivolit need on need asjad millega peaks viksemate lennukite puhul
arvestama.
Kahjuks, Tallinnast Helsingisse suuri lennukeid ei lenda. Valmistasin ennast selleks
ette, loomulikult ainult moraalselt, muud meetmed ei aita. Ja, oh llatus oli, kui
peale hku tusmist meile teatati, et kohe hakkame maanduma. Ma, ei judnudki aru
saada, kas me ldse horisontaalset trajektoori pidi ka lendasime, vi diagonaalselt les
ja samamoodi kohe alla.
ldiselt olid lennud igati head. Kuid millegi prast see lendamise tunne ei jtnud
mind jrele veel paar-kolm peva prast lendamist. Vahest jlle kaotasin maapinna
jalgade alt ja hljusin kusagil.
Vrreldes eelmise aasta ppereisiga, polnud mul see kord erilisi probleeme
pakkimistega. Kik tundus olevat lbi meldud: suurem ja erksat vrvi kohver, et
lennujaamas kaugelt neks; igaks ilmaks riided; piisav kogus energiarikkast toitu
nrimiseks, et saaks ellu jda ka ilma korraliku sgita; laadijad ja mlukaardid, et
kogu mlestuseks vajalikku informatsiooni mahutada...
Piret (P)
31. mrtsil 2014. aastal alustasime oma teekonda Tallinnast lbi Helsingi Pariisi
poole.
Juba esimesed muljed Charles de Gaulle lennujaamast olid ootusrevad suurte
lennujaama klaasist akende taga paistis pike ja meid tervitasid ites magnooliad.
Super ma olengi siin Prantsusmaal. See on mu esimene reis Prantsusmaale ja
sellele reisile saatis mind mu ema snadega: Ma tahan teada, kas Pariis meeldib sulle
vi mitte. Pnev mis on selles Pariisis siis nii mstilist? Selle linnaga pidigi nii
olema kas meeldib vi ei meeldi! Tuli jrgi uurida, aga enne Pariisi tiirutasime seitse
peva Loire je orus ja Pariisi mbruses. Aga nd kigest lhemalt.
Esimene sihtpunkt oli lennujaamas les otsida autorent. Selleks tuli juda teisest
terminalist esimesse. Orienteerumine oli usaldatud neljandikele, seega kolistasime
oma reisikohvritega nende jrel. Mletan ainult, et see tundus vga pikk maa tuli
sita mingit viksemat sorti maapealse metrooga, liftidega ning siis lpuks olimegi
kohal. Meil oli aega, sest ootasime oma juhendajaid - Sulevit ja Sirlet. Seega lksime
Kristiina, Maria ja Silveriga kohvi jahile leidsime selle muidugi mista
McDonaldsist, kust siis veel Tagasi judes polnud meie kalleid juhendajaid ikka
veel, aga varsti nad tulidki. Ja siis sain ma teada, et prantslastest teenindajatel on vga
palju aega nende asjaajamine on ikka liaeglane
13 Esimene pev
Vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel.
Kui ei ole siis seda millegi arvelt laename.
Meil on aega veel, meil on aega veel.
Kigil on aega veel.
Jaanus Saks, Mark Eric Kammiste, Alvar-Risto Vrst
Sidukite jagamine kis kiirelt, sest meie, viiendikud, olime juba ra otsustanud, et
vtame auto. Renault Megan ei olnudki nii vike nagu olime kartnud. Ka kohad said
suhteliselt kiirelt paika pandud:
Loo autor kaardilugeja, hoidsin kigi tuju leval oma valesti juhatamistega ja siis
sain jlle vabandada teiste ees, et valesti lks. Aga vahepeal oli minust kasu ka, kui
keegi ei uskunud, siis juhatasin meie auto igele teele. Ikkagi pean ma ennast
keskmisest paremaks kaardilugejaks :)
Autojuht Silver usaldab pigem bussijuhti Sulevit kui GPSi Urvet vi nelja naist
autost. Aga mis peamine, olime sihtkohtades kohal, kll mnikord hiljem ja
mnikord varem aga kohal.
Kolmik tagaistmel Maria, Iris ja Kristiina. Kristiina tekitas kohe baarikapi, kus
platseerus Eestist kaasa vetud konjak. See konjak aitas trotsida Prantsusmaa vihma ja
jahedaid htuid. Aga muidu olid nad tasased, ju ma ei andnud neile piisavalt sna vi
nagu hiljem selgus kummikomme.
Sulev
Tervitused Riga RIX Lidosta'st... Riia on vrratu! Ja iga kord, kui siia tulen (mis
sellest, et nad on autovargad) kogen seda taas ja taas... Mu ksipagas on 8 kg asemel
12,4. Tekkinnis palus hrra mul oma pagasit nidata, kaalus ra ja kskis raami
panna... Raami ka ei mahtunud... tles siis, et see nali lheb mulle 39.- + 10.- eurot.
Ma hakkasin selle peale mtteliselt silmust tegema ja laes sobiva konksu jrgi vaatama,
kui kuulsin, et hrra ja krvalboksis olev daam lti keeles suhtlevad omavahel. Ainus
fraas, millest aru sain, oli midagi inglise keeles eldut nagu "...up of you...". Seepeale
hrra palus mul midagi rasket vlja vtta ja kott uuesti kaaluda. Nonii - ilma lpaka ja
fotokata - 8,1 kg. Ise tles hbelikult keepsu kotile pannes:
"This is for my colleagues... have nice trip!"
... Inimesed on ilusad ja head... priselt ... Ja kui krvalolevaid lpp asjalikult
askeldavaid baaridaame lbi kuldse El Coto 12% pokaali vaatan, siis lhevad nad iga
hetkega ilusamaks ... ja kell on alles 4 minuti prast 7! (AM)...
Kristiina
Pakkimine ji nagu ikka viimasele minutile ja seetttu oli ennem reisi lhike.
Uniselt taksosse ja lennujaama. Oodates tundus mulle ha enam, et kki ma olen
kuupeva vi kellaajaga eksinud - aga peale 15 minutit hakkasid ka teised "viiendikud"
saabuma - reis vis alata. Nii nagu Lotte lendas ootesaalis kuule lendasime meie otse
ja omadega Pariisi.
Pariisis on midagi - isegi McDonalds on neil punast vrvi! Peale mningat ootamist ja
rendifirmaga asjatamist sitsime kevadesse - niidetud muru, magnooliad!
Minea
Enamik minekuid algab kaootiliselt ja asiselt. Tuleb lahendada vimatuid ruumilisi
lesandeid, ritades pakkida liiga vikestesse kottidesse asju, mis sinna sugugi ei
mahu; muretseda kige prast, mis vib ootamatult maha ununeda; tormata ringi
natuke hingetu ja tlpinuna ja salamisi meldes, et kas see kik on nd seda hda
ikka vrt. Aga sedapuhku juhtus nii, et minu ekspeditsioon ei alanud mitte sel
phapeva htupoolikul, kui ma kigiti vsinuna, raske kohver kevangus, Gerly
vikese punase auto poole vaarusin, vaid juba mitu peva enne.
Chantilly 14
Siis, kui viimane repliik, mille saatel ma prast pika loengupeva lppu htupikesest
helendavast stuudiost lahkusin oli: Neme Pariisis!
Sellest hetkest olin ma mtetega kuskil kaugel ja sellest hetkest alates oli kik natuke
ebareaalne. Sit lbi varakevadiselt pruunikashalli maastiku Tallinna poole mdus
kui mingis teises paralleeldimensioonis ning lhikeseks jnud unine Aruklas vaid
svendas seda tunnet. Varahommik lennujaamas tundus sootuks hoomamatuna, nagu
oleksin llitanud peale autopiloodi ja jlginud toimuvat vaid passiivse krvalreisijana.
Kohvrid sinna, ise tnna, turvakontroll, lennukisse, hkutus, maandumine, uue
vrava juurde. Kui Helsingis thku tusime kumas taevas kahkjaspunasest
pikesetusust ja kui Pariisis maandusime, sattusime hallikasse hommikuudu vinesse.
Charles de Gaullei lennujaam oli umbes samavrra mittemidagitlev ja isikupratu
kui ma mletasin. Palju kigiti kirevaid inimesi, pikad vsinud ilmega valged
koridorid, lugematud nooled ja suunaviidad ning igikestev kohvrirataste trin.
Eksirnnak esimesse terminali mdus vikestest segadustest hoolimata valutult ja
ebahuvitavalt, vlja arvatud see lhike rongisit, mil mul nnestus nha vilksamisi
vga juugendlikke magnooliaid oma roosakasvalge hiilguse hbuvas tipus.
Viimaks maandusime EuropCari leti ees kitsas vahekigus, kus polnud kuskil ei istuda
ega astuda. Kik veidi unise ja lbiklopitud moega maandusime oma kohvrite-
kolinate-kodinate otsa ja meenutasime ilmselt mnd eriti vaevatud mustlaslaagrit. Ja
ootasime-ootasime-ootasime. Esmalt oma veel teel olevaid reisikaaslasi, siis juba seda,
et meile ometi kord autod suudetaks ktte anda. Letitagusel daamil oli nimelt aega
kll ja rohkemgi ja kiiret polnud ju kuhugi. Kllap peame tagantjrele tnulikud
olema, et ta vhemalt kolmeks tunniks kuhugi lunatama ei kadunud.
Meie kannatused viisid lpuks siiski sihile ja parklalabrindi sngetest rgastikest
nnestus meil leida ks hbedane vikebuss ja ks hbedane vikeauto, kes meid
avasli vastu vtsid. Kogu elu pagasnikutesse pakitud ja elukardetavad
parklamanvrid le elatud, vis meie karavan teele asuda. Edasi thtede poole!
Olja
ratus 4.00. Kell 5.00 lennujaamas. Pagas ra, Finairiga Vantaasse. Tusime hku,
hakkasin alles ajakirja lappama, kui juba teatati, et valmistuge maandumiseks. Lennata
pea ei judnudki. Vantaas kohe uue lennuki peale ja Pariisi CDG. Leidsime kuidagi
les autolaenutuse ja passisime selle ees nagu pompsud tund aega, siis saabusid Sulev
ja Sirle prast mida ootasime veel u tund aega kuni autod ra vormistatakse. Nad vist
ei suutnud aru saada, kuidas Sulev ksi suudab korraga kahte autot juhtida, mdsik.
Chantilly
Kristiina
Kui loss peale lhikest situ paistma hakkas, vttis see keeletuks - Prantsusmaa lossid
on siiski testi erilised kerkides justkui havi ksul veest! Ka katused jtsid mulje!
Vaadates mbrust sain aru, et selle lossikompleksi mtmed on hoomamatud - see
hu olemasolu. Osalt tingis selle ka hipodroom. Parki jvad meenutama pgatud
jugapuud kanali res keset metsa, kunstlikult tekitatud maaliline kosk ja muidugi he
likega noorendatud pukspuud. Koske jvad meenutama ka esimesed katsed sega
sketsida - tuli vlja, et see polnudki kige hullem Pliiatsiga sketsida - vot see oli
katsumus ja tsine pnts eneseusule. Aga muidu... itsesid nartsissid, hatsindid ja
nurmenukud.
Minea
Ja siis kki olime kohal ja vljas ja Prantsusmaa kevades. hk lhnas nagu kodune
maikuu soojuse, niiske mulla ja vrskelt lahti linud lehtede jrgi. Lhnaga need
sarnasused aga ka piirdusid, sest selle asemel et silmapiiril oleks paistnud mni
tuttavlik luitunud palkait, jllitasin ttt hoopis tornide, kuplite ja karniiside arutu
15 Esimene pev
kuhjaga. Chantilly chteau natuke arulage, aga ometi sealjuures ka kuidagi
smpaatne. Suureks lisavrtuseks ilmselt see, et tegu oli alles pris reisi algusega ning
ma ei olnud judnud lpututest suurtest majadest, ks uhkem ja pompssem ja
pillavam kui teine, veel ra vsida.
Peagi istusime jahedatel kiviastmetel, ees avanemas vaade Le Ntre smmeetrilis-
suurejoonelisele esivljakule, mille keskel sagisid ringi lputud vikesed vrvilised
lasteaiapudinad. Kuulasime ra Kadri ettekande, mis thistas meie ekspeditsiooni
akadeemilise osa avalki, leppisime kokku kontrollaja ning seejrel pudenesime
mda ilma laiali.
Natuke joonistasin, palju pildistasin, igale poole lppkokkuvttes ei judnudki. Aga
polnud vist vajagi, sest ma olin juba ainuksi kollasest nartsissijest nii vlutud, et mis
ma ikka enam rohkem tahta oskasin. Lisaks ronisid tee rse metsapargi suurte
pkide otsas luuderohuvdid (mis ngid oma vikeste hujuurtega vlja kui eriti
prisked ja karvased pevakoerad) ning puudealuse lehevaiba seest olid vaprad lased
end vlja upitanud.
Kui nartsisside ja pkide juurest veidi krvale keerasime, sattusime natuke
ootamatult vimsate jugapuusammaste ja pukspuuhekkide vahelt heledate
pastoraalromantiliste vahvrkmajade keskele, mis videtavalt olid osa jrjekordsest
Marie Antoinetteile ehitatud pseudoklakesest.
Majade vahelt leidsime Oljaga aga pris elus labrindi. Natuke rsitud ja tilluke ta kll
oli, aga sel hetkel tundus ta sellegipoolest maailma kige parema vljameldisena.
Lppude lpuks kui ainult ise heas tujus olla, on naeruvrselt lihtne kigest
vaimustuda.
Tagasitee esivljaku poole mdus ootamatutest pallpsastest ja lumivalgest luigest,
kes oli end hele veekanalile sisse seadnud. Mtlesin, et hiilin eelnimetet luigele
lhemale ja ritan temast salakavalalt pilte teha, aga lppkokkuvttes oleksin vinud
vist tromboonihete saatel ja terve saatkonnaga kohale marssida, sest see lind oli
oma kskiksuses kll nii enesekindel, et ei pidanud mind ldse millekski, mis tema
krgendatud thelepanu viks vrida. Seisin seal kanaliveerel ja vaatasin temaga ttt,
kuni endal juba imelik hakkas ja otsa ringi keerasin.
Pea kogu lejnud aja veetsin lossi mbritseva veekanali serval istudes ning skitsides.
Selja tagant voorisid mda terved parved jaapanlasi (see vib nd kunstiline liialdus
olla ma tegelikult ei mleta, kas nad olid jaapanlased, aga tundub nagu ehk siiski)
ning hallisegused pilved muutusid lpuks nii hvardavaks, et langetasid minu peale
vhemalt kaks vihmapiiska. Selle peale pakkisin end igaks juhuks kokku ning vtsin
suuna tagasi lossivravate poole.
Taas autodes, juhtisid thjad khud meid edasi maalilise Chantilly linna kitsaste
tnavate rgastikku. Prast nutut ringituiamist ja kuklakratsimist maandusime
viimaks vikeses kebabi-kohas, kus lainesse tmmanud plaatidega ripplaes klkus
suurejooneline ventilaatoriga lamp, mis psis seal kll veel ainult uskumise ja lootuse
toel. Toit oli toekas ja odav, plastkahvlid vaevu suuremad hambaorkidest.
Saime pika venimise peale autod ja lksime Chantilly'sse. Nii palju mida vaadata ja nii
vhe aega selle tegemiseks. Sketsimine oli nagu kiire kohustus, et ra teha ja minna
vaatama, mida pargiavarused pakuvad. Ja testi pea iga 50m tagant olin vaimustuses,
mida uut ja pnevat uued nurgatagused silmale annavad. Lpuks judsime Mineaga
phjalikult he pargi osa lbi kammida, aga teised jid titsa ngemata. Igatahes
pargist vlja judes mtlesin, et ma ei pranudki thelepanu sellele, kuidas see nii
tehtud oli, vaid aind sellele, kuidas mina end seal tundsin.
Olja
Loss ise oli pris ge, esivljak uhke. Aga see Hiina-Inglise park oli ikka vaatamist
vrt. Lisaks need pgid, mille tvesid mda luuderohi ennast les upitas. Labrint
oli ka pris huvitav, kus edasi-tagasi kies avastasime, et tegelikult ainult ks sisse-
vljaps ongi. Ojakesed, mis mda kive alla tulevad, itsevad lilled... isegi vsimus
lks ra ja testi tuli tunne, et tahaks teha ja avastada.
Chantilly 16
Chantilly'st tulles oli kht niii thi, et suundusime kohe ski otsima. Leidsime ming
kebabi kiirtoiduka ja saime vga mistliku hinnaga suure virna toitu. Kht oli prast
lere ja kuhajaga peale tis. Edasi tutvusime kohaliku supermarketiga, sest
hommikuske hinnas pole ja on ka htuks nksi ja vedelikku vaja.
Sulev
Parklas selgus, et Sirle on enamuse ajast proovinud le aedade ronida psemaks
Chantilly he vaatamisvrsuse - tallide - juurde... Sirle judis selle tulemusel
vhemalt otsingutega klakesse ja uhkeldab nd pika (isuratava) saiaga. Vtan
putkast cafe long'i ja napsan saia otsast tki - esimene piknik...?
Chantilly klake, kuhu Sirle saiaotsingutel oli judnud ning kuhu siis hiljem rmsalt
kogu crew suundus lunat otsima, jttis armsa ning meeldiva mulje. Tsi,
sgikohtadega on neil siin mingi arusaamatu probleem - kohti nagu oli, kuid
prastlunal olid enamus suletud vi oli neil mingi muu probleem. Seeprast
maandusime 2/3 Vito seltskonnaga Restaurant Saray 2012-s. Aus ja igati
nimevriline (ma tegelikult ei tea mida thendab prantsuse keeles sna "saray",
kuugli trnsleit pakub venekeelseks vasteks igatahes sara...) kebabikoht... Khu sai
tis.
Kadri ettekanne Chantillys
Chteau de Chantilly on jahiloss Phja-Prantsusmaal. Kivist hoonetekompleksi
mbritsevad peenelt pgatud muruaiad, tiigid, vikesed talukesed ja grandioossed
tallid. Lossi on on sajandite jooksul korduvalt muudetud ning ta on olnud koduks
mitmetele Prantsuse ajaloo suurkujudele. Viimane elanik seal oli dAumale hertsog,
kuningas Louis-Philippe poeg, kes rajas Cond muuseumi, kus eksponeeritakse
tnapevalgi jahilossi suureprast maalikogu, mblit, raamatuid, ksikirju ja teisi
kunstivrtusi.
Chantilly jahilossi tekkelugu ulatub tagasi 16. sajandisse. Nimelt 1560. aastal disainis
arhitekt Jean Bullant selle kompleksi Franois I ukonna thtsale liikmele, konstaabel
Anne de Montmorencyle. Maa-ala suurus oli le 8000 hektari, millest ca 110
hektarit kujundas Versaillesi maastikuarhitekt Andr Le Ntre. Cond perekond,
Louis XV ja Louis XVI sugulased, said valduste omanikeks 18. sajandil. Prantsuse
revolutsiooni ajal kasutati jahilossi vanglana ning kunstiteosed viidi Louvreisse. 1799.
aastal hvines chteau peatiib (Grande Chteau), mille taasehitas viimane jahilossi
ainuomanik dAumale hertsog. 1886. aastal prandas hertsog lossikompleksi Institut
de Francele.
Chteau de Chantillyd peetakse arhitektuuri imeks, sest see esindab imehsti enda
ajastu suursugust maitsemeelt. Lossikompleksi kuuluvad kahest osast koosnev
Chteau de Chantilly ise, grandioossed tallid, hameau koos Anglo-Hiina aiaga, Inglise
stiilis aed ja Le Ntrei parter-aiad.
Chteau de Chantilly koosneb peatiivast Grande Chteaust ja klgtiivast Petit
Chteau , mis on silinud Henri II stiilis oma originaalkujul. Loss on ehitatud leni
kivist ning esindab renessanss stiili. Oluliseks tmbenumbriks on ka kohe lossi taga
asuv Andre Le Ntrei kavandatud aiad, mis on alati nhtaval kohal kui sirvida
iseloomulikke pilte Chantilly jahilossist. Aia teeb eriliseks see, et ta pole orienteeritud
chteau peateljest, vaid loss jb sellest veidike vasakule poole. Pargi peatelg hendab
auvraid konstaabel Anne De Montmorency kujuga, mis asub Grand Canali taga ja on
veidi eemalt mbritsetud metsaga. Grand Canal ise on 2,4 km lai ja kigi teiste
jahilossi mbritsevate kanalitega moodustavad nad kigist Le Ntrei parkidest
suurima veega kaetud ala ehk nn vee avarusega pargi. Kanali kahte klge jvad
parterid koos purskkaevudega. Chantilly park oli Andr Le Ntrei lemmik saavutus,
mis tegelikult ei ole llatav, sest maalilised veepeeglid puudest, hoonetest,
paviljonidest loovad vga vaatemngulise kogemuse ning tuulevaiksel hetkel
lnekljest chteau de Chantillyle vaadates tekib mulje, et see hljub vee kohal.
17 Esimene pev
Peale prantsuse regulaaraia, mis tegelikult on kigist pargialadest vikseim, asuvad
parter-aiast vasakul Inglise stiilis aed ja paremal pool lal Anglo-Hiina aed hameauga
ning regulaarne Vike metsapark (tegelikult teistest suurim).
Inglise stiilis park paikneb Chteau de Chantilly ja tallide vahel. Aia kavandas arhitekt
Victor Dubois 1819. aastal kui restaureeriti Prantsuse revolutsioonis hvinud
kompleksi. Inglise parki tiendavad romantilised lisandused, nagu Veenuse tempel ja
Armastuse saar , millel asuv paviljon loob veepegeldusega imeilusaid vaateid. Pargi
veekogude mitmetel saartel elavad luiged ja teised veelinnud, mis omakorda loob
veelgi tundekllalisemat hkkonda. Kui pargis phiteedelt veidi krvale kalduda ning
lasta viksematel radadel end juhtida, vib sattuda vikesele saarekesele, kus kivide all
paistab tillukene grott ning puude vahelt avanevad vaated Le Ntre parter-aiale.
Anglo-Hiina aed koos hameauga klgnevad Grand Canaliga ja asuvad kompleksist ida
pool. Klakeses paikneb viis maja, mis ehitati Cond printsile 1774. aastal. Hooned
kavandas arhitekt Jean-Francois Leroy ning need olid eelkijaks Marie-Antoinette
klakesele Versailles. Talumajakesed on oma loomult vastuolulised, sest vljast on
nad maalhedased, isegi tagasihoidlikud, kuid nende sisustus on seevastu sna
rikkalik, lausa luksuslik. Selle aia tagaosas asuvad veekaskaad ja labrint koos laste
mngumaaga, kuid eespool looklevad teed mber kraavide. Metsa all ringi jalutades
saadab sind linnulaul, kaugustes kostab vaevu lbi kaskaadilt langeva vee vulin,
maapind on paksult tis itsvaid lilli ning paratamatult tekib zen-tunne.
Vike metsapark (mis tegelikult pole ldse vike), ida pool Chteau de Chantillyst ja
allpool Anglo-Hiina aiast, on territoriaalselt suurim kigist Chantilly pargi aladest.
See ehitati Bourboni hertsogile ning toimis 18. sajandi alguses Cond printsi
klalistele meelelahutusalana. Sealsed teed on kavandatud vga sirgjooneliselt ning
palistatud tillukeste geomeetriliste vljakutega (mngude jaoks). Selles pargis asuvad
ka mned arhitektuuriobjektid, nagu Sylvie maja ja Cabotirei hoone. Pargi ala on
nii suur ja metsaosad nii tihedad, et pargis jalutades vib kohata metsloomi, eriti kitsi.
Chteau de Chantilly puhul ei saa kindlasti mainimata jtta grandioosseid talle, kus
praegu asub hobuse muuseum. Nende tallide puhul ei ole tegemist lihtsa
laudahoonega, vaid suursuguse toretseva arhitektuuriprliga. Tallid valmisid 18.
sajandil arhitekt Jean Auberti ke lbi, kes titis Louis-Henri de Bourboni soove.
Legendi kohaselt arvas prints, et ta taassnnib siia ilma hobusena ning seetttu
peaksid tallihooned olema tema kaliibri vrilised. Sel ajal majutasid need hooned 240
hobust, 150 koera, kes omakorda jaotati erinevatesse gruppidesse olenevalt
pevakavas olevast jahist. Louis-Henri oli nnda uhke selle hoone le, et pidas tihti
toretsevaid htuske 28-meetri krguse monumentaalse kupli all. Prantsuse
revolutsiooni ajal ji imekombel tallikompleks terveks, sest seda okupeeris sjavgi.
Tnapeval asub tallidest luna-pool vidusidurada, tallid ise on koduks 30-le
nitusehobusele ning seal peetakse ratsaspordi demonstratsioone ja kaks korda aastas
koolisidu vistlusi. Lisaks asub seal muuseum hobustele, kus on vimalik tutvuda
hobuse tugude arenguga ning nha hobuste rolli sdades, jahtimisel, vimuvitlustel
ja loomulikult spordis. Tallihooned asuvad Chteau de Chantillyst veidike eemal,
mistttu ei hakka nad maastikus leliia domineerima. Tallid on mahuliselt jahilossist
tunduvalt suuremad ning nende ees seistes tekib paratamatult kirbu tunne. Sissepsu
juures asuvad hiiglaslikud hobuse skulptuurid, mis tekitavad htlasi nii aukartust kui
ka hmmingut inimvimete piiri le.
Chteau de Chantilly kompleks on llatavalt mitmekesine ning vga unikaalne. Ta ei
ole kige suurem ega toretsevam, kuid on sellegi poolest llatusi tis. Seal leidub
midagi igale maitsele, nii Inglise parki armastavale romantikule kui ka veessteemist
vaimustunud insenerile.
Kasutatud allikad:
1. World Monuments Fund. http://www.wmf.org/project/ch%C3%A2teau-de-chantilly
2. Wikipedia
3. http://www.hot.ee/renessanss/Prantsusmaa/arhitektuur.htm
4. Domain de Chantilly http://www.domainedechantilly.com/en/domaine-de-
chantilly/gardens-and-park/
"Tiesti mistan Asterixi ja Obelixi..." 18
"Tiesti mistan Asterixi ja Obelixi..."
Minea
Kinud veel lbi toidupoest ja varustanud end hdatarvilise toidumoonaga, algasid
meie karavani eepilised eksirnnakud esimese bimiskoha poole. Kahelt poolt
vilksasid mda graffitivrvilised ja luuderohtu kasvanud krged betoonist teetkked,
mille taga krgusid relinnade kolossid. Ei saa veel ka mainimata jtta kiirteed,
milleni judmiseks tuli esmalt lbi sita krgusmaksimumi thistava pallimere alt ning
seejrel maksta rgatu summa, et leida end maailma kige klaustrofoobilisemast
tunnelist. Ma ei tea kui pikk see nnetu tunnel tegelikult oli, aga kogu selle aja, mis
me seal sitsime, oli mul fsiliselt ebamugav ja paha. See inimene, kes leidis, et
maa-alune niigi pime ja kle tunnel tuleks veel ka maksimaalselt madala laega teha,
pidi kll olema hingelt kuri ja meelelt sadist. Tiesti mistan Asterixi ja Obelixi, kelle
kige suuremaks hirmuks oli, et taevas neile kaela kukub.
Sellele vaevarikkale tunneli-vahepalale jrgnes veel veidi eksirnnakut, mille
lpptulemusena judsime vikesesse hotelli, mis totas vimalust end ometi kord
horisontaalasendisse heita. Sellega lks siiski veel aega, sest administratsioonil kulus
tiesti uskumatult pikk aeg selleks, et meile toad lpuks ktte jagada. Aga viimaks
siiski!
Tillukesed need laevakajutitaolised toad kll olid, aga parafraseerides Tortilla
krgendike repliiki mis sa leitud veinist ikka tahad, siis mida odavast hostelist ikka
oodata. Hingetmbeks kll pikka aega ei jetud, sest natuke kiiremini kui mulle oleks
meeldinud, kamandati meid vlja laua rde istuma ja skitse le vaatama. See le
elatud, ronis iga vaevatu ja vsinu ise suunas.
Oma toa rahvaga kisime enne tielikku kustumist veel Gerly ja Kadri juures
unasiidrit lonksamas ja pevamuljeid vahetamas, aga pikalt ei jaksanud sedagi.
Olja
Hotelli otsimine mda Pariisi relinna oli omamoodu seiklus. Kuna ma vajusin
kohati tiesti ra, siis ma tpset ei tea, mis toimus, aga tundus, et me sitsime mitu
korda edasi tagasi, aru saamata, kus me oleme, siis sattusime tunnelisse, mis maksis
9.50 eurtsi ja kuna tagasi keerata oli liiga hilja, otsustasime edasi minna. Tunnel
kahtlane, kuna see oli nii madal, et me polnud kindlad, kas tuleme sealt katusega pea
kohal vlja vi mitte, kuigi pea kik olid oma pea lgade vahele tmmanud. nneks
asi sujus ja lpuks leidsime ka hotelli les.
Praegu istume oma Premier Clase toas. Just vaatasime kigi sketsid le. Kuna mul
sama sketsbook, mis kreekaski oli, siis julgen elda, et selle rituse esimene joonistus
oli mnevrra nnestunum, kui aasta tagasi. Aga igatahes praegune plaan on veel
natuke blogida, pildid le vaadata ja siis vb Kadrile ja Gerlyle vike visiit teha. Muide,
tundub, et ka wi-fi ttab.
Gerly | Chantilly
Minea
siiski!
Olja
Gerly | Chantilly
Minea
siiski!
Olja
Gerly | Chantilly
19 Esimene pev
Krt-Mari | Triibuline
Kadri | Kala all vasakus nurgas
21 Esimene pev
Kadri | Chantilly
21 Esimene pev
Kadri | Chantilly
21 Esimene pev
Kadri | Chantilly
Liisi | Olja | Chantilly
23 Esimene pev
Minea | Chantilly
23 Esimene pev
Minea | Chantilly
23 Esimene pev
Minea | Chantilly
Gerly | Horisondil...
Piret (P) | Luiged
Piret (P) | Luiged
Piret (P) | Luiged
25 Esimene pev
Piret (R) | Kus lill on?
25 Esimene pev
25 Esimene pev
"Tiesti mistan Asterixi ja Obelixi..." 26 "Tiesti mistan Asterixi ja Obelixi..." 26 "Tiesti mistan Asterixi ja Obelixi..." 26
27 Esimene pev
Maria | Vaas
Sulev | Chantilly, paplid
27 Esimene pev
Maria | Vaas
27 Esimene pev
Maria | Vaas
Piret (R) | Kadri ettekanne
29 Esimene pev
Kristiina
Krt-Mari
29 Esimene pev
Kristiina
Krt-Mari
29 Esimene pev
Kristiina
Krt-Mari
Krt-Mari
Krt-Mari
Krt-Mari
31 Esimene pev
Sulev | Marly le Roi
Vrskelt pressitud apelsinimahl 32
Teine pev
01.04.2014
Vrskelt pressitud apelsinimahl
Maria
Prognoosid prognoosideks, aga kes oleks arvanud, et Versailles vrskelt pressitud
apelsinimahl vib maksta 10 eurot klaasi eest. Ojh, jah. See klaasike, arvatavasti
restorani omaniku isiklike ktega pressitud, jb veel kauaks meelde.
Marly le Roi
Piret
Teine pev, 1. aprill 2014, algas Maria eestvedamisel hommikujooksuga St-Cyr-
lÈcole linnakeses Versailles` lhedal. Jooksime mda peatnavat inimesed
kiirustasid tle ja ldse oli kuidagi liiga palju saginat nii varajase kellaaja
(umbestpselt 7.00) kohta. Enda oletuse phjal tundus mulle, et Prantsusmaal ongi
kombeks varem tle minna, et siis pikemalt lunatada ja puhata.
Kuna tegu oli 1. aprilliga, siis ei puudunud ka vikesed vimkad. Hommikul ootas
meid ees auto, kus juhiiste oli alla lastud ning krvalistme ukse sees oli poolik
veinipudel. Eks siis sai kogu thelepanu osaliseks Silver mis, kes ja miks. Hilisemal
arutlusel sai selgust, et tegu oli Sirle ktetga. Aga vga osavalt tehtud!
Esimene peatus - Marly-le Roi. Sketchbookis on mul ainult ks sna selle koha kohta
jugapuud. Aga see koht oligi nii snulseletamatu. Vi mina ei leidnud selle jaoks
piisavalt snu nii lihtne ja samas kuninglik. Praegu on see kasutusel linnapargina,
vga palju ngi seal madame` jooksmas ning hrrasid koertega jalutamas. Peale
pargiklastust lksime Kristiinaga kohviku otsingule. Turismipunktist juhatati meid
vikese kohvikuni, kust saime oma hommikukohvi ja nautisime prantslaste
klalislahkust. Istusime algselt he natuke vildakile vajunud laua taha ja peale seda kui
ma suutsin kohvi maha loksutada tuli kohvikupidaja ja suunas meid teise laua taha. Ja
ka koheselt haarati haamri jrele ja hakati katkist lauda parandama. Kindlasti oli see
juba aastaid katki olnud.. ldse oli see hommik kuidagi rahulik ja naudinguid pakkuv
kigepealt see park ning hiljem kohvikumelu, kus tundsin prantsuse igapeva hngu
- meie krvallauas istusid kaks keskealist hrrat koos oma koertega. Neil on testi
aega nad naudivad hetke, milles nad viibivad. Mitte ei kiirusta nagu meile eestlastele
kombeks.
Olja
Sulev otsustas kuskil foori taga seistes bussil aknad puhtaks pesta. Nii ta siis pritsis
aknapesuvedelikku, kuni avastas, et lahtise aknaga krvalolevas autos istuv mees
olukorraga pris rahul pole.
Sulev
Hommik algas paljutotavalt. Kui autodesse hakkasime istuma, avastas Silver ja samal
ajal umbes ka mina, et istmetega on midagi lahti. Ma isegi ei hakanud juurdlema, vaid
katsusin vaikselt imestades juhitooli enda jrgi taas mugavaks seada. Silver (vaeseke!)
pidi Pireti aasimise all pdma aru anda, miks on tema tool lamavas asendis ja
33 Teine pev
leldse - mis selles autos on sel toimunud! Ta oli viimane, kes seda vis teda, sest
alles prastlunal imbus vlja, et rahvusvahelise naljapeva puhul olid mned inimesed
(nimesid ei nimeta, aga kll Sirle sellest isegi aru saab) aprillihuumorit teinud. sna
humoorikalt mjus ka edasine passimine mnikmmend minutit hiljem staus... Kogu
efekt varasemast stardist prati sellega pea peale. Eriti vihale ajab seejuures, et see
on tiesti mttetult kulunud aeg... Aeg reisil, nagu tles ks mu hea sber, ei ole
sama aeg, mis igapevaelus - selle iga minut on kordi hinnalisem...
/... /
Niisiis maandusime hommikupikeses Marly pargi vravas. Pireti (R) ettekanne sobis
hommikukastega ning oli sobivaks preldiks edasisele - see ei olnud liiga tsine, kuid
samas esitatud elegantselt, huliselt ning vluvalt... Marly park on vapustav! See on
taaskord heaks niteks, et barokne park saab elada edasi ka peahooneta. Ja massiivse
pgamiseta. Mansarti ja Le Bruni kavandatud Louis XIV jahiloss elas le
revolutsiooni, kuid phimtteliselt mdi ehitusmaterjaliks XIX sajandi algul, kui loss
oli eraktes. Napoleon ostis pargialad tagasi, aga lossi ei hakanud taastama...
Oma suuruselt on Marly le Roi park vrreldav vib-olla isegi mne meie suurima
misapargiga, omaaegne ambitsioon muidugi ei ole. Samas praegune seisund ja pilt on
tunnetuslikult sama, mis viks olla Vatlas, Suure-Lhtrus vi mujal. Ainuke vahe on
selles, et hooldustase nende ja meie vahel on katastroofiliselt suur. Ja ometi on vahe
vaid nanssides, mis isegi arvatavasti ei ole seotud niivrd raha kui suhtumisega... Ilus
muru (aga mitte klanitud, mitte maapinnani petud) puhas veepeegel, mned tpselt
igesse kohta tehtud uusistutused, ksikud valged restaureeritud skulptuurid ning
puhtad, terved pingid. Mitte midagi erilist ju tegelikult. Kui astud pisut perifeeriasse,
siis avastad, et puistupiir on kll veatu, aga meeter seespool juba tihe vsa ja sildid:
DANGER
MURS DE SOUTENEMENT NON STABLES,
NE PAS APPROCHER
Hooldatud on perfektselt avatud ja kidavad alad. Barokkpark seejuures on
tunnetatav, kuid mitte rusuv ja hdapraselt lapitud nagu eile kohati tundus
Chantillys. Marly park on just selline nagu saab olla ajastute mtteraamistike
muutuste tulemusena ks konserveeritu" barokkpark XXI sajandi algul... Rohkem ei
ole vajagi. Ma arvan, et Marly le Roi on ks mu selle reisi tippelamustest...
Minea
Hommikul rkasin selle peale, et mingi arusaamatult ja vikalt positiivne meloodia
rkis krvulukustavalt le kogu meie toa. Kogus ha hoogu ja judu, kajas kui
udusireen lbi snge hmaruse, raputades seinu ja vristades lagesid. Kui see
maavrinataoline ratuskellatornaado oli kestnud juba mramata aja, saabus viimaks
krvulukustav vaikus ning kitsukeselt narivoodilt ronis alla ks vga unine ja natuke
sagris Piret.
Sellele suurejooneliselt ekstreemsele ratusele jrgnes vga uimane hommik.
Kommuuniellu sisselamine kis natuke kobamisi ja juhuslikult ning hilisemateks
pevadeks vlja ttatud kellavrgina toimivad vannitoa- ja rkamisgraafikud longasid
veel mlemast jalast. Nii juhtuski, et minu hommikusk piirdus he kiiruga ja kigu
pealt sisse topitud pooliku juustusaiaga, samal ajal, kui ma oma kohvreid juba trepist
alla vinnasin.
Nagu vlja tuli, olin muidugi jlle ilmaaegu kiirustanud ja nii ootasime lpuks natuke
kannatamatult, et teised ka oma hommikusgiga lpetaksid. Kui levis teadmine, et
hotelliretseptsiooni ees koridoris seisev kohviautomaat suudab produtseerida
vhemalt talutavas joodavusastmes kohvi, lendasime poole rgemendiga vaesele
mainale kallale. Ootasime vapralt ksteise taga jrjekorras ja keerutasime mnte
nppude vahel ning kuigi ked meil ehk just pris ei vrisenud, siis natuke metsikut
pilku leidus silmis kll.
Poolik plasttopsitis kanget kohvi hinge all, muutus maailm kohe hoobilt paari kraadi
vrra meeldivamaks paigaks. Tagasi mustlaskaravani juures olid vsinud ootajad 1.
Marly le Roi 34
aprilli puhul tstnud bussi juhiistme taevastesse krgustesse ja langetanud auto
juhiistme prgulikesse sgavustesse. Ja nii me Marly-le-Roi poole teele lksime
Sulevi peanupp mitte veel pris vastu autolage surutud, aga ega palju puudu ei jnud.
Mitte et see teeleminek oleks olnud kuidagi suurejooneline, sest kuidagi nnestus
meil sattuda vga phjalikku ummikusse, mis venis kui hrjaila vi kaamelitatt vi ehk
isegi veel veidi aeglasemalt. Ees ja taga vaid otsatu autodevoog kui vrviline metalsete
soomustega madu, mis aeglaselt ja tasakaalukalt piki udustest pllusiiludest ja
kollastest rapsivljadest triibulist maastikku edasi roomas. Ikka meeter meetri jrel,
kiirus olematu ja autoderivi lputu.
Kui viimaks siiski kohale suutsime venida, sattusime Marly-le-Roi vluvatele
pikselistele vikelinnatnavatele, mis olid ristatud toretsevatest kivimajadest,
ieehtes forstiatest ja helerohelises lehers puudest. Parkisime end pargivravate
krvale ja ronisime kargesse hommikusse.
Ees terendasid Louis XIV-le kuulunud maad ja metsad, kusjuures nende keskel
paiknenud kuulus lossihoone ise tassiti prantsuse revolutsiooni ajal vga phjalikult
laiali. Nii ongi seal alles vaid natuke metsik ja ootamatult kodune park, kust muidugi
ei puudu heledad paljaste tagumikega kujud ega pkapikke meenutavad koonusteks
pgatud puuderivid, aga seda kike on ainult natuke ja tagasihoidlikult. Tooni andsid
hoopis sihvakad alleed, krvulukustav linnulaul, itsvad kirsipuud pargiveerel ja
teeradadel vrelevad soojad pikeselaigud.
Jalutasin hommikuheledas valguses peaaegu stendavates puudusaludes, suutsin oma
jalad kastemrjast rohust lbi kahlates niiskeks teha ning lpetuseks ronisin krge
knka otsa, kus ootas vike jahe kivipink, millele ma suurema pidulikkuseta end
istuma sttisin. Ees laiusid pargiaasad ja ridadesse istutatud puud, taamal hele linn ja
kahkjashall uduvine, mis lks le sinitaevaks.
Kristiina
Lhek oli kell 8! Minule harjumatult ilma hommikusgita ja mis philine, ilma
kohvita - kuidas oma rhk kll les leida?
Kunagine Louis XV loss, kuhu ta tahtis pageda - ja ma saan temast tiesti aru, miks ta
valis lossi ehituseks just selle paiga. Siin oli mingi snulseletamatu rahu. Pikas alleed,
suured terrassilised murupinnad ning imeline veepeegel. Rahu! Huvitavalt oli
markeeritud lossi vundament. Ilus mara joonega trepilahendus.
Tegime Piretiga vikesel krvaltnaval hes kohvikus kohvid. Kui meil oli kiire, siis
tundus, et siin oskasid inimesed elu nautida - kaks meest jid mnuga kohvi ning
vestlesid, laua all peesitasid koerad. Kas meile nitamiseks vi ei tea kll miks,
otsustas ma hakata meie krval asuvat lauda parandama - naeratas ja tagus haamriga
metallist lauajalga. Pike paistis ja kohv oli aus.
Marly le Roi'st Roadbookis
The Chteau de Marly was a relatively small French royal residence located in what
has become Marly-le-Roi, the commune that existed at the edge of the royal park.
The town that originally grew up to service the chteau is now a dormitory
community for Paris.
At the Chteau of Marly, Louis XIV of France escaped from the formal rigors he was
constructing at Versailles. Small rooms meant fewer company, and simplified
protocol; courtiers, who fought among themselves for invitations to Marly, were
housed in a revolutionary design of twelve pavilions built in matching pairs flanking
the central sheets of water, which were fed one from the other by prim formalized
cascades (illustration, right).
35 Teine pev
The chteau is no more, nor the hydraulic "machine" that pumped water for
Versailles. Only the foundation of Jules Hardouin-Mansart's small chteau, the
pavillon du Roi remains at the top of the slope in Marly park.
The works at Marly were begun in the spring of 1679, on 22 May, before Louis had
moved his court permanently to Versailles. The king was looking for a retreat on
well-wooded royal lands between Versailles and Saint-Germain-en-Laye that were
well-watered and provided a grand view. Marly was chosen. Robert Berger has
demonstrated that the design of Marly was a full collaboration between Jules
Hardouin-Mansart and the premier peintre Charles Le Brun, who were concurrently
working on the Galerie des Glaces at Versailles. Mansart's elevations for the pavilions
were to be frescoed to designs adapted from a suite that Le Brun had recently drawn
and the frescoed exteriors of the otherwise somewhat severe buildings created a
richly Baroque ensemble of feigned sculptures against draperies and hangings, with
vases on feigned sculptural therms against the piers all in the somewhat eclectic
Olympian symbolism that Le Brun and the King favoured everywhere at Versailles:
the decor of the pavillon du Roi featured Apollo, the Sun King's iconographic
persona, and Thetis. Other pavilions were dedicated to other Olympians, but also to
Hercules, and to Victory, Fame and Abundance. Construction was completed by
1684, though the overcharged painted programmes were simplified and restrained in
the execution.The Sun King attended the opening of the completed hydraulic works
in June 1684 and by 1686 development was sufficiently advanced for the King to
stay there for the first time, with a picked entourage. The theme of Marly was that it
was a simple hunting lodge, just enough to accommodate the Royal Hunt. In 1688
the Grand Abreuvoir chevaux was installed on the terrace, a mere "horse trough."
