ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT

ELEKTRIVÕRGUKADUDEST JA NENDE
HINDAMISEST
DOTSENT PEETER RAESAAR

KAOD ELEKTRIVÕRKUDES
♦ VÕRGUKADUDE OLEMUS. PÕHIMÕISTED
♦ KADUDE TEKKEPÕHJUSED
KADUDE ANALÜÜS
♦ KADUDE ANALÜÜSI ÜLESANNE
♦ KAOPIIRKONDADE VALIK
♦ TEHNILISTE KADUDE HINDAMINE
♦ ARVUTUSNÄIDE
♦ HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜS
KADUDE VÄHENDAMISE MEETMED
♦ KADUDE SUURUSEST JAOTUSVÕRKUDES
♦ KORRALDUSLIKUD MEETMED
♦ TEHNILISED MEETMED
♦ KOMMERTSMEETMED

ELEKTRIVARUSTUSE KVALITEEDI PROBLEEMID

Tallinn 2002
4. KAOD ELEKTRIVÕRKUDES
4.1. VÕRGUKADUDE OLEMUS. PÕHIMÕISTED
Elektrivarustuse kvaliteedi teatud näitajaks on energia kaod elektrivõrkudes − nn
võrgukaod −mõjutavad suurel määral elektri ülekande- ja jaotuskulusid.
Nimelt on elektrienergia edastamine elektrivõrgus (või tema osas) füüsikaliselt
seotud võimsus- ja energiakuluga, mida on kombeks nimetada võrgukadudeks.
Füüsikaline energiakadu on võrku (või tema ossa) tegelikult siseneva ja sealt
väljuva (kliendile antava) energia vahe (joon 4.1a)
∆WF =WS teg −WV teg

a b

Joonis 4.1. Elektrienergia edastamine ja energiakaod elektrivõrgus:

a) tegelik; b) mõõtmiste tulemusel
Võrku sisenev WS ja sealt väljuv energia WV leitakse mõõte-arvestus-
süsteemi vahendusel (arvestite näitude, klientide elektriarvete või laekumiste
vms alusel).
Nimetame mõõtmise teel määratud elektrivõrku siseneva energia WS ja võrgust
väljuva (realiseeritud ehk kliendile arvestatud) energia WV vahena leitud
kadusid
∆WA =WS −WV

arvestuslikeks kadudeks (just neid nimetatakse tavaliselt võrgukadudeks).

Arvestuslikud kaod pole võrdsed tegelike füüsikaliste kadudega, kuna mõõte-
arvestussüsteem pole täpne (joon 4.2).

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 1

Tegelikke füüsikalisi kadusid saab põhimõtteliselt hinnata arvutuslikult. Kuna
arvutused ei saa olla täpsed, nimetame neid arvutatud kadusid tehnilisteks
kadudeks ΔWT (et eristada neid tegelikest füüsikalistest kadudest).
Arvestuslike ja tehniliste kadude erinevust nimetatakse kommertskadudeks
∆WK = ∆WA − ∆WT

Joonis 4.2. Kadude ebabilanss

Seega koosnevad arvestuslikud kaod tehnilistest ∆WT ja kommertskadudest
∆WK (joon 4.2)
∆WA = ∆WT + ∆WK

Tehnilised kaod esitavad paratamatuid füüsikalisi kadusid elektri edastamisel.

Kommertskaod on aga põhjustatud mõõte- ja arvestussüsteemi ebatäpsusest või
puudulikkusest (mõõteseadmete vead ja rikked, elektriarvete mitteõigeaegne
tasumine, energiavargus jm).
Täpsemal vaatlusel võib füüsikalised kaod jagada kaheks:
• normaalsed tehnilised kaod − vastavad võrgu normaaltalitluse tingimustele,
neid saab arvutada elektrotehnika tuntud valemitega
• ebanormaalsed ehk rikkekaod − tingitud isolatsiooniriketest (juhtmete
kokkupuude okste ja võsaga, liiniisolaatorite vigastused, lühised jm) või
koormuse olulisest asümmeetriast. Need kaod on väga juhusliku iseloomuga
ja neid ei saa praktiliselt arvutada.
Et rikkekadude osatähtsus tehniliselt enam-vähem korras võrgus on suhteliselt
väike ja neid pole praktiliselt võimalik arvutada, siis tavaliselt mõeldakse

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 2

tehniliste kadude ∆WT all normaalseid tehnilisi kadusid. Rikkekaod jäävad
praktilises käsitluses seega ebabilansi ehk kommertskadude hulka.

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 3

4.2. KADUDE TEKKEPÕHJUSED
4.2.1.TEHNILISED KAOD − füüsikalised kaod, mis paratamatult kaasnevad
elektri ülekandmise ja jaotamisega elektrivõrkude kaudu.
• Koormuskaod (ka Joule’i kaod, vaseskaod) on tingitud elektrivoolust
voolujuhtivates osades ja need kuluvad juhtmete ja mähiste soojenemiseks.
Kolmefaasilise vôrgu elemendis avaldub koormuskadu klassikalise valemiga
2
+ Q2
∆P = 3 I 2 R = P 2 R,
U
Kuna koormuskaod on võrdelised koormusvoolu või võimsusvooga
(täpsemalt −nende ruuduga), nimetatakse neid muutuvkadudeks.
• Tühijooksukaod − rauaskaod trafode südamikes. On võrdelised pinge
ruuduga ega sõltu koormusest. Seetõttu nimetatakse neid püsikadudeks.
• Koroonakaod ülekandeliinides − sõltuvad liini pingest, juhtme ristlõikest,
faaside lõhestatusest ja ilmast (sademetest, õhu niiskusest ja rõhust).
• Kaod kompenseerimisseadmetes − kaod kondensaatorpatareide dielektrikus,
mis muutuvad soojuseks.
• Kaod reaktorites −põhiliselt Joule´i kaod reaktorite mähistes.
• Kaod mõõtetrafodes, sekundaarahelates, arvestites − Joule’i kaod mähistes
ja rauaskaod südamikes.
• Võrgukadude hulka arvatakse tavaliselt ka alajaamade omatarve.
Jaotusvõrkudes on põhilisteks tehnilisteks kadudeks koormuskaod liinides ja
trafodes ning trafode tühijooksukaod.
Kaod kompenseerimisseadmetes, reaktorites, mõõtetrafodes, sekundaarahelates ja
-seadmetes ning ka alajaamade omatarve −on suhteliselt väikesed.
Tehniliste kadude suurust on põhimõtteliselt võimalik suurema või väiksema
täpsusega hinnata arvutuslikul teel.

4.2.2.RIKKEKAOD − põhjustatud võrkude halvast tehnilisest seisundist:

• kaod lekkevooludest pragunenud või mustunud isolaatorite kaudu
• kaod kokkupuudetest puuokstega jms − tegelikult on need kaod tühised
• liinidel esinevad kestvad lühised, mille avastamiseni kulub pikk aeg
• tinglikult − täiendavad kaod tingituna koormuse ebasümmeetrilisusest
Rikkekadude hindamine on võimalik ainult mõõtmiste ja tehnilise seisundi
uurimise teel.
Üldjuhul pole rikkekaod eriti suured võrreldes tehniliste ja kommertskadudega.

