MGT 2010kogumik Veebis

Mäenduse, geoloogia
ja geotehnoloogia
põhitõed
Tallinna Tehnikaülikool
Energeetikateaduskond
Mäeinstituut
Mäenduse ja geoloogia teadusklubi
Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia

põhitõed
Tallinn 2010
Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi
Raamat
„Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia
põhitõed“
Toimetaja: Veiko Karu
Vt. http://mi.ttu.ee/teadusklubi
ISBN 978-9949-430-41-3 (trükis)
ISBN 978-9949-430-42-0 (PDF)
Andmed teaviku kohta
Tüüp: Trükis, raamat, kogumik
Annotatsioon
Raamatu teemad on valitud mäeõpikust - http://mi.ttu.ee/opik.
Käesolev on esimene süstematiseeritud väljavõte mäeõpikust.
Mäeõpikus on kirja pandud Mäenduse ja geoloogia teadusklubis
toimuvate erinevate diskussioonide koostöötulemus. Teadusklubi
alustas oma tegevusega 2006 aasta kevadsemestril. Tegevust
toetatakse TTÜ Üliõpilasesinduse aastatoetuse vahenditest.
ETISe kategooria 6.2, vt. www.etis.ee

Eesti teadusfondi grant 7499 „Säästliku kaevandamise tingimused“
publikatsioon.
Kirjastuse andmed
Kirjastuse/väljaandja nimi: TTÜ Mäenduse ja geoloogia teadusklubi
Aadress: Ehitajate tee 5
Linn: Tallinn
Postiindeks: 19086
Postkast nr: AK
Telefon: /372/ 620 3850
E-post: maeinst@ttu.ee
Kodulehekülg: mi.ttu.ee/teadusklubi
Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 3

Eessõna
Teatud valdkonna paremaks mõistmiseks tuleb teada selle

põhitõdesid. Põhitõed määravad ära selle taustsüsteemi, milles
antud valdkonna spetsialistid tegutsevad. Samuti tulevad põhitõed
kasuks kõrvalt vaatlejale, kes soovib mõnes probleemistikus kaasa
rääkida, sest sellisel juhul tuleb kasutada just seda sõnavara, mida
kasutavad vastava valdkonna spetsialistid. Raamat „Mäenduse,
geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed“ on heaks algatuseks
taustsüsteemi lahtiseletamiseks maavarade uurimise, kaevandamise
ja kasutamise valdkonnas. Siit saavad õppust võtta nii spetsialistid,
üliõpilased, ametnikud jt geoteadlased, kes puutuvad kokku
maapõue uuringute ning kasutamisega.
Mis ei ole kasvatatud, see on kaevandatud!
Veiko Karu

Sisukord
EESSÕNA .................................................................................................. 4
1. ÜLDISED TEADMISED ........................................................................ 6
2. LEGENDID JA MÜÜDID KAEVANDAMISEST ..................................... 15
3. VÄLITÖÖ PROTOKOLLIDE NÄITED ................................................... 20
4. RUSIKAREEGLID JA VALEMID .......................................................... 24
5. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON JA KIRJELDUSED ......................... 42
6. GEOLOOGILISED JA MÄENDUSLIKUD TÄHENDUSED ..................... 101
LÕPPSÕNA ............................................................................................ 107
TÄNUSÕNAD ........................................................................................ 107
MÄENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBI RAAMATUD ....................... 108
ENERGEETIKA ÜLDKURSUS ................................................................... 109
GEODISAIN – GEOLOOGIA, MAAVARAD, MAJANDUS ........................... 110

1. Üldised teadmised
1.1. Ma saan edukalt ülikoolis hakkama

Originaalartikkel Mäeõppe õpikus:
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/opik/opik.pdf
Täiendatud ja parandatud versioon:

1. Üldist
1.1. Kui sa ei oska väljendada seda mida mõtled, siis ei
mõtle sa kunagi seda mida ütled
1.2. Kuula kõigi õppejõudude õpetussõnu, need võivad
sulle tunduda mõttetud, kuid ainult kuulates õpid
neid tähtsuse järjekorda panema ning suudad
otsustada, milliseid oma tegevuses arvestada ja
milliseid mitte
1.3. Astu mäeseltsi ja geoloogia seltsi
1.4. Jää nende seltside aktiivseks liikmeks ka pärast
ülikoolist lahkumist
1.5. Ära pane õpetamist pahaks, ülikool on üks
viimastest kohtadest kus sind õpetada tahetakse,
edaspidi tahad sa ise õppida, aga õpetajaid pole
kuskilt võtta
2. Ole aktiivne tudeng
2.1. Aktiivne tudeng osaleb kõikvõimalikus erialases
tegevuses, ära unusta, et õppetöös osalemine on
nendest esimene
2.2. Osale seminaridel, konkurssidel ja foorumites
2.3. Tutvusta e. reklaami oma erialast tegevust igal
võimalusel. Eriti kõige lihtsamal võimalusel- oma
veebilehel
3. Kraadiõppurid on ennastjuhtivad tudengid – nad teavad
juba mida nad tahavad
4. Õpitud abituse sündroom
4.1. Ära küsi liiga tihti küsimust- mis ma tegema pean
vaid tee ettepanek millegi tegemiseks, see näitab,
et sinul on vaja mingi probleem lahendada mitte
kellelgi teisel

5. Projektid
5.1. Seo oma õppe- ja uurimistöö mõne uurimusega
6. Esinemine seminaril
6.1. Kui sind ei ole seminaril, siis ei ole sind õppejõudude
jaoks olemas
6.2. Demonstreeri kaitsmistel, et sa oskad esineda,
arutleda, arvutada ja joonestada
6.3. Säti aegsasti oma esitlusvahendid valmis
6.4. Ära vahi oma esinemise eel ilmetu näoga kuidas
keegi su ettekannet avab. Tee seda ise. Kui ei oska,
õpi aegsasti selgeks. Keegi ei usu su edasist juttu
kui oled elementaarse tegevusega hädas
6.5. Suhtle publikuga, ära seisa külje ega seljaga publiku
poole
6.6. Vaata oma ettekannet arvutiekraanilt mitte seinalt
7. Lõputöö tegemisest
7.1. Vali oma juhendajaks keegi, kes on su töö heast
tulemusest vähemalt samavõrra huvitatud kui sa ise
7.2. Hoolitse selle eest, et su töö oleks mäeinstituudile,
st. nii õppejõududele, tudengitele kui
potentsiaalsetele retsensentidele, e. mäeseltsile
enne tuttav, kui kaitsma tuled
7.3. Selleks tulebki tutvustada seda seminaridel,
konverentsidel, internetis ja plakatitel
7.4. Ära üllata kedagi, eriti oma juhendajat ega
retsensenti oma viletsa tööga ega mingil juhul oma
olematute oskustega
7.5. Ära veereta vastutust juhendaja peale. Ülikoolis
hinnatakse sinu oskust probleeme lahendada, mitte
veeretada
7.6. Sinu ja su juhendaja tegevus kajastub
andmebaasides, mis on erinevatel tasemetel
avalikud
7.7. Kui seda seal ei kajastu, siis võib probleem olla ka
sinus või juhendajas. Lahenda see probleem enne
kui selle järgi otsuseid langetama hakatakse

7.8. Esita alati oma trükitud tööle lisaks failid. Nendest

selguvad sinu arvutus-, analüüsi ja
vormistusoskused. Ilma nendeta on su töö
kirjandusteos aga mitte inseneriprojekt
7.9. TTÜ-s õpid sa inseneriks
8. Lõputöö kaitsmine
8.1. Pabista, aga enne esinemist
8.2. Esine enesekindlalt
8.3. Arvesta, et see on sinu õpingute kokkuvõte ja ei
piirdu vaid tehtud lõputööga
8.4. Võta pärast kaitsmist pinge maha koos komisjoniga
ja külalistega kohvilaua ääres
Autor Ingo Valgma

Sildid: Mäeõppe õpik, KKK, Ained, Doktoriõpe, Tudengitöö
1.2. Saint Barbara

St. Barbarat peetakse kaevurite pühakuks.
Tema elust on vähe teada, kuid legend räägib, et ta isa pani
ta torni luku taha, et ükski mees ei näeks ta ilu. Kuid üks
kristlane, maskeeritult arstiks õpetas talle salamahti usku ja
haris teda. Kui isa sellest teada sai, mõrvas ta oma tütre.
Pikselöök taevast tuhastas isa. St. Barbara on kaitsepühak
suurtükiväelastele, arhitektidele ja ehitajatele, kaevuritele,
vangidele, tuletõrjujatele, meremeestele ja nendele, keda
ähvardab surm ilma sakramendita; tema abi võib paluda
tule, äikese ja plahvatuste vastu.
Rusikareegel: St. Barbara mälestuspäeva peetakse

traditsiooniliselt 4. detsembril.