Throughout the rest of his life, Louis continued to embellish the wooded park, with
wide straight rides, in which ladies or the infirm might follow the hunt, at some
distance, in a carriage, and with more profligate waterworks than waterless
Versailleswatered from Marly in factcould provide: the Rivire or Grande
Cascade dates to 16971698.
The famous description of Marly in the memoirs of Louis de Rouvroy, duc de Saint-
Simon were written in retrospect and, for the initiation of Marly, at second hand;
when Saint-Simon wrote, in 1715, Marly's heyday was ending, with the death of
Louis XIV that year. Louis' heirs found the north-facing slope at Marly damp and
dreary, and rarely visited. The "river" was filled in and grassed in 1728. During the
Revolution the marble horses by Guillaume Coustou the Elder, the Chevaux de
Marly, were transported to Paris (1794), to flank the opening of the Champs-lyses
in the soon-to-be-renamed Place de la Concorde. (They are now in the Muse du
Louvre, along with many other Marly sculptures.)
In 1799/1800, Marly was sold to an industrialist, M. Sagniel, who installed
machinery to spin cotton thread. When the factory failed in 1806, the chteau was
demolished and its building materials sold, even the lead of its roof. Napoleon bought
back the estate the following year; the empty gardens and the surrounding woodland
park still belong to the State.
Providing a sufficient water supply for the fountains at Versailles had been a problem
from the outset. The construction of the Marly hydraulic machine, actually located in
Bougival (where its inventor Rennequin Sualem died in 1708), driven by the current
of the Seine moving fourteen vast paddlewheels, was a miracle of modern hydraulic
engineering, perhaps the largest integrated machine of the 17th century. It pumped
water to a head of 100 meters into reservoirs at Louveciennes (where Madame du
Barry had her chateau in the 1760s). The water then flowed either to fill the cascade
at Marly or drive the fountains at Versailles the latter, after passing through an
elaborate underground network of reservoirs and aqueducts. The machine could only
deliver sufficient pressure to satisfy either Marly or Versailles, and invariably the
King's demands received priority. In the nineteenth century, various other pumps
replaced the originals, and the last was taken out of service in 1967.
Tekst: Wikipedia
Marly le Roi 36
Minea | Kadri
37 Teine pev
Kadri
37 Teine pev
Kadri
37 Teine pev
Kadri
Marly le Roi 38
Krt-Mari
Marly le Roi 38
Krt-Mari
Marly le Roi 38
Krt-Mari
39 Teine pev
Liisi
39 Teine pev
Liisi
39 Teine pev
Liisi
Marly le Roi 40
Gerly | Marly peegeltiik
Marly le Roi 40
Marly le Roi 40
41 Teine pev
Piret (R)
Gerly
41 Teine pev
Piret (R)
Gerly
41 Teine pev
Piret (R)
Gerly
Marly le Roi 42
Marly le Roi 42
Marly le Roi 42
43 Teine pev
Minea | Olja
Marly le Roi 44
Iris | Pgenikud
Marly le Roi 44
Iris | Pgenikud
Marly le Roi 44
Iris | Pgenikud
45 Teine pev
Versailles
Olja
Tnase peva mrksnadeks on Versailles ja lim vsimus. Hommikul kell 7 ratus,
kell 8 kogunemine. Kuna osad ei tulnud igeks ajaks, otsustasime aprillinalja teha ja
autojuhtide toolid paigast tiesti ra nihutada.
Oleme oma graafikust juba maas, vaatamata sellele,et hel objektil ji ldse kimata-
Chateau de Anet. Hommikul kisime Marly's, kuna eile htul sinna ei judnud. Edasi
Versailles'sse. Lossi sai sisse tasuta, aga sinna me ei linud. 7 eurtsi ja parki. Need
mastaabid, mis seal on, peab lihtsalt ise ngema. Olime seal 6 tundi, kmpisime maha
le 10 km ja ikka ji le poole pargi osast vaatamata. Vsitas ka. nneks ilm on suht
soe, saab T-srgi vel liikuda. Samas kotti pusade, sketsbooki ja toiduga tassida sellises
olukorras pole vga lbus.
Aga Versailles' kohta nii palju, et sinna peaks tagasi minema ja vtma asja vga
rahulikult, seal on veel palju, mida avastada.
Minea
Jrgmiseks terendas meie ekspeditsioneeritavate objektide nimekirjas Versailles, ent
veel enne tiirutasime mda puudega ristatud tiheda liiklusega tnavaid, et leida
toidupoodi, kus oma moonavarusid tiendada. Kuna parkimine osutus vimatuks
soovunelmaks, viskas Sulev meid lpuks tnavanurgal maha ning tiirutas seni kvartali
mber, kuni me hest iseranis prantslaslikult tillukesest tnavapoest endale esimest
ettejuhtuvat toidupoolist kaasa haarasime.
Ja siis Versailles, mis on ikka tpselt selline, nagu ma teda mletasin. Tolmune
esiplats tis lainetavat inimmerd, kullatud vravad pikeselsas edevalt ktlemas
ning palee ise nii arulagedalt ja mdutundetult ja suurustlevalt hiiglaslik, et ei paista
tal olevat ei otsa ei rt. tleksin, et kike arvesse vttes oli Louis XIV eesktt ikkagi
natukene napakas.
Kui olime kivijahedal balustraadil kludes ettekande ra kuulanud, sstsime
ldisesse saginasse ja ritasime selgusele juda, mis ja kus ja kes ja kuidas. Viimaks
seisin juba ette kigest sellest suurejoonelisusest natuke vsinult Versailles aedade
kige krgemal terrassil. Taustaks klas pompsne barokkmuusika, ees laius pargi
edev kesktelg, mille alguses toimetati sna ebadekoratiivsete ehitustdega. Lputud
pgatud puuderead, heledad kivipinnad, sirged teed ja nii nnda kaugele kui silm veel
seletab.
Esmapilgul ju uhke kll, aga kaua sa ikka jaksad tunda end maailma keskpunktina,
kellest paremale ja vasakule laiub ainult ks suur smmeetria ja kord. Hirmus vib
hakata. Nii pgenesin esimesel vimalusel sinnasuunas, kus mletasin olukorra natuke
vhem suurejooneline olevat. Esmalt siiruviiruline orangerie ning seejrel juba laiad
trepid, mis juhatasid sellesse aeda, mis mulle viimane kord Versaillest vist kll kige
parema mulje jttis. Natuke metsik, tis itsvaid psaid ja hkrna lillelhna,
vikeseid rohetavaid kigukoridore ja nurgatagustesse peidetud pinke, millest hele
ma end ka istuma sttisin.
Soe kevadpike, erksad vrvid ja katkematu lindude kisakoor. Isegi see lputu ja ha
korduv barokk-playlist kostus taamalt ja veidi summutatult, muutudes pealetkkiva
klafooni asemel vaikseks meeleolukaks taustaks. Klgutasin reipalt jalgu, sin oma
mrkimisvrselt kehva poesalatit ning viimaks joonistasin tumedate ja varju heitvate
psaste vahele peidetud kuju. Kik oli kuidagi ige ja hsti, jooned jooksid
iseenesest paika ja omaette tunnistasin, et Versaillest vib ka asja saada, kui ainult ise
kuhugi krvalistesse kohtadesse mrkan pgeneda.
Sellest ajendatuna sttisin end viimaks ka uuesti teele, umbmraseks sihiks juda kas
Versailles vpsikulisse metsaparki (kus ma viie aasta eest kohtasin Prantsusmaa
tenoliselt ainukest sske) vi Marie Antoinettei vikesesse jaburasse
pseudoklakesse (kus ma viie aasta eest kesksuvises pikselsas otsalpnult murul
Versailles 46
lebasin). Eriti kaugele polnud ma oma ristiretkega aga veel judnud, kui lubasin, et
saan oma kaasvitlejatega kokku ja jtkan eksirnnakuid koos nendega.
/... /
Kroonlehti poetavad roosad magnooliad, oranpunaselt kumavad ieehtes
ebakdooniad ja need lputud-lputud kuldsed forstiad. Lisaks leidsime les
Mansarti edeva marmorist kolonnaadi, mis end he aia keskele natuke suvaliselt on
maha potsatanud.
Grand-Trianoni ees sttisime end vsinult rekivile istuma ja Petit-Trianoni saime
kik tasuta sisse, kaasa-arvatud Sirle, kes suutis end hoolimata tudengistaatuse
puudumisest vga elegantselt sisse smugeldada. Kullatud ksipuud ja punase
sametkattega toolid ja uhketes raamides suured peeglid. Kige huvitavamaks pean
kogu sellest kupatusest siiski neid kauneid kullakarralisi aiatriistu, sitside ja satside
ja tuttidega kaunistatud, millega Marie Antoinette olevat videtavalt peenramaad
kblanud. Pragmaatilise inimesena julgeksin muidugi elda, et selliste vga edevate,
aga mitte ehk just maailma kige funktsionaalsemate riistapuudega vis see kplamine
kll vga piinarikas ettevtmine olla.
Majale tiiru peale teinud, lksime avastama selle mber laiali laotunud inglise parki,
kus sattusime natuke ootamatult filmivtete keskele. Kige ilmekamalt illustreerib
filmindust ehk see, kuidas kummardusin lhemale itemeres lillevljale, et sellest pilti
teha, kui kki avastasin, et plastmassilhn kib le pea. Ja nii tuligi vlja, et julgelt
kaks kolmandikku paduromantilist Armastuse paviljoni mbritsevast lilleilust oli
puhas petukaup. Eks oleks vist pidanud seda tegelikult kahtlustama aprillikuus
roosid ikka vist veel itsema ei peaks
Kll aga meeldis mulle vga, et kogu selle maksimaalselt udromantilise lillekuhila ja
paviljonitreppidele laotatud vltsknalde keskel, oli hele sambale juhuslikult
toetatud pris harilik ja natuke rsitud prst. Mis sbolism ja kuri ettekuulutus! Nagu
sosistaks keegi pruudile krva, et praegu filmid kll pulmastseeni, aga vaata ette
prandahari juba ootab!
Kui paviljonist natuke kaugemale saime, nnestus siiski kunstlillede seest pgeneda
ning vltsroosid asendusid pargipildis tiesti tepraste kirsiitega. Jalutasin seal
pikesepaistes, kigi nende natuke jaburate ja padupastoraalromantiliste majakeste
vahel ja tundsin rmu sellest, et sagimist ja ringitormavaid turistigruppe praktiliselt
ei olnud. he varjulise puu all ngin hoopis paari vsinud rndurit, kes olid end
murule pikali visanud vaatepilt, mis oli veel palju padupastoraalidllilisem, kui kik
need majakesed ja muu butafooria kokku.
Lpuks istusin ise ka hele pikesesoojale mrijupile joonistama. Kuna olin
philistest teeradadest natuke krvale sattunud, psesin sedapuhku lpututest
uudishimulikest pilkudest ja ldse oli kik vga rahumeelselt tore. Kui hakkasin
kividel kgelemisest juba kangeks jma ja oma skitsist ka ra vsisin, lksin taas
minekule.
sna pea istusin koos teistega roherohelisel kevadmurul. Kes skitsis, kes lasi pikesel
nina soojendada, kes lihtsalt puhkas pikast pevast. Oma suures lahkuses vabastasime
Sirle lpuks ka tema raskest probleemist, mis oli terve peva kotis kaasa loksunud.
Sooja siidrit soojal murul, te vaid mtelge! Veepeeglil sitsid suures siresinisuses ringi
natuke lainetavad valged suvepilved.
Viimaks tuli ks vga viisakas pargivaht, kes andis meile mista, et varsti hakatakse
vravaid kinni panema. Tagasitee oli kll vsinud ja tolmune ja pikk, aga rohkem on
meeles ikkagi oran htuvalgus, pikenevad varjud ja pikesest hetavad psed.
Piret
Teine peatus - Versailles. Meile anti kuus tundi Versailles' nautimiseks. Kuus tundi!
Jah ja kike me ei judnudki vaadata, sest see park on testi hiiglaslik. Meie
reaktiivkiirusel liikuv kolmik (RLK), mina, Maria ja Kristiina, suundus kigepealt
47 Teine pev
sma. Leidsime mnusa koha pikesepaistel ja meie Mariaga sime kanakoiba koos
french fries`ga (friikartulid, aga palju suuremad nendest, millega meie oleme
harjunud). Kristiina vttis mingi salati, tpselt enam ei mleta millise. Minu tellitud
siider oli igatahes odavam kui Maria apelsinimahl. Peale einet suundusime pargi
tagumisse ossa, sest Kristiina teatas, et tema pole seal kinud. llatuseks oli see, et
pargipilet seal ei kehti. Ostsime uue pileti ja sisenesime Marie Antoinetteì aedadesse.
Sealt avanesid ilusad vaated suurele kanalile ja leidsime eest teistmoodi Versailles` -
see oli osaliselt vabakujuline ning kige kaugemas otsas olid talumajad. hte mge
Mariaga vallutama hakates saime llatuse osaliseks ks neiu teatas, et sinna ei tohi
minna, sest toimuvad filmivtted. Ka hiljem jime filmivtetele jalgu ja paluti lahkuda
teist teed pidi. Filmi nime ei avalikustatud. ritasin ka sketida seda teistmoodi
Versailles`d, aga panin vrvipliiatsitega le. Isegi mu lapsed ksisid, et kes laps selle
pildi tegi. Aga see olin mina, sest olen sketimises veel tielik laps, viks isegi elda,
et veel sipupkstes :)
Kristiina
Selle suure ala vaatamiseks aega 6 tundi - start! Olen varem korra siin kinud aga
tookord ji vaatamata vike ja suur Trianon. Kigepealt otsustasime Pireti ja Mariaga
he mnusa smaaja teha ning sttisime end restorani, mis asus otse suure kanali
krval. Teline nauding pastast ja klmast valgest veinist! Vein ja vrske mahl aga he
hinnaga. Trianonite juurde judes selgus, et on vaja eraldi pilet osta - otsustasime, et
kui juba on tuldud siis vaatame ra. Suure Trianoni krval asuv regulaarne aed ei
jtnud erilist muljet, kll aga ei lasknud muljed ennast kaua oodata. Judsime
maastikuparki, kus ei puudunud vike kla. Neid hooneid silmitsedes tdesin, et vana
on testi ilus! Istusime pingil, jime siidrit ning sketsisime. Lossi poole tagasi
jalutades, avastasime ennast keset karra ja sulgedega ehitud templit. Ei puudunud ka
kunstlilled. Phjus - filmivtted. Lossi krval asuvates boskettides oli armas
teokarbikojuline purskkaev. Hea mte on kasutada hekki tugimri ees - mr ei
paista vlja. Mulle meeldis regulaarpargis mngiv muusika - Mariale kohe ldse mitte.
Sulev
Hva... pisut siis veel Versailles'st ja prastlunast... Versailles' linnake tuletab mulle
ilmselt alati meelde ht 4cl Jamesoni, siin, he kiriku krval baaris, mille eest maksin
aastaid tagasi totra juhuse ja mdarkimise (keelebarjr) tttu 15.- eurot samal
ajal, kui teised lrpisid heeurost lut... Tna tiirutasin autoga linna vahel kuni rahvas
mingit indialase poekest thjendasid. Tnu Gerlyle oli mul parki kaasa vtta siidrit
ning on senini klmikus juustu ja vist veel midagi. Peale poetrippi juhataski Tomm
otse parki ja parkisime nagu tuusad autod otse vravasse - raha ju on! Jrgnev
kokkulepe teha ettekanne peavrava krval mulle eriti ei meeldinud. Tahtnuksin seda
kuulda Latona purskkaevu ees treppidel nagu see on olnud tavaks varem. Mnes
mttes lks ehk samas hstigi, sest nagu eespool mainisin, Latona oli totaalsel
uuestiehitamisel... Jutt kuulatud, pisut peataolekut ja sahmimist, lpuks piletid ja
sisse... Mul ei olnud mingit erilist huvi taas lbi jooksma hakata Apollo purskkaevu ja
Latona vahele jvaid boskette, seda enam, et kusagil nende sisemuses mrtsus
krvulukustavalt barokne muusika (reklaam: Jardins de Musique!). Moliere ja
Hndeli ajal ei olnud vimendust... miks siis tna ttajate ja klaliste krvakuulmist
rikkuda! Kui kusagil bosketi sisemuses mngiks elusmuusikutest orkester sedasama
muusikat, aga naturaalselt, viks selle eest kasvi lisapiletit ksida. Praegusel kujul on
see (vhemalt mulle) peaaegu samamoodi hiriv nagu kiirteemra... Niisiis klps
tervituseks Apollost ja tema vluvatest pasunameestest hobuste ees ning siis pagesin
Marie Antoinette aeda...
Fermee ornee... kui sellele terminile melda, siis Chantilly ja Marie Antoinette
nukuklad peaksid olema selle musternidised vi isegi karikatuurid. Versailles
nukukla tna oli igatahes pris mnus oma vrskeltistutatud kgiviljapeenarde ja
petud hekikestega... Muidugi viks klaturg toimidagi priselt (maeitea, kuidas see
vimalik oleks), aga nagu naljakas on plastmassist juustukerasid ja jneseid lettidel
vaadata samal ajal, kui reaalsed lambad svad rohtu ja reaalne puna-mustakirju kukk
thtsalt viinamarjatugede vahel kanakarja otsustava sammuga kusagile juhib (veider
mte ja paralleel ka kuidagi selle reisiga?!) ...Misiganes - Le Hameau oli hea pelgupaik
ja sobiv koht joonistamiseks ning siidri-juustu-oliivide tarbimiseks. Vib-olla ka
Versailles 48
mtlemiseks selle ilmaelu ja Marie-Antoinette loo le. Sndida kuningannaks, et
saada hukatud barbari (sest seltsimees Roberspierre'i ei oska kuidagi teisti nimetada)
tahtel...
Kokkulepitud ajaks pikeseloojangul parklasse tormamine lppes ikkagi pisikese
ootamisega. Penalteid kellelegi ei mratud, sest tundub, et oht kogu kambale veini
osta - nagu hilinemise trahv kokku lepiti - vhemalt niipalju toimib, et antakse
varakult teada, kui hiljaksjmine on silmaga nha. Parklast ra sites selgus, et ks
tkkepuudest on avatud... nneks ei judnud selle eest vhemalt he auto crew
maksta...
Liisi ettekanne Versailles's
Versailles loss on kindlasti tuntuim ja suursuguseim barokkstiilis loss ja park
Prantsusmaal ning suurim loss Euroopas. Tegemist on klastajate arvu poolest teise
turismiobjektiga Louvrei jrel kogu Prantsusmaal. Enne praeguse lossi ehitamist
paiknes samas paigas Louis XIII poolt 1623. aastal ehitatud vike renessanss-stiilis
vallikraaviga mbritsetud nelinurkne jahiloss. Uue suursuguse kompleksi eeskuju
prineb tolleaegse rahandusministrile Nicolas Fouquetle kuulunud Vaux-le-
Vicomtei lossilt ja selle pargilt.
Vaux-le-Vicomteist inspireerituna palkaski kuningas Louis XIV selle loonud arhitekti
Louis Le Vau, maalija ja sisekujundajana tuntud Charles Le Bruni ning
maastikuarhitekti Andr Le Ntrei oma teenistusse, kujundamaks oma residentsi
ilmet, mis pidi saama saama rahvusliku htsuse smboliks.
Vana lossi ei lammutatud, vaid selle mber hakkas alates 1661. aastast Le Vau
juhtimisel tiib-tiiva haaval kujunema uus loss. 1678. aastal ehitas Jules Hardouin-
Mansart kuulsa peegelgalerii, milles loodi optiline illusioon tnu peeglitele, et ruum
on lpmatult pikk. Hoonel puudus peamiselt tnu galerii ehitamisele fassaadi barokile
omane dnaamilisus, mis oli asendunud tardunud ja heidutava hiilgusega. Palee
juurdeehitused jtkusid ka prast peegelgalerii valmimist.
Lisaks paleele ehitati Versailles ka kaks teist nn lustilossi. Esimene neist vahemikus
1687-1688 Hardouin-Mansarti ja Robert de Cottei poolt ehitatud Grand Trianon ja
1764-1768 valminud Petit Trianon, mille autoriks J.-A. Gabriel. Prast Louis XIV
surma eelistas kuninga ukond just neid losse suurele paleele.
Paleed mbritseva regulaarstiilis aia on kujundanud Andr Le Ntre, kes kik
planeeritud td kuningaga lbi arutas. Tdega alustati 1667. aastal, mis on vaid
mned aastad prast palee rajamise alustamist. Aia rajamine oli sama oluline kui lossi
ehitamine. Tde lpetamiseks kulus ca 40 aastat. Tnaseks on pargi suurus ca 800
ha, varasemalt oli see aga pindalalt ligi kmme korda ehk 8000 ha suur, seda
mbritsenud mr oli ca 40 km pikk.
Aia rajamise td olid vga mahukad, kohati ttasid terved rgemendid, et vajalikud
mullatd murualade, kanalite jm loomiseks ning puude kohaletoimetamiseks le
terve riigi tehtud saaksid.
Aia kujundamises vahetusid erinevad stiilid, niteks hel perioodil domineerisid
pikese ja Apolloni motiivid (Pikesekuninga valitsusajal), jrgmisel ahitektoonilise
stiili periood, mille vltel rajati palju purskkaevusid. Louis XVI ajal ritati parki
mber kujundada vabakujuliseks, millest osa ka teostati, kuid siiski jdi kindlaks
prantsuse stiilile. Park sai kannatada Prantsuse revolutsiooni ajal, samuti avati see
avalikkusele ning harvad ei olnud korrad, kui inimesed pesid purskkaevudes pesu.
Pargi esimene restaureerimine algas 1814. aastal, mil taastati revolutsiooniagseid
kahjusid. Viimased suuremahulised td ulatuvad 1990.date aastate algusesse, kui
istutati mber suur hulk puid. 1999. aastal tabas parki laastav torm, mille jrgselt
kiirendati taastamistid ning ndseks on mitmed pargi osad taastatud nende algsele
kujule.
49 Teine pev
Versailles lossi olulisust on raske lehinnata. See on eeskujuks arvukatele teistele
lossidele ning on terviklikult aiakunsti prl ning kunagise Prantsusmaa monarhia
smbol. Kige selle juures kaotas Versailles minu jaoks siiski oma inimlikud
mtmed, kik oli vib-olla liiga levoolav, likiv ja suuremtmeline. Samas oli
tegemist pargiga, mis igal hetkel pakkus palju avastamisrmu ning llatusi, seda eriti
boskettide osas. Nauditavaim osa oli minu jaoks Suure kanali mbrus, mis oli oma
olemuselt lihtsam kui palee vahetus lheduses asuvad aiaosad, inimesi oli samuti
vhem ning oli vimalus istuda, jalad vette kasta ning saadud mtteid ja ideid
mlgutada. Kindlasti oli Versailles kordades suurem ja uhkem, kui olin seda
varasemalt enesele ette kujutanud ning andis ettekujutuse tolleagsest kuninglikust
elustiilist.
Kasutatud allikad:
1. Gympel, J. 2006. Arhitektuuri ajalugu antiikajast tnapevani. Kirjastus Koolibri, Tallinn
2. http://versaillesloss.wordpress.com
3. http://en.chateauversailles.fr
4. Wikipedia
Piret (P) | Vaas...ilmselt Versailles's
49 Teine pev
elustiilist.
Kasutatud allikad:
4. Wikipedia
49 Teine pev
elustiilist.
Kasutatud allikad:
4. Wikipedia
Versailles 50
Piret (R)
51 Teine pev
Minea
Versailles 52
Iris | Parterre orangerie
Versailles 52
Versailles 52
53 Teine pev
Gerly | Raha maitse
Versailles 54
Liisi | Baluster
Gerly | Topiaarid
55 Teine pev
Gerly | Kadri
55 Teine pev
Gerly | Kadri
55 Teine pev
Gerly | Kadri
Versailles 56
Silver | Latona purskkaev
57 Teine pev
Sulev
57 Teine pev
Sulev
57 Teine pev
Sulev
Versailles 58
Maria | Versailles
Versailles 58
Maria | Versailles
Versailles 58
Maria | Versailles
59 Teine pev
Iris | Versailles' masendus
59 Teine pev
59 Teine pev
Versailles 60
Olja | ...They don't know, they don't care....
61 Teine pev
Kadri | Ultraviolett
61 Teine pev
61 Teine pev
Versailles 62
Sirle
Krt-Mari
Versailles 62
Sirle
Krt-Mari
Versailles 62
Sirle
Krt-Mari
63 Teine pev
Chartres' katedraal
Piret
Anet ji meil vahele, sest aeg oli kuhugi kadunud ja jrgmiseks peatumiskohaks
Chartres katedraal. Meie autos-sitev-seltskond judis varem Chartres`sse. Tegime
tiiru mber katedraali ja tuvastasime, et sisseps puudub. Telefonikne
bussiseltskonnale ja saime teada, et nad olid liikunud otse bimiskohta, sest sinna
tuli juda enne kella 20.00. Nad liitusid meiega pimedas, kuna meie olime oma
klpsud ra teinud, siis otsustasime bimiskohta minna. Hiljem saime teada, et
nende seltskond oli ninud valgustatud katedraali vaid viivu, sest tuled kustutati.
Sulev
Taas Hotell Premiere Classe... seekord Dreux's. nneliku juhuse tttu juhtusime siia
sites eilse hotelli lhedalt lbi, igemini sealsest supermarketist Saint Cyr L'Ecole'is
ja nd on htu mitmel phjusel pstetud. Frustreeriv on, et meie hotell asub linna
serval - ei ole lootustki mnda sgikohta leida. Varude tiendamine ent oli tnase
htupooliku thtsaim teema - viimane sk enamusele (pms saiake ja moos kohviga)
oli aset leidnud hommikul hotellis...
Renoo oli kadunud juba Versailles' vravas, mistttu hoolitsesime siis vaid enda eest.
Jah, nagu selgus, kipitasid nad otse Chartres'sse, kuid jid siidrita (ja ka vist sgita).
See lks mul tna (Silveri vahendusel) htul he 0,7 l "normandlase" maksma, et
Piret ja Kristiina tolmavate kurkudega magama ei jks. Muidugi ei olnud meie
htuses viivituses sdi vaid supermarket, vaid ka mingi neetud tunnel, kuhu me
kuidagi sattusime ja kuhu ra eksisime. igemini, see oli lputu ning viis kokkuvttes
vales suunas...
htu elamuseks kujunes Chartres' katedraal. Saatuse irooniana muidugi judsime
kohale algavas hmaruses. Esialgu tundus see olevat vaid nnistuseks: juba
kilomeetrite kauguselt hakkas silmas majesteetlik siluett, mis tihenevas hmaruses
siras kuldse thena kaugel horisondil. Kohale judes kohtasime omi kaaskannatajaid.
Renoo crew tuikus vsimusest ja toidu- ning siidripuudusest mber keskvljaku ja oli
juba hullumise rel. Kui oleksin nad ksutanud kiriku juurde tagasi, andnuks nad
mulle ilmselt tappa. Leppisime siis kokku, et ettekanne on homme ja saatsime nad
hotelli tuttu...
Ilus on see kirik. Gootika ju ldjuhul ldse. Seisime peaportaali ees ja lihtsalt
ahmisime sisse seda, mis veel XIX sajandil ei olnud vimalik - s sravaid torne ning
vrratut lnefassaadi... Olime juba leppinud sellega, et sisse ei saa nagunii enne
homme hommikut, seega otsustasime vtta siis valgusest maksimumi... Jrsku
kustutati ks ja see jrel lejnud proektorid... Pimedus. Nagu aastal 1250, mil
kiriku esimene ehitusjrk valmis sai. Tele au andes peab tunnistama, et mned
tulukesed kusagil katusergastiku roiete vahel ju hiilgasid, kuid lejnu helkis laiguti
nrgas kollases hmaruses, mida mned tnavalaternad laisalt siia sinna vilksamisi
kallasid. Nojah. Ka nii on ge! Esialgsest pettumusest lesaanuna tuiasime pea tunni
hardas lummuses mber kiriku kullihuigete saatel.
Olja
htul ritasime Chartes katedraali minna, aga uksed olid kinni, veel enam, meie
saabumise auks otsustati torni valgustid vlja llitada :D Homme hommikul uus katse.
Tna oleme sisuliselt terve peva saiakeste peal toitunud, tahaks hte korraliku
praadi, ehk homme nnestub. Aga muidu on ldiselt vga tore ja emotsioonid siiani
head, ainult jube pikaks ja tihedaks kipuvad need pevad minema, korralik vsimus
sees.
Kristiina
Meie auto judis kohale ennem bussi. Hakkas hmarduma. Suure kontrastina torkasid
silma vitspunutistest rtega tstetud peenrad erinevat kgiviljade ja
Chartres' katedraal 64
maitsetaimedega krooniks teist aastat kohal kasvavad kapsad. Viisakas kodutu ksis
hommikukohvi raha. Selline mees puhtaks pesta ja Eestisse tuua ... isegi kodutud on
neil stiilsed. Tegime tiiru mber katedraali, seest kosutus nii kutsuvat orelimuusikat
aga sisse pseda ei nnestunud. Hmardus ning katedraal paistis uues valguses nii
kaunis. Teine ekipaa judis kohale just tulede kustutamise ajaks. Meeldis ka maaaluse
parkimismaja katus - kivirikkude ja floksidega. /... /
Jrgnes siidri nautimine ja teine pev saigi lbi.
Minea
Kogu mustlaskomando taas kigi oma kottide-kompsude-kodinatega hbehallis
bussis, saime siseinfot, et ks parkimisplatsi tkkepuudest on lahti ununenud. Nii me
asiste eestlastena kummivilinal ja maksmata thtede poole lendasime. Mul on tunne,
nagu me oleks sel muidu vga mitte-eepilisel ja natuke konarlikul pgenemisel
sitnud le hest iseranis krgest rekivist, aga see vib olla ka hilisem juurde
meldud ilulisandus.
/... /
Bussiakendest vilksasid mda lputud itsvad rapsipllud, mis jid ha pikemate
varjude keskele, kuni viimaks kadus kollane vrv htlasesse hmarusse.
Hmarusse, millest hakkasid kki paistma krged heledad kirikutornid, mis vikese
knkale ehitatud linnakese keskelt krgustesse tusid. Parkisime end hakul
Chartresi vaiksele ja kitsale tnavale ning kuigi meie kamraadid teisest autost tlesid,
et kiriku uksed on ks juba kinni, otsustasime ikkagi vaatama minna. Lhike
jalutuskik lbi madalate majadega, mida ehtisid prantsuse rdud ja vrvilised
aknaluugid, ristatud tnavate ning kki seisimegi katedraali ees.
Taevast likavad tornid, uhke lneportaal, vitraaaknad, fassaad kui kivipits. Kik
see krggootika suurejoonelisus heledas valguses sramas, kuniks ootamatult lks
kik pimedaks. Ja nii seisis natuke vimsa katedraali suurejoonelisus meie ees hoopis
pilkases hmaruses. Sgavad varjud, neisse peitunud skulptuurid ja nikerdused ning
pris ehtsalt romantistlik sngus, mida veelgi rhutas seest kostuv kajav orelimuusika.
Kirikutaguse trellitatud vrava tagant paistis veel rnalt helendav taevas ning hest
krvalisest pimedast pargist kostus kullihuik.
d on tegelikult nii lppemata ilusad. Ja nii ongi mul takkajrgi vga hea meel, et
me Chartrest pimeduses ngime. Pehmed varjud ja salaprane hmarus neid on ka
vaja. Kik ei peagi alati valgusest srama.
Tagasitee oli eesktt unine ja vsinud, saatjaks pilvede vahelt vilksatav kitsuke
kuusirp, mis oli omadega nii kummuli, et meenutas Irvikkassi.
Chartres' katerdraalist roadbookis
Chartres Cathedral, also known as Cathedral of Our Lady of Chartres (French:
Cathdrale Notre-Dame de Chartres), is a medieval Roman Rite Catholic cathedral
located in Chartres, France, about 80 kilometres (50 mi) southwest of Paris. It is
considered one of the finest examples of French Gothic architecture and is a
UNESCO World Heritage Site. The current cathedral, mostly constructed between
1194 and 1250, is the last of at least five which have occupied the site since the town
became a bishopric in the 4th century.
The cathedral is in an exceptional state of preservation. The majority of the original
stained glass windows survive intact, while the architecture has seen only minor
changes since the early 13th century. The building's exterior is dominated by heavy
flying buttresses which allowed the architects to increase the window size
significantly, while the west end is dominated by two contrasting spires a 105-
metre (349 ft) plain pyramid completed around 1160 and a 113-metre (377 ft) early
16th-century Flamboyant spire on top of an older tower. Equally notable are the
three great faades, each adorned with hundreds of sculpted figures illustrating key
theological themes and narratives.
65 Teine pev
Since at least the 12th century the cathedral has been an important destination for
travellers and remains so to this day, attracting large numbers of Christian pilgrims,
many of who come to venerate its famous relic, the Sancta Camisa, said to be the
tunic worn by the Virgin Mary at Christ's birth as well as large numbers of secular
tourists who come to admire the cathedral's architecture and historical merit.
Even before the Gothic cathedral was built, Chartres was a place of pilgrimage, albeit
on a much smaller scale. During the Merovingian and early Carolingian eras, the
main focus of devotion for pilgrims was a well (now located in the north side of
Fulbert's crypt), known as the Puits des Saints-Forts, or the 'Well of the Strong
Saints', into which it was believed the bodies of various local Early-Christian martyrs
(including saints Piat, Cheron, Modesta and Potentianus) had been tossed. The
widespread belief that the cathedral was also the site of a pre-Christian druidical sect
who worshipped a 'Virgin who will give birth' is purely a late-medieval invention.
In c.876 the cathedral acquired the Sancta Camisa, believed to be the tunic worn by
the Blessed Virgin Mary at the time of Christ's birth. According to legend, the relic
was given to the cathedral by Charlemagne who received it as a gift from Emperor
Constantine VI during a crusade to Jerusalem, however this legend was pure fiction
(Charlemagne never went to the Holy Land) probably invented in the 11th century
to authenticate some relics at the Abbey of St Denis. In fact, the relic was a gift to
the cathedral from Charles the Bald and there is no evidence for its being an
important object of pilgrimage prior to the 12th century.
By the end of the 12th century however, the church had become one of the most
important popular pilgrimage destinations in Europe. There were four great fairs
which coincided with the main feast days of the Virgin: the Presentation, the
Annunciation, the Assumption and the Nativity. The fairs were held in the area
administered by the cathedral and were attended by many of the pilgrims in town to
see the cloak of the Virgin. Specific pilgrimages were also held in response to
outbreaks of disease. When ergotism (more popularly known in the Middle Ages as
"St. Anthony's fire") afflicted many victims, the crypt of the original church became a
hospital to care for the sick.
Today Chartres continues to attract large numbers of pilgrims, many of whom come
to walk slowly around the labyrinth, their heads bowed in prayer an entirely
modern devotional practice but one which the Cathedral authorities accommodate by
removing the chairs from the nave once a month.
Tekst: Wikipedia
Kristiina | Sirle
65 Teine pev
Tekst: Wikipedia
Kristiina | Sirle
65 Teine pev
Tekst: Wikipedia
Kristiina | Sirle
"Ma, tagant jrgi meldes, pstitaks Silveri auks kusagile ausamba" 66
Kolmas pev
02.04.2014
"Ma, tagant jrgi meldes, pstitaks Silveri
auks kusagile ausamba"
Maria
Kogu minu tagaistme inimese sitmise romantika rikkus puhas matemaatika, kui
mlema siduki autojuhid ja kaardilugejad otsustasid oma GPS vrdlema hakkama.
Selgusid mingid imelikud asjaolud, et ks navigaator nitas hte ja teine teist. Ega ma
vga palju pole uurinud, milles tpselt lahknemised olid, aga igatahes oli otsustatud
sita koos ksteise jrel. Ja siit kik see huvitavam algaski. Silver hakkas pabistama,
tal oli ilmtingimata vaja kogu aeg sabas olla, kuigi meie GPS nitas ka teed ja
kaardilugeja Piret oli alati valmis abistama. Kiiruse letamised leidsid pidevalt aset.
Ma ei kurda, ega ma ka pole see kige hoolikam liiklusreeglite jlgija. Siis aga
hoopiski selgus, et oleme valel teel ja peame tagasi keerama. Igatahes autoga sit
muutus mingiks jlitamis- ja kontrollimismnguks eesmrk olla alati sabas ja ka
kontrollida kuhu me sidame, kki ikka meid juhatatakse vales suunas. Oh, kui kurb
ja vihane ma olin, kui selle sama mngu mngides me sitsime jlle nii vajalikust
suurest poest mda, ka vaatamata sellele, et kik naised peatust nudsid (meid oli
muide autos 4/5 ). Samas ma kujutan ka ette, mis pidi Silveri (ta muide oli meie
autojuht, peaaegu kogu tripi vltel) peas toimuma, kui nii mitu peva olla ainult naiste
seltskonnas, kes pidevalt sind petavad, viskavad oma tobedaid naiste nalju,
kummikomme ses tantsivad ja laulavad. Ma, tagant jrgi meldes pstitaks Silveri
auks kusagil ausamba, et ta meid nii kaua talus!
Chartres
Olja
Hommikul vaatasime le Charteri katedraali. Tsiselt vimas. Peval ngi palju
phjalikumalt neid vidinaid seal kljes, kui eile sel. Sees oli ka vimas. See vis
testi vanal ajal rahva Jumala ees aukartust tekitama pana. Miinuseks oli jube tuuline
ilm ja kuna katedraal on me otsas andis see eriliselt tunda.
Piret
Kolmas pev, 2. aprill, algas samuti hommikujooksuga, kaaslaseks ikka Maria. Hostel
asus Dreux` relinnas ja seega jooksime linnast vlja kiirteeni ja tagasi. Selles kohas ei
olnud vga tihedat liikumist vrreldes eelmise kohaga.
Kohe alguses otsustati, et ra jvad Mereville ja Chaumont.
Esimene peatus - juba tuttav Chartres' katedraal.
Minea
Nii ilusate htute jrel ei tohiks olla olemas nii nukraid hommikuid, mis algavad
sellega, et ma ln maailma kige klaustrofoobilisemalt narivoodilt alla ronides oma
pea kaks korda ra. Lisaks oli vljas klm ja rske, aega oli liiga vhe ning tundmatu
tbi ritas Sirlet jalust maha la. Isegi sit Chartresi poole oli hommikul thi ja hall.
67 Kolmas pev
Rapsipllud tundusid hallid, taevas oli hall ja linnakese kohalt krguv katedraal nis
veel iseranis hallina.
Vljas ajas klm tuul juuksed sassi. Katedraal oli kahtlemata ikka veel suurejooneline,
aga lppude lpuks on ikkagi tohutu vahe, kas nha midagi soojas pimeduses vi
klmas valguses. Kui raskete ja pisut kksuvate uste vahelt sisse pugesime, vttis
meid vastu katedraali rske hingus. Vitraaid ja tuled, pimedus ja valgus. Kndisin
piilarite vahel, pea kuklas, ja tundsin end vikese ja vhethtsana. Tee, mis tahad ja
ole tavaelus nii ilmalik kui veel annab, aga krgustesse prgiva gootika krged
hmarusse sumbuvad vlvid tekitavad igal juhul natuke maavlist tunnet ja sisendavad
sgavat aukartust.
Tagasi vljas, kuulasime veidi klmakangetena ra Sulevi ettekande ning pgenesime
seejrel tagasi oma mustlaskaravani rppe. Lootsin, et bussi kindlate seinte vahel saan
ikka sooja, aga tegelikult klmetasin kogu tee Bloissse ja kartsin juba, et nd on
kogu pev mokas. Pole vist suurt midagi, mis mind nii vga tujust ra viiks, kui see, et
mul on klm.
Kristiina
Suundume hommikul uuesti katedraali juurde - vga klm on! Katedraal on testi
uhke. enamus vitriinaknaid on XXIII sajandist ja originaalid. Kivad
restaureerimistd. Kui puhastada ja aknad pesta on gooti stiil ikka vga uhke ja
muljetavaldav - kujutan ette mju inimestele keskajal.
Roosaknad!
Panin knla kikide lhedaste mlestuseks.
Sulev
Chartres vitraaid! Kahju on siin kirikus nii loll olla, et suudad lugeda neid lugusid
vaid siis, kui tegu on ikka vga baaslooga (Kristuse sndimine, Taevaminek, Pha
htusmaaeg jne) vi kui on giid ees. Santa Camisat, Jumalaema hlsti, mida ta
kandis hetkel, kui talle inglid teatasid rasedusest, kahjuks ei ninud ja ei otsinud.
Tegelikult tahaks vahel olla palverndaja, minna siiras usus ja lootuses kuhugi, et nha
ja kogeda just seda!
/... /
Eelmisel suvel tles Juhan Maiste, et Chartres' katedraali tuleb minna siis, kui
kooripoisid laulavad. Ei olnud meil seekord nne tabada laulu. Aga oli labrint...
Prandal... et plvili roomata lbi see keeruline ring tehes lbi mtteliselt
palvernnak... Arusaamatu nagu indulgents, kuid taas - kui seda teha siiralt uskudes.
Mingil hetkel pidime jtma ajatu vaikuse vimatult huliste sammastike vahel.
Otsisime nurga taga vhem tuulise koha. Tegin oma ettekande... kiiresti, sest ilm oli
testi jlk ja totas veel hullemaks minna. Lkski.
Krt -Mari | Chartres
Chartres 68
Olja | Chartres
69 Kolmas pev
Minea | Lux continua
69 Kolmas pev
69 Kolmas pev
Chartres 70
Minea | Klm!
Chartres 70
Minea | Klm!
Chartres 70
Minea | Klm!
71 Kolmas pev
Piret (R) | Kaks etdi restauraatoritest
71 Kolmas pev
71 Kolmas pev
Chartres 72
Sulev | Mrk!
Chartres 72
Sulev | Mrk!
Chartres 72
Sulev | Mrk!
73 Kolmas pev
Blois
Piret (R)
Minea
Asi hakkas siiski mrgatavalt paranema, kui muidu nii igav tee hakkas lbima vikseid
smpaatseid linnakesi ning pilvede vahelt piiluv pike tekitas isegi bussi tagaistmetele
kiitsukese argliku soojuslaigu. Lootusetusest sai lootus ja nii judsimegi viimaks prale
helgesse hilishommikusse, kus meid vttis vastu unelev Blois, mis sooja majadevoona
Loirei kallastelt krgustesse tusis. Kui veel lossi jalamilt leitud kohvikust
hommikukohvi hinge alla sain, olid eelnenud snged ja katastroofi kuulutavad mtted
peast igatahes phitud.
Pikselisel lossiuel ettekanne peetud, saatsime Sulevi ja Sirle likoolikohtumise
poole teele ning lksime ise Blois lossi avastama. Tegu kunagise ukonnaresidentsiga,
mis meenutab tele au andes natukene Frankensteini koletist, millele on aegade
jooksul uusi kehaosi juurde lisatud. ks jse, kll renessanss-aimdusega, aga
tegelikult ikkagi punamustriline ja gootiprane; teine puhtakujuline renessanss oma
keskteljel lespoole kaarduva edeva keerdtrepiga; kolmas Mansarti klassitsismi-
sugemeliselt baroklik. Kik kolm paigutatud mber pikselise siseue, mille neljandat
klge markeerib vike kabelihoone.
Lossis sees sattusime esiti mda kiviseid treppe kuninglikult tumesinise ja
kuldliiliatega thitud laega gootiaegsesse riigisaali. Muude atraktsioone hulgas ootas
meid edevast sametist troon, mille kohal krgus kuldsete tuttidega varikatus ning
kuhu kigil turistidel lubati lahkelt end istuma sttida. Ega see mugav muidugi ei
olnud, aga see-eest oh kui kuninglik.
lejnud ringkik viis meid lbi rohkem ja vhem edevate ruumide, millest
eredamalt meeles ehk vljapanek lossi veeslititest (iseranis silmapaistvaks karjuvaid
munki kujutavaid kujud); Caterina de Medici mrkrohelise sametkattega voodi
(arvestades seda, et antud kuninganna oli kurikuulus oma mrgiphise diplomaatia
poolest, on see vrv kuidagi eriti sobiv), sama daami salakambrikestega kabinet (kus
eelmiste sulgude vahemrkusena mainitud mrke tenoliselt hoiti) ning vike kabel,
mille vitraaakendest sisse langev valgus tekitas kahhelplaatidest prandale sillerdava
Blois 74
vrvidemngu. lejnud toad ja kambrid ja lbikigud ja trepid sulasid kokku heks
suureks leldiseks muljeks.
