You are on page 1of 10

ITA Institutu Timor-Oan ba Estudu Paz no Transformasaun Sosial

BA Timorense Institute for Peace and Social Transformation Study


PAZ Dirasaun, Rua Governador Serpa Rosa, Farol, Timor-Leste

RELATORIU ATIVIDADE, ITA BA PAZ


Periodu Maiu to’o Jullu 2009

Deklara hari’i Institutu ITA BA PAZ. Foto : dok. ITA BA PAZ

I. KONA-BA AMI
Institutu Timor-Oan Estudu Paz no Transformasaun Sosial (Timorese Institute for Peace & So-
cial Transformation Study) ho naran badak ITA BA PAZ nudar fundasaun ida mak independenti
no laos organizasaun lukru. ITA BA PAZ estabelese bazeia ba estratezia Asosiasaun HAK ninian
hodi institusionaliza aplikasaun transformasaun konflitu no hari’i paz ne’ebé sai programa espesial
durante krizi 2006-09. Nune-mos, atu mantein harmoniza ambienti moris hakmatek iha sosiedadi
no servisu parseria ho organizasaun sira seluk husi Guvernu Timor-Leste, autoridadi komunitariu,
ONG no organizasaun artes ho ritual marsiais sira mak durante ne’e iha tiha ona.
ITA BA PAZ iha nia vizaun ida mak hakarak realiza sosiedadi Timor-Leste ne’ebé moris iha
ambiente paz no goza liberdadi pesoal, kaer-metin identidadi sosiu-kultural, ativu no partisipativu

Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009 1


no respeitu direitus humanus. Atu lori-vizaun ne’e sai iha realidadi, ITA BA PAZ sei hala’o
misaun hirak hanesan :
1. Transforma potensia no rekursu joven ho elementu artes & ritual marsiais hodi sai nudar
ajenti ba mudansa no hari’i paz;
2. Liu husi estudu no edukasaun kona-ba paz hodi adopta prinsipiu no valores ativu violensia-
laek, no;
3. Hametin parseria ho autoridadi estadu ba moris paz ne’ebé justu, realistiku no sustentabel
iha Timor-Leste.
Vizaun no misaun hirak ne’e sei realiza liu husi objetivu estrateziku sira hanesan :
1. Ativasaun ba komponenti juvenil hamutuk ho autoridadi komunitariu no entidadi estadu nian-
sira hodi sai nudar ajenti ativu hari’i paz liu husi ativu iha asaun violensia-laek;
2. Iha kapasitasaun ba joven, elementu organizasaun no Polisiamentu Komunitariu liu husi
prosesu transferensia abilidadi no matenek;
3. Ativasaun iha servisu transformasaun konflitu no hari’i paz liu husi parseiria
Objetivu hirak ne’e sei atinji liu husi realizasaun programa 3 (tolu) mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Programa Estudu & Analiza; Estudu no analiza ne’e ninia objetivu mak atu dezenvolve
enkuandramentu no paradigma transformasaun konflitu no hari’i paz liu husi realizasaun
papel organizasaun-sira. Estudu & analiza ne’e realiza liu husi atividadi asesmentu,
peskizasaun, seminar, diskusaun fokus, no seluk-seluk tan;
b. Programa Kapasitasaun & Transferensia Abilidadi ho Matenek; Programa kapasitasaun no
transferensia abilidadi no matenek ninia objetivu mak atu hakbit kapasidadi rekursu umanu
husi ITA BA PAZ rasik no parseiru-sira hanesan joven, elementu & lider organizasaun arte-
ritual marsiais, ofisiais Polisiamentu Komunitariu no autoridadi kompetenti-sira seluk hodi
transforma konflitu violensia ba iha situasaun paz. Atividadi transformasaun konflitu mak
hanesan fasilita dialogu ne’ebé involve parte-sira, halo negosiasaun no mediasaun ba parte
sira iha konflitu. Atividadi dialogu, negosiasaun no mediasaun ne’e sei realiza liu husi parseiru
iha ne’e no-mos husi ITA BA PAZ rasik;
c. Kampana ba Paz & Advokasia Media; Kampana ba Paz no Advokasia Media ninia objetivu
mak atu fornese informasaun-sira hanesan maneira edukasaun paz ba publiku, dezenvolve
konsiensia parseiru-sira no publiku. Realizasaun programa ne’e liu husi atividadi publikasaun
hanesan brochure, pampletu, sticker, poster, livru no seluk-seluk tan. Embora ida ne’e-mos
halo publikasaun liu husi media-sira hanesan Televizaun, Radio, Jornal no seluk-seluk tan.

