MISSIOON

Sihtasutus Archimedes loob arengukeskkonna, mis aitab tagada Eesti hariduse ja teaduse konkurentsivime maailmas.

sisukord
EEssna RahvusvahElinE haRiduskoost
Euroopa ElukEstva ppE programm
ldharidusE programm ComEnius pIrNdurId SergI ja LLuIS KataLOONIaSt KOLMeKS KuuKS SaareMaaLe! kutsEharidusE programm lEonardo da vinCi KOgeMuS NOrra vaNgLaSt paNI ahhetaMa krgharidusprogramm Erasmus Igav phjaNaaber? tiskasvanuharidusE programm grundtvig KNeLdeS KSIt KeeLI

nordplus programm phja- ja BaltimaadE hariduskoost hariduspoliitika toEtaminE

haridusjuhtidE ppElhEtusEd hISpaaNIaS KOOLItaMISt ppIMaS EurydiCE vrgustik EEstikEElsEtE krgkoolipikutE programm

Euroopa tunnuskiri uuEnduslikElE kEElEppEprojEktidElE

haRidusdokumEntidE hindaminE EEsti EniC/naRiC kEskus

LIbadIpLOMId KuI Oht taNdjaLe

EEsti kRghaRidusE kvalitEEdiagEntuuR (Ekka)

lEminEkuhindaminE institutsionaalsE akrEditEErimisE korra vljattaminE kutsEppE ppEkavarhmadE akrEditEEriminE rahvusvahElinE koost
SINgapur vErSuS eeStI. KrgharIduSjuhtIde arvaMuSI ppereISILt

akadEEmilisEd mobiilsustoEtusEd ja stipEndiumid

doktorantuur vlismaal
KOgeMuS YOrKISt KOgeMuS parIISISt

4 7 8 9 10 11 12 14 15 17 18 20 21 21 22 23 23 24 25 27 29 29 30 30 31 32 34 35 36 37

SISUKORD

noorE pEtlasE stipEndium kristjan jaagu ja dora stipEndiumid vlisppEjududE kaasaminE rahvuskaaslastE programm doktorantuur EEstis
dOra paNuS fOLKLOrIStIKaSSe

vlismagistrandid EEstis EttEvtlusdoktorandid pEtajakoolitusE stipEndium

kRghaRidusE vlistuRundus kRghaRidusE aREnduspRogRammid

programm primus
prIMuS rgIb. MIS paIStIS SILMa, MIS jI Krva

programm Eduko
petajaKOOLItuSe SuveKOOL 2010 aNaLSIgraNt Meva (MeedIaKaSvatuS eeStI aLuSharIduSe INStItutSIOONIdeS) raadIOSaateSarI KOOLON

mittEfoRmaalnE haRidus ja nooRsoot

kodanikuharidusE programm Euroopa noorEd
uuEd trEndid ja suurEnEnud mahud Fookus noortElE totsijatElE SNNa veLOKuur

programm noorsoot kvalitEEdi arEndaminE

tEaduskoost
riiklikE programmidE Broo rahvusvahElistE koostprogrammidE Broo tEadusE popularisEErimisE Broo
programm tEamE MIda NOOred LeIutavad?

EEsti tEadusinFosstEEm (Etis) tEaduskompEtEntsi nukogu Broo

KuIdaS eeStI teaduSt hINdaMa haKatI

stRuktuuRitoEtustE RakEndaminE
INtegreerItud eLeKtrOONIKaSSteeMIde ja bIOMedItSIINItehNIKa tIppKeSKuS Cebe

RaamatupidamisE aastaaRuannE

38 39 40 40 40 41 42 42 42 43 45 46 48 50 50 51 52 53 54 54 54 56 57 59 60 61 62 62 63 64 64 65 66 68 70

EEssna
Aastast aastasse oleme oma aastaraamatu eessnas rhutanud, et Sihtasutus Archimedes on jtkuvalt kasvav ja arenev organisatsioon. Nendes kiiretes ja pidevates muutuste tuultes peab paratamatult ka aeg-ajalt peatuma ja mtlema sellele, kuidas erinevad meie rakendatavad meetmed suhestuvad hiskonda. Sihtasutus Archimedes loodi eelkige rahvusvahelise koost edendamiseks. Oleme nidanud, kui edumeelsed me selles oleme. Meie all mtleme kogu Eesti haridus- ja teadusssteemi. Head td kinnitavad kasvi tigad, et Euroopa Liidu teaduse rahastamise 7. raamprogrammi vahearuande phjal on vrreldes muu Euroopaga meie teadlased olnud projektide esitamisel kige tulemuslikumad. Samuti oleme esirinnas Euroopa elukestva ppe ning Euroopa Noored programmi rahade kasutamisel. Rahvusvaheline koost on jtkuvalt oluline, kuid vaadates meie mdunud aasta tegemisi, tuleb paratamatult tdeda, et on toimunud teatud muutused meie tegevustes ja nende thenduses. Tna on meie t fookuses Eesti haridus- ja teadusssteem, mitte niivrd erinevate asutuste rahvusvahelised projektid ja niteks lipilasvahetus, vaid hariduse ja teaduse kvaliteet ning konkurentsivime. Keskendume just viimase kahe vrtusnitaja toetamisele erineval moel (ka rahvusvahelise koost edendamisega). Kige selle koosmjul peaks arenema teadmistephine Eesti. Teadmistephise hiskonna all peame silmas eelkige seda, et hiskonna areng toob kaasa ha uute teadmiste ja oskuste omandamise ning kasutamise kigis valdkondades. Ka niteks torulukksepp peab ajaga kaasas kima, tundma uusi materjale ja tehnoloogiaid. Paratamatult toob see just hariduses kaasa erinevate klassikaliselt vljakujunenud haridustasemete pimumise. Seetttu on meil niteks nii mneski kutseppeasutuses olemas krghariduse ppekavad ja ka likoolid on tnapeval vga mitmetahulised haridus- ja teadusasutused. Sihtasutuse Archimedes pakutavad koostvimalused on suunatud eelkige teadmiste vahetamisele, ksteiselt ppimisele, et hid ideid veelgi paremini rakendada. Meie eelarvest on suurem osa suunatud krghariduse ja teaduse taristu edendamiseks ja kvaliteeti tstvate meetmete rakendamiseks. Sihtasutus Archimedes on vastavate struktuuritoetuste rakendusksus ja paljude programmide elluviija, seetttu on meie seotus valdkondlike poliitikatega suurem kui kunagi varem. Kvaliteedist rkides ei saa kuidagi mda kvaliteedihindamisest. Kui siiani tegeles Sihtasutus Archimedes krghariduse ja teaduse hindamisega, siis 2010. aastal usaldas riik meile ka kutseharidusasutuste hindamisssteemi kivitamise ja arendamise. Sajad hindamisprotsessi kaasatud eksperdid annavad kvaliteetset lisavrtust ka meie igapevategemistele.

EESSNA

2010. aasta ti kaasa olulisi muutusi Sihtasutuse Archimedes juhtimis- ja administreerimisskeemis. Riigivaraseaduse justumisega korrastus terve rida juriidilisi aspekte sihtasutuse tegevuses. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt justatud korra Osaluspoliitika riigi asutatud sihtasutustes alusel formaliseerus planeerimis- ja aruandlusprotsess ning eristati selgelt juhtimistasandid.

Me ei ole unustanud, et tark ja tegus ttajaskond on Archimedese edu vtmeks. 2010. aastal oleme alustanud meetmete planeerimist selle postulaadi kindlustamiseks. Tulemustest loodame rkida jrgmises aastaraamatus.

Eve Sild juhatuse liige

Rait Toompere juhatuse esimees

sihtasutusE struktuur

AUDITIKOMITEE

SIHTASUTUSE NUKOGU

SIHTASUTUSE JUHATUS
JUHATUSE ESIMEES JUHATUSE LIIGE
(TALLINNA KONTOR) (TARTU KONTOR)

STRATEEGILINE JUHTIMINE

EESTI KRGHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUUR

HARIDUSKOOST KESKUS
LDHARIDUSE BROO

EUROOPA NOORED EESTI BROO

EUROOPA NOORED PROJEKTIDE KSUS NOORSOOT ARENDAMISE KSUS

KRGHARIDUSE ARENDUSKESKUS
MOBIILSUSBROO PRIMUSE BROO EDUKO BROO KOMMUNIKATSIOONIBROO

TEADUSKOOST KESKUS
T&A RAHVUSVAHELISTE KOOSTPROGRAMMIDE BROO T&A RIIKLIKE PROGRAMMIDE BROO EESTI TEADUSINFOSSTEEMI BROO TEADUSE POPULARISEERIMISE BROO TEADUSKOMPETENTSI NUKOGU BROO

STRUKTUURITOETUSTE RAKENDUSKSUS
T&A MAJANDUSKESKKONNA ARENDAMISE BROO T&A INIMRESSURSI ARENDAMISE BROO

FINANTSOSAKOND
FINANTSJUHTIMINE KUTSEHARIDUSE BROO

ADMINISTRATIIVOSAKOND
PERSONALIJUHTIMINE DOKUMENDI- JA ANDMEHALDUS IGUSTEENINDUS

KRGHARIDUSE BROO

TISKASVANUHARIDUSE BROO EESTI ENIC/NARIC KESKUS EESTI EURYDICE KSUS

KOMMUNIKATSIOONI KORRALDAMINE INFOSSTEEMIDE KORRALDUS INFOBROO

KVALITEEDIJUHTIMISSSTEEM

RahvusvahElinE haRiduskoost

Euroopa ElukEstva ppE programm

LEONARDO COMENIUS ERASMUS GRUNDTVIG

Sihtasutuses koordineerib hariduskoost keskus

Meeldiv on tdeda, et 2010. aastal tunnustas Euroopa Komisjon sihtasutust kui ainsat riiklikku agentuuri, kelle 2009. aasta aruande osas ei olnud htegi pretensiooni ning kelle varasemad lepingud on ilma probleemideta lpetatud. Ka Praxise lbi viidud elukestva ppe programmi Eestis rakendamise vahehindamine andis Archimedesele positiivse hinnangu. Uuringus tdeti, et aastatepikkuse stabiilse t tulemusena on programm kinnitunud kohalikku haridusssteemi ning on oluline vahend hariduselu avatumaks ja rahvusvahelisemaks muutmisel. Tunnustamaks omakorda tublisid partnereid, autasustas Archimedes Koost Kuldunaga haridusasutusi, kes on Euroopa haridusprogrammide kaudu andnud kaaluka panuse Eesti hariduse arendamisse lbi pirnde vi koost vlismaiste koolidega. Koost Kulduna 2010 ja rahalise preemia said Kpa Phikool, Kuressaare Gmnaasium, Narva Kutseppekeskus ja Tartu Tervishoiu Krgkool.

COMENIUS

ldharidusE programm ComEnius

www.archimedes.ee/comenius
Comeniuse koolituskursused pakuvad enesetiendamiseks vimalusi petajatele ja haridusttajatele osa saab vtta koolitustest, sita konverentsidele vi kia tvarjuks. Tienduskoolitustel soovis osaleda 144 petajat, mis oli mnevrra vhem kui 2009. aastal, samas kasvas toetusesaajate arv 15% vrra (90-ni). Taotlusvoorus olid eelistatud koolitusvaldkondadena toodud limitud keele- ja ainepe, reaalained ja tehnoloogia ning sotsiaalne kaasatus. Rohke osalus antud koolitustel kajastus ka koostprojektide taotlusvooru teemavalikus. Koolide koostprojektide raames saavad pilased ja petajad le Euroopa vtta ette pnevaid histegevusi, mis toetavad ldhariduse ppekava ning on suunatud keeleppele, pilaste aktiivsele kaasamisele ja kooliarendusele. Huvi koostprojektide vastu nitab endiselt tusutrendi taotlusi esitati 19% rohkem kui eelneval aastal, 123 taotlusest rahastati 53 projekti, 41,5 % toetuse saanud koolidest olid uued tulijad. Rahvusvaheline regionaalne koost maakondade, valdade ja linnade haridusosakondade vahel on Comeniuse Regio programmi nol lbimas nn sisseelamise faasi. 2010. aastal oli alles teine taotlusthtaeg, mis testas veelkord, et huvi Regio programmi vastu on alles tekkimas, taotluste arv on vike (2009. aastal kaks ja 2010. aastal kolm). Sellest johtuvalt korraldati rahvusvaheline Regio kontaktseminar, kus osales 14 riiki ja valmistati ette 11 projektikavandit 2011. aasta taotlusthtajaks. Tulevaste petajate rahvusvahelisele koolipraktikale esitatud ja toetatud taotluste suhe on psinud paar aastat stabiilne, esitati 16 ja rahastati 13 taotlust. ldhariduskoolide pilaste pirnde eesmrk saata aastas vlja 10 pilast tideti 100%. Programm vimaldab vhemalt 14-aastastel pilastel veeta 3-10 kuud vlismaa partnerkoolis avardamaks nende arusaama Euroopast. 2010/2011. ppeaastal pib Taanis viis pilast Kuristiku Gmnaasiumist, Hispaanias kaks pilast Kuressaare Gmnaasiumist ja Itaalias kolm pilast Viljandi Maagmnaasiumist.

COMENIUSE TIENDUSKOOLITUSTOETUSED JA KOOSTPROJEKTID 2008-2010

KOOSTPROJEKTID TIENDUSKOOLITUS

2008 200 150 100 50 0

2009

2010

81 106

43

63

10 160 3

50

77 123 147

53

90

TAOTLUSED TAOTLUSED TAOTLUSED RAHASTATUD RAHASTATUD RAHASTATUD

pirndurid sErgi ja lluis katalooniast kolmEks kuuks saarEmaalE!

