KÜLALEHT NR.

22
November 2010

Jälle on talv, lumi ja advendiaeg. Mõni aeg tagasi kirjutasime, et

aasta-ajad on nihkes - jäävad hiljaks. Kuidas siis nüüd talv juba novembris
võimust võttis? Võib-olla tahabki Loodus meile meelde tuletada, kes tegelikult
kelle üle valitseb. Kui inimene arvab, et võib temaga Vestmanni–Piibelehte
mängida, on tagajärjed kurvad.
Meie kant on seni suutnud elada Ilmataati pahandamata. Oleme
kaasa teinud suuremad ja väiksemad muutused, kuid kõige hullemast
oleme pääsenud. Püüame siis edaspidigi hoida oma loodust, täites Naksitrallide õpetussõnu:
Looduses peab valitsema tasakaal!

Loodetavasti ei häirinud Ilmataati

Saaremaa rahvaralli, mis 27. novembril
toimus ka Saareküla vanal külateel. Pigem
tegi taat rahvale üllatuse, asendades poriralli
lumiste teedega. Suuremaks pealtvaatajate
kogunemiskohaks kujunes kaupluse-esine
plats. Tuldi oma külast, naaberküladest,
naabervallast ja kaugemaltki. Saabujate
esimene küsimus oli: „Mis kell pood
avatakse?“ Oodati huviga piruette ja
kraavisõitmisi, kuid kõik 83 autot läbisid
Saareküla kiiruskatse suuremate viperusteta.

Kõik majad ja aiad jäid terveks,

kaupluse-esine teadetetahvelgi seisab
endiselt oma kohal. Pisut said kannatada
heinarullid ja kadakatutid. Rohkem
ekstreemsusi nägid pealtvaatajad Kinglis, kus
mõni mees isegi üle katuse käis.

Saaremaa rahvaralli korraldamisele ja

õnnestumisele aitasid kaasa paljud Laimjala
valla inimesed. Meie omadest olid vara-
hommikust saadik ametis Andi Tuulik, Toivo
Saarkoppel, Tiiu Riis, Toomas Riis ja Priit Riis.

Fotod: Toomas Riis

ˇ
Suured ja väikesed KÜLA KÕLA
juubilarid
Lillemäe Lea jäi Saaremaa rahvarallil
13. november Vilve Ennemuist 75 autoga lõksu ja ei jõudnudki Tornimäele
15. november Aino Lodi 75 pensionäride peole. Vaat mis võib juhtuda,
kui sõita Lillemäelt Tornimäele Saareküla
19. november Annela Aruvee 30
kaudu! See-eest oli ta vaieldamatult kõige
20. detsember Kaie Ennemuist 10
pidulikumalt riietatud ralli-pealtvaataja.
27. detsember Pille-Riin Riis 20

7. novembril jalutas Luhinal noormees Tallinnast.

Janar Essenson leidis rannast kaldaleuhutud pudeli, milles oli kiri.
Kirja oli kirjutanud sakslanna Ella 1. juunil Gotlandil puhkusel viibides.
Tegu ei olnud mitte SOS-appihüüdega. Arvatavasti tahtis ta lihtsalt
katsetada, kas selline pudelipost ka kuhugi jõuab. Kirjas on saatja
kodune aadress, kus Saksamaa nimi on kirjutatud rootsi keeles –
järelikult eeldas ta, et pudel jõuab Rootsimaa randa.

Saadame Ellale jõulukaardiga teate, et post Gotlandilt Eestisse liigub viie

kuuga (kuigi mine tea, kaua see pudel "postkastis” ootas).

Saarekülade rahvas käis 30. oktoobril Tornimäe rahvamajas Kadi Raadio sünnipäevapeol.

Foto: E. Ligi, internet

Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8

KÜLALEHT Trükiarv 70 Laimjala vald Saare maakond
Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: koplike@hot.ee
http://kuutoukajad.blogspot.com/

Külalehe väljaandmist toetab EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm

 EHA VALGUS
Ajaarvamine käib teadupärast jaanist jõulu ja jõulust
jaani. Kuna kohe-kohe oleme jõudmas jaanist jõulu, on
ülim aeg mõtelda jaanipäevale. Järgmisel aastal jääb
jaanitule tegemine teie endi hooleks, sest meie Tiiuga
pühendume külakokkutuleku ettevalmistamisele. Et keegi
ei unustaks, hakkame teile igas lehes meelde tuletama:

SAAREMETSA JA SAAREKÜLA
TEINE KOKKUTULEK
TOIMUB 25.-26. JUUNIL 2011

Kokkutulekuks lubasime valmistada kahe küla lipu.

