PSÜHHOLOOGILISED

OHUTEGURID
Priit Siitan
TTK transporditeaduskonna
dekaan
 Psühholoogilised ohutegurid
• Monotoonne töö
• Töötaja võimetele mittevastav töö
• Halb töökorraldus
• Pikaajaline töötamine üksinda
• Muud samalaadsed tegurid, mis võivad
aja jooksul põhjustada muutusi töötaja
psüühilises seisundis
 Tööriski suurendavad tegurid
• Stress
• Depressioon
• Rahutus
• Töövägivald
• Tööahistamine
• Töökiusamine
• Juhtkonna juhtimisvead
• Spetsiifilise väjaõppe puudumine
 Eesti tööinimese vaimse
kurnatuse mudel

• Konflikt psühhofüsioloogiliste nõuete ja

organismi kohanemisjõudude vahel

• Konflikt tööhulga, kvaliteedi ja madala

töötasu vahel
 Töötajate vaimset tervist
mõjutavad tegurid
• Vaimse töö osatähtsuse suurenemine
• Võidujooks turumajanduses
• Tugevnev konkrentsivõitlus
• Töö intensiivsuse tõus
• Ületunnitöö
• Süvenev töötus ja ebakindlus
• Töötamine mitmel ametikohal
• Töövägivald
 Psüühilise seisundi muutused
• Stress- hormonaalsed muutused
organismis, stressitaluvus
• Läbipõlemine- pikaajalise stressi talumine-
meedikud, õpetajad
• Depressioon
• Käitumishälbed- alkoholism, hasartmäng,
narkomaania, söömishäired, suitsetamine,
enesetapud
 Stress
• Stress tuleneb keskkonnast
• Stress on subjektiivselt tajutav
• Stress on protsess: ärritaja- vastus-
tagajärg
• Stress põhjustab psühho- füsioloogilise
vastusreaktsiooni organismis
• Stress tekib tingimustes, kus keskkonna
nõuded on suuremad kui toimetuleku
võimalused
 Stress on hea
• Stress on alalhoiurefleks, mis varustab
keha suure hulga energiaga
• Kindlustab kohanemise
• Loomulik looduslik kaitsereaktsioon-
teenib füüsilise ohu tõrjumist- võitle või
põgene
• Paras hulk stressi suurendab
tegutsemisvõimet ja heaolu
• Stress hoiab firma erksana
 Stress on hea
• Ootuste juhtimine
• Muudatus on võimalus positiivseks
stressiks
• Kehva olukorda saab tõlgendada
võimalusena
 Stress
• Tänapäeval rohkem vaimset laadi
• Liigse ja pikaajalise koormusega kaasneb
pidev sümpaatilise närvisüsteemi
üliaktiivsus
• Ülekoormus, alakoormus- mõlemad
halvad
Organisatsioonilised ja psühho-
sotsiaalsed riskitegurid
• Stressi algallikad:
• Töökoormus
• Jõudeaja vähesus
• Roll organisatsioonis
• Organisatsiooni struktuur ja mikrokliima
• Karjääri teostamine
• kodu- töö konflikt
 Stressi ilmingud
• Kõrge vererõhk
• Depressioon
• Valud rinnakus
• Ärrituvus, haavatavus
• Kaadrivoolavus
• Probleemid töösuhetes
• Kvaliteedi langus
• Tööluus
• Presentism- töötaja on tööl, kuid ei täida oma
tööülesandeid
 haigused
• Südame- veresoonkonna haigused
• Psüühilised hädad
• Mao- soole haavandid
• Immuunsüsteemi langus
• Tööõnnetused
• Invaliidus
• Ükskõiksus
• Stressi tagajärg tervisele- individuaalne
 Majanduslik analüüs
• Ravikulud, töölt puudutud päevad,
varajased surmad, stressihaigused 10%
üldhaigestumistest
• Rehabilisatsiooni kulud
• Töövõime kaotusega seotud kulud
 Organisatsioonilised tegurid
Ajapuudus e. ülekoormus:
2. Töö nõuab rohkem kui suudetakse
kanda
3. Tööülesannetega ei saa hakkama tööaja
sees
4. Liigpalju vastutust
5. Tekivad vead ka siis, kui püütakse väga
süveneda
6. Töömõtted vabal ajal
 Ülekoormuse põhjused
• Töö ebaõige ajaline jaotamine
• Töö ei ole kohandatud töötaja võimetele
• Tööandja pumpab töötajast välja viimast
• Töö- ja puhkeaja mittearvestamine
• Vahetustega töö halb korraldus
• 8 tundi on füsioloogiline piir, et töötaja
suudaks taastuda.
