Lihtne ja vajalik storyboard Filmi tegemine on suur, kuid naudingut pakkuv ettevtmine.

Enne kui filmi kaameraga salvestama hakatakse, tehakse ra hulk mtte- ja paberitd, milleta ei saa hakkama kski reissr. Iga film saab alguse ideest, mis kirja pandult moodustab stsenaariumi. Kui stenaarium on lplikult kinnitatud, hakatakse filmile tegema storyboardi. Storyboard tuleb ingliskeelsest snast ja thendab loo vi mtte lahti seletamist joonistuste abil. Eestikeelne enamvhem suuprane vaste on "piltlugu". Vajalik on see piltlugu nii reissrile kui ka tema vttegrupile, et loost saadaks htemoodi aru. Piltlugu on koomiksi sarnane loo tegevustiku piltide reastamine stseenis ja stseenide leselt kogu filmi jaoks. Erinevalt koomiksist hoitakse piltloos reeglipraselt kindlat pildiformaati, vastavalt selle, millise kljesuhtega kas tava vi laiformaat on kavandatav film meldud.

Piltloosse pannakse kirja kik filmi selgitavad iseloomustavad suurused Piltloo tegemiseks peaks ra ppima mningad misted. Niteks peaks iga reissr oskama vahet teha kaadri ehk filmitava plaani suurustel. Kinos kasutatakse philiselt nelja kaadrit: suur plaan (SP), mille keskmeks on asi vi ese, mida soovite rhutada. Niteks kui vaadata lhedalt inimese jalga, siis suures plaanis on joonistatud kaadris tegelase jalg. Keskplaan (KP) algab inimese peast ja lpeb vkohal. Keskplaanis on kige parem edasi anda knet vi dialoogi, seeprast kasutatakse seda ka rohkelt televisioonis. Nide keskplaanist on, kus peategelane on pildil vaid pooleldi. Jrgmisena ldplaan (P), kuhu jb objekt koos mbritseva keskkonnaga. Ja neljas ning viimane antud nimistust on detailplaan (DP), kus kaadris on ks ese vga suurelt. Niteks kaader, kus kaadris on AINULT marraskil srmed. Nende suuruste jrgi tuleb oma lugu lahti joonistada. Soovitav on jrjestada ja nummerdada omavahel erineva suurusega plaane, sest nii saab film tempokam ja ka vaatajal on mnusam lugu jlgida. Piltide krvale tuleb panna kaadri suurus. Et neid mitte tervenisti ja pikalt vlja kirjutada kasutatakse lhendeid (SP, KP, P, DP). Lisaks peab ka kaadri juurde lahti kirjutama mrksnadega kaadri sisu ja ka jutu, mida tegelased omavahel rgivad. Piltide juurde vib alati teha mrkmeid. * Inspiratsioon tabab reissre alati kige ootamatumal hetkel ning tuleb ette sodimist, mis on ka tiesti lubatud. Kik oluline, mis filmi puudutab, tuleb les mrkida. Juurde vib veel lisada, kas kaader on liikuv ja kui, siis kuhu suunas.

* Lisaks mrgitakse piltloosse les ka lisatehnika, mis konkreetseks kaadriks vajalik. Niteks kui kaadri filmimiseks on vaja kasutada relsse (miniraudtee kaameraga sitmiseks) ja kraanat (minikraana, millega saab filmida krgelt), siis see pannakse ka kirja. * Hea reissr neb oma ettekujutuses filmi tempot ja seega paneb piltloosse kirja ka plaani kestvuse * kui plaani juures on kasutatud kaamera peale vi mahasitu (ing.k. zoom) ja see on filmile vga oluline, siis seegi kirjutatakse les * Jllegi - vastavalt vjadusele tehakse eri piltloosse mrked ka heliefektide suhtes Piltlugu on filmi korraldamise ja parandamise seisukohalt vga oluline tvahend. See annab levaate loost, sellest, milliseid taustu nii pildis kui helis plaanitakse kasutada ning milliseid tegelaskujusid luua. Piltloo tegemiseks ei pea olema maalikunstnik. Oluline on, et tead, mida tahad ja kuidas seda saada. Ning nii tuleks see ka les joonistada. Tegelasteks vivad olla kriipsujukud, kuid oluline on et sinu vttemeeskond sellest aru saaks. Nii lihtne see ongi. Vaja on vaid viitsimist ja kannatust. Kui loetud jutust ji midagi meelde, siis haara aga pliiats ja pane oma idee paberile. Mnusat storyboardimist!

Filmides kasutatavate plaanide suurused ehk kadreering arvestades inimese kasvu:

1. LDPLAAN ldises plaanis neme me tegelast tervenisti, pealaest jalatallani ja eelkige on see plaani suurus hea tegevuse suuremat dnaamikat vajava esiletoomiseks. ldplaanis neme tegelase suhestumist mbruskonda 2. KESKPLAAN Keskplaan on tavaliselt nii-elda portree-plaan. Sellega me portreteerime oma tegelast, anname talle sisu. Keskplaan on suureprane plaan dialoogi pidamiseks, kaadris vib korraga olla ka mitu inimest, kes on keskplaani suuruses

3. AMEERIKA KESKPLAAN: on kesk-ja ldplaani vahepealne plaan, kus jalalabad on alt ligatud ehk kaadri alumisest servast vlja jetud. Nii saab petta niteks nitlejate pikkust, kus lhikesele nitlejale pannakse talla alla suured klotsid, et ta ikka pikem paistaks samuti saavutatakse sellise plaaniga ja alt les rakursiga vga mjuvimas visioon inimese suurusest 4. SUUR PLAAN Suures plaanis neme EMOTSIOONI ! Noilme peegeldab tihtipeale tegevust paremini, kui tegevus ise. Loomulikult tahame teada, mida meie tegelane TUNNEB ja selleks vljendusvahendiks ongi parim suure plaani kasutus.

5. KAUGPLAAN: Oluline selles plaanis on KESKKOND, ja tegelase kohaleolekust selles pildis saame aru, et selles keskkonnas hakkabki me tegelane tegutsema. Tavaliselt annab Kaugplaan aimu tegelase tpsest suhestumisest keskkonda ja tegelase vitlusest oma ellujmise nimel selles keskkonnas. 6. DETAILPLAAN: Selle plaani suurusega juhitakse thelepanu vga vikestele, kuid filmis olulistele asjadele ja tegevustele, mida vaataja peab suurest pildist arusaamiseks teinekord ngema ja teadma. Ka vib kasvi detailplaan silmast kirjeldada hetke ja emotsiooni, mida