Santa Barbara kuju kaevanduses:
From Santa Barbara

Postitaja Gaia Grossfeldt
Sildid: Kaevurite pühak, Rusikareegel, Santa Barbara
1.3. Infokanalid
Mäeinstituut http://mi.ttu.ee
Mäenduse ja geoloogia
teadusklubi mi.ttu.ee/teadusklubi
Kõik mäendusega seotud lingid mi.ttu.ee/lingid
Doktorandid mi.ttu.ee/doktorandid
Artiklid geotehnoloogiast mi.ttu.ee/artiklid
Digitaalsed õpikud mi.ttu.ee/digiopikud
Kõik ekskavaatoritest mi.ttu.ee/ekskavaator
EMC mäendusõpe Euroopas mi.ttu.ee/emc
Eesti Mäekonverents mi.ttu.ee/emk

Eesti Mäeettevõtete Liit mi.ttu.ee/emtel

Välisõppe vahetus mi.ttu.ee/erasmus
Euroopa lõhketööde võrgustik mi.ttu.ee/euexnet
Geodisain – geoloogia, maavarad, majandus
mi.ttu.ee/geodisain
Geotehnoloogia infoleht mi.ttu.ee/geotehnoloogia
Mäeinstituudi raamatud ja meened mi.ttu.ee/hinnakiri
Hüdrogeoloogia labor mi.ttu.ee/hydrolabor
Killustiku infoleht mi.ttu.ee/killustik
Korduma kippuvad küsimused mi.ttu.ee/kkk
Mäenduskonverentsid mi.ttu.ee/konverentsid
Mäeinstituudi koolituskalender mi.ttu.ee/koolitus
Mäeinstituudi laborid mi.ttu.ee/labor
Lõhketööde infoleht mi.ttu.ee/lohketood
Mäendustingimuste labor mi.ttu.ee/maelabor
TTÜ Mäering mi.ttu.ee/maering
Mäetudengite infoleht mi.ttu.ee/maetudengid
Markšeideri labor mi.ttu.ee/markseiderilabor
Geoinfosüsteemi labor mi.ttu.ee/mgislabor
Maailma mäeprofessorite ühing mi.ttu.ee/mineprofs
Põlevkivi ingliskeelne infoleht mi.ttu.ee/oilshale
Rahvusvaheline põlevkivi sümpoosion
mi.ttu.ee/oilshalesymposium
Mäeõpik mi.ttu.ee/opik
Õppetöö mäeinstituudis mi.ttu.ee/oppetoo
Põlevkivi infoleht mi.ttu.ee/polevkivi
Praktika infoleht mi.ttu.ee/praktika
Õpilaste suvepraktika mi.ttu.ee/praktikami
Karjääride ja kaevanduste projekteerimine
mi.ttu.ee/projekteerimine
Mäeinstituudi teostatud projektid mi.ttu.ee/projektid
Savi infoleht mi.ttu.ee/savi

Seire infoleht mi.ttu.ee/seire

Seminarid mäeinstituudis mi.ttu.ee/seminar
Sisseastujate infoleht mi.ttu.ee/sisseastujale
Stipendiumite infoleht mi.ttu.ee/stipendiumid
Projekt „Tagasi kooli“ mi.ttu.ee/tagasikooli
Mäeinseneride loengud tudengitele mi.ttu.ee/tagasiylikooli
Mäeteadus mi.ttu.ee/teadus
Mäeinstituudi teenused mi.ttu.ee/teenused
Tööpakkumised mi.ttu.ee/toopakkumised
Tudengitööde nimekiri mi.ttu.ee/tudengitood
Turba infoleht mi.ttu.ee/turvas
Mäeinstituudi uudiskiri mi.ttu.ee/uudiskiri
Välisõppe võimalused mi.ttu.ee/valisope
Tšiili kaevurid mi.ttu.ee/varing
Vastuvõtu informatsioon mi.ttu.ee/vastuvott
Videolabor mi.ttu.ee/videolabor
Mäeinstituudi vilistlased mi.ttu.ee/vilistlased
Maavarade info http://mi.ttu.ee/maavarad/
Paekivi infoleht http://mi.ttu.ee/paekivi/
Kruusa infoleht http://mi.ttu.ee/kruus/
Mäeinstituut Facebookis
http://www.facebook.com/maeinstituut
Siia saad lisada veel linke omatarbeks:

-
-
-
-
-
-
-

1.4. Milleks mäetudengile kummikud?

Alati räägitakse tudengitele enne ekskursiooni, välitööd või
praktikat millise varustusega tuleb välja sõita. Kõik peale
esimese kursuse tudengite peaks teadma, et karjääris on
alati, olenevalt ilmaoludest, kas sopane või tolmune.
Pilt: Mõista, mõista, kes tuli esimest korda karjääri?
Iga mäetudeng peaks tegema väikse investeeringu ja

soetama paari kummikuid või muud karjäärisobilikud
jalanõud, sest karjääriteed on enamasti sellised.
Pilt: Ega te ei tahaks ju kingadega sellisel karjääriteel

jalutada!

Pilt: Aga vahest võib “ekskursioonil” kummikuid ka teiseks

otstarbeks vaja minna
Pilt: Igal juhul tuleks veenduda, kas jalanõud ikka on

veekindlad

Pilt: Tähtis on ka puhtus!
Autor Tõnis Kattel

Sildid: Mäeõppe õpik

2. Legendid ja müüdid kaevandamisest
2.1. Legend: "Maavarad saavad kohe otsa"

Kuna paratamatult saab kõik ükskord otsa, siis tulebki leida
võimalusi ning tehnoloogiaid neid säästlikumalt kasutada.
Näitena võib tuua põlevkivi varu, sest põlevkivi kvaliteet on
väga varieeruv ning arvestatav kütteväärtus oleneb juba
energiatootmise tehnoloogiast.
Hetkel on kasutuses vaid Eesti maardla, sest Tapa põlevkivi
pole veel kaevandamisväärne.
Postitaja Ave Õnnis
Sildid: Legend, Maavara, Müüt
2.2. Legend: "Kaevandamise tagajärjel tekib

kuumaastik"
Negatiivne kogemus pärineb aastakümnete tagusest
hoiakust, kus rõhku pandi kaevandamisele mitte
korrastamisele.
From Rekultiveerimine

Praegusel hetkel on igal karjääril ning kaevandusel

ettenähtud rekultiveerimis- ehk korrastusprojekt.
Kaevandajal on kohustus vastutada oma territooriumi
heaolu eest ning võtta vastutus selle ala edaspidise
käekäigu eest kolm aastat pärast korrastusprojekti lõppu.
(EV Maapõueseadus RT I 2009,3,15)
Sildid: Kaevandamise keskkonnamõju, Legend, Maavara, Müüt
2.1. Legend:" Maa ebastabiilsus kaevandatud

aladel"
Põhjuseks on kunagine kaevandamise tehnoloogia kui püüti
väljata maksimaalselt, et väärtuslik ressurss ei läheks
kaduma. Samas kui selgus, et põlevkivi väljamisel rikuti
teisi ressursse ehk põllumaad ja metsa hakati maapinda

hoidma. Nüüdsest jäetakse maa hoidmiseks alla tervikud,

kuhu jääb kuni 30% põlevkivivarust.
Viide: Reinsalu E. 2006, Põhjarannik, Müüdid ja Faktid
põlevkivi kaevandamise keskkonnakahjulikkusest.
Pilt: Näide tervikute mitte kasutamisest ning tekkinud

tagajärjest
From Allmaakaevandamine
Sildid: Allmaakaevandamine, Kaevandamise
keskkonnamõju,Kvaasistabiilne maa, Legend, Maavara, Müüt
2.2. Müüt: „Koledad aheraine- ja tuhamäed"

Mida aeg edasi, seda rohkem leitakse ka nendele kasulikud
väljundid. Näiteks Kiviõli tuhamägi, kus paikneb krossirada
või Kohtla-Nõmme suusakeskus. Samuti on populaarne

turismiobjekt ka Kukruse aherainemägi, kust avaneb hea

vaade lähiümbrusele.
2.3. Müüt: "Eestis ei ole maavarasid"

2008. aasta seisuga kaevandatakse Eestis järgmisi
maavarasid: põlevkivi, liiv, kruus, savi, turvas, lubjakivi,
dolokivi, meremuda ning lisaks nendele on arvel veel
kristalne ehituskivi, fosforiit, järvemuda ja järvelubi. On ka
ajaloolisi maavarasid, mis tehnoloogia arenedes ning
majandustingimuste muutustes on oma väärtuse kaotanud
ning mida enam ei kaevandata. Sellised maavarad on:
ooker, fosforiit, kips, sool, diatomiit, uraan, sooraud,
järvelubi.

Maailma mastaabis on Eestis maailma suurim

põlevkivitööstus ning Euroopa suurim fosforiidimaardla.
From Maavarad

3. Välitöö protokollide näited

3.1. VÄLITÖÖ PROTOKOLL
Märkused
Kuupäev:
Nimed
Nimi
1
2
3
4
Ilm
Temperatuur:
Õhurõhk:
Ilma kirjeldus
Kasutatavad
mõõteriistad
Mark Nimetus

3.2. PINNATUGEVUSE MÕÕDISTAMINE
KUUPÄEV: Objekti kirjeldus:

NIMI:
Mõõtmiskoht: GPSi punkt:

Pinnatugevus: ristikihti pikikihti




3.3. Punktkoormus testi protokoll

PLT e. inglise keeles Point Load Test e. punktkoormustest
on katse, mida tehakse vastava masinaga kaljuse
kivimi survetugevuse, raimatavuse ja purunemiskindluse
mõõtmiseks.
Koonuste Koonuste Koonuste

vahe vahe vahe
(enne (pärast (keskmin
Proovi nr. Kivim Tüüp Surve Surve-tipp krõpsu) krõpsu) e
p FB D
Mpa kN mm
PLT-PS-1-2 paas risti/dia 1.56 5.62 54.4 52.9 53.65
Ekviva- Standard
lentse Ekviva- Diameetri i-seeritud
Puru- silindri Punkt- lentse korrekt- punkt-
nemis- diameetri koormus- silindri dia- siooni- koormus-
Proovi nr. Pala laius pindala ruut indeks meeter tegur indeks
W A De2 ls De F ls(50)
mm mm2 mm2 MPa mm MPa
PLT-PS-1-2 54.4 2918.56 3716 1.51 61 1.09 1.65
Pilt: Punktkoormustest
From Mäenduslabor

3.4. Proovivõtu protokoll

Proovivõtu protokoll näeb välja selline. See peab olema iga
välitöö käigus võetava prooviga.
Koostas
Andmed Number
Kuupäev
Üldiselt
Materjal
Täpselt
Sõnaliselt
X
Aadress Y
Z
Sügavus
Märkused
Näidis:
Koostas Ain Anepaio
Andmed Number EMA-1
Kuupäev 24.05.2008
Üldiselt Paas
Materjal
Täpselt
Sõnaliselt Aru-Lõuna lubjakivikarjäär
X
Aadress Y
Z
Sügavus
Märkused Materjali katsetati laboris

4. Rusikareeglid ja valemid
4.1. Mida teada rusikareeglitest

Tihti tuleb käigu pealt otsustada, mis on mis või kui palju on
palju. Siis tulevad appi lihtsad seaduspärasused, nn
rusikareeglid. Mõned on juba kasutuses mäemajanduses.
Näiteks:
Kilogramm mäemasinat maksab 10 USD
või
Mäemasin kulutab tunnis nii mitu liitrit diislikütust,
kui mitu tonni ta ise kaalub
Sellised reeglid, mida olen tuletanud, saavad ka selles