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 4

4.2.3. KOMMERTSKAOD − põhjustatud energia mõõte- ja arvestussüsteemi
ebatäpsusest. Peamised tekke- ja suurenemise põhjused:
• Vananenud, vähetundlikud ja pikka aega kontrollimata arvestid
• Aegunud madala täpsusega või koormusele mittevastavad mõõtetrafod,
mis põhjustavad suuri mõõtevigu, eriti vähenenud tarbimisega piirkondades.
Paljudes Eesti Energia elektripaigaldistes puuduvad tegelikult täpsusklassiga
0,5 mõõtetrafod, kus nad nõuete järgi peaksid olema
• Mõõtesüsteemide koheselt avastamata tehnilised rikked (pingetrafode
sulavkaitsmete läbipõlemine, mõõteahelate katkemised jms)
• Mõõtesüsteemide ebatäiuslikkus (arvestite puudumine või madal täpsus),
mis ei võimalda piisavat kontrolli võrku antud ja sealt väljastatud energia üle
• Ebasümmeetriline koormus, mis põhjustab oluliselt väiksemaid arvestinäite
• Elektrivargused − nii moraali languse kui harjumuse tõttu saada elektrit
tasuta. Vargusi soodustavad sellised tegurid, nagu klientide ligipääs
arvestitele ja mõõteahelatele, kontrollimata ja plommimata arvestid ning
peakaitsmed, vargusi soodustavate seadmete ilmumine “mustale” turule jne
• Tarbijate poolt mõõtesüsteemidele sihilikult tekitatud rikked (voolu- ja
pingetrafode otste lahti- või ümberühendamine, ebaõigesti ühendatud faasid
arvestis, varjatud katkestuste tekitamine mõõteahelais jms)
• Muudel põhjustel arvestamata jäänud energia. Sageli puuduvad endiste
majandite tootmishoonete (laudad, töökojad, kuivatid jms.) sisenditel
arvestid ning vastav energiakulu satub kadude hulka. Tühjalt seisnud
ruumide arvestinäidud lähevad kaduma või arvestid varastatakse. Tekivad ja
kiiresti kaovad tarbijad, kes pole sõlminud lepingut elektrienergia
kasutamiseks
• Arveldustega viivitamine klientide poolt või ettemaksed tariifide muutuste
eel −ei mõjuta küll arvestuslikke kadusid pika perioodi jooksul, küll aga
moonutavad kadudealast pilti kuude lõikes
Lõpuks mõned n.ö organisatoorsed ja majanduslikud põhjused:
• Suure arvu vähese tarbimisega maaklientide territoriaalne hajutatus, mis teeb
elektriarvestuse korrastamise ja kontrollimise töömahukaks ning kulukaks
• Müügipersonali vähesus − ei võimalda mõõtesüsteemide korrasoleku ja
arvelduste õigsuse ning õigeaegsuse piisavat kontrolli. Inspektorite tööpiir-
konnad on suured, töö ise ohtlik
• Puudub piisav stimuleerimissüsteem kadude vähendamiseks, s.h ka
elektrivarguste avastamiseks ja kõrvaldamiseks

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 5

• Puuduvad tõhusad sanktsioonid elektrivarguste ja maksupettuste puhuks
Peale taasiseseisvumist on suurenenud ka tehniliste kadude osakaal võrku
antud energiast ja seda eelkõige järgmistel põhjustel.
• Eesti Energia haldusse tulnud endiste suurmajapidamiste ja sõjaväeobjektide
madalpingevõrkude väga halb tehniline seisund enamikel juhtudel. Kuna
endisaegadel oli suurmajanditele elektri hind praktiliselt sümboolne, siis
puudus võrkude valdajatel reaalne huvi kadude vähendamiseks – need maksti
tõrgeteta kinni. Seega eksisteerisid sellised kaod varjatud kujul ka varem.
Nende avastamiseks ja kõrvaldamiseks puudus motivatsioon. See tähendab,
et madalpingevõrkude tehnilised kaod olid juba omal ajal märksa
suuremad, kui seda näitas statistika.
• Madalpingefiidrid on suhteliselt pikad (sageli 1...2 km, vahel kuni 4 km),
põhjustades suurt pingekadu. Selliste fiidrite kaitse pole tundlik lühistele.
• Koormuste asümmeetria madalpingevõrkudes ühefaasiliste tarvitite
juhusliku ja kontrollimatu kasutamise tõttu. Eriti suur on koormuste
jaotumise ebaühtlus faaside vahel linnavõrkudes. Samas on koormusjaotuse
ühtlustamine väga töömahukas.
• Tarbimise ümberpaiknemise tõttu töötab osa võrke suure alakoormusega,
samal ajal kui rida võrke töötavad edastusvõime piiril.
• Trafod töötavad vähimate suhteliste kadudega koormustel 40...60 % ni-
mivõimsusest. Samal ajal töötab tarbimise ümberpaiknemise tõttu suur osa
trafodest kas suure alakoormusega (eriti maapiirkondades) või vastupidi –
nimikoormuse lähedal või isegi ülekoormusega.
• Vasevarguste ohu tõttu pole võimalik välja lülitada tühijooksul või väga
madalal koormusel töötavaid paralleeltrafosid.

Elektrivõrgu tehnilisi kadusid liigitatakse tinglikult

• muutuv- ehk koormuskaod − kaod pikiahelates, mida läbib talitlusvool;
sõltuvad koormusest
• püsi- ehk tühijooksukaod − kaod põikahelates, millele on rakendatud
talitluspinge ja mida tavaliselt loetakse ajas muutumatuteks. Sageli arvatakse
siia ka koroonakaod, mis formaalselt on kaod põikahelas. Tegelikult
sõltuvad nad väga suurel määral ilmast.

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 6

 KADUDE KLASSIFIKATSIOON

Võrgukaod
Füüsikalised kaod Kommertskaod
(tegelikud kaod) (energia registreerimise ebatäpsus
)

Tehnilised Rikkekaod Põhjendamatud

(e arvutuslikud) kaod kommertskaod

Optimaalsed tehnilised kaod Optimaalsedkommertskaod

Optimaalsed kaod
Pinge nivoo järgi:
- ülekandevõrk 110 ...330 kV
- jaotusvõrk 35 kV Administratiivjaotuse järgi
- keskpinge jaotusvõrgud6 ...15 kV
- madalpinge jaotusvõrgud

Tehnilised kaod
- koormuskaod liinides Püsikaod
- koormuskaod trafodes - tühijooksukaod
- tühijooksukaod trafodes - koroonakaod
- koroonakaod õhuliinides
- alajaamade omatarve Muutuv - e. koormuskaod
- kaod kompenseerimisseadmetes - kaod võrgu elementide
- kaod reaktorites aktiivtakistustes
- kaod mõõtetrafodes , abiahelates , arvestites

Kommertskaod - eletrienergia arvestamise ebatäpsusest

- viga mõõtesüsteemide ( mõõteriistade , mõõtetrafode ) ebatäpsusest
- elektri vargus
- elektri hinna tõusule eelnev ettemakse
- elanike elektriarve hilinemisega tasumine
- rikkekaod

Joonis 4.6. Võrgukadude struktuur

4. Kaod elektrivõrkudes. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 7

5. KADUDE ANALÜÜS
5.1. KADUDE ANALÜÜSI ÜLESANNE
Kõrge võrgukadude taseme puhul on nende vähendamine majanduslikult tasuv −
vähenevad ettevõtte käidukulud ja suurenevad tulud.
Eestis annaks nt võrkude kaoprotsendi vähendamine ühe võrra (nt 14,8 %-lt
13,8 %-le 2002. a tasemel, mil võrgukadu oli 1240 GWh) aastast energiasäästu
1240:14,8 = 83,8 GWh. Võttes jämedalt kaoenergia ligikaudseks keskmiseks
hinnaks 0,35 kr/kWh, oleks kadude ühe protsendi rahaliseks väärtuseks
83 800 000 × 0,35 = 29 330 000 kr ehk 29,3 milj krooni aastas
Rahvuslikus kontekstis hoiab kadude vähendamine kokku kütuseressursse ja
vähendab saastekoormust.
Maailmapraktika näitab, et iga elektrivõrgu kadude vähendamiseks kulutatud
dollar võimaldab säästa energiasüsteemile 10...15 $.