Jahedast sisehmarusest liikusin seejrel lossitagusele avarale kiviterrassile, kust
avanesid maalilis-romantilised vaated kogu Bloisle. Taamal uniselt sillerdav Loire,
allpool vikesed menlvadele seatud terrassaiad ning kikjal mberringi lputud
korstnad ja korstnapiibud, mis tekitasid heskoos vrvilise ja natuke hektilise
mosaiigi. Meenus paratamatult stseen Dorothy Dunneti raamatust Queens Play,
mille heks kige ikoonilisemaks stseeniks on veiniuimas ukonna noorsandide
vidujooks mda Blois katuseid. Arvestades, et proua Dunnett alati enne mingi
koha oma raamatutesse sisse kirjutamist seal isiklikult kohal kis, saan ma nd tiesti
aru, kust tal selline idee tekkis. Teline katustemeri, kus pole vimalik enam arugi
saada, kus ks algab ja teine lpeb. Kui ma krgust ei kardaks, roniks isegi.
Igal juhul olin (ja olen) ma neist katustest nii vlutud, et ritasin vapralt neid paberile
kanda, maadeldes otsatute katuste vimatute perspektiividega. Prastlunapike
soojendas pski ja pani paberi valkjalt helendama, taustaks klas altpoolt kostuv
summutatud linnasagin ja terrassil kasvavate puude lehesahin.
Kui aeg hakkas otsa saama, pakkisime end kokku ja suundusime lbi maaliliste
tnavate tagasi kokkulepitud parkimisplatsile. Niipea, kui selgus, et meie kadunud
ppejud on ikka veel likooli vangistatud, vtsime vastu otsuse kiirelt all-linnas
vike tiir teha. Pige Loirei je rde ja kulgemine piki tihedalt kokku pressitud
majadega ristatud linnatnavaid. Natuke juhuslikult leidsime kiriku, mida olime
enne lossiterrassilt ninud. Oli vike ja pisut rmas, sees piilarite vahele tmmatud
kaitsevrk, et laiali pudenevad vlvijupid kedagi oimetuks ei saaks la. Olustikulise
lppakordi andis kirikule ks kohalik noor tolgus, kes, suits suunurgas tossamas,
peaportaalist sisse astus, sees vikese tiiru tegi, ja siis sama targalt tagasi vlja jlkus.
Piret
Teine peatus - Blois natuke muutsime marsruuti, sest Sulev ja Sirle pidi olema kell
14.00 Blois likoolis. Meile, tudengitele, anti vaba aeg Blois` linnaga tutvumiseks.
Kisime Blois lossis ja ngime ra kuulsa trepi, mille lasi ehitada Franois I. lejnud
vaba aja veetsime Kristiina ja Mariaga kohvikus jtist ses ning lihtsalt ilusat ilma
nautides.
Olja
Bloisse judes paistis pike ja vaatamata nd juba lisoojale ilmale otsustasin ennast
igaks juhuks lbi praadida, kuna eelnevalt olin vga klmunud. Sirle on niigi haige
juba. Kui olime lossis ringi kinud ja judsime vlja, lks juba vga palavaks, siis vis
riideid vhemaks vtta.
Blois loss on ehitatud vga mitmete sajandite vitel kuid selle puhul tulevad need
erinevate ajastute ja kuniningate stiilid eriti hsti vlja. Ka see oli jube ge. Isegi nii
paljusid asju vis katsuda ja mningaid toole proovida. Muidugi kui ma oma
miniVelboniga pildistasin, siis turvad jlitasid mind natuke rritunult, aga keegi pris
kest ra vtma ei tulnud.
Kige naljakam on ikkagi see, et kui sellesse kuningate teemasse nd sveneda, siis
ikka oli nii palju probleeme neil nende losside ja naistega.
Ja kui kirevad need ruumid olid...
ritasin ka kaks viieminutilist sketsi teha, tuli kaks 15 minutilist, aga asi seegi.
Pidime Bloisis neljast Sirle ja Suleviga, kes kisid likooli klastamas, autode juures
kokku saama, kuna nad hilinesid, judime mda linna 20 minutiga miniringi teha,
ngime kirikut.
75 Kolmas pev
Kristiina
likoolilinn- suur linn, mille keskel voolab jgi. Parkinud auto, tusime trepist lossi
esisele vljakule. Minea tegi ettekande ja asusime lossiga tutvuma. Tmbenumbriks
oli lossi hoovipoolsele kljele ehitatud spiraaltrepp. Videtavalt Leonardo enda disain.
Huvitav oli vaadata lossi ruume, mis olid kujundatud ajastutruult" - tapeedid ning
vrvitud talalaed. Tundub, et lossid ei olnudki vaid hallid kivimrid - ruumid visid
olla pris hubased.
Peale lossi klastust otsustasime Pireti ja Mariaga peva nautida - tegime seda linna
vljaku rses kohvikus Louis XII. Jtis oli magus ja vein oli klm! mber sagisid
ilmselt lipilased.
Piret (R) | Blois: Francois I
Silver | Blois
Blois 76
Minea ettekanne Blois's
Kuigi kogu Loire'i org on tihedalt tis pikitud hindamatu arhitektuuri- ja
kultuuriloolise thtsusega kindlustest, siis pole Victor Hugo ilmaasjata elnud, et
suured hinged on Blois' lossi jtnud endast hkrnu mlestusi. Kuigi neid
eelnimetatud suuri hingi jagus kll ja rohkemgi ka teistesse lossidesse, on Blois'l siiski
au olla kikide Loire'i arvukate chteau'de seas ks mrgilisema thtsusega
slmpunktidest, kuhu on talletatud mitmesaja aasta jagu olulisi sndmusi Prantsusmaa
tormilisest ajaloost.
Vikesest kindlusest kuningate residentsiks. Blois lossi lugu saab tegelikult
alguse juba 14. sajandil, mil Loire'i letava silla kaitseks rajati hoone praegusesse
asupaika esimene kivikindlus. 14. sajandi lpul, kui Prantsusmaa oli haaratud Saja-
aastase sja keeristesse, lks Blois Orlans'i hertsogi Louis I valdusesse ning 1407.
aastal pris kindluse tema poeg Charles. Noormees, kes oli hingelt rohkem poeet kui
sjamees, ei judnud oma prandusest aga suuremat rmu tunda, sest oli sjas
nnetul kombel langenud inglaste ktte vangi. Kll aga vis Charles end vangistuses
lohutada sellega, et enne kui Jeanne d'Arc, kes suutis sjanne viimaks prantslaste
kasuks kallutada, lks oma kuulsale Orlansi vabastamise sjaretkele, lasi ta end
nnistada just Blois' lossi kabelis.
Prast 25 aasta pikkust vangistust, naases 50-aastane Charles prast sja lppu taas
kodumaale ning abiellus 14-aastase Marie de Clves'ga. Paar asus elama Blois'sse, kus
mbritsesid end kirjanike, kunstnike ja arhitektidega. Vana kindlus lammutati ning
selle asemele lasti rajada uus hoone, kus sndis 1462. aastal ka Charlesi ainus poeg
ning kuigi sel hetkel polnud veel kellelegi teada, et hertsogi jreltulijast saab tulevane
prantsuse kuningas Louis XII, kinnistati just selle sndmusega Blois tulevik
ukonnaresidentsina.
ukonnaelu keskpunkt. Nnda juhtuski, et praktiliselt niipea kui Louis XII
1498. aastal prast tema eelkija nnetut surma kuningaks krooniti, alustati Blois
lossis rekonstrueerimistdega. Louis, kes oli vrskelt tagasi judnud Itaalia
sjaretkedelt, laskis sealt kaasa toodud ehitusmeistritel rajada lossile uue
vararenessansliku tiiva ning terrassidena laskuvad aiad ja parterid. Ehitustde
lppedes tegi Louis XII lossist oma kuningliku residentsi ning Blois kujunes
renessanssiaegses kontekstis tulevase Versailles' analoogiks, toimides htaegu nii
riigipoliitilise kui seltskonnaelu keskpunktina.
Louis XII jrglase, kuningas Franois I valitsusaja esimene suurem ehitust leidis
samuti aset just Blois lossis ning aastatel 1515 kuni 1519 rajati lossile uus, edevalt
renessanslik tiibhoone, mille kige silmapaistvamaks elemendiks on fassaadi keskosa
kaunistav spiraalne trepp. Jrgmise kuninga, Henri II nimele ei saa kll kirjutada
htegi Blois lossi uut tiiba, kuid selle eest ti tema naine Caterina de Medici lossi
kaasa intriigide ja salasepitsuste hngu, mille fsiliste tendustena on lossis tnase
pevani alles kuninganna kabineti seinu katvate puitpaneelide taha peidetud
salalaekad.
Pagendused, pgenemised,restaureerimised. 17.-18. sajandit vib Blois' lossi
ajaloos pidada pagenduste perioodiks. ukonnaelu oli kolinud mber teistesse
lossidesse ning see vimaldas Blois'd kasutada krgest soost rivaalide, ebamugavate
pereliikmete vi vaenlaste vangistamiseks. Neist kige vrvikam ehk Louis XIII ema
Maria de Medici eksiil, mis lppes sellega, et igavlev daam otsustas lossist pgeneda,
kusjuures rahvajutu jrgi olevat austusvrne kuninglik ema hoolimata oma
korpulentsusest kasutanud selleks aknast vlja riputatud nrredelit. Kui see vgitegu
ka tepoolest tele vastab, tuleb sellele daamile igal juhul au anda, sest kuivrd Blois
lossi vlisseinad laskuvad suuremas osas jrsult alla linna kohale, oli tegu tenoliselt
sna pika ja keerulise laskumisega.
Louis XIII oli aga teisigi tlikaid sugulasi ning kuigi emaga leppisid nad prast viimase
pgenemist sdamlikult ra, paigutas kuningas ige pea Blois'sse oma venna Gaston
d'Orlans. Et mitte ked rpes istuda, otsustas seltskonnaelust krvale jetud Gaston
olukorda ra kasutada ning Blois lossi laiendada ja mber ehitada, et rajada ukond,
mis pidanuks saama nii uhke, et pakkuda konkurentsi kuninga endagi omale. Franois
Mansart'i jooniste phjal alustati kohe ka ehitustdega, mis ngid ette olemasolevate
77 Kolmas pev
tiibhoonete lammutamist ning lossi laiendamist. Tita juti sellest plaanist siiski vaid
uusehituse osa, sest kui Louis XIII-le sndis viimaks trooniprija ning sellega seoses
kadus oht, et Gastonist viks jrgmine kuningas saada, otsustas kardinal Richelieu
lossi ehitustde edasise finantseerimise lpetada.
Blois edasine kekik jttis kunagise ukonnaresidentsi unustusse ja lagunema. Uue
rkamise sai lossikompleks alles 19. sajandi keskpaigas, mil romantistlik liikumine
tstis taas au sisse keskaegse ning renessansliku prandi ning Blois loss kuulutati
ajaloomonumendiks. Praktiliselt kohe selle jrgselt alustati restaureerimistdega,
mis vahelduva eduga on jtkunud tnase pevani.
Blois hkrnad mlestused. Praeguseks silinud loss ongi seega kui erinevate
ajalooperioodide hislooming, kus nelinurkse siseue mber kerkivad oma ajastu
maamrkidena eriilmelised hoonetiivad. Hiliskeskaegne punatellis, krgrenessanslik
edevus ja baroklik tasane grandioossus klg-klje krval, nitamaks igale sisenejale
lossi vrvikat ja eripalgelist ajalugu.
Blois on uusaegse Prantsusmaa kuulsate ukondade ning paleede pikas nimekirjas alles
ks esimesi verstaposte, kus prantslased said prast pikka segadusteperioodi kobamisi
alustada oma rikkuse, kunsti ja kultuuri taassnniga. See, mis hiljem kulmineerus
Versailles's, oli Blois's alles lapsekingades, ent sealjuures hkub just sealsest
kompleksist suursugusust ja kuninglikkust, mingit sisemist vrikust, mis hilisemate
valitsejapaleede juures tihti lputu kullakarra ja marmori keskele kaduma on linud.
Selle arhitektuurilise vrikuse keskel on lossi hus ikka veel tunda ka kuningate
tormiliste kapriiside, kuningannade vaiksete salasepitsuste, aadelkonna tuliste
intriigide ning teenijarahva argiste kuulujuttude hngu. Jalutades mda
krggootikast prit riigisaalist, mille silindervlvidega tumesinine lagi on thitud
kuldsete liiliatega vi pigates sisse kuninglikesse magamistubadesse, mida ehivad
raskepraselt ornamentaalsed renessanslikud mbliesemed ning peenemustrilised
seinamaalingud, on suisa fsiliselt tunda sajanditepikkuse ajaloo kohalolu.
Nii ongi Blois tepoolest tidetud rnade mlestustega, mis kannavad endas edasi
meenutusi ndseks ammukadunud maailmast, kus Prantsusmaa oli uute
eneseotsingute keerises. Blois loss oli siis juba olemas ning Blois loss ikka veel
mletab, kuidas kik oli siis, kui Louis XII kndis oma kaaskonnaga mda kajavaid
kivikoridore, kui Caterina de Medici oma kabinetis mrgiphist diplomaatiat arendas
vi Louis XIII kuninglik ema varjus nrredeli abil pgenes.
Sealjuures on huvitav jlgida, kuidas erinevate juhendajate ke all on praktiseeritud
erinevaid restaureerimisvtteid ja -kontseptsioone. Esimene eestvedaja, Felix Duban
vttis oma tdel aluseks Du Cercau gravrid ning ritas vimalikult suures osas
silinut ra kasutades taasluua originaalile vimalikult lhedast ldmuljet. Selle juures
ei planud ta ra puuduolevate detailide asendamist, kuid ritas selle juures kasutada
vimalikult traditsioonilisi vtteid ja materjale. Dubani jrglane Baudot huvitus aga
eesktt hoone ehituslikust kljest ning selleks, et konstruktsioonide tugevust tagada,
ngi ette prandate rekonstrueerimise kasutades tugevdatud tsementi ning
raudtalasid.
Nii ongi tnaseks pevaks silinud loss kui erinevate ajastute arhitektuuri- ja
restaureerimiskeele hislooming, kus nelinurkse siseue mber kerkivad oma ajastu
maamrkidena eriilmelised hooneosised. Kui muidu viks karta, et hoone, kuhu on
mitu sajandit lisanud omapoolseid lisatiibu viks vlja nha kaootiline ja seosetu, siis
Blois puhul on tekkinud pisut kakofooniliselt harmooniline tervik.
Kasutatud allikad:
1. Chteau Royale de Blois
http://www.chateaudeblois.fr/?-History-&lang=en
2. Ercole Pozzoli, Milena 1996. Loire'i oru lossid
3. 37-Online: The Castle of Blois
http://www.37-online.net/gb/castles/blois_gb.php
Blois 78
Iris | Blois ' aknad
Gerly | Blois' kabel
Blois 78
Blois 78
79 Kolmas pev
Sulev | Piret
Blois 80
Kadri | Blois
81 Kolmas pev
Olja | Blois loss ja kirik
Minea | Blois katused
Blois 82
Minea | Luupainaja (Blois veeslitid)
Blois 82
Blois 82
83 Kolmas pev
Krt-Mari
83 Kolmas pev
Krt-Mari
83 Kolmas pev
Krt-Mari
Blois 84
Olja | Kaks printsessi
85 Kolmas pev
Maria | Kaks kuningannat
85 Kolmas pev
85 Kolmas pev
Blois 86
Liisi
Kadri
Blois 86
Liisi
Kadri
Blois 86
Liisi
Kadri
87 Kolmas pev
Olja | Turistid
Blois 88
Kristiina | Rapsipldude vahel
Blois 88
Blois 88
89 Kolmas pev
Chambord
Sulev
Francois I kapriisina sndinud lossi lugu on kergelt absurdihnguline ja tulemus ka
vastav. Judsime sinna pool tundi enne sulgemist. Ma ise pdesin ilgelt, et aega jb
vheks ja see on meie s... Eks see pev lks ka teistele nagu ta lks - pidid nad
kopitama ju meie tttu pool peva Blois's. Samas ma tahtsin, et Chambord's inimesed
pisutki joonistaks. Mingil phjusel oli renoorahvas kadunud, kuid nneliku juhusena
kohtasime neid sissepsu juures. Silveri ettekannet kuulasime murul lamades ja siis
pudenesime laiali minutiteks, kes joonistama, kes mida tegema. Chambord ehitati
jahilossiks, selle kavandamisega seostataks e Leonardo da Vincit ja Domenico
Cortonat. Lugu rgib, et Francois I ehitas lossi avaldamaks muljet kohalikule
iludusele. Mulje valmis vaid thise paarikmne aastaga. Mulje avaldaja ise viibis lossis
vaid loetud tunde ja ka tema jreltulijate ajal seisis loss jude. Soosse ehitatud majake
oli tegelikult olemuselt nii mttetu, et isegi vandaalidest prantsuse revolutisonistid ei
viitsinud seda laiali tassida... Samas on see omal veidral moel retult imposantne,
just katusemaastikule meldes. Mulle meeldib. Vib-olla minu jaoks isegi on selle
lossi absurdsus plusspunktiks - ilu (ka emotsioon) rehabiliteerib... kike ei saa ja ei
tohi mta ratsionaalsuse mdupuuga. Eks ka kogu see haljastustdeks ja
restaureerimistdeks les kaevatud maastik, metallsrestikud, lauavirnad ja kivilasud
keerasid absurdivinti omakorda le. Nii lahkusin Chambord'st mullahunnikute ja
tellingute kiuste pigem rahulolevalt. Mingil phjusel oli vimalik taas tssata
parkimisautomaati ... see lisas rahulolule mitu punkti...
Edasi juba hotell ja need muud snad.
Sulev | Chambord
Chambord 90
Kristiina
Stime ennast murule istuma ja Silveri ettekannet kuulama. Taustal saab imetleda
kaunist katusemaastikku - selle sna kasutus on just kohane. Nd on selge Francoise
I stiil!
Kaunis veepeegel. Sissepsu juures kivad ehitustd - suurte puude juuri
kahjustatakse nagu Eestiski aga istutatavad psad on juba suured...
Olja
Ka edasi ji asi venima, ja kuna plaanis olnud Chamount - minu ettekande koht, oli
mu eelmise peva info phjal avatud kella 17.30-ni, polnud meil enam mtet sinna
minna. Lksime hoopis Chambordi. Ka seal olime suhteliselt lhikest aega, ngime
palju tellinguid. Selle asemel, et lossile ring peale teha, otsustasin seekord sketsida.
Plaan oli jube hea, aga kui ma ngin, et kik on lahkumas, (lisaks pani Sulev
krvaltpinglit sama vaate paberile minust kmme korda kiiremini), oli mul ajahda ja
tegin telise 5-min sketsi vrilise lpu ja panin ka ise autode poole ajama.
Teel bimispaika sitsime mda Chaumont'st. Kuna aega peatumiseks polnud,
ladusin oma ettekande autos ette, niipalju, kui meeles oli. Vga palju polnud, aga
midagi ikka, muidugi, ma ei tea, kas keegi ldse kuulas mind ja ilmselt pean selle ikka
uuesti ja korralikult ra rkima kunagi.
Tegime likiire peatuse, et pildistada maailisi vaateid Louri orule ja edasi bimiskoha
poole, sest tsekinni aeg oli peaaegu kes.
Piret
Kolmas peatus Chambord. Judsime sinna lossi sulgemiseajal, aga mber lossi sai
jalutada ja tunda lossi suurust. See oli testi vimas kogu reisi vltel ma imetlesin
neid losse ja mtlesin sellele ajale, millal need ehitatud olid. Uskumatu milliseid losse
siis ehitati ja kui hsti on need silinud. Muidugi ka selle lossi hel osal toimusid
restaureerimistd nagu nii mnel teiselgi.
Minea
Ja ega selle (tenoliselt) Leonardo da Vinci vaimusnnitise kohta ei oskagi midagi
vga phjapanevat kosta. Tegu on tegelikult ju siiski he jabura lossiga kesk thja
vlja, mille hullumeelsus avaldub kll teisiti kui Versailles puhul, aga mis siiski
kahtlemata pris tervemistuslik ehitis ei ole.
Eks nii juhtub, kui lasta kuningatel oma eksprompt-mtteid sdimatult teoks teha.
Sedapuhku tegu Franois I fiksidee ja kapriisiga, kes tahtis endale jahilossi. Nii see
sgavalt ebapraktiline hoone psti pandi, kahtlemata rgatult suurte kulude ja
kirjadega. Kui nd aga arvata, et sellest sai vhemalt kuninga ks
lemmikresidentsidest, siis see oleks vga ennatlik. Nimelt olevat Franois oma vastses
lossis ldse kokku veetnud vaevu seitse ndalat, kusjuures lejnud aja seisis see
grandioosne tordikuhi thjalt. Ja ikka kohe testi thjalt, sest isegi mbel, lauanud
ja vaibad olevat seal puudunud ning vajalik kraam tassiti iga kord uuesti kohale. Lisaks
muidugi kogu kogu vajaminev toit, sest lossi lheduses ei paiknenud htegi kla, mis
oleks vinud kuninga 2000-pealist kaaskonda vajaduse korral varustada. hesnaga
jabur.
Aega meil seal palju ei olnud, millest tulenevalt sndis ilmselt kogu seekordse
ekspeditsiooni ks kiirematest skitsidest. Katused ja tornikesed, kiirkorras ja
vildakalt.
Silveri ettekanne Cambord's
Franois I oli kinnisidee, et ehitada enesele suursugune residents ja selleks pidi saama
"maailma suurim jahiloss". Kohta otsides judis ta Solognesse, Cossoni je kaldal
valis ta koha keset ulukiterikkaid metsi. Sinna olid Bloisi krahvid juba 12. sajandil
91 Kolmas pev
tagasihoidliku jahimaja ehitanud, kuid vimutius vajas enamat. Ilmselt oli veel
vhemalt kaks phjust, miks jahiloss just selle paiga leidis - siin lhedal asus kuninga
snniloss Bloisis ja siinkandis elas krahvrinna Thoury. Olid phjused mis olid, kuid
t algas 1519. aastal: 1800 tlist, puuseppa, ehitajat, mrseppa; 440 ruumi, 80
treppi, 365 akent, 300 kaminat, mnevrra vhem, kuid rohkelt korstnaid.
lemistelt terrassidelt ja rdudelt paistab lummav vaade aeda ja mberringi
olevatesse metsadesse. Aed pidi nimama lputu. Juba ehitamiseks kaevati kanal
Cossoni jest, kuigi idee oli tuua aiakujunduseks veed Loireist. Selle mber enam
kui 5500 hektaril park koos punahirvede, kitsede, rebaste ja metssigadega, mida pidi
mbritsema 32 kilomeetri pikkune mr. Tnapeval on see kik reservuaar, kuid
omal ajal oli see kik selleks, et siin saaks kttida - ja vististi, et ktitav liiga palju eest
ra ei jookseks. Praegu ongi osa lossist kasutuses jahimuuseumina.
Kes selle chteau autor on, pole teada. Arvatavalt viks see olla Domenico da
Cortona, kes kasutas selleks Leonardo da Vinci jooniseid ning ideid andis ka kuningas
ise. Sisearhitektuurilt ongi thelepanuvrne just Leonardo poolt kujundatud
phikorpuse keerdtrepp, kus annab heaegselt les-alla liikuda ilma teineteist
ngemata. Absoluutse monarhiat listavateks sagedasteks kujunduselementideks on
liiliad ja kroonid ning Franois I viitavad thekombinatsioonid F ja FRF (Franois, Roi
de France) ja salamandri kujund. Kohati, eriti kolmandal korrusel on thed tagurpidi,
et ka Jumal teaks, kes siin peremees on.
Kuid tragikoomiline on siinjuures see, et kogu oma elust veetis kuningas
pompoosseimais ehitises kokku 27 peva, misjrel ji see hilisematel aastatel
jreltulijate juhuslikuks eluasemeks. Seega pole eriline ime, et neile, kes uskusid le
kige "vabadust, vrdlust, vendlust", sai see kik eriliseks pinnuks silmas. Suure
Prantsuse revolutsiooni pevil lhuti, laastati kike, millele jud peale hakkas.
Tielikust lammutamisest pstis lossi vaid videtavalt ainult liigne kulukus.
Isiklik mlu. Ekspeditsioon judis Chambordi ajal, mil enam raha ksijatele maksta
polnud mtet ja seega tagurpidi salamandrid jid jrgmisi kordi ootama. Ennekike
meenubki lossi mbritsev kanal ja suursugune avarus, mis kll prantsuse chteaude
puhul polnud enam ootamatu. Kll on oluline seda mbritsev jahimets, mis ka
ehitamise ajend oli olnud. Ning lossi suurus ja suurejoonelisus, mis pidi titma
kuninga elust vaid imepisikese osa. Ning siis lossi peegeldus kanalil.
Restaureerimiskursuse raames oli thelepanuvrne, et lossi mbritsevad jalgteed olid
kaetud asfaldiga .... - kuid arvamise jrgi oli see kik nneks ajutine. Ilmselt
paigutatakse sinna peale selmed vm sobivam teekattematerjal, ning asfalt mrgib
ainult turistide kiguradade vastupidavat aluspinnast. Teadmiseks parkide
restauraatoritele!
Kasutatud allikad:
1. Morelli, M. (peatoimetaja) 2000. Maailma kaunimad kuningalossid - Karrup
2. Chteau de Cambord - http://en.wikipedia.org/wiki/Ch%C3%A2teau_de_Chambord
3. Valicenti, P. 2004. Chambprdi loss Prantsusmaal - puhas renessansi prl - Eesti Pevaleht
28. august
4. Paljundatud materjal, mille pritolu ei suuda praegu meenutada :(
Chambord 92
Kadri
93 Kolmas pev
Krt-Mari | Chambord
93 Kolmas pev
Krt-Mari | Chambord
93 Kolmas pev
Krt-Mari | Chambord
Chambord 94
Olja | Minea
Chambord 94
Olja | Minea
Chambord 94
Olja | Minea
95 Kolmas pev
Sulev
95 Kolmas pev
Sulev
95 Kolmas pev
Sulev
Chambord 96
Piret (R) | Silver
Chambord 96
Piret (R) | Silver
Chambord 96
Piret (R) | Silver
97 Kolmas pev
Gerly | Blois
Chambord 98
Maria | Kristiina
99 Kolmas pev
Sulev | Loire
Amboise 100
Amboise
Piret
Neljas peatus Amboise. Enne peatuskohta minemist kisime lbi bimiskohast
Villa Bellagio Amboise ja seadsime endid sisse. Seekordseks majutuseks olid majad vi
majaosad, kus oli kohti kuuele. Meie RLK-ga liitusid Liisi ja Iris. Amboise - ajaloolise
hnguga vikelinn vi vhemalt sel htusel tunnil tundus mulle nii. Vaatasime le ka
Cloux, kus elas Leonardo da Vinci. Ambois`s kohtusime ka ameeriklastest
ppejududega, ks neist meile vgagi tuttav Zenia. Peale linna klastust lksime
tagasi majakestesse ja see lppes pika veinihtuga.
Minea
Edasine teekond kulges piki Loirei kallast mda rohetavatest puudesaludest,
lopsakatel karjamaadel rohtu svatest hobustest ja vahutavatest jevoogudest. Blois
vastaskaldal tegime pildistamispeatuse, et imetleda je kaldalt krgustesse tusvat
maalilist linnavaadet ning Chaumonti juures tegime pildistamispeatuse, et haarata
killukesi knkaharja serval kluvast lossist ja htupikeses jest, mille kallastel seisid
vikesed sbralikud paadid.
Oma seekordsesse bimiskohta judsime htuhakul, kui varjud olid juba veninud
pikaks ja valgus oli sgavoran. Oluline on see seeprast, et htuvalgus ainult
vimendas meie apartement-majadega hotellilinnaku timburtonlikku veidrust. Tegu
oli nimelt kui vikese kontekstist vlja rebitud inim- ja eluthja Ameerika suburbiaga,
kus thjade tnavate res paiknesid ridades tiesti hetaolised pastelltoonides
majakesed.
/... /
Prast lhiajalist segadust olime jaotunud oma vga viisakatesse ja vahelduseks ka vga
avaratesse apartementidesse ning suundusime tagasi autodesse. Sihtmrgiks Amboise
linn ja lootus leida mni pood, mis veel lahti oleks. See eksirnnak edukalt lpule
viidud, avastasime htutulede valguses Amboised. oli soe ja taevas thine, linna
kohal krguv kindlus tulede valgel orani vrvi. Istusime seal kindluse ees
kivitreppidel ja kuulasime ettekannet, millest ma midagi ei suuda meenutada peale
selle, et oli ks ratlemata ilus htu.
Jrgmiseks htuplaaniks oli leida htusgikoht, aga kuidagi lksime selle asemel
otsima hoopis Leonardo da Vinci eluaset. Jime pudelist veini ja kndisime mda
tielikult vaikset ja unnesuikunud linnatnavat. Da Vinci eluaseme leidsime,
htusgikohta lpuks enam mitte. Nii lksime hoopis tagasi oma bimiskohta, kus
esialgsed plaanid teise apartementi klla sadada, lppesid isekeskis arutatud
htujuttude ja suure vsimusega.
Kui enne magamaminekut veel korra akna avasin, tulvas sealt sisse vsimatu
konnakontsert.
Olja
Amboise krval olev villa? kus me bime, on vga ge. Siin on meil kaks korrust,
leval kaks kahest tuba ja kaks inimest all diivanil n- elutoas, aga seal on ka lahtine
kk. Ostsime poest kokku muna-saia-peekonit-aedvilju-teed-kohvi ja igast stuffi, et
hommikul vimalikult normaalselt sa saaks teha, sest siin on selleks kik
vimalused olemas.
Prast poeskiku lksime Amboise linna ja lossi avastama, aga kuna mina sellega ei
arvestanud, polnud mul ei fotokat, ega sketsbooki kaasas, kuigi mlemat oleks
tahtnud. Linn oli mnus, vike, kivine ja hubane. Kisime Leonardo-da-Vinci
surmakohta vaatamas. Plaan oli ka sa, aga selleni me taas ei judnud, sme jlle
saia. Ehk lheb homme paremini.
Tnasest on nneks ka tempo alla linud. Enesetunne on parem kohe. htul oli
plaanis vike istumine veiniga teha, aga selleni me ei judnud. Siin peaaegu kik on
101 Kolmas pev
ennast magama sttinud, aga ma ei taha korrata viga, mis ma aasta tagasi Kreekas tegin
ja ritan mingigi osa blogist ra kirjutada koha peal.
Muidugi koha emotsioonide kirjeldamine on prageu kuidagi keeruline ja bussist ka
vga palju ue nha pole seal taga keskel istudes.
Sulev
Ma ei tea, kas viitsin pikalt kirjutada, sest klalised on just meie peenest villast
lahkunud ja jtnud elutoa lauakesele maha mrkimisvrse koguse taarat ja kiksugu
degusteeritud pakikesi heast-paremast.
Amboise'st olid mul juba eelmisest korrast retult meeldivad mlestused. Ega seegi
kord halvemini linud... Seekord oli esimeseks "vga positiivseks" leiuks rikkaliku
siidri ja veiniriiuliga Carrefour vanalinna servas. Seejrel avastasime sbraliku
meretaguse riigi professorid hest krtsust htustamast. Mtlematult tlesime ra
htusgist kohe: meil oli Kristiina ettekanne ja vaadata vanalinn ning muidugi Clos
Luce... et sme siis hiljem. Nojah etteruttavalt vib elda, et nljaseks me jimegi -
taas! Kristiina ettekanne oli sobivaks avaakordiks isele jalutuskigule hmaratel
keskaegsetel tnavatel. Ja siis - Clos Luce... Endiselt pime ja ksildane tnav, suletud
vrav, mttetu fassaad, kole uks ja kole silt... Kuid sobiv toost ning teadmine, et seal
taga kusagil suri Leonardo da Vinci Francois I kte vahel... Mind valdas jabur
meeleliigutus... kas tuli see nljast, alkoholist, miljst vi situatsioonikoomikast...
Nagu tavaliselt, saabusime majale algavas pimeduses ning pole mingi ime, et pisuke
jutuajamine tundidesse venis. Klla pidid tulema ka teiste majakeste elanikud, kuid
kohale judsid vaid mned Renoo-inimesed, sh Piret ja Kristiina - teised olevat voodit
nhes hsteeriliselt naernud ja suuski jalast vtmata phku pugenud...
Kristiina ettekanne Amboise's
Amboise oli kunagi prantsuse ukonna kodulinn nd vaid vike linnake turuplatsiga.
Strateegiliselt hea asukoha tttu - me knkal - on siis loss asunud juba raua ajastust
alates. Louis dAmbois osales kuningavastases vandenus ning Charles VII
konfiskeeris kll lossi aga pea ji lgadele alles. Alates 1422 aastast on loss olnud
kuninglikes ktes ja nende lemmik kuni Francis I-ni.
Charles VIII abiellus 1491 Anne de Bretagneiga ning otsustas muuta oma raske
lapseplvekodu eriliseks luksuslikuks paigaks. Lossile ehitati hilisgooti stiilis tiib.
Alustanud Sjasaagina toob Naapolist 1494 kaasa palju kunsti ja kunstnikke s.h
preestri Pasello de Mercogliano, kes asub kujundama lossi aeda. Maatkk aia jaoks oli
vike ja asus keskajale omaselt kalmistu krval. Kui Charles VIII laiendas lemist
terrassi oli vimalik ka aeda laiendada. Sinna ehitati paviljonid, mida vib nha Du
Cerseau gravridelt. Loss muutus esimeseks itaalia stiilis kohaks Prantsusmaal. Selles
lossis li Charles VII peavastu ukse piita ning suri. Enamus tema tst on hvinud.
Jreltulija Louis XII ehitas lossi juurde samuti tiiva, kelle jreltulija Francoise I
omakorda asus lossi laiendama uue tiivaga. Tema kutsel tuli Amboisse ka Leonardo da
Vinci, kes siin ka suri. Peale seda, kui lossis 1560 hukati 1200 inimest, jeti loss
kasutuseta lagunema. Alates 1840 on tegemist rahvusliku monumendiga. 1848 toodi
lossi vangi Aleeria emiir Abd Al'Quadir. Seda aega meenutab aed, mille kujundas
Rachid Koraichi. Aias on 25 Aleppo kivi, millele on graveeritud hmn rahule ja
tolerantsusele. 1873 saab lossi oma valdusse kuningas Louis.Philippe, kelle jrglastele
kuulub loss tnapevalgi. Loss sai kannatada II Maailmasjas.Vaid 1/5 lossist on
silinud.
Charles VIII oli aed veel poolikult rajatud - viljapuud geomeetrilistes peenardes ja
peenrad puude mber. Lunas - kaugel lossi aiast asus orangeri - esimese
prantsusmaal, kus kasvatati vaid mruapelsine.Aeda mbritseva galerii idee prines
itaaliast, kus see varsti moest lks kuid prantsusmaal psis see veel kaua moes.
Praegune Chareles VIII aed ei ole koopia vaid projekteeritud renessanssstiilis aed.
Linnakodanike rahadega on 1853 aeda paigaldatud monument, et leevendada
Amboise 102
stunnet eigi vangistamisest. Restaureerimistid teostatakse lossis alates 1874
aastast. Aed on 2002 mberkujundatud ning 2005 on rajatud oriendi stiilis aed.
Amboisse judsime hilja htul. Peatnaval jalutades mrkasin peagi hsti
vljavalgustatud lossi - selle krgeid rohkem keskaega meenutavaid mre. Lossi
kahjuks enam siis ei saanud aga leidsime mnusa laia panduse, mille kaudu Sulevi jutu
jrgi ja ka minu poolt kusagilt loetu phjal jreldasime, et just seda teed mda
ratsutatigi lossi. Pandus oli hsti valgustatud ning seetttu oli ettekannet minul mugav
teha ja teistel loodetavast mnus kuulata. Jalutasime ka Leonado da Vinci viimase
elupaigani, kui ka see oli kahjuks suletud. Amoise jb meenutama soe tunne ja
tukkuv kass he maja aknal.
Kasutatud allikad:
1. McConnachie, J., Clearly, H. The Rough Guide to The Loire.New York, London, Delhi
2007
2. Eyewitness travel. Loire Valley.Dorling Kindersley, London 2010
Minea | Villa Bellagio
103 Kolmas pev
Kadri | Amboise
Amboise 104
Sulev | Kristiina ettekanne
105 Kolmas pev
Sulev | Turistikas
105 Kolmas pev
Sulev | Turistikas
105 Kolmas pev
Sulev | Turistikas
Kiirtee... kiirtee 106
Neljas pev
03.04.2014
Kiirtee... kiirtee
Maria
Tripi kige ahvatlevam pool oli just see, et lhme ise autodega sitma. See ise autoga
sitma eeldaks nagu, et meil on eeliseid, et saame paremini oma aega planeerida,
saame teha peatusi igal pool, kus vajadus ja soov tekib. Nii ta alguses oligi, kui
sitsime iseseisvalt kaks autot eraldi. Ma rgin praegu vaid Renault' sitja
vaatevinklist, sest sellest mis seal bussis toimus olen kll kuulnud, aga
konspekteerima ei hakka. Vltides tasulisi teid, sattusime alati gedatele klateedele.
Jah, need teed pole just kige kiiremad, aga pool peva auto tagaistmel istuva inimese
jaoks ikka palju huvitavamad
Mni pev, aja konoomsuse mttes oli otsustatud minna kiirteid mda sihtpunkti.
Selle kogemuse kohta on mul vaid ks kommentaar, mida tegelikul vljendas juba
kunagi ammu ks kuulus isik:
Thanks to the Interstate Highway System, it is now possible to travel across the
country from coast to coast without seeing anything.
Charles Kuralt
Olja
Kohalik aeg: 9.30. Sidame juba mnda aega mda kiirteed Villandry poole.
Muidugi, nagu ikka, et traditsioone mitte rikkuda, prasime kigepealt valesse
kohta, tagasipre tuli alles umbes 20 km prast vist. Kuidas ka ei tahaks tee pealt
aega ja raha kokku hoida ei tule vga vlja, aga pole hullu, kib asja juurde. Bussis on
hetkel suhteliselt vaikne, taustal kib muusika. Eesmises reas rgitakse vaikselt juttu,
keskmine rida on vaikne, ei saagi aru, kas tukuvad, vi vaatavad lihtalt aknast vlja.
Sirle ritab vist kaarti lugeda. Tagumine rida on tegus, mu vasakul kel loeb Liisi
raamatut ja paremal kel Minea vist ka blogib.
Ilm on natuke kole. Pilvine, vahepeal tibutab ja kraade peaks 17 kanti olema. Ei teagi,
kas on lootust, et htuks paremaks lheb, ilmateade kll seda lubada ei julgenud,
vhemalt Villandry kohta. Aga samas me lhme sealt edasi ja selle kohta ma enam
niipalju ei tea.
Muide, sellest prantslaste raadiost, mida me siin kuulame/kuuleme tuleb taolist
mussi, nagu starfm laseb. Pris hea.
Tomtomi kohaselt pealsime 25 minuti prast kohale judma, kui just seiklusi vahele
ei tule.
Piret
Neljas pev, 3. aprill, algas ka hommikujooksuga. Ma olin ikka vga tubli, et sel
hommikul end jooksma vedasin. Mariaga kll mitte samas tempos, aga sel hommikul
olid teed vihmapiiskadest mrjad ja hk lhnas vrskelt. Veel praegugi mletan,
kuidas ks lind meie maja katusel oma hommikust viisijuppi vilistas hommikusrgi
taustaks. Ja muidugi hommikukohv tubli Kristiina tegi kohvi nii meie majarahvale
kui ka eelmise peva vrustajatele.
Ei tea, mis tna juhtuda viks?
Alati juhtub ju midagi. Aeg on ju selline.
107 Neljas pev
Aega on vaja tilgale, et pilve tagasi juda.
Ja aega on vaja pisarale, et silma tagasi tulla.
Vihmale on vaja aega, et kuskil maha sadada.
Ja tndersepale, kel krva taga pliiats, on vaja mitu peva,
et veini jaoks maja ehitada
ja idakljele aken teha, punnist kvasti krgemale.
Aega on vaja asjadele ja inimestele.
Ljubomir Nikolov
Minea
Uut peva alustasime sellega, et tegime hommikuhmaruses sa. Kk titus
praemuna- ja kohvilhnaga ning kui laud kuuele oli viimaks kaetud, ngi see kik
imeilus vlja. Ometi kord vaheldust croissantidele ja banaanidele. Ja ei saa jtta veel
kord toonitamata, et kohv pris hommikukohv pris toidu krvale!
Esimene tagasilk, mis ldist moraali natuke halvas, ei lasknud end aga kaua oodata.
Nimelt, heast tahtest sndinud soov kiiremini Villandrysse kohale juda, leidis oma
nnetu maise lpu hetkel, kui tegime kogemata vale prde ning sattusime
kiirteerajale, mis viis meid soovitust risti vastupidises suunas. Tagasiprdekoha
leidsime alles mitmekmne kilomeetri prast.
Sulev: Kiirtee on nagu solgitoru!
Kui lpuks olime iges suunas liikuvalt kiirteerajalt iges kohas maha keeranud,
muutus vhemalt mbrus smpaatsemaks. Betoonpiirete ja vrktarade asemel kerkis
meie paremal kel lespoole jrsk pgi- ja luuderohutihnikutesse mattunud
knkanlv, kuhu siit-sealt kulgesid vikesed jalgrajad, mis kadusid paarikmne meetri
jrel tihedasse rohelusse.
Villandry
Piret
Esimene peatus Villandry. ks koht, millest olen mtteis mlgutanud, et seal ma
tahaks kskord elus ra kia. Ja seal ma olingi 03.04.2014. Kes tahab teada millest ma
rgin, need vaadaku pilte. Ma lihtsalt ei oska kirjeldada seda tunnet, mis mind seal
valdas. Ja seal tahtsin ma ka esimest korda vabatahtlikult sketida.
Sulev
Kohvi on siin suureprane - istun nimelt Villandry kohvikus, aga ilm kisub vesiseks!
Mni sekund enne kohvikusse sisse astumist langesid esimesed piisad. nneks on
nd Villandry nhtud ja sda rahul. Muljed...
Minea ettekanne oli valgustav - nagu tavaliselt. Kui rkida prantsuse aiast, siis
Villandry on just see: hooldatud, hooldatud ja hooldatud. Poisid kride ja rehadega
24/7 nonstop ametis. Kui rgitakse, et viks taastada mingi prantsuse aia Eestis, siis
ma oleksin kahe kega poolt, kui tulemusena tekiks midagi sarnast nagu Villandrys.
Aga kui see snniks homme, siis mu silmad seda enam ei neks. Villandry
restaureeriti-rekonstrueeriti-fantaseeriti Joachim Carvallo eestvttel 1910-tel.
Tnane pilt on seega rohkem kui sajandipikkuse t tulemus. KIK-i ja
europrojektidega saab kll palju asju ra teha, aga kui edasiseks jaksu ei jtku, siis
vib-olla viks mni asi pigem tegemata jda. Ent siiski - Villandry park (igemini
aed - jardin!) on ge! Ma ei tea, kas see siin on just ilus universaalse ilu mistes, kuid
mingi vlu selles perfektses geomeetrias siiski on. Ning veelkord - final touch'i paneb
asjale siiski perfektne hooldus. Siin ma ei leidnud ringi jalutades htegi priselt
hirivat apsakat nagu neid ridamise nt Versailles's silma hakkas. Kui aus olla, siis ngin
esimest korda ka seda, et keegi muru priselt hustab (kuigi paljud sellest jutustavad)
ja selleks on olemas miskisugune traktori klge hendatav massin.
Villandry 108
Proovisin ka siin skitsida ja sel reisil esimest korda tekkis tunne, et nende paganama
chateau'de joonistamine ei olegi nii jube katsumus. Tegin mingit juppi fassaadist
tornikesega ja mingil hetkel tundsin kuidagi retut rahulolu: ksi joonistas ja ma ei
pidanud selle le mtlema ega pdenud, mis vlja tuleb. Tulemus tuli muidugi nagu
tavaliselt :), kuid mrgatavalt viksema vaevaga ning llatusega mrkasin, et oli
mdunud 40 minutit. Mu pea oli selge, mtted korrastatud ning meel rmus nagu
peale paari heeurost siidrit...