õpikus lisasildi RRR (Reinsalu RusikaReegel).
Rusikareegleid soovitades tuleb tingimata märkida ja

kasutades teada, kus ja millal nad kehtivad. Siin näitena
toodud masinakulu maksumuse hindamise reeglid kehtivad
üsna üldiselt, ka väljaspool Eestit ja põlevkivimajandust.
Postitaja Enno Reinsalu
Sildid: Hind, Mäemasin, RRR, Rusikareegel
4.2. Kivimi tugevus

Kui tuleb otsustada, kas tegu on kivimi või settega, siis
muljuge käsipala.
Rusikareegel:
Kui käsipala laguneb peos, siis see on sete, mitte
kivim
Sildid: Kivim, Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused,
Rakendusgeoloogia,RRR, Rusikareegel, Sete

4.3. Kivimi purustamisest

Kivimi purustamiseks vajaliku energiakulu ja tekkinud
kaevise jämeduse vahel kehtib.
Rusikareegel:
Purustatud materjali mahukeskmine tükisuurus ehk
mediaan (Me, mm) on võrdeline kivimi vastupanuga
survele (P, MPa) ja pöördvõrdeline raimamise
ühikenergiaga (E, kWh/m3).
Valem: Me = P / E
Märkused:
Vastupanu survele = survetugevus
Ühikenergia = energia erikulu
Valem tuletub Rittingeri hüpoteesist, kuid kehtib ainult
põlevkivi ja kihindi vahekihtide suhtes.
Sildid: Mehaaniline
raimamine, Raimamine, RRR, Rusikareegel,Survetugevus, Valem
4.4. Lõhkeaukude ja ridade vahe

puurlõhketöödel
Lõhkeaugud paigutatakse kivimi ühtlaseks kobestamiseks–
ridadesse.
Rusikareegel:
Aukkarjääris on tüüpiline ridade vaheline kaugus 25 kuni 40
lõhkeaugu läbimõõtu. Aukude vahekaugus on 25 kuni 80
augu läbimõõtu. Mida võimsam on lõhkeaine, seda suurem
on suhteline vahekaugus ridade vahel ja aukude vahel.
Postitaja Ingo Valgma
Sildid: Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT, Rusikareegel

4.5. Kivim kobestunult

Näiteks meie levinuim ja lihtsaim valem, mis näitab, et
kobestunud lubjakivi võtab ruumi kobestusteguri korra
rohkem kui kobestamata lubjakivi.
Mahumass massiivis (Bm3) = Mahumass kobestatult (Lm3) x

kobestustegur e. 2,52 Bm3= 1,8 Lm3 x 1,4 m3/m3
Bm3 - Bank cubic meters (massiivi kuupmeetrid)
Lm3 - Loos cubic meters (puistekuupmeetrid, e. kobestunud

materjali kuupmeetrid)
Sildid: Kobestustegur, Uudised, Valem
4.6. Pumba tõstekõrgus

Tsentrifugaalpumba tõstekõrkus sõltub pumba
pöördemomendist mis on omakorda sõltuvuses
elektrimootori pingest. Kuna tegu on ruutsõltuvusega, siis
10% pinge vähenemisel väheneb tõstekõrgus 20%.
Sildid: Pump, Pöördemoment, Rusikareegel, Tõste, Veekõrvaldus
4.7. Pumba elektrienergia erikulu

Kui tsentrifugaalpumpa käitab elektrimootor, siis on Eesti
tingimustes kaevandamisel rusikareeglina pumba
elektrienergia erikulu ühe kuupmeetri pumpamiseks
0,13..0,2 kWh.
Veerohkustegur on aga põlevkivi kaevandamisel ca. 10..30
m3/t, mis teeb 1,3..6 kWh/tonni kaevandatud põlevkivi
kohta.

Veekogur, imitorud ja pumbad karjääris:
From Pumbad
Sildid: Pump, Rusikareegel, Veekõrvaldus
4.8. Veekogur
Veekogur on allmaakaevanduses kaeveõõs mis asub
pumbast allpool ja kuhu koguneb vesi. Veekogur peab
olema nii suur, et see mahutaks pumba rikke korral
kaevandusse koguneva vee.
Rusikareegel: Veekogur peab mahutama vähemalt 24 tunni

jooksul koguneva vee. Veekogur rajatakse tavaliselt 36
tunni juurdevoolu mahutamiseks.
Sildid: Pumbajaam, Pump, Rusikareegel, Veekogur, Veekõrvaldus

4.9. Puuraugu alanduslehtri raadius

Vee väljapumpamisel puuraugust tekib puuraugu
ümberalanduslehter. Puuraugu alanduslehtri raadius sõltub
veetaseme alandusest puuraugus, vettsisaldavate
setete/kivimite paksusest, milles puurauk asub ning nende
setete/kivimitefiltratsioonimoodulist.
From Veekõrvaldamine
Postitaja Karin Robam
Sildid: Alanduslehter, Filtratsioonimoodul, Puurauk, Valem, Veekõrvald
us,Veetase
4.10. Kaevandusvee kasutamine soojuspumbas

soojuse saamiseks
Eesti põlevkivimaardlas on suletud kaevandustest veega
täielikult täitunud Ahtme, Tammiku, Sompa ning osaliselt
täitunud kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva, Käva 2,
Kohtla ning Kukruse. Tänu kaevanduste vahele jäätud
tõkketervikutega on tekkinud nn allmaabasseinid.
Allmaabasseinides olevat vett saaks kasutada sooja saamise
eesmärgil, kuna vesi omab kindlat temperatuuri
aastaringselt.

Kaevandusvee kasutamine soojuspumbas soojuse

saamiseks, selleks on vaja teada veemahtu, mitu
kraadi alandatakse kaevandusvee temperatuuri ning
soojustegurit.
From Kaevandusvesi
Veemaht on vajalik selleks, et teada kui palju vett läbi

soojuspumba on vaja pumbata (m3/h).
Temperatuuride vahe on vaja teada selleks, et selles oleneb
kui palju soojust kaevandusveest ära võetakse ( oC)
Soojustegur näitab kui efektiivselt töötab soojuspump.
Saadava soojuse arvutamiseks kaevandusveest arvutatakse

järgneva valemi abil:
Q = mc t (kW soojust)
kus: m – veehulk (kg/s); c – vee erisoojus (4,19 kJ/kgK);
t – temperatuuride vahe (K)

Näide:
Kaevandusveest soovitakse saada 10MW soojust. Peamine
küsimus on, et kui palju läheb selle saamiseks vaja
kaevandusvett m3/h, kui vee algne temperatuur on 8 oC ja
jahutatud vee temperatuur on 4 oC. Selleks tuleb eelpool
toodud valem teisendada kujule:
m = ( Q / (c t ) ) / m3/s)
veetihedus (kg/m3)
m = (10000 / (4,19 x 4) ) / 1000 = 0,60 m 3/s => 2148
m3/h
Vastus: selleks, et toota 10MW soojust peab soojuspumpa

läbiv veehulk olema 2148 m3/h
Teada saamiseks, et kui palju tuleb elektrienergiat kulutada

selle hulga soojuse saamiseks, on vaja kasutada järgnevat
valemit:
COP = kW välja / kW tarbitud el
kus: COP – soojustegur; kW välja – saadav soojus (kW);
kW tarbitud el – kulutatav elektrienergia soojuse saamiseks
(kW).
Soojuspumpade kasutamisel on normaalne soojustegur 3,

seega tuleb 10MW soojuse saamiseks kulutada
elektrienergiat:
10000 / 3 = 3333 kW elektrienergiat
Kui seda vaadelda aastases plaanis, siis saame 87650

MWh soojust aastas, kulutame selleks 29217 MWh
elektrienergiat.
Postitaja Veiko Karu
Sildid: Allmaa-, Hüdrogeoloogia, Kaevandusvesi, Valem

4.11. Maksimaalse võnkekiiruse arvutamise

abivahend lõhketöödel karjääris
Lõhketööde vibratsioon sõltub korraga plahvatava
lõhkeainekogusest, kaugusest ja kivimi omadustest.
Maksimaalse võnkekiiruse arvutamise abivahend

lõhketöödel karjääris
From Tarkvara
Tarkvara kasutamiseks peab brauserile lisama SVG
vieweri
Sildid: Lõhketööd, Online tarkvara, PLT, Valem, Vibratsioon,
Võnkekiirus

4.12. Abivahend karjääri nõlva kaldenurga

arvutamiseks
Karjääri nõlva kaldenurga arvutamiseks peab teadma
kaldteede (rampide) laiust ja kõrgust ning astangu nõlva
kaldenurka.
Online tarkvara karjääri nõlva kaldenurga arvutamiseks
From Tarkvara
Tarkvara kasutamiseks peab brauserile lisama SVG
vieweri
Sildid: Astang, Kaldenurk, Nõlv, Online tarkvara, Ramp,
Tarkvara, Valem

4.13. Katenditegur - kaldkiht või maagikeha

Kaldkihi või maagikeha korral loetakse katendiks seda osa
kivimist, mis tuleb eemaldada selleks, et kihis või
maagikehas olevat kivimit kaevandada. Katenditegur on
katendi mahu ja maavara mahu või massi jagatis.
From Katenditegur
Rusikareegel: Kui k>5 siis on majanduslikult otstarbekam

hakata kaevandama kaevanduses karjääri asemel..
Sildid: Kaldkiht, Katenditegur, Maagikeha, Rusikareegel
4.14. Koristuskambrite stabiilsuse kriteerium

Et tagada põlevkivikaevanduste kambriplokkide stabiilne
püsivus, peab tugitervikute pindala (%) moodustama
vähemalt poole kaevandamissügavusest (m).
Sildid: Kaevandamise
keskkonnamõju, Kamberkaevandamine, Põlevkivi,RRR, Rusikareegel,
Tervik