Autor: Maidu varik, Kuressaare Gmnaasium
Pikeselise Hispaania asemel kolm kuud sgiseses Eestis veeta ei ole just parim vahetus. Lluisi ja Sergi snul oligi just pike see, mida nad Eestis veedetud aja jooksul kige rohkem taga igatsesid. Kuressaare Gmnaasiumi ja poiste kodukooli IES ALT BERGUED vahelise pilepingu alusel olid nad kolmeks kuuks Kuressaare Gmnaasiumi tieiguslikud pilased. Oma pimuljetes hindasid nad ise heks kige kasulikumaks suurt edasiminekut inglise keeles. Aga toime tulid nad ka eesti keele ppimisega. Eesti keele petaja Katrin Keso-Vares kirjeldas Sergit ja Lluisi kui viisakaid, rahulikke ja pitahtelisi noori inimesi. Kuna aega oli vhe, siis phenduti lihtsate ja vajalike eestikeelsete snade ja vljendite ppimisele. Samuti tutvuti eestikeelsete raamatutega, viimastes tundides loeti eestikeelseid muinasjutte, millel olid ingliskeelsed paralleeltekstid. Lluis osales FC Kuressaare jalgpallimeeskonna treeningutel ja vistlustel. Jalgpallitreener Jan Vazinski snul oli Lluis jalgpallurina tehniline ning tsise treeningusse suhtumisega ja osales treeningutel igasuguse ilmaga. Erinevate jalgpallistiilide kohtumine olid rikastav mlemale osapoolele. Sergi sai Kuressaare muusikakoolis jtkata tellopinguid. petaja Laine Sepa snul ilmnesid muusikakultuuris selgelt kaks erinevat koolkonda. Sergi snul omandas ta siin paari kuuga asju, mida seni polnud aastatega selgeks saanud vi millele polnud enne thelepanu pranud. Oma muusikaharrastust sai Sergi kasutada ka koolis, kus tema seatud muusikapala vitis klassidevahelise omaloominguliste laulude vistluse. Kahtlemata on pilasvahetuse ajal vga olulisel kohal eluolu ja suhted vahetusperes. Sergi vahetuspere kirjeldas oma muljeid nii: Pidime kohanema pisemate ja suuremate muutustega pisiasjad nagu hommikune duijrjekord vi kella kmnesed htusgid vi sdaised jalutuskigud Tallinna vanalinnas. Vib elda, et meie kodu muutus Estonia kontserdisaaliks Sergi tellokontserti saime nautida pea iga pev! Nende kolme kuu jooksul ppisime tundma nii ennast kui ka Sergit. Saime panna end proovile nii inglise keeles knelemisega kui ka uue pereliikmega arvestamisel. Lluisi vahetuspere kodu Mndjala mnnimetsas sai Lluisile vga armsaks ning juba suveks on peredega plaanitud vastastikuseid klaskike. Kogu pirnde perioodi vib nimetada vastastikku rikastavaks ja tiendavaks. Meie pirndeprojekt jtkub nd Saaremaa tdrukute 3-kuulise ppeperioodiga Kataloonias.

Sergi ja Lluis spordipeval

10

LEONARDO DA VINCI

kutsEharidusE programm lEonaRdo da vinCi

www.archimedes.ee/leonardo Leonardo programm toetab:
Leonardo da Vinci programmi kaudu soovitakse riikidevaheliste projektidega tsta Euroopa koolitusasutuste ja ettevtete koost kvaliteeti, parandada esmases kutseppes ja jtkuppes osalejate liikuvust ning soodustada uuenduslike kogemuste levikut kutsehariduse vallas. Leonardo da Vinci programmist jagati 2010. aastal toetusi 1 775 000 eurot. pirndeprojekte laekus 61, neist toetati 47. Kimasolevate projektide raames sooritas 2010. aastal vlispraktika 334 kutsekoolide pilast, nende hulgas 20 erivajadustega noort. Oma teadmisi vrskendas Euroopa kolleegide juures 201 kutsehariduse spetsialisti ning 51 Eesti asutuste ja ettevtete ttajat, 16 neist erivajadustega. Koostprojektid hlmavad Leonardos koha uuendussiirde ja pirnde vahel, luues ppeasutustele uusi vimalusi institutsionaalseks arenguks. Tegevus on uus, esimesed 13 projekti lppesid 2010. aasta sgisel, seeprast pole suuremaid ldistusi veel vimalik teha. Tulemused on mitmekesised, osalejate rahulolutase vga krge. 2010. aastal lks kiku 9 uut koostprojekti. Nudlust ja potentsiaali koostprojektide osas on, kuid praeguse eelarve juures nnestus finantseerida vaid 24,3% esitatud taotlustest. pirndeprojekte ppuritele, kutseppespetsialistidele ning ettevtete ttajatele koostprojekte, mis keskenduvad asutustevahelisele koostle uuendussiirdeprojekte, mis vahendavad kvaliteetseid kutsealase koolituse tooteid hest riigist teise ettevalmistavaid lhetusi leidmaks kontaktseminaridel partnereid vi koostamaks hist taotlust

Uuendussiire vimaldab ettevtetel ja organisatsioonidel oma tju arendamiseks teha tegelikest vajadustest lhtuvat rahvusvahelist koostd. Heaks niteks on 2010. aastal finantseeritud ainus siirdeprojekt BEST, kus Eestisse siiratakse Poolas hsti toimiv ettevtete ja kutseppeasutuste vaheline koostmudel. Projektit vahendusel sndinud kontaktid on ettevttele sageli hilisema kasuliku koost lhteks juba tunduvalt laiemate ettevtmiste elluviimisel. Parima ritusena viks 2010. aastast nimetada Leonardo peva, kuhu olid kutsutud kauaaegsed koostpartnerid, et vaadata le oma saavutused, keskenduda lhiaastatel eesootavale ja mtiskleda oma rolli le haridusstrateegias 2020.

11

kogEmus norra vanglast pani ahhEtama

Autor: Lya Mnniste, Tallinna Ehituskooli petaja
Tallinna Ehituskool korraldab ja viib alates 2006. aastast lbi kinnipeetavate kutsepet. ppe korraldamine vanglas on kooli jaoks olnud uus ja tsine vljakutse ning senine tkogemus on nidanud, et efektiivse ppe korraldamiseks erispetsiifikaga valdkonnas vajavad kooli ttajad eraldi vljapet ja rahvusvahelist kogemust. Vanglaasutuse territooriumil kompleksselt toimiva kutsekoolituse ssteemi loomine eeldab tihedat koostd nii vangla kui ka vangla territooriumil tegutsevate ettevtetega. Seetttu kaasasime projekti partneritena erinevate osapoolte Tallinna Vangla, Hooldus Pluss O, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad, kelle tlesanded on seotud kinnipeetavate kutsekoolituse planeerimise, korraldamise ja lbiviimisega. pirndeprojekti vastuvtvaks partneriks valisime Norra luna regiooni Vanglate Ameti. Vlispartneri valikul lhtusime asjaolust, et Norral on pikaajalised vanglas hariduse korraldamise kogemused ja toimiv leriigiline vrgustik valdkonna arendamiseks. Lisaks kuulub Eesti Euroopa vanglahariduse piirkondlikus jaotuses Norraga samasse Phjamaade regiooni. Soovisime Norra vanglahariduse nitel ppida, kuidas toimib vanglas kutseppe korraldamisel koost erinevate osapoolte vahel, et ttada seejrel projektis osalevate organisatsioonide koosts vlja kinnipeetavate kutsekoolituse arengu- ja koostplaan ning sellele tuginev kompleksselt toimiv kutsekoolituse ssteem. Seitsmepevane lhetusprogramm hlmas Norra vangla- ja vanglaharidusssteemi tutvustust, tvisiite kuude vanglasse ning osalemist Norra vanglahariduse riiklikul konverentsil. Eriti vastakaid mtteid tekitas Norra kige uuema, Haldeni vangla klastamine. Tegemist on vga kaasaegse vanglaga, mis ka meedias palju kajastamist leidnud kui kige humaansem ja kinnipeetavatele parimate arenguvimalustega vanglaasutus. Paratamatult trkas meis khklev ksimus kas ei soodusta sellised vanglad veelgi suuremat kuritegude arvu? Hmmastavalt tolerantse rahuga vastasid Norra kolleegid, et nii see just ongi vlisriikide kurikaelad kipuvad sooritama kuriteo Norras, et vanglasse pseda ja seal td tehes oma pere lal pidada. Kummastav, kuid tsi! Norralased teevad kik, et kinnipeetavatel kaoks soov vi vajadus kuritegude toimepanemist prast vabanemist jtkata. Vabanemise lhenedes tekib korralikult kitunud kinnipeetaval vimalus jrelejnud karistusaja rakandmiseks avavanglas. Enamasti kuulub avavanglate taashiskonnastamise programmi lisaks kutseoskuste arendamisele ka kinnipeetavatele elus vajalike elementaarsete oskuste petamine, sh toidu valmistamine, majapidamiskuludeks eelarve planeerimine jms. ppet sisu ja korraldus on tihedalt seotud t- ja igapevaelus vajaminevaga. Haldeni modernsest vanglast vast isegi enam pakkus mtteainet Basty saarel asuv Norra suurim avavangla. See on kinnipidamisasutus, mille piire ei thista ei vanglamrid ega okas-

12

LEONARDO DA VINCI

traadid. Kinnipeetav, kes sinna koha on saanud, ldjuhul tagasi kinnisesse vanglasse ei kipu ja kitub seega vastavalt kehtestatud reeglitele. Basty vanglas elavad kinnipeetavad sotsiaalses keskkonnas ning see aitab neil tunda end osana hiskonnast. Vangla eesmrk on luua kinnipeetavatest htne kogukond, mille liikmed ttavad hise eesmrgi nimel. Kinnipeetavad elavad justkui vikeste peredena ja hoolitsevad hiselt oma elamise eest (niteks kaks korda pevas valmistavad nad endile toidu ise), kivad tl, kannavad hoolt koduloomade ja saare elukeskkonna eest. Sel moel arendatakse neis kohusetunnet, hoolivust, empaatiat ja vastutustunnet.

Norra vanglassteemi peetakse maailma humaanseimaks, sest selle eesmrk on luua elu vanglas vimalikult sarnaseks tavaeluga, et aidata kinnipeetaval lbi isikliku arengu muutuda paremaks inimeseks. Phirhk on individuaalsel lhenemisel ning humaansel suhtumisel. Ja kui statistika ei peta, siis fakt, et Norras on vaid 20% kinnipeetavatest vanglas teist vi enamat korda, on testi knekas.

13

krgharidusprogramm ERasmus
www.archimedes.ee/erasmus
2009/2010. ppeaastal osales programmis 25 krgkooli. Programmi tegevusteks jagati kokku 3,2 miljonit eurot, millest ligi 11% moodustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasfinantseering. Eesti kuulub jtkuvalt nende riikide hulka, kus lipilaste pirnne pidevalt kasvab 2009/2010. ppeaastal kasvas vljaminevate lipilaste arv 24% (kokku 939 lipilast). lipilaste pirnde kasv on seotud vlismaale ppima minevate lipilaste arvu kasvuga (32% ehk 174 lipilast rohkem kui 2008/2009. a). See annab mrku asjaolust, et Eesti lipilased kasutavad aktiivselt programmi vimalusi. Erasmuse programmis osales 2009/2010. ppeaastal kokku 1,5% osalevate krgkoolide lipilaskonnast. Suurima aktiivsusega paistsid silma Tartu Krgem Kunstikool (7,6% lipilastest), Eesti Kunstiakadeemia (6,9%). Tallinna rijuhtimise Kolled (6,1%) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (5,6%). Vrreldes muude riikidega on meil sissetulevate ja vljaminevate lipilaste koguarv endiselt heas tasakaalus (vastavalt 726 ja 939 lipilast).
LIPILASTE PIRNNE
1000 800 600 400 200 0
VLJAMINEVAD SISSETULEVAD

Keskmiselt viibib Erasmuse lipilane pingute raames vlismaal 6,4 kuud ja praktikal 3,9 kuud. Programmis osalevad valdavalt bakalaureuseastme (74,5%) ja magistriastme lipilased (24%), doktorante on vhe (1,5%). ppejudude ja personali pirnne on Eestis jtkuvalt aktiivne ning vljaminevate ja sissetulevate ppejudude arv on heas tasakaalus. Enim osaleb programmis humanitaar- ja sotsiaalteaduste ppejude. Sissetulevatele lipilastele korraldasid Eesti krgkoolid seitse eesti keele intensiivkursust ning ligi 10% saabuvatest tudengitest osaleb ettevalmistavas keeleppes. 2010. aastal esitati heksa Erasmuse intensiivprojekti taotlust, toetada otsustati neist kuut, millest kahte koordineerib Tartu likool (hdroloogia ja fsioteraapia), kahte Tallinna Tehnikalikool (turundus ja turism), hte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (muusikaharidus ja muusikakorraldus) ja hte Eesti Kunstiakadeemia (arhitektuur).