Ahjah. Praegu tuli meelde hommikune jant kiirteega. Lugesin hetkeks teeotsi valesti
ja sattusime kiirteel valele suunale. Maksma lks see pea 10 eurot, 100 km ja
vrtuslik tund (vihmavaba) aega. Oled seal neetud teel ja mitte midagi ei saa teha...
nagu solgitorus, ainult hes suunas!
Nii - toodi arve... 3.20! Nojah, mis siin imestada... terve tassitis kohvi ju ja ks
phkel okolaadis peale selle... Vljas on linud keskpeva kohta liiga pimedaks.
Tundub, et sajab.
Minea
ige pea ronisime vihmahalli hommikusse, kus meid vttis vastu vike Villandry loss,
mis erinevalt pea kigist teistest Loirei oru lossidest ei ole kunagi seotud olnud ei
kuninga ega hegi kurikuulsa kurisaaniga. Kas see on nd just ainus phjus, miks
Villandry on arulageduse asemel hoopis elegantne ja rahulik, aga kahjuks see igal juhul
ei tulnud. Kuningad ja kurtisaanid inspireerivad kas siis tahtlikult vi tahmatult igal
juhul eputamist ja pillamist.
Seejuures ei saa siiski vita, et Villandry kuidagi tohutult tagasihoidlik oleks. Pigem
ikka uhke ja edev, kigi oma renessanslike terrassaedade, keerulistesse mustritesse
pgatud hekkide, labrintide, purskkaevude ja pergolatega, aga see kik kokku on
ikkagi tore ja smpaatne. Mulle endale tundus, et kui barokkaed nuab, et inimestel
oleks imestusest ja llatusest ja ehk ka aukartusest silmad kogu aeg suured kui
tllarattad, siis Villandry renessanss-aed oli hoopis tahaksin elda et ootamatult ja
veidi mistetamatult kodune. Tis avastamisrmu ja mngulusti ja lihtsalt ilusat
olemist.
Joonistasin siin ja seal, kus parasjagu toetuspinda leidsin, ning lejnud aja uitasin
natuke sihitult mda terrasse ja mtlesin, milline see kik veel siis vlja neks, kui
ornamentaalne kapsamaa oleks oma ties kesksuvises hiilguses ning ohtrad pergolaid
ja mriservi katvad roniroosid oma ties ieehtes. Mul on nimelt selline tunne, et
natukene lmbe suvepev, kus kik mdutundetult itseks ja joovastavalt lhnaks ja
iga veesilm ning varjuline pergola tunduks taeva kingitusena, passiks renessanss-aiaga
kuidagi hsti kokku.
Mtisklustele ja uitamiste lpuks judsid lmbe suvepeva asemel kohale aga
esimesed klmad vihmapiisad, mis ha hoogu ja judu juurde kogusid ning juhatasid
sisse terve lejnud peva vihmahalli olemise.
Kristiina
Osatan 3 eest endale vihmapiiskadega keebi.
Teliselt professionaalselt hooldatud aed. Huvitavad aiaosad. Vanad palmettunapuud
ning hsti vanad pgatud prnad. Erinevat armastust vljendavad parterid. Kik on
kaunis aga seda on raske snadega edasi anda ja veel vhem pildile saada - seda peab
ise kogema.
109 Neljas pev
Villandry 110
Minea | Gerly
Villandry 110
Minea | Gerly
Villandry 110
Minea | Gerly
111 Neljas pev
Minea ettekanne Villandrys
Loire'i jgi, mis rahuliku voona kulgeb lbi Kesk-Prantsusmaa tasase maastiku, on
enda mber koondanud terve rgemendi kikvimalikke eriilmelisi losse ja
kindluseid, mni suurem, mni viksem, mni varemeis, mni helevalgena likima
ldud. Nii viks arvata, et Villandry on lihtsalt ks paljudest vike
renessansspalee, mille mber samast ajajrgust prit aiad kuid teemasse svenedes
rullib end lahti lugu lossist, mis on le elanud oma kuulsuse ja hiilguse tipu,
hbumise, unustuse ja muutused, kuid mis erinevalt paljudest teistest on viimaks
judnud ka omaenese isikliku taassnnini.
Eel- ja kujunemislugu. Villandry lossi, mis paikneb kuulsa Loire'i oru lunakaldal
Tours'i linna lheduses, peetakse viimaseks omataoliseks, mis renessanssperioodil
sellesse Prantsusmaa ukonnaelu keskpunktiks tusnud piirkonda ehitati. Mainimist
vrib siinkohal seegi, et ei rajatud seda helegi oma aja kurikuulsatest kurtisaanidest
ega kuningaperele endalegi. Nii ei sndinud Villandry Caterina de Medici
kapriisidest, Diane de Poitiers'i ultimaatumitest ega Franois I tujukusest, vaid hoopis
kuninga rahandusministri Jean le Bretoni soovist endale eluase rajada.
Breton, kes oli koos kuningaga Pavia lahingus vangi sattunud, judis tagasi
Prantsusmaale 1527. aastal ning viis aastat hiljem ostis ta endale maavalduse Loire'i
je orgu.2 Valduste toonaseks nimeks oli Colombiers, mis tlkes thendab
tuvimajasid, kuid Breton, kes olid oma karjri jooksul tegutsenud nii prantsuse
suursaadikuna Itaalias kui juhtinud Chambordi lossi ehitustid, pidas seda liiga
tavaliseks ja igavaks. Nii kaasutas Breton ra oma positsiooni kuninga soosikuna, et
muuta kogu valduste ja kla nimi Villandryks ning kindlustada seelbi endale tiitel
Monsieur de Villandry.
Ehitus, hiilgus, hbumine. Lossi rajamine oli Bretoni ja tema perekonna jaoks
vimalus oma sotsiaalset positsiooni kindlustada ning nnda ei hoitud ehitustde
juures raha kokku. Keskaegne linnus lammutati, (vlja arvatud sentimentaalsusest
silitatud vahitorn, kus 1189. aastal kirjutas inglise kuningas Henry II alla
rahulepingule, milles tunnistas oma kaotust prantslaste ees) ning juba samal, 1527.
aastal alustati ka ehitustdega.
1536. aastaks oli kolmetiivaline Henry IV stiilis renessanslik, oma aja kohta vga
moodne ja silmapaistev hoone valmis. Loss ehitati teadlikult pidades silmas mitte
kaitsefunktsiooni, vaid eesktt ilu ja arhitektuurilist kompositsiooni. Nii ei ole lossi
siseu mitte neljas kljest piiratud, vaid avatud, jttes kutsuva ja klalislahke mulje
ning avades vaated allpool voolavale jele. Siiski ei peitu Villandry suurim vrtus
mitte tema chteau's. Nimelt lasi Breton, kes oli ka ise sgavalt huvitatud aiakunstist
ning oli sellega oma Itaalias veedetud aastate jooksul ka tihedalt kokku puutunud,
enda lossi mber rajada ornamentaalsed terrassidele laotatud aiad, mille
suurejoonelisus ja ilu kogus juba 16. sajandil kuulsust ka vljaspool Loire'i orgu.
Tnu Bretoni kavalusele vi aususele, suutis Breton psida kuninga juures heas kirjas
ning nii ji Villandry ligi kahesajaks aastaks tema perekonna omandiks.9 Alles 1754.
aastal lks Villandry Bretoni jreltulijate valdusest Marquis de Castellane ktte, kes
viis lbi suuri mberkorraldusi nii lossi kui aia juures. Nii muudeti phjalikult chteau
fassaadi ning ehitati renessanssaiad mber esmalt baroklikuks ning seejrel juba inglise
maastikupargiks.
Villandry uus rkamine. Jrgnevate sajandite jooksul vahetas Villandry tihti
omanikke, kuid jrgmiseks oluliseks daatumiks lossi ajaloos tuleb pidada aastat 1906,
mil Villandry ostis dr. Joachim Carvallo. Carvallo ja tema abikaasa Ann phendusid
tielikult Villandry taastamisele tema kunagises hiilguses. Paari aasta ning sajakonna
mrsepa abiga nnestus hoonele anda tagasi tema kunagine renessanslik vlimus.
Jrgnevad kmmekond aastat kulusid aga tielikult aedade taasloomisele.
Teadusmehena lhenes Carvallo taastamistle tpsuse ja jrjekindlusega, tuginedes
nii arheoloogiliste kaevamiste kigus kogutud andmetele kui kirjalikule materjalile.
Siiski tuleb aduda, et aedade tnane ilme phineb paljuski ka oletustel ja Carvallode
isiklikel maitse-eelistustel ning pole mtet oodata, et kaasaegne Villandry oleks
koopia 450 aasta tagusest seisust.
Villandry 112
Kll aga julgen elda, et Villandry puhul polegi maksimaalne ajalooline tpsus
oluline. Carvallod on oma rekonstrueerimistdega suutnud tabada mingit
seletamatut phiolemust ja luua htse elegantse terviku, mis harmooniliselt kokku
sobib.
Renessansist kantud elurm. Nii avanebki klastajatele tnasel peval madalate
prnapuudega allee tagant vaade hobuseraua kujulisele renessansslossile, mille mber
paiknevad terrassidena rajatud nelinurksed aiad. Aedades ringi liikudes vib nha
pgatud hekke, mis kaugelt nivad monokroomsed, kuid lhedalt muutuvad erikarva
roheliselt laigulisteks ning kohata keerulistesse geomeetrilistesse kujunditesse
ligatud psaid, mis mjuvad vaikivate aiavalvuritena. Kigele lisaks kuuluvad lossi
juurde ornamentaalne kgiviljaaed, veeaed, labrint ja rdiaed ks toredam ja
smpaatsem kui teine.
Kuigi Villandry ldmulje on smmeetriline ja geomeetriline ning helgi rohututil ega
oksal ei lasta kasvada omast tarkusest, ei mju aed sealjuures mitte kunstliku ega
kammitsetu, vaid pigem mngulisena. Kui renessanss tstis taas ausse inimese ja
maised rmud, joovastus inimkonna uutest saavutustest, kaunitest kunstidest ja
looduse ilust, siis vib-olla just see tajutav elujaatav rm ongi see, mis kannab edasi
Villandry telist olemust.
Rm ilust ja sellest, et inimene suudab oma ktega seda ilu luua; rm avastamisest
ja mngulisusest; rm vimalusest kiigata sajanditetagusesse meele- ja mttelaadi
ning hetkekski astuda argisest ja asisest tnapevast minevikku.
Kasutatud allikad:
1. Chteau & Jardins de Villandry
http://www.chateauvillandry.fr/en/
2. Don, Monty, 2013. The Road to Le Tholonet: A French Garden Journey
Ercole Pozzoli, Milena 1996. Loire'i oru lossid
3. France Monthly, aprill 2005. The Castle and Gardens of Villandry
4. http://www.francemonthly.com/n/0405/
Minea
Villandry 112
sobib.
Kasutatud allikad:
Minea
Villandry 112
sobib.
Kasutatud allikad:
Minea
113 Neljas pev
Sulev | Villandry
113 Neljas pev
Sulev | Villandry
113 Neljas pev
Sulev | Villandry
Villandry 114
Sulev | Potager
115 Neljas pev
Iris
115 Neljas pev
Iris
115 Neljas pev
Iris
Villandry 116
Olja
Kadri
Villandry 116
Olja
Kadri
Villandry 116
Olja
Kadri
117 Neljas pev
Olja | Sulev
117 Neljas pev
Olja | Sulev
117 Neljas pev
Olja | Sulev
Villandry 118
Kristiina
Maria
119 Neljas pev
Krt-Mari
119 Neljas pev
Krt-Mari
119 Neljas pev
Krt-Mari
Villandry 120
Piret (P)
Villandry 120
Piret (P)
Villandry 120
Piret (P)
121 Neljas pev
Iris | Villandry
121 Neljas pev
Iris | Villandry
121 Neljas pev
Iris | Villandry
Villandry 122
Piret (R)
Liisi
Villandry 122
Piret (R)
Liisi
Villandry 122
Piret (R)
Liisi
123 Neljas pev
Pat
123 Neljas pev
Pat
123 Neljas pev
Pat
Villandry 124
Sulev | Piret
125 Neljas pev
Kadri | Langeais' lrika
Villandry 126
Krt-Mari | "Belvedrere"
127 Neljas pev
Langeais
Minea
Raha tahtsid nad meie kest igal juhul palju ning see tekitas juba esmamuljel ldist
trksust ja vastumeelsust, mida veelgi vimendas see, kui tuli vlja, kuivrd tilluke
lossi juurde kuuluv park tegelikult on. Nii tormaski esimene ebarahul ekipaa kiirel
sammul ees, meie oma vaikselt kulgeva tagavega otsustasime aga asja rahulikult vtta
ning vaadata kike, mis seal veel vaadata on ja sellest nii palju rmu tunda, kui
parasjagu vlja tuleb. Ja tuli vlja kll, sest sna pea ronisime pris vaimustunult
rohmakatel keskaegse tehnoloogiaga kokku nritud tellingutel ja turnisime
hiiglasliku (liibanoni) seedripuu otsa ehitatud puuonnis, kus ngime natuke tllakaid,
aga imeliselt nikerdatud malenuppe.
Ja park ise kahtlemata vga-vga vike, aga kui nd pris aus olla, oli see pisut ehk
isegi kergenduseks. Kik oli vihma- ja okaspuulhnaline ning teeradade res sirutusid
krgustesse punased puusambad (oma peas nimetasin ma nad ebakpressideks, sest
mis viks olla veel luulelisem, kui punased ebakpressid hallid vihmas, aga kui asjale
ausalt lheneda, visid nad ka mned tavalised ebahuvitavad puud olla). Lisaks
itsesid pargiveerel, seal, kus jrsud nlvad allapoole langesid, mingid valged asjad.
Peas kummitasid vanaema snad, kui ta meile Pangodisse mnd jrjekordset
kasvandikku pakub: Mis lill on, ei tea, aga itseb ilusti.
Et kike ikka tie raha eest nha, lksime edasi lossi siseruume le kaema. Hiilisime
poolkogemata kuskilt krvaltuksest sisse ja sattusime hmarale keerdtrepile, mis
juhatas pimedatesse tubadesse. Kui alguses oli mul tunne, et me murrame sisse
mingitesse vga salajastesse ja keelatud kohtadesse, siis lpuks tuli ikkagi vlja, et
hmarus on vajalik keskaegsete seinavaipade ja muu vrtusliku ekspositsiooni
kaitsmiseks.
Kogu meie lossiringkik oli kll natuke kaootiline ja mulle nis, et me olime pidevalt
natuke segaduses ja kergekujuliselt eksinud, siis tegelikult oli seal ootamatult tore.
Tubade kiviseinad olid kaetud vrviliste ja mustrikirevate vaipadega, voodite
baldahhiinid ja katted olid natuke pleekinud ning ldse tekkis esimest korda mulje, et
ma ei ole mitte muuseumis, vaid kuskilt nurga tagant viks oma teravaninaliste
kingade klbinal vlja astuda mni karusnahksesse hermeliini riietatud daam ning
meid oma magamistoast vlja kupatada.
Meie Langeais tuur lppes bussis kikide oma kottide otsas hunnikus vileiba ses.
Siinkohal on ehk paslik anda ka vike kirjeldus sellest, milline oli eluolu hes heksale
inimesele transporti pakkuvas sidukis ekspeditsiooni neljandaks pevaks. Nimelt, kui
alguses tundus, et ruumi on kigil isegi llatavalt palju, siis poeskikude toel oli vaba
prandapind, mis oli vihmasele pevale kohaselt vrvunud porikarva pruuniks, kaetud
htlaselt erinevate rohkem ja vhem pungil moona- ning prgikottidega.
Piret
Teine peatus Langeais vihmane pev, keskaegne loss oma veidra aiaga. Meelde ji
puu otsa ehitatud huvitav maja. Aruteluks, kui palju selline ehitis vib vigastada puud
ja mitu aastat jb sel puul elamata tnu sellele konstruktsioonile.
Minu ettekanne ji ra, sest Zenja oli Sulevile helistanud ja teatanud, et Azay-le-
Rideau on suletud restaureerimiseks. Sealt mda sites tlesin Silverile, et teeme
peatuse, aga ju ma polnud nii nudliku hletooniga ning pidin leppima ainult tornide
vaatamisega, mis le metsatuka paistsid.
Sulev
Azay le Rideau oli suletud, Langeais' inglise pargist oli suletud pool. Selle asemel sai
nautida puu otsa ehitatud futuristlikku mngumaja ja pisikest aiakest lossivaremetel
peahoone ees. Tielik jama. Mul on nii kahju, et eile ei olnud aega Mereville'i vi
pev varem Chaumonti minna. Mereville muidugi pidi olema restaureerimisel - see
Langeais 128
lohutab. Langeais' positiivse kljena peab mrkima pisut vsinud sgikohta sna lossi
lhedal (Cafe Retif Philippe), kus nnestus le pika aja saada soe ja pris normaalne
lunask - mingi koolnud eluka (oli see nd lammas vi lehm? - keeleoskajaid
hetkel pundis ei olnud ning baaridaam, kll mitte suhtlemisprobleemiga ning mitte ka
vga kole inimene, kuid umbkeelne, suutis vaid sna ldiselt toitude olemust
viipekeeles selgitada) liha punaveini kastmes.
Kristiina
Sajab vihma. Tegemist on keskaegse lossiga mille juurde kuulub lisaks regulaarsele
aiaosale ka maastikupark. Viimasesse me kahjuks ei psenud. Meelde jb tohutu
suur onn liibanoni seedri otsas. Puud on tugevalt kahjustatud aga vaade ja elamus
missugune. Avatud pargiosa on meldud rohkem lastele. Lossis sees sai aimu, kuidas
keskajal elati.
Sajab endiselt ja kht on thi. Leiame kohviku ning valime "hipodroomi traavlite
nimekirjast" eskalopi.
Sulev | Cafe Retif Philippe
Langeais 128
Kristiina
keskajal elati.
Langeais 128
Kristiina
keskajal elati.
129 Neljas pev
Gerly ettekanne Langeais's
Juba 10. sajandil seisis siin, Toursist 20 kilomeetrit mda Loirei jge allavoolu,
linnus. Enamik tnapevani silinud Langeais linnusest prineb aga paraku hoopis
1460. aastatest. Ehitusidandaks oli Prantsusmaa kuningas Louis XI ning esimese
otsustava ajaloolise jlje jttis siia 1491. aastal tema poeg Charles VIII, kui ta 6.
detsembri hommikuhmaruses abiellus linnuse kabelis Bretagnei Anneiga ning vitis
seelbi Prantsuse kroonile mssumeelse loodeprovintsi. Hoone juurde aga tagasi
tulles: hoolimata kigist pdlustest mahendada selle sjakat ilmet, ei olnud ehitist
enam vimalik kujundada armsaks lossiks - isegi peenrad ja hekid Prantsuse aias
nivad ikka veel valvel seisvat...
Tnu oma asukohale oli Langeais mrkimisvrse strateegilise thtsusega kindlus,
kaitsmaks provintsi keskust ning olles esimene kaitseehitis lnepoolt pealetungivatele
agressorite vastu. Langeaisi linnus asutati aastal 992 Anjou krahvi Fulk Nerra poolt,
olles algselt valmistatud puidust ning omades pigem kindlusele omast vormikeelt.
Varsti peale selle valmimist rndas seda lhedalasuv Bloisi krahv Odo I. Prast seda
ebannestunud rnnakut ehitati praeguseks varemetes olev kivist kaitsetorn, mis oli
ks varasemaid dateeritavaid kaitsetorne (ldiselt arvatakse seda olevalt vanuselt teine
omalaadsete seas). Oletatakse, et Fulk Nerra lasi oma kindlust kaitsetorni nol
tugevdada mneti kiirustades, millest annavad aimdust torni pinnapealne vundament
ja vrdlemisi hukesed seinad (olles keskmisel 1,5m paksused, kuid mitte rohkem kui
2m). Hinnanguliselt kestis torni ehitus 83 000 tpeva, millest enamiku moodustas
kvalifitseerimata tjud. 994 ja 996 aasta vahel piirati linnust veel kaks korda, kuid
edutult. Anjou ja Bloisi krahvide tli perioodil vahetas loss korduvalt oma omanikku,
kuid 1038. aastal sai Fulk selle taas enda ksutusse.
Vahepeal kindlustati ja laiendati Chateau de Langeaisi Inglismaa kuninga Richard I
(Richard Lvisdame) poolt. 1206.a vttis selle enda ksutusse tagasi Prantsuse
kuningas Philippe II. Sellest ajast alates kuulus Langeais Prantsuse kuninglike valduste
hulka, kuigi seda loovutati mitmetel kordadel n garantii korras. 13. sajandi vltel
usaldati kindluse omandiigus korduvalt erinevatele inimestele.
Saja-aastase sja kigus langes Langeais inglaste ksutusse rohkem kui korra. 1428
hlgasid nad peale lunaraha saamist lossi, tingimusel, et kogu loss, vlja arvatud suur
torn, lammutatakse ja hvitatakse. Kuna inglastel nnestus loss hvitada, oli Louis XI
teadlik vajadusest ehitada samasse kohta uus linnus ning usaldas selle t oma
isiklikule nuandjale, Jean Bourrele. Loss taasehitati 1460ndatel aastatel.
Loss vlgneb oma htse arhitektuuri asjaolule, et selle ehitust ei katkestatud kordagi.
Sellest sai teline keskaegne linnus, milleni juab le tstesilla ning mis suletakse iga
htu peale klastuste lppu. Oma krgete seinte ja kitsaste piklike akendega, kolme
mara torniga ning sakmelise kindlusmriga loob uus hoone suureprase pildi
karmist linnusest. ks fassaadi eripradest on pidev vahikik, mis mbritseb nii
hoonet kui torne, kogupikkuses 130 meetrit, olles kogu ulatuses samal krgusel.
Hoolimata hoone karmist ja kindluslikust muljest, loodi lossist sisuliselt hoopis
majesteetlik residents. Kuigi fassaadi eesmrk oli rhutada kuninga vimu ja
autoriteeti, ei kasutatud uut hoonet kunagi militaarsetel eesmrkidel uued arengud
relvatehnoloogias ja sjapidamises muutsid seda tpi arhitektuuriga kaitserajatise
phimtteliselt vananenuks ja iganenuks. Lnefassaadi vlimust (vaatega regulaarsele
aiale), on pehmendatud lisades akendele aknaklaasi kaheks jagavad vertikaalsed
liistud ning vikesed tornikesed, mis annavad aimdust varajase Prantsuse renessanssi
puudutusest.
6. detsembril 1491 asetati Langeaisi loss ajalooliselt thtsale kohale nimelt
toimusid just siin Charles VIII ja Bretagnei Annei pulmad. Abielulepingu kige
olulisem klausel seisnes Bretagnei hendamises Prantsusmaaga ning et seda tagada,
lisati kuningannale kohustus abielluda kuninga ametijrglasega juhul, kui viimane
peaks surema enne kuningannat ning nende abielust ei ole sndinud prijaid. Nii ka
paraku juhtus peale Charles VIII surma abiellus Anne Louis XII-ga. Peale neid
sndmusi kadus Langeais aga ajaloo areenilt. Krvalmrkusena vib mainida, et
Charles IX bis Langeaisis 19. novembril 1565 ning Louis XIII oktoorbi
alguspevadel 1627.
Langeais 130
1886. aastal ostis lossi ra Jacques Siegfried, pankur ja kunstikoguja Ida-
Prantsusmaalt, ning alustas hoone phjalikku taastamist, millele ta phendas peaaegu
20 aastat oma elust. Kige thtsam osa sellest oli interjri restaureerimine, kus ta
kasutas vaid ajastutruusid elemente. Loss oli vrdlemisi kehvas seisus, kuna inimesed,
kes olid seal alates 1641. aastast elanud, polnud mitte hoone tieiguslikud
omanikud, vaid pelgalt selle kasutajaid ning kuigi nad nautisid seal viibimist, olid nad
piisavalt kskiksed lossi edasisest kekigust ega olnud huvitatud oma rahadega
kaasajastama ehitist, mis kuulus endiselt kuningale. Lossi nneks oli aga Jacques
Siegfried ajaloo kummardaja ning vttis oma sdameasjaks ehitis taastada tema
alguprasel kujul. Ta sisustas lossi interjr 15. sajandist prit originaalmbliga ning
ajastutruude sisekujunduselementidega (nt prandad); eraldi mrkimist vrivad ka
suureprased maalikogud ning Prantsuse ja Flaami seinavaibad, mis prinevad samuti
15-16. sajandist.
Lossi sisemus oli testi klastamist vrt ei midagi lepakutut, kuid ometi elegantne
ja kena. ramrkimist vrivad ehk vahakujud, kes olid asetatud Charles VIII ja
Bretagnei Annei pulmatseremoonia vtmesse sattusime justkui ajanihkesse,
millest teadvus ei tahtnud kuidagi kinni haara kuidas on vimalik, et kunagi
inimesed nii pisikesed olid? Olen alati arvanud ennast olevat viksemat kasvu
ttarlaps, kuid nende krval... Ohoo! Ma tean, mida thendab olla kordki pikk!
Igaljuhul jttis Langeaisi lossike mulle toreda mulje olgugi, et ilm oli sombune ning
et vljakuulutatud suursugune ja eriprane inglise pargi osa meid (ootuspraselt)
llatada ei suutnud. ...Vi siiski suutis?
Kasutatud kirjandus:
1. Bedrftig, F. 2008. 1000 lossi, kindlust ja paleed : pildireis viie maailmajao kaunimate
ehitiste juurde. Kirjastus Sinisukk. Tallinn
2. Chateaux of the Loire : Cities and monuments. 2011. Casa Editrice Bonechi. Firenze
3. Wikipedia
4. Chateau de Langeais Keep Castle Loire Valley [WWW]
http://www.travelfranceonline.com/chateau-de-langeais-castle-loire-valley/
Krt-Mari | Langeais
131 Neljas pev
Minea | Kuningas on surnud!
131 Neljas pev
131 Neljas pev
Langeais 132
Piret (P) | ?
133 Neljas pev
Piret (R) | Chinon
133 Neljas pev
Piret (R) | Chinon
133 Neljas pev
Piret (R) | Chinon
Chinon 134
Chinon
Sulev
Chinoni judsime loomulikult padukaga ning lossi sulgemise ajaks. Muuseumi
ttajatest oli muidugi vga kena lubada ra kuulata Pireti ettekanne (mille ta retult
elegantselt vihmasabinas ja klmas tuules lehviva vihmakeebiga esitas) varemete ees
sillal. Kogu Chinoni muuseumi staff kogunes igaks juhuks meie taha tstesillale
show'd nautima vi meie vimalikku invasiooni lossi takistama. Kogu see karneval oli
pris jabur...
Kristiina
Endiselt sajab ning pev on sealmaal, et meid lossi enam sisse ei lasta. Piret teeb
ettekande. Taas ks oluline keskaegne loss. Linn mber lossi on aga huvitav aja
"nunnu". Head fotod lossist saame teiselt poolt jge!
Piret
Kolmas peatus Chinon keskaegne kindlus, kuhu me sisse ei saanud, sest aeg oli
hiline. Ja kust meid ka ra aeti, sest olime valinud ettekande jaoks koha, mis oli
kindluse territooriumil ja mida taheti sulgeda. Kui aus olla, siis nad ise lasksid meid
sinna ja siis hakkasid ra ajama vi see ei olnudki otsene vaid kuidagi pilkudega, et
aeg on lahkuda, me tahame koju minna.
Minea
htu eel tegime vihmases Chinonis kiire tiiru kindlusevravani, kus kuulasime ra
ettekande ning seejrel juba lippasimegi tagasi autode poole. Mdaminnes judsin
vihmavarju serva alt haarata vaateid kitsastele tusvatele ja laskuvatele tnavatele,
mida ristasid helt poolt vikeste itsvate puhmastega kaetud kivimrid ja teiselt
poolt ronivate visteeriatega kaetud majaseinad.
Chinonist roadbookis
Chinon is a commune in the Indre-et-Loire department in central France well known
for the Chteau de Chinon, a medieval castle which at times served as the residence
of the kings of France and England.
The settlement of Chinon is on the bank of the Vienne river about 10 kilometres (6
mi) from where it joins the Loire. From prehistoric times, when the settlement of
Chinon originated, rivers formed the major trade routes, and the Vienne joins the
fertile southern plains of the Poitou and the city of Limoges to the thoroughfare of
the Loire. The site was fortified early on, and by the 5th century a Gallo-Roman
castrum had been established.
Towards the end of the 4th century, a follower of St Martin, St Mexme, established
first a hermitage, and then a monastery on the eastern slope of the town. This
foundation flourished throughout Middle Ages, being rebuilt and extended four
times. The eventual complex contained a large and highly decorated church, a
cloister and a square of canons' residences. Unfortunately the all too familiar pattern
of Huguenot damage in the sixteenth century, followed by closure and partial
demolition during the Revolution of 1789 and onwards has left only a much-damaged
faade, and part of the nave, although the building has now been restored as a cultural
centre.
In the Middle Ages, Chinon developed especially during the reign of Henry II (Henry
Plantagent, Count of Anjou, crowned King of England in 1154). The castle was
135 Neljas pev
rebuilt and extended, becoming one of his favorite residences. It was where court
was frequently held during the Angevin Empire.
Chinon was included in the French royal estates in 1205. It was during the Hundred
Years' War that the town took on a new lease of life, as the heir apparent, the future
Charles VII of France, had sought refuge in 1418 in the province. The town remained
faithful to him and he made lengthy stays at his court in Chinon. In 1429, Joan of Arc
came here to acknowledge him. From the sixteenth century, Chinon was no longer a
royal residence.
Chinon is located in the heart of the Val de Loire area, within the Valle de la Vienne
(Vienne River valley). It is situated on the banks of the Vienne River.
The importance of Chinon derives from its position on the bank of the Vienne river
in Chinon, France just before it joins the Loire. From prehistoric times, the rivers of
France formed the major trade routes, and the Vienne joins the fertile southern plains
of the Poitou and the city of Limoges to the thoroughfare of the Loire, thus giving
access to the sea at the port of Nantes on the western coast, and to the le-de-France
in the east. Chinon offers an easy crossing point by means of a central island in the
Vienne, and the rocks dominating the shore provided not only a natural fort, but also
protection against the annual flooding of the river.
Tekst: Wikipedia
"Peale matka 100 meetri sgavusse koopasse
selgus, et vime saada vaid 20-eurost saia..."
Sulev
Ent siis algas tnase peva ehk parim osa. Panin Tommi sihtkohaks Angersi ning
valisin pisemad jersed teed... Vhemalt rooli tagant olid need hsti kaunid
sadakond kilomeetrit koos mnede peatustega Montsoreau's, Saumuris ja veel siin-
seal je kaldal. Kui poleks sadanud, jtkunuks ehk auru nautida rohkem Montsoreau'd
- Alexandre Dumas' poolt tuntuks kirjutatud klakest, kus hinevad Loire ja Vienne
(Chinon asubki ju tegelikult Vienne kaldal) ning kus jooksevad kokku kolme ajaloolise
maakonna Anjou, Poitou ja Touraine piirid. Nd tegime paar khkukat jgede
hinemiskohal ja lossi juures... Tnase jabura peva heks jaburaks klastuseks ji ka
muidugi suvalises kohas peale Saumuri he kohaliku smakoha klastamine. Loire
je orgu palistavad liivakivikaljud, kuhu aegade jooksul on uuristatud sadu koopaid -
veinikeldreid, juustukeldreid, seente kasvatamise keldreid, lihtsalt keldreid ja ka lausa
elumaju. Mu pealekimisel tegime hes neist peatuse, kus pildi jrgi pidi saama veini,
juustu ja ampinjone proovida. Peale matka 100 meetri sgavusse koopasse selgus, et
vime saada vaid 20-eurost saia... Kuu peale!...
Minea
Kui sit Chinoni oli olnud letargiline, siis sit Angersi mdus juba hsteeriliselt.
hupuudus ja lmbe niiskus tegid oma t ning olukord pdis igal juhul sellega, et
tagapink purskus eimillegi peale tiesti meeleheitlikult naerma ning ei suutnud
lpetada isegi siis, kui rinnus juba pistis ja silmadest vett lahmas.
Kui esimesi aknaid natuke praokile lkati ja kige lohutum vihmasadu lakkas, lks
olukord natukene tervemistuslikumaks ning udused vaated asendusid taas
selgematega. Tuhisesime mda paljanduvatest liivakivikaljudest, neisse sisse tahutud
"Peale matka 100 meetri sgavusse koopasse selgus, et vime saada vaid 20-eurost saia..." 136
majadest ja nende jalamile laotatud kladest. Kui ngime he veinikeldri reklaamsilti,
mis suure suuga lubas degusteerimisvimalust, tegime otsustava peatuse ja lksime
asja uurima.
Kndisime lbi madalate koobaskikude, mis kaardusid sgavale liivakivikaljudesse,
kuni judsime pisut ootamatult koobastikku peidetud restoraniruumidesse, kus meile
teatati et veini siiski ei saa. Kui thjade pihkudega tagasiteele prdusime, judsin aga
mdaminnes veel mrgata suunaviita, mis osutas sgavamale hmaratesse
koobastesse ning kuulutas vlja, et teekonna lpus ootab klubi.
Edasine sit Angersi mdus sgavalt ebathelepanuvrselt.
Olja | Pireti ettekanne
Sulev | Chinon
asja uurima.
Sulev | Chinon
asja uurima.
Sulev | Chinon
137 Neljas pev
Kadri | Paparatsod
137 Neljas pev
Kadri | Paparatsod
137 Neljas pev
Kadri | Paparatsod
Sulev | Neli meeleolu Loirest
139 Neljas pev
Angers
Kristiina
Uhke kindlus aga kell on juba kohaliku aja jrgi 22.30 - oleme teel olnud alates 8-st.
Pris vsitav.
Aga lossi mbrus tasus levalolemist ja vaatamist - uhked marad tornid! Tornide
mber, ilmselt endises vallikraavis paiknevad peenrad ja muru on vga hsti
hooldatud! Vga vana linn. Mri res itsesid kirsid. Tagasi hotelli jalutades, oli
tunne nagu oleks Tallinna vanalinna sattunud.
Minea
Lossijalamil kasvavad puud olid vrviliste tulede vihus otsekui helendavad ning lossi
tornid olid toredad ja triibulised, aga pris tegelikult ja ausalt oli mul sellest kigest
juba kuidagi kskik. Ennekike oli olemine apaatne ja vsinud ja ainus asi, mida hing
tegelikult ihkas, oli vimalus end hotellitoas silmnoli horisontaalasendisse heita. Kui
olime ra kuulanud ettekande, mille jooksul mu mte kippus kogu aeg kuhugi
teadmata suunas laiali hajuma, saatsime Sulevi ja Sirle ameeriklastega htust sma
ning orienteerusime lejnud kamraadidega tagasi hotelli poole. Teele jid vaated
tuledesras linnale ja mustavale jele.
htut lpetasid valge vein, hotellilobby-st kinni ptud wifi ning lpuks ka see
totatud ja kauaoodatud horisontaalasend diivanvoodis, mis iga natukenegi kilisema
liigutuse peale tegi nii kaeblikku ja ahastavat hlt, et oleks nii mnelegi
professionaalsele nutunaisele silmad ette teinud.
Piret
Neljas peatus Angers. Ka meie bimiskoht oli Angers`s. Sedakorda siis
kuuekohalises apartemendis Appart'City Angers`s.
htune Anger oli vga kaunis linn valgustatud puude ja purskavate purskkaevudega
ning natuke snge keskaegse kindlusega. Veel, mis mulle leldse Prantsusmaal silma
ji, et jalakijate teed ei ole kaetud kvakattega, vaid ongi kaetud selmetega. Mulle
meeldis selline lahendus, aga vihmasel peval tekivad teele kergemini lombid, seega
meil Eestis vajaks sellised rohkem hoolt ning muidugi tuulise ilmaga on suud ja silmad
tolmu tis.
Sulev
Ja siis juba olimegi Angersis. Enne linnaretke vike kiirvisiit kallite kolleegide, Eero ja
Heiki, apartementi, vlkmuljetevahetus, kiire vein ja siider ning linna...
Need linnamri tornid! Ngin neid 10 aastat tagasi sel ja tnagi (fotokas kahjuks
laadis end hotellis)... Tnane ettekanne Angersis tehti vist rekordilisel ajal - kui ma ei
eksi siis 22.30 vms. Vga vaprad inimesed on siin ekspeditsioonil. Ja loomulikult
enamusele ji see htu vist taas (korraliku) htusgita. Meil Sirlega vhemasti lks
pisut paremini, sest meil nnestus lunatada koos jnkiprofessoritega kusagil
kesklinnas. Ma isiklikult ei hakanud sel sma - see on ju kahjulik, vaid piirdusin
seltskonnaga ja siidriga.
"Arm-in-arm down Burgundy, a bottle and my friends and me..."
Tom Waits "I wish I was in New Orleans"
Pikk pevatee kisub lpuks htusse. Aitab! Isver, kell on 5. Voodisse - hommikuks -
start on 8.30 - tuleb end nd kll kiiresti vlja magama hakata.
Chateau Angers'st roadbookis
Originally, this castle was built as a fortress at one of the sites inhabited by the
Romans because of its strategic defensive location.
Angers 140
In the 9th century, the Bishop of Angers gave the Counts of Anjou permission to
build a castle in Angers. It became part of the Angevin empire of the Plantagenet
Kings of England during the 12th century. In 1204, the region was conquered by
Philip II and an enormous castle was built during the minority of his grandson, Louis
IX ("Saint Louis") in the early part of the 13th century.[citation needed] The
construction undertaken in 1234 cost 4,422 livres, roughly one per cent of the
estimated royal revenue at the time. Louis gave the castle to his brother, Charles in
1246.
In 1352, King John II le Bon, gave the castle to his second son, Louis who later
became count of Anjou. Married to the daughter of the wealthy Duke of Brittany,
Louis had the castle modified, and in 1373 commissioned the famous Apocalypse
Tapestry from the painter Hennequin de Bruges and the Parisian tapestry-weaver
Nicolas Bataille. Louis II (Louis I's son) and Yolande d'Aragon added a chapel (1405
12) and royal apartments to the complex. The chapel is a sainte chapelle, the name
given to churches which enshrined a relic of the Passion. The relic at Angers was a
splinter of the fragment of the True Cross which had been acquired by Louis IX.
In the early 15th century, the hapless dauphin who, with the assistance of Joan of Arc
would become King Charles VII, had to flee Paris and was given sanctuary at the
Chteau d' Angers.
In 1562, Catherine de' Medici had the castle restored as a powerful fortress, but, her
son, Henry III, reduced the height of the towers and had the towers and walls
stripped of their embattlements; Henry III used the castle stones to build streets and
develop the village of Angers. Nonetheless, under threat of attacks from the
Huguenots, the king maintained the castle's defensive capabilities by making it a
military outpost and by installing artillery on the chteau's upper terraces. At the end
of the 18th century, as a military garrison, it showed its worth when its thick walls
withstood a massive bombardment by cannons from the Vendean army. Unable to do
anything else, the invaders simply gave up.
A military academy was established in the castle to train young officers in the
strategies of war.
Tekst: Wikipedia
Olja | Angers...Veel partereid... nrkemiseni...
141 Neljas pev
Krt-Mari | 20 sekundit varem. Angers
141 Neljas pev
141 Neljas pev
Angers 142
Gerly | Appi, see mees on paljas!
143 Neljas pev
Gerly | Unistus
Rivau 144
Viies pev
04.04.2014
Rivau
Maria
ks pev sattusime kogu tee sitma kusagil pldude vahel, no siis kll peale rapsi
enam muud midagi ei ninud. Tegime nalju ka, et kui Piret tagasi koju tuleb ja lapsed
ksivad, et mida emme Prantsusmaalt mletab, siis vastab Piret, et neid ilusaid ja
kilomeetrite kaupa mlemal pool teed laiuvaid kollaseid rapsiplde. Selle peale
peaksid lapsed naerma hakkama ja vitma, et selle jaoks polnud emmel vaja Eestis ra
minna, et meil on ka seda.
Sulev
Hommik algas rmsalt ning paljutotavalt. Oli katastroofiliselt udune kuid see eest
tibutas vihma (vi kujutasin ma seda ette?). Kokkulepitud ajal start lks taas 40
minutit hilisemaks. Seekord oli kadunud he toa uksekaart ja simata ei olnud kah
kedagi, sest tuba oli minu ning kaart oli olnud minu taskus. Mul polnud mingit aimu,
kus kaart viks olla - toas oli see olemas ja ues kadunud. Lisaks oli just sel hommikul
Bacchus mind hljanud ning kurjad pkapikud tagusid alatult mu thjas peakolus
trummi, mistttu mu mtlemisvime piirdus vaid peas ketrava laulukatkega
Pogues'lt:
"I fell through the window
And I found that I was still breathing
I thought of tomorrow
And the fear that you might leave me
I thought of tomorrow
And I wished it was Monday morning..."
Ma olin retult tnulik (kellele?), kui kaart nagu niavel kusagilt les leiti ja ma sain
kobida tagaistmele tuttu.
Kollaste rapsipldude vahel pisikestel teesiiludel kulgedes rauges lpuks pkapikkude
ve ju kahanemisega koos trummiprin mu peas. Ehmatusega tuli meelde, et tna
Rivaus pidi olema minu ettekanne - seega viimased kilomeetrid pdsin
meeleheitlikult mlusoppidest ja roadbookist midagi kokku klopsida. Luuser!
Ilmselgelt olin teinud enne Bacchusele lekohut, sest kohale judes andis ta oma
abistava ke ning nii tervitas meid piletite ostmise jrel kena naisterahvas, kes rkis
ilusat inglise keelt ning kes tegi selles kaunis keeles ka asjaliku ja phjaliku ettekande.
Noogutasin targa noga kaasa nagu kiites, et jah, peaaegu piisab, ise lubasin mttes, et
Bourges's kindlasti ei jta veinijumalat selle suuremeelse esti eest tnamata.
Iga aiaosa oma looga oli kenasti sildistatud, haldjalapsukestega kujundatud tahvlitega
ra seletatud, mistttu ei olnud vaja rakendada fantaasiat mistatamiseks, millist
muinasjuttu siin kujutatakse (vib-olla ka kahjuks...). Paabulinnud, itsvad unapuud,
Rapuntsli pats rippumas chateau-tornist, aiapaviljonina paistev kamin, mesitarud jne,
jne. Korduvalt tabasin end mttelt, et kuidas oleks siin kndida 3-4 aastane
kekrval. Meldes takkajrgi tnasele ja eilsele paduprantsuse aiakunstile, millest
ilmselt hakkab nii mnelgi juba kllastus tekkima, siis oli Rivau kindlasti teretulnud
vahelduseks. Nagu tlesin, mulle seal vist isegi meeldis - kogu jura kiuste oli ldmulje
armas ja inspireeriv. Skitsisin meelega punase vrvipliiatsiga. Ma ei tea, kas see
keskkond vi mis tpselt, kuid Rivau lossivaade sndis testi vhem kui 10 minutiga.
Ma ise olen kll selle pildiga rahul.
145 Viies pev
Rivaus andis Pat - ks ameerika "professoritest", kes meiega siin paralleelorbiidil paar
peva kulgevad, vlkloengu skitsimisest. Loenguruumiks valisime jahitrofeedest tulvil
sgitoa... Resmeena vin elda, et ta ei elnud midagi uut, vaid kordas tegelikult
seda, mida Merille Tartus tles ning mida ma ise oma diletanditeadmistega olen
elnud, kuid mne inimese ootamatult selginenud ngu andis tunnistust sellest, et
mnda asja - niteks seda, et mitte midagi ei juhtu, kui ks vi teine asi joonistades
nihu lheb vi et harjutamine teeb meistriks - peab ikka mitu inimest kordama ja
parem, kui tleb ikka vlismaalane... Leppisime kokku, et Chenonceau's annab Pat
live's nidisjoonistamise ppetunni. Mulle ji au valida vlja vaade, mida joonistada...
Kui bussi juurde hakkasin minema, mrkasin, et seintel ripuvad ptrade ja
ninasarvikute vastavate bstide vahel armsalt naiivsed klounipead kinnitatuna kigi
reeglite jrgi meisterdatud trofeealustele...
