• Embed Doc
  • Copy Link
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
Haridus nr 5, 2001VABADUS JA REGLEMENTEERITUS SOOME ÕPPEKAVAS
•
Seal tegeleb riikliku õppekava arendamisega Haridusministeeriumi koolivalitsus, millekoosseisus on nii põhiharidus-, kutseõppeasutusete- ja gümnaasiumiosakond. Nende käes onkoolide arengu üldine juhtimine ja strateegia kavandamine.Deregulatsioon
•
Soome õppekava arengus on lõppemas nn. deregulatsiooni aeg, millele oli iseloomulik riiklike haridusasutuste püüd viia otsustamisõigus hariduse sisu üle valdade, koolide ja igaõpilase tasandile.
•
Õpilasi ei kinnistatud elukohajärgse kooli juurde, soosides seega nn. koolituru e.koolidevahelise konkurentsi teket. Eeldati, et iga vald ja linn tunnetab kõige pareminikohalikke haridusvajadusi ning suudab paindlikult reageerida ühiskonnas toimuvatelemuutustele.
•
Uuendusena
töötati täpsete ainekavade asemel välja üldised ainete raamkavad. Varemkehtinud 1994.a õppekava oli baasõppekava, kus määratleti vaid hariduse andmise riiklikudeesmärgid ja üldine sisu. Seega langes õppekava koostamise põhiraskus riiklikult tasandiltkoolidele. Koolid tuginesid oma õppekavade koostamisel paikkonna vajadustele,haridusseadustele, parlamendi poolt kehtestatud tunnijaotuskavale, riiklikule õppekavale jaharidusministeeriumi poolt väljatöötatud soovitustele (hea ainetundmise kriteeriumid;aineraamatud jmt.)Uued suunad
•
Soomlaste õppekava oli väga üldine, koolide vabadus äärmiselt suur. Probleemid ilmnesid paljudel tasanditel - paljud koolid ei suutnud mõistlikult kasutada olemasolevaid vabadusining luua tasakaalustatud kooliõppekavasid; raskendatud oli õpilaste üleminek ühest koolistteise; õppe sisu määratlematus põhjustas olukorra, kus oli raske koostada gümnaasiumiriiklike lõpueksamite ülesandeid; mõnedes õppeainetes oli täheldatav õpitulemustelangustendents.
•
Töö käik oli uuendusi tehes järgmine: kõigepealt töötati välja uue õppekava algversioon,mis läks pooleks aastaks mõnesajasse pilootkooli katsetamisele. Seejärel kõrvaldatikatsetamise käigus ilmnenud puudused ning viimistleti õppekava. Kõige esimesena läksuuele õppekavale üle eelkool , edasi esimesed-teised klassid (aastatel 2002 ja 2003 ) ja siis juba kogu põhikool (2004 - 2005).
•
Õppekavauuenduste peamine üldine suundumus on detailsemalt määratleda õppeainete sisu,kehtestada hea ainetundmise kriteeriumid kokkulepitud klasside lõpuks, töötada väljagümnaasiumi õppeainete erikursuste ainekavad – kokkuvõttes liikuda taas suuremareglementeerituse poole, muutes mõnevõrra olemasolevat valik- ja kohustuslike õppeainetevahekorda.Õppekavamuudatused vanuseastmetiEelkool
•
Alusharidus pole Soomes kohustuslik, alusharidust annavad Soomes enamasti lasteaiad(tasuliselt), kuid ka koolide juures asuvad tasuta eelkooliklassid. lasteaaedades on vanemateltulnud maksta ka tasu. Kuueaastastele on eelikooliaasta tasuta.
•
Kõigile kohustuslik alusharidus on arutlusel olnud, selle variandi plussiks oleks ühtlanestardipositsioon kõigile lastele. Samas on Soome mõned piirkonnad niivõrd hõreda
 
asustusega, et pole vajadust nõuda, et kõik lapsed peaks juba kuueaastaselt koolibussiasuma.Põhikool
•
Kuni 1998. aasta lõpuni oli põhikool jagatud kaheks osaks (I-VI ja VII-IX klass). Alates 1. jaanuarist 1999. aastast niisugust jagunemist enam ei ole - kehtib üheksa (õpilaseõppimistempost sõltuvalt võib ka 10) aastat kestev kohustuslik põhikool. Muutuse põhjustassoov pakkuda lastele kogu põhikooli haridust oma kodukoha lähedal ja suurendadamaapiirkondade atraktiivsust.
•
Põhikooli õppekava tundide arvu on tõstetud emakeeles, matemaatikas, loodusainetes,ühiskonnaõpetuses ja ajaloos, samuti ande- ja oskusainetes. Sisse on toodud kohustuslik terviseõpetus. Samas toimub õppeainete miinimumtunnimäära tõstmine valikainete mahukärpimise tulemusel. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas,varasemates klassides valikaineid ei ole (siiski on koolidel võimalik oma äranägemise järgineid tekitada).
•
Üldine miinimumtundide arv kahes viimases põhikooli klassis on 30 tundi nädalas (I- IIklass - 19 t/n, II-IV klass 23 t/n, V-VI klass 24 t/n, VII klass 30 t/n).
•
Kui Eesti õppekavas on põhikooli õpilaste oodatavad pädevused määratud kolme aastakaupa, siis Soomes sõltub see ainest. Näiteks on emakeeles ja matemaatikas hea õpitulemusekriteeriumid (hinde 8 saamiseks püstitatud tingimused kümne palli süsteemis) kehtestatud pärast 2. ja 5. klassi ja põhikooli lõpuks. Selline kord võimaldab paremini arvestada aineeripära, õpilaste arengut ning aine "üleandmist" klassiõpetajalt aineõpetajale.Gümnaasium
•
Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse või alustadakutseõppega. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguid ligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest.
