Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Look up keyword
Like this
2Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Kirjanduse koolieksam

Kirjanduse koolieksam

Ratings: (0)|Views: 161 |Likes:
Published by Gregor Kulla

More info:

Published by: Gregor Kulla on May 29, 2011
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as DOCX, PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

10/30/2012

pdf

text

original

 
Kirjanduse koolieksam2
I.
 
Mõisted
 
Eepika-
üks kirjanduse põhiliigist dramaatika ja lüürika kõrval 
. 18.-19 saj mõisteti selle all kõike, mis oli seotud eeposega, kuidnüüdseks on see üldmõisteks jutustavatele anritele: romaan,eepos, saaga, jutustus, lühijutt, novell, muinasjutt, valm, anekdoot.Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika.Põhutunnuseks on jutustaja ja tem apoolt jutustatava olemasolu.Jutustaja vahendab kuulajale/lugejale toimuvaid, enamastiminevikus aset leidnud sündmusi. Kujutatakse nii tegelikkuses asetleidnud kui ka väljamõeldud, kuid tõelähedasi sündmusi paljudetegelastega.
 
L
üürika-
üks kirjanduse põhiliigist dramaatika ja lüürika kõrval.
(lüüra saatel lauldav/ ettekandev). Poeedi elamuste subjektiivne,vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjeldusevormis, enamasti seotud kõnes.
L
üürika kujutamisobjekt onluuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsust ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik.
 
 
D
ramaatika-
üks kirjanduse põhiliigist dramaatika ja lüürika kõrval.
N
äitekirjandus.
D
ramaatika põhianrid on tragöödia, komöödia jadraama.
D
raamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormisvastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuvasündmuste reana.
D
raamakirjanduse teos on mõeldudetendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu ondraamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud,dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks.
 
 
L
üroeepika- jutustav luule, kirjanduse liitliik, milles põimuvad niilüürika kui eepika elemendid.
L
üürilisteks elementideks on:emotsionaalsus, kaasaelamine toimuvale sündmusele, tunnete jameeleolude väljendamine, mõtisklev või tundeline põhihäälestus;eepilisteks: toimunud või toimuvatest sündmustest jutustamine,süeeline ülesehitus.
L
üroeepilised luuleanrid on: ballaad, poeem,värssromaan.
 
 
 
üüt- Uskumustega seotud pärimuslikud jutustused maailmaloomisest, inimese, loodusnähtuste ja kultuuri tekkimisest. (tekkimise loomismüüdid), jumalatest, muinaskangelastest(kangelasmüüdid), ürgaegsetest looduskatastroofidest võiinimkonna varase ajaloo sõdadest; teisalt võivad müüdid kõnelda kainimkonna tulevikust ja ees ootavast maailma lõpust (apokalüptilinekirjandus). Realistlike kujutelmade põimumine fantastiliste jaüleloomulikega.
 
 
Eepos- lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teosmaailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikestvõitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest,looduskatastroofidest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros,rahva suurkuju, keda juhuvad ürgjõulised tunded- võitlusiha,patriotism, armastus, viha. Rahvaeeposed- anonüümsed, suuliseltpõlvest põlve edasi kandunud.
N
eed tuginevad müütidele,muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning on alles palju hiljemkirja pandud. ÄGilgame³ vanim. Kunsteeposed- rahvaeeposteeeskujul loodud. Kunstiliselt viimistletud Äjumalik komöödia³.Rahvuseepos- rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osaetendanud eepos. Selleks võib olla nii rahva- kui ka kunsteepos.
 
T
ragöödia- kurbmäng. Üks dramaatika kolmest põhianristkomöödia ja draama kõrval.
L
epitamatu konflikti ja traagiliselahendusega, ülla kangelase hukkumisega lõppev näidend.
N
äitlejadkandsid maske, paksu tallaga jalanõusid koturne, kõrget peakatet jaavaraid kostüüme.
 
 
Komöödia- Üks dramaatika kolmest põhianrist.
L
õbus näidend.
N
aeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid,paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakubvabastava naeru läbi meelelahutust. Konfliktid lahenevad õnnelikult.
 