4.15. Riskitaseme määramine

Riskitaseme määramine (evalveerimine) teeb otsuse riski
õigustatuse ja riskitaseme kohta.
Vastab küsimusele: kui ohutu peaks olema antud objekt
või protsess?
Riskitaseme määramiseks tuleb kasutada kogu
olemasolevat materjali - uurimistulemusi, konsultatsioone
spetsialistidega, seadusandlust, kehtivaid standardeid,
analoogiat, ühiskondlikku arvamust, riskimisega kaasnevate
kulude-tulude võrdlust jne.
Rusikareegel: kui protsess on ohtlik keskkonnale ja tekitab
talle korvamatut kahju, siis riski tõenäosuseks/sageduseks
on otstarbekas võtta 1E-6...1E-5, vastasel juhul aga 1E-
3...1E-2.
Näide: Riskitaseme määramine stiihiliste (juhuslike)
varingute korral. Arvestades seda, et varingu tagajärjed
võivad olla fataalsed ja korvamatud, siis lähtudes
rusikareeglist (kui muud andmed puuduvad), on riski
tõenäosuseks/sageduseks 1E-6...1E-5.
Postitaja Jüri-Rivaldo Pastarus
Sildid: Risk, Rusikareegel
4.16. Õhu liikumise kiirus šahtis

Rusikareegel: Püstšahtis on lubatud õhu maksimaalne
liikumise kiirus kuni 12 m/s kui tegemist on
betoontoestusega. Kui šahtis on redelid inimeste
liikumiseks, siis on lubatud kiirus 7 m/s.
Sildid: Rusikareegel, Tuulutus, Šaht

4.17. Täitmine
Täitmine on kaeveõõntesse aheraine või täitematerjali
paigutamine. Täitmise eesmärk on maapinna säilitamine,
tervikute stabiliseerimine (mäerõhu juhtimine) või
vähendamine või vajadus paigutada materjal maa alla.
Rusikareegel:
Täitmise kulu moodustab 10-20% kaevandamise
käidukulust. Kivistuva täitematerjali tsemendi kulu
moodustab 75% täitmise kulust. Kivistuva täitematerjali
survetugevust mõõdetakse küll 28 päeva möödudes kuid 90
päeva möödudes võib see olla 2 korda suurem.
Hüdrotäitmise korral saab täitematerjali peal mõne tunni
pärast paigaldamist kõndida ja 24 tunni pärast masinatega
sõita.
Sildid: Allmaakaevandamine, Kulu, Rusikareegel, Täitematerjal,
Täitmine
4.18. Konveiervedu
Allmaakaevandamisel on peamised transpordiviisid e.
veoviisid kallurvedu, konveiervedu või raudteevedu.
Rusikareegel:
Allmaakaevandamisel loetakse konveiervedu majanduslikult
tasuvamaks kui kallur-, või raudteevedu, kui ööpäevane
toodang ületab 5000 tonni või kui veokaugus ületab 1 km.
Konveieri hoolduskulu on 2% konveieri ostuhinnast pluss

5% lindi hinnast. See lisandub lindi asenduskulule iga 5 kuni
15 aasta järel.
Sildid: Allmaakaevandamine, Konveier, Lintkonveier, Rusikareegel

4.19. Lintkonveieri laiuse rusikareegel

Rusikareegel on, et minimaalne konveierilindi laius on 3
korda suurem suurimast transporditavast tükisuurusest.
Postitaja Vivika Väizene
Sildid: Lintkonveier, Rusikareegel
4.20. Masina kütusekulu

Masina kütusekulu määratakse masina juhendi alusel aga
kui see puudub siis ligikaudseks arvutusteks on
rusikareegliks:
Diiselmootoriga masinal (kopplaadur, kallur) on keskmine
kütusekulu (l/h) arvuliselt võrdne masina massiga tonnides.
Viide: Reinsalu, E., Mäemajandus, 2008, lk 55
Postitaja Margit Kolats
Sildid: Rusikareegel
4.21. Kopa maht

Kui tahetakse leida optimaalset kopa ja kalluri kasti vahelist
suhet siis rusikareegliks on:
Kopamaht on 5 korda väiksem kui kalluri kasti maht, millesse
ta kaevist laeb.
Sildid: Ekskavaator, Kallur, Kopp, Rusikareegel, Tootlikkus
4.22. Põlevkivi
Palju on vaieldud, mis on põlevkivi.
Rusikareegel:
Põlevkivi on kivim, mis õhkkuivas olekus sütib
tuletiku leegist.
Sildid: Põlevkivi, Põlevmaavara, Rusikareegel

4.23. Suurte kambritega kaevandamine

Suurte kambritega kaevandamistehnoloogiat kasutatakse
allmaakaevandustes peamiselt monoliitse ja püsiva kivimi
kaevandamiseks. Suures kambris saab kaevandada väikese
kuluga suure koguse e. suure tootlikkusega. Eestis saaks
kasutada kirjeldatud tehnoloogiat graniidi kaevandamisel ja
varistamisega või täitmisega suurte kambritega
kaevandamist fosforiidi kaevandamisel. Inglise keeles on
suur kamber Stope.
From Suur kamber

Näited virtuaalsest suurest kambrist, suurus on tajutav,

kuna käikudest on näha inimesi ja masinaid :
From Suur kamber

Kambri põhjas võiks näha pilt välja selline, kui valgustus

oleks piisav:
From Suur kamber

Kui inimene siseneks koos puurmasinaga kambrisse, siis

võiks hea valgustuse korral pilt välja näha selline:
From Suur kamber

Lisaks maakidele kasutatakse suurte kambrite tehnoloogiat

ka soola kaevandamisel:
Celine Dion 600m sügavusel soolakaevanduse kambris

rootorekskavaatori kõrval
From Kaevandus
Sildid: 3D, Fosforiit, Graniit, Rusikareegel, Suured
kambrid, Tehnoloogia,Täitmine, Virtuaalne kaevandamine

5. Maavarade klassifikatsioon ja kirjeldused
5.1. Maavarad
Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali,
vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on
majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.
Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:
Põlevad maavarad;
Looduslikud ehitusmaterjalid;
Maagid;
Keemiline toore;
Muu
Vastavalt Maapõueseadusele on kehtestatud maavaradele
ka nõuded, mille alusel saab need liigitada vastavalt
kasutusaladele.
Maavaravaru liigitatakse tema kaevandamisväärsuse ja
usaldatavuse järgi järgmiselt:
maavara kõrge usaldatavuse puhul nimetatakse seda
tarbevaruks,
keskmise usaldatavuse puhul reservvaruks,
madala puhul prognoosvaruks.
Usaldatavus oleneb geoloogilisest uuritusest.
Kaevandamiseväärsuse annab aga maavaravaru,
kaevandamise väike kulu, toodangu kõrge hind ja püsiv
turg.
Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel
kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue
ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning
maavara kasutamine on majanduslik kasulik.
Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole
keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav
tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda
kasutuskõlblikuks.

Maavara staatuse taotluse vaatab läbi

Keskkonnaministeeriumi nõustav organ Eesti Maavarade
komisjon ning selle kinnitab keskkonnaminister.
Viide: E.Reinsalu Mäemajandus
Sildid: Maavara, Majandus
5.2. Maavarade kaevandamine

Maavarasid on võimalik kaevandada mitmel erineval
moodusel, viisil ja tehnoloogial. Siinne tabel annab ülevaate
Eestis leiduvate maavarade kaevandamisest ja kasutatud
meetoditest.
From Maavarad
Sildid: Maavara, Tehnoloogia

5.3. Maavarad ja majandus

Maavara on maapõue vara, mida kasutame oma
igapäevases elus, ilma et me sellele mõtleksime.
Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus,

jaotus ja tarbimine.
Mis seob maavarasid ja majandust?
•Majandus vajab maapõue ressursse ehk maavarasid.

–Ehitusmaterjalid => majad, maanteed
–Kütused => diisel, õlid
–Põhjavesi => inimeste joogivesi
Sildid: Maavara, Majandus
5.4. Põlevmaavarad
Põlevmaavarad, mida nimetatakse ka energeetilisteks
maavaradeks on:
- kivisüsi
- pruunsüsi (ligniit)
- õli
- maagaas
- turvas
- põlevkivi
Viide: Enno Reinsalu, Mäemajandus, 1998/2008
Sildid: Maavara, Põlevmaavara

5.4.1. SEJ - soojuselektrijaam

SEJ e. soojuselektrijaam on kaevandaja jaoks peamine
kütuseid (kütusena kasutatav maavara) kasutav tarbija.
Eestis on peamine fossiilne kütus põlevkivi, mujal kivisüsi,
seejärel pruunsüsi, nafta, gaas ja turvas.
Pilt: Ahtme SEJ
From Gradiir
Sildid: Fossiilne
kütus, Gaas, Gradiir, Kivisüsi, Kütus, Maavara, Nafta,Pruunsüsi, SEJ, S
oojuselektrijaam, Turvas

5.5. Pruunsüsi
Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja
mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Sarnaselt
kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka tema
kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. Pruunsütt
kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning
elektrijaamades.
Sildid: Ligniit, Maavara, Pruunsüsi
5.6. Maagaas
Maagaas on enamasti põlev (metaan jmt) aga ka inertne
(lämmastik, heelium) või radioaktiivne (radoon) gaas või
gaaside segu, mis eritub – kivimitest ja veest. Maagaas on
ka kaevandusgaas, mis tungib kaeveõõntesse ja
allmaatööd. Kaevandusgaas võib olla põlev, lämmatav,
mürgine või radioaktiivne. Lõhkegaas ja diiselmootorite
õhuheitmed ei ole kaevandusgaas, kuigi neid käsitletakse ja
ärastatakse samuti kui looduslikke gaase.
Gaas võib erituda kaevudesse ja kaeveõõntesse

märkamatult, märgatavalt (kuuldavalt, nähtavalt) ja
süvakaevandustes ka pursates. Absoluutse gaasi eritumuse
mõõt on maapõuest tuleva gaasi maht minutis. Kaevanduse
ohutusmeetmete rakendamisel lähtutakse suhtelisest
määrast – eritunud gaasi mahust väljatud kaevise (kivisöe)
tonni kohta. Eriti kõrge ohtlikkusega kaevandustes võib
metaani eritumus olla kuni 150 m3/t. Suure
gaasieritumusega kivisöemaardlais gaasi dreenitakse ja
käideldakse kui kaasmaavara.
Eestis eritub maagaasi peamiselt Põhja-Eestis, sagedamini

rannikul ja rannameres. Suuremaid gaasipurskeid on

eelmise sajandi esimesel poolel täheldatud kaevu puurimisel

Keri saarel, Tallinnas Kopli poolsaarel ja Virumaal Püssis.
Keri saarel osutus gaasieritumus piisavaks, et avada
gaasimaardla, mis 1906-12 varustas valgustusgaasiga
kohalikku majakat.
Eelmise sajandi keskel tehtud maagaasi geoloogilisest

otsingust on järel vaid immitsev gaasikaev Prangli saarel.