Atividade workshop hamutuk ho PNTL. Foto: dok ITA BA PAZ Grupu diskusi iha workshop. Foto: dok ITA BA PAZ

2 Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009


II. REALIZASAUN PROGRAMA PERIODU NE’E
1) Estabelesementu estrutura Sekretariadu ITA BA PAZ
Estabelesimentu Sekretrariadu hahu ho realiza lansamentu ofisial kona-ba estabelesimentu ITA
BA PAZ iha aula Asosiasaun HAK iha loron tersa, data 05 Maiu 2009, husi oras 10.30 to’o 11.00
oras-tl. Lasamentu ne’e realiza liu husi
esplikasaun kona-ba motivasaun, kontestu no
fundu husi inisiativu ne’e no tipu organizasaun.
Hotu ida ne’e tuir kedas ho le’e akta
deklarasaun no asina akta husi fundador-sira
no sira ne’ebé sai sasin ba estabelesimentu
ne’e.
Nudar fundador ITA BA PAZ mak asina iha akta
ne’e kompostu husi ema nain 9 kompostu husi:
1) Aniceto Guro-Berteni Neves,
2) Jose Luis De Oliveira,
3) Isolino Vas De Algria G. S. Amaral,
4) Gerson Martins, Deklara hari’i Institu ITA BA PAZ. Foto: dok ITA BA PAZ
5) Juliao da Costa Cristovao Caetano,
6) Carlito Perreira,
7) Andereas Keriapy,
8) Sima’o Monteiro no
9) Ozorio Lequi.
No, nudar testimonia ba lansamentu ne’e mak:
1) Hugo Fernandes (Project Director-The
Asia Foundation),
2) Anacleto da Costa Ribeiro (Asesor
Dirasaun Nasional Prevensaun Koflitu
Komunitariu-Sekretariu Estadu
Seguransa),
3) Marta da Silva (Oxfam Australia)
4) Sub Inspektor Jaimito Hei (Adjunto Sasin ba hari’i ITA BA PAZ. Foto: dok ITA BA PAZ