 Vähene kompetentsus
• Töö nõuab rohkem teadmisi
• Tööülesanded on liigkeerulised
• Vähene koolitus
• Puudub täiendamisvõimalus
• Puuduvad tööjuhendid
 Vähese kompetentsuse
põhjused
• Koolitus ei vasta vajadusele
• Töö ei vasta erialasele ettevalmistusele
• Töötaja motivatsiooni puudumine
• Karjäärivõimaluste puudumine
 Autonoomia puudumine või
vähesus
• Teised ütlevad, kuidas tööd tuleb teha
• Töötempo sõltub teiste omast
• Ülemuse pidev kontroll tööülesannete üle-
juhi autokraatne juhtimisstiil, usaldamatus
• Jooksev kohustuslik aruandlus alt
ülespoole
• Tööle saabumise ja lahkumise kontroll
• Tagasiside puudumine oma tööst- puudub
kontroll oma tegevuse üle
 Töövahendite puudus
• Ebapiisav töövahendite hulk, aegunud
vahendid, mittevastavad vahendid
• Põhjuseks – tööandja eesmärk on tööhulk,
mitte kvaliteet, üleolev suhtumine töötaja
tervisesse
 Halvasti organiseeritud töökoht
• Puudulik töökorraldus
• Ohutusnõuete mittearvestamine
• Ei ole piisavalt instrueeritud
• Riietus-, pesemis- ja puhketingimuste halb
korraldus
• Toitumistingimuste ja lõunavaheajaga
mittearvestamine
• Põhjuseks tööandja hoolimatus töötajate suhtes,
kokkuhoid töötingimuste arvel, ähvardused
rahulolematud vallandada.
 PSÜHHO-SOTSIAALSED
TEGURID
• Suhted kolleegidega
• Suhted juhtkonnaga
• Suhted perekonnas
 Suhted kolleegidega
• Raske saada nõuandeid
• Meeskonnatöö puudumine
• Konkurents kaastöötajate vahel
• Konfliktid kaastöötajate vahel
• Kolleegid ei kuula ära
• Tööviis häirib teisi
• Ebameeldiv tööõhkkond
 Halbade suhete põhjused
• Isikuomaduste sobimatus
• Halastamatu karjäärivõitlus
• Ebakindlus suhetes
• Tunnustuse puudus
• Laitus süvendab usaldamatust
 Suhted juhtkonnaga
• Ebakõla juhtkonnas
• Konfliktid/distants juhi ja alluvate vahel
• Võimuvõitlus juhtkonnas
• Raske ideid läbi suruda
• Raske juhiseid saada
• Ülemus ei kuula ära
• Töötaja pingutusi ei hinnata
 Suhted perekonnas
• Töömõtted kodus ei võimalda lõõgastuda
• Tööpinged ei võimalda täita
koduülesandeid
• Tööpinged tekitavad konflikte kodus
• Kodupinged viiakse tööle kaasa
 Põhjused
• Töö tuuakse koju
• Lähedase kaotus
• Raskes seisundis hooldatav lähedane
• Probleemid lastega, abikaasaga
 Tööstressi mõjutavad
• Ajapuudus
• Kompetentsus
• Autonoomia
• Vahendid
• Juhtkond
• Kolleegid
• Lähedased
 Isikutüüp A- töönarkomaan
• Äge sümpato- adrenaalne reaktsioon
• Kalduvus infarktile, insuldile. Mao- haavanditele,
12- sõrmiku haavanditele
• Äärmuslik kohusetunne
• Auahnus, soov juhtida
• Soov olla teistest parem
• Oskamatus mitte puhata
• Lõpuks kaotab tervise
 Isikutüüp A
• Tegelemine mitme asjaga korraga
• Pidev ajapuudus
• Kinnisus ja umbusklikkus
 Isikutüüp B
• Pingesituatsioonis tasakaalustatud
sümpaatiline
• Parasümpaatiline ja koliinergiline
vastureaktsioon
• Puudub soov juhtida
• Ei pea oluliseks olla teistest parem
• Soov olla teistele kasulik
 Isikutüüp B
• Oskus lõõgastuda
• Oskus tunda rõõmu tehtud tööst
• Rahulikkus ja tasakaalukus
• Avatus ja suhtlemisvalmidus
• Elurõõm, abivalmidus
• 70- 80 % AB tüüp
 Tööstress
• Konflikt subjektiivsete vajaduste ja
