LIHULA GMNAASIUM X Klass

Jxxxx Exxx

AMEERIKA HENDRIIGID
Referaat

Juhendaja: Liina Vaimla

Lihula 2011

SISUKORD
1. 2. 3. SISSEJUHATUS AMEERIKA HENDRIIKIDEST ................................ .......... 3 MAJANDUS................................ ................................ ................................ ....... 4 MAKSUD ................................ ................................ ................................ ........... 5 3.1 4. Palgamrad................................ ................................ ................................ . 6

AMEERIKA HENDRIIKIDE DOLLAR ................................ .......................... 7 4.1 4.2 4.3 Kursid lbi aegade................................ ................................ ........................ 7 Paberraha ................................ ................................ ................................ ..... 7 Mndid ja sendid................................ ................................ .......................... 8

KASUTATUD KIRJANDUS ................................ ................................ ..................... 9

1. SISSEJUHATUS AMEERIKA HENDRIIKIDEST

Ameerika hendriigid ehk hendriigid on riik, mille phiosa paikneb PhjaAmeerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja lnes Vaikse ookeaniga. Phjas on hendriikidel maismaapiir Kanada ja lunas Mehhikoga. PhjaAmeerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi fderalistlikule ssteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on igus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega vi vlisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas fderaalasutuses. Kaitsealased ja vlispoliitilised ksimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai hendriikidest majandusliku, poliitilise, sjalise ja kultuurilise mju poolest kige vimsam riik maailmas. Ameerika hendriikide krgemaks seadusandlikuks vimuks on Ameerika hendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa

iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks

hendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast: lemkojast ehk Senat ja alamkojast ehk Esindajatekojast. Mlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juhiks on President, tidesaatvaks vimuks on Ameerika hendriikide Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimislesandeid lbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi vlispoliitikat teostatakse lbi vlisministri ehk Ameerika hendriikide riigisekretri.2008. aastast on Ameerika hendriikide President Demokraatliku Partei esindaja BarackObama, asepresident on Joe Biden.[1]

2. MAJANDUS
USA on maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) ostuju pariteetsuse meetodil mdetuna letab lhima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt. USA SKT percapita on ligikaudu 45 000 USD. USA majanduse vimsust nitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga vrreldes on vliskaubandus suhteliselt vike, on USA siiski maailma suurim importr ja Saksamaa jrel suuruselt teine eksportr.[2] Tabel 1. USA majanduse phinitajad[ibid.]
USA majanduse phinitajad SKT (miljardit USD) SKT reaalkasv (%) Eratarbimise kasv (%) Inflatsioon (%) Kaupade ja teenuste ekspordi kasv (%) Kaupade ja teenuste impordi kasv (%) Eelarve lejk/defitsiit (% SKT-st) Jooksevkonto bilanss (% SKT-st) ldvalitsuse netovlg (% SKT-st) Ttuse mr (% tealisest elanikkonnast) 2006 2007 2008* 13 010 13 642 14 224 2,8 3,0 3,2 9,1 6,0 -1,9 -6,5 37,0 4,6 2,0 2,8 2,9 8,4 2,2 -1,2 -7,1 36,6 4,6 1,1 0,2 3,8 6,2 -3,5 -3,2 40,2 5,8

Tallinna brsi 15. aastapeva thistamiseks korraldatud ritusel tles Ameerika majanduskommentaator ja Whartoni rikooli professor JeremySiegel, et USA majanduse jaoks on ks suurimaid ohuallikaid krge nafta hind. [3] Ameerika hendriikide majandus pole koguaeg perfektne olnud, isegi Ameerikas on olnud omad halvad ajad. Mrtsis oli ttuse mr 8,8 % ning aprill on prast novembrit esimene kuu, mil ttuse numbrid kasvu nitavad. Kokku oli maailma suurima majanduse elanikest ttuid 13,7 miljonit. Seda on jtkuvalt peaaegu kaks korda rohkem kui kriisi eel 2007. aasta detsembris.[4] USA majanduskasv oli 2011 aasta esimeses kvartalis 1,8 protsenti, vrreldes 3,1 protsendiga 2010. aasta viimases kvartalis.[5]

3. MAKSUD
USA maksussteem on mitmetasemeline ning lbi erinevate seaduseparanduste pidevas muutumises. Eksisteerivad fderaal-, osariikide ja kohalikud maksud. Fderaalmaksud moodustavad 2/3, osariikide- ja kohalikud maksud 1/3 kogu maksukoormusest [6]. Fderaalmaksudeks on ettevtete tulumaks, ksikisiku tulumaks,

sotsiaalkindlustusmaks, vara- ja kingitusmaks ning aktsiisimaksud. Osariigid ja kohalikud omavalitsused maksustavad ettevtteid ja ksikisikuid tulumaksu, mgimaksu (salestax oma iseloomult lhedane kibemaksuga), kinnisvaramaksu ja teiste maksudega. Maksude tase on osariigiti erinev ja on osariike, kus mni ldlevinud maksudest puudub. Osariigid pavad sageli oma maksussteemid muuta vlisinvestoritele atraktiivseteks [ibid.] USA riiklikke sotsiaalkindlustusprogramme finantseeritakse lbi