Direitor Departamentu Polisia


Komunitariu-PNTL)
5) Rui Manuel Viana (Komite Eksekutivu-
Asosiasaun HAK).
Iha seremonia lansamentu ne’e partisipa husi
reprezentante ONG Nasional no Internasional,
ofisiais Guverno Timor-Leste (sivil no polisia)
no media-sira iha Dili laran;
Semana ida depois lansamentu ofisial ne’e
hala’o, ekipa tekniku lansamentu forma kedas
estrutura Konsellu Board no Eksekutivu
provizoriu ne’ebé sei legaliza liu husi Asembleia
Jeral-Membru ne’ebé sei hala’o iha tempu tuir Sasin nain sira iha loron hari’i ITA BA PAZ. fOTO: dok. ITA BA
mai ne’e. Nune-mos, hato’o rekerimentu ba
Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009 3
Forun ONG Timor-Leste (FONGTIL) hodi sai ACTION Asia. Finalida husi estudu ne’e mak
nudar membru ida iha Timor-Leste. Liu husi hamosu rekomendasaun-sira kona-ba
painel FONGTIL ninian, nune iha data 17 Jullu Polisiamentu Komunitariu ne’ebé bazeia ba
2009, deside hodi simu rekerimentu ne’e no rezolve problema, no rekomendasaun kona-
ITA BA PAZ rejistradu nudar membru ida ho ba materia formasaun profesional iha area
numeru identidadi mak 653, bazeia ba iha transformasaun konflitu no hari’i paz ba
rezimentu FONGTIL ninian, ITA BA PAZ asina ofisiais no membru-sira Polisia Komunitariu
kontratu ho FONGTIL hodi afirma komitmentu ninian iha futuru oin-mai;
parte rua ninian hodi lori organizasaun ne’e ba b) Estudu & Analiza ba konflitu iha nivel joven;
oin, hala’o knar tuir vizaun, misaun no objetivu
Atividadi analiza no estudu ba situasaun
ne’ebé difinidu.
espesifiku joven ida ne’e hala’o iha distritu
2) Realizasaun Programa Estudu & Analiza Baucau, Dili no Ainaro. Analiza ba situasaun
ba Konflitu Violensia konflitu iha Baucau halao iha Suco Kaibada
Baucau villa hodi responde ba violensia ne’e-
Realizasaun programa estudu & analiza ba
bé akontese no involve grupu juven ne’ebé
konflitu violensia hanesan kuntunuasaun husi
asosiadu ho organizasaun arte marsiais
programa ne’ebé hala’o iha tempu ne’ebé ITA
PSHT no ritual marsiais 77. Husi analizaa
BA PAZ nudar projetu espesial ida iha
ida ne’e hamosu rekomendasaun kona-ba
Asosiasaun HAK. Area ne’ebé sai alvu ba
maneira intervensaun sira. Rezultadu estudu
estudu no analiza ne’e mak konflitu violensia
ida ne’e mak hodi realiza esforsu pra-dialogu
sira ne’ebé akontese iha nivel komunidadi,
ba parte PSHT iha Suco Kaibada ne’ebé tuir
konflitu sira mak asosiadu ho organizasaun
planu sei hala’o iha primeiru semana fulan
artes no ritual marsiais, seguransa no seluk-
Agusto 2009, no rezultadu husi pra-dialogu
seluk tan:
ne’e mak sei determina dialogu ida ne’ebé
a) Estudu & Analiza kona-ba Papel Polisia sei hala’o iha loron tuir mai iha Agusto 2009
Komunitaria iha aplikasan transformasaun ne’e nia laran.
konflitu & hari’i paz Iha distritu Ainaro, estudu ida ne’e relasiona
Iha periodu ida ne’e, ITA BA PAZ hala’o ho intensaun atu fortifika existensia organi-
estudu ida kona-ba Papel Polisia Komunitariu zasaun arte marsiais Kmanek Oan Rai Klaran
iha area Transformasaun Konflitu no Hari’i (KORK) ninia estrutura. Atividadi ne’e hala’o
Paz. Estudu ida ne’e hala’o husi Aniceto iha loron 04-05 Jullu 2009 iha sentru KORK
Guro-Berteni Neves, tuit apoiu sira mak husi Suco Soro-Kraik distritu Ainaro. Husi estudu

Atividade workshop ho grupu arti marsiais. Foto: dok. ITA BA PAZ Atividade workshop PNTL. Foto: dok. ITA BA PAZ

4 Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009


ne’e hetan informasaun kona-ba existensia estrutura organizasaun KORK no legalidadi orga-
nizasaun iha Timor-Leste (atual KORK nudar membru ba Federasaun Silat Timor-Leste
(FESTIl).
Iha Distritu Dili, estudu no analiza ne’e hala’o ba situasaun konflitu ne’ebé afeta ba lideransa
no elementu organizasaun arte marsiais
PSHT-Kera Sakti iha Suco Fatuhada, Distrito
Dili. Husi estudu ne’e, lori parte-sira inklui
autoridadi Suco, Federasaun Silat Timor-
Leste no Polisia Nasional tama iha prosesu
negosiasaun no dialogu ba dame ne’ebé
hala’o duni iha fulan Maiu 2009 liuba. Impaktu
husi negosiasaun no dialogu ne’e mak
hakuran konflitu nakloke ne’ebé existi maske
tensaun konflitu sei existi nafatin tamba
ligadu ho problema sosial sira seluk hanesan
desemprego, ekonomi, rai ho uma no seluk-
seluk tan.
c) Estudu & Analiza ba situasaun iha area Sasin husi The Asia Fundation ba deklara hari’i ITA BA PAZ. Foto: Dok

fronteira
Atividadi analiza ne’e hala’o ba situasaun
konflitu violensia iha area frontrita iha distritu
Bobonaro no Covalima. Analiza ida ne’e
hala’o husi staf ITA BA PAZ ho objetivu atu
identifika problema-sira, gap no posebilidadi
intervensaun hodi transforma ba situasaun
moris hakmatek no paz ba komunidadi parte
fronteira ninian. Analiza ida ne’e realiza liu
husi atividadi rekoila dadus no informasaun
iha lokasaun ne’ebé hala’o husi 08-10 Jullu
2009. Iha periodu Agusto 2009 ne’e sei
hala’o atividadi tuir nian mak inklui
kompilasaun dadus no informasaun, Fundador ITA BA PAZ, asina deklarasaun hari’i ITA BA PAZ. Foto: Dok.