Kadude vähendamise abinõude väljatöötamiseks ja rakenduse prioriteetide

väljaselgitamiseks tuleb kadusid analüüsida −selgitada kadude tekkepõhjused ja
suurused ning võimalikult täpselt lokaliseerida kaokolded.
Elektrivõrkude arvestuslike, tehniliste ja nende vahena leitavate kommerts-
kadude väärtuste hindamine on vajalik ka mõõte- ning arveldussüsteemide
täiustamisvajaduste selgitamiseks ja vastavate meetmete rakendamiseks.

Võrgukadude analüüsi käigus tuleb üldjuhul

• valida analüüsitav võrgupiirkond ehk nn kaopiirkond
• mõõta vaadeldavasse kaopiirkonda sisenev WS ja sealt väljuv energia WV
• leida arvestuslik energiakadu ∆W A ning hinnata ka saadud tulemuse täpsust
• arvutada tehnilised kaod ∆WT ning hinnata tulemuse täpsust
• selgitada kadude ebabilanss ehk kommertskadude suurus WK
• määrata arvestuslike ja tehniliste kadude hindamistäpsused ja nende alusel nn
põhjendatud kommertskaod

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 1

 Kliendil
e

Joonis 5.1. Võrgukadude analüüsi skeem

5.2. KAOPIIRKONDADE VALIK

Arvestuslikku energiakadu kaopiirkonnas on võimalik teada saada ainult
vaadeldavasse võrgu ossa sisenenud ja sellest väljunud (tarbitud) energia
mõõtmise teel. Võrku sisenenud energiat mõõdab võrgu personal, tarbitud
energiat aga sageli (madalpingevõrgus reeglina) tarbija ise.
Kuu energiakadu ei pruugi piisavalt iseloomustada vaadeldavat kaopiirkonda.
Palju stabiilsem on aasta arvestuslik kadu.

Kaopiirkondade valik sõltub oluliselt reaalsetest tingimustest, olemasolevast

mõõte- ja andmehõivekompleksist ning selle täiustamise võimalustest ja nõuab
loomingulist lähenemist. Valikuga kaasneb tarbijate ja alajaamade kodeerimine,
et lihtsustada andmehõivesüsteemis tarbijate ühildamist kaopiirkondadega.

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 2

Ranged nõuded kaopiirkondade valikuks:
• Kaopiirkonna piiril peab olema tagatud vähemalt siseneva ja väljuva
(tarbitava) energia mõõtmine
• Samas kaopiirkonnas peab olema võimalik tehniliste energiakadude
arvutamine. Ainult sel juhul saab leida vaadeldava piirkonna kommertskao
(koos võimalike rikkekadudega)

Soovitusi kaopiirkondade valikuks:

• Piirkonnad olgu võimalikult väikesed −võimaldab detailsemat analüüsi

• Kaopiirkonna võrk võiks olla võimalikult ühtliku iseloomuga − võimaldab

tõsta tehniliste kadude arvutustäpsust
• Piirkonna tarbijad peaks olema võimalikult ühetüübilised, nt linna kodu-
tarbijad. See võimaldaks samuti tehniliste kadude arvutuse suuremat täpsust

Keskseks probleemiks kujuneb aruka kompromissi leidmine kaopiirkonna

suuruse ja mõõtesüsteemi võimaluste (täpsemalt − mõõtesüsteemi täiustamise)
vahel. Kadude detailsema analüüsi eesmärgil on alati võimalik kaopiirkonda
vähendada, kui teha lisakulutusi mõõtesüsteemi täiustamiseks. Tingimata peaks
olema mõõtmine kesk- ja madalpingevõrkude vahelisel piiril.
Kui energia mõõtmine toimub ainult trafo sekundaarpoolel ja väljuvatel fiidritel
see puudub, tuleb vajalikud arvestid kas täiendavalt paigaldada või leppida
sellega, et need fiidrid jäävad ühisesse suuremasse kaopiirkonda, mille sees
puudub võimalus tehniliste ja kommertskadude lokaliseerimiseks.
Kui toimub energia mõõtmine sama alajaama ülem- ja alampinge poolel,
võimaldab see vaadelda alajaama ennast kaopiirkonnana ja analüüsida tema
kadusid ning mõõtetraktide korrasolekut.
Kaopiirkondade tüüpvariante
1. Jaotusvõrgu üks alajaamast väljuv fiider oma toitepiirkonnaga
2. Jaotusvõrgu mitu alajaamast väljuvat fiidrit oma toitepiirkondadega
3. Keskpingefiider koos tema poolt toidetava(te) jaotusalajaama(de) ja
madalpingefiidritega. Tuleks paigaldada arvestid jaotusalajaamadesse, mis
võimaldab vaadelda kesk- ja madalpingevõrke eraldi kaopiirkondadena
4. Alajaam − mõõdetakse alajaama sisenevate ja väljuvate fiidrite energiat

5. Alajaama latid − mõõdetakse kõigi lattidele ühendatud fiidrite energiat

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 3

5.3. TEHNILISTE KADUDE HINDAMINE
5.3.1. INFO KADUDE HINDAMISEKS. Energiate mõõtmine kaopiirkonna
piiril annab minimaalselt vajaliku eelduse kadude analüüsiks.
Siiski − tehniliste kadude arvutamiseks on vaja suurt hulka andmeid võrgu ja
talitluse parameetritest. Andmete olemasolust sõltub nii arvutusmeetodi valik
kui arvutuse täpsus ja usaldatavus.
Tehnilised andmed võrgu skeemi ja elementide parameetrite kohta on üldiselt
olemas või võimalik hankida.
Info talitlusparameetrite kohta võib aga erinevates jaotusvõrkudes ja
võimalikes kaopiirkondades olla väga erinev (joon 5.2).

Joonis 5.2. Jaotusvõrkude mõõtmiste lihtsustatud tinglik skeem

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 4

5.3.2. KOORMUSKAOD − nende leidmine kõige keerukam
Arvutusmeetodeid palju, sõltuvalt võrgu iseloomust ja kasutada olevast infost.
Põhimõtteliselt on lihtsam leida võimsuskaod ΔPk teatud hetkel – selleks tuleb
arvutada voolude (või võimsuste) jagunemine võrgus sel hetkel ja arvutada
võimsuskadu igas elemendis (liinis või trafos) tema voolu või võimsuse järgi.
Kogukaod saadakse elementide kadude liitmisel.

 Koormuskaod trafos koormusel Sk avalduvad, kui

2
S 
∆Pk = k ∆Pk N
2
k =  k  ∆Pk N
 SN 
Sk
kk = − trafo koormatustegur
SN

SN −trafo nimivõimsus
ΔPk N − trafo koormuskaod (load losses) nimikoormusel (ka nn lühiskaod)
−antud trafo passiandmetes

 Vahel pakuvad huvi reaktiivvõimsuse koormuskaod trafos

u k % S k2
∆Qk = ⋅
100 S N

uk % −trafo lühispinge (%) (impedance voltage) −antud trafo passiandmetes

Praktikas huvitavad meid mitte sedavõrd võimsuskaod mingil hetkel kui

energiakaod teatud perioodi T (kõige sagedamini aasta) jooksul
T
ΔW k = ∫ ΔP k  t   dt 
0

Kahjuks pole võimsuskadude sõltuvus ajast ΔPk(t) teada.

