SAMBLIKE PALJUNEMINE

– põhimõtteliselt kahel erineval viisil

 Vegetatiivselt – tallusetükikeste või spets.
vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad
samblikukomponendid levivad koos.
 Eoseliselt – toimub mükobiondi sugurakkude
ühinemine; tekib viljakeha, mis sisaldab
mükobiondi eoseid; eosed levivad ja soodsates
tingimustes idanevad –> seenehüüfid; kui
väliskeskkonnas leidub sobivaid fotobiondi rakke,
võib tekkida uus samblikutallus. Sambliku-
komponentide levik kummalgi omaette.
VEGETATIIVNE PALJUNEMINE
 Talluse tükikestega
 Soreedidega

paiknevad hajusalt

paiknevad soraalides –
soreedide kogumikes
 Isiididega
 VILJAKEHADE TÜÜBID
 Periteetsium e.
sulgeosla
 Apoteetsium e.
lehtereosla

lürell

matseediumiga ap.

letsideaalne ap.

lekanoraalne ap.
 LEKANORAALSE
APOTEETSIUMI EHITUS
 VILJAKEHADE
NÄITED
• periteetsium
• jala ja matseediumiga ap.
• lürell
 VILJAKEHADE NÄITED
• letsideaalne apoteetsium – ap.,
mille ehituses fotobiont ei osale;
pealtvaates nähtav tallusest
erinevat värvi kettana, mida
ümbritseb sellega ≈ ühte värvi
pärisserv

• lekanoraalne apoteetsium – ap.,

millel esineb fotobiondi rakke
sisaldav talluseserv; pealtvaates
nähtav tallusest erinevat värvi
kettana, mida ringina ümbritseb
tallusega ühte värvi talluseserv
 KOTTSAMBLIKE TÄIS-ELUTSÜKKEL
1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid
2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil
3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad
4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid
5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke
6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral
uus samblikutallus
7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid)
8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) → dikaarüon
9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis
moodustavad viljakeha
10. Viljakeha arenemisel toimub:
a) tuumade ühinemine e. karüogaamia →2n (diploidne faas)
b) meioos ja 2 mitoosi → n (haploidne faas)
c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost
 Samblikutallus
➚ viljakehadega
KOTT- Meioos + 2 mitoosi (sisaldab askusi
SAMBLIKE ↑ e. eoskotte) ➘
Eoste vabanemine & levik
Karüogaamia
Mükobiondi
Askogeensed hüüfid
ELU- askospoorid
↑ e. kotteosed
TSÜKKEL Dikaarüon
EOSELISE Sobiva foto-
Eoste idanemine ↓
↑ biondi rakud Mükobiondi
PALJUNE- Viljastamine
(väliskk-st) ➚hüüfid
MISE Pükniidid ja ➘
askogoonid Talluse teke
PUHUL
➘
tallusel Samblikutallus
Isas- ja emas-
suguorganite
areng
 SAMBLIKE KEEMILINE
KOOSTIS:
 Primaarsed ained – moodustavad
talluse, osalevad esmases
ainevahetuses (süsivesikute süntees
fotobiondis)
 Sekundaarsed ained (nn.
samblikuained) – teisese ainevahetuse
produktid, mükobiont sünteesib
fotobiondi poolt fotosünteesil valminud
süsivesikutest
 SEKUNDAARSED SAMBLIKUAINED 1
 Sünteesib mükobiont, kuid ainult kooselus
fotobiondiga – sama seeneliigi kultuur ei sünteesi!
 Rakuvälised ained, asuvad mükobiondi hüüfide
seintel

koorkihis –> koorkihiained

südamikukihis –> südamikukihiained
Tänapäeval teada u. 700 erinevat ainet, neist
paljud on spetsiifilised (teada ainult samblikest,
pole leitud teistest organismidest)
 SEKUNDAARSED SAMBLIKUAINED 2

Depsiidid Depsidoonid

 Leidub nii alifaatseid kui aromaatseid aineid

 Omadustelt kas neutraalsed või happelised
 Kristallilised, enamasti värvusetud
 Vees ei lahustu või lahustuvad halvasti,
lahustuvad orgaanilistes lahustites
 Koorkihiaine
usniinhape
kahara habe-
sambliku (Usnea
hirta) näitel
Koorkihiaine parietiin hariliku seinakorba
(Xanthoria parietina) näitel
 Samblikuaine vulpiinhape männi-
rebasesambliku (Vulicida pinastri) näitel
SAMBLIKUAINETE FUNKTSIOONID
 Kaitse valguse eest