Sildid: Gaas, Maavara

5.7. Turvas
Eestis on turvas väga oluline energeetiline maavara.
Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev
orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa
35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest
soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku
koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi -
madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe
põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk
siirdesood. Eesti territooriumist on soode all 22,3 %.
Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m,
harva ka 7-8 m. Turba juurdekasv on Eestis ca 1 mm
aastas; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja
niiskel perioodil.
Pilt: Turbaväli (foto: Ramsi Turvas)
From Maavarad
Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on:
1) botaaniline koostis;
2) lagunemisaste;
3) tuhasus;
4) happesus;
5) kütteväärtus

Lagunemisaste iseloomustab rakulise struktuuri kaotanud

orgaanilise materjali ja identifitseeritavate taimejäänuste
mahu protsentuaalset suhet turbas.
Lagunemisastme alusel liigitatakse turvas:

1) vähelagunenud turbaks, mille hulka kuulub raba- ja
siirdesooturvas lagunemisastmega alla 25% ning
madalsooturvas lagunemisastmega alla 15%;
2) hästilagunenud turbaks.
Statistika
Seisuga 31.detsember 2006 on Eesti Vabariigi turbabilansis
279 maardlat, millest 6 – ELLAMAA, ENDLA, EPU-KAKERDI,
LAVASSAARE, PUHATU, SANGLA on üleriigilise tähtsusega
maardlad.
2007. aastal kaevandati Eestis 900,8 tuh tonni turvast
(sealhulgas 515,8 tuh tonni hästilagunenud ja 385,1 tuh
tonni vähelagunenud turvast) kokku 62-st maardlast. Eestis
kaevandatakse turvast kõigis maakondades. Suurim
turbakaevandamine toimub Pärnumaal.
Turba kaevandamise tehnoloogia

Sildid: Maavara, Turvas
5.7.1. Turba kaevandamine

Freesturvas
Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks
ajavahemikku mai algusest kuni augusti lõpuni.
Freesturba algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas,
mis omab head veemahtuvust ja taimede juurestiku
arenguks vajalikku poorsust. Kasvuturbal on freesitava kihi

paksus 15 – 20 mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm.

Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg.
Üks tsükkel freesturba tootmisel koosneb järgmistest
operatsioonidest:
- freesimine
- pööramine
- vallitamine
- kogumine
- aunatamine
Pilt:Turba pööramine (foto: Tootsi Turvas)
From Kaevandamine
Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed

masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks
olla väga erinevaid.
Freesturba hooajatoodanguks 1 ha võib jämedalt arvestada
kasvuturbale maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt
140…160 t/ha aastas.
Tükkturvas
Küttetükkturba tootmiseks sobib turvas lagunemisastmega
üle 25 %.
Tänu rabaturba kiulisele struktuurile püsivad turbatükid
paremini koos ka pärast mitmekordseid kuivatus-, sõelumis-

ja laadimisoperatsioone. Tükkturvast toodetakse silindri või

lindi kujul.
Tükkturvas on tootmisrabast kuni 50 cm sügavuselt lõigatud
turbamass, mis pressitakse kokku 40-60 mm läbimõõduga
tükkideks. Lõigatud tükid kuivavad looduslikul teel. Seejärel
korjatakse kuivanud tükkturvas masinatega kokku.
Tükkturba keskmine niiskus on 37-39% ja see sisaldab
energiat keskmiselt 3,4 MWh / tonnile.
From Maavarad
Plokkturvas
Lõike- e. plokkturvas kaevandatakse selleks ettevalmistatud
tootmisväljadelt naturaallademikust ja kuivatatakse
tarbimisniiskuseni ca 65 %, kasutatakse kõrgsooturvast
lagunemisastmega alla 25 %. Turbaplokkide suurus oleneb
tarbijast, ilmastikust ja lasundi omadustest.
Sildid: Maavara, Turvas

5.8. Põlevkivi
Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Oma
tekkelt on põlevkivi settekivim, mis koosneb keskmiselt
umbes 50% mineraalosast ja 50 % põlevast e. orgaanilisest
ainest.
Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja
diktüoneemaargilliiti. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi
tuntud eesti põlevkivi nime all. Argilliit on väga madala
kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki
põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952.
aastal Sillamäel uraani tootmiseks.
Pilt: Kukersiit
From Maavarad

Põlevkivikihind ei koosne ainult puhtast kukersiidist. Kihind

koosneb põlevkivikihtidest, mida tähistatakse A…F ja nende
vahel olevatest pae vahekihtidest. Ühel ruutmeetril lasub
keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh
potentsiaalset energiat.
Seadusandlusest tulenevad nõuded põlevkivile :
Põlevkivi ehk kukersiit –orgaanilise aine sisaldus on suurem
kui 10% ning mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide
A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus
on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg).
Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt:

1) kütusena energeetikatööstuses
2) toormena keemiatööstuses
Energiatööstuses läheb põlevkivi elektri – ja soojusenergia

tootmiseks. Keemiatööstuses kasutatakse põlevkivi kütteõli,
õlikoksi, pigi, bituumeni, honeyoli, rezolil jne tootmiseks .
Keemiatööstusest tulenevaid produkte kasutatakse nii
autokummide, juuksevärvi lisanditena kui plastikute, liimide
jm tootmiseks.
Pilt: VKG näidised
From Maavarade kasutamine

Põlevkivi põletamisel tekkivat lendtuhka võib kasutada

põllumajanduses põldude lupjamiseks ning
ehitusmaterjalitööstuses portlandtsemendi tootmiseks,
tuhkbetoonplokkide valmistamiseks ja teedeehitusel.
Pilt: tuhkbetoonplokid
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia

Sildid: Maavara, Põlevkivi

5.8.1. Põlevkivi kaevandamine

Põlevkivi saab kaevandada kahte viisi: avakaevandamine
(karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus).
Pilt: Põlevkivi kaevandamise ja kasutamine
From Maavarad
Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on

otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:
• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes
allmaakaevandamisega
• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest
tingitud kõrge tööviljakus
• minimaalsed põlevkivikaod
• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui
allmaakaevandustes.
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine
Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park
võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi
kuni 30 m sügavuselt.
Pilt: Narva karjäär (foto: A.Õnnis)

From Karjäärid
Pilt: Estonia kaevandus (foto:H.Bauert)
Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist
eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid.
Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi
sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse
elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk
aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku
valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis
kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on
rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed.
Viide: AS Eesti Põlevkivi
Sildid: Maavara, Põlevkivi

5.9. Mere- ja järvemuda

Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud
seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt
ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte
põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja
soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on
tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk
tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja
orgaanilise aine sisaldusest.
Sildid: Järve- ja meremuda, Maavara
5.9.1. Meremuda
Meremuda- mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline
stend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine
massist.
Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7 - 2 meetri
paksuse kihina. Meremuda on sinakashall pehme ja kleepuv
savitaoline mass, millel on väävelvesiniku lõhn. Meremudal
on hinnatavad raviomadused, nende toime on pikaajalise
kliinilise kasutuse jooksul kinnitust leidnud. Muda
kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse
närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis.
Viide: TÜ Geoloogiamuuseum

Pilt: Meremuda kasutatakse ka kosmeetikatoodetes
Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi
meremudabilansis 3 maardlat. Kõik maardlad on üleriigilise
tähtsusega. (Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe
meremudamaardla). 2007. aastal kaevandati Eestis 0,4 tuh
tonni meremuda, ühest maardlast Saaremaal (Mullutu-
Suurlahe maardla)

5.9.2. Järvemuda
Järvemuda- stend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt
35% kuivaine massist.
Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga
ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra
tihenenult turbakihi all. Järvemuda jagatakse vastavalt
kasutusalale:
1) Põlluväetis
2) Lisasööt
3) Raviotstarbeline järvemuda
Põlluväetis
Järvemuda sisaldab rikkalikult orgaanilisi aineid, mille tõttu
teda võib edukalt kasutada põllumajanduses põldude
väetamiseks ja lubisapropeeli ka põldude lupjamiseks.
Sapropeeli ja mineraalväetiste baasil on võimalik valmistada
granuleeritud orgaanilist väetist, mida taimed omastavad
hästi.
Lisasööt
Sültjat sapropeeli võib edukal kasutada ka looma– ja
linnusöödana.
Raviotstarbeline järvemuda
Ravimudana kasutatakse üksnes Värska lahe
väävelvesinikurikast sapropeeli, mida sanatoorseks tarbeks
pruugitakse väga väikestes hulkades. Järvemuda sisaldab
vitamiine B1, B2, B12 ja D1, fooliumhapet ning bioloogiliselt
aktiivseid mikroelemente.
Tehnoloogia
Ermistu järve ääres toimub sapropeeli ammutamine
järgmiselt: sapropeeli ammutatakse kottidesse ning kaldal
sapropeel nõrutatakse veest ja pumbatakse
transportautosse.