PPEJUDUDE JA KRGKOOLIDE TTAJATE PIRNNE

500 400 300 200 100 0
VLJAMINEVAD SISSETULEVAD

719 619 761 650 939 726

2007/2008 2008/2009 2009/2010

464 333 485 380 463 312

2007/2008 2008/2009 2009/2010

14

ERASMUS

igav phjanaaBEr?
Autor: Nele reial, Tartu likool. Oli 2010 kevadsemestril fsioteraapia lpupraktikat tegemas Saimaa rakendusteaduste likoolis
Nelja kuu prast lakkab kimast minu jaoks neljandat aastat tiksuv likoolikell. Teadlikult jb vlispraktika kohaks valimata atraktiivne Itaalia, Portugal vi Hispaania maad, kuhu tudengid lhevad ja kaovadki ra. Pike lb phe ja lpetamised lkkuvad tulevikku. Tnavu mina ra ei kao. Mina lhen Soome! JAH, JAH, JAH! Kvaliteedile! Soome, mis vhemalt 20 aastat lunanaabri arengust ees: milline potentsiaalne inspiratsiooniallikas! Milline srav krgkooli lpuspurt! Jah, Soomegi minnakse ja kaotakse ra, aga enamasti tnu ukse sulgemisel avanenud uutele ustele. Jah, mina lhen Soome igav ja kodune, aga see-eest kvaliteetne! 25. jaanuar. Soome. Valge, valge, valge. Puutvedki on valged. Maastik tundub habras-mstiline. Luna-Karjalas, kuhu olen saabumas, langevad klmakraadid rabaaladel sel ja jrgneval kuul alla kolmekmne. Lappeenranta. Hetkega asendub valge vlumaa maalapse koleda udusega. Krged tossavad korstnad: paberitehas, lubjakivitehas, biomassijujaam, kommivabrik. Saimaa rakendusteaduste likool. Tervishoiu- ja sotsiaalteaduste teaduskond. Fsioteraapia eriala. Kolm kuud lpupraktikat. Et tegu on rakenduskrgkooliga, saab aru juba sellest, et esmakursuslased pivad aineid, mida Tartu likoolis loetakse magistrippes. Vaimustume osalemisest kinesioteipingukursusel. Kursus ei j pelgalt kursuseks peagi antakse vimalus praktikaski David Copperfieldidena valu ravtva m a g i c-teibiga ksi valgeks saada. Seda muidugi juhendaja toetusel, sest teadmata kui igesti ma vrkeelsest teooriast tegelikult aru sain, poleks ma ksi julgenud ei A-d ega O-d teipida. Kolme kuu prast olen aga hoopis teine tera ja annan erapraksise fsioterapeutidele tehnikast lhilevaate. Jah arengule! Esimene praktikakuu mdub kooli harjutuskeskuses, kus moodustame Soome tudengitega vikese meeskonna. Meie kohustused on vgagi mitmepalgelised, alates rhmatreeningute lbiviimisest tuletrjujatele ja linna kontoriruumide ttajasbralikuks muutmisega, lpetades loengute ja w o r ks h o p idega kaaspilastele teistelt erialadelt. Ndalaks saame endale sabarakkudeks esmakursuslased, et jagada neile oma tarkust ning luua arusaam nende tulevasest elukutsest. Mulle vga meeldib, kuidas meid usaldatakse kandma suurt vastutust. pilasena petada teisi see on vastutus seista oma snade ja tegude eest, vastutus vallata oma eriala. Sealsetest tudengitest hkub julgust ja enesekindlust panna ked klge. Samas ei kardeta eksimist, sest vigadest ju pib kige meeldejvamalt. Eksimus on lubatud seni, kuni ptakse seda parandada. Jah vastutusele! Suurimaks vljakutseks saab efektiivne meeskonnat. Juhendaja, kel kige jaoks lahendus, paneb meid isiklikke eesmrke pstitama, mida siis hiljem hindavad nii pstitaja kui ka vimaluste tagaja. Antud protsessi vrtustatakse krgelt, selle jaoks vetakse eraldi aega, seda ei jeta thtsaks eeskirjapunktiks vaid paberil. Erapraksistega teeb meie silmaring Soome erialamaastikul tistiiru. Meile on vimaldatud nha ja kogeda fsioteraapiat

15

kikvimalikes keskkondades ssteemides, mida Eestis veel ei eksisteeri, erapraksistes, kuhu meil praktikante ei lasta. mber lkkuvad mned eelarvamused, mis kodus juuri ajanud ning mitmed sravad ideedki saab peakartoteeki pandud. Praktikaperioodi lpus soojeneb sda mitme kraadi vrra, kui eldakse: Lpetage kool ning tulge tagasi. Teisalt kingitakse paar sokke koos kaardiga, kus ilutsevad kogu meeskonna allkirjad. Kui kuuldakse, et ega Eesti tturg meid nii vga ootagi, ergutab juhataja meid oma praksiseid rajama. Meisse usutakse!

Vlispraktika ei ole kunagi nagu kodus. Vljas kingitakse vimalus kogeda midagi, mida kodus ei anta. Kogemus see suurim ja psivaim and. Koju toon kogemusest vlja kasvanud teadmise, et maailma tturul jn ellu. Olen konkurentsivimeline. Toon koju kaasa valmiduse astuda tturule.

Lappeenranta

16

GRUNDTVIG

tiskasvanuharidusE programm gRundtvig

www.archimedes.ee/grundtvig
2010. aastal thistati nii Euroopas kui ka Eestis Grundtvigi programmi 10. aastapeva. Sellega seoses toimus aasta jooksul mitmeid rahvusvahelisi konverentse ja muid sndmusi, mis aitasid mdunud kmnendile tagasi vaadata ning tstsid esile programmi hid tulemusi ja saavutusi. Eestis thistati aastapeva Grundtvigi peva korraldamisega tiskasvanud ppija ndala raames. Pea kigis programmi alltegevustes on taotluste arvud vrreldes eelmise aastaga tusnud (20%). 2009. aastal alustanud uued tegevused on hsti vastu vetud ning huvi jrgnenud aastal veelgi kasvanud. Programmi kogueelarve 2010. aastaks oli 409 000 eurot. Tiskasvanuhariduse valdkonna ttajate tienduskoolitusteks eraldati toetus 24 inimesele. Taotlejaid (kokku 93) oli enim Harjumaalt, jrgnesid Tartumaa ja Prnumaa ning populaarseima sihtriigina eristus Itaalia, jrgnesid Belgia, Kreeka, Kpros, Saksamaa ja Suurbritannia. Programmile esitati 57 pikoostprojekti taotlust, neist toetati 17 projekti. Toetusesaajate seas ji paljude mittetulundushingute krval silma erinevate kunstikoolide ja noortetga tegelevate organisatsioonide rohkus. Taotlejate seas on senisest vhem kutse- ja krgkoole. Samas on viimased taotluste koostamises ja toetuste saamisel just edukamad. 2010. aastal tegeldi koostprojektides peamiselt kultuuri- ja mitteformaalppe temaatikaga. Projektid olid sihitud vhemate vimalustega tiskasvanutele, aga ka tiskasvanute koolitajatele. Grundtvigi eakate (50+) vabatahtliku teenistuse taotlusvoorus esitati viis projekti, toetus otsustati eraldada kolmele organisatsioonile. Kui 2009 tegid Eesti toetusesaajad enam koostd kaugete riikidega, siis 2010 on koostpartnerite seas Lti, Leedu ja Prantsusmaa. Toetus eraldati ka hele erivajadustega inimeste rahvusvahelisi koostvimalusi ja vabatahtlikku tegevust edendavale projektile (Sclerosis Multiplex Eesti hing). 2009. aastast Grundtvigi programmis kivitunud uus tegevus Grundtvigi piringid (workshops) annab kigile tiskasvanuharidusega seotud asutustele vimaluse korraldada oma organisatsioonis rahvusvahelisi huvikoolitusi. Sellistest piringidest saavad osa vtta kik tiskasvanud (vanemad kui 18-aastased) le Euroopa, kel huvi mne kindla teema vastu ja ka piisavalt pealehakkamist. piringide taotlusvooru esitati kokku 13 taotlust ning neist psesid rahvusvahelisse piringide kataloogi neli Eesti projekti. piringide nol on vaieldamatult tegemist Grundtvigi programmi populaarseima tegevusega, mis on ainsana otse avatud kigile Euroopa tiskasvanutele (mitte ksnes koolitajatele), kes soovivad end arendada oma huvialades.

17

Ndseks toimunud Eesti piringidest on kik kulgenud vga edukalt ja huvilisterohkelt. Enim thelepanu (ka Euroopas) on plvinud linnuvaatlus Lne-Eesti rannikul (korraldaja REC-Estonia), mis ti kokku 13 harrastusornitoloogi 9 erinevast riigist; viltimine ja kangakudumine Lne-

Virumaal (J. Kunderi Selts) ja keraamika piring Kuressaares (Saaremaa Kunstiselts). Suvel toimub Eestis veel kolm piringi: rahvatants ja Eesti rahvakultuur (Palamuse Rahvamaja), jooga (Lilleoru MT) ning sstva ehituse pituba (Sstvad Ehituslahendused O).

knEldEs ksit kEEli

Autor: piringi Linane ja villane traditsiooniline ksit korraldaja Marge Salume Juhan Kunderi Seltsist
Elukestva ppe programmi Grundtvig piringide programm on lihtne ja teline eurointegratsiooni vimalus vga paljudele inimestele. Olen osalenud piringis nii osaleja kui ka korraldajana ja vin elda, et mlemad olid kordades lihtsama brokraatiaga vrreldes paljude teiste rahvusvaheliste koostprojektidega. Juhan Kunderi Selts korraldab erinevaid ksit- ja kunstikursusi ning sellelt baasilt oli meil hea need vimalused hendada ttoas Linane ja villane traditsiooniline ksit. Tahtsime anda oma ttoas osalejaile parima puhkuse, mis suvisel Eestimaal on vimalik. Ei ole paremat puhkust, kui segamatult ksitd teha! 8-pevases ttoas osales kmme inimest seitsmest riigist. Proovisime kokku viia vimalikult histe huvide ja taustaga inimesi. Osalejad ja tugiisikud olid kik saatnud eelnevalt enda lhitutvustuse ja neid oldi huviga uuritud. Kohalikku koloriiti, suhtlust ja tlget pakkusid inglise keele ppuritest vabatahtlikud, kes lid mnusa hkkonna kogu olemisele. Koondasime kogu ttoa tegevuse ja elamise hte ksitga tegelevasse turismitallu. Meil oli vabadus alustada ja lpetada, mil me selleks valmis olime, tmmata oma voodis hinge, kui kuumalaine liiga kippus tegema, korjata metsa alt maasikaid, jalutada kesk Eestimaa valget d sdasuviselt lhnavas metsas, ning loomulikult tappa hulgaliselt sski ja parme. Kuivrd kasutuses oli ka kogu u, siis viltimine, mis oma loomult on ks suur sodimine, toimus muru peal ning td lksid kord-korralt suuremaks ja veel suuremaks, sest ruumi ju oli. Ja tid tuli palju, viltimine on ju lihtne ja kiire ppida! Ehted, mtsid, sallid, kotid, lambivarjud, mantlid, siis sai ttuba otsa. Kangastelgedel kudumine on rohkem aega nudev t, eeldab arvestamist ja palju-palju tpselt hesuguseid liigutusi, t ajal lobisemine ei ole hea, tekivad vead, kuid htegi sissekootud defekti ei ole vimalik vhese vaevaga efektiks disainida. Kik pusisime, aga kik said liniku, salli, koti, vaibajupi. Me ei istunud ainult metsas, tutvusime ka Lne-Virumaaga. Lunat kisime smas vljas, iga kord erinevas kohas ja iga kord tegime ka vikese ekskursiooni lambatalu (vill), kudumisvabrik Liliina (linane), muuseumi tekstiilifond, Rakvere linn, Sagadi mis ja metsamuuseum. Tutvusime loomulikult ka Juhan Kunderi Seltsiga.

18

GRUNDTVIG

See kik oli tore, kuid kige toredamad olid meie osalejad ise. Iga pev oli neil ette valmistatud rahvuslik htu, kus tutvustati oma maad, td, kombeid, rahvuskki. See oli suureprane vimalus ksteisega tuttavaks saada.

Usun, et kik jid vga rahule: me saavutasime erakordse suhtluskogemuse, ppisime palju rohkemat kui ainult ksitd.

19

noRdplus pRogRamm phja- ja BaltimaadE hariduskoost

www.archimedes.ee/nordplus
Nordplus programmi eesmrk on tugevdada ja arendada Phja- ja Baltimaade hariduskoostd ning anda oma panus hisesse haridusmaastikku. Programm toetab pirnnet, projekte ja vrgustikke ning on avatud elukestva ppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. Nordplus Junior Allprogrammile laekus heksa projekti Eesti koolidelt. Toetati seitset projekti kogusummas 84 750 eurot. Lisaks osaleb 23 kooli partneritena teiste riikide koordineeritud projektides. Nordplus Higher Education Allprogrammile esitati kokku 255 taotlust, sh Eesti osalusega partnerina 79 taotlust ja Eesti krgkoolide koordineerimisel 6 taotlust. Heaks kiidetud projektidest 56-s osaleb Eesti partnerina ning kuute rahastatud projekti koordineerivad Eesti krgkoolid: eHealth: Estonia, Finland and Sweden networking for shared knowledge and curricula (TT), Nordplus/ joint study programme Nomazz (EMTA), Collaboration in Educational Technology (TL), Nordic network in traffic safety education (TL), Transition Studies Network (T), InterLinks10.Net: Nordplus Network of Journalism Schools (T). Nordplus Adult Eesti koordineeritavate projektide arv ji eelmise aastaga vrreldes 2010. aastal samale tasemele (neli taotlust, kolm toetusesaajat). See-eest on kasvanud osalus partneritena erinevates projektides (27 projektis). 2010. aasta kolmest Eesti koordineeritavast projektist suurim on MT Fenno-Ugria juhitud soome-ugri rahvaste kultuurialase veebientsklopeedia loomine, mida saab kasutada ka haridusprogrammides. Nordplus Horizontal Allprogrammile esitati kaks Eesti koordinaatoriga projektitaotlust ning toetus eraldati mlemale projektile kogusummas 105 700 eurot. Lisaks on Eestist seitse partnerit veel kuues teiste riikide projektides.