Võimalik lähenemine – arvutatakse võimsuskaod elementides lühikeste (nt
tunniste) intervallide kaupa, mille vältel võimsusvood võib lugeda
konstantseiks. Perioodi T energiakaod saame siis, liites üksikute tundide
võimsuskaod.

Sellist lähenemist takistavad järgmised asjaolud:

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 5

• võimsuste jagunemise arvutused väga töömahukad, isegi vastavate
arvutiprogrammide olemasolul, kuna vajalike algandmete hulk on
jaotusvõrgu suure elementide arvu tõttu väga suur
• veelgi suuremaks ja praktiliselt ületamatuks takistuseks on aga info puudus
jaotusvõrgu trafopunktide koormuste kohta igal tunnil
Seega pole arvutus intervallide ja elementide kaupa jaotusvõrkudes kasutatav ja
välja on töötatud rida ligikaudseid meetodeid koormuskadude arvutamiseks.
 Kui võrgu mõne elemendi (nt trafo) jaoks on teada või on eelnevalt
arvutatav (nt kontrollmõõtmiste põhjal) koormuskadu ∆Pm tippkoormusel,
siis on kõige lihtsam ligikaudselt hinnata aastased energiakaod selles
elemendis, kasutades kaoaja τ mõistet:
ΔW k   = ΔP m τ 
∆W
Kaoaeg τ = ∆P on fiktiivne aeg, millele tippkoormusega talitluses
k

m

vastaks sama energiakadu kui talitlusel tegeliku koormusgraafiku järgi

kogu aasta vältel
Kaoaeg τ leitakse tippkoormuse kasutusaja alusel kas vastavatest
graafikutest τ = f ( Tm , cos ϕ) või τ = f ( Tm ) või empiirilise valemiga
Tm 2
τ = (0,124 + ) ⋅ 8760 = (0,124 + 0,876 kt ) 2 ⋅ 8760
10000
W
Tippkoormuse kasutusaeg Tm = sõltub koormuse iseloomust.
Pm
kt − koormustegur ehk koormusgraafiku täitetegur: kt =
Tm
=
W P
= kesk
T PmT Pm

W – perioodi T (tavaliselt 8760 h) jooksul tarbitud (üle kantud, väljastatud

vms) energia
Pkesk −perioodi T keskmine võimsus
Kadude arvutamiseks mingis jaotusvõrgus või selle osas (kaopiirkonnas, fiidris)
pole selline elementide kaupa arvutus kasutatav, kuna info puuduse tõttu pole
võimalik leida võimsuste jagunemist ja seega ka võrgu elementide koormuskadu
∆Pm tippkoormusel.

Keskpingevõrkudes (6-35 kV) on sobivaimateks nn ekvivalentse takistuse

meetodid – seoses info puudusega võrgu elementide talitluse kohta esitatakse
vaadeldav võrk (fiider, kaopiirkond) ühe nn ekvivalentse takistusena, mis on
koormatud võrku (kaopiirkonda) siseneva keskmise võimsusega ja milles
esinevad võimsuskaod on võrdsed koormuskadudega tegelikus võrgus.

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 6

Meetodid eeldavad võrgu fiidri pealõigu (s.t fiidrisse) siseneva energia
mõõtmist.
Meetodid sobivad vahel ka madalpingevõrkudele.
On olemas rida erineva täpsusega arvutusvalemeid − praktiliseks arvutamiseks
valitakse nendest sobivaim olenevalt antud võrgus kasutada olevast infost.
Valida tuleks valem, mis kasutab võimalikult rohkem infot – siis saadakse
parim võimalik arvutustäpsus.

Vaatleme siin lihtsamaid võtteid koormuskadude arvutamiseks jaotusvõrgus, et

saada ettekujutust ülesande mahust ja keerukusest.

 Kui on teada vaadeldava perioodi T (tavaliselt aasta) jooksul kaopiirkonda

(fiidrisse, pealiini) sisenenud aktiivenergia kogus WP, siis koormuskaod
1,63 WP2
∆Wk = Rekv
U N2 T

UN −nimipinge
Rekv − kaopiirkonna ekvivalentne takistus

 Kui on teada fiidri maksimaalne koormusvool Im ning on võimalik hinnata

võrgu (kaopiirkonna) koormuse kaoaega τ, siis
∆Wk = 4,1 I m2 Rekv

 Kui kaopiirkond hõlmab mitut keskpingefiidrit, tuleb valemites energiate

või vooludena kasutada kogu kaopiirkonda sisenenud energiaid või fiidrite
voolude summat.

 Täpsemad valemid nõuavad rohkem infot (koormusgraafiku kujutegurit,

võrku sisenenud reaktiivenergia kogust jne).

 Põhiraskuseks on ekvivalentse takistuse leidmine

 Võrgu ekvivalentne takistus põhimõtteliselt

∆P
Rekv =
3I 2fp

∆ P – kaopiirkonna koormusest sõltuvad võimsuskaod

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 7

 I fp – fiidri vool või fiidrite summaarne vool (kui kaopiirkond hõlmab
mitme fiidri toitepiirkonda)
Rekv täpsem arvutamine nõuab püsiseisundi arvutust. See eeldab infot
võrgu kõigi sõlmede (jaotustrafode) koormuste kohta, mida sageli pole.
 Ekvivalentne takistus on otstarbekas esitada jadamisi ühendatud liinide ja
L T
jaotustrafode ekvivalentsete takistuste Rekv ja Rekv summana:
Rekv = L
Rekv + Rekv
T

 Püsiseisundi andmete puudumisel kasutatakse ligikaudseid seoseid,

eeldades võimsuste jagunemise võrdeliseks jaotustrafode võimsustega.
 Lihtsaimaks praktiliseks võimaluseks on järgmised valemid:
a1l m + a 2 l h
L
Rekv = R fp +
Ff
U2 U2
T
Rekv = αk − βk
S ΣT m
R fp −fiidri pealõigu (vt joonis 5.3) takistus, km
lm – fiidri lõikude (va pealõik) kogupikkus, km
lh – haruliinide kogupikkus, km
Ff – fiidri ristlõige, mm2. Kui fiidri lõikude ristlõige on erinev, siis Ff on pealõigule
järgneva lõigu ristlõige
m – jaotustrafode arv võrgu vaadeldavas piirkonnas
a1, a2, αk , βk – regressioonikordajad. Kasutada võib keskmisi näitajaid
a1 = 15,3; a2 = 1,5. Kordajate αk , βk väärtused võib võtta järgnevast tabelist
SΣT − jaotustrafode summaarne võimsus, MVA
U − võrgu nimipinge, kV
Jaotustrafode kaovalemite regressioonikordajad ja ruutkeskmised vead
Jaotustrafo Regressioonikordajad (x 10-3) Ruutkeskmised vead, %
Reguleerimis- Keskmine αk αt
astmete arv võimsus, kVA β k β t Δk Δtj
3 kuni 180 27 28 7,4 10 3,5 6,8
üle 180 21 6 5,2 0,2 5,0 8,0
5 kuni 160 24 25 4,7 8,2 3,0 5,8
üle 160 14 2,4 3,1 0,7 8,0 6,0
mistahes mistahes 19 5,6 4,7 1,0 18,5 32,0
Kui kaopiirkond hõlmab mitut keskpingefiidrit, tuleb viimase valemiga arvutada iga fiidri
ekvivalentne takistus ning kaopiirkonna ekvivalentne takistus leida nende rööplülituses
takistuste kogutakistusena.