objektiivsete võimaluste vahel
• Konflikt eesmärkide, taotluste,
objektiivsete takistuste vahel
 Vastutaja stress
• Otsustamise pinge
• Arvustamise pinge, arvamuste paljusus,
vastuolulisus
• Edukuse pinge- iga edukas samm toob kaasa
uued, sageli raskemad ülesanded. Inimene ise
seab endal lati järjest kõrgemale
• Mõjuvõimu pinge
• Ebaõnnestumise pinge- iga otsus ei too kaasa
soovitud tulemusi
 Täitja stress
• Iseseivusetuse pinge- nõudmisi saab ise vähe
mõjutada, kontrollitunne, iseseisvuse
puudumine, otsustamise võimaluste puudumine-
agressiivsus, enesekaitse
• Rutiinist tüdinemine- väsimus, tülpimus,
passiivsus
• Ebakindel tulevik- teadmatus tuleviku suhtes ja
hirm vallandamise ees on suuremad stressorid
kui vallandamise akt ise
• Väsimine ümberkorraldustest
 Tööpinge mudel täitjal
• Suured nõudmised teiste poolt- aeg,
tähtajad, töörütm
• Vähe võimalusi otsustada- mõjutada oma
tööd, õppida uut
• Vähene sotsiaalne toetus töökohal
 Psüühilise pinge mudel
• Kõvasti töötamine
• Vähe hüvitisi- raha, tunnustust, keskkonna
kontrollimise võimalusi
• Pealesunnitud muutused, ebastabiilsus,
ebakindlus, edutamisvõimaluste
puudumine
 Tööstress ja vanus
• 20 aastased- kolleegide usalduse võitmine, vaja
pääseda nende sekka, kellega arvestatakse
• 30- aastased- et märgataks seda, mida ta
suudab ja oskab, karjääritegemine
• 40-aastased- noorem põlvkond tuleb peale,
stress kahekordistub
• 50- aastased- sündmused libisevad kontrolli alt
 Stressi äratundmine
• Häired vaimses ja füüsilises heaolus,
näiteks nutmisvalmidus, ladestumine
nõrka kohta, stressis inimene on
vastuvõtlikum külmetushaigustele
• Söömisharjumuste ja unevajaduse muutus
• Huvi kadumine oma välimuse vastu
• Hobide ja meelistegevuste hülgamine
• Nõrkuste ilmnemine ja süvenemine
 Stressi äratundmine
• Keskendumise, mälu ja otsustamisraskused
• Kurbus, abitus, süütunne, muretsemine, hirm,
tujukus, ärritumine, ilmatundlikkus, suurenenud
rahutus
• Usu kaotamine oma suutlikkusesse
• Tüdimus, tülpimus- vaimne kurnatus,
emotsionaalne kulumine, eesmärkide kadumine,
ideaalide tuhmumine rahulolematuse tõttu
• Hoolimatus, negatiivne suhtumine töösse, madal
enesehinnang- võiks teha, aga pole mõtet
 Stressi äratundmine
• Töövõime langus-vigade suurenemine,
stampidesse takerdumine, negatiivsed hoiakud,
otsustusvõime langus, mälu halvenemine,
suhtlemise asendamine meilide, paberite kaudu,
puudumiste sagenemine
• Suhtlemisprobleemid- ärrituvus, ägestumine
pisiasjade pärast, jäikus arvamustes,
haavatavus, enda maksmapanek teiste arvelt,
kontaktide katkestamine, endasse tõmbumine,
raskused pereelus
 Stressi äratundmine
• Kehalised vaevused- südame pekslemine,
hingamisraskused, hingelduse ja
higistamise hood, puhitised, kõhukinnisus,
lihaste krambid, kohin kõrvus, klomp
kurgus, unetus, allergia, sagedasd
külmetushaigused
 Tülpimus
• Ideaalid ja eesmärgid olemas, kuid jõud ja
energia rakendatakse negatiivse mõtlemisviisi ja
käitumise teenistusse- halamine, nurisemine,
virisemine, patuoina otsimine, süüdistamine,
tagakiusamine, intriigid, konfliktid
