Langeb üksik lumehelves

Langeb üksik lumehelves,

vaikselt minu ninale
tasahilju veereb alla
minu pisar soolane
Astun sammu-sammu järel,
astuma ma jäängi
särab taevas palju tähti,
saaks puutuda neid korragi

Sammun ikka läbi öö,

ning päevadest saab kuu
astun ikka väsimatult,
räsib juukseid tuul
Elu veereb vaikselt mööda,
kuudest saavad aastad
kuid pisar ikka põski soolab,
oh süda mul nüüd taasta

Sulab üksik lumehelves,

voolab vesi ninalt alla
kuivab pisar lõpuks ikka,
kuigi väljas vihma kallab
Samm jääb aina väiksemaks,
olen lõpuks vana ning väsin’d
kuid ma ikka naeratan,
sest õnnelik on mu hing

Teadmata autor