Eelmine saade lõppes küsimusega, et millest peaksime veel rääkima seoses Windowsi ja 

Linuxiga ehk siis tegelikult operatsioonisüsteemi valikuga.
Tavakasutajal võib tekkida küsimus, et mis see operatsioonisüsteem siis on, et kas kuidagi ilma ei saa?
Võiks ju mõelda, et milleks mulle mingi keerulise nimega asi – ma tahan lihtsalt arvutiga oma 
igapäevaseid toiminguid teha. Nii see siiski ei ole – operatsioonisüsteem on tingimata vajalik, ilma 
milleta arvutiga ei ole midagi teha. Operatsioonisüsteem on eestikeelse Vikipeedia andmeil 
(http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem) arvuti süsteemitarkvara,mis käivitatakse 
arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab 
rakendusprogramme. Inglise­eesti seletav sõnastik IT ja sidetehnika vallas www.vallaste.ee annab 
inglisekeelse sõna 'operating system' vastusteks mitmeid lisaselgitusi erinevate analoogide osas. Ka 
näiteks mobiiltelefon omab töötamiseks oma operatsioonisüsteemi ja nii on see ka arvutiga.
Levinumad operatsioonisüsteemid on MS Windows, Mac OS, GNU/Linux ja selle baasil 
valmistatud tarkvara valmiskomplektid ehk distributsioonid (kõnekeeles ka Linux); vähemtuntud on 
USA­s Berkeley ülikoolis loodud BSD (mis levib samuti erinevate distributsioonidena) ja Sun 
Microsystemsi loodud Solaris ja selle arendusversioon OpenSolaris. Erinevatest 
operatsioonisüsteemidest saab ülevaate inglisekeelsetest portaalidest www.theosfiles.com ja 
www.levenez.com – viimases on ülevaade nii Windowsi kui UNIX­ilaadsete operatsioonisüsteemide kui 
ka programmeerimiskeelte ajaloost.
Mis on nende operatsioonisüsteemide plussid ja miinused tavakasutaja jaoks? Tuleb öelda, et 
sellist asja kui „parim süsteem“ ei ole sisuliselt olemas – igaühe jaoks on omad vajadused ja eelistused. 
Pigem saab siin rääkida igaühe jaoks sobivast lahendusest vastavalt tema vajadustele (soovitud 
funktsionaalsusele) ja ka eelistustele.
Samuti tuleb tõdeda, et tulenevalt vajadustest võib vaja olla kasutada mitut operatsioonisüsteemi 
paralleelselt ent siiski valitakse üks neist oma põhitöökeskkonnaks. Soovitan see valik kainelt läbi 
mõelda ja lähtuda oma vajadustest ja ka võimalustest ning südametunnistusest.
Windows on kahtlemate populaarseim ja tema plussideks tuleb lugeda laia rakendusprogrammide 
(eriti mängude) ja riistvara toetust, kasutusmugavust. Windowsi miinusteks tuleb lugeda suurt 
vastuvõtlikust pahavarale ja sellest tulenevatele probleemidele (ebastabiilsus, andmete 
kahjustumine/hävimine), funktsionaalsus ehk siis laiendamisvõimalused on suuresti tootjafirma 
Microsofti ette dikteeritud (miks näiteks Hollywoodi filmitööstuses kasutatakse enamasti Linuxit), 
hinda, kunstlikult loodud ühildamatust teiste operatsioonisüsteemidega (vt Halloweeni dokumendid 
http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Halloween_documents_leak ja tootjalukk 
http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock­in). Samuti seadistatakse Windows vaikimisi sageli 
ebaturvaliselt, mistõttu ta rikneb kergemini. Seda annab parandada kui jälgida teatud 
ettevaatusabinõusid, millest tuntum on igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kasutaja õiguste 
piiramine vaid kasutamisega ja Windowsi haldamise ehk siis administreerimise jaoks eraldi kasutaja 
loomisega. Ka mitmekasutajatugi on Windowsis alles lapsekingades. Windows sobib nii koju kui 
firmasse kuid vaikimisi seadistustega rikneb kiiresti.
Asjalikku lugemist leiab ka aadressilt http://beta.wikiversity.org/wiki/Category:ET 
Arvestada tuleb ka sellega, et ühe operatsioonisüsteemi jaoks loodud rakendusprogrammid ei tööta 
üldjuhul teises operatsioonisüsteemis kuigi ka siin on lahendused sageli olemas. Seetõttu tulebki 
analüüsida, et kui konkreetne rakendusprogramm ja tema funktsionaalsus on oluline siis on 
operatsioonisüsteemi valik teisejärguline.
Mac OS­i plussideks tuleb lugeda soodsamat hinda ja selle eest pakutavat laia tarkvaravalikut ja 
sellega kaasnevat funktsionaalsust, suurt töökindlust ja stabiilsust kuna riist­ ja tarkvara valmistatakse 
ühes firmas (Apple Computer, Inc.) ja baseerub BSD­l, tarkvara paigaldusmugavust, 
kasutajakeskkonna harmooniat ja ilu, läbimõeldud lahendused ja teenused; praktiliselt olematu 
probleem pahavaraga (analoogselt kogu UNIX­ilaadsetega). Mac OS­i miinusteks tuleb lugeda seotust 
riistvaraga, mis seostub stabiilsuse nõudega (sobitub hästi Apple­i riistvaraga ja on sellele 
optimeeritud), muidugi on mänge jm tarkvara suurusjärkude võrra vähem olemas kui Windowsile 
kuid samas on mitmeid häid programme, mida vaid Mac OS­ile ongi tehtud. Seetõttu kasutavad 
näiteks fotograafid, kujundajad­küljendajad, disainerid jne enamasti Mac OS­i. Samas on Mac OS ka 