Kuuldavasti valmistavad tragimad juba kavandeid.
Meenutus esimesest kokkutulekust

Kuulutame välja Saareküla ja Saaremetsa külade lipu kavandi konkursi.

Kavandeid ootame 10. veebruariks 2011.a paberil või meilitsi.

Aadressid leiate Külalehe 2. lehekülje alumisest servast.
Kavandi valmistamisel arvestage sellega, et valmiva lipu külgede suhe on 7x11.
Kavandile lisage oma nimi ja kontaktandmed.
Konkursile esitatavate tööde arv ei ole piiratud.

Rohkemat ei oska hetkel lisada, kuid vastame meeleldi teie küsimustele.

Kindlasti on kokkutulekul oksjon. Kõige paremini minev kaup on ise tehtud – hästi tehtud.
Seekord laulame kokkutulekul külarahva lemmiklaule. Käime Tiiuga Kuressaares loova kodukandi
kultuuriloo kursusel. Selle tulemusena peaks minul valmima mapp Saare küla, metsa ja mere
lauludest. Kindlasti on mapis laulud meie küladest ja külarahvast (näit Tepu Mart), aga ka
konkreetsete inimeste lemmiklaulud. Teada on näiteks Tiigi Leena, Kanna Sandri, Jalaka Herbi,
Pärna Iivandi, Uueaia Arturi, Otsa Arturi jt laulud. Ootan pikisilmi infot meie meeste ja naiste
lemmiklauludest. Kui need ka püüne pääl ettekandmist ei kinnita, siis paber kannatab kõike.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturient Eeva Kütt teeb uurimustööd Saareküla vahvatest inimestest.
Ärge siis ust lukku keerake, kui näete teda tulemas! Tema töö tõotab tulla üsna tore, sest kavas on
koguda huvitavaid ja lõbusaid lugusid läbi sajandi. Eks ma sörgin ise ka Eeva sabas, neid jutte
kuulaks nii söögi alla kui peale.

Kõik, kellel on huvitavaid ideid ja kes soovivad kokkutuleku

ettevalmistamisest osa võtta, andke endast märku!
 JÕULUKUU TEATED
Jõulukuu möödub alati linnulennul. Kui aga kellelgi on veel plaanid tegemata, anname
teile mõned vihjed ja soovitused, mida teha, kuhu minna.

 08. detsembril kell 11 ootab Laimjala raamatukogu juhataja Aive Sepp kõiki
endiseid, praeguseid ja tulevasi lugejaid raamatukogu 85. sünnipäevale Laimjala
rahvamajja.

 17. detsembril kell 16 Laimjala rahvamajas väike jõulukontsert, mille lõpus

süüdatakse vallamaja esisel platsil jõulukuuse küünlad.
Kui ilm lubab ja päkapikud jõuavad, soovitame Laimjalast edasi sõita
Pöide valla terviserajal asuvale Jõulumaale.

 22. detsembril kell 16 Kahtla kooli jõulupidu.

 25. detsembril kell 20 Laimjala valla jõulupidu.

Tantsuks ansambel ENDRI JA RESTART. Pilet 125 krooni.

 29. detsembril kell 20 Tornimäe uusaastapidu.

Tantsuks mängib TANIEL VARES JA CO. Pilet 100 krooni.

PEALE JÕULUPÜHI VÕIKS KÜLARAHVAGA KOKKU SAADA.

LUBA JA TUBA ON LASTEKODUS OLEMAS, KUID KÄRE KÜLM
HOIAB MEID ESIALGU TALVEL SELLEST EEMAL.
OOTAME TEIE ETTEPANEKUID KOKKUSAAMISE KOHA NING
AJA KOHTA!

