oleks ühtlane stardipositsioon kõigile lastele. Samas on Soome mõned piirkonnadniivõrd hõreda asustusega, et pole vajadust nõuda, et kõik lapsed peaks jubakuueaastaselt koolibussi asuma.Põhikool* Kuni 1998. aasta lõpuni oli põhikool jagatud kaheks osaks (I-VI ja VII-IXklass). Alates 1. jaanuarist 1999. aastast niisugust jagunemist enam ei ole -kehtib üheksa (õpilase õppimistempost sõltuvalt võib ka 10) aastat kestevkohustuslik põhikool. Muutuse põhjustas soov pakkuda lastele kogu põhikooliharidust oma kodukoha lähedal ja suurendada maapiirkondade atraktiivsust.* Põhikooli õppekava tundide arvu on tõstetud emakeeles, matemaatikas,loodusainetes, ühiskonnaõpetuses ja ajaloos, samuti ande- ja oskusainetes. Sisseon toodud kohustuslik terviseõpetus. Samas toimub õppeainete miinimumtunnimääratõstmine valikainete mahu kärpimise tulemusel. Põhikooli kahes viimases klassisnähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole(siiski on koolidel võimalik oma äranägemise järgi neid tekitada).* Üldine miinimumtundide arv kahes viimases põhikooli klassis on 30 tundinädalas (I- II klass - 19 t/n, II-IV klass 23 t/n, V-VI klass 24 t/n, VII klass 30t/n).* Kui Eesti õppekavas on põhikooli õpilaste oodatavad pädevused määratud kolmeaasta kaupa, siis Soomes sõltub see ainest. Näiteks on emakeeles ja matemaatikashea õpitulemuse kriteeriumid (hinde 8 saamiseks püstitatud tingimused kümne pallisüsteemis) kehtestatud pärast 2. ja 5. klassi ja põhikooli lõpuks. Selline kordvõimaldab paremini arvestada aine eripära, õpilaste arengut ning aine "üleandmist"klassiõpetajalt aineõpetajale.Gümnaasium* Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse võialustada kutseõppega. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguidligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest.* Gümnaasiumi õppekava on koostatud kolmeks õppeaastaks, aga õpilased võivadselle vastavalt võimetele ja soovidele läbida kahe või nelja aastaga. Õppetööviiakse läbi kursustena. Neist 45 - 49 on kohustuslikud (Eestis 74), millelelisaks peab õpilane valima vähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavat kursust.Näiteks füüsikas ja keemias on kohustuslike kursuste arv üks, aga õpilane võibsoovi korral valida endale lisaks kuni 7 täiendavat füüsika ja 3 keemia kursust.* Ülejäänud 16-20 kursust valib õpilane kooli poolt pakutavate vabaainetehulgast. Need võivad olla mingi õppeaine lisakursused, aga ka mistahes muudõpilaste soovide ja kooli võimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest jagolfist, lõpetades eksootiliste keelte õpetamisega.* Kokku on õpilastel on kohustus gümnaasiumis läbida minimaalselt 75 kursust(meil 96) ning gümnaasium lõpeb riiklike lõpueksamitega, millest kohustuslikud on4: emakeel; 1. ja 2. (soome v. rootsi) võõrkeel; matemaatika või reaalainetekombineeritud eksam. Lõpueksamite edukas sooritamine annab õpilasele õigusekandideerida kõrgkooli (kuid ei ole ühtlasi sisseastumiseksam, nii nagu meil).* Hiljutised suuremad muutused gümnaasiumis on seotud õpilaste valikuvabadusesuurenemise ja nende individuaalsete võimete arvestamisega. Kuna ainult 60-65%õppekavast on kohustuslik, peavad õpilased ise koostama oma programmi. Seegasaavad nad vastavalt huvidele ja soovidele valida, milliseid aineid, millisedmahus ja raskusastmel nad omandavad. Selline valikuvabadus suurendab õpilastevastutust ning võimaldab õpilastel saada võimetekohane haridus.* Soomes katsetati kaua ja 1999.aastal mindi üle klassideta õppele, millepuhul gümnaasiumis ei komplekteerita õpilasi traditsioonilisteks klassideks, vaidigaks kooliaastaks moodustatakse igas õppeaines õppegrupid vastavalt sellele,millisel tasemel õpilased üht või teist õppeainet soovivad õppida. Taolineklassideta õpe on sarnane USA-s kasutusel oleva gümnaasiumiõppega selle vahega, et
Leave a Comment