1 / 3
teadlikuma kasutaja valik ja mugava inimese valik. Ka neid spetsialiste, kes Mac OS­i hallata 
suudavad, on kordades vähem kui Windowsi spetsialiste – eks see ole nii ka teiste 
operatsioonisüsteemidega. Operatsioonisüsteemi valides valitakse Mac OS sageli seetõttu, et ta on 
väga stabiilne ja töökindel ning mugav kasutada ja ka kõik laiatarbetarkvara on olemas ning ühilduvus 
riistvaraga hea. Mac OS sobib kõigile – nii koju kui firmasse ja on väga töökindel ja stabiilne lahendus. 
Kui Teil on raha siis ostke Mac OS, vastasel korral soovitav kasutada mõnda vaba UNIX­it: Linux 
või ka BSD.
GNU/Linux ehk rahvakeeli Linuxi plussideks saab lugeda väga soodsat hinda – ta on tasuta kõigile, 
lisaks avatud lähtekoodiga (kohandatav oma vajaduste jaoks – Hollywoodi filmitööstus), hea 
ühilduvus riistvaraga (harva kui mingit juhtprogrammi ehk driver­it on vaja otsida, samuti olemas 
väga erinevatele riistvara platvormidele), haldamise mugavus (kesksed tarkvaralaod ehk ­varamud), 
turvalisem kuna tarkvara on reeglina digiallkirjastatud ja kesksetes varamutes, kasutusmugavuselt ei 
jää alla teistele moodsatele süsteemidele (Windows, Mac OS). Linux on stabiilne ja töökindel – 
tavatsetakse öelda, et paigalda ja unusta kuna ta lihtsalt töötab. Hallatavus (sh kaugelt) ja erinevate 
andmesideprotokollide tugi on väga hea. Ka arendajate suur hulk ja kasutajatugi internetis on hea. 
Linuxi miinusteks võib lugeda laia tarkvaravalikut ja ka distributsioonide valikut , mis võib algajal 
pildi kirjuks ajada kuid selle vastu on loodud konkreetsed distributsioonid, näiteks Ubuntu ja selle 
eesti versioon Estobuntu, kus iga asja tegemiseks on valitud üks programm. Miinuseks on tänu laiale 
tarkvaravalikule ka erinev tarkvarapakkide vorming ehk et ei ole ühte failitüüpi nagu seda näiteks 
Windowsis on .exe. Samuti on olemas sõltuvused kuid see ongi lahendatud erinevate tarkvarapakkide 
haldussüsteemidega, mis need sõltuvused automaatselt lahendavad. Windowsi või mistahes muu 
operatsioonisüsteemi all on samuti sõltuvusküsimused kuid sellist keskset lahendust kohtab teistes 
operatsioonisüsteemides harva. Siiski on see tarkvara paigaldusvormingute asi paika loksumas – on 
Autopackage, LSI (Linux Software Installer – analoog MSI­le), .bin ja .sh paigaldustüübid ja üldiselt 