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 8

 Haruliin

Pealiini pealõigule
järgnev lõik
Pealiin ( fiider)

Pealiini ( fiidri) pealõik

Haruliini lõik

Joonis 5.3. Radiaalvõrgu elemendid

5.3.3. TRAFODE TÜHIJOOKSUKAOD

∆Wtj ≈∆P0Tt

∆ P0 − trafo tühijooksukadu (no load losses) −antud trafo passis

Tt – trafo töötundide arv vaadeldaval ajaperioodil
Jaotustrafode väga suure arvu korral on nende summaarsed tühijooksuvõimsuskaod on
hinnatavad ka regressioonvõrrandiga
S2
∆Ptj = α t S ΣT − β t ΣT
m
SΣ T – jaotustrafode summaarne võimsus, MVA
m – jaotustrafode arv võrgu vaadeldavas piirkonnas
α t ,β t – regressioonikordajad, mille väärtused võib võtta ülaltoodud tabelist
Energiakadude leidmiseks tuleb võimsuskaod korrutada trafode töösoleku ajaga T.

Tühijooksu reaktiivenergia kaod avalduvad

I0 %
∆WQ tj = S N ⋅ Tt
100
I0 % − trafo tühijooksuvool (%) −antud trafo passis

5.3.4. MUUD KAOKOMPONENDID

Kaod reaktorites, kaarekustutuspoolides, põikikondensaatorpatareides,
mõõtetrafodes võetakse ligikaudsetel arvutustel tavaliselt võrdseks nulliga.
Alajaamade omatarve −leitakse arvestite faktilise näidu alusel.
5.3.5. KADUDE HINDAMINE MADALPINGEVÕRKUDES
Madalpingevõrke iseloomustab suur ulatus, paljud hargnemised, suur tarbijate
arv ja puudulik info nende kohta. Parimal juhul on teada fiidri vool või fiidrit

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 9

läbinud energiakogus või ainult jaotustrafot läbinud energiakogus. Kui ka
viimast pole teada, on kadude hindamine madalpingevõrgus praktiliselt võimatu.
Energiakaod madalpingevõrgus võrduvad praktiliselt koormuskadudega.
Lihtsaimad on pingekao mõõtmisel põhinevad meetodid , mille puhul kadude
suhtelist väärtust fiidrisse sisenenud energia suhtes hinnatakse valemiga
ΔW k   =k U /P k es k kadu ΔU m 

∆ Um % – suhteline pingekadu jaotustrafo sekundaarlattidelt elektriliselt

kaugeima tarbijani koormustipu ajal – määratakse mõõtmise teel
U1 − U 2
∆U m % =
U1

U1 – faasipinge fiidri algul (s.t jaotustrafo lattidel)

U2 – faasipinge elektriliselt kaugeima tarbija lattidel
kes – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jagunemist faaside vahel
Kui puuduvad andmed fiidri voolude kohta, võib võtta neutraali- ja faasijuhi
takistuste suhte R n / R f = 1 puhul kes = 1,13 ja R n / Rf = 2 puhul k es = 1,2
τ
k kadu = – kaotegur (kaoaja suhteline väärtus)
T

kU/P – tegur, mis seob pinge- ja võimsuskadusid: kU/P = ∆ P% /∆ U%.

Lihtsustatult võib õhuliinidele kasutada keskmist väärtust kU/P = 0,7
Kaabelliinide puhul kU/P = 1+ tan2 ϕ
Teades energiakadude suhtelist väärtust ΔWk % on madalpingevõrgu tehnilised
energiakaod vaadeldava liini toitepiirkonnas leitavad, kui
∆Wk %
∆WT = ∆Wk = WS
100

WS −fiidrisse (kaopiirkonda) sisenenud energiavoog

Üldiselt võib kasutada ka ekvivalentsel takistusel põhinevaid valemeid, kuid

siin tuleb arvestada koormuse ebaühtlast jaotust arvestavat tegurit kes.

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 10

5.3.6. KÕRVALEKALDED NORMAALSKEEMIST
• Toodud valemid tehniliste kadude arvutamiseks kehtivad võrgu (kao-
piirkonna) kindla konfiguratsiooni jaoks ega arvesta võimalikke skeemi
muudatusi. Tegelikult esineb teatud ajal kõrvalekaldumisi normaalskeemist
või on koguni normaalskeem sesoonselt erinev. Selliseid skeemi muutusi
vaadeldud arvutusvalemid aga kahjuks arvesse võtta ei võimalda.
• Lihtsaim väljapääs – eeldada, et skeemi muudatused on lühiajalised ning nii
suurendavad kui vähendavad kadusid, kompenseerudes vastastikku.
• Täpsem võimalus – registreerida arvestite näidud iga skeemi korral ning
arvutada kaod iga aasta jooksul esinenud skeemi jaoks eraldi. Selline
lähenemine on palju keerukam, eriti sagedaste skeemi muudatuste korral.
• Sageli on otstarbekas kahe toodud lähenemise kombinatsioon − lühiajaliste
juhuslike skeemi kõrvalekallete puhul normaalsest rakendatakse esimest
lähenemist, s.t jäetakse nad arvestamata, regulaarsete pikaajaliste (nt
sesoonsete) skeemimuudatuste jaoks kasutatakse aga teist lähenemist.
• Üks võimalus − arvutustulemuste korrigeerimine eksperthinnangute teel.

5.4. ARVUTUSNÄIDE
Liitumispunkt asub trafo ülempinge poolel, elektrienergia arvestussüsteem asub
alampinge poolel. Aastas tarbitavad energiakogused on 90 000 kvarh ja 650 000
kWh. Trafo andmed on toodud järgneval lehel (joonis 5.4).
Leida aktiivvõimsuse, aktiivenergia ja reaktiivenergia kadu trafos.
Lahendus. Tüüpiline näide puuduliku infoga ja mõnevõrra ebakorrektselt
püstitatud ülesandest, nagu neid praktikas sageli üles kerkib.
Nimelt avalduvad aktiivvõimsuskaod, kui
2
S 
∆P =  k  ∆Pk N + ∆P0
 SN 
Nagu näha, saab võimsuskaod arvutada ainult trafo kindlal koormusel Sk, mida
antud pole. Seetõttu saame anda ainult võimsuskadude üldise avaldise.
Trafo passiandmetest joonisel 5.4 saame:
- trafo nimivõimsus (rated power) SN = 800 kVA
- koormuskaod (load losses 75°C) ΔPk N = PCC = 8152 W
- tühijooksukaod (no load losses) ΔP0 = 1324 W
Seega aktiivvõimsuskaod (kui koormus Sk on kVA-tes):
2
 S 
∆P =  k  8152 + 1324 = 8152 k k2 + 1324 = 0,0127375 ⋅ S k2 + 1324 W
 800 

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 11

Aktiivenergiakaod trafos
∆
Wk =
∆Pm τ+∆PT 0 t

Koormuskadu ∆Pm tippkoormusel tuleb leida aktiivvõimsuskadude avaldisega,

võttes trafo koormuse Sk võrdseks tippkoormusega Sm:
S m = Pm2 + Qm2

m m
P ja Q − vastavalt aktiiv- ja reaktiivtippkoormus − need võiks leida arvesti

näitude põhjal:
WP WQ
Pm = Qm =
Tm P Tm Q

mP mQ
Siin on aga omakorda vaja teada tippkoormuse kasutustundide arve T ja T
mP
Kuna neid antud pole, eeldame: T ≈ 4000 h
mQ mP
ja võtta T ≈ 1,1 T = 4400h. Neil eeldustel saame:
650000 ; 90000 ja
Pm = = 163 kW Qm = = 20 kvar S m = 163 2 + 20 2 =164 kVA
4000 4400
2
 164 
Siis ∆Pm =   8152 = 343 W = 0,343 kW
 800 

Kaoaja leiame TmP alusel:

Tm P 4000 2
τ P = (0,124 + ) 2 ⋅ 8760 = (0,124 + ) ⋅ 8760 = 2405 h
10000 10000

Analoogiliselt τQ = 2787 h
Antud pole ka trafo töötundide arv aastas −eeldame, et Tt = 8760 h.