20

HARIDUSPOLIITIKA TOETAMINE

haRiduspoliitika toEtaminE
haridusjuhtidE ppElhEtusEd
www.archimedes.ee/haridusjuhid
Haridusjuhtide ppelhetuste programm edendab Euroopa riikide koostd hariduspoliitika kujundamisel ja hariduse juhtimisel. hendalase vlislhetuse raames saavad koolijuhid, haridusametnikud ja teised hariduse arendamisega seotud asutuste esindajad le Euroopa vahetada kogemusi ja vrrelda riikide lhenemisi hariduspoliitika eri aspektides. 2010. aastal esitati ppelhetusel osalemiseks 45 taotlust, toetus eraldati 31 inimesele. Kolm populaarsemat sihtriiki olid seekord Suurbritannia, Hispaania ja Saksamaa. ppelhetuse korraldamiseks Eestis 2010/2011. ppeaastal esitati kuus taotlust, millest valituks osutus kolm. Eesti hariduse kvaliteedile on suureks tunnustuseks, et Euroopa Komisjon valis Tallinna likooli avatud likooli tiendppekeskuse 120 ppelhetuse hulgast nelja n- eliitppelhetuse hulka, mida komisjon omalt poolt veel eraldi reklaamis ja kuhu valiti osalejateks kogenud poliitikakujundajad ning haridusjuhid. Tallinna likooli ppelhetus tutvustas vlismaistele osalejatele siinset edukalt ttavat noore petaja kutseaasta ssteemi ja sai osalejatelt vga positiivse hinnangu.

21

hispaanias koolitamist ppimas

Ettevtete esindajad on ppelhetuste programmis uus ja oodatud sihtgrupp ning seetttu jagab oma kogemust O Puhastusekspert juhataja Helge Alt
ja pidevat tienduskoolitust kik selles kontsernis ttavad iniOsalesin 18.-21. oktoobril 2010 Hispaanias Madridis toimunud mesed. Klastasime ppekke, nidispoodi, kondiitritsehhi jne. ppelhetusel Training for real and effective mobility. See oli Koolitusi finantseerib 100% ettevte. See oli hea nide, kuidas minu jaoks teine sama programmi ppelhetus, 2004. aastal koolitus vib olla investeering, vastasel juhul ettevte koolitusse kisin Dublinis. Minu igapevat on O Puhastusekspert nii palju ei panustaks. juhtimine ja koolitamine. Meie ettevte tegeleb koristusalase Veel avaldas muljet nende ppekavade paindlikkus ja turu muukoolitusega ning oleme omal alal ka kutseandjaks. Oma profiitustele reageerimise kiirus. Isiklikult sain lilt ettevtte esindajana erinesin kll teistest kinnitust ka nost nkku ppe olulisusele ppelhetusel osalejatest, kuid see oli rikasErinevate koolitusja e-ppega asendamatusele. E-pet kll tav mulle ja loodetavasti ka kaaslastele. vormide hiseks jooneks kasutatakse, kuid see toetab muud pet, Klastasime mitmeid koolitusorganisatHispaanias oli see, et nii palju kui vimalik teenindamisoskusi vaid materjalide kaudu sioone. Erinevate koolitusvormide hiseks koolitati koos ttavaid edasi anda on raske. jooneks Hispaanias oli see, et nii palju kui ja ttuid inimesi. ppelhetuse ks suurimaid vrtuseid vimalik koolitati koos ttavaid ja ttuid oli osalejate mitmekesisus osalejaid oli inimesi. Grupiliikmete kogemus nitab, erinevatest riikidest ja erinevatelt ametitelt. Omavaheline kogeet Euroopa riikides muutub jrjest olulisemaks inimeste tegelik muste vahetamine oli igati pnev ja rikastav. Koosveedetud aja pdevus olenemata sellest, kus ja kuidas seda omandatakse. vrtust nitab seegi, et planeerimine nd uute histe projekVga huvitav kogemus oli he maailma suurima kaubandustide kirjutamist. Rahvusvaheliste projektide puhul on kindlate kontserni El Corte Ingls klastamine. Tegemist on philiselt partnerite olemasolu vtmeksimus ning koos veedetud ndal Hispaanias tegutseva firmaga, mis lisaks kaubandusele tegeleb tegi selgeks, kas ja kellega tahaks koostd jtkata. ka ka toitlustusega. Ttajaid on kokku umbes 110 000 inimest. El Corte Inglsil on oma koolituskeskus, kus saavad ettevalmistuse

22

HARIDUSPOLIITIKA TOETAMINE

EurydiCE vrgustik

EEstikEElsEtE krgkoolipikutE programm

Programmi kolmandal tegevusaastal jtkusid tegevused eestikeelsete pikuksikirjade koostamise ja vljaandmise osas. Aasta algul korraldatud iga-aastasele konkursile laekunud taotlustest otsustas programmi juhtkomitee toetada kmmet kavandit kaheksas ainevaldkonnas. Valik phines Eesti suuremates krgkoolides eelnevalt lbiviidud ksitlustel ppejudude ja tudengite seas, mille alusel selgitati vlja eelistatud ainevaldkonnad. Trkivalgust ngi jrjekordne pik 500-lehekljeline Tartu likooli kirjastuses valminud Ain Raali Farmakognoosia, mis on maiuspalaks mitte ainult tudengitele, vaid kigile, kes tunnevad huvi ravimtaimede ja rahvameditsiini vastu pikus on rohkesti illustratsioone, ta on kaunilt kujundatud ning vga informatiivne. Aasta jooksul valmisid ka mitmed ksikirjad, millest osa on veel retsenseerimisel, osa juba kirjastamisel ja trkkimisel. Plaanide kohaselt peaks 2011. aastal valmima vhemalt kaheksa pikut, kokku on hetkel ts 34 ksikirja.

Euroopa haridusteabe vrgustiku Eurydice tegevuse eesmrk on koguda EL-i liikmesriikide, EFTA/EEA maade ja kandidaatriikide vrreldavat haridusteavet ja teha see huvilistele kttesaadavaks nii publikatsioonidena kui ka Interneti vahendusel aadressil www.eurydice.org. Sihtasutuse Archimedes poolt administreeritava Eurydice Eesti programmi lesanne on eelkige siinse haridusteabe vahendamine vrgustikule ning uuringutes osalemise tagamine. 2010. aastal tiendati Eesti haridusssteemi levaateid (National Dossier ja Summary Sheet), uuendati kooliaasta korralduse ning petajate ja koolijuhtide palkade andmebaasi. Osaleti mitmete uuringute ja levaadete lbiviimises ja koostamises. Neist viks ra mrkida: Study on Gender Differences in Educational Outcomes, Focus on Higher Education 2009/2010, Teaching of Reading and Literacy in Schools, Teaching Science in Schools, Teaching Mathematics in Schools, Grade Retention during Compulsory Education in Europe: Regulations and Statistics jt.

23

Euroopa tunnuskiri uuEnduslikElE kEElEppEpRojEktidElE

2010. aasta konkursi Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud eelisteemad olid keeleppe vimaluste loomine uussaabujatele ja erialakeele oskuse arendamine. Konkursile laekus 10 taotlust, neist ainult ks esimese teema valdkonnast. rii otsustas vlja anda kolm preemiat, arvestades preemiafondi suurust ja esitatud taotluste arvu ning kvaliteeti. Tunnuskirja ja rahalise preemia said:

Tartu Kunstikooli projekt Estonian, Finnish and Icelandic Partnership project on National Epics in Art and Culture Prnu hisgmnaasiumi projekt ISLI International Student Leadership Institute Tallinna Saksa Gmnaasiumi algatus Deutsch lohnt sich

Hola!

24

haRidusdokumEntidE hindaminE
EEsti EniC/nariC kEskus
www.archimedes.ee/enic

25

Akadeemilise tunnustamise infokeskuse ehk Eesti ENIC/NARIC keskuse phitegevus on vlisriikide haridusdokumentide hindamine, tunnustamiseks ettepanekute tegemine ning krgharidusalase informatsiooni andmine nii hindamiskeskustele, tandjatele kui ka diplomite-tunnistuste omanikele. Keskus on ka kutsealase tunnustamise kontaktpunkt ning projekti Bologna Eksperdid koordinaator. 2010. aastal esitati keskusele hindamiseks ja vastavuse mramiseks 717 haridust tendavat dokumenti kokku 77 riigist. Kuna keskusel on pikaajaline kogemus ja kompetents Venemaa, Ukraina ja Valgevene haridusdokumentide hindamisel, prduvad sageli keskuse poole arvamuse vi tiendava informatsiooni saamiseks ka teiste riikide hindamiskeskused ja krgkoolid.

Lisaks vlisriigi haridust tendavate dokumentide hindamise taotlustele esitati keskusele 1002 pringut vlisriigi kvalifikatsioonissteemi, ainepunktissteemi, krgkoolide vi muul teemal informatsiooni saamiseks. Vastavat informatsiooni vajasid valdavalt tandjad, krgkoolid, kutsealase tunnustamise pdevad asutused ja ppurid. Keskus peab vga oluliseks akadeemilise iendi (ja ingliskeelse Diploma Supplementi) korrektset vljastamist, kuna vastavad dokumendid on olulised kvalifikatsiooni hindamise ja tunnustamise vahendid. Koosts Haridus- ja Teadusministeeriumiga osaleti akadeemilise iendi krgharidusssteemi kirjeldava osa uuendamisel. Uue vastuvetud diplomi statuudi alusel koostas keskus krgkoolidele akadeemilise iendi titmise juhendi koos nidistega. Samuti viidi Eesti Bologna Ekspertide programmi raames lbi uuring Erasmuse programmi raames pitu arvestamisest, lekandmisest ja akadeemilisel iendil kajastamisest. Uuringu tulemusi tutvustati seminaridel ning koostati uuringu tulemusi kajastav raport.

1200 1000 800 600 400 200 0

HINNATUD DIPLOMID VASTATUD PRINGUD

2008

2009

2010

2010. aastal ilmus Eesti krgharidusssteemi kirjeldava raamatu Higher Education in Estonia neljas tiendatud trkk, mis sisaldab teavet krgharidusssteemi ja kvalifikatsioonide kohta, andmeid tunnustatud ppeasutustest ning haridust tendavate dokumentide nidiseid. Vljaanne on meldud eelkige Eesti kvalifikatsioonide hindajatele vlisriikides.

HIGHER EDUCATION IN ESTONIA

26

EESTI ENIC/NARIC KESKUS

liBadiplomid kui oht tandjalE

Oktoobrikuus korraldas Eesti ENIC/NARIC keskus Tallinnas Euroopa Komisjoni kaasfinantseerimisel rahvusvahelise seminari, kus arutati, milline on olukord vltsdiplomite leviku osas ning kuidas videlda ha tuure koguva libadiplomite tootmise vastu. Seminari eesmrk oli juhtida krgkoolide ja tandjate thelepanu diplomiveskite tegevusele ja teadvustada probleemi tsidust. ritusel ksitleti diplomiveskite ja libadiplomite pakkumise ssteeme Phja-Ameerikas ja Euroopas, eraldi sessioon oli Venemaa likoolide filiaalide tegevusest Baltimaades ning diplomite mgist Ida-Euroopas. Seminaril esinesid eksperdid Belgiast, Hollandist, Rootsist, Itaaliast, Ltist, Leedust ja Eestist. Kige enam kasutatakse vltsdiplomeid tle minemise eesmrgil, sest tandjad ldjuhul ei tule selle peale, et diplomi igsust kontrollida vi ei prata sellele thelepanu. See annab omakorda hoogu diplomiveskite tle ja libadiplomite tootmisele. Lahenduseks on loodud rahvusvahelised koostvrgustikud, kes tegelevad diplomite autentsuse ja vastavuse hindamisega. Vltimaks olukorda, kus vetakse tle vi ppima inimene, kellel puudub selleks vastav kvalifikatsioon, tuleks prduda vlisdiplomite osas tasuta nu saamiseks Eesti ENIC/NARIC keskuse poole, mida paljud krgkoolid ja ametiasutused ka teevad. Seminaril osales le 70 inimese Eestist, Ltist, Leedust, Soomest, Taanist ja Suurbritanniast, samuti oli suur huvi teema ja seminari vastu ajakirjandusel.

27

EEsti kRghaRidusE kvalitEEdiagEntuuR (Ekka)

ekka.archimedes.ee

28

EKKA

EEsti kRghaRidusE kvalitEEdiagEntuuR (Ekka)

ekka.archimedes.ee
EKKA jaoks oli 2010. aasta kiire laienemise ja tormilise arengu aasta. Lisaks krghariduse ppekavagruppide leminekuhindamisele toimus institutsionaalse akrediteerimise tingimuste ja korra vljattamine ning EKKA tegevustesse lisandus aasta teisel poolel kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine.
LEMINEKUHINDAMINE EKKA HINDAMISNUKOGU OTSUSED 2010

5%

lEminEkuhindaminE
EKKA jtkas 2010. aastal Eestis krgharidust pakkuvate ppeasutuste ppekavagruppide hindamist, mille kigus antakse hinnang ppe kvaliteedile, ressurssidele ja jtkusuutlikkusele. EKKA hindamisnukogu vttis vastu 165 leminekuhindamise otsust, neist 129 thtajatu ppe lbiviimise iguse andmise kohta. EKKA hinnangule tuginedes teeb haridus- ja teadusminister otsuse ppe lbiviimise iguse andmiseks. Aasta jooksul lbis hindamise 64% Eesti ppekavadest, ppekavagruppide hindamisega oli seotud le 100 krghariduse eksperdi. leminekuhindamisega jutakse lpule 2011. aastal.

