• Embed Doc
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
Teismeliste peod on osa täiskasvanuks saamisest28. jaanuar 2006 ÕhtulehtPsühholoogilise nõustamise kabineti MTÜ Sigmund phholoogiline ustaja Margit Riit on keskendunudnoorukite psühhoteraapiale.Mis on nende noorte probleemid, kellega töös kokku puutute?Kõige sagedamini paistavad noorte probleemid välja sellest, etkoolis hakkab kehvasti minema, tekivad arusaamatusedõpetajatega, tehakse poppi. Abi hakatakse enamasti otsimasiis, kui probleemid on juba kuhjunud ja avalikuks tulnud.Vanemaid erutavad eelkõige alkoholiprobleemid, peod,kokkupuuted politseiga. Alati tuleb vaadata, millega ontegemist, kas see on pikaajaline käitumine või üksikjuhtum, jarääkida sellest noore inimese endaga, ega muidu temast aru eisaa. Kui probleem on iteks alkoholi pruukimine, tuleksrääkida just sellest, mitte süüdistada last, et too on üks pätt jakaabakas. — Tihtipeale süüdistatakse lapse ülekäteminekus halbu sõpru. — Kui kõigil on halvad sõbrad, siis kes on esimene halb?Enamalt jaolt on sõprade seltskonnad seotud ikkagi kooliga,kuigi mitte alati oma kooliga. Kui noorte seltskonnas näitekssuitsetatakse, siis on ühel seltskonna liikmel ga raskekeelduda. Eakaaslastega samastumine aitab noorel iseennast,oma identiteeti leida. Ta ei saa öelda: ma olen teistsugune. Kasellega, et riietutakse ühtemoodi, otsitakse omaealiste seastuge. Riided on nagu kest, mis kaitseb välismaailma eest. Kahinge. Eriti tähtis on see noorele inimesele.
 
 — Kui palju teavad vanemad teie kogemuse järgi üldse omalaste elust? — Suhteid on lihtne ära rikkuda. Oluline on, et vanem onmõistev – kuigi lapse käitumine võib vihastada, peaks vanemikkagi olemas olema ja küsima, kuhu laps läheb ja millaltuleb. ib-olla toob see vastumeelse reaktsiooni: mis sa pärid, ma tean ise. Aga teiselt poolt annab see lapseleturvatunde – keegi mõtleb mu peale, keegi hoolib, et ma tagasitulen.Mõistlik on lapse tegemiste vastu pidevalt huvi tunda. Küsida,kuidas koolis ks, pole ilmselt see ige huvipakkuvamteema. Pigem iks sida suhete kohta pradega, omadruku i poisiga. Sellesse aega äb ju ka seksuaalneeneseleidmine – see teema erutab noori ja sellest räägitakseomavahel.Võib-olla õnnestub jutu peale saada. ga tähtis on ärakannatada, kuni noor ise talle oluliste asjadega välja tuleb. — Mida ise teeksite olukorras, kui laps käib peol, kus juuakse ja suitsetatakse kanepit? Isiklikus kogemuses mul päris sellist juhtu pole.Alkoholiga on küll olnud. Olen öelnud, et minu arvates ei peaks laps seda tegema. Ma ei saa küll olla kindel, et ta sedasiiski ei tee, aga ma üritan arutada, milleks tal seda reeglit vajaon.Kasvatus ei peaks algama alles puberteedieas. Kui laps tunnebennast perekonnas hästi ja tal on juba algkoolieas arenenudotsustusvõime ja enesekontroll, tunneb ta teismelisena ennastkindlamalt, sest tal on kindel põhi jalge all. Siis võib ka vanemennast julgemana tunda ja saab vastastikku rohkem usaldada.
 
Sest mingist hetkest ei saa noore inimese elu kontrollida jateda tuleb lihtsalt usaldada. Näiteks tütar läheb peole ja ütleb, et ta tuleb öösel. Ema ütleb:ei, ma tahan, et sa tuled kell kümme. Kui ei ole piisavaltkontakti, ei ole võimalik juttu jätkata, sest tekib tüli. Ema saaböelda, et tal pole midagi selle vastu, kui tütar öösel väljas on,aga tal on mure lapse turvalisuse pärast. Ema võiks öelda: kuime saame kokkuleppele, et sa tuled taksoga koju, siis olekauem. Vanemale on ju oluline, et lapsega midagi ei juhtuks jalollusi ei tehtaks.Kõigest on võimalik rääkida, noored pole ju mingid pöörased.Enamikust saavad täiesti normaalsed täiskasvanud. — Kas olete us itega, et naeval on lapsed laokile jäetud? — Sellega tuleb paraku nõus olla. Seda ei saa mõista nii, etkodus üldse ei hoolita. Laiemalt tähendab see, et me ei kaitseoma lapsi piisavalt, sest arvame, et nad saavad ise hakkama.Räägitakse, et lapsed küpsevad varem. Psüühika areng käibikka oma rada ja seda ei ole võimalik kiirendada. Tegelikult eisaa lapsed ise hakkama, võib-olla on see koorem neile vägaraske. — Ühesõnaga, kõige tähtsam on lapse jaoks aega leida? — Jah, selle natukese ikka leiab. Ei pea olema ideaalnevanem, me kõik teeme vigu. Aga laps peab tundma, et ta onkeegi, et temaga arvestatakse, tema pärast tuntakse muret, et taläheb korda. Mõnikord piisab ka väga vähesest, kui see on ehe ja hooliv suhe.Probleemide vältimiseks soovitab ta eelkõige leida lapsegasuhtlemiseks aega.
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...