Piret
Viies pev, 4. aprill, algas hommikujooksuga nagu eelmisedki pevad. Jooksime
pargis nimega Jardain du Mail ning piki Jeanne dÀrc avend. Linn oli tusvas
hommikupikeses ja eelmise peva vihmast vrske ja selge.
Esimene peatus Rivau natuke creepy. Keskaegset lossi mbritses muinasjuttudega
leklvatud aed. Aiapkapikud. Labrint. Kummikud. Paabulinnud eputasid oma
vrvikireva sabaga. Rapuntseli pats torniaknast vlja rippumas. Suured jalad.
Mlestusmrk plenud hoonele. Putukatemaja. Saladusteaed. Tallis kinosaal. Lossi
ruumides jahitrofeed vikese kiiksuga jne.
Ja jllegi pean ma kirjutama hest prantslaste veidrast kombest: eraldi kohvi ei
mda, ainult siis kui ostad ka sa.
Pat | Rivau
145 Viies pev
Piret
Pat | Rivau
145 Viies pev
Piret
Pat | Rivau
Rivau 146
Kristiina
Kuna bisime Angersis mnusas apartment tpi korteris, kus oli vimalus kohvi
teha ja mnusalt hommikuski sa, oli kokkuvttes vga mnus hommik! Sit 120
km Rivausse lks ruttu.
Tundus, et lossklastushooaeg ei ole veel alanud. Aga meie nneks oli loss siiski lahti.
Meile tegi vikese sissejuhatava tutvustuse perettar e siis printsess. Park on
kujundatud tiesti uuesti ning aluseks on vetud erinevad muinasjutud. Kujundusest
saavad petlikku nii lapsed kui tiskasvanud. Pargis oli vaatamist kll. Silma torkasid
kohe muidugi hiigelsuured kummikud. Huvitavad olid jalad puude kljes ning lossi
plengut tutvustav ala. Keegi ei suutnud kskikseks jda paabulinnu avatud sabale
ning nii mnigi sosistas oma salasoovi soovide kaevu. Lossis sees oli eksponeeritud
kunsti ning mned trofeed tegid tuju heaks. Ja mainimata ei saa jtta, et just Jean
d'Arc sai omale hobused just sellest lossist. Kunagi kasvatasid lossiomanikud
kuningatele hobuseid - siit siis ka vana tallihoone phjendus. Lossisaalis peeti vike
loeng, kuidas sketsida - sellest oli hiljem kohe kvasti abi.
Minea
Hommik. Natuke uimane ja hmar ning, sel hetkel kui ma ritasin end parasjagu
jalule saada, tidetud diivanvoodi agooniakarjatustega. Kgitoimkond asus agaralt
ametisse ning haaras kik lesanded endale enne, kui ma judsin adekvaatselt
reageerida. Olin siis sedapuhku ndsalt kasutu ning kirjutasin kgilaua nurgal hoopis
oma postkaarte.
Edasi juba hommikusk, hommikutoimetused, hommikupakkimised ja
hommikuminek. Enne veel kui vihmahalli taeva all aga oma mustlaskaravaniga teele
saime asuda, elasime le aktsiooni kadunud toakaart. Tuba tuhniti lbi, kotisahtlid
prati pahupidi, taskud katsuti mitmekordselt le, fuajee prand kidi phjaliku
pilguga mitu korda le. Kuniks selgus, et hotelliretseptsioon oli juba meie otsingute
algusminutitel kiipkaardi ise les leidnud.
Hommikurevus sai seega nneliku lpu ning meie ekspeditsioon vis jtkuda. Kll
aga ti viies pev endaga kaasa muutuste tuuled, sest aset leidsid mningad
phimttelised mberkorraldused senistes bussis paika loksunud justruktuurides.
Jah, nii see on minu, Olja ja Liisi neli peva kestnud tagareapli oli judnud lpule
ning meile avanesid seni kttesaamatuks jnud avarused bussi keskmaal. Sirlemacher
rooli ja teele thtede poole!
Muidugi heljus bussis ikka veel vrtsikas lhnabukett ning me olime ikka veel oma
kottide-kompsude otsas puntras ja hunnikus, aga see kik oli nii vhethtis vrreldes
sellega, et me polnud enam maailmast nii kohutavalt ra ligatud. Milline vabadus,
milline avarus, millised mittemidagitlevad vaated hetaolisele
pllumajandusmaastikule!
Nende samade pllumajandusmaastike keskelt leidsimegi oma jrgmise sihtpunkti
vikese Rivau nimelise chteau, millest keegi vga tpselt ei teanud, mida oodata.
Kohe peaaegu esimese asjana sattusime kokku kohaliku perettrega, kelle vanemad
olid lossi kaheteist aasta eest ostnud, ning saime lossihoovis kiire levaate
restaureerimistdest ja aedadest ja ajaloost. Ja siis juba avastusretkele aeda, kus
kike oli nii palju ja kik oli nii tohutult ootamatult vrskendavalt tobe.
Et ritada ausalt sealset olustikku kuidagi edasi, anda pean ilmselt alustama vikesest
smpaatsest keskajaprasest lossist, mille mber kogu see hullumeelne maailm psti
on ldud. Tegu iseenesest vga vrika lossiga mridega mbritsetud varjulised
sisehoovid, toekad kivimrid, krged katused ja muinasjutulised tornid, millest
hest rippus alla Rapuntsli pats.
Olgu, kui on mni printsess torni kinni pandud, mis seal ikka. Suundusime edasi aeda
avastama, kui sattusime ttt vaatama tohutute roheliste kummikutega, mille keegi
hiiglane oli lohakalt keset muruplatsi unustanud. Ja kohe jrgmiseks pikasime sake-
topsi imiteeriva installatsiooni juurde, mille kohale kummardudes vis nha
volmika naisterahva paljast taguotsa. Et siis selline aed! Tunne nagu oleks sattunud
Isevalitseja aiapeole, kus kik oli vga ebakindel! Imeline!
147 Viies pev
Varjuliste puude ja psaste all elasid lugematud aiapkapikud ja tavalised pkapikud
ja Lumivalgekese pkapikud ning vaid veidi eemal sattusin ttt vaatama kmnete
puuslikega, kes igaks ise moodi natuke igavleval moel puutvedele njatusid.
Kndisin lbi Alicei labrindi ning kohtasin savipottidest ja aiariistadest ehitatud
lindusid. Ngin trollikoobast ja puudesalu, kus kikusid leekivpunased vrkkiiged.
Aiapaviljoni asemel oli teeraja lppu paigutatud ornamentaalne kamin ning
luuderohuga kaetud puutvede vahel sammusid kehatud punahiiglased. Kik lhnas ja
itses ja vrviliste psaste vahel askeldavad paabulinnud kisendasid nagu korralikud
kanad kunagi.
Kindluse siseuel vttis meid vastu pris pesuehtne lossiromantika
viinamarjavtidesse kasvanud varikatuse ning heledatel liivakivimridel ronivate
rooside ja luuderohuga. Jahedates siseruumides andsid tooni likivad kiviprandad,
valgeks lubjatud seinad, tumedad laepalgid, hiiglaslikud tulekolded ja seintele
paigutatud jahitrofeed. Kik tundus vga tepraselt keskaegne, kuni silmasin
trofeede keskele riputatud klounipead, vlisele aknalauale stitud pikeseprillidega
gargoylei ning kitsepeaga jahitrofeed, mille kehaks oli pikk valge pulmakleit.
Ringkigu lpetuseks seisime kogu oma reisiseltskonnaga lossisaalis ja kuulasime-
vaatasime, kuidas meiega paariks pevaks kaasa tulnud Ameerika professor jagas
meiega oma sketchbooke, kuhu ta igas kohas alati midagi joonistab. Sisuliselt on
seega tegu he inimese reisipevikutega, kus snade asemel on lputud erinevas
stiilis, erinevas tehnikas ja erinevas tpsusastmes joonistused, iga skits isemoodi
karakteri, meeleolu ja thendusega, igahega kaasas oma lugu. Inspiratsiooni sain sealt
igal juhul kamaluga. Kui nd ainult jrjepidevus alt ei veaks.
Olja
Eelmise htu veinist ja hilja magama minekust oli hommik minu jaoks tiesti jute,
liikusin nagu automaatkigul. Hommikuks tegime jlle sa muna viinereid ja kurki-
tomatit, lisaks kes kohvi ja mina teed ja vikusid kaasa. Tna sime mingit pudingu
kooki ka, pris hea.
Kell on 13.00 Kisime just Chateau de Rivau's. Peaks selle kohta nd midagi vga
gedat tlema, aga tna on vsimus kuidagi eriti suur, ei tea kas suudan. Igatahes aed
oli nagu eelmainitud vga ge, andis palju ideid ja inspiratsiooni. Nii palju huvitavaid
asju on vimalik hte kohta panna, ilma, et need ksteisega vidu rkima hakkaksid
( seda ei saa nd paabulindude kohta elda, kes tahtsid kigist kige valjemad olla)...
Tegin jalad muru peal kndides vga mrjaks. nneks on mul kaasas ka tennised,
millel paraku on tallas auk ja mrja ilmaga imbub sealt vesi sisse, kuid mte sellest, et
vhemalt tund aega saan kuivade jalanudega sita tundus hea olevat.
...ma ei suuda edasi kirjutada, paha hakkab, siin autos raputab ja krutib liiga palju.
Praegu htul on endiselt tossud vga mrjad ja tennised korralikult niisked,
loodetavasti on hommikuks midagigi kuiv.
Chateau Rivaust roadbookis
The Chteau du Rivau is a castle-palace in Lmer (Indre-et-Loire), in the Touraine
region, France. In Rabelais' Gargantua, it was given to captain Tolmere as a reward
for his victories in the Picrocholean Wars. In 1429, towards the end of the Hundred
Years' War, before the siege of Orleans, Joan of Arc and her followers came to fetch
horses at Le Rivau, already renowned for the quality of its equipage and war horses
who were raised there. In 1510 Franois de Beauvau, captain of King Francis I of
France, constructed the monumental stables, in the outbuildings' courtyard, that
supplied royal stallions. Those stables became the royal stables of Henri III and
housed his stallions. An exhibit shows the history of the King's horses and tells the
visitor about the mythical horses: Pegasus, Unicorn...
Rivau 148
Since 1992, the new owners have undertaken a huge renovation campaign to prevent
the decay of the castle, stable and winery. This ensemble is quite exceptional in the
region and has been classified as a monument historique since 1918 by the French
Ministry of Culture. With its majestic keep and its protective drawbridge, the
Chteau du Rivau seems to come straight out of a fairy tale. Its shape is reminiscent
of 13th century fortified castles as suggest the square layout one can still discern. The
square shaped keep was the heart of the castles fortification.
Yet the Rivau was one of the first ornamental castles to be built: its cheminees, wide
windows and frescos endow it with a harmonious style. In the dining hall of the Feast
of Belshazzar, a biblical episode of the Feast of Belshazzar was depicted over the fire
mantelpiece by a Flemish master of the 16th century. According to the Bible, the son
of King Nebuchadnezzar had violated the sacred vases of the temple of Jerusalem.
The Chteau du Rivau is intimately linked to the illustrious Beauvau family. Related
to the Counts of Anjou, they had the privilege to pay homage to their suzerain with a
sword at their side, standing, and wearing hats. During the 13th century, the Beauvau
family served the Kings of France. They were then allied to the royal family through
the marriage of Isabeau de Beauvau to Jean II de Bourbon in 1454. Great servants of
the Kings of France, many of the Beauvau family members gave their lives for the
kingdom. During the 17th century, Le Rivau was protected by Richelieu as his sister
Franoise was married to Jean de Beauvau, lord of Rivau. Once they became princes
of Lorraine, the Beauvau family left the Touraine region. Le Rivau remained in the
family's possession for 247 years.
In 1510 his heir, Franois de Beauvau, captain of Franois I, constructed the
monumental stables that supplied royal stallions in the outbuildings courtyard. He
died at the Battle of Sesia River, at the side of Bayard, on April the 30 1524.
In 1768, the marquis Michel-Ange de Castellane, the lord of Villandry, acquired Le
Rivau. He stayed there with his family until 1796.
Fairytale Gardens:
- Lavender Flowerbeds
- Garantuas Kitchen Garden
- Little Thumbling
- The Cassinina
- The Love Potion Garden
- Rapunzels Garden
- The Secret Garden
- The Maze of Alice
- The Enchanted Forest
- The Orchad of Paradise
- Truffle Plantation
- The Fairies Way - The Lovers Wood
Humanised by the Renaissance, Le Rivau is one of the most important momuments
of the Touraine region. Rabelais cites Le Rivau in one of his novels : Gargantua offers
it to his captain Tolmere as a reward for his victories during the Picrocholean War.
At the turn of the 20th century, the sculptor Alphonse de Moncel de Perrin, who
worked on the ornementation of the Petit-Palais in Paris, managed to have Le Rivau
listed among the Historical Monuments in 1918.The painter Pierre-Laurent Brenot
lived at Le Rivau from 1960 to 1992.
At the end of the 20th century, Le Rivau as though touched by a magic wand, found
once again its original splendour after a 18-years restoration campaign. Today it
seems to be taken directly from a book of fairytales and legends.
Joan of Arc came to Le Rivau to fetch horses in 1429. At that time, war horses were
already bred at le Rivau, where the current commons stand.
During the Renaissance period, Franois de Beauvau, the Kings chief squire, decided
to build stables (most certainly in wood) where they had existed at the time of the
Hundred-Years War. He died during the battle of Romagne, to the side of Bayard in
1524. His heir, Gabriel de Beauvau daringly undertook the erection of original
stables, whose plans were directly inspired from the Italian architectures, knights had
149 Viies pev
discovered while fighting for the King. Until then the Rivaus stables were only
meant to be functional and had no ornaments whatsoever. One of le Rivaus main
idiosyncrasies comes from the fact that for the first time in the history of equestrian
architecture, stables were designed by an architect who developed a pioneer style.
The 12 gardens of Rivau are designated a Jardin Remarquable (by a French
organisation that recognises remarkable gardens). They are inspired by fairy tales and
legends and take the visitors on a beautiful and fantastical journey. The Rivau fairytale
gardens are also a treat for rose lovers and gardeners, as they display a collection of
more than 300 roses from famous rose breeders such as Andr Eve or David Austin.
Tekst: Wikipedia
Kadri | Kanakuut
Maria | mblus
Rivau 150
Maria
Rivau 150
Maria
Rivau 150
Maria
151 Viies pev
Kristiina | Jahitrofeed
151 Viies pev
151 Viies pev
Rivau 152
Piret (P)
Sirle
Rivau 152
Piret (P)
Sirle
Rivau 152
Piret (P)
Sirle
153 Viies pev
Minea | Rivau
Rivau 154
Sulev
Rivau 154
Sulev
Rivau 154
Sulev
155 Viies pev
Minea | Kummikud?
155 Viies pev
Minea | Kummikud?
155 Viies pev
Minea | Kummikud?
Rivau 156
Maria | Madonna&Elvis
Rivau 156
Rivau 156
157 Viies pev
Kristiina
Krt-Mari
157 Viies pev
Kristiina
Krt-Mari
157 Viies pev
Kristiina
Krt-Mari
Rivau 158
Sulev | Rivau printsess
159 Viies pev
Chenonceau
Sirle
Kristiina
Seda lossi olen piltidelt palju ninud. Just selle lossi aedade prast hakkas Maria
maastikuarhitektuuri ppima. Huvitav on erinevate naiste poolt tellitud kaks
parteritega aiaosa. Hsti smpaatne haljastus - myosotised, bellised ja violad - sekka
veel pvililled. Peenardes oli nha vanu ja vrikaid roosipuid. Lossis palju suuri ja
uhkeid lilleseadeid. Kik lilled kasvatatakse kohapeal. Sketsisin lossi - ppejud
ameerikast tegi puust ja punaseks ette ja kik proovisid jrgi teha. Olen tulemusega
igatahes rahul - raske loss sketsimiseks aga sai tiesti ratuntav. le pika aja tundsin,
et tahan sketsida, on aega sketsida ja ma tunnen sellest mnu. Tulbivljad...
Sulev
Pati performance Chenonceau's oli tegelikult silmiavav ka mulle. Selles osas, et ta
tepoolest joonistas les mulje: lihtsustas, vib-olla isegi mtles mne nansi vlja vi
jttis ra, kuid tervikuna sndis suht kiiresti tiesti usutav mulje Chenonceau lossist
lesvoolu. Ma muidugi valisin natuke kiuslikult raskevitu rakursi; ta pisut kll kirus,
kuid tegi ra. Ent mitte tulemus ei olegi nii oluline, vaid see, et ta tegi kik
joonistades puust ja punaseks: kuidas ja kuhu tekib silmapiir, koondumispunktid jms.
Taas - see kik on lbi rgitud ju varem, kuid mis n otseetris omandab hoopis teise
kaalu.
Keel hammaste vahel ja veri ninast vljas lpetasin ka oma skitsi...60 minutiga. Raske,
kohmakas ja ...kuidagi kver, vajub vi lbi maa, aga valmis ta sai. Kui Philibert de
l'Orme seda visandit ninuks, teinuks ta ilmselt hoopis neljakandilise sammastega
maja... Sama kordus muuhulgas ka teise fassaadiga, mistttu aedade, mida on
suunanud nii Diane de Poitiers'i kui Catherine de Medici ked, nautimiseks ji vaid
veerand tundi. Aga tuleb tunnistada, et sellest peaaegu piisas. Eelmisest korrast
jnud mulje, millest mletasin suureprast visteeriat he krvalhoone seinal ning
uhkeid tviksireleid(?) lavendlibordride vahel osutus seegi kord vimsaimaks.
Muidugi - lputult sibullilli! Potager's tahtnuks tegelikult pisut rahulikumalt jalutada,
praegu tormasin sealt lbi nagu jaapani turist - kll kodus juab fotosid vaadata.
159 Viies pev
Chenonceau
Sirle
Kristiina
Sulev
kaalu.
159 Viies pev
Chenonceau
Sirle
Kristiina
Sulev
kaalu.
Chenonceau 160
Piret
Teine peatus Chenonceau. Imeline. Selles kohas saime ka helt ameeriklasest
ppejult sketimise ppetunni. Suur soov oli kohe teooriat praktikas rakendada, aga
enne tegime lossis ringkigu, giidiks Maria, kes oli seda lossi varem klastanud.
Meeldejvaks vib pidada muidugi lossi le vee, karatiide ja aeda tulbipeenardega.
Ja muidugi ritust seda chateau`d sketida.
ra jid Cheverny ja Bourgese katedraali lkkasime jrgmise peva hommikusse.
Seega jtkus sit bimiskohta hostelisse Mister Bed Bourges. Ja seda situ vib
nimetada kummikommidiskoks asjaosalised teavad, millest rgin :)
Minea
Meie teekond jtkus Chenonceau poole, kulgedes le pastoraalromantilise maastiku,
kus kngaste ja metsatukkade vahelt vilksasid kollased rapsipllusiilud ning siia-sinna
oli laiali poetatud pisikesi kivikirikuid, talusid ja klakesi. Kohale judnud, juhatas
vimas allee, kus kahel pool tusid taeva poole heledate tvedega plataanihiiglased,
meid jrjekordse edeva chteau juurde. Ettekannet kuulasin jahedal kivipiirdel istudes
ja vaadates, kuidas laisad jevood lossialustest kaarvlvidega avadest lbi rullusid.
Ausalt vib vist elda, et selleks hetkeks hakkasin ma lossidest vga kapitaalselt ra
vsima. Aedades tegin vaid vikese ringi, kusjuures regulaarsetest teedest,
mmargustest psastest ja edevatest lilleviirgudest hoopis rohkem avaldas mulle
muljet vikest aiamajakest kattev ieehtes visteeria. Lossi siseruumidest vrivad ehk
mainimist jge letav musta-valge ruudulise prandaga hele galerii ning keldrikorruse
vimas kgikompleks lputute stendavate vasknudega. Kige enam aga ikkagi iga
tuba ehtivad vimsad lilleseaded, mis titsid kogu lossi vaimustava lillelhnaga ning
muutsid iga ruumi pisut helgemaks.
lejnud aja veetsin sna endassesulgunult joonistades. Njatusin jahedale mrile,
ritasin seda renessansiaegset edevust pildile pda ning pakkusin mdakivatele
turistidele vikest tagasihoidlikku vaatemngu. Tagasiteel kohtumispaika pikasin veel
lbi rohetavast ja smpaatselt metsikust parkmetsast ning sinna peidetud vikesest
labrindist.
Maria ettekanne Chenonceaus
Chenonceau lossi kompleks asub Prantsusmaa keskel Loire ju orus vikese
Chenonceau kla juures Cher je kaldal. Kaugus Pariisist on ligi 235 km.
Esialgselt asus Chenonceau lossi territooriumil de Mark perekonna linnus. 1512.
aastal ostis kogu kompleksid endale Thomas Bohier. Olles armunud renessanssi stiili,
otsustas ta vanad lossi lammutada ja ehitada asemele uus. Vanast linnusest ji vaid ks
torn mlestuseks. Uus hoone kerkis vesiveski kohale. Phiplaanilt oli uus loss ruudu
kujuline, nurgatornidega. Uus loss valmis 1521. aastal. 1533. aastal konfiskeeris lossi
Francis I, kuhu ta nd aeg-ajal hakkas kima jahil ja pidudel. Mne aja prast 1547.
aastal sai lossi uueks omanikuks Diane de Poitier. 1551. aastal teostas Diane erinevaid
kompleksi korrastamis tid, nimelt rajas Diane nimelise pargi osa ning pani aluse
Philibert de lOrme projekti jrgsele silla ehitusele le Cher je. Prast Henry II
surma vttis Catherine de Medici lossi endale, kus kohe alustas
rekonstrueerimistdega, nimelt rajati uue tema nimeline aia osa, uued erinevad
abihooned. Ehitus sai valmis 1568. aastal. 1580. aastal arhitekt Jacques Androuet du
Cerceau realiseeris Philibert de lOrme varasemat ideed ning ehitas silla peale uue
hoone tiiva. Kompleksil oli vahepeal mitmeid omanike, kaua seisis loss kasutuseta ja
hooldamata. 1864. aastal ostis lossi Daniel Wilson enda ttrele, kes hakkas koheselt
tegema restaureerimistid. Tnu sellele on loss kaotanud oma fassaadi kaunistused.
1888. aastal ostis lossi vlja Menier perekond. Loss kuulub ka tnapeval nende
perekonnale. Tnapeval on loss tielikult taastatud. Restaureerimistega tegeles
Henri Duchene 20. sajandi alguses.
Lossi ja pargi vahel on ebatavaline eriliselt ahvatlev suhe. Loss paikneb ainulaadselt
silla peal le Cher je. Diane aed paikneb lossist idas mristatud krgel kaldal je
161 Viies pev
kohal, ning on lossist eraldatud kanaliga. Catherine aed paikneb aga lossist teisel pool
ning kujutab endast lillede ja vrvide rohket viksemat aeda. Mlemad aiad on
korraprased ja mlema keskel asub mmargune vee element. Veel saab kompleksis
leida labrinti, Rohelist aeda, Kgivilja aeda, mnguvljakuid ja Loomade farmi.
Peale selle, et kompleks on unikaalne oma asukoha, arhitektuuri ja hoone ning pargi
unikaalse suhte poolest, on Chenonceau tuntud ka oma floristika poolest. Igas ruumis
on alati valmis uus, vrske ja omaprane lillede kompositsioon, taimi milleks
kasvatatakse seal samas kompleksi aedades.
Chenonceau lossiga olen esimest korda kokku puutunud 2009. aastal. Siis olin sellest
vga vaimustuses ja otsustasin, et tahaks oma elus tegelda millegagi sama graatsilise ja
uhkeda. Tagajrjeks on minu ppingud maastikuarhitektuuri erialal. Ei tea, kui palju
on muutunud aastatega minu maailmavaated ja tuleviku plaanid, kuid nhes aprillist
lossi taaskord olin jlle vaimustuses. Chenanceau jb hetkel mu lemmikuks
Prantsusmaa Loire je lossidest, tnu oma oma nii lhedasele seosele veega ja
mbritseva keskkonnaga, kui ka mnusa lillede aroomile tubades.
Kasutatud allikad:
1. . . 2012. Casa Editrice Bonechi. Italia
2. Kluckert, E. 2005. European garden design. Knemann. France
3. Wikpiedia
4. Itinerary Train, Airport, Road. (13.06.14).
http://www.chenonceau.com/index.php/en/itinerary-train-airport-road
5. The bouquets factory. (13.6.14). http://www.chenonceau.com/index.php/en/the-
bouquets-factory
Gerly | Visteeria
"Chenonceaux' kogesime taas, et sa siin
riigis antakse restodes valitud minutitel"
Minea
Elanud le jrjekordse (meie reisile juba tavaprasel kombel ebannestunud) katse
leida mni koht, kus keha kinnitada, asusime Bourgesi poole teele. le bussi klamas
vga eklektilise valikuga muusikaplaat, mille Sulev tagapingil valmis krvetas, aknast
mda vilksamas Kesk-Prantsusmaa pllumajandusmaastik.
Cause somebody stole my car radio.
Sulev
Chenonceaux' kogesime taas, et sa siin riigis antakse restodes valitud minutitel - ei
nnestunud klakeses leida ainsatki sgikohta, mis kas poleks olnud ldse kinni vi
kus hakatakse sa andma alates teatud kellast jne. Seega oli hus jlle probleem ja
vajadus leida mni supermarket. Murelikult ning tdinenult autodesse ja teele. Ent
peale paari tnga teersete sgikohtadega leidsime lpuks titsa ttava
supermarketi ja kik oli taas imehsti.
161 Viies pev
Kasutatud allikad:
3. Wikpiedia
bouquets-factory
Gerly | Visteeria
Minea
Sulev
161 Viies pev
Kasutatud allikad:
3. Wikpiedia
bouquets-factory
Gerly | Visteeria
Minea
Sulev
"Chenonceaux' kogesime taas, et sa siin riigis antakse restodes valitud minutitel" 162
Piret (R)
Minea
Piret (R)
Minea
Piret (R)
Minea
163 Viies pev
Piret (P) | Kiiresti chateau'd vaatama!
163 Viies pev
163 Viies pev
Krt-Mari | Tulbid
Krt-Mari | Tulbid
Krt-Mari | Tulbid
165 Viies pev
Pat
Gerly | Chenonceau
Gerly | Chenonceau
Gerly | Chenonceau
167 Viies pev
Olja
Maria
167 Viies pev
Olja
Maria
167 Viies pev
Olja
Maria
Piret (R) | Chenonceau
169 Viies pev
Sulev | Maria ettekanne
Sulev
171 Viies pev
Minea | Autoportreed
171 Viies pev
171 Viies pev
Krt-Mari
Krt-Mari
Krt-Mari
173 Viies pev
Kristiina
Gerly | Sirle
175 Viies pev
Bourges
Sulev
Bourges... Taas htu ja taas plastmassist hotell. See-eest le pika aja ks normaalne
htusk. Ei, hotell pole selles sugugi sdi, vaid Eurorestoran katedraali krval
kesklinnas (oli vist midagi sellist selle skla nimi?)... htul linna judes (sest hotelli
oli linnast hea mitu kilomeetrit) seadsime sammud tseremoonitsemata kahest avatud
krtsust odavamasse ja peviunistatud htusk - vga prantsuseprane - pooltoores
loomaliha, kir, siider ja kik need muud asjad - olid lpuks taldrikul ja nina ees.
Minea
htuhmaruses judsime oma seekordsesse bimispaika, vluva nimega Mister Bed-
i. Kuna meie vaeste tudengite seltskonna (kelle viimane soe-mitte-hommikusk oli
jnud esimese peva kebabiputkasse ning kes kannatasid juba kergekujulise
croissanti-mrgituse all) kannatus oli judnud katkemispiirile, kpses otsustav otsus
vtta ette uus eksirnnak, sihtmrgiga leida mni koht, mis oleks nus meile
sgipoolist pakkuma.
Sirlemacher rooli, nljased autosse, Silveri roosa vein ringile ja teele. Teekonna
krgpunktiks kahtlemata ringtee, kus me tegime ei rohkem ega vhem kui viis
tisringi, sest OljaOlja ei suutnud kaardisegaduste tttu otsustada, millist mahasitu
valida.
Viimaks siiski vrdlemisi nnelikult kohal, kndisime muretul ja kergel sammul piki
tuledesras tnavaid. Meie kohal krgus vimas katedraal ning vhemalt mlestustes
oli see soe ja helge. Hilise kellaaja tttu polnud vimalik toidukohtade osas just
vga valiv olla ning nnda maabusime selles vaat-et ainsas, mis ei olnud end veel
kokku pakkimas. Proovisin kohalikku rbet, kir-i ning sin maailma kige kuivemat
veiselihakotletti. Alla lks see katsumus ainult veelonksude toel, aga teate ma isegi ei
kurda, sest selleks hetkeks maitses igasugune liha juba peaaegu taevalikult.
Lpetuseks veel crme brulee ja veel veidi elavat jutuvada. Tagasitee kulges lbi
vihmalhnase hilis ning hotellis vttis meid vastu ukse vahele torgatud saabas.
Kadri | Bourges' - ...Bourgeois
Bourges' katedraal 176
Kuues pev
05.04.2014
Bourges' katedraal
Piret
Minu mletamist mda sel hommikul me ei jooksnud, sest lheduses ei olnud
knniteid.
Esimene peatus - Bourgese katedraal. Suur ja vimas, nhtud katedraalidest kige
suurem.
Olja
Tna hommikul oli tusta jlle erakordselt raske. Lisaks sellele ma magasin veel lae
all, mis polnud kll niiii lae all, nagu Minea eelneval l, aga ikkagi. Lisaks piirdeks
vaid keskel 5 cm le voodire ulatuv piire. Ja kuna ma les telefoni kaasa vtta ei
julgenud, siis mul polnud ka ratust, vi tegelikult ma palusin Piretit, et ta mind les
ajaks, aga oma ratus mjub alati paremini. Lisaks oli sellel voodil les ronimiseks
suht ekstreemne redel (vhemalt oli), kartsin terve tee nii les kui ka alla, et veeren
alla sealt lihtsalt.
Hommikuks tossud muidugi kuivad polnud, aga tennised olid nneks suht
normaalsed, sai need jalga panna. Hommikuti ei taha hommikusk ka eriti alla
minna enam, kui aus olla, siis pole ldse vga palju isu viimasel ajal. Vsimuse
tundemrgid, I guess. Igatahes oli Minea hommikul tubli ja keeras khku ma ei tea,
kas neljale vi viiele inimesele vikud kokku, seega olime pevaks vhemalt hsti
varustatud. Mul vist ks siiani alles. Pakkisime asjad kokku, jlle ilge tundega, et
midagi ji maha, istusime bussi ja suundusime uude sihtkohta.
Kigepealt vaatasime Bourges'i kiriku pevavalguses ra. Krggootika, pris kva!
Nd ma saan juba pris hsti aru, mis vahet on gootikal ja krggootikal. Esimest
korda elus svenesin vitraaidesse ja llatusin, et mnest neist on vimalik isegi
mingil mral aru saada. Loomulikult mitte selle lim sisu, mida keskaegsed inimesid
visid mista, aga a'la stiilis: oli onu, lks teistega tlli, veti pea maha.
Sidame Sully suunas. Sulev seadsitas Tomtomi ilusti ra, et see valiks vlja ikka kige
kitsamad teed. Ja jrjest kitsamaks on seni linud.
Minea
Uus hommik saabus juba sisse harjutud rutiinis, kus polnud enam aega vsimust tunda
ega vheste unetundide le aru pidada. Saanud hinge alla he armetu vileiva,
pakkisimegi end juba kokku ja minekule. Esimeseks peatuspaigaks sel tuledes
nhtud Bourges, mis oli hommikuks mattunud paksu uduloori.
Vimas katedraal kui snge tume siluett, mille servad veidi hmaste ja
laialivalguvatena tihedasse uttu kadusid ning mis mjus oma massiivsusega selles
salaprases hommikus natuke apokalptiliselt. Viis vimast portaali, karniisiveerelt
alla kiikavad veeslitid, gooti kivipits, skulptuurid ja nikerdused. Sees viis hmarat
lvi, helendavad vitraaaknad, taevataladena nivad piilarid, krgustesse tusvad
vlvid, vikesed vbelevad knlaleegid ning sammude rn kaja tohutus kirikusaalis.
Sulev
Tnast hommikut alustasime Bourges's ja katedraaliga. Phale Stephanusele -
esimesele kristlikule mrtrile - phendatud kirikut hakati ehitama XII sajandi lpul,
177 Kuues pev
kuid ka enne seda asus juba sealsamas phakoda (teadagi...). Meie seisime hommikul
aegsasti viie kaarega peaportaali ees viimsepeva stseeni jllitades ja kuulates Irise
ettekannet. Kirik hljus endiselt paksus udus - tornitippe praktiliselt ei olnud nha.
Viielviline kirik iseenesest on juba vaatamisvrsus, kuid kndides nois ebamaiselt
krgetes sammaskikudes tekkisid eriti vluvad vaated diagonaalis, kui sambad nisid
titvat kogu ruumi jtkudes lpmatusse. Kuigi kaks tiesti erinevat kohta ja kirikut nii
loolt kui stiililt, tabasin end tahtmatult vrdluselt Cordoba katedraaliga, mille
sammaste vahel olen tundnud sedasama lpmatuse tunnet...
Ning muidugi need mosaiigid! Chartres' katedraalis kll juba nhtud (aga need olid
Chartres's), ...kuid - kas saabki vaadata kllastumiseni lux continuat? Ja nagu
Chartres' katedraaliski, nii tekkis ka seal tna tsine kurbus sellest, et noist
suureprastest pildiseeriatest suutsin ilma "tlgita" aru saada vaid vhestest... Mis
ajendaks tna looma midagi sellist! Ma ei mtle siin gootika koopiat, vaid mnd x
valdkonnas arhitektuuriteost, mida 1000 aasta prast tullakse vaatama ja katsuma...
Muidugi, pean siinkohal tlema ka seda, et ega ma nd nii kohutavalt prdes sellest
kirikust ei olnud - selleks olen ma kahjuks liiga rumal ja vib-olla ka pisut kniline...
Kuid siiski olin vlutud sellel helgel ja rahulikul moel, mida tunned, kui astud le
phakoja ukse ja annad endale aru, et nd oledki phakojas, mitte muuseumis...
Mtlesin Bouges's kusagilt tassi kohvi saada ning astusin sisse hte kohvikusse, mille
uks oli lahti. Kell oli 9.30. Noorhrra, kes kassas askeldas, ksis, mida me tahame.
Vastasin, et kohvi, meid on 14 inimest. Ta naeratas ja tles, et pisut lheb aega, ta
peab masina sisse llitama. Hakkas seal siis vaikselt toimetama, kui avanes mingi uks
tagaseinas ja saabus keegi tdi luua seljas, kes teatas, et asutus on suletud #"@##**!
ja %"@@!.. Ning meid ilma liigse tseremoniaalsuseta vlja viskas. Kui meist igaks
vtnuks nt 2,5 eurose kohvi ja vib-olla ka midagi kohvi krvale - 50.- kokku oleks
ikka tulnud... Vi pole see siin ldse mingi raha? Kuidas ja millal neis paganama
paikades ldse midagi saab? kki me tegime midagi valesti? Ma arvan, et ka noorhrra
sai meie prast simata...
Irise ettekanne Bourges's
Pha Etienne Bourges` rooma-katoliku katedraali, rohkem nimetatud Bourges`
katedraaliks ehitati 12. sajandi lpus ja 13. sajandi alguses. See oli linna kiriku asukoht
juba alates Karolingide ajastust. Uus katedraal ehitati 11. sajandi keskel ehitatud
kiriku varemete koha peale, millest oli jrgi jnud vaid krpt. Bourges` katedraal
asub umbes 200 km kaugusel Pariisist luna poole. Mitmed pisiasjad viitavad sellele,
et arhitekt oli prit Phja-Prantsusmaalt, Laoni ja Soissonsì regioonist, kus
ehituskultuur oli krgelt arenenud. Naaberregioonides asuvate kirikutega vrreldes
on Bourges` kllaltki erinev. Chartresì katedraaliga on see ks esimesi, mis ehitatud
krggootika ajal. Katedraal on silmapaistev oma disaini htsuse ja proportsioonide
poole pealt. Eriti silmatorkavateks peetakse tmpanoni, skulptuure ja vitraaaknaid.
Vaatamata ilule kinnitas ta hsti kristluse vimu keskaja prantsusmaal.
Bourgesì katedraal on ehitatud Prantsuse klassikalise skeemi jrgi viielviliseks
basiilikaks, kuuludes nende suurte katedraalide hulka, mis kerkisid prast St. Denis`
katedraali ehitamist. Kabelid ja lneportaal prinevad 14.-16. sajandist. Eriti
hinnalised on kooriaknad, mis on prit veel katedraali ehitamise ajast. Katedraali
ehitust alustati 1195. aastal, kooriosa lpetati 1214, lv ehitati 1225-50, kuid
lnefassaadi ehitati edasi kuni 1270-ndate aastateni. 1505. aastal kukkus phjatorn
alla ja taastati 1542. Aastal.
Bourgesì hakata ehitama kll Soissonsì ja Chartresìga samal ajal, kuid erineb neist
kardinaalselt. Bourgesì puhul loobuti pikihoonest, nii et interjr ja eksterjr on
tiesti htsed. Seda mju suurendab erakordselt peen tugissteem. Tugikaared ei kata
kogu ehituskeha. Seejuures on katedraal viielviline nagu Pariisi Notre-Dame vi
romaani stiilis Cluny kloostrikirik. Viimasest on le vetud ka vte ehitada klglvid
kesklvi suunas jrk-jrgult krgemaks. Katedraali pealv on 15 m lai ja 37 m
krge, arkaad on 20 m krge. Sisemine lv on 21.3 m ja vlimine 9.3 m krge.
limalt originaalne on Bourgesì piilari lesehitus, mis eirab klassikaliste tugede ja
koormuse teooriat. Sambad ei lpe kapiteelidega, vaid jooksevad vlvidele, jttes
nende kohal asetseval seinal osa sammaste marikust sdamikust nhtavale. See peab
ilmselt sisendama tunnet, et katedraal koosneb ksnes monumentaalsestest
marpiilaritest, millele on liidetud seinad ja vlvid. Koorilpmikus tungivad isegi
vlvisiilud akende vahele, tekitades mulje vlvist kui hukesest telgist. Hoone puhul
on kasutatud flying buttresses vtet, mille puhul vlisseina ja tugimri vahel on
kaar, et toestada katedraali konstruktsiooni. See oli tolle ajakohta kllaltki uus
tehnika. Mrkimistvriv on katedraali lnefassaad, mis on vga suursugune ja
massiivne ning jb katedraalile lhenedes kohe silma eriprase ja kummastavana.
Kigil lvidel on oma portaal, mis peegeldab lvide suurust. Nagu gooti kirikutele
omane, on kesksel portaalil kujutatud erinevaid stseene. Kesksel portaalil on Viimase
Kohtupeva stseen, lunaportaalid on phendatud aga phakute eludele.
Phjaportaalid hvisid, kui torn kukkus alla, aga jrgi jnud fragmendid viitavad
sellele, et skulptuurid olid phendatud Pha Neitsi elule ja surmale. Kike portaale
hendav joon on kolmnurkviiludega mritised-soklid, mis on kogu fassaadi laiused.
Skulptuure on portaalidel nii palju, et kiki kshaaval vaadelda vtaks vgagi kaua
aega. Minu hmmastus sealjuures oli see, kui palju td ja vaeva inimesed olid valmis
ngema, et jutustada Piiblis kirjeldatud lugusid skulptuuride ning nende eripraste
ilmete kaudu.
Katedraalil on erakordselt ilusad, rikkalike vrvikombinatsioonidega vitraaaknad,
mis sisearhitektuuris mngivad kandvat rolli ning philiselt pilku pavadki. Need on
kige ilusamad vitraaaknad, mida minu silm ninud on. Klaasaknad on ka vga krge
kvaliteediga, enamus originaalid. Silinud vitraaaknad on prit u 1215. aastast.
Kuigi Bourgesàrhitektuur oli Phja-Prantsuse gootikas ebatpiline, ei jnud ta seal
mrkamatuks. Bourges` avaldas mju mitmete kirikute kujunduslahenduste loomisel
(nt. Amiens`). On mitmeid phjuseid, miks Bourgesì katedraal oli prantsuse
gootikas 13. sajandi knnisel nii erandlik. Kuna Bourges oli mjuvimas
peapiiskopkonna kirik Prantsusmaa keskel ning poliitiliselt lithtis ehitis, pidi see
olema parematest parim. Seal oli le vetud arhitektuurilisi lahendusi thtsatelt
rajatistelt nagu Pariisi Notre-Dame ja Cluny kloostrikirik. 1992. aastast on katedraal
Unesco kaitse all.
Kasutatud allikad:
1. Toman, R. (2007) Gootika. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Tallinn: Koolibri
2. Vihman, K. (2007) 1000 kirikut ja kloostrit
3. http://web.kyoto-inet.or.jp/org/orion/eng/hst/gothic/bourges.html
4. http://whc.unesco.org/en/list/635
5. Wikipedia
Kristiina | Bourges
179 Kuues pev
Minea | Mahavetud aeg
Sulev | Bourges katedraal
181 Kuues pev
Olja | Postgotitsism
181 Kuues pev
181 Kuues pev
Sully sur Loire 182
Sully sur Loire
Maria
Sulev
Ja siis tulid kaunid metsa- ja pllumaastikud, mille keskelt avastasime hetkel, mil sit
juba le viskama hakkas Sully sur Loire - meie viimase Loire oru lossi (ja kui idast
vaadata, siis vist ka esimese, mida Loire oru lossideks peetakse). Skitsisime... Vtsin
mrklilla vrvipliiatsi ja arvan, et tegin sellel reisil oma parima skitsi. Sully loss ise
neb vlja vib-olla rohkem kindlusena seni nhtud chateau'dega vrreldes, sest tema
phieesmrk on olnud juba rooma aegadest peale kontrollida jge - olevat selles kohas
ks je madalamaid koolmekohti...
le pika aja paistis pike, tuulevarjus tundus peaaegu soe. Mingil hetkel avastasime
kla pool lossi taga sklas poole reisiseltskonda ennastunustavalt "itaalia delikatesse"
alla neelamas. Tellisime siis ka... mina muuseas lasanjet ja Silver pitsat. Mina sain
lasanje ja Silver sai pitsa. Pitsale oli peale ldud vikese prantslasliku vimkana toores
muna...
Maria
...Meelde vivad jda ka Sully Sur Loire 8 eurosed makaronid juustuga, tillukestes
topsides kohvi ja mega suur veinide ning saiade valik.
Olja
Teel Sullysse pdsin veel oma Fontainbleau ettekannet kokku klopsida, mis oli neljal
paberil laiali. Sain mingi tuumiku kokku.
Sully lossis sees ise ei kinud. Kui aus olla, siis ei jua neid enam vga vaadata ka. Liisi
tegi ues ettekande ra ja hakkasin sketsima. ritasin rakendada kogu tarkust, mis
mul eilsest meeles oli, aga see asi vajab rohkem harjutamist, sest mul proportsiooni
taju ikka ldse pole. Ja lpuks ngin jrjekordselt u 50 minutit vaeva ja vlja tuli
ratuntav kverik. Judsime veel Kadriga pargis he tiiru teha. Vga mnus, mda
veekogu kallast (ma ei teagi tpselt, mis veekogu see oli) jooksis rada kuskile, kuskile
suunas. Kndisime mda seda, pike paistis, tuult ei olnud. Vesi oli pea et maapinna
Sully sur Loire 182
Sully sur Loire
Maria
Sulev
muna...
Maria
Olja
Sully sur Loire 182
Sully sur Loire
Maria
Sulev
muna...
Maria
Olja
183 Kuues pev
krgusel- vga lhedal. Erakordselt mnus koht. Seal me tahtsimegi pingile istuda ja
sinna mneks ajaks jda, aga aeg sundis takka. Kndisime edasi, kui ngime jnest
mda pargi vahel jooksmas, kui judsime lppu ja sundisime end tagasi auto poole
keerama.
Piret
Teine peatus Sully-sur-Loire. Sellest kohast on mlestuseks see, et enamik me
seltskonnast sketis chateau`d, aga mina istusin sgilauas nii, et loss ji mu selja taha.
Seega ei jnudki muud le kui sketida pudelit ja klaasi, mis olid mrkamatult kuuma
pikese kes thjaks saanud. Sgiks siis pasta lhega, kahjuks ei leidnud me muud
sgikohta, kui PIZZA.