dezeinu estrateziku, realizasaun estratezia,


hala’o monitorizasaun no evaluasaun ba
impaktu-sira husi aplikasaun estrateziku ne’e
rasik.
Atividadi analiza ba daruak mak hala’o ba
konflitu violensia ne’ebé akontese iha Maliana
distritu Bobonaro ligadu ho polisia nasional,
arte marsiais no Forsa Defeza Falintil-FDTL.
Atividadi analiza ida ne’e hala’o ho konjunta
liu husi Ekipa Konjunta ne’ebé kria involve
autoridadi-sira husi Forsa Defeza Falintil-
FDTL, Polisia Nasional Timor-Leste,
Provedoria Direitus Humanus no Justisa
(PDHJ), Federasaun Silat Timo-Leste Sasin nain sira iha loron hari’i ITA BA PAZ. Foto: dok ITA BA PAZ

Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009 5


(FESTIL), Komisaun Reguladora Arte saun Arte Marsiais nudar Kapital Sosial ba
Marsiais Timor-Leste ne’ebé substitui iha Dezenvolvimento no Transformasaun Sosial”.
Sekretariu Estadu Joventude & Desporto Partisipante iha seminar ida ne’e mak
(SEJD) no ITA BA PAZ rasik. membru organizasaun arte no ritual marsiais,
autoridadi Polisia Nasional Timor-Leste,
3) Realizasaun Programa Transferensia
Reprezentante Organizasaun Juvenil,
Abilidadi & Kapasitasaun
Administrador Distrito Drs. Eduardo Lopes
a) Transferiensia abilidadi & informasaun liu De Carvalho no Administrador sub-distrito
husi seminar-sira Hato-Udo no Ainaro Villa.
Iha periodu ida ne’e, ITA BA PAZ hetan
b) Workshop ho Ofisiais no membru Departa-
konfiansa hodi sai lia-nain ba seminar sira
mentu Polisia Komunitariu-PNTL.
ne’ebé hala’o iha distritu sira. Seminari
primeiru organiza husi organizasaun BELUN Workshop ne’e realiza iha loron 02 fulan Jullu
no Estudante Estaziu Universidade Nasional 2009, loke husi Direitor Nasional ba
Timor Lorosa’e (UNTL) iha Triloka, Distritu Departamentu Polisia Komunitariu, Polisia
Baucau iha loron ..........Iha seminar ida ne’e, Nasional Timor-Leste, Senhor Sub-Inspeitor
ITA BA PAZ ninia reprezentante halo Joao Reis Belo no Carlito Perreira, nudar
aprezentasaun ba materia kona-ba papel Kordenador Konsellu Eksekutivu-ITA BA PAZ
organizasaun joventude & arte marsiais ba nian. Fasilitador ba workshop ne’e mak
prosesu transformasaun konflitu & hari’i paz Aniceto Guro-Berteni Neves, ho Ko-
iha komunidadi. Iha seminar ida ne’e Fasilitador Izolino Vas De Alegria Gonzaga
partisipa husi autoridadi seguransa PNTL, Soares. Workshop ne’e hahu iha oras tuku
lideransa no organizasaun arte no ritual 08.30 dader no remata iha oras tuku 17.30
marsiais iha Suco Triloka no Baucau, lorokraik.
autoridadi Suco, aldeia & membru Konsellu Partisipante ba workshop ne’e mai husi
Suco ho estudante estaziu UNTL rasik. ofisiais Departamentu Polisia Komunitariu-
Seminar daruak hala’o iha Distritu Ainaro PNTL ho staf sira husi ITA BA PAZ inklui
iha loron 18 Maiu 2009, organiza husi atendementu voluntariu nain rua husi Radio
Uniaun Estudante Distrito Ainaro ho Komunidadi Bobonaro no Radio UNMIT. Husi
autoridadi Distritu Ainaro. Iha seminar ida aspeitu jeneru, iha feto hamutuk nain 5
ne’e, ITA BA PAZ ninia reprezentante halo (ofisias Departementu Polisia Komunitariu
aprezentasaun kona-ba topiku “ Organiza- nain 2 no ITA BA PAZ nain 3) no mane

Atividade workshop hamutuk ho PNTL. Foto: dok ITA BA PAZ Atividade workshop hamutuk ho PNTL. Foto: dok ITA BA PAZ