• Miski ei õnnestu niikuinii, teised on selles süüdi
• Peaks midagi tegema, aga ei tea mida
• Miski ei muuda minu olukorda soovitud suunas
 Tülpimus
• Peamine põhjus- töö mittevastavus
väärtustele, soovidele ja staatusele
• Inimesele oluliste oskuste, omaduste või
teadmiste rakendamise võimaluste
vähesus tema töös
• Oluliste tunnete eitamine
 Rohkem ohustatud isikud
• Noored töötajad, kes tahavad kiiresti
karjääri teha, kuid soovid pole realistlikud
• Kellel töö on ainus side eluga- üksikud,
lahutatud, mitte ainult
• Üleminekueas mehed ja naised-
tunnetavad ohtu elule jalgu jääda
• Töötajad ja juhid, kellel pole aega millelegi
keskenduda
 Tööstressi tagajärjed
• Isiksusehäired
• Läbipõlemine- burnout syndrome
• Depressioon
• Stressihaigused organites
• Riskikäitumise suurenemine- traumad,
tööõnnetused
• Suitsiidid, vägivald, kuritegevus
 Tööstressi tagajärjed
• Ebaterved eluviisid- alkohol, suitsetamine,
narkootikumid
• Perekondade purunemine
• Töölt lahkumine, vallandamine
 Läbipõlemine
• Teenindavates ja abistavates ametites-
meedikud, õpetajad
• Kustunud küünlad, kellel pole sisemist valgust
• Ilmneb igal juhul- nõrgalt, tugevalt
• Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja
emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on
kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis
• Läbipõlemine vajab kliinilist diagnoosi
 Läbipõlemine
• Mõjutab negatiivselt nii inimest kui ka
tervet organisatsiooni
• Läbipõlemist esineb enam noortel,
kõrgema haridustasemega, pühendunud,
tugeva motivatsiooniga, kõrge
saavutusvajadusega töötajal
 Läbipõlemine
• Eelkõige emotsionaalne kurnatus, mis tekib
inimestega töötamise tagajärjel emotsionaalselt
paljunõudvates olukordades
• Alanev enesehinnang, algul oma
professionaalsuse, seejärel iseenda ja teiste
suhtes
• Kaob soov teha tööd
• Eemaldumine töökaaslastest, lähedastest,
klientidest, hoolimatus abivajavatest inimestest
• küünilisus
 Läbipõlemist soodustavad
objektiivsed tegurid
• Vale strateegia
• Illusioonide purunemine, läbikukkumiste jada
• Vähene tunnustus
• Madal palk
• Madal sotsiaalne seisund
• Vähene kaastöötajate toetus
• Vastupidavuse ja karastatuse puudumine
• Karjääri suluseis
 Läbipõlemist soodustavad
tegurid
• Töötamine kõrgendatud määramatuse ja
sundsuhtlemise tingimustes
• Töö range ajaline reglementeeritus
• Vastandlikud ja konfliktsed rolliootused
• Tunnustamise vähesus isiksuslike
ressursside kulutamise eest
 Läbipõlemise staadiumid
1. Mesinädalad:
• Entusiasm
• Tööga rahulolu
2. Õli tulle valamine:
• Rahulolematus tööga
• Töö efektiivsuse langus
• Unehäired
• Närvilisus
• Mikrotraumatism
 Läbipõlemise staadiumid järg
• Suitsetamine, alkoholism, ostupalavik,
lohutussöömine
3. Kroonilised sümptomid:
• Füüsiline haigus
• Väsimus
• Kurnatus
• Viha
• Depressioon
 Läbipõlemise staadiumid järg
4. Peaga vastu seina:
• Rahulolematus kõige suhtes
 Tööstressi ja läbipõlemise
vältimine
• Oma tegevuse ja taotluste ümberhindamine-
proovida
• Probleemi ümberformuleerimine- See ei olegi nii
halb. See ei olegi mulle tähtis. Mul on paremini
läinud kui teistel.