Kristiina
Meie autojuht on nd Kadri. Silver on linud bussi sanatooriumisse. Teel oli
avariiohtlik olukord aga kaitseinglid olid igel ajal iges kohas.
Sully sur Loire. Muinasjutuline loss, mille park ja aed on hvinud.
Otsustame sa ja leiame hea pizzakoha vaatega lossile - kaks hes. Paljud sketsivad,
kuid mina ei suuda ennast mobiliseerida. Ostan kuningliku srmuse, mis jb
meenutame seda reisi ja neid losse.
Minea
Edasi liikus meie mustlasbuss mda marsruuti, kus iga jrgmise prdega sattusime
ha kitsamatele teeradadele, mis looklesid pllulappide vahel ja kadusid kohati
helerohetavatesse tunnelitesse, mis olid moodustunud tee kohale kaarduvatest
okstest. hel knkaharjal sitsime ootamatult udukardinast pikesepaistelisse
kevadhommikusse, kus meid tervitas sinitaevas ja selles muretult ringi sudvad
suvepilved.
Nii judsime Sully chteau juurde suures soojas hommikuilus. Kuulasime mriveerel
jalgu klgutades ettekannet, ees avanemas vaade muinasjutulossi taolisele kindlusele
ning tagapool laiumas itsvad pargiaasad.
Varahommikune sngus oli asendunud elust rkkava keskpevaga. Vallikraavis lid
kalad lupsu, puudeladvust kostis vsimatut linnulaulu ning laisad putukad tegid hus
peaaegu aegluubis surmasaltosid. Istusin ja kritseldasin lossitorne, lkates aeg-ajalt
mne tiivulise eluka, kes minu tegemisi uudistama oli tulnud, tagasi muru peale.
Nii veetsingi peaaegu kogu aja just tpselt sel hel mrijupil istudes, tegemata tiiru
ei pargis ega lossis sees, aga kui imeline oli vahelduseks kuhugi kiirustamata lihtsalt
lasta ajal kest libiseda. Tmbad vaikselt ja tasakaalukalt pliiatsiga paberile jooni,
kissitad pikeselsas silmi ja kuulad, kuidas suur kevad suurest lustist kogu maailma
rmuhigetega tidab.
Liisi ettekanne Sully sur Loire'is
Sully loss paikneb LoireI je kaldal, Pariisist linnulennult ca 100 km lunas.
Sully loss oli vimuka dnastia koduks, sellest perekonnast kasvas vlja ka piiskop, kes
pani aluse Pariisi Notre-DameI katedraali ehitusele. Hoone sellisel kujul, nagu me
seda kaasajal neme, ehituse ajalugu ulatub aastasse 1395, kui selle tdega Kuningas
Charles V arhitekti Raymond du Temple poolt alustati. Tellijaks oli Guy de la
Tremoille.
Lossi kompleks on ehitatud mitmes osas. Esimene nelja torniga mbritsetud ning
ledimensioneeritud katusega osa valmis 14. sajandil, tornid jid veel lpetamata.
Kindlus oli ette nhtud kaitsmaks LoireI je madalat koolmekohta ja silda, ht vhest
kohta, kus jgi on jalgsi letatav, selle tttu on hoone massiivne ning sellel on olemas
kaitse-eesmrgil nt noolte laskmisavad. Hoone teiseks funktsiooniks oli pakkuda
esinduslikku residentsi aadlikele. Hoone teine tiib ehitati lossile juurde paarkmmend
Sully sur Loire 184
aastat hiljem ning seda kasutati peamiselt aadlike eluruumidena. 15. sajandil paiknes
kompleksis ka niteks kla kirik. Jrgmised suured muutused leidsid lossi ajaloos
aset, kui valdused omandas 1602. aastal Maximilien de Bethune, Henri IV
peaminister. Bethune tellis tornide taastamise, mis olid lammutatud 100-aastase sja
kigus, ning lisandus ka laskeplatvorm, mida tuntakse Bethunei tornina, mis hendati
muu lossiga kahe galerii abil. Kindlus muutus seelbi tielikult suletuks, mis muutis
selle rndamise raskemaks. Bethunei ke all lammutati lossi hoovis paiknenud kirik,
mis ehitati les linna keskmesse. 18. sajandil toimusid lossis mitmed lammutus- ja
taastamistd. 1775. aastal laiendati hte kompleksi tiiba ning muudeti see
elamuruumideks. Prantsuse revolutsiooni vaimus lasi tolleaegne omanik eemaldada
tornikiivrid, et vhendada selle kaitse-eesmrgilist vljangemist, 20. sajandi
esimestel aastatel otsustati tornikiirid taastada, valmis juti vaid idatornil. Lossi 18.
sajandil ehitatud tiiba laastas 1918. aastal tulekahju, millele jrgnesid taastamistd.
Samuti sai kompleks kannatada Teises maasilmasjas. 1962. aastal lks loss riigi hallata
ning siis algasid suuremad renoveerimistd.
Sully-sur-Loirei loss on oma arhitektuurse vormi poolest mitme teise Loirei oru
lossiga lihtne ja mitte liialt toretsev, kohal olles on tunda selle suurust, raskeprasust
ning kaitsefunktsiooni. Samas ei ole tegemist vga silmapaistva nitega Loire oru
losside hulgas. Kompleks mjubki seetttu hsti, just oma eestlastele isleoomulikus ja
kergesti vastuvetavas lihtsususes, kirsiks tordil on lossi rangete vormide
peegeldumine veepeeglil. Lossist idasuunas jb pargiosa.
Kasutatud allikad:
1. Girault, P.-G.2014. Loire Valley Castles. Editions Jean-Paul Gisserot
2. http://www.chateau-sully.com/en_history.php
Iris | Sully sur Loire
Sully sur Loire 184
Kasutatud allikad:
Sully sur Loire 184
Kasutatud allikad:
185 Kuues pev
Minea
185 Kuues pev
Minea
185 Kuues pev
Minea
Sully sur Loire 186
Sulev | Sketsivad
187 Kuues pev
Gerly
187 Kuues pev
Gerly
187 Kuues pev
Gerly
Sully sur Loire 188
Kristiina | Svad
189 Kuues pev
Krt-Mari
Sully sur Loire 190
Maria | Sully sur Loire
191 Kuues pev
Minea | Kadri
Sully sur Loire 192
Sulev
Sully sur Loire 192
Sulev
Sully sur Loire 192
Sulev
193 Kuues pev
Kristiina | Sisemine heitlus
193 Kuues pev
193 Kuues pev
Sully sur Loire 194
Olja
Silver
Sully sur Loire 194
Olja
Silver
Sully sur Loire 194
Olja
Silver
195 Kuues pev
Gerly | 100 km Fontainebleau'sse
195 Kuues pev
195 Kuues pev
Sully sur Loire 196
Olja | Sully sur Loire
197 Kuues pev
Fontainebleau
Gerly | Fontainebleau
Sulev
Fontainebleausse (fontnbl!!) judsime ca nelja ringis pealelunat. Fontainebleau
on mitmes mttes thelepanuvrne koht. Kuningliku jahilossina vib-olla mitte nii
oluline, kuid meldes prantsuse kunstile, siis kindlasti on see itaalia kunsti
maaletoomise heks thtsaimaks kantsiks. Nnda nimetatud Fontainebleau I
koolkonnaga seostuvad Francois I tahtel da Vinci, Serlio, Rosso Fiorentino,
Primaticcio jt. Nagu ka paljud itaallased seostuvad II Fontainebleau kooliga, rohkem
kll sisekujunduse ja maalikunsti vallas, kes seal Catherine di Medici ja Henry II tahtel
tegutsesid. Fontainebleauga on seotud ka tollase Prantsusmaa tuntuimad arhitektid -
Philibert de l'Orme ja Jean Bullant ning loomulikult kuninglik aednik Claude
Mollet...
Leppisime kokkusaamise kuulsal kaartega esitrepil, et kuulata ra Olja ja teha lubatud
skitside presentatsioon lahkuvatele ameerika kolleegidele. Toimis. Ja siis kik need
head snad... Tnan Zee ja tnan Pat!
Lpuks olime sealmaal, kus igaks veetis jrelejnud aega omatahtsi. Inimesed olid
vsinud: enamuse ngudel virvendas varjamatu soov leida pikesepaisteline koht ning
vtta korraks aeg maha. Leidsin endale koha peegeltiigi res ja hakkasin skitsima...
kaugelt paistvaid tornkraanasid... Kusagilt le aasa ja peegeltiigi kostus siidripudelitelt
lendavate korkide plopsatusi - tagasi vaadates ngin ht meie seltskonda muruplatsil
pukspuudest petud koonuste vahel nnelikult istumas... Kraanade joonistamine ei
edenenud ja nii kndisin vaikselt mda tiigi kallast edasi.
Olin judnud sna kaugele, kui thelepanu hakkasid tmbama paar selli jalgratastega
ning ks tp pisikese siduautoga, kes kik Browni osakestena ringi siiberdasid ja
pidevalt midagi karjusid...
Varsti oli kigil noorhrrade rkimises sisalduv snum sna selge - kaduge pargist
kus kurat - sulgemise aeg! Kohe! Fontainebleau on turistiteabe kohaselt avalik park;
see, et asi kell 18.00 kinni pannakse tuli pris ebameeldiva llatusena. Loomulikult
suleti kik vravad peale peavrava. Rahvas kupatati ainult selle suunas, mis thendas,
/Fontainebleau 198
et pidime autodeni judmiseks matkama mber pargi. Fontainebleau mastaape
arvestades thendas see meie jaoks pea tunniajalist kiirel sammul jalutuskiku...
Kui Meluni judsime, olid sgikohad juba kinni... Miks see ei llatanud.
Olja
Jrgmine peatus Fontaneblau. 10 minutit enne sihtkohta judmist taipasin, et mul
pole aia kohta midagi rkida. Paanika. Lootsin leida kiiresti miskit, miskit
roadbookist, aga ka seal olev wikipedia info on rmiselt napp.
Ettekande loen suhteliselt lbi kukkunuks, sest nagu ikka oli seal juttu kuningatest, ja
et keegi ehitas kuskile midagi, aga ei midagi konkreetsemat. Oleksin pidanud juba
Tartus vtma rohkem aegaja svenema sellessse, aga ei nnestunud. Kokkuvttes mul
polnud tuju minna ei lossi, ega sketsida. Nii me siis suundusime piknikut pidama.
Samas nd siin htul istudes ma kahetsen, et isegi selle pool tundi, mis veel
lahtioleku aeg lubas, ma lossi ei linud, sest oli ju asju, mida oleks tahtnud nha,
eelkige Francois I galerii.
Aga sisuliselt tulimegi Fontainbleaust otse hotelli, kus meil oli uskumatult palju aega.
Kuna resto oli kinni, niisis me istusime oma toas vikse seltskonnaga ja jutustasime. Ja
ge oli, sain nii mndagi inimest rohkem tundma. Aga nd on kell juba 1.45 ja ma
lhen magama.
Kristiina
See loss jb meelde erilise trepiga. Judsime lossis ranha kuulsa galerii, kus on ehe
fontainebleau stiil kujunduses nha. Judsime parki, vtsin istet, sttisin pliiatsid
valmis. Sketsisin natuke kui inimesi hakati pargist vlja ajama.
Sellele jrgnes naljakas stseen, kus Silverit aeti taga ja simati (loomulikult sulaselges
prantsuse keeles) ning Silver pgenes kui nurka aetud loom saamata aru, kuhu
jooksma peab. Igatahes ji selle lossi klastus lhiajaliseks.
Piret
Kolmas peatus Fontainebleau. Vapustava hobuserauakujulise trepiga peahoone,
galeriidest jooksime lbi, sest sulgemisaeg lhenes ja nii palju oli vaadata. Sellest
kohast ongi vist kige rohkem kahju, et aega oli liiga vhe. Pargis ei judnudki vga
kaua olla, kui juba tuli signaali saatel turvaauto ja suunas meid vljapsu poole. Kige
eredamalt ji meelde, kuidas turvamees sitis jalgrattaga Silverile jrgi ja hdis:
See ei ole aus, see ei ole aus (Kristiina tlge).
Jrgnes sit bimispaika hostelisse Premiere Classe Melun Senart. Judsime
bimispaika vara ja seega sai nauditud ka veine, mida olin endaga juba mitu peva
kaasa tassinud.
Minea
vluv. Maastik meenutas oma knkakuplite, metsatukkade, lehmakarjamaade ja
pisikeste teedega suvealguse Luna-Eestit. Prast vikeseid eksirnnakuid parkisime
end lpuks Fontainebleau tagavrva juurde, kust kulgesime lbi tuulise prastluna
jrjekordse mdutundetult hiiglasliku lossi poole.
Sirged puuderead, lputu palee, ksik taeva taustal vlja joonistuv kraana. Kik oli
kahtlemata vga pompsne ja telgsmmeetriline ja vaatemnguline, aga kige ilusam
oli tegelikult hoopis see, kuidas taevas veepeeglid trkiissiniseks maalis. Viimaks
istusime kogu oma ekspeditsiooniseltskonnaga kuulsal sinkavonkalisel hoburaua
kujulisel trepil ning lasime pikesel oma phjamaiselt valgeid ninasid punaseks
pletada. Ettekanne kuulatud ja Ameerika professorile oma skitsid ette nidatud,
pudenesime kik natuke ise suunas laiali.
Kuna lossi meid enam sisse ei lastud ja pargis kilomeetrite viisi ringi tormamine ka
vga kutsuv ei tundunud, otsustasime hoopis maha istuda ja pikniku pidada. Ja
hetkeks oligi kik ralpmata idlliline. Jime siidrit ja sime juustu, meie mber
199 Kuues pev
olid laiali poetatud vikesed koonusekujuliseks pgatud mtakad ning muru sees
itsesid lputud kirikakrad.
Siis aga saabus esimene kurjakuulutav mrk vike auto, mis andis murul istuvatele
seltskondadele teada, et kohe on kes sulgemisaeg ning tuleks asuda end kokku
pakkima. Olime kll arvanud, et meil on veel tunnike aega, aga mis siis ikka.
Noogutasime ja hakkasime oma olemist kerge kahetsustundega kokku korjama, kui
kki teadmata suunast sstis vlja jalgrattur kui prgukutsar ja kaosekuulutaja.
Igaks kes vaid sattus ta teele, sai kaela simurahe. Mees rkis tiest krist ja kihutas
ringi kui valla pstetud tornaado, mis ritas oma teelt minema phkida iga liiga
aeglaselt kakerdavat turisti. Kogu olukord tundus halenaljakas, aga et mitte
hsteerilise jalgratta alla jda, ritasime kiirel sammul oma tagavrava juurde
kndida. Kui meid kki peatati. Vihast punetava noga jalgrattur rkis ja viibutas
ktt lossi poole.
Mis ta tpselt kik meile tles, jb ilmselt igavesti ajaloosaladuseks, aga minupoolne
tlgendus viks klada umbes nii: Tagavravast vlja? Mis teil ige arus on? Kuradi
turistid, ma ei vi. Ei saanud siis kodus Googleist pilte vaadata? Mis te ldse ronite
siia, raisk. Pbel, matsid, muiduleivasjad. Nrused, kasimatud ja kultuuritud
vljamaalased! Laske jalga, tolgused. Esivravast, te thad!
Ja nii meid meie bussist risti vastupidises suunas karjatatigi Ikka meie ja teised
natuke ehmunud noga turistid ees ning vihast punetav ja kurja pilguga meie kuklaid
prnitsev rattur taga. Kui meid lpuks vidukalt vravast vlja kupatati, oli esiti nii
tobe tunne, et ei osanud kuidagi adekvaatselt reageeridagi.
Parklast, millest enne raevust pulbitseva ratturiga kokku prkamist, olime kigest
loetud sammude kaugusel, lahutas meid nd vhemalt poolteist kilomeetrit. Mis siis
muud, kui vapralt teele Esmalt jalutasime piki lossimre, seejrel hiilisime mda
maanteeperve. Prastlunapike krvetas nina, mda tuhisevad autod keerutasid
les heledat tolmu ja selja taga rhkisid veel teisedki nnetud turistid, kes meiega
sarnaselt olid lossivaldustest vlja visatud.
Iris
199 Kuues pev
ktt lossi poole.
Iris
199 Kuues pev
ktt lossi poole.
Iris
/Fontainebleau 200
Olja Grupikas | Fontainebleaus
201 Kuues pev
Maria
201 Kuues pev
Maria
201 Kuues pev
Maria
/Fontainebleau 202
Gerly | Pat's message
203 Kuues pev
Piret (P)
Liisi
203 Kuues pev
Piret (P)
Liisi
203 Kuues pev
Piret (P)
Liisi
/Fontainebleau 204
Sulev | Fontainebleau
/Fontainebleau 204
/Fontainebleau 204
205 Kuues pev
Olja ettekanne Fontainebleaus
Fontainebleau loss on ks suremaid kuningalosse riigis. Samuti ks tiuslikumaid
vararenessanasspaleesid Prantsusmaal. Selles kuninglikus residentsis elasid lhemat
vi pikemat aega peaaegu kik Prantsusmaa valitsejad alates Louis VII-st 1137. aastal
kuni Teise keisririigi kukutamiseni 1870. aastal. Praegustele klastajatele vljendub
Fontainebleau kullasra selle lossi kuulsusrikast kaheksa sajandi pikkust ajalugu.
Hea jahipidamise paik. Fontainebleau mets on ks Ile-de-France'i suurimaid
metsamassiive ja asub umbes 60 km Pariisist kagus. See suureprane ulukiterikas mets
Prantsusmaa pealinna lhedal oli valitsejate armastatud jahimaa. Siiski oli omal ajal
sellise vahemaa lbimine ratsa vi vi tllas pris vsitav ja seetttu otsustati metsa
ehitada ka jahimaja. Juba 12. sajandil oli Fontainebleau's olemas vike linnus
Fontaine-Belle-Eau nimelise allika juures. Sellesama allika jrgi saigi Fontainebleau
oma nime.
Louis IX Pha (1214-1270) alustas residentsi laiendamisega 1259. aastal. Sisehoovi
mber kerkis mitmesuguseid hooneid. Hiljem jeti Fontainebleau hooletusse.
Lbi sajandite muutunud. Kuningas Francois I (1494-1574) otsustas
Fontainebleau mber ehitada renessansslossiks. 1528. aastal lammutati vana residents
peaaegu tielikult. Alles jeti ainult Ovaalues asuv torn. Tid juhtis Pariisi
ehitusmeistri Gilles le Bretoni. Algul kuninglikest eluruumidest Saint-Saturnini
kabelisse viivaks koridoriks planeeritud ruumist ehitati 30 meetri pikkune ja 10 m
laiune peosaal, mida praegu nimetatakse Henri II galeriiks. Seda saali kaunistavad
kassettlagi, freskod Fontainebleau koolkonna maalijatelt ja suur kamin.
Kunstiliselt thelepanuvrseim ruum Fontainebleau lossis on aga Francois I galerii.
Ka selle dekoreerimises osales Fontainebleau koolkond. Kuningas kutsus lossi
kaunistama tpilised 16. sajandi maneristlikku dekoratiivkunsti esindavad itaalia
kunstnikud Rosso Fiorentino, Primaticcio, Nicolo dell'Abate ja Vignola. Galerii
seinte lemist osa kaunistavad peamiselt mtoloogilistel teemadel loodud maalid,
mida mbritsevad lopsakatest itest ja puuviljadest ning peaaegu marplastilistest
graatsilistest figuuridest stukkdekoratsioonid. Seinte alumist osa aga kaunistavad
peente puunikerdustega seinapaneelid. Hiljem juhatas lossi ehitustid arhitek
Philibert Delorme. Ka hilisemad valitsejad kulutasid hiigelsummasid Fontainebleau
lossi vljangemise kujundamiseks. Henri IV (1589-1610) valitsusajal veti ette snagi
radikaalseid mberkujundusi. Ehitati juurde tiibhooneid, kujundati mber park ja
dekoreeriti interjre. Louis XV (1710-1774) ajal toimusid siin suuremad
mberehitused. Vana tiibhoone asemele kerkis Valge Hobuse ue lunapoolne
tiibhoone. Seetttu aga hvisid kahjuks imeprased Primaticcio maalitud freskod
Odysseuse legendi ainetel.
Hoonete mbruses. Ovaalu on keskpunkt, kust kik hooned vljapoole hargnema
hakkavad. Samuti mrgib see suuremas osas lossi asukohta enne suuremaid
mberehitustid. u on mbritsetud 16. ja 17. sajanditest prit hoonete fassaadidest.
Ovaalu on henduses hiljem ehitatud Valge Hobuse uega, kus asub kuulus
hoburauakujuline trepp. u on kolmest kljest mbritsetud hoonetega ning lnest
linna poole avatud. u sai nime 16. sajandil, mil sinna pandi hobuse skulptuur.
Grand Parterre on Euroopa suurim regulaarne aed. Selle rajasid vahemikus 1660 ja
1664 Andre Le Notre ja Louis Le Vau. See oli Louis XIV ajal tehtud
mrkimisvrmsein ehitus Fontainebleaus.
Cour de la Fontaine on kolmest kljest hoonetega piiratud u, kus lunapoolselt
kljelt avaneb vaade jrvele.
Oluline paik. Fontainebleau maneristlik ansambel, milles ukond veetis oma
pillavalt ekstravagantse elu, avaldas jdavat mju Prantsusmaa losside kujundusele ja
on Fontainebleau kunstikoolkonna snnipaik. Peaaegu kaheksa sajandit Prantsusmaa
ajaloost on seotud selle lossiga- alates 1137. aastast Louis VII kroonimisest kuni Teise
keisririigi langemiseni 1870. aastal. Sellise uhkeldava vlimuse, millega
/Fontainebleau 206
Fontainebleau loss meid vaatab ja ennast demonstreerib sai ta alles keiser Napoleon I
aegadel.
Kasutatud allikad:
1. 1000 lossi, kindlustja paleed. Sinisukk 2008
2. Euroopa lossid ja linnused. Ulrike Schber. Karrup 2005
3. Maailma arhitektur. Janice Anderson. Karrup 2009
4. Maailma kauneimad kuningalossid. Marcello Morelli. Karrup 2000
5. Chteau de Fontainebleau http://www.musee-chateau-fontainebleau.fr/
Olja | Cidre
207 Kuues pev
Piret (R) | Paralleeluniversumid
207 Kuues pev
207 Kuues pev
/Fontainebleau 208
Krt-Mari | Vikerkaare motiiv
209 Kuues pev
Iris | Pikk lugu
209 Kuues pev
Iris | Pikk lugu
209 Kuues pev
Iris | Pikk lugu
Premiere Classe Melun 210
Premiere Classe Melun
Minea
Sit hotelli mdus rnnaku le elanud siidrite ja fotoseeriaga. Esipink tegi pildi
keskpingist, misjrel keskpink ritas teha pilti tagapingist, suutes kogemata kadreerida
vga vluva dekolteefoto. Ja kige lpetuseks suutsime oma pildistamissessiooni
suurejoonelise lppakordi ning kroonijuveelina talletada esipingi auhinnavrilise
fotolavastuse.
Enne veel, kui judsime oma tookordsesse bimispaika, kisime lbi viksest Lidlist,
mis vrib mainimist vaid seetttu, et osa meie seltskonnas ji ostujrjekorras he
hrrasmehe taha, kes valmistus tenoliselt maailmalpuks. ks kempsupaberi pakk
teise jrel ja nnda nii kaua, kuni ta neid enam rohkem hte torni ei suutnud tsta.
Iseenesest muidugi vga ettengelik, sest tsi ta on, et iga niigi halb olukord muutub
veel mrgatavalt ebameeldivamaks, kui kempsupaber otsa saab. Nii on ehk isegi
lohutav teada, et maailm vib kll apokalptilistes leekides pleda, mestikud vivad
variseda ning tulvaveed la lainetena le tervete linnade, aga vhemalt oma hella
taguotsa saab ikka veel phkida paberiga, mis on pehme kui udusulg, valge kui
langevad lumeritsakad ning lhnav kui toomingais maikuus.
Kui kempsupaberihrrasmees lpuks viduka naeratuse saatel oma saaki autosse
hakkas laadima, said ka meie mitte nii viduka olemisega kaasteelised lpuks tulema.
Vike Meluni linnakese hotell, kuhu me seejrel maandusime, oli samasugune nagu
esimestel del. Toad kitsukesed, lemine nari rmiselt klaustrofoobiline ja toauste
taga koridoride asemel avatud kiguteed. Seekord me isegi ei ritanud
htusgiotsinguile minna ning selle asemel avati mitmel rindel seltskondlikud
jutuklubid. Kes sees, kes vljas, kes siidri, kes veiniga. Kui hilisel tunnil lpuks
ilmnes, et daamidele polegi piiritust pakkuda, siis lksime Piretiga siiski ra magama.
Mis see on, ksis Margarita nrgalt. Kas viin?
Kuninganna! hatas Peemot. Kes siis daamile viina pakub, khises ta nrdinult.
See on puhas piiritus!
Sulev
hus jlle probleem ja vajadus leida mni supermarket. Murelikult ning tdinenult
autodesse ja teele. Ent peale paari tnga teersete sgikohtadega leidsime lpuks
titsa ttava supermarketi ja kik oli taas imehsti. Supermarketi parklas juhtus
mu'ga pisike naljalugu. Ostsin siidrit, juustukillu ja paki sinki - selline ilmselt
praadimiseks meldud sink nelja alustassi suuruse ja srmepaksuse tkiga. Kuna
rahvas alles hngis poes, istusin auto krvale rekivile ja lasin heamaitsta. hes autos
istuv taat muudkui vaatas ja vaatas ja silmad lksid ha enam jlli ja jlli. Mingil hetkel
ta ei saanud teisiti, tuli autost vlja, soovis mulle head isu ksides, et kuidas ka
maitseb... Lpuks saabusid kallid kaaskannatajad. Nad olla poes seisnud jrjekorras
mingi mehe taga, kellel ilmselt vib kahtlustada teatavat khuprobleemi, sest hrra
veeres vlja ostukruga, millesse oli kuhjatud pool rekkatit vetsupaberit...
Pingelangus... Tna judsime bimiskohta esimest korda sel reisil sellisel ajal, et vot
vtaks midagi ette. Pidu toimus hoopis meie toa ukse ees rduna avatud koridoris
nagu see senini on olnud kigis neis plastmasshotellides. Hetk tagasi lppes vein ja
siider ning viimasedki klalised on oma vooditesse tuttu juhatatud... Kui nii vib
elda, siis homme veel ja reisi n "ametlik osa" on hel pool. Ja see on mulle tsiseks
kergenduseks. Homme htul saame ka autodest lahti ja siis... Pariis-Pariis.
211 Kuues pev
Sulev | Piknik
211 Kuues pev
Sulev | Piknik
211 Kuues pev
Sulev | Piknik
Vaux le Vicomte 212
Seitsmes pev
06.04.2014
Vaux le Vicomte
Minea
Prast peaaegu ootamatult pikka und vttis meid vastu uus helge pev, mille
juhatas sisse pea ra lmise kolksatus ja sellele jrgnenud siiras ning hingestatud
ropendamine. Jah, verejanulised narid olid taas nudnud sisse oma igapevase
ohvrianni ilmsta tudengi peamuhu.
Ohver narijumalustele toodud, kulges lejnud hommik ilma suuremate vigastuste
vi hdadeta. Vljas valitses vastpuhkenud lehtede jrgi lhnav jahe hommikuvrskus
ning kui veel sai vikesest barikust plasttopsist kohvi rbata, muutus olemine kohe
pris rmsaks ja rsaks. Asjade kokku pakkimine lks nobedalt ja sna pea istusin
bussisfride esipingil, kuhu endine tagareakomando viimase peva puhul oli
lendatud.
Ekspeditsiooni jrgmiseks sihtpunktiks Vaux-le-Vicomte, milleni juhatav edev
plataanialle juba kaugelt le rohetavate vljade ktte paistis. Kohale judnud, leidsime
eest tiesti inimthja parkimisplatsi. Ei mingeid tunglevaid inimmasse, ei mingeid
hiiglaslikke turistibusse, ainult vaikus ning natuke unine phapevahommik, milles
sttisime end aiamri rde ritta ning kuulasime, kuidas Louis XIV rahandusminister
Foquet suutis astuda kolossaalselt tohutusse mbrisse.
Sulev | Silver
213 Seitsmes pev
Kui kord juba oled riigiametnik, kes ttab kapriisse ja suurushullustuse all kannatava
valitseja heaks, viks ju olla nii palju oidu peas, et mitte endale riigi rahade eest
ehitada uhkemat lossi kui kuningal endal, aga ei. Foquetle nii palju tervet
talupojamistust polnud antud suurejooneline barokkpalee ehitati valmis ja Le
Ntrel lasti rajada aiad mistaolisi veel kuskil Prantsusmaal ei leidunud.
Kui aga Louis XIV kompleksi avamispidustustel kike seda uhkust ja edevust ngi,
lks ta kadedusest mitte isegi roheliseks vaid ilmselt pris rritunult punakaslillaks.
Foquet lendas oma lejnud eluks vangikongi, Vaux-le-Vicomte konfiskeeriti ja jeti
lagunema ning hbistatud tige kuningas prdus Foquet heaks ttanud arhitektide
poole ning kskis neil rajada palee ja aiad, millest uhkemat ega suuremat ei suudaks
keegi endale iial lubada. Miks see kogu maailma hiilgavaim palee pidi just soosse
rajatama, ei oska ma kommenteerida, aga igal juhul just kogu selle tramburai
tulemusena Versailles sndiski.
Seda tuleb aga elda, et punnitas Louis XIV palju ta punnitas, aga tleksin, et
tegelikkuses tal siiski ei nnestunud Foquetd le trumbata. Vi olgu, suuruses ja
hullumeelsuses kll, aga mis puutub arhitektuurilisse ldilmesse, on Vaux-le-Vicomte
Versaillest igal juhul peajagu le.
Nii avaneski meile sepistatud raudvrava vahelt vaade halliseguste pilvede taustal
krguvale elegantsele lossile. Kompaktne ja proportsionaalne ja ilus oma edevas
lihtsuses. Seistes aiapoolse fassaadi juures, hakkasid mngima Le Ntre poolt
kavandatud keskteljeline smmeetria ning tusvate ja laskuvate terrassipindadega
saavutatud ruumipetted ja illusioonid, mis visuaalselt vahemaid lhendasid ning
mned elemendid esimese hooga nhtamatuks jtsid.
Suuna vtsime kik aia kesktelje lpusihti markeeriva Heraklese kolossi poole, mis
kaugelt tundub vikese ja lhedalasuvana, kuid kuhu jalutamine on tegelikult paras
ettevtmine. Eriti arvestades seda, et kige alumisel krgustasandil laiutab ristipidi
jalus ees pikk kanal, millest saab mda vaid ht vi teistpidi ringiga.
Kik oli aga nii vluvalt inimthi ning avar ja suurejooneline, et kui lpuks kik
Heraklese juures laiuvale muruplatsile judsime, olime Vaux-le-Vicomteist vist kll
pris sillas. Seda selle sna otseses mttes, sest suur thi vli inspireeris hppepilte
ning teisi ju- ja ilunumbreid nagu silla viskamine, hundirattad vi niisama ndsal
ilmel murul lebamine.
Sillad visatud ja ngu naerul, istusin jahedale kivipingile ning skitseerisin ees laiuvaid
terrasse ning taamal krguvat chteaud.
Kristiina
Esimesed psukesed lossi vrava taga! Uksed tehakse lahti ja loss hakkab esimese
korruse osas "lbi paistma".
Le Notre oli geenius. Vertikaalplaneering!!! Perspektiiviga mngimine. Silma torkas
palju uusi istutusi. Paljud kohad on suletud. Pike paistab aga tuul on klm. Tuleb
selga panna vorm number kaks!
Piret
Esimene peatus - Vaux-le-Vicomte. Ettekanne. Ja me saime fotografeerida inimthja
parki imeline. See hommik oli meeldejv avarus ja ainult meie. Pdsin kinni
pda iga detaili, aga seegi kord liikusin RLK-ga. Seekord olid Kristiinal patareid
korralikult laetud, et tekkis tunne, kas ikka juan talle jrgi.
Aga see park on mu mlus ja jllegi ks unistustest sai teoks. Nd ma tean, millest
ppejud rgivad, kui nitavad Vaux' pilte.
Sketchbookìs on mul kirjutatud sellised read:
"...snatu, ma olengi siin! Nautisin igat hetke."
Vaux le Vicomte 214
Sulev
Tna hommikul saime hotellist minema vist esimest korda tiesti kokkulepitud ajal, ei
sattunud stausse ja ei sitnud valele kiirteele. Seetttu kgelesime Vaux le Vicomte
aia taga juba ammu enne vravate avamist. Tpselt kellaks hakkas maanduma igast'
luksbusse pensokatega ning jaapanlastega, kuid meil oli seekord eelis - me olime enne
kohal, me olime pikemad ja me olime nooremad! Nad isegi ei ritanud... :) Seekord
tllerdasime siis meie nende piltidel - el kahjurm, mis ei kompenseeri kerget
pettumustunnet, mis Vaux'st ji. Tegelikult olin Vaux le Vicomte'i oodanud terve
reisi. Mul olid eelmisest kigust sellest pargist livrdes (-l-i-v--r-d-e-s!)
mlestused, kuigi tollal jlkusime lausvihmas prgikotid seljas... Aga seekord...
Kuidagi pihtasaanud olid broderiiparterid. Oli nd selles sdi mingi kole
pukspuuhaigus, pikesepletus, vanadus? Purskkaevud ei ttanud veel, suvelilled
olid istutamata. Tsi, mningat lohtust pakkusid vaasidesse siia-sinna poetatud
nartsissid. Aga vib-olla oli seal oma osa ka suhteliselt klmal ja tuulisel ilmal, aga
vib-olla ka prantsuse pargist ammut' muljete lekllusel. Vaus tundsin taas, et mul
on selle aasta suhtlemislimiit juba n+1 kordselt letatud ja pdsin Heraklese kaitsva
nuia varju pgeneda. Ent kallakust les vantsides tervitas naaberalleelt juba energiast
pulbitsev rmus amatsoonide salk... Ja siis algas kehalise kasvatuse tund sildade,
krude ja pramiididega... Oli vga lbus, hus oli klmast hoolimata kevadet.
Fotosessiooni ja pisukese skitsimise jrel jalutasin vaikselt tagasi ja valisin tee
umbekasvanud boskettide vahel pargi lunaosas (? - pole kll ilmakaartes kindel).
Metsateed, tielik rahu ja vaikus. Vahel lopsakate pldmarja ja kibuvitsavsase metsa
sekka mni tahutud kivi vi koonuseks petud pukspuu. Kuidagi hubane oli see
sirgete teedega mets. hel hetkel see siiski sai otsa (nagu kik head asjad) ning
avastasin end chateau lunafassaadi juurest. Panin klapid phe ja pdsin skitsida.
Pean vist snad tagasi vtma, kui tlesin, et lahkusin pettumusega. igemini, vib-
olla ige pisut, sest park ei toitnud mu lesketud ootusi. Kuid mitte loss... See Le
Vau ja Mansarti loodud maja on lihtsalt ilus. Proovisin seda siit ja sealt les joonistada,
aga tulemused jid tagasihoidlikuks. See-eest ostsin maja repro - kellegi
pliiatsijoonistuse XIX sajandist.
Iris
Vaux le Vicomte 214
Sulev
Iris
Vaux le Vicomte 214
Sulev
Iris
215 Seitsmes pev
Minea | Vaux'...
Vaux le Vicomte 216
Gerly
Vaux le Vicomte 216
Gerly
Vaux le Vicomte 216
Gerly
217 Seitsmes pev
Sulev | Vaux le Vicomte
Vaux le Vicomte 218
Iris | Grand Canal
219 Seitsmes pev
Vaux le Vicomte 220
Liisi
Vaux le Vicomte 220
Liisi
Vaux le Vicomte 220
Liisi
221 Seitsmes pev
Sulev | Vaux' meeleolu I
221 Seitsmes pev
221 Seitsmes pev
Vaux le Vicomte 222
Sulev | Vaux' meeleolu II
Vaux le Vicomte 222
Vaux le Vicomte 222
223 Seitsmes pev
Minea
223 Seitsmes pev
Minea
223 Seitsmes pev
Minea
Vaux le Vicomte 224
Kristiina
Kadri
Vaux le Vicomte 224
Kristiina
Kadri
Vaux le Vicomte 224
Kristiina
Kadri
225 Seitsmes pev
Piret (R)
225 Seitsmes pev
Piret (R)
225 Seitsmes pev
Piret (R)
Vaux le Vicomte 226
Sulev | Kehalise kasvatuse tund
Vaux le Vicomte 226
Vaux le Vicomte 226
227 Seitsmes pev
Sulev
227 Seitsmes pev
Sulev
227 Seitsmes pev
Sulev
Vaux le Vicomte 228
Olja | Assistent
229 Seitsmes pev
Olja
Maria
Piret(P)
229 Seitsmes pev
Olja
Maria
Piret(P)
229 Seitsmes pev
Olja
Maria
Piret(P)
Vaux le Vicomte 230
Gerly | Parterre broderie
231 Seitsmes pev
Pireti ettekanne Vaux's
Asukoht. Vaux-le-Vicomte'i loss asub u 40 km Pariisist edelas.
Lhikirjeldus. Vaux-le-Vicomte'i lossi lasi ehitada legendaarne Louis XIV
rahandusminister Nicolas Fouquet. Lossi omanik oli ebatavaline tegelane Prantsusmaa
ajaloos. Kaval ning riskivalmis minister armastas luksust ja rikkust, aga ka kunsti, olles
nii kirjanike kui kunstnike metseeniks. Oma lossi ehitama kutsus ta kolm geeniust:
arhitekti Le Vau, aedniku Le Ntre ja kunstniku Le Brun. Kui 17. augustil 1661.
aastal toimus lossi suur avapidu, kuhu loomulikult oli kutsutud ka Louis XIV, olid
klalised vaimustusest snatud ja kuningas ha enam tujutu, nhes oma alluval
uhkemat valdust kui Pikesekuningal endal. Kolm ndalat hiljem vangistas
musketride kapten d'Artagnan minister Fouquet, kes misteti prast pikka
kohtuprotsessi riigivara rvimise eest eluks ajaks vangi.
Vaux-le-Vicomte on vaieldamatult Andr Le Ntreì meistriteos. Esimene
klassitsistlik Prantsuse aed, mis kasutab rafineeritud perspektiiviseadusi ja suudab
seetttu ikka ja jlle llatada. Le Ntreì kompositsiooni olemus ei seisne mitte
smmeetrias, vaid tasakaalus. Aia rafineeritus seisneb positiivses mttes vaataja
ootuste pidevas petmises ja peidetud llatuste abil uudishimu levalhoidmises. Le
Ntre oskas niisiis meelitada klalisi pargi kige kaugematesse nurkadesse, isegi kui
selleks pidi rohkem kui pool tundi jalgsi kima. Vaux-le-Vicomteì loss asub
platvormil aedade kohal. Aiapoolsest saalist avaneb esimene vaade le parterite kuni
kesktelje kige kaugema punktini, milleks on teisel pool orgu paistev monumentaalne
Farnese Heraklese skulptuur. Parter asub mrgatavalt madalamal kui aia lejnud
osad ja nii ei saa ornamenti kogu selle tielikkuses imetleda mitte ksnes terrassilt,
vaid ka mbritsevatelt teedelt. Lossist kaugemal jtkub peatelg laiemana kui lhemal.
Tnu sellele ei tundu lossi poolt vaadatuna kaugemad aiaosad nii eemal olevatki.
Teeraja lpus jutakse tisnurkse basseinini ja grotid, kus asuvad jejumalate kujud,
tunduvad olevat keulatuses. Kui minna teisele poole tiiki ja tagasi vaadata, siis
peegeldub vees kauguses olev loss. Grottide kohal olevalt terrassilt avaneb ldvaade
kogu aiale.
Restaureerimine. Aed hvitati 1789. aastal Prantsuse revolutsiooni kigus. 1875.
aastal ostis tstur Alfred Sommier lossi ja aia. Aiaarhitektid lie Lain ja Henri
Duchne restaureerisid parterid lihtsustatud kujul. 1910-1923. aastatel aed
rekonstrueeriti historismi vaimus, kiki purskkaeve uuesti tle ei pandud. Tnasel
peval on Vaux le Vicomteì loss eraktes ja kuulub hertsog ja hertsoginna
Vogsile. Loss erakordselt heas seisus. Omanikud on huvitatud Nicolas le Fouquet
ajastutruu olustiku hoidmisest. Pidevalt korraldatakse huvitavaid ritusi- nagu niteks
laupevahtused htusgid knlavalgel vi kostmiparaadid lastele.
6. aprilli 2014. aasta hommik kell on kuskil 9.30. Me auto peatub, sest tegu on he
vimsama alleega, mida olen ninud. Bussist vljub Minea ja teeb mned klpsud.
Meie vaatevlja varjab Mercedes Vito ja jme lootma Minea klpsudele. Natuke
maad edasi sites olemegi kohal Vaux le Vicomte. Vaikus Meie seltskond on
esimene, aga mitte kauaks saame esimesed inimthjast Vaux le Vicomteìst fotod.
Seisan lossi ees ja naudin iga hetke ja kohta, mida silmad juavad esimese hooga
haarata. Isegi ei tee ma vlja Sirle ja Sulevi kommentaaridest, et huvitav, kas mingi
haigus on kallal vi mis seal on jtan neid arutama ja naudin seda suurust ja vaikust.
Uskumatu, siin on testi nii vaikne ja rahulik vrreldes Versailles`ga. Kik see vtab
snatuks. Kahjuks on tuuline ja veepeegeldused jvad ngemata, aga ikkagi on
uskumatu, et sellise aia, mis on nii lbimeldud ja llatusterohke, on keegi loonud
Kasutatud allikad:
Mazzoni, I. D. (2006). Aiad ja pargid : aiakunst antiigist tnapevani. Tallinn : TEA Kirjastus
Sceaux 232
Sceaux
Kristiina
Sirlelt phjalik ettekanne. Silma torkab asiaatide suur osakaal klastajate seas -
tegemist on tasuta linna pargiga.
Kellukakujuline perspektiiv. Vaated! Roosa ja valge boskett! Kaunis kaskaad!
Kaldteed restaureerimisel.
Maitsev kohvi ja vahvel - mida elult veel tahta. Lpuks avastasime imelise aia -
pgatud marate pukspuude, siniste Myosotiste ja valgete tulpidega kujundatud.
Lihtne ja imeilus!
Piret
Teine peatus Sceaux. Linnapargina kasutuses ja phapevale kohaselt vga
rahvarohke. Vrvide mng. Luikede pesaehitus. Purskkaevude kaskaad.
Minea
Tagasi bussis viis kole kiirtee meid maalilistele vikelinnatnavatele, kus keset
ebannestunud katset klgboksi tagurdada, tormas kki bussi poole terve kihav parv
vrvilisi ja nrvilisi rulluisutajaid. nneks kski neist pris vastu klaasi ei lennanud,
aga palju just puudu ei jnud. Et parvlevate sportlaste eest pgeneda, sitsime
kvartalisisestele tnavatele, kus itsesid ties ehtes roosad mandlipuud.
Prast lhikest jalutuskiku, mis mdus edevatest eramajadest ja nende ilusatest
aedadest, judsime Sceaux parki, mis kihas toredast elavast melust. See, et sinna oli
maha potsatatud jrjekordne vike palee, mille mber oli pargi kavandanud
jrjekordselt Le Ntre, ei olnud ldse peamine ega oluline. Meelde ji ikkagi see,
kuidas sajad inimesed seal elust ja phapevast rmu tundsid.
Kikjal olid jalutajad ja piknikupidajad, muruplatsidel mngiti petanki ja sulgpalli,
istuti ja logeleti ja aeti juttu. Kui olime ise pargile vikese tiiru peale teinud nhes
teel tigedat luike, mnusalt vpsikulist pargisoppi ja krget veekaskaadi istusime
samuti murule. Joonistasin inimesi ja parki ja kellukat, kuniks vihmasabin meid
minekule peletas.
Gerly | Chateauvsimus
Sceaux 232
Sceaux
Kristiina
Lihtne ja imeilus!
Piret
Minea
minekule peletas.
Sceaux 232
Sceaux
Kristiina
Lihtne ja imeilus!