Siis aktiivenergiakaod:
∆Wk =0,343 ⋅ 2405 +1,324 ⋅8760 =825 +11598 =12423 kWh

Reaktiivenergiakaod avalduvad, kui: ∆Q = uk % ⋅ S k2 ⋅τ + I 0 % S ⋅ T

k Q N t
100 S N 100

Trafo passiandmetest saame:

- trafo lühispinge uk % = UCC % = 5,95 %

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 12

- trafo tühijooksuvool I0 % = 1,25 %
Seega reaktiivenergiakaod:
5,95 164 2 1,25
∆Qk = ⋅ ⋅ 2787 + 800 ⋅ 8760 = 5575 + 87600 = 93175 kvar
100 800 100
Näeme muuhulgas, et tegemist on tugevasti alakoormatud trafoga.

Joonis 5.4. Trafo passiandmed

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 13
5.5. HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜS
Kadude analüüsi võimalused sõltuvad suuresti sellest, milliseid kadusid on
suudetud hinnata ja millised on valitud kaopiirkonnad.
Analüüs arvestuslike ja tehniliste kadude hinnangu alusel
Teada on kaopiirkonna arvestuslikud energiakaod ja arvutatud tehnilised kaod.
Sel juhul tuleb piirduda arvestuslike, tehniliste ja kommertskadude omavahelise
võrdlemisega. Kogemustega spetsialist võib teha võrdlusest olulisi järeldusi.
Võimalik on võrrelda analoogiliste kaopiirkondade suhtekadusid, lokaliseerida
suuremate kadude allikaid ja leida kohti, kus kadude vähendamine peaks andma
suuremat majanduslikku efekti.

Analüüs kadude ning nende määramatusvahemike hinnangu alusel

Eelduseks on arvestuslike ja tehniliste kadude ning nende täpsuse eelnev
hindamine − siis saab põhjendatumalt analüüsida kommertskadude lubatavust.

Analüüsimiseks on otstarbekas avaldada kõik kaod ja nende määramatuse

vahemikud protsentides kaopiirkonda sisenevast energiast.
Sel juhul arvestuslike ja tehniliste kadude määramatuse vahemikud

∆ WA m a x% = ∆ WA % ± δ A S ∆ WT m a x% = ∆ WT % ± δ T S
m in m in

δ AS − arvestuslike kadude (mõõtesüsteemi) viga, % sisenevast energiast

δT S − tehniliste kadude (arvutuse) viga, % sisenevast energiast

Vaadeldava kaopiirkonna kommertskaod protsentides sisenevast energiast

∆WK % = ∆W A % − ∆WT %

Ideaalsel juhul (mõõtesüsteemid ja arvutused absoluutselt täpsed, elektri eest

tasumine õigeaegne, võrkude seisukord laitmatu jne)
∆WK % = ∆WA % − ∆WT % =0

Tegelikult on nii arvestuslikud kui arvutatud kaod ligikaudsed ja kommertskadu

seega kahe ebatäpse suuruse vahe.
Kommertskadude põhjendatud (s.t mõõtesüsteemi ja tehniliste kadude antud
arvutustäpsusele vastav) viga (% sisenevast energiast)
δ K S = δ A2 S +δ T2 S

Seega on kommertskaod põhjendatud, kui

∆WK % ≤δK S

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 14

Vastasel juhul on vaadeldavas kaopiirkonnas tegemist ülemääraste kommerts-
kadudega
ΔW K   †  =∣ΔW K  ∣−δ K  S 

võimalike põhjuste väljaselgitamisele ja vajaduse korral nende kõrvaldamisele

elektrivõrgus.
Graafiliselt võib esitatut illustreerida järgnevalt:

Joonis 5.5. Kadude määramatuse vahemikud

Kokku võttes võib väita, et kadudega seotud küsimuste lahendamine pole kerge
ega lühiajaline ülesanne. See nõuab võrkudes kadudega tegelevate kompetentsete
inimeste tõsist süvenemist üsna keerukasse probleemi, nõuab aega, vahendeid ja
ka täiendavaid uurimusi.
Arenenud maade kogemustel on meie praegustes oludes võrgukadude vähenda-
mise alased jõupingutused ja sellega kaasnevad kulud kahtlemata majanduslikult
õigustatud.

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 15

5. Kadude analüüs. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 16
6. KADUDE VÄHENDAMISE MEETMED
6.1. KADUDE SUURUSEST JAOTUSVÕRKUDES
% Võrgukaod % brutotoodangust

25,0

20,0

15,0

10,0

5,0

0,0
1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000
Aasta

Joonis 4.3. Võrgukadude dünaamika EE võrkudes

%
35

30

25

20

15 Võrgukadude tase Eestis 2000.a

10

0
Taani

Rootsi

Türgi
Prantsusmaa

Filipiinid

Bangladesh
Soome

Saksamaa

Belgia

Austria

Itaalia

Suur Britannia

Bulgaaria

India

Pakistan
Holland

Poola
USA
Kanada

Joonis 4.4. Võrgukadude tase mõnedes riikides

Maailma kogemused näitavad, et keskmised energiakaod elektrivõrkudes peaks

olema alla 10 % kogutoodangust, kusjuures majanduslikult optimaalseks kadude
nivooks loetakse arenenud maades umbes 5 %.
Eesti elektrivõrkudes ületavad kaod märgatavalt nimetatud näitajaid.

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 1

Eesmärgiks peaks olema saavutada kadude optimaalne tase.
Antud süsteemis loetakse optimaalseks sellist kadude väärtust, mille puhul
puuduvad majanduslikult õigustatud abinõud nende edasiseks vähendamiseks.
Kadude optimaalne tase on erinevates maades erinev, sõltudes paljudest teguritest
nagu majandusliku arengu tase, elektrienergia hind, elektrivõrgu iseloom jm.
Kadude suurenemine Eesti jaotusvõrkudes peale taasiseseisvumist on eelkõige
tingitud kommertskadude suurenemisest ülaltoodud põhjustel.
Kommertskaod koos rikkekadudega moodustavad enamikel juhtudel poole või
rohkemgi kogu arvestuslikest kadudest. Seejuures mõningad läbiviidud
mõõtmised näitavad, et rikkekadude osakaal on enamikel juhtudel suhteliselt
väike. Siiski vajaks rikkekadude probleem täiendavaid uuringuid.
Joonis 4.5 iseloomustab jaotusvõrgukadude jagunemist ühes Eesti võrgu-
piirkonnas 1997. aastal.

Koormuskaod 10 kV
Koormuskaod 10 kV
trafodes
elektriliinides
0,2%
8,5%

Tühijooksukaod
10 kV trafodes
19,1 %

Kommertskaod
Alajaamade
49,6%
omatarve
2,7%
Kaod madal-
pingevõrkudes
19,8%

Joonis 4.5 Võrgukadude struktuur võrgupiirkonna jaotusvõrkudes

(% summaarsetest arvestuslikest kadudest)
Jooniselt nähtub, et tegemist on keskmiselt tugevasti alakoormatud võrguga,
kuna koormuskaod jäävad tunduvalt alla tühijooksukadudele. Normaalselt
koormatud võrkudes on koormus- ja tühijooksukadude vahekord enam-vähem
vastupidine.
Nagu näha, moodustavad kommertskaod koos rikkekadudega poole kogu-
kadudest.