• Probleemi teadvustamine
• Ajaplaani koostamine
• Sobiva aktiivse puhkuseviisi leidmine- kodust
välja
• Lõõgastumise õppimine, visualiseerimine-
spetsialisti käe all
 järg
• Räägi oma muredest
• Autogeense treeningu rakendamine
• Loodusesse
• Huumor
• Uus eesmärk
• Oluline lähedaste toetus
 vältimine
• Psühholoogiline nõustamine
• Osalemine huvigruppides, koolituse
programmides
• Õppida ütlema “ei”- ei ole asendamatuid, vajame
ka ise puhkust
• Armastus, hobid
• Ravimeetodite valik- kunsti-, muusika-,
värviteraapia
• Töövälised üritused- sportimine, matkamine
• Uni
• Hingamisharjutused
 Vältimine
• Lemmikloom- koer sikutab sind jalutama; kass
tuleb rinnale halba ära võtma. Hobused.
• Töö ümberkorraldamine
• Juhi ja alluvate täiendkoolitus
• Sobivate juhtimisvõtete rakendamine-
kommunikatsioon, konfliktide lahendamine,
otsustamise meetodid- “kala hakkab mädanema
peast”
• Ühisüritused väljaspool tööd
• Kollektiivi- tunde loomine, soodustamine juhi
poolt
 vältimine
• Stressijuhtimisprogrammide rakendamine
• Töökeskkonna parandamine
• Juhtimise parandamine
• Töötaja teisele tööle viimine, vallandamine
Töö vääriline tasustamine, stimuleerimine
• Karjääri nõustamine ja kujundamine
• Töö vääriline tasustamine, stimuleerimine
• Organisatsiooni kultuuri kujundamine ja
traditsioonid
• meeskonnatöö
 vältimine
• Inimene hindab situatsiooni (kaotus,
ähvardus, väljakutse)- vastavalt sellele
tegutseb
• Ühelt poolt on stress loomulik, teiselt poolt
ohtlik, kui harjutame end põgenema
• 38% Eesti töötajatest stressis
Stressiga tegelemise programmi
võtmetegurid
• Töötajate aktiivne ja motiveeritud osalemine
• Juhtide positiivne suhtumine
• Stressi põhjuste väljselgitamine- küsimustikud
• Selged kokkulepped, vastutuse jaotus
muudatuste protsessis
• Tagasiside
• Positiivse mõtlemise kujundamine
• Kogemuste püüdmine- silmad, kõrvad, pea
 järg
• Aktiivse eluhoiaku kujundamine- kõike ei
tooda kandikul kätte
• Kohanemiskoolitus- enesehinnangu
tõstmine, motiveeritud areng, eneseesitlus
• Enesehinnang reaalne
• Eneseanalüüs
• Individuaalne nõustamine
• Kutsenõustamine
 järg
• Mina olen OK, sina oled OK
• Arvestada enda ja teiste vajadustega
• Näha ja rakendada oma eeldusi ja võimalusi
• Kuula ka teisi
• Ära süüdista ennast
• Puhka
• Iga halb õpetab meile kõige paremini
• Kõik me eksime- hindame ümber
 järg
• Kukkumised teevad meid tugevamaks
• Armastage end
• Tunnustage üksteist
• Laitus süvendab usaldamatust
• Murest rääkimine aitab endal paremini
probleemi mõista
• Liiga enesessetõmbunud
• Usklikud on vähem stressis- palve