sotsiaalkindlustusmaksu ja ravikindlustusmaksu (socialsecuritytax ja medicaretax), mida tandja ja tvtja maksavad vrdselt (vastavalt 6,2% + 6,2% ja 1,45% + 1,45%). Sealjuures on riikliku invaliidsus-, vanadus- ning toitjakaotuspensionit katva sotsiaalkindlustusmaksu puhul seatud maksimaalne maksustatava tulu piir (2009. aastal 106 800 USD aastas).[ibid.] Aktsiaseltside ja muude ettevtlusvormide maksustamine on erinev. Aktsiaseltse (ja samad maksustamisphimtted - corporatetaxtreatment - valinud osahinguid) ksitletakse kui iseseisvaid maksumaksjaid ja nad maksavad makse kogu maksustatavalt tulult. Aktsiaseltsi dividendide vljamaksmisel tekib selliselt aga topeltmaksustamine, tulumaksu.[ibid.] Kuigi muude ettevtlusvormide maksustamisreeglid (partnershiptaxtreatment) on oma nanssides keerulisemad, on oluliseks eeliseks see, et ettevte kasumit maksustatakse vaid hekordselt ettevtte osanike tasemel. ldjuhul peavad kik ettevtted registreerima USA maksuametis ja laskma endale vljastada lalpool mainitud fderaalne maksukohuslase number [ibid.]. 5 kuna ka iga aktsionr peab tasuma dividendidelt

3.1

Palgamrad

USA-s kehtiv fderaalne minimaalne tunnitasu on 6,55 USD (alates 24. juulist 2009 justub fderaalne miinimumtunnitasumr 7,25 USD), samas on peaaegu kigil osariikidel ka oma miinimumtasu stestavad seadused. Enamikel juhtudel on osariikide poolt kehtestatud miinimumtasu vrdne fderaalsega, kuid 16 osariigis ja pealinnas Washingtonis on minimaalne tasu fderaalseadusega nutust krgem.[6]. Alaliste tkohtade puhul jlgitakse eelkige aastapalga suurust. heks selle phjuseks vib pidada eelkige erasektoris makstavate tulemustasude ja preemiate suurt osakaalu aastasissetulekus , mistttu tlepingujrgne kuupalk ei kajasta tihti reaalset sissetulekut.[6] USA palgatase on OECD riikide hulgas ks krgemaid, samas on nii globaalne konkurents kui ka viimastel aastatel toimunud tootlikkuse tus hoidnud palgakasvu alla 1% aastas.[6].

4. AMEE
USA doll

A HE
on Ameeri

E DOLLAR
hendrii ide rahahi See on ametli lt kasutusel ka

Ecuadoris, El Sal adoris, Marshalli Saartel, Mikroneesias, Panamas, Ida-Timoril ja Belaus. USA dollar on mitteametlikult kasutusel paljudes maailma riikides.

4.1

Kursid l bi aegade

Seisuga 28. veebruar 2008: 1 USD = 10,3592 Eesti krooni. Seisuga 17. mrts 2008: 1 USD = 9,91578 Eesti krooni. Seisuga 9. juuni 2008: 1 USD = 9,89571 Eesti krooni. Seisuga 3. aprill 2009: 1 USD = 11,6198 Eesti krooni. Seisuga 11. juuni 2009: 1 USD = 12,255 Eesti krooni. Seisuga 12. august 2010: 1 USD = 12,164 Eesti krooni. Seisuga 3. detsember 2010: 1 USD = 11,812 Eesti krooni. Praeguse seisuga(29.05.2010): 1 USD= 0.700035002 Eurot

4.2

Paberraha

100 dollarit-BenjaminFranklini portreega. 50 dollarit-Ulysses S. Granti portreega, taga Kapitoolium 20 dollarit-Andrew Jacksoni portreega, taga Valge Maja 10 dollarit-Alexander Hamiltoni portreega, taga Ameerika hendriikide

Rahandusministeerium 5 dollarit-Abraham Lincolni portreega 2 dollarit-Thomas Jeffersoni portreega 1 dollar-George Washingtoni portreega

4.3

Mndid ja sendid

1 dollar (buck) Esikljel kik surnud USA presidendid, tagukljel Vabadussammas. 50 senti (half dollar) Esikljel John F. Kennedy, tagukljel USA Presidendi vapp, mille mber on 50 thte. 25 senti (quarter) Esikljel George Washington, tagukljel erinevad pildid,midagi loodusega seotud. 10 senti (dime) - Esikljel Franklin D. Roosevelt, tagukljelTrvik,tammeoks ja oliivioks. 5 senti (nickel) - Esikljel Thomas Jefferson, tagukljelMonticello 1 sent (penny) - Esikljel Abraham Lincoln, tagukljel Uniooni kilp[7] Oma arvamus riigist: Erilisi suuri arvamusi ei ole, tahaks kunagi sinna juda vibolla isegi seal td leida.

KASUTATUD KIRJANDUS
[3]http://www.e24.ee/?id=443960 (21.05.2011) [4]http://www.e24.ee/?id=430945(21.05.2011) [5] http://www.e24.ee/?id=426372(21.05.2011) [2]http://www.estemb.org/est/ariinfo/aid-350(19.05.2011) [1]http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid [6] rikeskkonna iseloomustushttp://www.estemb.org/est/ariinfo/aid-352 (21.05.2011) [7] http://et.wikipedia.org/wiki/USA_dollar