Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Save to My Library
Look up keyword
Like this
1Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Diskreetsed struktuurid

Diskreetsed struktuurid

Ratings: (0)|Views: 320 |Likes:
Published by Mati
Diskreetsed struktuurid (Diskreetne matemaatika)
Diskreetsed struktuurid (Diskreetne matemaatika)

More info:

Published by: Mati on Jun 16, 2011
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

03/05/2013

pdf

text

original

 
 
Diskreetsed struktuurid1.
 
Matemaatiline Induktsioon
Kasutatakse parameetrit sisaldavate väidete tõestamiseks. Parameetit sisaldavat väidet
nimetatakse
üldväiteks
,
väärtuse andmisel saadud väidet
üksikväiteks
.
Üldväide puudutab
korraga paljusid objekte,
üksikväide ainult üht objekti.
 
Üldväite
 
tõestamiseseks kasutatakse matemaatilise induktsiooni meetodit:
 Olgu
 A
(
n
) üldväide,
n
on naturaalarv. Kui1.
 
Kehtib väide
 A
(1)2.
 
Iga naturaalarvu
 
 puhul, sellest, et väide
 A
(
) kehtib, j
äreldub, et väide
 A
(
+1)kehtib,siis
väide
 A
(
n
) kehtib mistahes naturaalarvu
n
korral.
Seega väite kontrollimiseks matemaatilise induktsiooni printsiibi abil tuleb esmaltkontrollida, kas väide kehtib parameetri
n
=1 korral (
induktsiooni baas
), ning teiseks,
tõestada, et väite kehtivusel juhul
n
=
(
induktsiooni eeldus
)
 järeldub tema kehtivus juhul
n
=
+ 1 (
induktsiooni samm
).
2.
 
Permutatsioonid
Olgu antud mingi
n
-
elemendiline hulk. Selle hulga kõikidest elementidest moodustatud järjestatud hulki nimetatakse permutatsioonideks ning nende arvu tähistatakse sümboliga
P(n)
.
P(n)
= n! .Antud
n
-elemendilise hulga
m
-
elemendilisi järjestatud alamhulki nimetatakse
 permutatsioonideks
(vahel ka
variatsioonideks
)
n
elemendist
m
-kaupa ning nende arvu
märgitakse tähisega
P(n,m)
.Asudes valima n-elemendilisest hulgast
m
-
elemendilist järjestatud osahulka, võime
esimesele kohale valida elemendi
n
viisil, teisele kohale elemendi
n
- 1 viisil jne kuniviimasele,
m
-ndale kohale
n
 
 – 
 
m
 
+ 1 viisil. Seetõttu
P(n,m)
=
n(n-1)
...
(n-m+1).
Korrutades ja jagades saadud avaldist suurusega
(n
 – 
m)!
saame eelmise suuruse kirjutada
ümber kujul
P(n,m)
=
n!
(n
 – 
m)!
.
Näide.
Mitmel viisil saab 6 sportlase hulgast valida 3, kui
 järjekord on
oluline.
Lahendus.
P
(6,3) = 6! / (6
 – 
3)! = 4 * 5 * 6 = 120.
 
 
3.
 
Kombinatsioonid
Antud n-elemendilise hulga
m
-elemendilisi alamhulki nimetatakse
kombinatsioonideks
 
n
 elemendist
m
-
kaupa. Kombinatsioonide puhul pole elementide järjekord oluline ning neideristatakse üksteisest üksnes koosseisu järgi.
Kombinatsioonid arvu
n
elemendist
m
-
kaupa tähistatakse sümboliga
(
n
,
m
).
Et igat sellist alamhulka võib järjestada
m
! viisil, siis vastab igale kombinatsioonile
m
!
 permutatsiooni ning iga permutatsiooni võib saada mingist kombinatsioonist. Seega on
permutatsioonide arv
n
elemendist
m
-kaupa
m
! korda suurem kui vastav kombinatsioonidearv ning
(
n
,
m
) =
P(n,m) / m
! =
n
! / 
m
! * (
n
 
 – 
 
m
)! . (
 Binoomkordaja
)
(
n
,
n
) =
(
n
,
0
) = 1 , st antud
n
-
elemendilisest hulgast saab tervet ja tühja hulka validaainult ühel viisil.
 