•
Gümnaasiumi õppekava on koostatud kolmeks õppeaastaks, aga õpilased võivad sellevastavalt võimetele ja soovidele läbida kahe või nelja aastaga. Õppetöö viiakse läbikursustena. Neist 45 - 49 on kohustuslikud (Eestis 74), millele lisaks peab õpilane valimavähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavat kursust. Näiteks füüsikas ja keemias onkohustuslike kursuste arv üks, aga õpilane võib soovi korral valida endale lisaks kuni 7täiendavat füüsika ja 3 keemia kursust.
•
Ülejäänud 16-20 kursust valib õpilane kooli poolt pakutavate vabaainete hulgast. Needvõivad olla mingi õppeaine lisakursused, aga ka mistahes muud õpilaste soovide ja koolivõimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest ja golfist, lõpetades eksootilistekeelte õpetamisega.
•
Kokku on õpilastel on kohustus gümnaasiumis läbida minimaalselt 75 kursust (meil 96)ning gümnaasium lõpeb riiklike lõpueksamitega, millest kohustuslikud on 4: emakeel; 1. ja2. (soome v. rootsi) võõrkeel; matemaatika või reaalainete kombineeritud eksam.Lõpueksamite edukas sooritamine annab õpilasele õiguse kandideerida kõrgkooli (kuid eiole ühtlasi sisseastumiseksam, nii nagu meil).
•
Hiljutised suuremad muutused gümnaasiumis on seotud õpilaste valikuvabadusesuurenemise ja nende individuaalsete võimete arvestamisega. Kuna ainult 60-65%õppekavast on kohustuslik, peavad õpilased ise koostama oma programmi. Seega saavadnad vastavalt huvidele ja soovidele valida, milliseid aineid, millised mahus ja raskusastmelnad omandavad. Selline valikuvabadus suurendab õpilaste vastutust ning võimaldabõpilastel saada võimetekohane haridus.
 
•
Soomes katsetati kaua ja 1999.aastal mindi üle klassideta õppele, mille puhul gümnaasiumisei komplekteerita õpilasi traditsioonilisteks klassideks, vaid igaks kooliaastaksmoodustatakse igas õppeaines õppegrupid vastavalt sellele, millisel tasemel õpilased üht võiteist õppeainet soovivad õppida. Taoline klassideta õpe on sarnane USA-s kasutusel olevagümnaasiumiõppega selle vahega, et kohustuslike kursuste osakaal on suurem.ÕpetajakoolitusAlates 1950.a. on Soomes kujutluspilt õpetajast muutunud igal aastakümnendil.
•
Kuni kuuekümnendate aastate lõpuni omas õpetaja rahvavalgustaja mainet.Seitsmekümnendatel siirdus rõhk õpetaja oskustele ning õpetajas nähti eelkõige oma ainehead spetsialisti ja metoodikut, kes oskas vastata kõikidele küsimustele.
•
Kümme aastat hiljem tungis esiplaanile õpetaja, kes otsis igalt poolt ja igaühelt vastukajaoma tööle ning suutis muuta oma õpetamisstiili või kanda järgmisel päeval roheliste püksteasemel punaseid.
•
Möödunud aastakümnendil muutus tähtsaks õppesisu ja saavutatud tulemused.
•
 Nüüdseks ollakse jõutud ringiga tagasi ja taas nähakse õpetajas seda isikut, kelle käes ontungal.Võimalus õppida vastavalt võimeteleSoome haridusseadustik sätestab võimalused selleks, et iga õpilane saaks oma võimete kohaseltõppida ja areneda. Sealjuures arvestatakse õpilaste erinevate vajadustega.
•
Soome koolisüsteem pakub erinevaid võimalusi igale õpilasele individuaalseltlähenemiseks. Esimene neist on õpiabi. Õpiabi võib anda tunnis või enne/ pärast tunde, sedavõib teha õpetaja või teine õpilane, kes aineosa hästi omandanud ja seda teis(t)ele õpetadesseda omakorda kinnistada saab. Kui õpilane on jõudnud teistele järgi, siis lõppeb ka abiandmine ja ta läheb üle üldisele õppekavale.
•
Kui õpilase võimed ei luba tal mingis aines või ka kõigis ainetes teistega võrdses temposedasi minna (see võib olla tingitud ka puudest, sest Soomes on suund integreerida puudegaõpilasi tavakooli) siis koostatakse talle individuaalne õppekava, mis on lihtsam kui tavaline.
•
 Andrus Nilk, reporter (2005)
Euroopas populaarse Soome koolikorralduse alustalad:
•
võrdsete võimaluste loomine kõigile lastele saada hea põhiharidus
•
ühtlaselt tugevad koolid ja innustunud õpetajad.
•
PISA uuring 15-aastastele noortele matemaatikas, loodusteadustes ja emakeeles.
•
Haridusjuhid väidavad: tähtis lapsesõbralik kool, õpetajaameti mainekus, pedagoogide heaettevalmistus.
Õpetajate koostöö
Edust hoolimata pole põhjanaabrid sugugi rahul. Nad tahavad, et algkoolid 1.-6. klassinimoodustaksid järgmise kooliastmega 7.-9. klassini tugevama sideme ja kaasataks ka eelkooliealised
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...