„Keskkond, elukeskkond,

linnakeskkond,
looduskeskkond ja seotus
inseneriteadusega“
Veiko Karu

TTÜ mäeinstituut

mi.ttu.ee
 Maa teke
• Kui “Suur pauk” tõi kaasa uue Päikese
moodustumise, tekkisid Päikese ümber
ka tihenenud aine rõngad, millest
sadade miljonite aastate jooksul
tekkisid veelgi enam tihenenud osad,
tulevaste planeetide tuumad
• Juba 4,5-4,6 miljardit aastat tagasi oli
Maa kui planeet juba olemas

2
mi.ttu.ee
 Maa
• Kaugus Päikesest 149,6 milj. km
(maks. 152 milj. – min. 147 milj. km)
• Diameeter 12756 km
• Kaaslasi üks: Kuu
• Temperatuur pinnal +15º C
• Kokkusurutus poolustelt 1/296:
Raadius ekvaatoril 6378km,
poolustel 6357km
• Maht 1 083x1012 km3, mass
5,978x1024 kg, tihedus 5,518 g/cm3
Pilt: Apollo17, • Pindala 510 083 000 km2, mered ja
Wikipedia ookeanid: 361 455 000km2 (70,92
%), maismaa: 148 648 000km2
3
mi.ttu.ee
 Maa siseehitus

MAAKOOR
ÜLEMINE
VAHEVÖÖ
ALUMINE
VÄLISTUUM

SISETUUM

Pilt: Wikipedia 4
mi.ttu.ee
5
mi.ttu.ee
 Baltika ürgmanner
• Eesti oli Baltika ürgmandri
osa, mis on triivinud pika
teekonna lõunapoolkera
pooluselähedastelt laiustelt
üle ekvaatori
KAMBRIUM põhjapoolkerale

• Ürgmandri ränne on
mõjutanud oluliselt
Eesti ala kliimat,
settekivimite koostist
ning elustiku arengut

Pildid: geoeducation.info ORDOVIITSIUM 6

mi.ttu.ee
Mõned põhimomendid loomastiku ja
taimestiku arengus

7
Pilt:lachlanhunter.deadsetfreestuff.com mi.ttu.ee
Inimene geoloogilises ajaloos

• Inimene on planeedi ajaloos üks

kõige noorematest nähtustest
• Pitekantroopusest kaasaegse
inimeseni on möödunud ainult 1,5
miljonit aastat (vrdl. Maa
geoloogiline ajalugu 4,43 miljardit
aastat)

8
mi.ttu.ee
Meie elukeskkond

mi.ttu.ee
KUIDAS ME SAAME SEDA
LUBADA???

mi.ttu.ee
 Maavarad

• Maapõu peidab endas palju erinevaid

maavarasid ning selleks, et neid paremini
kasutada on vaja teada millised on nende
omadused ning kvaliteet.
• Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit,
mineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet,
mille kaevandamine on majanduslikult kasulik
ja mis seetõttu on ressursina arvel.

mi.ttu.ee
• Maavarad jagatakse üldjoontes
nelja klassi:
• Põlevad maavarad;
• Looduslikud ehitusmaterjalid;
• Maagid;
• Keemiline toore;
• Muud

mi.ttu.ee
Majad, teed jt ehitised

• Korralikud ja
ilusad

mi.ttu.ee
 Paekivi
• Paekivi ehk paas on
karbonaatkivimi
rahvapärane nimetus.
Tegelikult on paekivi
lubjakivi, dolokivi ja
mergli ühisnimetus.
Paekivi kõige levinum
vorm on lubjakivi.
• Aastast 1992 on paekivi
Eesti rahvuskivi.
mi.ttu.ee
 Lubjakivi
• Lubjakivi on kõige levinum ja kõige
enam kasutatav looduslik kivim Eestis.
•
• Lubjakivi on karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab kaltsiit
üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja
lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.

mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
 Dolokivi
• Dolokivi - karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab
dolomiit üle 50%, MgO sisaldus
on 14% ja enam ja lahustumatu
jäägi sisaldus kuni 25%.

mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
 Liiv ja kruus
• Liiv on peeneteraline sete (tera
suurused alla 5 mm), mille
koostisesse kuuluvad põhiliste
mineraalidena kvartsi, päevakivi,
vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.

mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
 Savi
• Savi on maailmas väga levinud
ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi
napib, on saviehitus valdav. Kuiva
kliimaga maades kasutatakse põletamata
savitooteid, niiske kliima nõuab põletatud
savikivi ehk telliste kasutamist.
• Savi koosneb peamiselt
savimineraalidest, mille osakeste suurus
on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus
on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel
omandab plastne mass kivimile omase
kõvaduse. mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Linnakeskkond
• Terved tänavad
• Ilusad majad
• Elekter

mi.ttu.ee
 Kristalliinne ehituskivi
• Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate
nimistus esindab graniit, on
tugevusomaduste ja külmakindluse
poolest lubja- ja dolokivist tunduvalt
kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse
ehituskivi maardla asub Maardu lähedal.
Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa
taotlust ja esmased menetlustoimingud on
tehtud. Graniidi lasumissügavus
maapinnast on ligi 150 m. Maardu
maardla avamisega väheneks
graniitkillustiku importimise vajadus. mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
 Põlevkivi
• Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja
diktüoneemaargilliiti.
• Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud
Eesti põlevkivi nime all.
• Argilliit on väga madala kütteväärtusega
ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki
põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati
1949-1952. aastal Sillamäel uraani
tootmiseks.
mi.ttu.ee
 Kus kasutatakse?
• Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt:
1) kütusena energeetikatööstuses;
2) toormena keemiatööstuses;
3) tsemendi valmistamiseks.

mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
 Põlevkivi
• Kaevandamiskohad

29
mi.ttu.ee
Avakaevandamine
Aidu põlevkivikarjäär

30
mi.ttu.ee
Allmaakaevandamine
Estonia
kaevandus

31
mi.ttu.ee
SPA keskkond
• Mudaravi
• Veeprodseduurid
• Näomaskid

mi.ttu.ee
 Mere- ja järvemuda
• Eesti mudad on oma tekkelt settemudad,
mis on ladestunud seisva veega järvedes
ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt
ladestumise keskkonnast jagatakse mudad
kahte põhirühma: mageveejärvede muda
ehk sapropeel ja soolaste veekogude
muda ehk meremuda. Muda on tumedat
värvi püdel aine, mida kasutatakse kas
ravi- ehk tervisemudana või
põllumajanduses olenevalt mineraalide ja
orgaanilise aine sisaldusest.
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
 Turvas
• Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev
orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei
ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud
taimeosakestest soodes, kus need vees
hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
• Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava
taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte
põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende
vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn.
ülemineku- ehk siirdesood. Eesti territooriumist on
soode all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus
on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Turba
juurdekasv on Eestis ca 1 mm aastas; juurdekasv
soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Koolikeskond
• Kriidiga kirjutamine
• Markerite
kasutamine
• Koolipingid
• jne

mi.ttu.ee
 Järvelubi
• Järvelubi – magevee karbonaatne
setend, mis sisaldab CaO
vähemalt 40% kuivaine massist
• Järvelubi (järvekriit) on
Kvaternaari ajastul tekkinud
karbonaatne pude setend (värvilt
valkjaskollane, kollakasvalge või
helebeež), mis sisaldab lisandina
turvast, liiva jms. mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
TTÜ õppekeskkond

mi.ttu.ee
 Õppetingimused
Uued majad
Mugavad auditooriumid

Hästi-
varustatud
laborid
41
mi.ttu.ee
 Inseneritöö töö on mitmekülgne ja
looduskeskne…
Siseruumides Välitöödel

42
mi.ttu.ee
 Õppetöö teevad huvitavaks…
Geoloogia ja mäenduse teadusklubi

ja
Mäering

43
mi.ttu.ee
 Õppetöö teevad huvitavaks…
Ekskursioonid

Vestlusõhtud

44
mi.ttu.ee
 Õppetöö teevad huvitavaks…
Mäemeeste suvepäevad
St.Barbara mälestuspäeva
tähistamine

International Student Week

45
mi.ttu.ee
 Suur Karu

• Inseneriteadus

46
mi.ttu.ee
22.10.2010
Väike Veiko
http://mi.ttu.ee/teadus 47
mi.ttu.ee
 Õppetöö teevad huvitavaks…
Jalgpalli meeskond FC
Ekskavaator

Stiilipeod

Rebaste ristimine

48
mi.ttu.ee
 Õppetöö teevad huvitavaks…
Talveakadeemia
Välitööd

49
mi.ttu.ee
 Õppimisvõimalused välismaal

• European Mining Course

(8 kuud neljas erinevas riigis – Soome,
Saksamaa, Holland, Inglismaa)
• European Mineral Engineering
Course (Soome, Saksamaa, Holland,
Inglismaa)
• Geotechnical and Environmental
Engineerig Course
(Poola, Ungari, Saksamaa, Sloveenia)
50
mi.ttu.ee
 Mäeinsener Skandinaavias

• Soomes
• Rootsis
• Norras

51
mi.ttu.ee
 Mäeinsener Euroopas
• Saksamaal
• Hollandis
• Hispaanias

52
mi.ttu.ee
 Mäeinsener Maailmas
• Austraalias
• Lõuna Aafrikas
• Lõuna Ameerikas
• USAs

53
mi.ttu.ee
…ja meil saad päriselt
karjääri teha!

54
mi.ttu.ee