 
D
raama- tõsine näidend. Komöödia ja tragöödiaga võrreldesnoorem. Kajastab keskklassi argielu ja moraali. 19. Saj hakativiljelema enim realistlikku, psühholoogiliselt motiveeritudtegevustikuga draamat ja naturalistlikku miljöödraamat.
D
raama kuivapustav elusündmus
 
 
H
omerose küsimus- homerose isiku kohta teatakse väga vähe: taolevat elanud 8 saj eKr Joonias.
T
eda kujutatakse pimeda eakalaulikuna. Arvati, et kui inimene on pime, on ta eemaldunud maisestelust ning teda innustavad jumalad. Juba antiikajal sai temastluuletaja võrdkuju ning temale omistatud eepostega võrreldi kõikiluuleteoseid. Antiikajal peeti teda ÄIlias³¶e ja ÄOdüsseia³ autoriks.Praegu arvatakse, et ta võis kirja panna ÄIlias³¶e, kuid ÄOdüsseia³võis kirja panna keegi tema õpilastest. See küsimus on siiani lõpunilahendamata.
 
 
Achilleuse kand- Achilleus oli vanakreeka müütiline kangelane.
T
hetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellestloost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema omaimikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, etpõletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas tedaPeleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleusandis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada.
H
ilisemaversiooni kohaselt kastis
T
hetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik,mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga emahoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid needkuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleusekand" ± ainus nõrk koht.
 
 
 
T
rooja hobune- hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abilkreeklased tungisid
T
rooja sõja ajal
T
rooja linna. Selle kavaluse ollavälja mõelnud Odüsseus. Kasutatakse ka kui väljendit, kus
T
roojahobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugisisse pahatekitaja.
 
 
Olümpos- 12 peajumala elukoht kreeka mütoloogias.
 
 
D
ionüüsia- pidustus
D
ionysose auks Vana- Kreekas
 
 
Oidipuse kompleks- Freudi psühhoanalüüs, mille kohaselt võibpoegadel olla alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda omaemaga.
 
Intsest- lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe( õdede ja vendade võivanemate ja laste). Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulastevaheline seksuaalsuhe tabu, kuid erineda võib sugulusaste, millestalates vahekorda loetakse intsestuaalseks.
 
 
D
eus ex machina- antiikkreeka teatris jumala laskumine lavaleerilise seadeldise abil, lahendamaks dramaatilist konflikti võipäästmaks kangelast.
T
änapäeval kasutatakse väljendit keerulisesituatsiooni ootamatu ja kunstliku lahendamise korral.
 
 
Retoorika- kõnekunstiõpetus, õpetus kõnepidamise olemusest javõtteist. Retoorika arenes Vana- Kreekas.Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat,tehnikat ja kunsti.
 
 
T
üliõun- anakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Erissokutas Peleuse ja
T
hetise pulmapeole, kuna teda polnud sinnakutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Sedatahtsid endale jumalannad Athena,
H
era ja Aphrodite. Kellele õunsaab pidi otsustama Paris (
T
rooja kuninga poeg). Iga jumalannalubas talle midagi:
H
era head abielu ja formaalset positsiooni,Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naisearmastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seegaSparta kuninga Menelaose abikaasa
H
elena armastuse.änapäevalkasutatakse sõna "tüliõun" väljendina mingi asja või küsimusekohta, mis tüli põhjustab.
 
 
Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend, midaomadus-, nimisõna või tegusõna käändeliste vormidna lisataksenimisõnale või pärisnimele. Väljendab põhisõna omadust, tunnust,luulelist varjundit või kõneleja emotsionaalset seisundit.
N
t valgeluik, välejalgne Achilleus.
 
Metafoor- ühele nähtuselel või objektile kuuluvate omaduste võitunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, etpõhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor.
 
Võrdlus- kõnejukund, milles kõrvutatakse midagi või kedagi mingiühistunnuse alusel sidesõnade ¶kui¶, ¶nagu¶, ¶otsekui¶, ja olevakäände abil.
 
Isikustamine- elutule ja loodusesemetele ning abstraktmõisteteleomistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.(maa tukub, unes kivid)
 

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->