18%

77%
THTAJATU PPE LBIVIIMISE IGUS THTAJALINE (2-3 A) PPE LBIVIIMISE IGUS PUUDUB PPE LBIVIIMISE IGUS ALATES 1.1.2012

leminekuhindamise otsused ja ekspertaruanded on kttesaadavad kodulehel ekka.archimedes.ee

29

institutsionaalsE akrEditEErimisE korra vljattaminE

EKKA heks philesandeks on institutsionaalse akrediteerimise lbiviimine krghariduse omandamist vimaldavates ppeasutustes. Vastavalt likooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusele (21.10.2010) algatati 2010. aastal institutsionaalse akrediteerimise regulatsiooni vljattamine. Selleks moodustati trhm, kuhu kuulusid krgkoolide, tandjate, lipilaste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EKKA esindajad. Trhm arutas institutsionaalse akrediteerimise nuete ja korra projekti ning suunas projekti EKKA hindamisnukogule ja suuremale aruteluringile 2011. aastal. Esimesed institutsionaalsed akrediteerimised viiakse lbi 2011. aasta lpul (Sisekaitseakadeemia) ja 2012. aasta esimesel poolel (Eesti Maalikool).

kutsEppE ppEkavarhmadE akrEditEEriminE

2010. aasta augustis lisandus EKKA tegevustesse kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine ESF programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013 raames, kus EKKA on partneriks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. EKKA lesanne on ette valmistada ja korraldada 2011. aastal kutseppe ppekavarhmade akrediteerimise pilootvoor leminekuks ppe lbiviimise iguse andmise uuele ssteemile. Esimesteks akrediteeritavateks on majutamise ja toitlustamise ning ehituse ja tsiviilrajatiste ppekavarhmad. Kutseppeasutustele vabatahtlikus pilootvoorus otsustasid osaleda kik nendes ppekavarhmades kutsepet pakkuvad 25 kooli. ppekavarhmaphise enesehindamise ja ppekavarhma aruande koostamise toetamiseks korraldas EKKA novembris koolimeeskondadele koolituse, kus osales kokku 120 koolimeeskonna liiget. Pilootvoor toimub 2011. aastal, mil hindamiskomisjonid viivad lbi kokku 38 vlishindamist. Hindamiskomisjonid moodustatakse vastava valdkonna tandjate esindajatest ning kutsehariduse ppe- ja kasvatust ekspertidest, kes kik lbivad vastava koolituse. Alates 2012. aastast kavandab ja korraldab EKKA akrediteerimise kikides kutseppe ppekavarhmades.

30

EKKA

rahvusvahElinE koost
Koost toimub mitmete rahvusvaheliste ja rahvuslike organisatsioonidega: ENQA (European Network of Quality Assurance Agencies, www.enqa.eu), INQAAHE (The International Network for Quality Assurance Agencies in Higher Education, www.inqaahe.org), Soome krghariduse hindamisnukogu (FINHEEC) jt. EKKA arendusjuht Maiki Udam valiti ENQA sisemise kvaliteedikindlustuse (Internal Quality Assurance, IQA) trhma liikmeks. Trhma kuuluvad esindajad Hollandist (NVAO), Suurbritanniast (QAA), Soomest (FINHEEC) ja Hispaaniast (ACSUCYL). 16.-17. oktoobril korraldas EKKA trhma kohtumise Tallinnas. EKKA on rahvusvahelise koostvrgustiku EQAVET (European Quality Assurance in Vocational Education and Training, www.eqavet.eu) liige, mis toetab kutsehariduse kvaliteedi tagamise ssteemi vljaarendamist ja rakendamist ning riiklike kutsehariduse kvaliteedi tagamise tugikeskuste loomist. EKKA kutsehariduse hindamisekspert Marge Kroonme on EQAVET tgrupi liige, mis ttab vlja suunised kvaliteedi tagamise vrdlusraamistiku rakendamiseks kutsehariduse ssteemi ja ppeasutuse tasandil.

31

singapur VErSuS EEsti. krgharidusjuhtidE arvamusi ppErEisilt

Oktoobris toimus krgharidusjuhtide ppereis Singapuri, mille eesmrgiks oli saada levaade Singapuri krghariduse strateegilisest juhtimisest. Osavtjaid oli 20, nende seas avalik-iguslike ja eralikoolide ning riigi- ja erarakenduskrgkoolide rektorid, Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ning EKKA ttajad. ppereisi jooksul klastati muuhulgas Singapuri haridusministeeriumi, teadusarenduskeskust, erinevaid likoole, kutseppeasutust ning omalaadset innovaatilist krgharidusinstitutsiooni nagu Singapore Institute of Technology. Allpool on vljavtted osavtjate reisijrgsetest mtetest, mida petlikku Singapuris nhti.

Uued innovatiivsed krgharidusinstitutsioonid (Singapore University of Technology and Design, Singapore Institute of Technology) ja nende roll sealses krgharidusssteemis. Eriti viimasena nimetatud institutsiooni tegutsemisloogika viks tsist huvi pakkuda ka meie rakenduskrghariduse ppekavade lpetajatele magistrippe korraldamiseks, kus oleks vimalik kombineerida nii Eesti kui ka vlislikoolide vimalusi. Eesti vajaks ambitsioonikamat krgharidusstrateegiat, mis seaks eesmrgiks hariduse tmbekeskuse kujundamise. Ingliskeelse rahvusvahelise likooli loomine oleks sobiv vljakutse, Singapuri SUDT projekt on heaks eeskujuks. Kui sarnane projekt nnestuks realiseerida mne maineka likooliga (Stanford, MIT vmt), siis pakuks see kahtlemata huvi nii Skandinaavia, Lti, Leedu kui ka Venemaa lipilastele ja kujuneks tmbekeskuseks teadlastele/uurijatele. Ministeeriumil tasuks kaaluda analoogiliselt Singapuri haridusministeeriumiga nn rahvusvahelise nuandva paneeli (IAAP) moodustamist, mis ei ole ad hoc, vaid tunnustatud liikmetest koosnev regulaarselt koos kiv kogu, kelle arvamusel on vrtus, mida arvestatakse nii valitsuses kui ka likoolides.

Hariduse konoomika vastuvtuarvud planeeritakse lhtuvalt prognoosidest ja tstuse vajadustest. Vaatamata suureprastele rahalistele vimalustele katab Singapuri riik 80% lipilaste ppekuludest. Kik lipilased (nii kohalikud kui ka vlismaised) maksavad ppemaksu, mis katab 20% ppekuludest. Prast krgkooli lpetamist on neil kohustus ttada vhemalt kolm aastat Singapuris. Sellel eluperioodil loovad paljud noored pere ja see on olnud ks olulisi teid Singapuri rahvaarvu kasvatamiseks andekate krgharitud noortega.

32

EKKA

petajakoolituse selgepiiriline positisoneerimine teiste valdkondadega vrreldes. Ettevtluspraktika suur roll krghariduses. Krghariduse esimese taseme pe on alati seotud ettevttepraktikaga, selle vikseim kuuldud kestus oli 10 ndalat, suurim kaks semestrit 3,5-aastase ppeaja kohta. Fokusseeritus krgkoolid on vlja toonud prioriteetsed valdkonnad, millele eelkige keskenduda (Dont harvest there where people are already harvesting Nanyang Technological University).

33

akadEEmilisEd mobiilsustoEtusEd ja stipEndiumid

www.archimedes.ee/amk

34

DOKTORANTUUR VLISMAAL

Aastal 2010 jtkasime krghariduse arenduskeskuse mobiilsusbroo administreerimisel toetuste jagamist nii riiklike stipendiumiprogrammide kui ka Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi DoRa raames.

Ligikaudu 1,92 miljoni euroga rahastasime 850 tudengi ja ppeju pinguid vlismaal ning pea 640 000 eurot jagasime toetusi 200 vlismaalt Eestisse ppima asunud tudengile ja vlisppejule.

doktoRantuuR vlismaal
Riikliku koolitustellimuse stipendiumiga toetatakse tismahus doktoripinguid vlislikoolis. Selle raames pib 2010. aasta lpu seisuga vlismaal 66 doktoranti, doktorikraadi on erinevates vlislikoolides kaitsnud 40 doktoranti. 2010. aastal anti vlja heksa stipendiumit kogusummas 115 000 eurot (hinnangulised kulud 2010. aastal alustanud tudengite pingutele 2010/2011. ppeaastal). Stipendiumiprogrammi raames doktorikraadi kaitsnud stipendiaadid on prast lpetamisest asunud tle erinevates Eesti likoolides ning teevad seal peaasjalikult ppejutd.

35

doktorantuur vlismaal york

Eerik Jks, Eesti Kirikute Nukogu teadur, Yorki likooli muusikateaduste doktorant aastatel 2004-2010
Doktoripe Yorkis erines suuresti minu ettekujutusest. Olin harjunud kuulma Eesti krgkoolide doktorante rkimas, kuidas nad palehigis ainepunkte koguvad, et saada tis kohustuslik kaasavara doktorippe lpetamiseks. Yorki likoolis on doktorant sna iseseisev kui inimene on judnud doktorippesse, peab ta olema suuteline nitama initsiatiivi ja iseseisvust ning range formaalne kontroll vib selle juures hoopis prssivalt mjuda. Vimalusi on palju, aga kuna gruppide suurus on piiratud, siis saavad ainult kiiremad registreerujad osa parimatest koolitustest. Seega peab doktorant tsiselt oma ppeprogrammiga tegelema. Kuna ainepunkte ei koguta, vib jda mulje, et doktorandil on mnus vimalus laiselda. Seda siiski mitte iga ppeaasta lpus koguneb mitteformaalse olekuga akadeemiline kogu nimega T hesis a d visor y p an el ja kuulab teed rbates, millistel koolitustel doktorant on osalenud, mida lugenud, mida kirjutanud. Komisjon annab doktorandile sellest lhtuvalt omapoolsed soovitused edasiseks tegevuseks. Kige tugevam motivaator on tsiasi, et kik doktorandid immatrikuleeritakse magistrantidena. Kui doktorant ei suuda kahe aasta jooksul komisjoni veenda, et tal testi on eeldusi olla doktorant, siis ta lihtsalt ei saa magistrandist doktorandiks. Tal jb kool pooleli vi omandab ta jrjekordse magistrikraadi. Mina kogesin Yorki likoolis esimest korda vga selgelt, et ppejud, kogu teaduskond ning lpuks ka vitekirja oponendid on minu partnerid, mitte minu kontrollijad. Doktorantuur on stimuleeriv intellektuaalne protsess, mis valmistab inimese ette iseseisvaks akadeemiliseks eluks. Vitekiri ise on ks projekt, mida selle protsessi kigus tehakse. Minu kuldavrt juhendaja dr Nicky Losseff rhutas korduvalt, et vitekiri on valmis siis, kui seal on kaitsmiseks piisavalt materjali. Ta selgitas, et doktorant ei vida sellest, kui ta sulgeb ennast liiga kauaks vitekirja mahu kasvatamisse ja lpmatusse viimistlemisse, pdes sellest teha elutd. Prast vitekirja kaitsmist peab akadeemiline elu algama, mitte lppema. Tihtipeale kurdetakse, et vlismaal ppimise toetamisse suunatakse liiga vhe raha. Mina selle vitega ei nustu. Ilmselt ei ole Eestis seda tegevust veel kunagi nii mahukalt toetatud ja SA Archimedes on nende vahendite targal kasutamisel ra teeninud krge tunnustuse. Loomulikult oleks kigil hea meel, kui vahendeid oleks veelgi rohkem, aga ma ei ole veel kohanud htegi tsist probleemi, mille saaks lahendada ainult rahastamise mahu kasvuga. Kui Sa iganes soovid leida vahendeid oma pingutele ja Sa koged raskusi, siis kige olulisem on veenduda, kas Sinu pingud on Sulle lihtsalt karjr vi seiklus vi asendustegevus vi on see testi Sinu inimeseks olemise viis. Kui Sa tunned ra, et see on Sinu inimeseks olemise viis, siis ra lase mitte kellelgi endale vastupidist vita. Inimene, kes on judnud sellise ratundmiseni ei ole peatatav ja varem vi hiljem ta leiab vimaluse hariduse omandamiseks. ra mitte kunagi lpeta rahataotluste kirjutamist, isegi siis, kui tenosus toetust saada on pea olematu. Kui Sa annad alla, siis see thendab, et soovitav haridus ei ole tegelikult Sinu inimeseks olemise viis ja seetttu ei ole ka mtet selle nimel nii tohutuid pingutusi teha. Kui Sa aga alla ei anna, siis juad varem vi hiljem sihile. Mina judsin.