TÄPSEM AT INFOT ANNAME ÕIGEL AJAL VÕI PISUT HILJEM!

 ana jalakas jutustab…
SAARE LASTEKODU AJALOOST 3
Kasutatud Külli Reinarti 1994. a. valminud diplomitööd
„Saare maakonna koolieelsete lasteasutuste areng maal aastail 1929 – 1994“

1940/41 oli suurte käärimiste ajastu ka lastekodus ja koolis.

A. Lond lahkus Saare Lastekodu juhataja kohalt 1. juulist 1940. a. Samas määrati lastekodu ajutiseks
juhatajaks Saareküla Algkooli juhataja V. Tiitma. Lastekodu juhatajana pidurdas ta mõningate töötajate
omavolilist lastekodu vara kasutamist.
Et hoida kokku kütet, kolis 1940/41 õ-a koolimaja teisele korrusele kogu lastekodu pere. Lastekodu
hoone jäi hoopis tühjaks.
V. Tiitma täitis koolijuhataja, lastekodu juhataja ja ka raamatupidaja kohustusi.
1941/42. õ-a-st määrati lastekodu juhatajaks õpetaja Lydia Saarelt.
1942/43. õ-a-l oli Saare Lastekodus 35 kasvandikku. 1942. aastani oli lastekodus olnud 236
kasvandikku.
1944/45. õ-a-l määrati Saare Lastekodu ja ka kooli juhatajaks Arnold Sakkis – seega viidi läbi lastekodu
ja kooli tegelik ühendamine. Lastekodu tööinstruktoriks hakkas Arseeni Põldur, kes algul oli kooli
lauluõpetajaks. Kasvatajaks oli Juta Nittim.
1. okt 1947 lahkus A. Sakkis Prääma Lastekodusse. Uueks juhatajaks määrati endine haridusosakonna
juhataja Sergei Taimla, kes võttis kooli ja lastekodu üle 4. okt 1947.
1947.a 1. jaanuari seisuga oli Saare Lastekodus 47 last.
1947.a 11. märtsi seisuga 50 last, neist 22 koolieelikut ja 28 kooliealist.
Eelkooli- ja kooliealiste laste lastekodude aruandest 1. jaan 1948.a saame lugeda, et Saare Lastekodu
finantskohtade arv on 85, täidetud on 65 kohta, neist 43 poissi ja 22 tüdrukut; pedagooge 6,5 kohta, üks
instruktor, kaks med personali ja üheksa abipersonali.
Sergei Taimla juhtis Saare Lastekodu elu kuni 1951.a septembrini. Hiljem töötas ta vaid Saareküla
Algkooli direktorina.
Sõja järel oli lastekodus raske aeg nagu kõikjal mujalgi. Raskusi oli küttepuudega. Lastekodu õuest võeti
maha suured saared ja tehti kütteks. Kuna seni olid lastekodu juhatajad väga sageli vahetunud, oli edasiarengut
väga vähe märgata. Taimla aktiivsusele ja oskuslikule juhtimisele toetudes suutis personal raskele ajale
vaatamata muuta lastekodu elu viljakaks ja aktiivseks. Rahvas hakkas koos käima lastekodu üritustel.
Seoses Sergei Taimla kinnitamisega ainult Saareküla Algkooli direktoriks määrati uueks lastekodu
direktoriks Arvo Riim. Tema tegevus sellel alal oli väga lühike ja täpsemad andmed puuduvad.
Järgneb…

Saare Arno mäletab Saare mõisas suurte saarte mahavõtmist. Sauna-maja ja vana lastekodu vahel oli
oma 7-8 saart. Tema teada toimus see saksa ajal, saarte mahavõtjatest mäletab eriti Rehe Hermanit ja Kopli
Juhanit. Puid ei saadud kuidagi saagida, olid nii jämedad, et saed ei ulatanud läbi. Kusagilt saadi 1 m 80 cm
pikkused saed, siis natukene mahtus liikuma, kuid puid ei saadud ikka maha. Lõpuks viidi köied üles latva ja
puu tõmmati viltu. Igast puust sai paar – kolm kanti puid, kuid ahju aeti toores puu, ega ta suurt sooja ei andnud.
Kütet kulus palju.
Hiljem, kolhooside ajal on Saare mõisas ära põletatud Pambu ja (Kadariku küla) Nuki majad.