6 Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009


hamutuk nain 25, ho total partisipante hamutuk 30 (Detalla hare’e lista atendementu).
Materia ba workshop ne’e mak kompostu husi:
1) Kona-ba Workshop ne’e; ho ninia objetivu atu dezenvolve intendementu ne’ebé
komprehensivu kona-ba servisu-sira iha area prevensaun krimi, transformasaun konflitu
no hari’i paz.
2) Kona-ba Analiza Persepsaun-sira, ho
objetivu atu hare’e diferensiaisaun no
similaridadi interpretasaun ba situasaun
sira mak kategorizadu nudar situasaun
krimi, konflitu, violensia, moris seguru no
paz.
3) Kona-ba isue-sira xave ho vizaun
servisu-sira; objetivu atu identifika isue-
sira mak relasiona ho situasaun krimi,
konflitu, violensia no ligadu ba vizaun sira
moris seguru no paz.
4) Kona-ba Analiza ba maneira serivisu-
sira; Objetivu atu halo teste ba maneira
servisu sira mak durante hala’o hodi re- Atividade workshop hamutuk ho PNTL. Foto: dok ITA BA PAZ
sponde ba situasaun krimi, konflitu,
violensia, moris seguru no paz.
5) Kona-ba planu-asaun tuir mai ne’e;
Objetivu atu halo intendementu ba
aplikasaun maneira servisu sira durante
ne’e, halo analiza ba kbit, opurtundadi,
frakeza no obstaklu-sira. Relasiona ho
sesaun ida, partisipante ne’ebé hanesan
sei partisipa ba sesaun segundu tuir mai
tuir tempu ne’ebé determina husi parte
DPK-PNTL ho ITA BA PAZ rasik;
Dokumentu kona-ba rezultado workshop
ne’e bele asesu iha ITA BA PAZ!
Grupu diskusaun iha workshop hamutuk ho PNTL. Foto: dok ITA BA
c) Workshop ho reprezentante organizasaun
artes-ritual marsial.
Workshop ho arte no ritual marsiais hala’o
loron ida iha Dili iha data 09 Jullu 2009 ne’e
ninia objetivu mak atu:
 Dezenvolve kumpriendesaun mutua kona-
ba lisaun apriendizajem ninian, defini
asaun transformasaun konflitu no hari’i
paz liu husi partisipante-sira hotu.
 Halo identifikasaun no analiza ba
nesesidadi, interese no pozisaun husi
parte organizasaun artes & ritual
marsiais no ITA BA PÁZ ninian.
Aprezenta resultadu diskusaun iha atividade workshop. Foto: Dok

Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009 7


Reprezentante organizasaun arte no ritual 4) Realizasaun Programa Media & Advokasia
marsias ne’e kompostu husi feto no mane ba Paz ninian.
no mai husi organizasaun-sira hanesan
a. Atividadi debate publiku iha rádio.
PSHT, Kera Sakti, Padjadjaran, Perisai Diri,
Karate, THS-THM, KORK, Taekwondo, 55, Atividadi debate publiku realiza iha aula
Colimao-2000, hamutuk ema nain 20. Asosiasaun HAK Farol, Dili iha data 09 Junu
Rezultadu husi workshop ne’e mak identifika 2009. Atividadi debate publiku ne’e ho tema
hamutuk isue ká estratejia balu ne‘ebé bele sentral “Hari’i Paz Liu husi Ezersisiu Arte
implementa iha futuru mai tuir prioridadi-sira. Marsiais” ne’e publika direitamente liu husi
Prioridadi primeiru mak : Radio Direitor FM 88.8 Mhz. Nudar lia-nain
 Peace Camp (Akampamentu ba páz), iha debate ne’e mak lideransa Organizasaun
 Konsolidasaun ba Alumni Action Asia nian, Arte Marsiais Pencak Silat ne’en (6) ne’ebé
 Workshop/Treinamentu, Desiminasaun Lei nudar membru ba Federasaun Silat Timor-
Arte Marsiais nian, Leste (FESTIL). Lideransa sira ne’e mak
 Atividade Konjunta ho DPK-PNTL, hanesan :
Asesmentu ba Konflito no Violénsia. 1) Pedro Aparicio (Porta-voz PSHT),
2) Jose Cardoso (Prezidenti KORK),
Depois, prioridadi ba daruak mak inklui halo
3) Hermenegildo Custodio da Silva (Prezi-
atividadi-sira kompostu husi :
denti Perisai Diri),
Dokumentasaun ba Atividadi/Públikasaun,
4) Ernesto Gusmao (Porta-voz Padjadjaran),
Advokasia edukasaun páz ba Ministériu
5) Martinho Gusmao (Prezidenti Eksekutivu
Edukasaun,
IKS-PTL Kera Sakti) no
Asaun Sosiál (Limpeja jerál),
6) Graciano de Oliveira (Reprezentante
Atividadi konjunta ho DPK-PNTL no
Seruling Dewata-Rajawali).
 Desportu ba páz /arte ba páz /múzika
páz nian. Debate publiku ne’e rasik realiza liu husi
Involve hamosu rezultadu hirak ne’e, Programa Servisu Hamutuk entre ITA BA PAZ
partisispante-sira konkorda kona-ba atividadi ho Radio Direito FM 88.8 Mhz iha Farol, Dili
kontribuisaun pesoal ninian iha sira nia Timor-Leste.
komunidadi rasik mak hanesan inisia hodi Embora ne’e, konvida-mos bainaka sira husi
fasilita ka lidera transforma konflitu sira liu Provedoria Direitus Humanus & Justisa
husi halo negosiasaun, mediasun, dialogu, (Senhor Silverio Pinto Baptista), Prezidenti
treinamentu ruma; Komisaun Reguladora Arte Marsiais Timor-