36

DOKTORANTUUR VLISMAAL

doktorantuur vlismaal pariis

viivian Jemets, Tartu likooli teadur, universit Paris-Sorbonne kultuuriteooria doktorant aastatel 2004-2010
Pariisist on saanud minu kodulinn ning Universit ParisSorbonne on minu alma mater, ppisin seal kokku 8 aastat. Kaitsesin seal magistri- ja doktorikraadi, he likooli kahes erinevas teaduskonnas. Pariisis ppimine on akadeemilise vaimsuse ja vabaduse ideaal: iga pev toimub arvukalt teadusritusi ning doktorandid on kikjal teretulnud. likoolidevaheline koost on vga tihe, suur osa teadusritusi toimub likoolide koosts ja on vlja kasvanud teadlaste isiklikest kontaktidest, mitte rektorite tasemel koostlepetest. Sinna on Eesti likoolidel veel pikk maa areneda. lipilased kivad vga aktiivselt konverentsidel ja teaduspevadel, mida Eestis palju ei ne, meie tudengid tegelevad rohkem ainepunktide kogumisega. Ka esmakursuslane julgeb maailmakuulsale esinejale ksimusi esitada. Ma austan prantsuse likoolirahva julgust enda ja teiste iguste eest seista, neid valju hlega ja avalikult esitada. Imetlesin oma koolikaaslasi, kes Sorbonnei hoone ndalateks barrikadeerisid, et valitsuse hariduspoliitika vastu les astuda. Eestis ei osale likoolirahvas aktiivselt seadusloomes ning ei pea hiskonnakriitilist analsi enda oluliseks missiooniks. Eestisse tagasi tulles tuli paratamatult uuesti siinse hiskonnaga kohaneda, sest selle ajaga oli palju muutunud ning ka mina ise olin harjunud teistsuguse kultuuri ja asjaajamisega. Mul ei olnud Eestis akadeemilisi sidemeid, sest minu uurimisteema ei ole Eesti likoolides eriti levinud. Kellel on kindel tahtmine prast kraadipet Eestisse tagasi tulla, peaks ka pingute ajal pdma Eesti kolleegidega kontakte luua, niteks kia siin konverentsidel ja avaldada artikleid kohalikes ajakirjades. Prast aastatepikkust eemalolekut on raske Eestis erialast td leida, kui keegi kohalikest selle eest ei seisa. Jreldoktori grant on ks vimalus tagasitulekuks. Kui vhegi vimalik, elage kasvi aastake likoolilinnakus, mitte oma korteris. Mina elasin kolm aastat hiselamutes, kus minu koridorinaabriteks olid doktorandid ja teadlased kikjalt le maailma, kikidelt erialadelt. Paljud riigid maailmas on nd minu jaoks kellegi ngu, seostuvad kellegi looga. Ja igal mandril on teadlasi vi ppejude, kelle jaoks Eesti on minu ngu. Vlisriigis ppimine ei anna ainult haridust, vaid ka teistsuguse mistmise maailmast. Me toome selle Eestisse tagasi ja petame oma lastele, et vett ei tohi raisata, sest onu Bakary maal on vett vhe, ja me peame hindama oma vimalusi ppida, sest tdi Fati maal ei saa paljud lapsed koolis kia. Me neme probleemide phjusi ja lahendusi teise nurga alt, kui need, kel selline rahvusvaheline elukogemus puudub. Ja leppige sellega, et kui tulete tagasi, siis vike igatsus oma likoolilinna, ppejudude ja sprade jrele jb ikka hinge kriipima. Kui igatsus liiga suureks lheb, siis minge uuesti tagasi!

37

nooRE pEtlasE stipEndium

Toetatakse vrskeid keskkoolilpetajaid, kes asuvad ppima mne vlislikooli esimesel kursusel. 2010. aastal anti vlja rekordarv stipendiume: kokku jagati noortele 10 stipendiumit kogusummas 32 000 eurot. Varasematel aastatel on stipendiume jagatud maksimaalselt 4-5 keskkoolilpetajale.

38

KRISTJAN JAAK JA DORA

kRistjan jaagu ja doRa stipEndiumid

Kuni aastapikkuseid lhetusi rahastavaid stipendiumiprogramme on mobiilsusbroo pakutavate seas neli: riigi rahastatavad Kristjan Jaagu tasemeppe ja osalise ppe stipendiumid ning Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi DoRa tegevused 6 ja 7. Neist kolme raames saab vlismaale ppima minna semestriks, tasemeppe raames vib tudeng vlislikoolis viibida kuni he aasta. Tasemeppe stipendiumikonkurss on nimetatud programmidest jtkuvalt suurima konkursiga igal aastal laekub taotlusi 80 ringis, neist toetuse saab kolmandik taotlejatest. Kuni 21 peva kestvale lhetusele minekuks on magistrantidel, doktorantidel ja noortel ppejududel kaks toetusvimalust: riiklikult finantseeritav Kristjan Jaagu vlissidu stipendium ning ESF programmi DoRa tegevuse 8 stipendium. Kristjan Jaagu vlissidu stipendiumit jagatakse juba 2003. aastast konkursiphiselt ning tegemist on jtkuvalt vga populaarse programmiga. Niteks jagati 2009/2010. ppeaastal vlja 122 stipendiumit, taotlusi aga laekus kordades rohkem. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava DoRa programmi tegevus 8 kivitus 2008. aastal ning selle vahendeid kasutatakse samuti hoogsalt hes ppeaastas jagatavate stipendiumite arv on ligikaudu 700. Enamjaolt kidi lhiajaliste lhetuste kigus vlismaal konverentsil ettekandeid pidamas, aga ka raamatukogus tl vi lhiajalist uurimistd tegemas. Nii pikemate kui ka lhemate lhetuste puhul on popimad sihtriigid lbi aegade olnud Soome, Rootsi, USA, Suurbritannia, Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa. Lhemate lhetuste puhul ei ole harvad ka eksootilised sihtkohad nagu Hiina, India ja Tai.
MEEK 12,00 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00
STIPENDIUME

MEEK 6,00 5,00 4,00 3,00 2,00 1,00 0,00

STIPENDIUME

2,6
47

4,6 5,2
81 76

2,5
40

5,3
74

2,9
49

2,1

2,0

5,3 6,0 5,2

34 34 34

34

31

DoRa T6

DoRa T7

KJ osaline pe KJ tasemepe

2008/2009. a

2009/2010. a

2010/2011. a

7,50 10,69 9,77

492 673 680

1,70

1,90

1,57

117

120

108

DoRa T8

KJ vlissit

2008/2009. a

2009/2010. a

2010/2011. a

39

vlisppEjududE kaasaminE
ESF programmi DoRa tegevuse 2 raames on vlja jagatud 40 vlisprofessori kohta. 2010. aastal alustas neist td 13. 2010. aastal oli tegevuses kulunud summa suuruseks 671 000 eurot.

RahvuskaaslastE programm
Programmi raames toetakse vliseesti noorte pinguid Eesti avalik-iguslikes likoolides, riiklikes rakenduskrgkoolides ja kutsehariduskeskustes. ppeaastal 2010/2011 on rahvuskaaslaste programmi kaasatud 30 vliseestlast, kellele jagati stipendiume 147 000 euro eest.

doktoRantuuR EEstis
Eesti likoolidesse on asunud ppima 60 vlisdoktoranti, kes on Eestisse tulnud kas ESF programmi DoRa tegevuste 4 ja 5 vahendusel vi siis vlisdoktorantide programmi raames. Kokku on stipendiume makstud ligikaudu 384 000 euro eest. Enim doktorante on Eestisse teadustd tegema tulnud Venemaalt, aga doktorante on ka Bangladeshist, Koreast ja Tansaaniast.

40

KRISTJAN JAAK JA DORA

dora panus FolkloristikassE

lo valk, Tartu likooli eesti ja vrdleva rahvaluule professor
Rahvusvaheline tkeskkond rikastab igat teadussuunda, kuid tnapeva folkloristikas on see lausa hdavajalik. Ammu rahvuslikud piirid letanud rahvaluuleteadust seovad uurimisprobleemid, analsimeetodid ja phimisted, ka uurimisaineses on suur kultuuridevaheline hisosa. Paljuski tnu DoRa programmile on T eesti ja vrdleva rahvaluule osakonnast kujunenud doktorippe keskus, kus kohtuvad sellised kultuurid, keeled ja teadustraditsioonid, mis on varem ksteisele kaugeks jnud. Nii on meie klalisdoktorantide hulgas India plisasukate esindajaid, kelle etniline staatus on vrreldav soome-ugri vhemustega Venemaal. 2010/2011. ppeaasta seminarides oleme arutanud ka Assami, Sloveenia, Trgi ja Valgevene doktorantide uurimisteemasid. 2011. aastal ootame uusi klalisdoktorante Ameerika hendriikidest, Bulgaariast, Leedust ja Indiast. Kuigi pealtnha on nende maade rahvakultuurid pris erinevad, on etnilise, sotsiaalse ja temaatilise kirevuse varjus palju sarnast. Globaliseeruvas maailmas sveneb teadlaste huvi kohalike ja piiratud levikuga traditsioonide vastu, niisamuti uuritakse folklooriprotsesse, mida kujundavad tnapevane linnakultuur ning massimeedia, jlgitakse uute primusrhmade ning anrite teket, analsitakse maailmavaatelisi ning hiskondlikke muutusi. Meie klalisdoktorant Sadananda Singh Indiast on aastaid ppinud auvrt guru juhendamisel Manipuris, kuidas esitada oma rahva kangelaseepost, kuid ta kuulub ka esimesse folkloristide plvkonda, kes on asunud seda suulist primust koguma ja uurima. Faguna Barmahalia uurimisteemaks on boro rahva etnilise usundi suhe hinduistliku petusega, Margaret Lyngdoh on svenenud khasi mtidesse, rituaalidesse ja maagilistesse praktikatesse, mille dokumenteerimine on alles algjrgus. Klalispingud esimesena lbinud Kailash Dutta on ndseks esitanud Gauhati likooli rahvaluule osakonnas oma vitekirja, mille teemaks on he Assami himu, thengal katarite rahvakultuuri jtkuv elavnemine ja sellega kaasnev hiskondlik-poliitiline liikumine. Seda uurimust rikastab peatkk sarnastest protsessidest Eestis setu rahvakultuuri nitel. DoRa klalisdoktorandid said 2010. aasta septembris osa T folkloristide vlitretkest Kihnu saarele, kus jagasid avastamisrmu koos Eesti tudengitega. Nad on vtnud osa T etnoloogia ja folkloristika lipilasorganisatsiooni NEFA tegemistest ja elanud Tartule omast tudengielu. Nad on esinenud mitmetel konverentsidel ning jaganud siinmail haruldasi teadmisi oma kultuuride kohta, ppides samas tundma rahvusvahelist folkloristikat ning Eesti rahvaluuleteaduse osa selles. Kindlasti seob koos veedetud tine aeg Eesti ja vlisdoktorante pikkadeks aastateks, aitab valmistada ette hisprojekte ning kujundada rahvusvahelise folkloristika ldilmet mitmekmne aasta prast, kui praegustest noortest uurijatest on saanud eriala juhtivad teadlased. Tnu DoRa programmile on doktoripe saanud uue hingamise ja kvaliteedi, millest loodetavasti saavad osa ka need vlisdoktorandid, kes alles kavandavad oma situ Tartu likooli vi kes pole siinsetest vimalustest veel kuulnudki.

41

vlismagistRandid EEstis
Uue tegevusena hakati toetama vlistudengeid, kes soovivad ppida Eesti likoolides ingliskeelsetel magistrippe kavadel. 2010. aasta septembris alustasid Eesti likoolides pinguid esimesed 20 DoRa tegevus 9 stipendiaati.

EttEvtlusdoktoRandid
Edukas on olnud DoRa programmiline tegevus, mis toetab doktorippe lbimist koosts ettevtetega. Antud juhul on eesmrgiks praktilise vljundiga teadustegevus, mis panustaks Eesti ettevtete konkurentsivime suurendamisse ning tippspetsialistide ringi laiendamisse eelisarendatavates valdkondades. Nendeks valdkondadeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika- ja terviseuuringud. 2010/2011. ppeaastal alustas programmi raames doktoripinguid 19 doktoranti, kokku pib programmi toetusel 37 doktoranti.

pEtajakoolitusE stipEndium
2010. aastal oli eelistatud sihtgrupp loodus- ja tppisteaduste ning tehnoloogia petajakoolituse ppekavadel ppivad lipilased. Konkursile laekunud 237 taotluse hulgast otsustas stipendiumi nukogu eraldada 85 petajakoolituse stipendiumit ja 4 laulu- ja tantsupeo pedagoogilises protsessis osaleja stipendiumit kogusummas 113 030 eurot.

42

kRghaRidusE vlistuRundus
www.studyinEstonia.ee www.facebook.com/ studyinestonia

43

SA Archimedes vastutab Eesti krghariduse tutvustamise koordineerimise eest ja ttab tugevas partnerluses rahvusvahelist tasemepet pakkuvate Eesti krgkoolidega projekti Study in Estonia raames. Tegevusi viiakse lbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi DoRa tegevus 1 alt. 2010. aasta oli Study in Estonia jaoks kolmas hine tegevusaasta, mis oli rekordiline nii tegevuste arvult kui ka eelarve suuruselt. 2010. aasta olulisemad tegevused:

hiselt osaleti kokku 21 haridusmessil (Soome, Lti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Trgi, Hiina) ja kolmel vrgustikmessil (EAIE, NAFSA regionaalsed konverentsid ja messid). Valmis Eesti krghariduse vlisturunduse kontseptsioon ja korporatiivne visuaalne identiteet. Ttasime vlja uue formaadi otseturunduses vljapaistvate magistritaseme ppekavade baasil koostatud lhikesed pitoad. Eesti likoolide parimate ppejudude poolt lbiviidud pitubade eesmrgiks on krgetasemelise kuvandi loomine ja tipplikoolide huvi tekitamine koostks meie likoolidega. 2010. aasta aprillis toimusid Istanbulis animatsiooni ja filmi pitoad. Alustasime tutvumisreiside korraldamist Eestisse. 2010. aastal klastasid Study in Estonia kutsel Eesti krgkoole Trgi haridusametnikud ning Ukraina Novyi Kanal ajakirjanikud. Korraldasime hulgaliselt infopevi, seminare ja vastuvtte oluliste sihtgruppide esindajatele. Anti vlja ppimisvimalusi tutvustavaid materjale inglise, vene, soome, trgi ja hiina keeles. Alustati uue infoportaali www.studyinestonia.ee koostamist.