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 2

Kadude vähendamise meetmeid on palju, need võib liigitada kolme suuremasse
gruppi: korralduslikud, tehnilised ja kommertsmeetmed.
Korralduslikud − vähendamine saavutatakse võrgu skeemi ja talitluse optimeeri-
misega ning käidu parandamisega. Ei nõua praktiliselt täiendavaid investeeringuid.
Tehnilised meetmed − seotud uute objektide rajamisega või olemasolevate
rekonstrueerimisega, seega täiendavate investeeringutega. Eelistada tuleb
väiksema tasuvusajaga meetmeid.
Kommertsmeetmed − seotud elektrienergia arveldussüsteemi korrastamise ja
täiustamisega.
Siin vaatleme ainult jaotusvõrkudes rakendatavaid abinõusid.

6.2. KORRALDUSLIKUD MEETMED

 Lahutuskohtade optimeerimine jaotusvõrgus − üks efektiivsemaid
abinõusid jaotusvôrkudes.
Teatavasti on jaotusvõrgud töökindluse eesmärgil küll rajatud silmusvõrkudena
vôi kahepoolse toite vôimalusega, kuid töötavad reeglina avatuna.
Efekt on suurem linnavõrkudes, kus koormusgraafikute iseloom ja seega ka
optimaalsed lahutuskohad on püsivamad. Maarajoonides, kus koormused
muutuvad sesoonselt, tuleks lahutuskohti sageli muuta.
Ülesanne on keerukas. Kasutusel on mitmeid meetodeid ja arvutiprogramme.

 Jaotusvõrgu pingenivoo optimeerimine

Pingenivoo −ühe pingeastme vôrgu vôi selle osa teatav keskmine pinge.
Kuna kadude pôhiosa − koormuskaod −on pöördvôrdelised pinge ruuduga
2
+ Q2
∆P = P 2 R,
U
tuleb kadude minimeerimiseks kasutada kõrgeimat lubatavat pingenivood, s.t
optimeerida koormatult reguleeritava(te) toitetrafo(de) pingereguleerimis-
seadused ja valida jaotustrafode sobivad astmed. Kondensaatorpatareide
olemasolul lisandub nende väljavõtete või reguleerimisseaduste optimeerimine.
Lähtuda tuleb seejuures pingehälvete lubatavusest tarbijate juures nii
maksimaal- kui minimaalkoormustel.
Pingenivoo 1%-sele tõusule vastab umbes 2%-ne aktiivvõimsuskao
vähenemine. Samal määral vähenevad ka reaktiivvõimsuskaod.

 Paralleeltrafode väljalülimine mitme trafoga alajaamades väikestel

koormustel.
6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 3
Väljalülitamine on otstarbekas, kui tühijooksukadude vähenemine ületab töösse
jäänud trafo(de) koormuskadude kasvu nende suurema koormatuse tõttu.
Trafod töötavad parima kasuteguriga koormusel, mille puhul koormuskaod
võrduvad tühijooksukadudega, s.t kui
2
 Sk  ∆P0
  ∆Pk N = ∆P0 ehk kui Sk = S N
 SN  ∆Pk N

Eelpool toodud näites vaadeldud trafo puhul on selleks koormuseks:

1324
S k = 800 = 800 ⋅ 0,4 = 320 kVA
8152

Tavaliselt koostatakse alajaamale võimsuste rida, millede puhul on otstarbekas

trafode välja- (koormuse vähenemisel) või sisselülitamine (koormuse kasvul).
Väljalülitamist vähem kui kaheks tunniks ei peeta otstarbekaks.
Praktika näitab, et ühe MVA trafovõimsuse väljalülitamine ööpäevaste koormus-
graafikute järgi annab 35-kV alajaamades energiasäästu 1kWh/h ja 6...10 kV
alajaamades 3 kWh/h. Sesoonsete väljalülitamiste puhul moodustab
energiasääst aga vastavalt 1,5 ja 4 kWh ühe tunni kohta.

 Harmoonikute mõju vähendamine

Paljud spetsiifilised tarbijad (alaldid, invertorid, kaarahjud, keevitusseadmed jms)
tekitavad voolusiinuse moonutusi, s.t voolude harmoonikuid.
Need põhjustavad täiendavaid kadusid, samuti koormavad üle kondensaator-
patareisid, muutes sageli nende kasutamise võimatuks ja vähendades seega võrgu
töö ökonoomsust. Samuti komplitseerivad harmoonikud kondensaatorite paigutuse
ja võimsuse optimeerimist. Ebasobiva paigutuse korral võivad kõrgemad
harmoonilised resonantsnähtuste tõttu võimenduda.
Kõrgemate harmoonikute summutamise abinõudeks on kõrgemaid harmoonilisi
tekitavate tarbijate toitmine eraldi trafost, suure faaside arvuga (12) alaldite ja
invertorite kasutamine ning filtrite rakendamine.

 Hoolde ja remontide kestuse vähendamine − Energiasääst saavutatakse

tänu mitteökonoomsete talitluste kestuse vähenemisele.

 Alajaamade omatarbe vähendamine

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 4

Peamine abinõu − suurte jõutrafode ja sünkroonkompensaatorite kaoenergia
kasutamine alajaama hoone(te) ja personali eluruumide, ka lähedal asuvate
hoonete kütmiseks (tavaliselt soojuspumba vahendusel).
Muud abinõud − trafode ventilaatorite töö optimeerimine ja automatiseerimine
ning alajaamade ja võimsuslülitite kütte ja valgustuse automatiseerimine.
 Koormuste sümmetreerimine madalpingevõrgus
Tavaliselt toidavad madalpingevôrgud suurt hulka faasi- ja nulljuhtme vahele
lülitatud ühefaasiseid tarbijaid, mis jaotatakse vôimalikult ühtlaselt faaside vahel.
Kuna jaotada ei ônnestu täpselt, osutuvad faaside voolud ebasümmeetrilisteks
(mittevôrdseiks) − see põhjustab täiendavaid kadusid (lisaks ka isolatsiooni eluea
vähenemist, elektrimasinate vibratsiooni, releekaitse töö häireid jms).
Kaod suurenevad kes korda, kus −ebasümmeetriategur:
I A2 + I B2 + I C2  
k es = 3 1 +1,5 Rn  −1,5 Rn
(I A + I B + IC )2  Rf  Rf
 

IA, IB, IC −faasivoolud; R n / R f − neutraali- ja faasijuhi takistuste suhe

Süstemaatilise asümmeetria vähendamiseks tuleb koormused faaside vahel
ümber jaotada. Sesoonse ebasümmeetria korral tuleks seda teha 1-2 korda aastas
(juhul, kui fiidri nulljuhtme vool ületab 15 A).
Juhusliku asümmeetria kõrvaldamine on võimalik spetsiaalsete türistorümber-
lülitusseadmete abil. Nende hind aga küllalt kõrge.
Sümmetreerimisest saadav elektrienergia sääst madalpingevõrgus
moodustab keskmiselt 700 kWh aastas ühe 0,4-kV fiidri (liini) kohta.
 Trafode astmeümberlülitite viimine automaatreguleerimisele
Kogemused näitavad, et ühe koormatult reguleeritava astmelüliti viimine
automaatrežiimi võimaldab radiaalvõrgu toitetrafode puhul säästa 10 (6...10-kV
võrgus) kuni 30 (35-kV võrgus) MWh aastas.
Kogemused kinnitavad, et õige hoolde korral on lülituste arv 20...25 ööpäevas
täiesti lubatav ega mõjuta oluliselt ümberlülitite töökindlust ja tööiga.