Statistika
järvemudabilansis 10 järvemuda maardlat põlluväetisena ja
2 maardlat raviotstarbeliseks kasutamiseks. 2007 a.
kaevandamist ei toimunud.
5.10. Järvelubi
Järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO
vähemalt 40% kuivaine massist.
Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud
karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane,
kollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast,
liiva jms.
Pilt: Järvelubi (foto: Tartu geoloogiamuuseum)
From Maavarad

Varangu järvemudamaardlas on järvelubi põhimaavara,

ülejäänutes on järvelubi kaasnevaks maavaraks. Järvelubja
paksus on enamasti 0,5-1,0 meetri piires, kuid Pandivere
kõrgustiku alal on moodustunud kohati ka tüsedad (kuni
2 m) ja üsna väljapeetud lasundid. Järvelubja
kättesaadavus muda- ja turbakihi alt on siiski raskendatud.
Järvelubja teeb hinnaliseks kõrge CaCO3 sisaldus (90-95%)
ja keemiline puhtus ning madal Mg sisaldus. Järvelubja
kvaliteeti kahjustab sagedasti esinev savi- või turbalisand,
mis muudab koostise ebapüsivaks
Järvelupja kasutatakse põhiliselt mineraalsete

söödalisandite tootmiseks ja happeliste muldade
lupjamiseks, samuti ka lubivärvide valmistamisel.
Viide: TÜ Geoloogiamuuseum
Järvelubja kaevandamise tehnoloogia

Sildid: Järvelubi, Maavara

5.10.1. Järvelubja kaevandamine

Varangu maardla näitel: Välja võetakse 1 m paksune
kriidikiht. Kriidi väljamine toimub 0,5 m³ pöördlabida tüüpi
ekskavaatoriga, mis piki põhja-lõunasuunalist tööett liikudes
laeb kaevise vagonetti. Edasi veetakse kaevis
kuivatustsehhi. Esi liigub läänest ida suunas. Ee jõudmisel
katendi vallini tõstetakse see sama ekskavaatoriga
väljatöötatud ala põhjale. Vesi valgub kaevandamiseest
väljatöötatud alasse ja sealt jõkke.
Pilt: Järvelubja kaevandamine (foto: E. Tomberg)
From Kaevandamine
Viide: E.Tomberg Varangu järvekriit LÄÄNE-VIRU ROHELISE
MAAKONNA KONTSEPTSIOONIS
Sildid: Järvelubi, Maavara

5.11. Fosforiit
Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobolusliivakivi nime all.
Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete
ja detriidi kuhjumit kvartsliivas.
Pilt: fosforiit (foto:A.Õnnis)
From Maavarad

Fosforiidi kasutusalad ja kasutusalade määramise

nõuded
Maavarale esitatavad nõuded vastavalt seadusandlusele:
1) fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on
vähemalt 6,0%
2) minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses kasutataval
toormel peab olema vähemalt 28%.
3) Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on 200–300
g/t.
Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori,

fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks.
Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul
konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb
teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada
fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis
nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka
mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Maailmas on palju
odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-
Sahara ja Tuneesia maardlad.
Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

Sildid: Fosforiit, Maavara

5.11.1. Fosforiidi kaevandamine

Aastast 1920- 1965 toimus allmaa kaevandamine
kamberkaevandamisega. Töötingimused olid rasked,
kaeveõõnte kõrgus oli 1,3-1,6 m. Kasutati käsitööd,
mäetehnikat oli vähe. 50-ndate aastate keskel alustati
pealmaakaevandamisega (vaalkaevandamine) Aastast 1965
lõpetati allmaakaevandamine ja mindi üle täielikult
avakaevandamisele. Aastal 1987. alguses puhkenud
fosforiidisõda lõpetas ka fosforiidi kaevandamise Eestis.
Pilt: Ülgase kaevanduse stolli suue (foto:A.Õnnis)

Pilt: Maardu fosforiidikarjäär (foto:A.Õnnis)
From Vaalkaevandamine
Viide: Enno Reinsalu Mäemajandus
Sildid: Fosforiit, Maavara
5.12. Kristalne ehituskivi

Kristalne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab
graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja-
ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalse
ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud
kaks kaevandamisloa taotlust ja esmased
menetlustoimingud on tehtud .Graniidi lasumissügavus
maapinnast on ligi 150 m. Maardu maardla avamisega
väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.

Pilt: Graniidikillustik (Ehitusplaat OÜ)
From Maavarad
Nõuded lähtuvalt seadusandlusest :

Kristalne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus
kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2
Kristalset ehituskivi kasutatakse põhiliselt killustikuna

betoonides, teekatetes ja mujal ning tükikivina ehitus- ja
viimistlusdetailide valmistamiseks.

Pilt: Graniidist köögi viimistlus (Haapsalu paekivi)
Tehnoloogia
Kuigi aastal 2007 ei toimu graniidi kaevandamist näeb
kaevandamise loa taotlus ette allmaakaevandamist,
kamberkaevandamise viisiga. Tehnoloogia: puur- ja
lõhketööd.
Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi kristalse
ehituskivi bilansis üleriigilise tähtsusega MAARDU
graniidimaardla. Graniiti on Eestis 1970-ndatel uuritud ka
Hiiumaal Paluküla leiukohas, kuid materjali halva kvaliteedi
ja kaevandamisraskuste tõttu hinnati ala perspektiivituks
ning arvutatud varu ei kinnitatud. Kristalset ehituskivi 2007.
aastal kaevandatud ei ole.
Sildid: Kristalliinne ehituskivi, Maavara, PLT

5.13. Savi
Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Maades , kus
ehituskivi napib, on saviehitus valdav. Kuiva kliimaga
maades kasutatakse põletamata savitooteid, niiske kliima
nõuab põletatud savikivi ehk telliste kasutamist.
Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste
suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on
plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass
kivimile omase kõvaduse.
Pilt: Lontova savi Kunda Mereäärse karjääris (foto: A.Õnnis)
From Maavarad

Savi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded.

Kasutusalade järgi jaotatakse savi:
1) tsemendisaviks;
2) raskeltsulavaks saviks;
3) keraamika- ja keramsiidisaviks.
Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina

metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakse
isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel.
Statistika
savibilansis 46 savimaardlat. Üleriigilise tähtsusega
maardlaid on 6 – ARUMETSA, ASERI, JOOSU, KALLAVERE,
KUNDA, KÜLLATOVA.
2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 124,0 tuh
m3 tsemendisavi, ühest maardlast 56,3 tuh m 3 keraamilist
savi ja ühest maardlast 85,6 tuh m3 keraamsiidsavi. Kokku
kaevandatigi ainult kolmest maardlat.
Suurim savi tootmine toimub Lääne-Virumaal.
Suurimad savi kaevandajad:

As Kunda Nordic Tsement – Mereäärse karjäär
Maxit Estonia AS- Arumetsa karjäär
As Wienerberger- Aseri karjäär
Savi kaevandamise tehnoloogia

Sildid: Maavara, Savi

5.13.1. Savi kaevandamise tehnoloogia

Savi kaevandamise moodus on avakaevandamine.
Kaevandamise viis on aukkaevandamine Savi väljamise
tehnoloogiaks karjäärist kasutatakse ekskavaatoreid või/ja
mitmekopalist ekskavaatorit. Transport toimub
veoautodega.
From Karjäärid
Sildid: Ekskavaator, Maavara, Savi
5.13.2. Tsemendisavi
Tsemendisavi kuulub kergeltsulavate savi hulka
(sulamistäpp alla1380 C) . Sobib hästi telliste, tsemendi ja
katusekivide tootmiseks. Sinisavi ehk Lontova sinisavi
leidub Põhja-Eestis ning selle lasundi paksus on ligikaudu 90

meetrit, mis teeb selle savi tööstuslikuks tootmiseks

mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks.
Pilt: Kuivtsement ( foto: www.knc.ee)

Kaevandatakse Kundas Mereäärse karjääris
5.13.3. Raskestisulav savi

Nagu nimigi ütleb loetakse seda raskeltsulavate savide ehk
tulekindlamate savide hulka ( sulamistemperatuur 1380-
0150 C ). Raskeltsulava savi kihid põimuvad kohati liivakate
vahekihtidega , mis teeb nende leiukohtade mäetehnilise
evitamise suhteliselt keeruliseks. Seega on nad sobivamad
kasutamiseks väiketootjatele.
2007 a seisuga Eestis raskeltsulavat savi ei kaevandata.

5.13.4. Keraamika- ja keramsiidisavi

Keraamikasavist toodetakse telliseid (ahju-, korstna-,
viimistlustellis jne), drenaaztorusi, katusekive, keraamilisi
plaate (seina-, põranda-, fassaadi-, mosaiikplaadid),
kraanikausid jne.
Pilt: Fassaadi-, ning ahjutellised (Misso Savitööstus)

Keramsiidisavi kuulub kergsavide klassi ning on kiirel

põletamisel erakordse punsumisomadustega. Seetõttu
valmistataksegi sellest kerget, graanulitest koosnevat
toodet – kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja
tsemendiga võimaldab valmistada mitmesugusid ehituses
vajaminevaid tooteid.
Pilt: Kergkruus (AS maxit Estonia)

Pilt: Kergplokk (AS maxit Estonia)

5.14. Liiv ja kruus

Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on
Eestis peaaegu kõikjal.
Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille
koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi,
päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.
Vastavalt seadusandlusele esitatakse liivale ja kruusale
järgnevad nõuded:
o Liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles
osakesi läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%;
o Kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles
osakesi läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;
o Liiva kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk
standardid, mis määravad materjali sobivuse ühe või
teise toote valmistamiseks või kasutamiseks
ehitustöödel.
Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide
valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni
täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja
täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-,
keraamika- ja klaasitööstuses jne

Kasutusalade järgi liigitatakse liiva:

1) Tehnoloogiliseks liivaks;
2) Ehitusliivaks
3) Eriotstarbeliseks liivaks
Kasutusalade järgi liigitatakse kruusa:

1) Ehituskruusaks
2) Eriotstarbeliseks kruusaks.
Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad on:

1) Lõimis, sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus
2) Kruusaterade, veeriste ja rahnude kivimiline koostis, kuju
ja mõõtmed
3) Liiva mineraalne ja keemiline koostis ning orgaaniliste
lisandite sisaldus;
4) Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused.
Statistika
liivabilansis 240 liivamaardlat, millest 7 on üleriigilise
tähtsusega liivamaardlad – HIIUMADALA, KAKU,
NAISSAARE, PANNJÄRVE, PIUSA, PRANGLI ja TALLINNA-
SAKU. 2007. aastal kaevandati kokku 41,6 tuh m 3
tehnoloogilist liiva, 3398,5 tuh m3 ehitusliiva ja 183,3
tuh m3 täiteliiva. Kaevandati 76-st maardlast.
kruusabilansis 145 kruusamaardlat 2007. aastal kaevandati
Eestis kokku 1835,8 tuh m3 ehituskruusa 77-st maardlast.
Täitekruusa ei kaevandatud. Kõige enam liiva ja kruusa
kaevandatakse Harjumaal.
Liiva ja kruusa kaevandamise tehnoloogia
Sildid: Kruus, Liiv, Maavara