Sgisel viis Study in Estonia koosts Eesti paviljoniga EXPO 2010-l Shanghais lbi kuus pituba: sstev energeetika, kberkaitse, animatsioon, semiootika, tarkvaratehnoloogia ja film. Kokku osales ttubades ligi 100 tudengit Shanghai piirkonna vljapaistvatest likoolidest, mis andis vimaluse rkida noortega, kel meie pakutava vastu huvi ja kes viks Eestisse ppima tulla. 2011. aastal klastab parimate osalejate ja nende ppejudude delegatsioon Eestit.

44

kRghaRidusE aREnduspRogRammid
Sihtasutuses koordineerib krghariduse arenduskeskus

KRGHARIDUSE ARENDUSKESKUS
45

programm pRimus
primus.archimedes.ee
Primus on ajavahemikus 2008-2015 Euroopa struktuurivahenditest rahastatav programm, mida viib ellu SA Archimedes. Programmi eesmrgiks on toetada krgkooli ppe kvaliteeti ja tsta lpetajate konkurentsivimet. Eesmrkide titmiseks tehakse tihedat koostd 21 partneriga. Programmile Primus oli 2010 edukas aasta ja vrreldes aastaga 2009 sai tehtud rohkem ning eesmrgiprasemalt. heks oluliseks saavutuseks 2010. aastal oli kindlasti kogu programmi koostvrgustike edukas t korraldati kokkusaamisi ja seminare, kus vahetati parimaid praktikaid ning arutati valdkonna prioriteete. Olulisemad tulemused valdkonniti ppejudude petamis- ja juhendamisoskuste arendamine Programmi raames koolitati le 1600 ppeju. Oma petamispdevusi on ppejud tiendanud krgkoolididaktika, juhendamise, mentorluse ja e-ppe alastel koolitustel. Kogu aasta jooksul viidi lbi erinevaid kursusi rohkem kui 160 korral. Vrreldes eelmiste aastatega petas koolitustel rohkem vliskoolitajad ja toimus enam jtkukoolitusi. Programmi raames koolitati ja asus tle 20 uut mentorppejudu. Valmis ppeju pdevusmudel, mis aitab ppejul melda oma petamis- ja juhendamisoskustele ning planeerida koolitusi. Samuti valmis tegevuse raames neli uut krgkoolididaktika alast raamatut. Kvaliteetse pivljundiphise ppe arendamine Tutvustati esimest vljundiphiselt koostatud krghariduse kutsestandardit ning anti levaade kutsekvalifikatsiooniraamistikust ja ppekavade osast selles. Programmist toetati rohkem kui 399 ppekava pivljundi arendamist. Kaheksa krgkooli lpetas edukalt protsessi Kvaliteedijuhtimine krgkoolis ning valitud parendustegevusest lhtuvalt jtkati nende elluviimist. Uut kvaliteedijuhtimise protsessi alustas kuus uut krgkooli. Samuti jtkus koolitus Vljundiphine ppekava krghariduses, mille 2010. aasta lpuks lbis 46 ppekavaarendusega tegelevat inimest. Valdkonna arendamiseks moodustati erinevaid trhmi ning toimusid mitmed seminarid. Ttati vlja krgkooli kvaliteedijuhtimise jtkuprotsessi materjalid, koolitusmoodul Praktika krgkoolis ja selle ppematerjalid ning ettevtlusppe pivljundid ja moodul mittemajanduserialade ppejududele. VTA rakendamise kvaliteedi arendamine 2010. aastal jtkusid mitmed eelmiste aastate tegevused, kuid juurde tuli ka mitmeid uusi ja pnevaid arengusuundi. Valmisid VTA phimtted, mille eesmrk on tagada htlane VTA arengutase ja kvaliteet kikides partnerkoolides ning mis on praeguseks liidetud ka rakenduskrgkoolide kvaliteedileppega ning need on aluseks ka mitmetele jrgnevatele tegevustele 2011. ja 2012. aastal.

46

PRIMUS

Esmakordselt viidi lbi VTA ndal, et laiemalt tutvustada VTA vimalusi. Krgkoolides toimusid kigile huvilistele avatud VTA-alased infopevad. Huvilistel oli vimalus osaleda individuaalnustamistel, avatud VTA loengutel ning eneseanalsi kursustel, mis on abiks pitu analsimisel ning selle rakendamisel edasistes pingutes. Tegeleti ka hindajate poolega Amsterdami Tehnikalikooli VTA hindajate koolitajad viisid lbi koolituse Eesti ppejudude koolitajatele. Strateegilise juhtimise suutlikkuse tstmise toetamine krgkoolides Mrksnadeks olid arutelu ja koost, seda nii krgkoolide vahel kui ka krgkoolide siseselt. hiselt arutati aktuaalseid krgharidusprobleeme nagu ppekavade dubleerimine, rahvusvahelistumine, VTA jne. Rgiti ka ESF-i vahendite thusamast kasutamisest krghariduse arendamisel. Suurt diskussiooni tekitas krgetasemeline rahvusvaheline seminar likoolide juhtimise ja rahastamise teemal ning aasta heks tippsndmuseks oli kindlasti Tartus toimunud krgharidusfoorum Euroraha ja kvaliteet. Programmi toel on toetatud enam kui 120 koolitust vi seminari, kus on olnud vimalik tiendada oma oskusi ning teadmisi valdkondades, mis toetavad programmi elluviimist, nt aja- ja projektijuhtimine, ressursside planeerimine, koosolekute juhtimine jne. Uuringute ja analside lbiviimine 2010. aastal lppes kolm uuringuprojekti, mille raames viidi lbi seitse analsi, avaldati viis publikatsiooni ja valmis ks trkis. Ka veel kimasolevate uuringuprojektide raames valmis jooksvalt mitmeid analse, alauuringuid ja raporteid.

Hea on tdeda, et meie haridusuurijad on heal rahvusvahelisel tasemel, mida kinnitab avaldatud ja avaldamiseks esitatud publikatsioonide arv 22. Mitmed uuringud on saanud rahvusvahelist tagasidet ning nende vastu on tundnud huvi ka vlislikoolid. 2010. aastal esitati 20 uuringuideed, mille seast valiti vlja seitse ideed. Ekspertkomisjon soovitas osaliselt toetada viit projekti. ppija toimetuleku toetamine Aasta thtsaimateks mrksnadeks olid kursus ppimine krgkoolis ning erivajadustega lipilaste stipendiumissteem. Esmakursuslaste toetamiseks korraldati krgkoolides ka eelndalaid jm sissejuhatavaid ritusi ning anti vlja tudengiteatmikke. heksas krgkoolis toetavad tudengite sisseelamist kaaslipilastest tuutorid, kes Primuse toel on lbinud erikoolituse. Kui 2010 kevadsemestril sai Primuse stipendiumi 55 erivajadusega lipilast, siis sgissemestril oli taotlejaid juba le 80 ning stipendiaate 69. Erivajadusega ppijate tugevale pimotivatsioonile viitab tsiasi, et kik kevadised stipendiaadid jtkavad pinguid katkestanuid ei ole. Lisaks nustamistehnikate koolitustele ttati pi- ja karjrinustajate erialase pdevuse tstmiseks vlja karjrinustamise baaskursus.

47

primus rgiB. mis paistis silma, mis ji krva

Jakob Kbarsepp, Tallinna Tehnikalikool
Silmapaistvaimaks tulemuseks seoses programmiga on krgkoolidevahelise koost svenemine. Koost jtkumise peaks tagama vrgustumine programmi iga alategevuse sees. Tallinna Tehnikalikoolile oli programmist suur tugi valmistumisel institutsionaalseks akrediteerimiseks, sh sisemise kvaliteedissteemi edasiarendamisel. petamise teemalauas kerkinud ksimustele mis roll on kanda ppejul, kui ta ise on ppija muutuvas petamisksitluses, kas ppejul ppijana on igus teha vigu, kuidas tagada ppejudude jrelkasv ja kes on sillaks vrtuste ja heade tavade edasikandmisel otsib vastuseid ka oma esimesi samme tegev mentorlusprogramm krgkoolides. Olenemata vastuste varieeruvusest svendab mentorppejuks olemine austust ppeju ameti vastu ja aukartust petamise ees.

Virve Transtok, Lne-Viru Rakenduskrgkool

2010. aastal ttasime VTA phimtete trhmas vlja htsed VTA eesmrgid ja phimtted, mis on leidnud tnaseks rakendust nii krg- kui ka kutsehariduses. Oma koolis oleme 2010. aastal suutnud kivitada toimiva VTA protsessi, koolitanud nustajaid ja hindajaid. Isiklikult oli mul suureprane vimalus osaleda Hollandi koolitajate koolitusel ning sealt saadud STARR(T) meetodi phimtteid pame rakendada oma koolis keerukamate ja tkogemusel phinevate VTA taotluste hindamisel.

Marika Tamm, Eesti Infotehnoloogia Kolled

Silmapaistvaim sndmus 2010. aastal oli krgharidusfoorum Euroraha ja kvaliteet: sravad ja mtlemisainet pakkuvad ettekanded ning teemalaudade arutelud, kus mrksnadeks projektiphisus, jtkusuutlikkus, petamise kvaliteet.
Krgharidusfoorum 2010

48

PRIMUS

Hanna-Stella Haaristo, Eesti lipilaskondade Liit

Eesti lipilaskondade Liidu jaoks oli 2010. aastal Primusega seoses kige olulisemaks sndmuseks kindlasti meie uuringuprojekti iglane ligips krgharidusele Eestis lbiviimine ning selle tulemusi tutvustava trkise Missugune on Eesti lipilaskond? vljaandmine. Tehtud uuring on vga vajalikuks ja oluliseks sammuks krghariduse sotsiaalse dimensiooni arendamisel Eestis, andes phjaliku levaate iglase ligipsu problemaatika hetkeolukorrast ning esitades erinevatele osapooltele poliitikasoovitusi olukorra lahendamiseks. Uuringutulemused on saanud vga oluliseks tvahendiks Eesti lipilaskondade Liidule ning meil on hea meel tdeda, et nendele toetuvad ka paljud teised haridusmaastiku huvigrupid.

Piret Tatunts, Tartu likool

Loen 2010. aasta suurimaks kordaminekuks ainekursuse ppimine krgkoolis valmimist ja lbiviimist. Tartu likoolis sgissemestril toimunud ainekursusele oli lipilaste tagasiside vga hea, kusjuures paljud tid esile just kursuse praktilisust. Ainekursusel osales kokku 47 lipilast. Lisaks sellele rmustab mind vga, et Primuse programmi toel ngi ilmavalgust esimene eestikeelne ppimist toetav raamat tudengitele ppimine krgkoolis. Tudengi ksiraamat. Ktte saime selle kll 2011. aastal, aga suurem t tehti ju 2010. aastal. Selle raamatu vastu ei tunne huvi mitte ainult lipilased, vaid ka ppejud. Ainekursus ja raamat koos aitavad kindlasti tudengitel pingutest maksimumi vtta.

Krgharidusfoorum 2010

49

programm Eduko
eduko.archimedes.ee
Eduko on ajavahemikus 2009-2014 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja petajakoolituse edendamise programm, mille eesmrgiks on tugevdada Eesti haridusteadust ning kindlustada haridusteadlaste ja petajakoolituse ppejudude jrelkasv. Programmi eesmrkide titmise nimel ttavad heskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool ja Tartu likool. Olulisemad tulemused valdkonniti ppejudude jrelkasvu tugevdamine ja doktorippe arendamine Rahastati kuue haridusteaduse doktorandi ppima asumist doktorantuuri lisappekohtadel (neli Tallinna likoolis ja kaks Tartu likoolis). Kik doktorandid osalevad Eduko raames finantseeritavates uuringu- ja analsiprojektides. Haridusteaduse edendamine lbi uuringute ja analside 2010. aastal toimus uus uuringu- ja analsigrantide taotlusvoor, rahastada otsustati kahte uuringut ja kahte analsi mahus 575 000 eurot. Uuendusena viidi taotlemisel sisse ideekavandite voor, kuhu esitati 28 ideed, taotlusi kirjutama ja esitama lubati komisjoni otsusega neist kuus. Kikide programmist Eduko rahastatud uuringute ja analsidega saab tutvuda aadressil eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud

petajakoolituse suvekool 2010

Alo Loke, Tartu likool petajakoolituse suvekool on ehe nide kujunevast traditsioonist, mis on kasvulavaks tulevastele petajakoolituse tippudele. Seal sulanduvad vrdseteks nii ppejud, noor petaja, lipilane kui ka vrskelt alustav rebane. Pevad on tis pikitud haaravaid loenguid ja ttube, mis vahelduvad toredate seiklusmngude ja sotsialiseerumisega. Suvekool tekitab snergiat, annab inspiratsiooni ning viib mtted ja loovuse lendama. 2010. aasta suvekool on selle kige ehe nide. Teemadest tegid ilma enesekehtestamine, kujundav hindamine, meeskonnat ning see kik pdis ambitsioonikalt unistamisega. Sedakorda sai suvekooliga kokku ka ainepetajate seminarisari. Samaaegselt oli programmis hine osa Eesti Arstiteaduste lipilaste Seltsi ja Eesti Sotsiaalteadlaste lipilaste Liiduga. hiskonna tusev vrikas kiht pani sellega aluse tihedale koostle parema tuleviku loomisel. Jrjekorras kolmas suvekool on juba lhenemas. Korraldajad lubavad osalejatele elamust, mis haarab kiki keharakke.