 Tarbimise juhtimine eesmärgiga nihutada tarbimist ajas, et ühtlustada

koormusgraafikut ja vähendada koormustippu. Sellega vähenevad
koormuskaod võrkudes (on võrdelised ülekantava võimsuse ruuduga).
Põhimeetod − vastava tariifisüsteemi rakendamine.

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 5

6.3. TEHNILISED MEETMED
Meetmed on seotud võrkude laiendamisega, võrgu elementide vahetamisega ning
uute seadmete ja aparatuuri paigaldamisega, nõudes täiendavaid investeeringuid.
Rakendamise tingimuseks pole kadude miinimum vaid kadude optimaalne nivoo.
Enamiku tehniliste meetmete rakendamise esmaeesmärgiks pole niivõrd kadude
vähendamine, kuivõrd võrgu läbilaskevõime suurendamine ja süsteemi töö-
kindluse tõstmine ning pingekvaliteedi parandamine. Kadude vähenemine on
seejuures kaasnevaks nähtuseks.
 Võrkude tehnilise seisundi parandamine − võimaldab likvideerida
rikkekaod või neid vähendada (riknenud isolaatorite asendamine, liini
trasside puhastamine võsast jms).

 Täiendavate kompenseerimisseadmete ja reaktorite ülesseadmine − väga

efektiivne, otseselt ette nähtud kadude vähendamiseks.
Reaktiivvõimsuse kompenseerimise efekt põhineb kadude vähenemisel võrgus
edastatava reaktiivvõimsuse vähenemise tagajärjel vastavalt valemile
2 2
P + (Q - QK )
∆ PK = 2
R
U
Kondensaatorite kasutamise keskmine efektiivsus ( kWh/kvar × a ) on 6...20 kV
võrkudes kompenseerimisel 160...190 ning madalpingevõrkudes 310...480.
Kõige efektiivsem on kompenseerimine vahetult tarbijate juures.

 Ülekoormatud liinide juhtmete vahetus − üks tõhusamaid, lühikese

tasuvusajaga säästu meetmeid.
Vahetuse otstarbekust hinnatakse vähimkulude järgi, arvestades tarbijate
elektrivarustuse kvaliteeti ja töökindlust, koormuse kasvu ja vahetuse kulusid.
Igal juhul tuleb kaaluda juhtmete vahetust või täiendavate liinide ehitamist, kui
voolutihedus olemasolevates ületab rohkem kui kahekordselt ökonoomse.
Jämedalt võib juhtme vahetusest saadavat säästu hinnata võrdseks madalpinge
liinides 2200 kWh ja 6...15-kV liinides 4600 kWh liini ühe km ja ühe faasi
kohta aastas.
Sageli on juhtmete vahetuse eesmärgiks ülekoormatud liini edastusvõime
suurendamine, füüsiliselt kulunud juhtmete asendamine jne. Energiakadude
vähenemine on sellistel juhtudel täiendavaks efektiks.
 Üle- ja alakoormatud trafode vahetus

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 6

Vahetuse otstarbekuse hindamisel tuleb arvestada trafode koormusi ja kasvu-
perspektiivi, olemasolevate ja uute trafode parameetreid (eelkõige tühijooksu- ja
koormuskadusid ning koormatavust), samuti teisi meetmeid trafode koormatuse
vähendamiseks (nt koormuse ümberjaotamise teel alajaamade vahel).
Ülekoormatud trafode asendamine või täiendavate ülesseadmine on otstarbekas,
kui olemasolevate trafode koormatus ületab ökonoomse koormatuse ülemise
piiri. Arvutused näitavad, et viimane on lähedane trafo ülekoormatavuse piirile
või sageli ületab seda tunduvalt.
Energiakaod võivad väheneda ka alakoormatud trafode vahetamisel väiksemate
vastu. See on otstarbekas kui olemasolevate trafode koormatus jääb lähema 4...5
a jooksul allapoole ökonoomse koormatuse alumist piiri. Alakoormatud trafode
väljavahetamine on praktiliselt alati otstarbekas, kui lähema 4...5 a jooksul on
prognoositud koormatus piires 0,3...0,25 või alla selle.
Eriti märgatav on energiasääst trafode asendamisel uute, vähendatud tühi-
jooksukadudega trafodega, olles üheks tõhusamaks meetmeks juhtmete
vahetuse ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise järel ning peaks olema üheks
esmajärjekorras rakendatavaks abinõuks.

 Trafode varustamine koormuse all reguleerimise seadmetega −

võimaldavad reguleerida pinget kooskõlas ööpäevase koormusgraafikuga, sel
ajal, kui koormuse all mittereguleeritavad trafod võimaldavad ainult
sesoonset reguleerimist.
Suurimat efekti annab astmete automaatne ümberlülitamine, eriti ilma alalise
valvepersonalita alajaamades.
Abinõu esmaseks eesmärgiks on pinge kvaliteedi parandamine.
Koormuse all reguleeritavate trafode ülesseadmine 6...15 kV jaotusvõrkude
alajaamades ei vähenda kadusid mitte ainult nendes, vaid ka kõrgema pingega
võrkudes tänu reguleerimisvõimaluste avardumisele.
Jämedalt võib ühe koormuse all reguleeritava trafo (või astmelüliti)
ülesseadmisest saadavat aastast energiasäästu hinnata 6...15 kV trafode
puhul 10 MWh-ga.

 Võrkude üleviimine kõrgemale pingeastmele − kadude aspektist olemus

sama, kui pingenivoo optimeerimise puhul, saadav efekt on tunduvalt
suurem.

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 7

6.4. KOMMERTSMEETMED
Kommertsmeetmed kadude vähendamiseks tulenevad eelkõige suurte
kommertskadude põhjustest.

 Mõõtesüsteemi täiustamine − nõutava täpsusklassiga mõõtetrafode

paigaldamine, täiendavate arvestite paigaldamine, voolutrafode vastavusse
viimine koormusega jms.
Mõõtesüsteemide täpsuse hindamise lihtsaimaks esmaseks mooduseks on
analüüsida toitealajaamade või nende lattide energiabilansse (loomulikult
vastavate mõõtmiste olemasolul).

 Mõõteahelate ülekoormuse kõrvaldamine

 Pingetrafo kaitsmete läbipõlemise signalisatsioon

 Perioodiline arvestite kontroll ja vajaduse korral asendamine

 Arvestite ja pingetrafode lülitite plommimine, vältimaks klientide

ligipääsu.

 Arvestiteta tarbimise väljaselgitamine

 Reidid võlgnevuste ja elektrivarguste avastamiseks

 Elektriarvete analüüs

 Hoiatuste ja sanktsioonide süsteemi rakendamine

Võrgukadude vähendamise meetmete valikul pole praegu niivõrd oluline kadude

suure täpsusega arvutamine, kui kadude probleemi tähtsuse teadvustamine,
mõõtesüsteemi esialgne korrastamine ja kadude ligikaudne analüüs ülemäära
suurte kadude peapõhjuste ja piirkondade väljaselgitamiseks. Seda on esialgu
võimalik teha ka üsna puudulikul infol põhinevate arvutusmeetoditega.
Ka mõõtesüsteemide arendamisel tuleks esmajoones silmas pidada minimaalse
info saamise võimalust vähemalt kõige ligikaudsemate kadude hindamise
meetodite rakendamiseks.
Olulisem on haarata ligikaudsemate kadude hindamise meetoditega kõik kadude
liigid ja võimalikult rohkem kaopiirkondi, kui analüüsida väga põhjalikult suurt
töökulu nõudvate meetoditega üksikuid piirkondi.

6. Kadude vähendamise meetmed. P. Raesaar. TTÜ Elektroenergeetika instituut 8