Näide
. Mitu võimalust on valida 16
-liikmelisele klubile juhatus, mis koosneb esimehest ja
tema kolmest asetäitjast?
 
Lahendus
. Valime klubi liikmete hulgast 4 liiget, kes kuuluvad juhatusse. Selleks on
(16,4) võimalust. Pärast seda on
(4,1) võimalust 4 juhatuse liikme hulgast esimehevalimiseks, ülejäänud kolm on asetäitjad.Seega kokku on esimehe ja asetäitjate valimiseks võimalusi
(16,4) *
(4,1) = 1820 * 4 =7280.
4.
 
Kordumistega valikud4.1 Kordumistega permutatsioonid
Olgu antud
n
-
elemendiline hulk, mille igast elemendist on olemas piiramata varu. Kõiki
m
-
elemendilisi järjestatud komplekte, kus üks ja sama element võib esineda ka rohkemkui üks kord, nimetatakse
kordumistega permutatsioonideks
.Erinevate kordumistega permutatsioonide arvu
n
elemendist
m
-
kaupa tähistataksesümboliga
(
n
,
m
) =
n
m
.
Iga elemendi valimiseks on n võimalust, seega komplekte saame
moodustada
n
*
n
* ... *
n
=
n
m
 
tükki.
 
 
 
Näide
. Trükikojas on 8 kasti, igaühes ühte liiki tähed. Mitu kolmetähelist sõna saab
nendest moodustada?
Lahendus
.
Et sõnas võivad tähed korduda ning tähtede omavaheline järjekord on oluline,on tegu kordumistega permutatsioonide moodustamisega. Sõnade arv on seega
(8,3) =8
3
= 512.Vaatleme
n
-
elemendilist hulka, kus igat elementi on teatud arv eksemplare, näiteks
esimest elementi
m
1
 
eksemplari, teist
m
2
eksemplari jne kuni
n
-ndat elementi
m
n
 eksemplari. Olgu
(
m
1,
m
2
...
,
m
n
) selline järjestatud komplektide arv.
 
Ühest komplektist saame kokku
m
1
!
 
*
 
m
2
! *
...
*
m
n
! permutatsiooni. Et kokku on
m
 
elementi ning neist on võimalik moodustada
m
! erinevat permutatsiooni, siis
(
m
1,
m
2
...
,
m
n
) =
m
! / (
m
1
!
 
*
 
m
2
! *
...
*
m
n
!) . (
 Multinoomkordaja
)
Näide
.
Mitu anagrammi (sõna, mis saadakse tähtede ümbertõstmise teel) saab moodustadasõnast RODODENDRON?
 
Lahendus
.
Tähti on kokku 11, tähte R 
- 2 eksemplari, O
 – 
3, D
 – 
3, E
 – 
1, N
 – 
2. Nende
tähtede erinevaid ümberjärjestusi on
(2,3,3,1,2) = 11! / (2! * 3! * 3! * 1! * 2!) = 277 200.
4.2 Kordumistega kombinatsioonid
Olgu antud
n
-
elemendiline hulk, mille igast elemendist on olemas piiramata varu. Kõiki
n
-elemendilise hulga
m
-
elemendilisi alamhulki, kus iga alamhulk võib sisaldada korduvaidelemente ning elementide järjekord oluline ei ole nimetatakse
kordumistegakombinatsioonideks
 
n
elemendist
m
-kaupa.
Selliste alamhulkade arvu tähistatakse
(
n
,
m
).
(
n
,
m
) =
(
n + m - 1
,
n - 1
) .
Näide
. Mitu võimalust on paigutada 4 punast ja 6 sinist palli viide erinevasse kasti.
 
Lahendus
. Ülesanne taandub juhule, kus sisuliselt 5st erinevast elemendist (kastist) tuleb
valida 4 ning 5st erinevast elemendist 6 elementi. Seega on 4 punase palli 5-de erinevasse
kasti paigutamiseks võimalusi
(5,4) =
(8, 4) = 70. Analoogselt saab kuute sinist pallipaigutada
(5,6) =
(10,4) = 210 erineval moel. Kokku on pallide paigutamiseks
võimalusi 70 * 210 = 14
 
700 võimalust.
 
5.
 
Korrutamis- ja liitmisreegel.

You're Reading a Free Preview

Download
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->