taanduvad enamus Linuxi distributsioone .deb ja .rpm pakihaldussüsteemidele. Selle miinuse kaaluvad 
üles ka tavakasutajale loodud mugavad graafilised tarkvarahaldussüsteemid kaasaegsetes Linuxi 
distributsioonides, mis sõltuvused automaatselt lahendavad ja soovitavad kasutajale ka teisi 
programme, mis talle huvi võiksid pakkuda. Eks muidugi on mänge ja ka spetsiifilist tarkvara 
suurusjärkude võrra vähem kui Windowsile ent ka siin on olukord kiirelt muutumas.
Seega sobib Linux kõikjale – nii koju kui firmasse ja seda ka tavakasutajatele. Aitab oluliselt kulutusi 
tarkvarale ja selle ülalpidamisele vähendada, mis peaks praegusel raskel ajal eriti märkimisväärne 
olema.
BSD ja Solaris on tublisti vähemtuntud ja ­levinud. BSD ja ka Solarise plussideks loetakse väga 
kõrget stabiilsust ja töökindlust (BSD on üheks alustalaks ka Mac OS­ile), mistõttu on ta rohkem 
serverites levinud. Suureks plussiks loetakse ka BSD litsentsi liberaalsust, mistõttu on BSD lähtekoodi 
pea kõikjal (sh Windowsi ja Linuxi sees). On loodud PC BSD (http://www.pcbsd.org/), mis 
tavakasutajale suunatud ja Mac OS­ist tuntud lihtne ja mugav tarkvarapaigaldus (.pbi tarkvarapakid). 
Solarist peetakse eriti suurte serverite (ka mainframe­id) süsteemiks kuid kasutatav ka lauaarvutites. 
BSD ja Solarise miinuseid on minul kui linuxikasutajal raske välja tuua. Kuna BSD ja ka Solaris on 
vähemlevinud kui Linux siis võib leiduda ka funktsionaalsust, mille jaoks programmi ei ole. Siis on 
BSD­s võimalik kasutada ka Linuxi programme või ka Windowsi programme. Tavakasutajale soovitan 
uurida PC BSD­d, mida reklaamitakse mugava süsteemina kõigile. BSD­d ja selle erinevaid versioone 
kasutatakse nii serverites kui ka tavakasutaja töölaual. BSD­d peetakse isegi stabiilsemaks kui 
Linuxit. Solarise puhul soovitan kasutada puhast Solarist kuna OpenSolaris on arendusversioon ja 
võib algajale mitte sobida. Solarise miinuseks võib pidada ka uuenduste kättesaadavust vaid 
tasulistele klientidele.
Kokkuvõtvalt soovitan tavakasutajal piisava raha olemasolul osta Mac – sinna saab ka Windowsi ja 
Linuxi peale panna. Kui raha niipalju ei ole siis soovitan kasutada Linuxit, näiteks meie eesti oma 
Estobuntut (http://estobuntu.org/). On kõvasti odavam ja kerge vaevaga omandatav.