Piret
Minea
minekule peletas.
233 Seitsmes pev
Kristiina | Sceaux
Sceaux 234
Minea
Sceaux 234
Minea
Sceaux 234
Minea
235 Seitsmes pev
Maria | Sceaux
235 Seitsmes pev
Maria | Sceaux
235 Seitsmes pev
Maria | Sceaux
Sceaux 236
Sulev
Piret (R)
Sceaux 236
Sulev
Piret (R)
Sceaux 236
Sulev
Piret (R)
237 Seitsmes pev
Krt-Mari | Sceaux *kelluke*
Sceaux 238
Sulev | Hei! Ja nd ked les!
239 Seitsmes pev
Sulev | Maskaroonid
239 Seitsmes pev
Sulev | Maskaroonid
239 Seitsmes pev
Sulev | Maskaroonid
Sceaux 240
Sulev
Sceaux. Ma ei suutnud sveneda. Kui Sirle ettekannet peahoone taga kuulama
hakkasin, tajusin jrsku, et tegelikult on see reisi viimane "tsine" eesmrk - Pariis
pidi jma pigem hingetmbamiseks. Mtted hulpisid laisalt eelmistel pevadel...
Sceaux muidugi llatas oma rahvarohkusega. Barokkrahvapark... Mitte muuseum.
Kndisime tiiru peale, pdsin joonistada, kuid pea oli thi ja ksi tegutses huupi.
Seadsin enne kokkulepitud aega sammud vljapsu poole. Teel avastasin kohviputka
ning jooksult take-away kohvi tellides sain positiivse teenindusoki. See hrra, kes
kohvi tegi - no kirjeldamatult viisakas ja sbralik, kuid seejuures mitte levoolavalt ja
familiaarselt... Koperdasin kokkulepitud kohtumispaika ning avastasin oma
hmmelduseks, et rahvas juba koguneb. Mned parandamatud entusiastid leidsid veel
judu minna vaatama midagi kasvuhoonesse... Tegelikult mtlesin viimased
veerandtunnid Sceaux's autode kohaletoimetamisele ja raandmisele. Vib ksida -
on's selles midagi rasket...
Olja
Seaux'st roadbookis
The Chteau de Sceaux is a grand country house in Sceaux, Hauts-de-Seine, not far
from Paris, France. Located in a park laid out by Andr Le Ntre, it houses the
Muse de lle-de-France, a museum of local history. The former chteau was built
for Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV's minister of finance, who purchased the
domaine in 1670. The present chteau, designed to evoke the style of Louis XIII,
dates from the Second Empire. Some of Colbert's outbuildings remain, and the bones
of the garden layout.
The seigneurie of Sceaux appears in 15th century documents, but little remains above
ground of the chteau built for the family Potier de Gesvres in 1597. Colbert turned
to some of the premier royal architects and craftsmen to design a seat worthy of his
station, the architect brothers Claude and Charles Perrault and Antoine Lepautre,
and the premier peintre du roi Charles Le Brun.
Jean-Baptiste Colbert, Marquis de Seignelay, son of Colbert and minister of the
Navy, inherited Sceaux in 1683. He added sculpture by Franois Girardon and
Antoine Coysevox. His embellishments to the grounds extended the formal terraced
layout, the bones of which remain, and excavated the Grand Canal, a kilometre in
length, along the valley bottom. Le Ntre laid out a main axis centered on the
chteau and descending in a series of terraces to the valley bottom, then rising on the
far side. The main axis is crossed by two grand secondary axes at right angles, one
delineated by the alle de la Duchesse and the formal stone Cascade that flows down
to fill an octagonal basin, the other the Grand Canal.
Jules Hardouin-Mansart built the Orangerie, which was inaugurated by the King at a
fte in 1685. Sceaux was sold in 1699 to Louis' illegitimate son, the duc du Maine,
whose wife, Anne, duchesse du Maine made it the setting for her glittering salon in
the first decades of the eighteenth century, which reached its apogee in the Grandes
Nuits of 1714-15, sixteen ftes of music and opera-ballets that unfolded every two
weeks and drew the best musicians of France, under the direction of Jean-Joseph
241 Seitsmes pev
Mouret. The salon at Sceaux attracted the young Voltaire. The duchesse du Maine
had the pavilion of the Mnagerie built, to designs by Jacques de La Gupire, and
gave it a garden setting, to the north of the chteau; only its foundations remain.
During the French Revolution the property was confiscated as a bien national, its
contents sold for the benefit of the nation, and the building bought by M. Lecomte, a
merchant of Saint-Malo. Under the Consulat, the original chteau was demolished,
but the pavilion of Aurore, the Orangerie, the stables, and outbuildings were
preserved. Crops were grown on Le Ntre's terraces.
The duc de Trvise, son of Napoleon's Marchal Mortier, who had married the
daughter of M. Lecomte, inherited the domaine and set to restoring the park and the
pavilion and Orangerie. The gardens were restored, with parterres and gravel largely
replaced by clipped lawns. In 1856-62 he erected the present smaller chteau in brick
with stone quoins, designed to evoke the style of Louis XIII, designed by the architect
Augustin Thophile Quantinet and built by Joseph-Michel Le Soufach.
In 1922, the heiress of Trvise, princesse de Faucigny-Cystra, planned to give up
Sceaux to real estate developers; through the efforts of the mayor Jean-Baptiste
Bergeret de Frouville it was preserved and opened to the public of the town that had
grown up around the park.
Today the chteau contains the Muse de lle-de-France. This museum contains one
of the largest collections of the painters of the School of Paris, among which are four
paintings of Maurice Boitel.
Tekst: Wikipedia
Pariis-Pariis...
Piret
bimiskohtadesse sit ja autode raandmine. Ees ootasid pevad Pariisis. Autode
raviimine vttis aega nii mnedki tunnid. Sellest lhemalt vivad rkida Sirle,
Sulev, Kristiina ja Silver, Otsustasime lejnutega ise sgikohta minna otsima, aga
pika otsimise peale haarasime ikka pitsad ja pirukad.
Kristiina
Pariis...
... siit me tuleme! Panime pagasi maha, et teised saaksid selle korterisse viia ning
kiirustasime Silveriga autot tagastama. Sulev ja Sirle asusid bussi tagastama. Oleks
keegi arvanud, et see htu saab niivrd pnev olema, oleks tagastajate leidmiseks
ilmselt konkurssi vaja linud. Aadress navis ja mis seal ikka. Kohale judes ei ole aga
Europcari silti kuskil. mber kvartali ring ja ikka ei ole. Peatume parklas. hkkond
on rev ja ma sn ra viimase okolaadi. Sulev ja Sirle saavad siiski mingit infot.
Asume taas sitma. Sites kulub ktus ning Sulev ja Sirle otsustavad tanklat otsima
minna. Mne aja prast selgub, et neil ei tta enam navi. Meie aga paneme navisse
koordinaadid ja asume sitma. Silver kontrollib, kas seal, kus me oleks nagu ninud
Europcari mrki, on siis tagastuskoht - aga ei ole. Otsustame sita nd koordinaatide
jrgi. Ja ennne imet - ongi silt ja ige koht. Viis korrust allpool leiame parkimiskoha
ja asume teisi ootama. Silver nbib lahti lle. See on soe aga sellest pole ka enam
midagi.
Helistab Sirle ja teatab, et on kohal ning kolmandal korrusel. Lubab alla tulla -
ootame, aga neid ei tule ega tule. Hoiame neile head laia parkimiskohta. Ja nd
selgub, et me oleme erinevates parklates. Saame siiski vtme ra anda. Tuleme maa
alt vlja ja oleme rongijaamas. Vtan Sirlega hendust ja lepime kokku kohtumise
Pariis-Pariis... 242
kella all. Mina olen kohal, tema ka aga kahjuks mitte. Oleme erinevates jaamades:)
Kuna me Silevriga ei tea kumbki oma korteri aadressi siis otsustavad Sirle ja Sulev
meie juurde tulla. Lheb vast pool tundi ja kohal nad ongi. Kht on thi ja nrvid on
lbi. Teeks midagi mnusat - suundume sma. Teel peatume Notre Dame ees ning
naudime sumedat d ja Sirle lut. Nii vhe on nneks vaja! Veidi hiljem kreeka
restoranis istudes on juba kik htul juhtunu meelest linud ja asendunud sbega.
Juan korterisse kus nii armsalt on jetud tuli kapil plema...
Sulev
Judsime poole kuue ringis Pariisi. Plaani kohaselt pidanuksime vtma ktust,
panema rahva bimiskohas maha ja siis autod ra andma. Renoo tmbas kusagil
linnapiiril kosmosesse tpiks, mistttu saime paagi tis enne kesklinna vaid bussil. Seal
ma tegin ka esimese valearvestuse - niipea, kui ktusenidik hakkas viimast klotsi
nitama, lpetasin tankimise - mtlesin, et saan niiviisi u. 10 l ktuseraha kokku
hoida. Kindlasti tahaksin seejuures hea snaga meenutada pruunlasest mjat:
mludes lahtise suuga ntsu andis ta igati mista, et ma tema putkas viibimisega kin
talle ilgelt pinda... Ei mingit ponsuuri, sii vupleed ega oorevuaad - lihtsalt pilk, mis
tleb:
"Get lost sucker... "
Nojah. Ja siis algas keerutamine. Kohtusime renooga ning asusime mber Les Halles'i
kvartalite tiirutama, et rahvas vimalikult kodu lhedal maha panna. Asi lks juba
nrviliseks: kell tiksus, mul ei olnud aimugi, mis inkvisitsioon mind ootab, kui
autodega peaks hiljaks jma vi kui kaua tohib hiljaks jda (papril oli kirjas 18.00,
aga me alles tiirutasime ja kell oli juba le kuue). Lpuks tegime mingis x kohas
peatuse, emotsioon oli hetkeks laes ja mul oli kange himu minna Silverile selgitama,
mis ma sellest kigest arvan. Hppasin rooli tagant vlja ja unustasin kigu sisse...
Paari sekundi jooksul elasin teadmises, et sooh... nd siis saavad paugu mlemad
rendikad. Mttejul ja telepaatiat kasutades sain vajutada kuidagi pidurit ja siis tagasi
autosse kobida - ausna ma ei tea, kuidas, pole mingeid mlestusi. Tdrukud olid
kik nost valged, ma ise algul sna roosa, kuid valgeks kiskus palju hiljem, kui
hakkasin mtlema, palju see jant vinuks maksma minna.
Jtsin oma kohvrikese, nagu teline dentelmen, daamidele kanda ja nii lks lahti
meie orienteerumismatk Pariis-Peking-Pariis, ekipaaid mina ja Sirle ning Silver ja
Kristiina. Kigepealt tuli leida koht, kus saaks tankida Renood. Pool tundi ekslemist
Pariisi kesklinnas kroonis edu - mingi supermarketi ukse krval seisis ksik tankur,
kus sai maksta kaardiga. Ja siis lks uuesti lahti. Gare du Nordi leidmine ei olnud
tegelikult probleem, kuid Europcari parkla leidmine kll. Tegime mber vaksali
mitmeid tiire, kuid ei leidnud iget pesa. Bussi ktusenidik kukkus muidugi selle
peale pgala vrra alla. Lpuks parkisime autod hte suvalisse tasulisse parklasse ning
lksime Sirlega jalgsi avastusretkele. Leidsime kontori. Saime teada, et nneks vime
autosid enda kes hoida penaltita kuni homme hommikuni. Saime juhise ka parkla
kohta - see oli ogu aeg olnud n meie nina all, olime sissesidust n+1 korda mda
kimanud, kuid nkane mrk, mis tuules ripendas ji meist kahjuks mrkamata.
Parklasse saamine thendas nd veel ht tiiru mber kvartali. Ok. Ksisime igaks
juhuks, mis saab, kui paak ei ole tis. Ei midagi hirmsat, vaid +50 eurot. Seega tuli
leida koht, kus saaks bussile pisut peale tankida. Autodesse ja tuld. Leidsime peagi
he tankla ja jime sappa seisma. Silveril olid parkla koordinaadid ja kaart ja nad
otsustasid, et ei hakka meiega sabas seisma, vaid lhevad parklasse ra - seal siis
kohtume. Kui meie kord oli tankida, selgus, et sularahas maksta ei saa, kuna kedagi
pole tl. Kaardiga maksta ei saa, igemini maksmiseks on vaja spetsiaalset selle
ktusefirma krediitkaarti. ks kutt motorolleriga oli juba nus nii, et anname talle
sula ja ta siis maksab ise meie eest... Siis aga selgus, et ta saab maksta vaid bensiini
mitte diisli eest... Sel hetkel tundsin kui hea on elada Eestis...
Veel pool tundi janti ja leidsime lpuks tankla... Edasi lks nagu lepase reega. Kuna
me olime Pont Neufi, Cite saare, Concorde vljaku ja Les Hallesi kvartalite vahel juba
teinud vist kmneid tiire, siis sitsin Gare du Nordi juurde juba ilma Tommi
juhatuseta, tuginedes vaid Sirle-Sirle rgatustele (nali, Sirle). Leidsime parkla ava.
Sitsin sisse ja siis... kis tagaluugi juures pauk! Sissesiduava oli 1,9 m krge, buss
ka. Kettidega mtetoru kis tiega vastu katust. Kne Kristiinale tles, et Europcar
243 Seitsmes pev
on 5 korrusel maa- all. Tigukigul, Sirle ees teed juhatamas, et kaablitest ja lampidest
saaks mda manverdatud, saime lpuks viiendale korrusele. Mu ked olid nii
higised, et keerangutel kartsin rooli kest libisevat. Kui sidan selle kula katustpidi
mne tala alla kinni! Viies korrus! Ta-taa! Ei mingit mrki Europcarist - kll oli igast
teisi rendikaid lademes. Ma tahtsin sellest kuradi bussist juba vlja. Kell oli 22.15
vms, autosid hakkasime ra tooma pisut enne poolt seitset. Sirle lks luurele ja naases
peatselt teatega, et tuleb minna tagasi kolmandale korrusele - Europcar on seal. No
@#%!&!!!! Hakkasin ringi keerama ja sitsin muidugi katuseservaga he
valgustusplafooni alla! Killud taga... Ohhh f...k!!! Ja taas tigusammul, Sirle punase
lipuga ees, les. Lpuks olime kohal. Paigas! Viisime vtme kontorisse ja sellega oli
klaar. Kontoris kll selgus, et teise auto vtmeid ei ole toodud...
Helistasime Kristiinale ja ta tles, et nad ootavad meid vljas, raudteejaama kella all.
Vtsime trepil 3 astet korraga ja judsime kella alla. Ei kedagi. Tegime tiiru, ikka ei
kedagi. Helistasime uuesti ja siis hakkas selguma tde, mis sai varsti kinnituse
Kristiina knest - nad on Gare du Estis! Kuidas see oli vimalik, ma ei tea. Nad olla
sitnud samade koordinaatide jrgi nagu meie ja leidsid kah Europcari parkla ja olla
lasknud vtmed mingisse karpi (ok, see oli kll loogiline, sest kordi on saanud nii
autot lennujaama jtta, kuid ikkagi...). Lisaks tuli sealtpoolt inff, et nad ei oska nd
kuhugi minna. Hva. Lksime siis kolmandat korda kontorisse ja selgitasime oma
olukorda. Kutid juba hirnusid meid nhes ja tlesid, et ok, auto vib jtta ka Gare du
Esti, et korras on, minge rahunege maha... Nd tuli veel les leida renoo ekipaa.
Otsustasime pisut tempot kiirendada ja kmpisime paarsada meetrit raudteejaamast
eemale teise metroopeatusse, et teel Gare du Esti ei peaks mber istuma. Jalutades ja
imestledes selle le, kuidas kaks neljakmneaastast ei oska metrooga linna tulla
(vabandust Kristiina ja vabandust Silver - aga nii see hetkel tundus), leidsime nneks
veinipoe. Sirle ji valima, ma haarasin suure Smirnoff Ice ja ruttasin tnavale - nii.
Nd algab puhkus!
Avastasime kaks nnetut jaamast. Kell nitas pool tundi puudu keskst. Kuhu ikka
minna mujale, kui Jumalaema kiriku ette. Istusime trepile, jime veini ning tegime
tulevikuplaane. Viimased pdisid kreeka restoraniga le silla Cite saare klje all.
Sk - taevalik, vein ok. Ja siis tunnine jalutuskik kodukorterisse... Autode
ravedajad, prostituudid, ised uitajad... Saatsime Silveri ning Kristiina koju. Kell
hakkas vist 3 saama, kui laekusime meie kohta, kus vapralt leval psinud Minea
ppejududele kohad ktte nitas (nneks magamiskohad). Ta vaeseke oli kui
kehastunud Une-Mati...
Minea
Ja nii judiski ktte meie ekspeditsiooni eksirnnakute osa lpp ning jrgmise sihina
ootas meid juba Pariis. Sit osutus muidugi ootuspraselt agooniliseks ja nii kulges
meie tee (esmalt bensiinijaama, seejrel juba esimese rikorteri otsinguil) lputus
punase fooritskli laines. Aknast vilksasid mda Pariisi bulvarid ning krged
prantsuse rdude ja ronitaimedega kortermajad, kuni viimaks hel kitsal tnavanurgal
peatusime. Vike nnelikult lppenud segadus le elatud, lasime esimese korteri
seltskonnal end maha laadida ning vtmetega teele minna.
Sellele jrgnes aga ha nrvilisemaks muutuv tiirutamine mber kvartali, kuhu
hestki suunast sisse ei saanud keerata. Elanud le peaaegu-avarii, mille jrel sda
veel tkk aega puperdas, seisime kki kaheksa inimese kompsudega viiekesi
tnavanurgal. Umbkaudne aimdus, kuhu liikuma peame, meil oli, aga see, kas
olukord ka nnelikult laheneb, oli kik natuke segane.
Kahe kohvri ja ige mitme la-, selja- ja kilekoti all vaarudes ei judnud mbrusest
suurt midagi thele panna. Oli raske ja natuke palav, tnavad kitsad olid tis asist
saginat. Viimaks peatusime hel vikesel paduprantslaslikul jalakijate tnaval sgavalt
potisinise ukse ees ning jtkasime oma seiklust telefoni teel edastatud juhiste
interpreteerimisega.
Vlisuksest saime sisse maailma kige kitsamasse tlismaailma hnguga hmarasse
trepikotta. Katse segasevitu juhiseid igesti tlgendada lppes viimaks edukalt, kui
ma ksikaudu kobades suundusin kitsast keerdtrepist les, et seal nne katsuda.
Kolmandalt korruselt leidsimegi oma totatud ukse ja lubatud karbikese koos
vtmega.
Meid vttis vastu vike korter, mille krgete lagede alla olid paigutatud
magamislavatsid, seinte peale kleebitud fotod Eiffeli tornist ning millest pidi
jrgnevaks kolmeks pevaks saama meie kindel pelgupaik. Enne veel kui aga saime
oma sbralikust kodukorterist rmu tunda, tuli kik vlisukse juurde hunnikusse
kuhjatud kimpsud-kompsud vinnata mda kitsaid jrske treppe kahe korruse jagu
krgemale. Julgen arvata, et need ohtrad sinikad, mis ma prast oma ksivartelt
leidsin, prinesid ilmselt just sellest esiemade vrilisest vgiteost.
Lpuks vaarusime natuke lbi klopitult aga siiski elusalt sisse, jagasime end
magamiskohtade vahel laiali, uurisime lbi kik, mis seal lbi uurida oli, klusime
aknast vlja, et vaadet nha ning vtsime viimaks vsinult aega selle jaoks, et ometi
kord hetke hinge tmmata. Kuulasime muusikat, jime siidrit ja sttisime asju oma
ke jrgi. Kui sai selgeks, et rendiautode tagastamiskomando veel nii pea tagasi ei
jua, otsustasime minna htust Pariisi avastama.
Niipea kui vlja tnavale astusin, tekkis kuidagi tuttav ja kummalisel kombel kodune
tunne. Muidugi polnud kik juulikuiselt lmbe ja sdasuvine nagu sel viimasel korral,
mil ma Pariisis kisin, aga oli seal soe, tnavate res krgusid heledatvelised
plataanialleed, linnatuled vbelesid soojade valgustppidena Seinei veepeeglil ning
Eiffeli torn ja Invaliidide kiriku kuppel srasid tumeda taeva taustal heledalt vastu.
Nostalgiline ja tore.
Tagasiteel haarasime vikesest sgikohast toidupoolist kaasa ning kndisime tagasi
oma potisinise ukse juurde. Vsinud, aga ikkagi elevil, sin oma sooja mozzarella,
singi ja pikesekuivatatud tomatitega pitsaliku ning jin krvale jahedat valget veini.
Kuigi htu oli juba ks veerenud, polnud meie autorendi-ekpaa ikka veel naasnud
ning jreleprimiste jrel selgus, et neil lheb kohale judmisega veel aega. Kuna mul
oli niikuinii veel tegemist ning Kadri, kes algselt pidi meie kadunud kamraade sisse
laskma, hakkas juba magama jma, lubasin selle vastutusrikka lesande enda peale
vtta. Kirjutasin pevamuljetest mrksnu les, lpetasin suure klirinaga he
klaaspokaali maise elutee ning vaatasin, kuidas korter vaikselt unele suikus.
Hmarusest ja ootamisest sndis kell 2:27 kiire impressioon sassis voodist.
kondajatele trepikojas tuli plema pandud, uks avatud ning juhtnrid jagatud,
maadlesin veel vlisukse lukku keeramise spetsiifikaga ning ronisin seejrel kigiti
vsinult oma magamisasemele. Isegi allkorruse summutatud kolinad ja saginad ei
seganud, magama jin praktiliselt koheselt, kui pea patja puudutas.
Olja
Vaatamata sellele, et eile sain suht hilja magama, oli tna hommikul le hulga aja
inimese tunne. Hommikul oli esimene objekt Vaux-le-Vicomte. Vga ge koht.
Tohutult meeldis. Palju mnusam kui Versailles. Jrgmise objekti nimi mul kahjuks
phe ei karga, aga see oli samuti ks Le Notre meistriteostest. Aga kui nd aus olla,
siis vaikselt enam ei viitsi chateau'desse ja parkidesse sveneda. Pildistame ka nd
ainult paar vaadet ja prast ainult siis midagi, kui on tegemist testi millegi vga ilusa
ja omaprasega. Alguses sai ikka vga palju pilte klpsitud.
Istusin tna bussis ainukest peva ees, pris ge oli, ngi ka mis maailmas ja tee peal
toimub. htuks judsime Pariisi. Oma hotelli otsimisel oli kll sehkeldamist nagu
ikka ja ks auto pani ilma autojuhita minema, nneks saime pidama, aga lpuks
leidsime hotelli ka les. Pris nunnu. Ainult ma kardan, kui siin meie vikses toas on
8 inimest lpuks, siis on suht kitsas. Aga pole hullu.
Rendikate ra andmine vttis ka tna aega 5 tundi. Seega need 4 inimest, kes sellega
tegelesid on ilmselt tiesti lbi. Lisaks kell on 00.30 ja nad pole prast rendikate
raandmist endiselt hotelli judnud.
Homme lhme Pariisi vaatamisvrsusi avastama. Kindlasti vaatan seda linna
teistsuguse pilguga, kui 5 aastat tagasi.
245 Seitsmes pev
Minea
245 Seitsmes pev
Minea
245 Seitsmes pev
Minea
Minea | htu
Minea | htu
Minea | htu
247 Seitsmes pev
Sulev | Kesk
Minea | htu
Sulev | Autoportree
Minea | htu
Sulev | Autoportree
Minea | htu
Sulev | Autoportree
249 Kaheksas pev
Kaheksas pev
07.04.2014
Ennelunane Pariis
Piret
rkan ja akna taga mrkan:
pike oleks tna justkui suurem.
Vljas muruplatsike, lsutab seal kassike
ja teeskleb surnut
Ljubomir Nikolov
Kohtusime Notre Dame juures. Kuulasime ettekannet ites kirsipuude all. Edasi
suundusime Tuileries parki, mis asub Louvre muuseumi juures. Judsime teistest
varem ja ootusaja veetsime kohvi ja saiakesi nautides. Saiakeste lhna tundes saime
knnivareste rnnaku ohvriteks ja meenus Hitchcock. Hea kll liialdan, nad ootasid
ilusti laua krval kuni neile mni kbeke pudenes, pigem olid need varblased, kes
kohe lauale hppasid ja hea, et otse suust tkki ra ei krabanud.. Lpuks hinesid
meiega ka lejnud seltskond ja sttisime endid mnusalt pikese ktte ettekannet
kuulama. Rohelised pingid vta ja istu seal kus soovid! Aga need olid llatavalt
rasked, vib-olla selleprast pole keegi neid omastanud vi on see ainult Eestis
kombeks mis ripakil, see ra
Minea
Hommik oli ootuspraselt unine ja uimane. Olukord muutus siiski hea mitme pgala
vrra rksamaks niipea, kui kginurgas omaette susisev kohvimasin titis kogu
elamise kohvilhnadega. Pestud, kustud, kammitud ootas meid hommikujahe Pariis.
Lhikese jalutuskigu jrel judsime Cit saarele, kus nrvilise ja krarikka inimmere
seest tusis lespoole Notre Damei kirik. Aga tee mis tahad, teliste gootikaajastu
hiiglaste, Chartresi ja Bourgesi jrel tundub Jumalaema kirik vikese ja sna
ebahuvitava klakirikuna. Kena kll, aga tegelikkuses siiski ei midagi erilist, vlja
arvatud ehk see, et kik kirikut mbritsevad kirsipuud olid ties roosas ieehtes.
Ettekanne ra kuulatud ja uus kokkusaamiskoht kokku lepitud, tegime tiiru ladina
kvartali vikestel kitsukestel tnavatel, kus prantsuse rdude kljes rippusid lopsakalt
itsvate taimedega tidetud lillekastid ning heljus pagaripoodidest vlja imbuvat
saialhna. he kortermaja katusekorruse aknal ngime vuntsidega papit, kes oma
itsvate mungalillede vahelt vlja vaatas ning kaugel allpool ringi askeldavat
linnasaginat jlgis.
Enne veel kui tagasi Seinei rde judsime, pikasime sisse hte nurgapealsesse
kohvikusse. Varustatud kohvi ja baguetteiga, seisin seejrel vljas vikese laua taga ja
tundsin, et olen omadega kuidagi vga Pariisis. See tunne svenes veelgi, kui ngime
je res ratlemata smpaatset habemikku vanahrrat joonistamas. Seineil seisid
reas vikesed laevad ning kaldardne knnitee oli tis vikeseid turismiputkasid, kus
mdi lputuid rohkem ja vhem stendavaid Eiffeli torne, kikvimalikke vidinaid,
millele oli peale ldud Chat Noiri plakatipilte ning lugematuid fotosid vanast
Pariisist. Nii toredaid antikvariaadilette kui eelmisest korrast mletasin, esimese
hooga ette ei jnud, nii et Asterix ji sedapuhku ostmata.
Kndinud veel mda Louvreist ja selle esist vljakut katvast tunglevast inimmerest,
olimegi otsapidi Tuileriesi aias, kus tstsime toolid ringi ja sttisime end ettekannet
kuulama. Kogu park oli tidetud roosas itevahus juudapuude, ties ieehtes
tulbilaikudega ning ties lbuses knnivarestega, kes sttisid end skulptuuridele phe
Ennelunane Pariis 250
ning piidlesid uudishimulikult enda mber toimuvat. Pike lskas ja tuuleiilid
keerutasid tolmu les, tekitades vikeseid lokaalseid liivatorme.
lejnud pevaplaanide osas oli igahel vaba valik teha seda, mida hing ihkab. Kes
Eiffeli torni poole ajama, kes kuhugi parki.
Sulev
Jrgmine peatus - Tuilleries! Leppisime kokkusaamise pisikese ajavaruga ja nii ji pisut
aega pikeseliseks jalutuskiguks Seine'i kaldapealsetel ksikute varajaste kunstnike ja
retroplakatite mjate vahel seltsiks kaasa haaratud baquette. Kohtumispaigaks oli
lepitud pisike triumfikaar Louvre'i ees. Nagu tavaliselt tolmas ka seekord
puhangutena valge kruus teedel. ngitsesime igaks enesele toolid ja sttisime ringi
tuulevaiksemasse pikselisse kohta. Esimest korda sel reisil "panin jalad seina peale" ja
ei kuulanud ldse ettekannet (vabandust, Kadri!). Ei melnud mitte midagi: pike,
soe, tulbid ja ajatu linnamra. Skitsisin ht suvalist vaasi ja ettekandjat. Tahtsin, et see
hetk kestaks. Ma vtsin vastu otsuse mitte midagi asjalikku tna teha. Ma ei tahtnud
siin hakata taas objektilt objektile tormama - eks ole seda varasematel kordadel tehtud
juba piisavalt. Mul oli unistus kohvikust, kige klieelikumast kusagil siin lhedal...
douard Manet - Le Buveur d'absinthe... Kuigi jah, ma ju teadsin, et siin, Champs-
Elyseel vi naabruskonnas ma leian pigem eest turiste tis isikupratud kohakesed.
Vi mitte siis pris nii hull... Tegelikult peaks minema les otsima Montparnasse'lt
Coupole' vi Rotonde' vi Closerie des Lilas'se (Pidu sinus eneses), kus vhemalt
mingi reisijuhi teatel olevat silinud II ilmasja eelne hng. Kik need kirjanikud ja
kunstnikud: Henry Miller, Hemingway ja jumal teab kes veel... Aga onski see nii
vajalik? Minna just sinna kuulsasse kohta? Samas, Millerile ja Kreeka ekspeditsioonile
meldes justkui nagu leiaks mingi mtte? Aga ka see oli hoopis teine reis ning lugu...
Ettekanne lppes. Rahvas mberringi valmistus vtma maksimumi. Kigil oli oma
plaan: Eiffel, Parc Andre Citren, La Coulee Verte jne jne. Kui keegi tahtnuks minna
linna serva Bagatelle parki, oleks ma ehk olnud kpp, ent mu hl ji hdjaks
krbes... Mingil hetkel seisime kahekesi Mineaga keset platsi eesmrgiks pha
tegevusetus. Kokkulepe ji, et kui Sirle&Co maratonilt naasevad, kohtume Palais
Royali triibuliste sambajupikeste aias.
Kristiina
Notre Dame. Seda kirikut jb seekord mulle meenutama roosa vihm - kirsipuu
kroonlehte sadu.
Tuilleries' aiad. Keerlev tolm. Isegi juba natuke soe. Maria ja Piret istuvad kohvikus
ning mber on kaarnaparv - stseen tuntud udusfilmist. Grupp koos, otsime mnusa
koha, istume ja kuulame ettekannet. Kik vtavad mnusaid poose. Inimesed tulevad
lunat sma ja rohelust nautima.
Sulev | Maria ettekanne Notre Dame' juures
251 Kaheksas pev
Piret | Notre Dame
251 Kaheksas pev
Piret | Notre Dame
251 Kaheksas pev
Piret | Notre Dame
Piret (R) | Notre Dame... zoom in
253 Kaheksas pev
Minea | Wassup?! Yo, yo...
253 Kaheksas pev
253 Kaheksas pev
Gerly | Pont Neuf
Maria ettekanne Notre Dame juures
Notre Dame de Paris on Pariisi nii geograafiline, kui ka vaimne sda. Kirik asub
Pariisi esimese katoliku kiriku kohal. Sama koha peal asus ennem neli erinevat kirikut.
Notre Dame on ehitatud vahemikus 1163-1345 aastatel. 1245. aastal valmisid tornid,
1315. aastal valmis kiriku sisemus. Kirikut projekteerisid 2 arhitekti: Jean de Chelles
ja Pierre de Montreuil. Kirikut kasutati mitu sajandit jrjest kuningate pulmade,
kroonimiste ja matuste korraldamiseks.
Notre Dame on 35 m krge, 69 m lai ja 128 m pikk ehitis, 93 m pikkuse kellatorniga.
Stiili poolest on tegemist romaani ja gootika seguga. Gootikale on omaprane
hulisus, kergus ja lihtsus. Samuti puuduvad sees seinamaalingud. Ainukesed
vrvilised detailid on vitraaid. Esifassaad on vertikaalselt jaotatud kolmeks
pilastritega ning horisontaalselt kolmeks korruseks galeriidega. Esimesel korrusel on
kolm sgavat portaali: Viimse kohtupeva portaal keskel, Neitsi Maarja portaal
vasakul ja Pha Anna portaal paremal. Nende kohal on arkaad (Kuningate Galerii) 28
skulptuuriga. Torni otsas nurkades on nelja apostli skulptuurid. Kolm nendest on
noga Pariisi suunas, ks arhitektide apostel, on noga torni poole. Kirikul on
mrkimisvrselt ilusad roosiaknad. Eesmine roosiaken on 9,6 m diameetriga ja
klgmised 13 m diameetriga, mis teeb nendest Euroopa suurimad. Kellatornides on
galeriid piltide, skulptuuride ja muude kingitustega, mida kingitakse kirikule iga aasta
1. mail.
Notre Dame on aastate jooksu vga tihti kannatada saanud. 17. sajandi lpus olid
hvitatud vitraaid. 1793. aastal veti Kuningate Galerii skulptuuridel pead maha.
1841. aastal alustati restaureerimistdega, mis kestsid 25 aastat. Restauraatoriks oli
Viollet Le Duc. Restaureerimise kigus ehitati uus, krgem kellatorn, mis hvis
Prantsuse revolutsiooni kigus; vahetati vlja vanad skulptuurid; projekteeriti uus
lhter sisemusse; asendati Kuningate Galerii skulptuuride pead uut Piiblist prinevate
kuningate peadega; tehti uuendusi fassaadil. Sama t kigus puhastati ka ruumi kiriku
mbruses, vttes maha mned hooned. Teise maailmasja ajal sai kirik jlle
kannatada, hvisid mitmed vitraaid. Neid asendati uutega, mis ei sisalda enam Piibli
stseene.
Hiiglaslik ja monumentaalne ehitis, mille krval tunnet ennast sipelgana. Detailsema
silmapilguga vaadates avastad selle sakraalset snumid lbi erinevate Piibli loode, mis
on edasi antud kas siis skulptuuride vi vitraaide kujul. Seest saab nautida vaikust ja
klma hku, mis on sna tpiline taolistele ehitistele. Kige ahvatlevamad olid minu
jaoks just vitraaid, lbi mille pseb kirikusse sisse vrviline valgus.
Kasutatud allikad:
1. Cathedrale Notre Dame de Paris. Building history. (13.06.14).
http://www.notredamedeparis.fr/spip.php?article380
2. Wikipedia
255 Kaheksas pev
Gerly | Jardin des Tuilleries
255 Kaheksas pev
255 Kaheksas pev
Liisi
Piret (R)
Liisi
Piret (R)
Liisi
Piret (R)
257 Kaheksas pev
Sulev | Tuilleries' | Kadri
257 Kaheksas pev
257 Kaheksas pev
Sulev | Kadri ettekanne
259 Kaheksas pev
Minea
Sulev | Seine kaldapealne 07.04.2014 kell 10.23
261 Kaheksas pev
Kadri
261 Kaheksas pev
Kadri
261 Kaheksas pev
Kadri
Piret (R) | Toolid
Piret (R) | Toolid
Piret (R) | Toolid
263 Kaheksas pev
Prastlunane Pariis
Piret
Edasine plaan: jalutada Tuileries pargis obeliskini ja siis suunduda Le Palais Royal
(triibulised postid Cour d`Honneur). Sma Hippo'sse...
Meiega hinesid Sirle, Silver, Sulev ja Minea.
Kristiina
Otsustame lhemalt tutvuda Concordi vljakuga, Pompidu pmbrusega, klastada
endisel raudetee viaduktil asuvat parki ja siis veel hte parki, mis asub je pool.
Tallaalused on mmargused. Kohtume teistega, et minna hiselt sma. Leiame
koha, kus pakutakse sibula suppi ja creme bruleed - kik on maitsev aga tegelikult ei
saa ma pilku ra Sulevi sinikarpidest sinihallitusjuustu kastmes ning stiilses potis.
Minea
Mina olin iseenda jaoks otsustanud, et ei taha end vaatamisvrsustega ra tappa ning
hoopis meeldivam oleks niisama pev otsa rahulikus tempos mda Pariisi kulgeda.
Seda, kas mul on see plaan lppude lpuks lks korda vi mitte, ei suuda ma isegi
takkajrge paika panna, sest kuigi ma olin htuks ratlemata lpnud, siis suurema osa
ajast ma tegelikult ju testi kulgesin. Esmalt rgatult kallis kohv vikeses punases
kohvikus, seejrel kiire krvalepige Palais Royali juurde ning edasi juba lunask
Hippopotamuse nimelises restoranis. Kuna mu kekotis loksus ikka veel kaasa pool
hommikusest baguetteist, tundus totter mingit uut ski osta ning nnda piirduski
minu sgavalt dekadentlik luna ainult roosa veiniga.
Gerly | Ohvitser, oh, palun arreteerige mind!
Prastlunane Pariis 264
Gerly | Daam luuderohuga
265 Kaheksas pev
Iris | Eiffel
265 Kaheksas pev
Iris | Eiffel
265 Kaheksas pev
Iris | Eiffel
Lauast psti tustes sai muidugi selgeks, et mu kht oli siiski olnud thjem, kui ma
alguses arvanud olin. Knnak oli tavaprasest natuke kergem ja maailm veidi
hgusem. Pariis tavapraselt suur ja asine ning tis elevust ja sagimist. Teekond
jtkusid piki kuumavaid ja tolmuseid suurlinnatnavaid, mda tiesti arulagedast
Pompidou keskusest ja selle krval aset leidvast tnavatantsu etteastest. Pikasime
veel sisse imekiitsukesse poodi ning seejrel leidsime end juba Vosgesi vljakult, kus
iga muruplatsi ehtisid keelavad sildid, mis kadusid otsapidi murul lebavate inimeste
keskele pris ra. Rahvas murule! Ssteemi ja pargivahtide vastu!
Voluudid ja frontoon, arutelud maast ja ilmast ja maastikuarhitektuurist ja
soorollidest, sekka natuke liivatorme. Kui end taas psti vinnasime, terendas jrgmise
sihtpunktina ees Promenade Plante endise raudteekoridori peale ehitatud lineaarne
park. Kndisime mda krgetest hoonetest ristatud tnavaid, mis olid tis
linnakra ja automra, kui kki juhatas vike trepp lespoole. Ja ootamatult seisin
vikeses kitsas pargikoridoris, kus kasvasid lopsakad taimed ning mis oli kui kiitsuke
roheline oaas krgel tnavate kohal.
Kikjal mberringi ied ja vrvid ja vaated majade viiendatele korrustele ning
katustele laiali pillutatud korstnapiipudele. Mina olin sellest kigest igatahes parasjagu
lummatud. Midagi nii vga erilist seal ju tegelikult polnudki, aga prast neid lputuid
ja otsatuid ja retuid koonuseks pgatud jugapuid vi pallideks vormitud pukspuid
oli see kik kuidagi vrskendav ja tore.
Kui pikalt me seal tpselt jalutasime, ei oskagi elda, aga nii pea kui pargiplatvormilt
alla ronisime, olime jlle kesk tolmust ja lrmakat linna. Sihiks Bercy park, teel ees
ebadusalt suured tnavad ning raudteesilla alune kle knnitee. Kui krgete
kortermajade vahelt kki park vlja hppas, judsin juba rmustada selle le, et
kohe avaneb mul vimalus end murule pikali heita ning vsinud jalgu puhata. Nagu
aga paljud ilusad unistused, ji seegi vaid kttesaamatuks soovunelmaks.
Olime just judnud parki sisse astuda ning liikuda kohta, kus htegi varjualust
lhemas mbruses polnud leida, kui jime korraliku paduvihma ktte. Edasine
sndmuste kik toimus vga kiirelt ja operatiivselt. Kui selgus, et Kristiinal ja Silveril
on kaks vihmakeepi, ei lastud neil neisse mitte sisse pugeda, vaid tsteti histe
ktepaaride toel keebid meie peade kohale heks suureks telgiks. Seisime seal kik
pead-jalad koos hes sbralikus puntras. Paduvihm sabistas vastu kile ning tekitas
teerajale lompe ja vikeseid vulisevaid ojakesi, taevast li vlku ja mristas ning kogu
olukord oli elurmsalt tobe.
Kui vihmavalang viimaks le lks, otsustasime hoolimata veidi niiskest olemisest
pargis tiir teha. Iga sammuga ma natuke lirtsusin, aga vhemalt oli hk soe, kik
lhnas vihma jrgi ning park oli kena. Ngime kngast, mille nlvadel looklesid
psastikku kaduvad teerajad ning kaardus sildasid, mis juhatasid le pargiala
poolitava sidutee. Lisaks itsesid seal pris elus pojengid.
Tagasitee oli ennekike ikkagi vaevaline vsinud, nljane ja natuke kaootiline. Kui
lpuks kokku lepitud kohtumispaika judsime, vajusime vsinult pinkidele ning jime
teise ekipaai saabumist ootama. hus heljus tundmata pritolu kloorihngu.
Ootasime ja ootasime, htu oli muutunud tuuliseks ja jahedaks. hel hetkel koukis
Sulev vlja oma suupilli ning mngis meile ette he polka, mille jrgi htutaeva all ja
vihmahnguses tuules peaaegu edukalt ka tantsida nnestus. Reinlenderiga lks asi
natuke konarlikumalt, aga mis sellest ikka. Psed hetasid ja ngu kiskus vgisi
naerule ja leldse on hdatarvilik, et ma terve mistuse silitamiseks aeg-ajalt natuke
laulda vi tantsida saaksin.
Varsti judis kohale ka teine seltskond ning kunagisest hommikuomleti ideest
kannustatuna, ritasime leida kedagi, kes oleks nus kiirelt poest lbi jooksma.
Lpuks vtsid Olja ja Silver selle taaga vapralt enda kanda, naastes poest viie kuiva
siidri asemel seitsme magusa pluss veel kahega. Munad veel ka lisaks. Need, mida
kanad teevad.
Sellise lustlikult kolksuva ja purunemisohtliku kandamiga lksime kik koos suures
ksmeeles otsima htusgikohta. Trgisime viimaks sisse hte smpaatsesse
267 Kaheksas pev
nurgapealsesse restorani, kus meie seltskonna suurus pani kelnerid hetkeks kukalt
kratsima. Seejrel suunati meid vikesesse kinnisesse klaasiruumi, kus huugas
gaasisoojendaja ning kus meil oli kll sna kitsas, aga see-eest vga omaette olemine.
Sibulasupp ja mustsstra kir. Lisaks saime maitsta karpe Sulevi hiiglaslikust
austripotist. Kitsaid olusid trotsides leidis sealsamas aset ka hine skitsivaatlus, kus
kigi sketbuukid ringi kisid ning igaks vis visata pilgu peale sellele, mida teised
reisi jooksul les on judnud kribada. Sai jagada julgustavad npuniteid vi
kommenteerida oma lemmikuid ja tegelikult arvan ma ikkagi, et selline hisvaatlus on
kigist vimalikest variantidest kige inspireerivam ja toredam.
htu tsitaat prineb Sirlelt, kes samal ajal, kui lejnud olid ninapidi svenenud
ksteise joonistustesse, uuris hoopis mend ning poetas omette mokaotsast:
Siin pole mitte midagi huvitavat.
Jrgnes hetkeline llatunud vaikus, mispeale tusid kigi lhedalistujate pilgud, et
vaadata, kelle joonistused nd kll nii hvitava hinnangu osaliseks said.
Kige lpetuseks judis hakul kohale ka suur kevadtorm, mis logistas meie
klaasruumi seinu ning peksles tugeva valanguna vastu katust. Tagasitee korteritesse
kulges lbi vihmamrgade tnavate ning enam-vhem niipea, kui ma tuppa judsin,
tundsin, kuidas suur uni ja vsimus tahtsid mind jalust sna vgivaldselt otse maha
niita.
Teised mngisid veel seltskondlikult taidlemis-aliast, mina, kes ma seltskonnamnge
ldiselt niikuinii vga ei armasta, istusin vikese unise pidurina nurgas ja ritasin enne
tielikku langemist veel kiirelt pevamuljeid les thendada. Kaks sna suutsin siiski
ra arvata Sulevi vilistamise jrgi Kessu ning Silveri ju- ja ilunumbrite peale
kuukulguri. Me sme koos, meil maitseb maasikamoos!
Kadri | Turistikas
Maria | Voila!
Maria | Voila!