5.14.1. Kruus
Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm),
mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite
veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide
osakestest. Kruus jagatakse ehituskruusaks ja
täitekruusaks. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad
kui liival - betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee
ballastkihindiks jt.
Foto: Ehituskruus
From Maavarad
Sildid: Kruus, Maavara

5.14.2. Liiva ja kruusa kaevandamine

Liiva ja kruusa kaevandamiseviis on aukkaevandamine.
Kõigepealt eemaldatakse katend ning siis alustatakse liiva
või kruusa kaevandamisega.
Liiva saab kaevandada kahel viisil:
Aukkaevandamine - ekskavaatoriga. Ekskavaator laeb
kaevandatud liiva puistangusse või otse autole.
Allveekaevandamine ehk hüdrokaevandamine –
ujuvpinnasepumbaga. Liiva ja vee segu pumbatakse välja
ning pannakse kuivama. Hiljem sõelutakse ning
transporditakse.
Vee alt saab kaevandada ka ekskavaatoriga.
Kruusa kaevandatakse Eestis vaid ekskavaatoriga.
Pilt: Liiva laadimine mehaanilise labidaga (foto:A.Õnnis)
From Laadimine

Pilt: Pinnasepumba tööorgan (foto:A.Õnnis)
From Pumbad
Sildid: Ekskavaator, Kopp, Kruus, Liiv, Maavara

5.14.3. Täiteliiv
Täiteliiva kasutatakse ehitustel vundamendi kaevikute, vee
ja kanalisatsiooni- ning gaasitrasside, elektri-sidekaablite
ning muude trasside tagasitäiteks. Samuti haljastatavate
alade, teatud teede ja platside aluse täitematerjalina.
Foto:Täiteliiv
From Maavarad
Sildid: Liiv, Maavara

5.14.4. Ehitusliiv
Ehitusliiv- peensusmoodul 1,3 või enam, savi- ja
tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ja osakesi läbimõõduga
üle 5 mm peab olema alla 35%.
Pilt: sõelutud ehitusliiv (foto: Liivakallur OÜ)
From Maavarad
Ehitusliiva kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses ja ehitustel

betooni ja segude valmistamiseks, teedeehituses
teetammide ja aluspindade täitematerjalina ning
asfaltsegude koostises.


Pilt: Ehitusliiva kasutusala
From Maavarade kasutamine näited


5.14.5. Tehnoloogiline liiv

Tehnoloogilisele liivale on esitatud üsna kõrged nõuded tera
suuruse ja lisaainete sisalduse kohta.
Tehnoloogiline liiv- SIO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al 2O3
sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6 % .
From Maavarad
Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka

selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest
saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked
mineraalid.
Klaasliiva kasutatakse näiteks klaasi, värvilise klaastaara ja
liivapritside tootmisel. Vormiliiva kasutatakse metallurgias
näiteks ühekordsete valuvormide valmistamisel.


5.15. Paekivi
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Tegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli
ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi.
Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi.

Pilt: Pakri panga klindiastang (foto:A.Õnnis)
From Maavarad
Sildid: Dolokivi, Lubjakivi, Maavara
5.16. Lubjakivi
Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav
looduslik kivim Eestis.
Lubjakivi on karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast
moodustab kaltsiit üle 50 %, MgO sisaldus on kuni 14% ja
lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%
Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi:

1) Tehnoloogiline lubjakivi
2) Ehituslubjakiviks
3) Täitelubjakivi

From Maavarad
Statistika
lubjakivibilansis 56 lubjakivimaardlat
Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 – AAVERE, HARKU,
KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA,
VÕHMUTA ja VÄO.
2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh
m3 tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m 3
tehnoloogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m 3
ehituslubjakivi. Kokku kaevandati kahekümnest maardlast.
Lubjakivi kaevandamise tehnoloogia
Sildid: Lubjakivi, Maavara
5.16.1. Lubjakivi kaevandamine

Lubjakivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning
viis aukkaevandamine. Lubjakivi kaevandamisel saab
kasutada mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd,
raimamine hüdrovasaraga , saagimine.
Transport toimub auto või raudteetranspordiga.

Pilt: raimamine hüdrovasaraga (foto:A.Õnnis)
From Hüdrovasar
Pilt: puur-lõhketööd (PLT) (foto:A.Õnnis)
From Lõhketööd

Pilt: Raudtee transport (foto:A.Õnnis)
From Transport
Sildid: Ekskavaator, Lubjakivi, Lõhkamine, Maavara, PLT, Raimamine
5.16.2. Tehnoloogiline lubjakivi

Tehnoloogilise lubjakivi kasutatakse keemilisest koostisest
lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi
tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses,
samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena,
maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel
ning muudel eesmärkidel.
Lubjakivipulbrit leidub heledavärvilistes kahhelkivides,
krohvis, tasandussegudes, katusepapis ja fiibriga
tugevdatud tsementplaadis. Kustutamata lupja on vaja
sideainena lubjaliiva tellistes ning kustutatud lupja igat liiki
krohvides ja tasandussegudes. Paberitööstus kasutab

lubjakivitooteid täiteainetena ja kattepigmentidena.

Kvaliteetpaber sisaldab märkimisväärsel hulgal mineraale,
sest need parandavad paberi trükiomadusi, tehes selle
läbipaistmatuks ning suurendades heledust ja läikivust.
Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale
näiteks plastide, värvi ja liimi tootmisel. Seadusandlusest
tulenevad nõuded maavarale: CaO sisaldus ei tohi olla alla
50%, lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus
mitte üle 10% Suurim tehnoloogilise lubjakivi kaevandaja
aastal 2007 oli Nordkalk AS Karinu maardlast 97,4 tuh m³.
Pilt: Tehnoloogilise lubjakivi kasutamise näited-

keraamilised plaadid ja tasandussegu


5.16.3. Ehituslubjakivi
Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest.
Survetugevus kuivalt peaks olema vähemalt 200kg / cm2,
külmakindlus 15 tsüklit. Kõrgemargilise karbonaatkivimi
survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 ning külmakindlus
mitte alla 25 tsükli.
Ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks,

müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne.
Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina,
teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne.
Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi
survetugevus külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu
sisaldus. Teekillustikul kontrollitakse veel terade purunevust
survesilindris. Vastavalt kvaliteedile jagatakse klassideks -
mida madalam klass seda kvaliteetsem (I- kõige
kvaliteetsem).
Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast,

uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja
KUMU.
Suurim ehituslubjakivi kaevandaja aastal 2007 AS Väo Paas

Tondi-Väo maardlast, 421,9 tuh m³.

Pilt: KUMU
Pilt: Killustik

Pilt: lubjakivist laotud maja

Sildid: Killustik, Lubjakivi, Maavara
5.16.4. Täitematerjalina kasutatav lubjakivi

Täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise
poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele
nõuetele ning mille survetugevus on alla 200 kg/cm2.

5.17. Dolokivi
Dolokivi - karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast
moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam
ja lahustumatu
From Maavarad
Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:

1) Tehnoloogiline dolokivi
2) Ehitusdolokivi
3) Viimistlusdolokivi
4) Täitematerjalina kasutatav dolokivi
Statistika
dolokivibilansis 30 maardlat

Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 6 – ANELEMA,

HELLAMAA, KAARMA, KOONGA, KUREVERE, ORGITA-
HAIMRE. 2007. aastal kaevandati vabariigis kahest
maardlast 135,2 tuh m3 tehnoloogilist dolokivi, kolmest
maardlast 1,1 tuh m3 viimistlusdolokivi ja viiest maardlast
432,9 tuh m3 ehitusdolokivi.
Dolokivi kaevandamise tehnoloogia

Sildid: Dolokivi, Maavara
5.17.1. Dolokivi kaevandamine

Dolokivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning
viis aukkaevandamine. Dolokivi kaevandamisel saab
kasutada mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd,
raimamine hüdrovasaraga , saagimine.
Ehituses vajaliku fraktsiooni saamiseks rajatakse karjääri
purustus-sorteerimissõlm.

Pilt: Kaarma dolokivikarjäär
From Karjäärid
5.17.2. Tehnoloogiline dolokivi

Tehnoloogiliseks dolokiviks loetakse dolokivi kus MgO
sisaldus on mitte alla 18% ning lisandite ja lahustumatu
jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus mitte üle 10%. Kasutusala:
dolomiidipulber, mineraalväetised

5.17.3. Ehitusdolokivi
Heade ehitusomadustega on peenkristallilised ja
peenpoorsed dolomiidid, kuid poorsus ei tohiks ületada
10%. Tänu poorsusele on dolokivi veeimavus natuke
suurem kui lubjakivil. Samuti ulatub mõningatel dolokivide
survetugevus pea kahekordseks võrreldes lubjakiviga
Ehitusdolokivi kasutatakse ehituses ja teedeehituses.
Eesti parimad, massiivsemad dolokivid on Kaarma, Orgita,
Selgase ja Mündi dolokivid.
Pilt: Dolokivist ehitatud sein, põrand, laud (foto: www.dolokivi.ee)

Pilt: Dolokivist aed ( foto: www.dolokivi.ee)


5.17.4. Viimistlusdolokivi
Dekoratiivkivi kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-
mehaanilistest omadustest ning samuti dekoratiivsusest.
Dolokivi on ilmastikukindel ja -heade –töötlemisomadustega
kivim, -mis sobib hästi majade fassaadide viimistluseks -
(karniisid, sambad, korstnad), -kiviaedadeks,.
väravapostideks, sise- ja välikaminateks, -kaevuraketeks,
hauamonumentideks, ehisvaasideks ja aia-skulptuurideks.
Dolokivi kasutamisest väärivad märkimist Kuressaare
baroksed ja klassistlikud linnaehitised, Tallinna Niguliste
kiriku sammasportikus (1676), Võru pangahoone
raidkaunistused jne
Pilt: Skulptuur (www.kamin.ee)

Pilt: Dolokivist kell (http://www.kamin.ee/)
Pilt: Orgita dolokivist käsipuu

(http://www.kamin.ee/)


5.17.5. Täitematerjalina kasutatav dolokivi

Täitepinnaseks loetakse dolokivi, mis keemilise koostise
poolest ei vasta tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele
nõuetele ja mis ei sobi viimistluskiviks ja mille survetugevus
on alla 200 kg/cm2.

