POHhUISMIKASVATUS ehk vabakasvatus

EESTIS JA MAAILMAS

Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende
nägemus kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon, kõik nad kuuluvad
tunnusjoonte järgi ühte. Mina arvan, et on olemas tänapäevaks väljaarenenud ja läbi
katsetatud sellised kasvatused: poliitiline kasvatus (minevikus kommunism ja fašism jne);
orjalik kasvatus ehk sõjaväeline ja kooli kasvatus - märkida tuleb ära siiski nüansid on
neis mõlemas ja tänapäeval leviv uus kasvatus liik pohuismikasvatus ehk vabakasvatus
ning maailmas tuntud vabadus kasvatus.
Poliitiline kasvatus erineb kõigist teistest kasvatustest peamiselt oma sunniviisilisusega ja
ebaloogilisusega. Pikemalt peatumata toimub kõikjal poliitiline kasvatus, kuigi osadel on
see demokraatlikumat tüüpi, kui teistel. 21. sajandil levib läänelik demokraadilise
suunaga kasvatus.
Orjalik kasvatus on kasvatus mida ei tohiks sõna - sõnalt võtta, sest antud kasvatus on
poliitikaga ja elu normidega muutuv kasvatus liik. Sõjaväelise distsipliini vastu ma ei ole
aga kuuletumine ilma ise mõtlemata viib selle orajalimusele. (Sõjaväe punkt on
täpsustamata, sest sõjavägi on suuremalt jaolt eriklassi kuuluv õpetus, mis muudab
inimest "halvaks"). Koolis olev orjalik kasvatus erineb oma vennast sõjaväes ainult selle
distsipliini ja õpetamise osas vähe. Distsipliini osas on koolis toimunud leebumine
ajalooraamatut sirvides. Orjus mis levib koolis sarnaneb alluva ja ülemuse suhetele, kus
ülemus ütleb mida tohib ja mida ei tohi kaasaarvatud osaline mõtlemine kuulub
ülemusele.
Õpilasele öeldakse ette kõigis probleemides lahenduskäik: matemaatiks - lahenduskäik
valemite järgi mis ei vaja loogikat; eesti keel ja võõrkeeled - süsteemne grammatika mida
saab õppida mehaaniliselt vajades loogikat sidumiseks; kunsti õpetus / kunstiajalugu ja
muusika / muusika ajalugu - ainekava mis piirab loomel tegeleda loominguliselt, vabalt
jne ained. Ained mida moonutatakse praeguse äranägemise järgi võimalikult palju
mõttetuks Eesti Vabariigis. Eesotsas haridusministriga, küsimus: "Kas haridusminister
teab / oskab lahendada keskkooli või põhikooli ainetes olevaid punkte?" Arvatavalt ei,
sest see ei huvitagi teda, see huvitab ainult niipalju, et töö tehtud ja kõik. Õpiku koostajad
võivad küll pakkuda head vara sisuks aga see kuulub juba lisasse. Parimal juhul
muudetakse ainekava, kui sedagi juhtub.
Tagasipöörduses teemasse peaks Eesti vaatama rohkem teiste riikide haridust ja vältima
sealseid probleeme, Soome mida kiidetakse palju tundub reklaamina tegelikult halvale
asjale. Mina soovitaksin tutvuda Uus - Meremaa haridusprogrammiga.
Mulle meenub selle teema juures, kunagine vestlus (nimed pole olulised). Vestlus
puudutas kasvatust lasteaisas, kus kasvataja käskis lapsevanemal oma last õpetada
"õigesti" joonistama reaalseid objekte. Antud lapsevanem palus kasvatajal rahulejätta see
teema, sest "õigesti" nägemist ei saa õpetada. Sellist asja nagu õigesti joonistamine on
vale - egas muidu pole meil modernism, klassika, impovisatsioon, futurism jne.
samapäeval küsis laps emalt: "mida ma joonistan?"!
Vabadus kasvatus on kavatuse üks lahedaimaid vorme mis mõeldi välja eelmisel sajandil
Saksamaal, erakoolide jaoks, et anda paremat õpet lastele. Vabadus kasvatus tähendab
kasvatust kus laps peab ise otsustama kõigi ja kõikide probleemide puhul. Lapsevanemal
ja õpetajal puudub siin oma suunamise koht, kuigi arvamus on lubatud. Arvamus aga ei
tohi olla paikapanev või suunav, sest muidu valitakse ikka lapsevanema varjatud soov.

21. sajandi probleemiks on pohhuismi kasvatus. Kasvatus mida kutsutakse teise nimega
vabakasvatuseks. Vabakasvatus tähendab sõnasõnalt või mitte tegelikult KÕIGE
LUBAMIST. Samas, kui poliitika ja avalikus propageerib läänes
VABADUSKASBVATUST, millest arusaadakse, kui vabakasvatus.
Vabaduskasvatus tähendab sõna - sõnalt, kui jutumärkides vabaduse andmist piiratud
kujul. Peamisteks piirideks on viisakus, moraali tunnetus, sõna vabadus viisakas vormis,
käitumine lugupidamisega. Samas alles jääb õigus elule, haridusele, loomele, ise
mõtlemisele, vabadusele. Vabaduskasvatuses tegeletakse loominguliselt ja humanitaarselt
rohkem, kui reaalsete asjadega. Reaalseid asju püütakse anda humanitaarselt. Inimestele
kellele läheb peale reaalsed ained saavad tõsist materjali eraldiseisvalt, välistades
humanitaarsed inimesed sellest.
Meie kes tahame olla parimad, jõuda Orava kombel edasi peaksime mõtlema mitte Pisa
testide järgi vaid sellele kuidas mõelda ja pohuismikasvatus välja ajama - jõuga.