Maria | Voila!
269 Kaheksas pev
Minea | Jardin du Palais Royal: dekoor
269 Kaheksas pev
269 Kaheksas pev
Sulev
Ei ole lihtne valida kohvikut Pariisi kesklinnas. Nad kik on nii nnetult hte
moodi... Lpuks maandusime mingis... Lihtsalt vetsu oli tarvis minna. Siider ja
kohvi...12 euri. Neis kohvikutes vist enam sigaretipakile kunsti ei tehta... Lppeks oli
ka see koht nagu kik teised. Ajasime juttu, kuni Sirlelt tulnud telefonogramm andis
olesklemisele uue suuna.
Palais Royali aed, plats kui soovite, oli endiselt oma triibulisuses vluv ja tegelikult
mnus pagemiskoht Louvre' i mbritsevast pidevast tuhandekeelsest rahvasummast.
Edasine plaan (Sirle plaan) ngi les otsida La Coulee Verte. See on nagu Pariisi High
Lane Park, kuid ehitatud juba aastaid enne seda, kui James Corner ja Piet Outdolf
oma versiooni NY-sse tegid. Huvitav, kust prines nende inspiratsioon? Tegelikult
tillinuks ma hea meelega kusagil edasi, aga uudishimu seda haljastatud raudteed
vaadata oli siiski laiskusest (?) suurem. Sirle kamp nagu lugenuks mu mtteid, sest
nljastena oli neil esialgu vaid ks mte:
"thtis on leida skla!"
Edasine htupoolik kulges mu jaoks nagu mingis nihkes filmis. Veinipood... Place des
Vosges - soe, pikeseline, uimane, ...helerohelised prnaread... veel siidrit ja veel
veini. Murul kimine keelatud, kuid lamamine tundus olevat kll lubatud...Kogu
muruala oli kaetud inimestega. Ksisin Marialt, et miks ta tapab end reedpulliga, ta
ksis, et miks ma tapan end siidriga... Pompidou keskuse vrviliste torude orgia vs
Paroisse Saint Merri gootika ning mingi moderntants Stravinski purskkaevu ees.
Jalutuskik... jalutuskik... jalutuskik ja siis raudteepark... raudteepark...
raudteepark - vga pikk park. Aga itemeres! Jrsku kobisime kusagile tunnelisse, alt
vga paljude raudteede ning judsime Bercy parki. Kunagi mtlesin, et siia tagasi kll
ei viitsi tulla, aga ne - taas kehtib reegel, et ra iial tle iial.
"Suvetaevasse koguneb igavaid pilvi..."
Mingil hetkel mristas, li vlku ja hakkas padukat sadama. Kogunesime kambakesi -
Piret, Sirle, Kristiina, Minea, Silver, Maria ja mina he vihmavarju ja vihmakeebi alla
kobarasse ning veetsime limalt prantsusefilmiliku veerandtunni...
"Tol ajal ma juba teadsin, et kui elus millelegi olgu heale vi halvale saabub
lpp, jb jrele thjusetunne. Seejuures titub thjus, mis jb prast halba,
iseenesest. Thjus prast head saab tituda ainult siis, kui leiad midagi veel
paremat."
Ernest Hemingway. Pidu sinus eneses
Paroisse Saint-Eustache kirik vaatab ajatult le Les Halles pargi, millele, vhemalt 1/3
osas, ehitatakse peale katust :S. Maandusime seal ees algavas htuhmaruses ja mina
leldises (ajutises) vaimuhmaruses. Mingi krbsehammustus kskis vlja vtta
suupilli ja siis lks lahti polka ning reilender - meie kaunid daamid kepsutamas tralli
minu uhuuduuris mngit' lugude saatel. Aga ka sellele tuli lpp, sest mingist hetkest
ka muu rahvas hakkas laekuma ja vihma tibutama.
Ilma suurema aruteluta panime end istuma poolest saadik klaasist krtsus. Mereannid,
toores lehmaliha, ohtralt siidrit ja kik sinna juurde kuuluv. Kik olid kohal -
haruldane! Ja juba teist korda (Kreekas oli aega pea igal htul asju arutada) sel reisil
saime ksteise skitse vaadata. Uskumatu! Me oleme kik diletandid, kuid seejuures
olid kik end letanud. Kik, jah, isegi Silver :) Tean seda omast kest. Mulle
isiklikult lks korda Piret (R) kommentaar, kus ta tles, et mu pildid on nd pildi
moodi, Kreekas olid nagu mingid kritseldused...
Kui krtsust lahkusime, kinkis ettekandja mulle 2 siidrit tee peale kaasa... tle, et
lollil ei vea...
271 Kaheksas pev
Sulev | Hmaruses I: Monet' jlgedel
Sulev | Hmaruses II: ...Directional blur 12,5%
273 Kaheksas pev
Olja | Graffiti
273 Kaheksas pev
Olja | Graffiti
273 Kaheksas pev
Olja | Graffiti
Minea | Parc Du Bercy romantika
275 Kaheksas pev
Olja
Liisi
275 Kaheksas pev
Olja
Liisi
275 Kaheksas pev
Olja
Liisi
Krt-Mari | 5 minuti skitsid
277 Kaheksas pev
Gerly | Mmmmm...
277 Kaheksas pev
Gerly | Mmmmm...
277 Kaheksas pev
Gerly | Mmmmm...
Jardin de Luxembourg 278
heksas pev
08.04.2014
Jardin de Luxembourg
Liisi | Palais du Luxembourg
Sulev
Pevauudiste kokkuvte siis tavaprasel sagedusel ja ajal: kell kolm sel. Klm ja
niiske. Ldisevad linnakodanikud panevad les poevarje ning laovad vlilettidele
juurvilju. Aurav hingehk ja tappev soov haarata kusagilt kaasa suur tops (selline nagu
Soomes!) kuuma kohvi... Hommikune kokkusaamine Luxembourg aias oli nagu kuri
kohustus. Lihtsalt klm! Ja see fluidum, mida mletan 2007.aastast tundus kuidagi
tiesti uskumatuna halli taeva all, kledas tuules. Isegi tugipinnase kraavid nitliku
ppematerjalina ei tekitanud mingit elevust. Haarasin kaheeurose takeaway kohvi
ning lontisin peale Gerly ettekannet teiste sabas. Loterii tahtel hinesin seltskonnaga,
kes lks Vilette parki...
Kristiina
Klm tuuline ilm ja vorm number ks. Aias on palju ilusaid kollastes toonides
lillepeenraid. Saan tutvuda kandvale kasvualusele istutamisega - td on parasjagu
nha igas etapis. Aednikud ttavad punane sametpadi plvede all. ldse ei imesta, et
see on pariislaste lemmik aed. Jookseks isegi siin htuti.
Minea
Hommikul avastasin, et Piret, kellega koos me ht lemistest lavatsitest
okupeerisime, oli langenud uinuva kaunitarina magama otse tekkide peale. Vaikselt
ajasid rohkem ja vhem sagris inimesed end laialt haigutades les ning korter titus
taas kohvilhnadega. Lpetuseks sime vahetult enne minekut kik veel Sulevi vga
padukunstipraselt tomati ja soolapulkadega serveeritud omletti. Telisest
gurmeekogemusest ji puudu vaid kahe kolmandiku vrra viksem ports ning
petersellioks.
Potisinisest uksest vlja astudes sain vastu vahtimist ootamatult ebameeldiva rske
jahedusega. Tegin sealsamas kannaprde ja tormasin veel trepist les, et pista kotti
vihmavari ning kerida endale mber suur ja paksem sall, aga ega sellestki palju kasu
heksas pev
08.04.2014
Sulev
Kristiina
Minea
petersellioks.
heksas pev
08.04.2014
Sulev
Kristiina
Minea
petersellioks.
279 heksas pev
polnud. Klm tuul tegi olemise khedaks ja lennutas juukseid silma ning eelmise
peva suvesoojusest polnud enam midagi alles.
Lbi selle arktilise hommiku sitsime metrooga Luxembourgi aedadesse, kus oli veel
iseranis klm. Pike oli kll pilvede vahelt vlja tulnud ning soojades toonides tulbid
andsid parima, et elu eest itseda, aga ei pstnud ei ks ega teine meid
klmetamisest. Meie kannatuste karika viimseks piisaks oli see kui parasjagu siis, kui
Gerly tahtis alustada ettekandega, otsustas ks aednik just tpselt seda ainumast
mururiba, mis otse meie krvale ji, niitma asuda. Prin ja mrin ja kolin ja klm.
Nii jigi mul Luxembourgi aedadest vga lnklik ja klmakange mulje. Kui eelmisest
korrast mletasin rahvast pungil elurmsat linnaparki, kus kik lhnas suurest
suvesoojusest, siis nd tundus kik tuuline ja inimthi. Medicite purskkaev ei
ttanud ning palee krval pgasid asised aednikud joon- ja mdulaudade jrgi
vikeseid pukspuubordre.
Kui taas metroo poole liikusime, sattusime mduma parki mbritsevale sepisaiale
psti pandud fotonitusest, mis kujutas I maailmasja lahingupaiku maaliliste
loodusfotodena. Esteetilisest ja visuaalsest kljest testi ilus, aga sealjuures ka kuidagi
snge. Rohtu kasvanud kaevikud, roostetavad kiivrid noores rohetavas metsas,
itsvate pllulilledega tidetud pommikraatrid.
Silver | Lipp Luxembourgi palee katusel?
Kadri | Palais du Luxembourg
279 heksas pev
279 heksas pev
Maria | Palais du Luxembourg
281 heksas pev
Sulev | Gerly ettekanne
Piret (R) | Luxembourg metroopeatus
283 heksas pev
Gerly | Les Crpes
283 heksas pev
Gerly | Les Crpes
283 heksas pev
Gerly | Les Crpes
Gerly ettekanne Luxembourg aias
Kui eelviimase peva hommikul, 8. aprillil, Luxembourgi aedadesse judsime, sras
pike niliselt soojalt ja meelalt ent kle tuul piiritles (teataval mral) meie rmu.
Aednikuonu pristas muruniitjaga, vrviline lillemeri tervitas meid kevadiselt ning
hoolimata jahedast ilmast, vis juba nha ka kohalikke pariislasi, kes olid tulnud oma
hommikusi tunde veetma armastatud Luxembourgi aia rohelistele toolikestele...
Valguskllane Jardin du Luxembourg, kus kirendavad lillepeenrad ja ajalooliste
isikute kujud piiluvad psaste vahelt, on vasakkalda kige kaunim haljasala.
Tavaprasel peval loevad siin lipilased, puhatakse vi mngitakse tennist; lapsed
ujutavad purjekaid kaheksanurkses tiigis vi sidavad karusellil; vanahrrad saavad
kastanipuude salu all kokku, et mngida malet vi petanki. Aia phjaosas asub Palais
du Luxembourg (Luxembourgi palee), mis ehitati 17. sajandi alguses Maria di
Medicile. Firenzelik julisus, mis igupoolest peidab iseeneses vastuolu, moodustab
palees nnestunud kombinatsiooni. Kuningas Henry IV abikaasa lasi Luxembourgiks
nimetatud linnalossi kavandada arhitekt Salomon de Brosseil. Sellest ajast peale on
hoonel Pariisis olnud erinevaid kasutusviise. Prantsuse revolutsiooni ajal tegutses see
vanglana; kunagi resideerusid siin kuningad ning tnapeval on see Prantsuse senati
asupaik.
Luxembourgi aiad haaravad enda alla 25 hektari suuruse maa-ala, mis on jagatud
Prantsuse ja Inglise stiilis aedadeks ning on suuruselt teine avalik park Pariisis.
Nende vahel asub geomeetriline metsaala ning suur tiik. Aed asub Pariisis, Seinei je
vasakul kaldal ning on tuntud oma erakordsete avalike puhkealade ja mugavuste
poolest, sisaldades purskkaeve, skulptuure, tiike, lillepeenraid, tennisevljakuid,
ponisite, marionett-nukkude teatrit, mnguvljakuid, toidu kioskeid ja vabahu
kohvikuid. Esindatud on ka viljapuuaed, kus leidub erinevaid unustuste hlma
vajunud unapuid; mesila, kus on vimalik ppida mesindust (mee valmistamisega on
tegeletud seal juba 19.sajandist ); kasvuhooned, kus leidub kollektsioon
hingematvatest orhideedest ning roosiaed. Aeda on paigutatud htekokku 106
skulptuuri, lisaks on seal Orangerie, Davidoud paviljon , monumentaalne Medicite
purskkaev (ehitatud 1861.a) ning pronksist New Yorkis asuva Vabadussamba koopia.
Luxembourgi aiad snnilugu algab 1610. aastal, mil ks fanaatiline katoliiklane
mrvas Henry IV. Tema abikaasa, Marie de Medici, ei suutnud enam jtkata oma
elu Louvres, kus teda mbritsesid mlestused oma mehest ning ta pgenes teisele
poole Seinei jge. Seal ostis ta 1612. aastal maa-ala Francois de Luxembourgilt ning
lasi ehitada nii Luxembourgi palee kui seda mbritsevad aiad oma lapseplvekodu,
Firenzes asuva Palazzo Pitti ja Boboli aia jrgi. Marie de Medici tellis lossi ja
purskkaevu ehitustd Salomon de Brosselt. 1612 istutas ta aeda 2000 jalakat ning
juhendas tervet rida aednikke, kes kik pidi ehitama pargi stiilis, nagu ta seda mletas
oma lapseplvest. Phiaednik, Tomas Francini, planeeris kaks balustraadidega ja
parteritega terrassi, mis olid paigutatud lhtudes lossi telgjoonest ning joondudes
mber mmarguse basseini. Muuseas orginaalaed oli vaid 8 hektari suurune.
Luxembourgi aiad valmisid aastal 1625, kuid judis oma praegustesse mtmetesse
alles 1790ndatel. Teise Impeeriumi ajal toimunud lhedalasuvate tnavate ja avende
ehitus kll vhendasid aia suurust, kuid mitte selle leldist vlimust.
1630.a ostis Marie de Medici maad juurde ning laiendas aeda 30 hektari jagu. Seekord
usaldas ta td Jacques Boyceau de la Barauderiele, kes oli varasemalt ttanud ka
Tuileriesi kuninglike aedadega ning varajase Versaillesi aia juures. Ta oli ks
varaseimaid uue ja rohkem formaalse-regulaarse aia, ala francaise, teoreetikuid.
Boyceau kujundas terve rea ruudukujulisi alasid mda ida-lne suunalist alleed,
mille hes otsas oli Medici Purskkaev ning ristkliku-kujulise ala lossi ette, mis on oli
kaunistatud parteritega, lille broderiidega ning hekkidega. Keskele lasi ta ehitada
kaheksanurkse basseini koos purskkaevuga. Jacques Boyceau, kes oli muuhulgas
kuulus Henry IV ja Louis XIII parterite kujundaja, kujundas ka he telise Toskaania
elemendi: nimelt ei jooksnud suursugune allee mitte hoone keskteljel, vaid
konkreetse nurga all just nagu Boboli aias. Boyceau valis oma phimotiiviks
akantuselehe, mis pakkus rikkalikku variatsioonide vimalust. Ta kujundas sellest
fantaasiarikkalt ha uusi ja uusi filigraanseid vorme, sealhulgas ka kuninganna
monogrammi.
285 heksas pev
Hilisemalt jtsid monarhid aia unarusse. Aastal 1780 ms tulevane Louis XVIII aia
idapoolse osa kinnisvara arendamise eesmrkidel maha. Prast Prantsuse revolutsiooni
aga laiendati aeda 40 hektarini. Triumfikaarte arhitekt Jean Chalgrin vttis endale
lesandeks aed taastada. Ta taasli Medicite purskkaevu, kujundas perspektiivis
kulgeva vaate paleelt observatooriumini ning silitas aia formaalses Prantsuse stiilis.
1848 sai park endale suure hulga tiendusi skulptuuride nol.
1865. aastal, kui kis Pariisi rekonstrueerimine Louis Napoleoni ksul, laiendati
praegust Rue Auguste-Comte tnavat, mis likas pargilt maha umbes 15 hektarit.
Uute puiesteede loomine nudis ka Medici Purskkaevu liigutamist tema praegusesse
asukohta ning mberehitamist. Selle rekonstruktsiooni ajal lasi Pariisi parkide ja
promenaadide direktor Gabriel Davioud ehitada uued ornamentaalsed vravad,
piirdeaia mber pargi ning mitmevrvilise tellistest aiamajakese. Lisaks kujundas ta
aiaosast, mis oli pargi lunaosas, Inglise stiilis aia, kuhu ngi ette looklevad rajad ning
viljapuude aia. Ta silitas teeradade ja alleede regulaarse geomeetrilise mustri, kuid
li juurde he diagonaalselt kulgeva allee Medici purskkaevu juurest, mis avas vaate
Pantheonile.
Park on olnud avalikkusele avatud alates 17.sajandist. Aiakujundus on peamiselt
ametlikku laadi domineerivad terrassid tsentraalsete parteritega. Allees pikenvad
puud mbritsevad kesksed terrassi ja jtkuvad iga suunas, v.a phjas, kus domineerib
Palais du Luxembourg. Vabakujulisem, rohkem Inglise stiilis aed, paikneb mda Rue
Auguste-Comte tnavat ning sisaldab looklevaid ja vnduvaid radu, rohuga kaetud
avatud alasid ning palju mitmekesiseid skulptuure, nende hulgas ka Vabadussamba
koopiat.
Luxembourgi aeda vib lugeda heks edukaimaks linnapargiks le maailma, osaliselt
seetttu, et see on niivrd hsti integreeritud linna struktuuri, olles inimestele
kergesti ligipsetav ja kttesaadav. Samuti on siin mitmeid erinevaid vimalus
tegevusteks, mida saavad kasutada suur hulk erinevaid inimesi: lapsed, vanurid,
tudengid, lunased einestajad jne. Inimesed tulevad siia jalutama, malet mngima,
istuma, lugema, teisi inimesi vaatama, kohvikutesse einestama vi vetakse kaasa ka
oma lapsed vi lapselapsed, kelle jaoks on samuti pargis mitmeid erinevaid
tegevusvimalusi ette nhtud. Klastajad vivad lisaks klastada ka Palee sisemust
ning osaleda Prantsuse Senati istungitel, mis on ldsusele avatud. Luxemburgi aiad
vtavad vastu ka mitmeid uuenduslikke ja innovatiivseid nitusi, niteks erinevaid
fotonitusi, mis riputatakse aeda mbritsevale piirdeaiale. Traditsioonilise pikniku
pidamine on aedades aga keeruline, kuna elegantselt hooldatud muru peal olemine
on keelatud. Selle asemel vid kituda nagu pariislased, vttes he ikoonilistest
rohelistest toolidest ning leides ise oma lemmikkoht istumiseks...
Kasutatud allikad:
1. Kluckert, E. 2005. Eurpean garden design : from classical antiquity to the present day.
Knemann. Kln
2. Berlitz reisijuht. Pariis. 2006. TEA Kirjastus. Tallinn
3. Bedrftig, F. 2008. 1000 lossi, kindlust ja paleed : pildireis viie maailmajao kaunimate
ehitiste juurde. Kirjastus Sinisukk. Tallinn
4. Luxembourg Gardens
http://www.pps.org/great_public_spaces/one?public_place_id=39 (28.03.2014)
5. Jardin du Luxembourg. Lonely Planet.
http://www.lonelyplanet.com/france/paris/sights/parks-gardens/jardin-du-
luxembourg
6. Jardin du Luxembourg. Paris Info. http://en.parisinfo.com/paris-museum-
monument/71393/Jardin-du-Luxembourg
7. Wikipedia
Minea | Parc de la Villette
287 heksas pev
Parc de la Vilette
Sulev
Parc de la Vilette... Metroost vljudes oli ikka klm, kht ka thi, kuigi ma meie toa
rahvale olin hommikul totra lubaduse tttu serveerinud omletti soolapulkadega.
Show eesmrk oli tegelikult see, et "pris" omleti hulka ei topita piima ega jahu... Ma
ei tea, kas olin veenev, kuid ilmselgelt on 10 munast 6 inimesele vhe, isegi, kui
lisada 3 soolapulka ja poolteist kirsstomatit. Peale paarikmneminutilist
ringinuuskimist sai igaks enne parki minekut kusagilt midagi hamba alla, kes
hiinakast, kes mujalt. Ma leidisin poest veini, 3 eurose sushikarbi ja mingi baquette.
Eine murul ning siis tuld parki, millest ma olin 10 aastat tagasi hullult vaimustunud...
Vilette tervikuna tnini on talutav, ent Andre Chemetoffi bambusaed, millest 10
aastat tagasi rkisin vaid livrdes, lehkas kuse jrgi, siin-seal jooksid vhrud ning
ettevaatamatu jalutaja vinuks lpetada telises solgikraavis, sest suured rennikatted
olid puruks vi kadunud. Allveelaev, jalgratas, kanal ning Geode olid muidugi
endiselt olemas, kuid kokku kik kuidagi vsinud ning "tolmune". Naljakas on see
"tolm" taiesel, mis loodi napilt 20...30 aastat tagasi... See oleks arusaadav ajalugu
arvestades Place de Vosges'l, aga mitte seal, keset alumiiniumit, roostevaba terast
ning plastikut. Aga eks ole Vilette ka installatiivsuse mrksnaks, mis iseloomustab
kaasaegset maastikuarhitektuuri, tegelikult kogu elu - kiiresti ja lhikeseks ajaks ning
siis uusi elamusi otsima...
Kristiina
Maria ja Piretiga otsustame kia ra Villette pargis. Sealnhtu on muljetavaldav. Silma
jb pargi lbimeldus nii idee kui tehnilise poole pealt. Klastajatel on siin palju
erinevaid ruume, mida klastada ning igaks peaks leidma endale sobiva. Peeglid!
Punased paviljonid ning hbedane suur kera.
Minea
Jrgmiseks sihtmrgiks meie teel oli Villettei park. Metrooga judsime nnelikult
igesse kohta, aga kuidagi suutsime jlle kulutada arutult palju aega toidu otsimisele,
mis lppes ikkagi nii, et ma jrasin sealsamas pargiesisel pingil odavat sooja paninit.
Park ise aga oli lahe on ehk paslik sna. Kll ndseks juba natuke kulunud ja
vsinud, aga ikkagi lahe oma ootamatuses ja uudsuses. Kndisime lbi bambusaiast,
mis sahises ja sabises, mdusime hiiglaslikust kummuli linud jalgratast kujutavast
skulptuurist ning ngime rohetavate puude vahele pikitud puna-punaseid huliste
kuupjate mahtudega paviljone. Lisaks hppasime hppelatakatel ja keerlesime
keerulatakatel ning tiuslikust nnest jid puudu ainult korralikud kiiged.
Kige suuremat muljet avaldas mulle aga siiski mratu suur peegelkera. Kaugelt
vaadates nisid selle pinnalt vastu peegelduvad pilved kui mandrid ning sinitaevas kui
ookean ja nii tekkis tunne, nagu oleks maakera ise end keset Villettei parki maha
potsatanud. Nii suur ja sinine ja nii otsatult ning vluvalt futuristlik.
Kadri | Geode'i lummuses I
Parc de la Vilette 288
Kadri | Geode'i lummuses II
289 heksas pev
Minea | Villettesteoos
289 heksas pev
289 heksas pev
Gerly | Iris
291 heksas pev
Olja | Porgandit, hrra...?
Krt-Mari |....Vilette
293 heksas pev
Gerly | Keerutajad
Montmartre 294
Montmartre
Gerly | Montmartre latern
Kristiina
Edasi vaatame Pireti ja Mariaga philised vaatamisvrsused ra - Eiffeli torni ja
Triumfikaare. Vike vahepeatus korteris ja pikese loojangut vaatama - ja kuhu mujale
kui Montmatrele. Elamus on kordumatu. Istuda, vaadata tuledes linna ning kuulata
krval istuvate seltskondade jutuvada ning laulu. Seljataga valgustatud valge kirik.
Lihtsalt ilus! Nagu kogu see reiski!
Minea
Bussisit Monmartrei poole kulges lbi pikselise prastluna. Buss oli vaikne ja
puhas, pinkidel istusid pariislannad, kelle poekottidest paistsid baguetteid vi kes
omaette olid svenenud raamatusse. Akendest itsvat ja helerohetavat Pariisi vaadates
oli tunne, nagu jlgiksin mnd idllilist prantsuse filmi. Kontrast lrmaka ja nrvilise
metrooga oli igal juhul tohutu.
Montmartrei jalamil kinnitasin Marvele, et ma sugugi ei plaani ra eksida ning
sstsin ta seelbi mkke ronimisest. Seejrel suundusin ise reipalt treppide poole. Iga
sammuga ha krgemalt Pariisi kohale, kuniks mulle avanesid le kortermajade
katuste vaated allpool laiuvale linnale. Ja siis tuli muidugi vlja, et tervelt sama palju
treppi on mul alles ees.
Kui olin end viimaks kiirel sammul kigist neist musttuhandest astmest les vedanud,
vtsid mind vastu tnavamuusikute reibas kitarrimng, barettide kontsentratsiooni
suur kasv ning iseranis kitsad tusvad ja laskuvad tnavad.
Sacre Curi ees terrassidel taaskohtusin oma klmakangete ja klmasiniste ja
klmavetud kaaslastega. Kik koos lksime kirikusse, kus vhemalt tuul ei
ltsunud, aga mis nii ldiselt mulle vga suurt muljet ei avaldanud. Valge ja helge ja
kuplitega, aga laemaalingutel ngi Jeesus minu meelest kll natukene liiga tllakas
vlja.
Montmartre 294
Montmartre
Kristiina
Minea
vlja.
Montmartre 294
Montmartre
Kristiina
Minea
vlja.
295 heksas pev
Taas tuulistel tnavatel, oli ldsihiks leida koht, kus teed juua. Kuna aga teele jid ette
lputud vikesed turistipoed, oli meie liikumiskiirus tuntavalt piiratud. Minul oli
rahast selleks hetkeks juba kahju hakanud, aga osa seltskonnast siiski kaotasime
poemjatest sireenide kutsungile. Nii mdaminnes ostis klmetav Sirle endale
paduroosa bareti ning klmetav Sulev sai kaela minu vga lillelise salli. Seejrel
istusime maha hte nnetusse kohvikusse ja jime oma kadunud kaaslasi ootama.
Hmmastaval kombel ei rkinud kohvikupidaja korralikult ei inglise ega prantsuse
keelt ning miste iiri kohv oli nende jaoks ennekuulmatu ja tundmatu. Nii toodigi
Sulevi ette esmalt vike kruusitis espressot ning klaas, kus oli kohviga umbes samas
suurusjrgus viskit.
Do you have Irish coffee?
What?
Coffee and whiskey?
Coffee and whiskey, yes!
Kui minu roheline tee oli parasjagu otsa saanud, judsid prale ka end poodide kest
viimaks vabaks videlnud kaaskannatajad. Jalutasime mda kitsukesi tnavaid edasi,
kuniks ronisime krvaltreppe mda paari terrassi vrra allapoole. Aidanud veel he
ratastoolis prantsuse vanadaami tagasi koju, seadsime end Montmartrei nlvadel he
kortermaja ukse ees sisse. Vein ja siider ja palju hid mtteid.
Ja siis juba oligi aeg alustada igahtuse eksirnnakuga, mis enamasti oli jtnud meid
thjade khtudega, aga millest me ikka iga kord htuski lootsime. Siit-sealt
avanesid piki tusvaid ja langevaid tnavaid maalilised vaated pikeseloojangukarva
htule. Sgikohta me Montmartreilt siiski ei leidnud, kll aga he kohviku, kus
meie kempsuklastuse peale oleksid ettekandjad peaaegu sdamerabanduse saanud.
Thja khu kutsele vastates liikusime metrooga tagasi kesklinna, kus lpuks
maandusime vikeses mnushubases restoranis. Sime Oljaga sna nukralt vett ja saia,
kuniks teised oma suppe lpetasid. Ja siis kki toodi meile kahe peale pool kana, terve
liuatis ahjukartuleid ning kausitis vrsket salatit. Milline toit ja veel kui palju! Kurva
tsiasjana muidugi selgus, et kui poolteist ndalat toiduda praktiliselt ainult
croissantidest, saab kht juba esimesest kahest kartulist kahetsusvrselt tis.
Sulev
Vilette prlevatel toolidelt tustes pudenes seltskond pisut. Montmartre mele,
kust pha Denis olevat oma 6 km ilma peata alla marssinud (maharaiutud pea oli
kevangus - kogu asutuse juures, kardan, et siin ajasid kroonikud 1900 aastat tagasi
ikka pisut udu) judisme seitsmekesi: Sirle, Piret (R), Kadri, Gerly , Olja, Silver ja
ma. Mingil ajahetkel, kui ldisedes skitsimise lpetasime ja Sacre Coeuri kobisime,
hines seltskonnaga ka Minea, kes vahepeal oli kusagil kolamas kinud. Istusime
kiriku ees nlval, jime siidrit ja tegime reisi viimaseid skitse. Tahtmatult tmbasin
paralleele aastataguse Kreeka reisi viimase peva ning Akropoli mega. Peamine vahe
oli ehk 20 kraadine temperatuurierinevus... Peale meie skitsimise - aga thelepanu
saime kvasti - lahutas avalikkuse meelt ka kohalik politsei, kes meie silme ees vnas
ked seljataha hel neegripoisil. Nad vtsid talt ra marblsi paki ja edasi rkisid
telefoni ja raadiosaatjaga vhemalt paarkmmend minutit. Peitsime hbelikult omi
lahtisi siidripudeleid... Hiljem ks samadest pollaritest, kes juhuslikult mu selja tagant
ringi kndis, kiitis mu skitsi:
"Nice work! "
"Merci, monsieur gendarme!..."
Tahtnuksin irooniliselt pobiseda, aga nneks ei suutnud ma seda hldada.
Kui klm hakkas pris konte murdma lksime mnd sooja kohta otsima. Osa pudenes
suveniiripoodide vahele, me vikse seltskonnaga jime peatuma hte neist ajatutest
kohvikutest, kus kunagi sndis suur kunst... Ma ei tellinud absinti ega pernood... See
oli viga, sest mu tellitud iiri kohvi serveeriti kahes anumas: u 4 cl viskit eraldi klaasis
ja 2 cl kohvi espressotassis...
Montmartre 296
Sulev | Baquette&Cidre
297 heksas pev
Sulev | Viimane sihtpunkt
Montmartre 298
Sulev | Pariis Montmartre melt
299 heksas pev
Sulev
299 heksas pev
Sulev
299 heksas pev
Sulev
Montmartre 300
Sulev
Montmartre 300
Sulev
Montmartre 300
Sulev
301 heksas pev
Piret
301 heksas pev
Piret
301 heksas pev
Piret
Montmartre 302
Piret (R) | Sacre Coeur
Montmartre 302
Montmartre 302
303 heksas pev
Kadri
Olja
Sulev
303 heksas pev
Kadri
Olja
Sulev
303 heksas pev
Kadri
Olja
Sulev
Montmartre 304
Olja
Sirle
305 heksas pev
Minea | Pariislanna
Montmartre 306
Gerly | Rue du Mont Cenis
307 heksas pev
Apartment Paris 2me Opra
Olja
Vaatamamata eelmisele raskele htule, tegi Sulev hommikul omletti...
Prast htuski tulime kogu seltskonnaga meie juurde, v.a Liisi ja Krt-Mari, kes
lksid ist Eiffelit vaatama. Jime natuke siidrit ja veini ja ritame tsekk-in'i teha, kui
kki Sulev neljandana inimesena diivanile istus ja see jrgi andis. Nd rahvas mtleb,
kuidas see probleem ra lahendada. Gerly tuletas just meelde, et me oleme ka siin
juba he pokaali ja he tassi ra lhkunud. Ulme :D... htuks lisandus ks lhutud
pokaal juurde.
Avastasin, et reisi kigus on olnud vga kasutatavad snad: pull ja pekki.
htul rkisime pris pikalt. Rahvas hakkas kshaaval ra vajuma.Ainult kolm vaprat
suutsid lpuni vastu pidada, mina ks nende seast. Kui vein oli otsas, hakkasin omale
poolpaanikas vett sisse kallama, et vltida vimalust, et homne lennujaama judmine
muutub liiga vaevaliseks ja lend samuti. Magama minnes vaatasin veel korra kella. See
nitas 4:35. Ma oleks oma aruga max 2 pakkunud. Ajataju oli titsa mda.
Kuna leppisime htul (vi oli see juba ) kokku, et 9.15 paneme enda valmis ja
teeme Pariisi peal veel viimase vikese ringi, panin omale ratuse kella 8-ks. Telefon
andis seepeale rmiselt pisikese numbrina teada, kui kaua on ratuse helisemiseni
aega jnud.
Minea
htu kulges paari lonksu konjaki toel elurmsalt lbi klma tuule edasi meie
potisinise koduukse poole. Vtsime teise korteri rahva sdamlikult vastu, kik end
just mugavalt sisse sttinud ning jutt olid just hoogu sisse saamas, kui kki kadus maa
jalge alt phjatutesse sgavikesse. Ehk proosalisema seletusena otsustas vike diivan
vga demonstratiivselt oma maise elutee lpetada.
Jrgnesid hmarad teod ja mahavaikitud ine remont, mille eesmrgiks oli meie
laastamist tagajrjed peita ning likvideerida. Kui alguses kis lbi mte pooleks
murdunud puujupi alla lihtsalt raamatuid ladustada, siis tegelikult kraamiti vlja
universaaltriist ning lks suuremaks kruvimiseks. Kusjuures tegelikult julgeksin
elda, et lpuks sai see seni peaasjalikult usu, armastuse ja lootuse toel psinud diivan
isegi natuke thusamalt kokku lapitud.
Siidrit, veini, lpetuseks lahtunud lut. Nii see edasi veeres. Klaasike tida end,
vahele Sirle ettekanded ning edasi jutujrg, kes enam teab millest. Magama sain nii
hiliselt kellaajal, et seda oleks tegelikult paslik juba varaseks nimetada.
Kui keldri kaste oli mahedasti niisutanud me pugusid ja me eluvaimu jlle
painduvaks teinud, siis lid me hinged itsema ja me nod niisamuti. Avatud aknale
najatudes vaatasime meeleliigutusega ja vaimustusega noort kevadet nurmedel,
rmsat pikesepaistet jlle lehtelinud paplite kohal, orunde peitunud Yonnei,
mis mda luhti knles ja vnles nagu mngiv kutsikas ja mille kaldalt meie krvu
kostis kurikate matsatusi, pesupesijate kra ja partide prksumist. Chamaille ngu
lks taas selgeks, ta npistas me ksivarsi ja lausus:
Kui hea on elada sel maal! Kiidetud olgu taevane Jumal, kes laskis meid kolme just
siin sndida! Kas vib olla veel midagi ilusamat, sravamat, liigutavamat,
haaravamat, meeldivamat, lihavamat, mahlakamat ja veetlevamat! Pisarad tulevad
silma seda nhes. ra tahaks sa selle kauniduse!
R. Rolland Colas Breugnon
Montmartre 308
Sulev
Hmarus hakkas vaikselt vimust vtma. Kogunesime Montparnasse me phjakljel
mingil trepistikul tuulevarjus, et teha htuplaane ning tarbida ra kogu seljakotis lgu
rhuv veinitaak. Uskumatult meeleolukas tunnike! Viimase veini lppedes jalutasime
treppidest alla. Muu rahvaga telefoneerides leppisime lpuks kohtumispaiga kokku
taas kusagil Les Halles's. Judsime kojale pisut varem ning hivasime koha... LOUP
(ok, sellele eelnes pisut jaburavitu kompromiss). Ent krts oli lahe nii interjrilt,
toitudelt kui personalilt... Lpp hea, kik hea.
Ja nii on. Meie apartemendis lppes hetk tagasi koosviibimine, millest vtsid osa kik
reisukaaslased. See on siis nd tehtud. Ma olen vsinud. Samas on mul ka kahju, et
juba homme hommikul (igemini tna hommikul ) istume lennukisse ja adios! Meil
Sirlega stardib lennuk sna hommikul, teised saavad veel ennelunal Pariisi nautida.
Ma olen tegelikult rahul, kuigi mitte nii pilves nagu Kreeka reisilt tulles. Aga vib-
olla ongi hea...
Iris | Diivani reanimatsioon
Montmartre 308
Sulev
olla ongi hea...
Montmartre 308
Sulev
olla ongi hea...
309 heksas pev
Sulev | Leffe&Loup
Tagasi tulevikku 310
Kmnes pev
08.04.2014
Tagasi tulevikku
Maria
Jlle kohvi mainides vib kll elda, et veel paremini ji meelde see viimane Helsingi
lennujaama kohv. Kui teenindaja ksis, kas me soovime vikest vi suurt kohvi, siis
tekkis meil mlemal automaatne ksimus: kui suur see suur kohv siis on. Vastuseks
nitas teenindaja meile klaase ja meie nole ilmus lai naeratus: vike kohv oli
Prantsusmaa suurest kohvist peaaegu 4 korda suurem.
ldjoontes tulin reisi sttimise ja rahaliste ksimuste poolest jreldusele, et plussiks
on see, et ppisin paremini pakkima ja miinuseks see, et ppisin ka rohkem raha
raiskama ei saanud keelduda kohvikus kohvi joomisest ja jtise smisest.
Olja
Hommikul kui ratus helises olid teised juba leval. Kuna Sulevil, Sirlel ja Silveril lks
lend hommikul, siis nad pidid meie pesa varem hlgama. Aga minu emotsiooniks
tustes oli vike peavalu ja natuke paha olla (arvasin, et panin htul piiri igesse
kohta, aga tundub, et ks lonks lks ikka le). Otsustasin tagasi voodisse minna ja 10
min powernapi teha, millest lpuks kujunes 20. Sel ajal judis pool seltskonda juba
prantslasliku hvastijtuga minema hakata. Et mitte ebaviisakaks jda, saatsin oma
nari otsast neile humusid jrgi.
Kell hakkas palju saama ja 8.30 otsustasin les tusta ja vaatamata oma arusaamatule
olekule ikka teistega linna minna. Nd juba suuremas paanikas eelseisva peva suhtes
hakkasin maja pealt lejnud vett otsima ja omale sisse kallama. Vgistasin isegi ski
sisse ja testi, olukord lks aina paremaks. Lpuks oli juba pris hea olla.
Lksime veel je rde, et viimased suveniirid ra osta ja lipsasime Super U-st lbi, et
ka sa Eestisse kaasa vtta. Prast seda tagasi apartmenti, et asju pakkida. Pris raske
on pakkida prast seda, kui oled kolm peva paikne olnud. Igal nurgal on tunne, et
nd ji kuskilt midagi maha. Esialgu pole kll avastanud, aga kuna ma olen hetkel
alles Pariis-Helsinki lennukis, siis aega on selle kiire asjaga. Vaatasime kll kik koos
kikvimalikud nurgad le, vast sai kik kaasa.
Kesklinnast sitsime metrooga tund aega lennujaama. Muide hea avastus. Pariisi
kesklinnast sidab lennujaama kauem, kui lennukiga Helsingist Tallinna. Judsime
edukalt lennujaama ja pagasi ra andmine mdus ka valutult, arvestades, et meil
polnud htegi paberkandjal tsekk-in materjali, ainult qr-koodid telefonis.
Turvakontroll lks ka kiirelt, vlja arvatud, et Pireti melon neile korraks kahtlane
tundus.Ja sisusliselt praegu olemegi lennukis. Ilgelt kaua pidime kuidagi hkutusmist
ootama, ttas ra korra, ei tahtnud arvutit ka enne vlja vtta. Praegu oleme juba
pool tundi hus olnud ja sgitdi juab kohe meieni.
Gerly tles, et ma mainiks, et lennukisse tulles polnud siin ldse hku. Nad vtsid
koos Kadriga Safety kaardid, ja tegid sellest lehviku omale. Kik on lilbi ja magavad
siin, oot teen pilti kohe...
piltpiltpiltpilt
... Mineast ja Piretist ei tulnud ilus pilt, istuvad natuke kaugel, aga Gerlyst ja Kadrist
titsa ok.
311 Kmnes pev
Krt-Mari
311 Kmnes pev
Krt-Mari
311 Kmnes pev
Krt-Mari
Minea | Hommik
Minea | Hommik
Minea | Hommik
313 Kmnes pev
Sulev
09.04. Kell15.45 Riia lennujaam, Lido restoran.
Lti kk on hea! Kht on tis. Istume Sirlega mlemad lennujaama Lidos, nina
arvutis. Jlk ilm vljaspool aknakaasi tegelikult soosib seda... Meilid ja snumid...
Homme lheb lahti taas priselu. Polegi tna nagu midagi toimunud... Metroo, CDG,
balti hk ja Riia. Aga muidugi ! Tnahommikune ratus oli armas... kohv ja au revoir!
Ikka prantsuse kombe kohaselt...
Minea
Hommik tuli paari unetunni jrel ksjagu raskelt. Varasele lennukile tormavad
kaaslased prantsuspraste psemusidega teele saadetud, kulgesin edasi kohvi ja vee
tasases rtmis. Pakkisin vaikselt kohvrit ja tundsin, et mul on endast sna kahju.
Kuna meil oli enne minekut veel hea mitu tundi aega, lksime veel viimasele Pariisi
tiirule. Hommik oli ilus ja pikseline, tnavad olid tidetud turulettidega, mis
lhnasid vrske kala, kpsetiste ja puuviljade jrgi ning leldisel oli kik isegi
hgususele vaatamata vga idlliliselt meeldiv. Seine voolas laisalt suures aprillikuises
pikeses ning varased turismiputkad alles pakkisid ennast lahti.
Ostnud veel toidupoest kodustele veini ja okolaadi kaasa, lksime tagasi korterisse,
et kik asjad lplikult kokku pakkida. Mul oli endast progresseeruvalt ha rohkem
kahju, aga kuidagi elasin kik siiski edukalt le. Lennujaamas lks ootamine kiiremini,
kui olin arvanud ning ige pea istusin lennukis aknaalusel kohal ja vaatasin, kuidas
Pariis kaob valgete pilvetupsude merre.
Mrkimist ehk vrib veel see, et lennu ajal istusid minu ees ks piltilus prantslanna
ning tema vike mulatist ttar, kes kogu aja vga suure phjalikkusega joonistas. Kui
ta vikese sahmimise peale kogemata oma pliiatsi kahe istme vahele kukutas ning seda
ise knitades ktte ei saanud, piilus ta ettevaatlikult le istme re tahapoole.
Excuzes-moi, mademoiselle. Mon crayon
lejnud lennu aja ritasin vga ebannestunult leida mugavat asendit suikumiseks.
Lpuks lin sellele lootusetule ritusele kega ning vaatasin, kuidas kaugel meie all
loksus helevalge pilvemeri. Kui vileiva ja apelsinimahla hinge alla sain, tundsin end
juba sna elusa, rsa ning rmsana.
Maandusime lbi pilvitu htu ja le ootamatult siresinise Lnemere hallikaspruunis
Helsingis. Lennujaamakohvikust leidsime oma kaasteelised, kellega koos ootasime
oma hilinevat lendu, ritasime manageerida hilisemat transporti Tartusse ning
lugesime Riia-Tartu bussis loksuvate ppejudude lhimuljeid.
Viimaks kndisime lbi suure klma ja suure tuule tillukesele lennukile. Akendest
paistsid purpurpunaselt hguv-lmav silmapiir ning tumedast merest vlja
joonistuvad helendavad laigud, mis markeerisid saari mbritsevaid madalikke. Kui
viimaks pimedas Tallinnas maandusime, oli tunne nagu oleksin astunud lbi
aegruuminihke, kus minek ja tulek sulasid heks.
Edasi oli kik vaid ks suur unine sit mda shvivate tuledega suurt unist
maanteed. Kojujudmine oli veider ja maavline kik tundus nii vikse ja thja ja
klmana, aga ometi oli samas iga tnavanurk lbinisti tuttav ja oma. htpidi
kergendus, teistpidi kahjutunne, et kik juba lbi on. Isegi oma tuba tundus prast
pooleteist ndala pikkust kommuunielu liiga suure ja thja ja vaiksena.
Kohver nurka, asjad hunnikusse ja ise voodisse. Oh , oh kodu.
313 Kmnes pev
Sulev
Minea
313 Kmnes pev
Sulev
Minea
Olja | Au revoir!
Olja | Au revoir!
Olja | Au revoir!

Skitsid Prantsusmaalt

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Skitsid Prantsusmaalt

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

k

You might also like