6. Geoloogilised ja mäenduslikud tähendused
6.1. Paljand
Paljand on koht, kus võib näha pudeda pinnakatte alt
vabanenud kaljuseid aluspõhjakivimeid. Paljand on sobiv
koht kivimite ja nende lasumisega tutvumiseks.
Mugav paljand on selline, mida on lihtne leida, mille juurde

on mugav sõita ja kus tegutsemine ei häiri kaaskodanikke
ega maaomanikke. Näiteks Lasnamäe ehituspaekivi
paljand Kumu bussipeatuses Laagna teel.
Mõõdupulga pikkus selle paljandi seina najal on 2 m.
Mõnest paljandist, mida pole eriti korrastatud, võib võtta ka
proovitükke.
Näiteks
Kaldase teel , kus paljanduvad Lasnamäe ehituspaekivi
alused kihid.
From Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Mõni paljand, näiteks Astangu militaartunneli suue, kus

paljanduvad klindi alumised kihid, võib olla ohtlik - sinna
tuleb minna vastava varustusega, kiiver peas.
Mõõtpulk Margiti käes on kahemeetrine.


Loodustunud paljandis tuleb proovitükke e käsipalu võtta

ettevaatlikult, et mitte rikkuda taimkatet. Fosforiidi
(vasakus seinas) ja tunneli laes paljanduva graptoliitargilliidi
(diktüoneemaargilliidi) paljand Iru militaarstolli suudmes.

Nende paljandite asukoha leidmiseks klõpsake linkidele ülal.
Sildid: Diküoneemaargilliit, Fosforiit, Graptoliitargilliit, Maavara,
Paekivi, Paljandamine

6.2. Mäetöö
Mäetöö on maavara kaevandamiseks maapõues tehtav töö.
Turba kaevandamiseks ettevalmistustööd:
From Rae turbaraba, 03.11.2009

Liivakaevandamine:
From Talteri liivakarjäär

Dolokivi kaevandamine:
From Rõstla dolokivikarjäär 10.11.2009

Sildid: Kaevandamine, Maavara, Mäetöö

Lõppsõna
Mäendusterminoloogia on paljuski alles lapsekingades, kuigi selle

ajalugu on pikk ja suur osa terminitest on kasutusel olnud aastasadu.
Suurim probleem on võõrkeelsete terminite kasutamine erinevate
erialade spetsialistide poolt. Eestis on nii otse, kui läbi vene keele
valitsev saksa mäenduskultuur. Viimasel ajal võetakse üha enam
kasutusele Ameerika mäemasinate terminoloogiat. Suur osa
mäeinseneridest on kimpus nii üldise keeleoskuse, kui vohava
slängiga, mis tungib peale lukkseppade kõnepruugist, mitmekeelsete
diilerite tõlketöödest ja ka võõrerialade arusaamast mäenduskeelest.
Niikaua, kui leidub veel mõni juht või insener, kes nimetab
ekskavaatorit kopaks, turbavälja kaevanduseks, ett esiks või
kaevandamisluba kaeveloaks, on käesolev mäendusõpik asjakohane
ja väärt arendamist, diskuteerimist ja paikaloksutamist.
Ingo Valgma
Tänusõnad
Raamat „Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed“ on

valminud koostöös mäenduse ja geoloogia erialade spetsialistidega,
kes on panustanud raamatu valmimisse lihtsustatud seletustega
mäenduses ja geoloogias kasutatavate mõistete kohta .
Postitajad: Gaia Grossfeldt, Ave Õnnis, Enno Reinsalu, Ingo Valgma,

Karin Robam, Jüri-Rivaldo Pastarus, Margit Kolats, Vivika Väizene,
Ain Anepaio, Veiko Karu

Käesolev raamat on seotud TTÜ mäeinstituudi teadus- ja

arendustööga, Mäeõpiku arendamisega (http://mi.ttu.ee/opik) ning
uurimustöödega “Säästliku kaevandamise tingimused”, GRANT7499
(http://mi.ttu.ee/ETF7499) ning „Täitmine ja jääkide (jäätmete)
haldamine Eesti põlevkivitööstuses“, GRANT8123
(http://mi.ttu.ee/ETF8123) ja välisprojektiga MIN-NOVATION Mining
and Mineral Processing Innovation Network for Small- and Medium-
sized Enterprises in Waste Technologies (http://www.ttu.ee/min-
novation/).
Mäenduse ja geoloogia teadusklubi raamatud

1. Teadus algab mõõtmisest, 2009
2. Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed, 2010

Energeetika üldkursus
Eesmärk ja Iga päev me kasutame elektrienergiat ilma,
kompetentsid: et mõtleksime kuidas elektrienergiat
saadakse, mida selle saamiseks vaja on,
kuidas see meieni jõuab ja miks seda vahel
ei ole. Käesoleva kursuse eesmärk on anda
vastus nendele ja paljudele teistele
küsimustele ja aidata kaasa mõistmaks
elektrienergia kasutamise võimalusi, lahates
meid ümbritsevaid seadmeid ja tutvustades
igapäevaste tegevuste tagamaid.
Kursuse Kursusel käsitletavad teemad võib tinglikult jagada

sisu: kolme suuremasse peatükki: Maapõu,
Elektrienergia tootmine ja Elektrienergia
tarbimine.
Esimeses peatükis tulevad käsitlusele teemad nagu
maavarad, nende tekkelugu, päritolu, kasutusviis
ja kaevandamisviis. Peatükk lõppeb
õppeekskursiooniga geoloogilises keskkonnas.
Elektrienergia tootmise peatükis räägitavad
teemad on erinevad elektrienergia saamise viisid
(fossiilsed ja taastuvad energiaallikad), elektri
olemus ja generaatorid ning elektrienergia
ülekanne, jaotamine ja tasakaalustamine. Peatükk
lõppeb õppeekskursiooniga alajaama, tuuleparki ja
hüdroelektrijaama.
Viimane elektrienergia tarbimise peatükk tutvustab
meie ümber kasutatavaid elektriseadmeid ja viise
elektrienergia kasutamiseks. Peatükk lõppeb
ülevaatega elektriajamite kasutamisest Eestis,
tootmise automatiseerimisest ja robotitest.

Geodisain – geoloogia, maavarad, majandus

Geodisain on lühikursus gümnaasiumiõpilastele. Kursuse
raames tutvustatakse seda, mis meid ümbritseb, mis asub
meie jalge all, kuidas see kõik on tekkinud ning kuidas me
seda kõike kasutame oma igapäevases elus.
Õppevorm Auditoorne ja praktiline: arvutil tarkvarade

kasutamine, laboris katsetused ning välitöö
maapõues.
Pilt: Maketi valmistamine ja välitöö allmaakäikude juurde
Kursuse Kuidas tekkis Maa? Kuidas moodustuvad maavarad?

sisu: Kus me kasutame maavarasid, kuidas me neid
kaevandame ning mis muutub maaga kus maavara
on välja kaevandatud?
- Kursuse tulemusena hakkad mõistma
kavandamisega seostuvaid termineid ning saad
edaspidi paremini aru ajakirjanduses ilmuvatest
artiklitest kaevandamise teemal.
- Oskad seostada maavarade vajadust meie
igapäeva elus, saad teada kus kohast tulevad
nööbid, lusikad jne.
- Saad arusaamise maapõuest ja selle kasutamisest.

MGT 2010kogumik Veebis

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

MGT 2010kogumik Veebis

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Mäenduse, geoloogia

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia

ETISe kategooria 6.2, vt. www.etis.ee

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 3

Teatud valdkonna paremaks mõistmiseks tuleb teada selle

Mis ei ole kasvatatud, see on kaevandatud!

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 4

1. ÜLDISED TEADMISED ........................................................................ 6

2. LEGENDID JA MÜÜDID KAEVANDAMISEST ..................................... 15

3. VÄLITÖÖ PROTOKOLLIDE NÄITED ................................................... 20

4. RUSIKAREEGLID JA VALEMID .......................................................... 24

5. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON JA KIRJELDUSED ......................... 42

6. GEOLOOGILISED JA MÄENDUSLIKUD TÄHENDUSED ..................... 101

LÕPPSÕNA ............................................................................................ 107

TÄNUSÕNAD ........................................................................................ 107

MÄENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBI RAAMATUD ....................... 108

ENERGEETIKA ÜLDKURSUS ................................................................... 109

GEODISAIN – GEOLOOGIA, MAAVARAD, MAJANDUS ........................... 110

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 5

1.1. Ma saan edukalt ülikoolis hakkama

Täiendatud ja parandatud versioon:

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 6

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 7

7.8. Esita alati oma trükitud tööle lisaks failid. Nendest

Autor Ingo Valgma

1.2. Saint Barbara

Rusikareegel: St. Barbara mälestuspäeva peetakse

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 8

Santa Barbara kuju kaevanduses:

From Santa Barbara

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 9

Eesti Mäeettevõtete Liit mi.ttu.ee/emtel

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 10

Seire infoleht mi.ttu.ee/seire

Siia saad lisada veel linke omatarbeks:

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 11

1.4. Milleks mäetudengile kummikud?

Pilt: Mõista, mõista, kes tuli esimest korda karjääri?

Iga mäetudeng peaks tegema väikse investeeringu ja

Pilt: Ega te ei tahaks ju kingadega sellisel karjääriteel

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 12

Pilt: Aga vahest võib “ekskursioonil” kummikuid ka teiseks

Pilt: Igal juhul tuleks veenduda, kas jalanõud ikka on

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 13

Pilt: Tähtis on ka puhtus!

Autor Tõnis Kattel

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 14

2. Legendid ja müüdid kaevandamisest

2.1. Legend: "Maavarad saavad kohe otsa"

2.2. Legend: "Kaevandamise tagajärjel tekib

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 15

Praegusel hetkel on igal karjääril ning kaevandusel

2.1. Legend:" Maa ebastabiilsus kaevandatud

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 16

hoidma. Nüüdsest jäetakse maa hoidmiseks alla tervikud,

Pilt: Näide tervikute mitte kasutamisest ning tekkinud

2.2. Müüt: „Koledad aheraine- ja tuhamäed"

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 17

turismiobjekt ka Kukruse aherainemägi, kust avaneb hea

2.3. Müüt: "Eestis ei ole maavarasid"

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 18

Maailma mastaabis on Eestis maailma suurim

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 19