Koorkihi pigmendid – valgusfilter

Värvitu atranoriin – muudab valguse lainepikkust
 Kaitse teiste organismide eest

Allelopaatiline efekt

Antibiootiline toime – nt. usniinhape

Kibe maitse – kaitse ärasöömise eest
 Keskkonna kujundamine soodsamaks
 Vajalikud füsioloogilistes protsessides
 Jääkproduktid
SAMBLIKUAINETE KASUTAMINE
SÜSTEMAATIKAS
Liigispetsiifilised – esinevad püsivalt mingi liigi
eksemplarides

põhiained – esinevad alati mingi liigi kõigis eksemplarides

lisaained – sama liigi osades eksemplarides esinevad, teistes
mitte
Samblikuainete kasutamisel tunnusena võimalikud
erinevad aspektid:

aine keemiline määramine (konkreetne aine esineb/puudub)

ainete keemilised rühmad (depsiidid, depsidoonid,
rasvhapped jne)

ainete teke samblikes (biosünteesirajad)
 UURIMISMEETODID 1

1. Värvustestide meetod – teatud

kindlate ühenditga reageerides annavad
paljud samblikuained kindla värvusega
produkte; see värvusemuutus on talluse
pinnal jälgitav, mille põhjal tehaksegi
oletusi, millised ained võiksid
uuritavas samblikus sisalduda.
 UURIMISMEETODID 2

Värvustestideks kasutatavad reagendid:


K – kaaliumhüdroksiidi (KOH) 10–35% vesilahus
 C – kaltsiumhüpokloriti [Ca (ClO)2] küllastatud
vesilahus

KC – K ja C järjestikune tilgutamine samale kohale

Pd – parafenüleen-diamiini [C6H4(NH2)2] 5%
piirituselahus
 UURIMISMEETODID 3

2. Talluse fluorestsentsi vaatlus UV

kiirguses (lainepikkusega 366 nm) –
erinevad samblikuained kas
fluorestseeruvad või mitte; kui
fluorestseeruvad, siis fluorestsentsi
värvus ja selle intensiivsus erinev.
 Mõnede samblikuainete värvustestid
ja fluorestsents UV kiirguses
Aine K C KC Pd UV
Alektoriaalhape kollane punane punane tume- kollane
kollane
Atranoriin kahvatu – – – nõrk
kollane valge
Fumaarproto- pruuni- – – punane –
tsetraarhape kas
Norstikthape veri- – punane kollane –
punane
Parietiin tume- – – – –
punane
Usniinhape – – kollakas – tume,
(helekollane) -oranzh valgust
neelav
 UURIMISMEETODID 4
3. Õhukese kihi kromatograafia (TLC –
thin layer chromatography) –
standardiseeritud meetod samblikuainete
täpseks määramiseks; võimaldab lahutada
ja identifitseerida ühes eksemplaris
sisalduvaid erinevaid samblikuaineid
 UURIMISMEETODID 5
TLC analüüsi käik (1):

Samblikutalluse tükki leotatakse atsetoonis, milles
samblikuained lahustuvad.

Saadud lahusest kantakse mõnikümmend ml TLC
plaadi stardijoonele.

TLC plaat voolutatakse spetsiaalses kemikaalide
segus e. voolutis, lastes vedelikul mööda plaadi
pinda imbuda stardijoonest 10 cm kõrgusele.
 UURIMISMEETODID 6
TLC analüüsi käik (2):

Kui vooluti on tõusnud mööda plaati katvat kihti
finišijooneni (10 cm stardijoonest), võetakse plaat
voolutustangist välja ja kuivatatakse õhu käes.

Kuivatatud plaati vaadeldakse UV-lambi all
lainepikkustel 254 ja 366 nm; voolutiga kaasa
kandunud ainelaigud fluorestseeruvad.

Plaat "ilmutatakse" – sellele pihustatakse ~10%
väävelhapet ja hoitakse ~110°C juures, kuni laigud
on värvunud.
 UURIMISMEETODID 7

TLC analüüsi käik (3):


Ained identifitseeritakse tõusukõrguse e. Rf (so.
laigu kaugus stardijoonest mm-tes), happega
töötlemisel tekkinud laigu värvuse ja kuju ning UV-
fluorestsentsi järgi.

Ainete määramiseks olemas vastavad tabelid
ilmunud laigu tõusukõrguste ja värvuste kohta
erinevates voolutussegudes.
TLC plaat peale ilmutamist
TLC plaat enne ilmutamist UV-s (366 nm)