Lia nain iha workshop ho grupu arte marsiais. Foto: dok ITA BA PAZ Lia nain husi Governu iha workshop ho grupu arte marsiais. Foto: Dok

8 Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009


Leste (Senhor Firminio Dias Quintas Soares), Observador independenti (Senhor Fernando
Antonio da Costa) no Prezidenti Federasaun Silat Timor-Leste (Senhor Aniceto Guro-Berteni
Neves) ho moderador, Senhor Edio Saldanha. Durante no depois debate publiku ne’e hala’o,
iha partisipasaun ne’ebé diak husi komunidadi. Ida ne’e hare’e husi telefone no mensajen
ne’ebé rona-nain sira haruka ba radio
Direito FM 88.8 Mhz ne’e.
Pontu sira ne’ebé tau nudar ajenda iha de-
bate ne’e mak kona-ba prekupasaun orga-
nizasaun arte marsiais nininian,
dezenvolvimentu ne’ebé akontese iha orga-
nizasaun nia laran, papel sira nian iha
prosesu hari’i paz no unidadi nasional. Husi
perspektiva regulasaun ninian ne’ebé
pertensi ba Guverno TL liu husi Sekretariu
Estadu Juventude & Desportu (SEJD), husi
aspeitu organizasaun no direitus humanus
no remata ho mensajen husi lia-nain no
bainaka sira hotu; Atividade workshop ho grupu arte marsiais. Foto: dok ITA BA PAZ

b. Dezimina informasaun ba Paz ninian;


Atu harubas konsiensia no transforma atitudi
no hahalok publiku liu-liu joven no elementu
organizasaun arte marsiais sira. Nune, iha
periodu ida ne’e ekipa ne’ebé servisu iha
ITA BA PAZ hato’o-mos informasaun ba
publiku liu husi radio-sira RTL, Radio UNMIT
no Radio Direito FM 88.8Mz nomos diariu-
sira hanesan Diariu Tempo no Timor Post.
c. Dezenvolve materi ba media Produz
identidadi ITA BA PAZ;
Rezultado husi atividadi iha unidadi ne’e,
dezenvolve tiha ona materia ba publikasaun Atividade workshop ho grupu arte marsiais. Foto: dok ITA BA PAZ
media ninian kona-ba hari’i paz liu husi
ezersisiu arte marsiais iha Timor-Leste.
Materi ida ne’e sei produz liu husi poster
sira ne’ebé sei publika iha periodu tuir mai
ninian. Nune-mos, unidadi ida ne’e halo
produsaun ba informasaun kona-ba ITA BA
PAZ ninian ba publiku inklui produz
identidadi organizasaun ni staf sira mak iha
ITA BAZ PAZ ninia laran.

Atividade workshop ho grupu arte marsiais. Foto: dok ITA BA PAZ

Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009 9


10 Relatoriu Atividade, ITA BA PAZ, Periudu Maiu - Jullu 2009

You might also like