Saare Arno jutu järgi ei ole kusagil mainitud Saare Lastekodu direktorina Aru, Heinot, kes oli lastekodu
direktoriks saksa ajal. Sakslased käskisid lastekodulastel evakueeruda Saksamaale, kuid direktor viis lapsed
metsa. Kopli Eevi mäletab, et ema saatnud ta mõisa kellelegi leiba viima, kuid käskinud ettevaatlik olla ja mitte
sakslaste silma alla sattuda. Sakslased olid käinud lastekodulapsi otsimas, kuid ei leidnud kedagi.
 Venelaste tulles oli Aru veel veidi aega lastekodu direktoriks, kuid pandi siis vangi. Kuna Heino Aru
päästis lastekodulapsed Saksamaale viimisest, sai ta kergema karistuse. Miks aga Aru vangi pandi, kas
sellepärast, et ta oli Eesti Vabariigi ajal Kaitseliidus?

Esimene tööinstruktor vene ajal oli Rehe Herman. Kuigi ta oli selles ametis lühikest aega, jõudis Juta
Nittim ta laulu sisse panna:
Saare mõisa põllul künnab traktor,
järel sörgib tööinstruktor…

Malle Paberits oli sõja ajal väike lastekodutüdruk. Seda aega mäletab ta hästi. Saksa ajal oli elu ilus,
enne igat söögikorda tuli öelda aitäh Taevaisale, õhtul luges kasvataja õhtupalve ja laulis kauneid usklike laule.
Siis aga põgeneti metsa. Elati lastekodu suures heinaküünis, tunda sai nii nälga kui hirmu. Väike tüdruk sai
tavaliselt kraapida potipõhjast odrajahukörti. Malle ei tea, kas sakslased või venelased olid lubanud heinad koos
lastega põlema panna. Kui nad küünist välja aeti, oli üks vanapoiss lapsed enda juurde võtnud. Mõnda aega elati
Putlas, nagu jutust välja tuli. Maas olid odrad, mille peal magati, mida lapsed näljaga sõid ja mis kurku
kraapisid.
Venelaste ajal läksid lapsed tagasi lastekodusse. Õue oli must ja räämas, ümberringi vedelesid loomade
jäänused, hallitavad leivatükid. Lapsed oleks neidki söönud, kuid ei lubatud, öeldi, et need on mürgised.
Väiksemad kamandati tuppa, suuremad hakkasid õues koristama. Ei olnud enam söögi- ega õhtupalvet, lastele
püüti selgeks teha, et jumalat ei ole olemas.
Elu muutus stabiilsemaks, kui lastekodu direktoriks sai Sergei Taimla. Hakati tegelema isetegevusega,
peeti pidusid. Malle mäletab, et pühade ajal käidi Tiigi Ella pool ja seal oli alati väga lõbus.

Saareküla Algkool 1947. aastal

Pildil vasakult:
I rida:Mihkel …, ? , Vassili (Poola), Priidu Alaoja, Elmar Toompuu (Tohvri), Laur, Maria Tohter, Malle
Paberits, Vambola Koel (Kauniste), Taimi Poopuu, Kordimulgu ?, Helve Paja (Nurga), Eevi Ennemuist
(Kopli), Laine Särel, Õie Koger (Matu), Aime Paja (Nurga), Linda Reinart (Putka), Valdur Rand
(Uueaia), Helvi Vana (Liiva), Leili Mäe, Jaan Ennemuist (Kopli), Albert Kõve (Koka)
II rida: Väino Joarand (Rehe), Helju Paja (Nurga),?, Aleksei Rand, Linda Raev, Juta Nittim, Arnold
Sakkis, Armilde Põldmaa, Alma Lodi (Keskmetsa), Inna Saviscas, Linda Paas, Lea Ennemuist (Lillemäe),
Adeele Riim (Külave), ?, Aino Õispuu
III rida: ?, ?, Ferdinand Saar, Jaan Maripuu, Juhan Sepp (Jaani), Ants Kütt, ?, Feodor Mäe, Kalju Mäe,
Aleksei Ristmägi (Kase), ?, Ruth Vana (Kanna), ?, Arno Joarand (Rehe), ?, Valdur Vana (Kanna), Lembit
Ojasalu (Laane), Kuu Pärni, Arvi Õunpuu, ?
Aknast vaatab Anton Reinart