Eelmises saates oli juttu Windows 7 Extreme Edition­ist, mis sarnaselt Linuxile uuendab ise 
laiatarbetarkvara internetist. Kui vaadata ametlikku Windows 7 kodulehte Microsofti serveris ­ 

2 / 3
http://windows.microsoft.com/en­us/windows7/products/compare siis seal miskipärast ei räägita 
Extreme versioonist. Samuti kui vaadata tuntud operatsioonisüsteemide portaali 
http://www.theosfiles.com/os_windows/ospg_Windows_7.htm siis sealgi ei ole juttu Extreme 
versioonist. Tegemist on fanaatikute tehtud versiooniga, mida jaekaubandusest paraku osta ei saa. 
Seetõttu ei saa ka tavatarbija sellega arvestada.
Windowsi täiustajaid on mitmeid kuid paraku on nende pakutud Windowsid üldjuhul piraatversioon – 
kasutatakse illegaalseid võtteid, et mööda hiilida Windowsi aktiveerimisest ja muidugi ei maksa keegi 
sellise Extreme Windowsi eest – seda jagatakse failijagamissüsteemide kaudu, mis on sulaselge 
tarkvarapiraatlus.
Siiski on Windowsi kasutajatele ka legaalseid lahendusi olemas mugavaks tarkvara 
paigaldamiseks ja uuendamiseks, näiteks http://ninite.com/ ­ seal valid veebipõhiselt programmid, 
mida soovid ja seejärel valmistatakse ette väike programm, mis valitud programmid internetist alla 
laadib ja paigaldab. Üsna automaatne ja mugav ajasäästmisvõimalus tarkvara paigaldamisel. Samas ei 
arvestata seal keele eelistustega – saadav tarkvara on inglisekeelne kuigi mitmest neist on ka 
eestikeelsed versioonid olemas.
Ninite teine analoog on vabavaraline Windows Post­Install Wizard ­ 
http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Post­Install_Wizard

Selliseid lahendusi on veel – näiteks Unattended ­ http://unattended.sourceforge.net/ ­ see 
võimaldab Linuxi või ka Windowsi serveri abil paigaldada Windowsi üle võrgu täisautomatiseeritult 
koos lisatarkvaraga
Oma Windowsi versiooni valmistamiseks legaalsest plaadist on olemas nLite ja vLite ­ 
http://en.wikipedia.org/wiki/NLite_and_vLite – nLite on kuni WinXP/2003­ni ja vLite Vista/Win7 
jaoks. Vikipeedias on ka ülevaatlik artikkel operatsioonisüsteemist oma versiooni valmistamise 
programmidest ­ http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_remastering_software – seal on nii Windowsile 
kui ka Linuxile need tuunimise programmid olemas, teistele operatsioonisüsteemidele ei pakuta.

Turvalisus:
https://www.eesti.ee/est/arvutikaitse
http://www.arvutikaitse.ee/
http://www.ekaitse.ee/

TCO?
Eelmises saates oli ka juttu totaalsest omamiskulust (ingl.k. 'total cost of ownership'). Ehk siis sellest, 
et õppimine võtab kaua aega. Tuleb kohe märkida, et mistahes operatsioonisüsteemi kasutuselevõtt 
nõuab õppimist. Kas te olete kunagi mõelnud, kaua te Windowsi olete õppinud? Kui nüüd mõni teine 
operatsioonisüsteem kätte satub siis miks arvatakse, et see momentselt selge on? Samas kuna kõik 
kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad graafilist kasutajaliidest, mis toimivad samadel 
põhimõtetel siis ümberõppe aeg on väga minimaalne. Erinevus on vaid kasutajaliidese disainil ja 
lisaprogrammide nimedel ning nende võimalustel kuid põhiasjad on samad.

Minu soovitus on: kaardistage oma tegevused, mida arvutiga vaja teha. Seda võib lasta ka 
spetsialistil teha. Siis saab spetsialisti abiga valida sobiva töökeskkonna ja rakendusprogrammid.
Ei maksa karta ühildamatust või keerukust – Linux jt UNIX­ilised ei ole keerukamad kui 
Windows – nad on lihtsalt pisut teistsugused. Pideval kasutamisel tekib harjumus kiiresti ja siis ei 
märkagi enam, et Windowsi ei kasuta. Lähtuda tuleks sellest, et palju olete valmis kulutama ja millised 
on vajadused. Räägitakse, et Windowsile on kõige rohkem mänge. See on tõsi kuid ka Linuxi jaoks on 
neid piisavalt ­ http://viki.pingviin.org/index.php/Kategooria:M%C3%A4ngud 
Samuti on olemas tasuta http://www.playonlinux.com/en/ kui ka tasuline Cedega mis ei ole pelgalt 
mängude vaid üldse Windowsi tarkvara jooksutamiseks Linuxis. Linuxi jt UNIX­iliste tugevused on 
oluliselt suurem pahavarakindlus, stabiilsus ja töökindlus. Samuti palju tarkvara ja selle mugav ning 
turvalisem paigaldus võrreldes Windowsiga. Kui tekkis edasisi küsimusi siis võtta ühendust minuga.

3 / 3