50

EDUKO

petajakoolituse ppekavade anals ja arendamine ppekavaarenduse vajaduste vljaselgitamiseks toimusid partnerkrgkoolide lesed kohtumised ja kogemusvahetusreis Helsingi likooli, mille tulemusena valmisid edasise arendust aluseks olevad petajakoolituse ppekavade arendamise phimtted. Esmappe muutmise vajaduste kaardistamiseks koostati kogumik petaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21. sajandi algul. ppemetoodika ja -sisu uuendamine ning inimressursi arendamine 2010. aastal toetasime 159 petajakoolituse ppeju koolitust (nt tegevusuuring, pivljundid, SMART-board), 37 ppeju konverentsiklastust ja 93 ppeju jt vliskogemusreisil osalemist ja 4 projekti mahus 25 000 eurot esmakordselt toimunud innovatiivsete ideede konkursi raames. Trkist ilmusid niteks prof Eve Kikase toimetatud ppimine ja petamine esimeses ja teises kooliastmes ja Imbi Henno koostatud Rahvusvaheliste vrdlusuuringute TIMSS 2003 ja PISA 2006 ppetunnid. Kik ilmunud trkised on kttesaadavad ka elektrooniliselt aadressil eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid

Analsigrant MEVA (Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides)

Kristi Vinter, Tallinna Pedagoogiline Seminar MEVA uurimisrhma philesanne oli kaardistada meediakasvatuse hetkeseis Eesti lasteaedades, petajate thelepanekud vimalikest meediamjudest rhmaruumis ning arusaamad meediakasvatusest, mis andis lhtekoha meediakasvatuse kui uue valdkonna integreerimiseks petajakoolitusse ja lasteaiapraktikasse. Uurimismeeskond koondas uurijaid Tallinna Pedagooglisest Seminarist, Tartu likoolist ja Tallinna likoolist. Vastastikku rikastavaks ja eriliseks tegi koost erinevate distsipliinide (kasvatusteadused, ajakirjandus ja kommunikatsioon, sotsioloogia), osalejate kogemuste ja kompetentside hendamine ja snergia tekkimine. Uurimisprojekti suurimateks saavutusteks vibki pidada meeskonna suureprase koost ja uurimist praktilise vljundiga tulemusi, mis letasid meeskonnaliikmete ootused mitmekordselt. Tulemustest lhtuvalt on saanud alguse juba uus projekt, kus ttatakse vlja uurimusest ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks praktilisi lahendusi (ppefilm meediakasvatuse nitlikustamiseks petajakoolituses ja selle analsijuhised, filmist lhtuvad nidistegevuste kavad lasteaedadele ja sisend koolitajate vrgustiku kujunemiseks).

51

petajakoolituse juhtimise ja kvaliteedi hindamise arendamine 2010. aastal valmis petajakoolituse juhtimisssteemi anals, mille eesmrgiks oli vlja selgitada petajakoolituse juhtimise probleemid ja teha asjakohaseid muudatusettepanekuid petajakoolituse juhtimise parandamiseks. Analsi lpparuandega saab tutvuda siin: eduko.archimedes.ee/kvaliteet-ja-juhtimine Septembri lpus korraldasime Tallinnas vrgustiku petajahariduse poliitika Euroopas (Teacher Education Policy in Europe, TEPE) rahvusvahelist aastakonverentsi teemal Kvaliteet petajahariduses. Teavitust ja koost soodustamine Korraldasime teist aastat Hea petaja kuud, milles osales le 200 kooli (www.opetajakuu.ee). Hea petaja kuu avalk toimus 01.10.2010 le-eestilise muusikatunniga, laulu vttis les ka haridus- ja teadusminister Tnis Lukas.

Raadiosaatesari KoolOn
Maiki Voore, Tallinna likool Mis see kool siis on kas lihtsalt ks maja linna keskel, olgu siis sammastega vi ilma? Kuku raadio toimetaja Kristel Kossari vedamisel paotas KoolOn 24 saate kigus erinevate teadustemplite uksi ning uuris asjatundjatelt jrele. Saadete kigus oli kne all kik hariduse ja ppimisega seotu teemaks tulid e-pe, keelekmblus, loovharidus, petajahariduse kvaliteet, haridusega seotud seadusandlus, Hea petaja kuu ning palju muud. Tekstis kasutatakse koolonit teatavasti selgitava lauseosa ees, nii olid ka KoolOni saated tidetud selgituste, arutluste ja nidetega elust enesest ning sna said inimesed nii klassi eest kui ka koolipingist. KoolOni snnile andis tuke 2009. aastal Tallinna likoolis thistatud Eesti petajahariduse 90. aastapev ning selle osana valminud petajahariduse legendaarseid persoone tutvustavMentorite sari Vikerraadios. Legendaarsed petlased nagu Lembit Andresen, Inge Unt, Mati Hint, Aksel Telgmaa jt heitsid Eesti hariduselule pigem tagasivaatava pilgu, ent teliste mentoritena hutasid alati esitama ksimusi. Seda noor KoolOn teebki esitab ksimusi ja otsib vastuseid. Otsib jrjepidevalt sari jtkab Kuku raadios ka 2011. aastal. eduko.archimedes.ee/koolon

52

mittEfoRmaalnE haRidus ja nooRsoot

Sihtasutuses koordineerib Euroopa Noored Eesti broo
euroopa.noored.ee mitteformaalne.ee

53

kodanikuharidusE programm EuRoopa nooREd

euroopa.noored.ee
Uued trendid ja suurenenud mahud 2010. aastal esitati Euroopa Noored Eesti broole 259 taotlust. Esitatud taotlustest 139-le eraldati toetust htekokku 1,68 miljonit eurot. Eestis toetatud projektides osaleb kokku 4285 noort, mis on eelmise aastaga vrreldes pea kaks korda rohkem (2009. aastal osales programmis 2205 noort). Fookus noortele totsijatele 2010. aastal ksitlesid 29% projektidest noorte thive teemat ning mitmed projektid (19%) kaasasid otsese sihtgrupina noori totsijaid. Lisaks programmis toetatud projektidele oli 2010. aasta ks knekamaid algatusi noorte totsijate koolitusprogramm Tulen turule. Koolitustel osales 2010. aastal toetas Euroopa Noored 16 noort. Pikaajalise kolmeosalise pidades oluliseks rhutada Eesti Eesti broo 67 inimese osalemist koolitusprogrammi tulemusena hiskonna tasakaalustatud 33 rahvusvahelisel koolituselarengut ja Eestis elavate noorte olid koolituse lbinud noored seminaril erinevates Euroopa, sh vrdset ligipsu erinevatele eneseteadlikumad, positiivsema EL-i naabruspiirkondade riikides enesetiendusvimalustele, seahoiakuga tturu vimaluste ti programmi Euroopa noored (2008. aastal kis Eestist 80 osalejat suhtes ning omandanud teatud 2010. aasta riiklikeks prioriteeti36 koolitusel, 2009. aastal 60 osapdevused, mida saab edaspidideks noored totsijad, maa- ja lejat 31 koolitusel). Vliskoolitustel ses elus rakendada. Koolituse vikelinnanoored, puuetega ja osalemiseks avaldas eelmisel kigus valminud video-CV-de terviseprobleemidega noored aastal soovi ligi 200 inimest. 2010. andmebaas on osalenutele ning riigikeelt mittevaldavad kalendriaasta jooksul on ENEB-i noored. programmi raames heaks hppelauaks tturule ettevtmisel Eestis toimunud toetust saanud 139 projektist ning samas kasulik nide uud58% kaasasid erivajadustega ja 36 koolitust, kus osales ligikaudu sest meetodist, mida noorsoovhemate vimalustega noori. 749 noort ja noorsoottajat. tst kasutada saab. Koolitusel heks prioriteediks seadis broo osalenud noortest on tnaseks 2010. aastaks sihtgrupi laiendamise, pakkudes koolitusmitmed juba t leidnud, teised jtkavad koostd vimalusi noortele, kes pole varem aktiivselt noorsoots tvarjukogemust pakkunud spetsialistidega, otsivad osalenud. vimalusi programmi Euroopa Noored toel vlismaal

54

EUROOPA NOORED

vabatahtlikuna tegutsemiseks, plaanivad alustada edasisi pingud vi oma ettevtet. euroopa.noored.ee/tulenturule Lisaks totsijatele toetas ENEB jtkuvalt ka teisi sihtgruppe, pakkudes erinevaid toetus- ja infotegevusi nii maa- kui ka vikelinna noortele, vhemusrahvustele ning erivajadustega ja terviseprobleemidega noortele. Kige enam kaasasid projektid noori, kes on seotud geograafiliste vi majanduslike takistustega ning noori, kes seisavad silmitsi sotsiaalsete probleemidega. Aastatel 2008-2010 lbi viidud projektide osalised kogunesid 5. novembril tnupevale, kus analsiti projektides pitut ja tunnustati parimaid projektitegijaid. Tnupeval osales le 100 projektitegija. Lisainfo: euroopa.noored.ee/tanupaev Aasta kokkuvte videopildis 2010. aastal valmis aastaraamat veebiformaadis, kus nii projektinited kui ka muid tegevusi kajastati videointervjuudena. Aastaraamat vitis programmi Euroopa Noored rahvuslike broode infottajate vrgustiku IOST 2010 konkursil parima veebitoote auhinna. euroopa.noored.ee/aastaraamat2009

55

snna vElokuur
Tuuli Trikkant, projektijuht
Snna Velokuur on kohalik noortealgatuse projekt, millele aitasid kaasa programm Euroopa Noored, Kohaliku Omaalgatuse programm, Ruge Vallavalitsus, MT Prmivabriku Tkoda, MT Snna Kultuurimis ja lugematul hulgal asjast huvitatud inimesi. Tegemist oli alternatiivset ja tervislikku mtte- ja liikumisviisi propageeriva projektiga, kus vrtustati kelist tegevust (rataste parandamine), vana hoidmist (vanade rataste kultuur) ja pti thelepanu tmmata ksikisiku rollile nii Eesti kui ka Euroopa hiskonnas (loengud, filmihtud, rattamatkad). Projekti idee sai alguse levabariigilisest algatusest Eesti Rattarikkaks, kus sarnane vanade rataste tkoda loodi Tartus. Snna Velokuuri taga on seltskond ettevtlikke noori, kes huvituvad just vanadest n- iseloomuga ratastest. Enamasti iseppinud mehaanikutele teeb heameelt igasugune rattakraam. Augustis korraldatud levrumaalisel vanade rataste kogumisretkel veti vastu nii raame kui ka ainult vikest kummilappimist vajavaid kaherattalisi. Mida oli vimalik parandada, need parandati, mida aga mitte, need jvad ootama uusi rakendusi lennumasinate vi lillebukettidena. Projekti kigus toimunud rituste loengute, filmihtute, arutelude, pitubade, rattaretkede ja festivali kaudu osutati alternatiivile, kuidas lbi igahe panuse on vimalik muuta maailma. Maailma muutmine ei olnud eesmrk, vaid soov nidata globaalsete probleemide lahendusi alustades iseendast. helt poolt on see jagatud hingede vrgustik, koost snergia, teisalt kindlasti ka pd elada oma elu nii, et me oma vikeste ja suurte eludega jkarudele liiga ei tee. Kllap on see liiga lihtsustatud, isegi triviaalne, kuid omab teatud sgavust ja mttesilda, mida silmas pidada, et sel tegevusel oleks reaalne tagatis. Et projekti teadmistepagas ei jks projektisuvesse, siis on noorte poolt salvestatud videoklipid lihtsamate rataste remondipetustega. Samuti prooviti kogu projekti meeleolu joonistada animatsiooni. Snna Velokuuri projekt on lbinisti alternatiivne projekt ning seda on algusest peale saatnud kummastunud pilgud. helt poolt annab see veelgi rohkem tegutsemiskihku, samas ainult alternatiivi igapevaselt peavooluna tunnistades on mistetav, et ette tuleb ka palju raskusi. nneks aga on trots hea viis lendamiseks ja see on see, mida meie oma projektiga ppisime.

56

NOORSOOT KVALITEEDI ARENDAMINE

programm nooRsoot kvalitEEdi aREndaminE

www.mitteformaalne.ee
Alates 2008. aasta teisest poolest vastutab Euroopa Noored Eesti broo partnerina ESF riikliku programmi Noorsoot kvaliteedi arendamine raames Eesti noorsoot koolitusvaldkonna arendamise eest. Programmi ldeesmrgiks on tsta noorte valmidust tturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tnu noorsoot teenuste krgemale kvaliteedile. Seda silmas pidades tegutses broo 2010. aastal viies tegevusvaldkonnas: Koolitajate koolitus 2010. aastal olid koolitajate koolituse valdkonna fookuses koolitajate pdevusvlja mratlemisega seotud tegevused, e-ppe arendamine ning metoodiliste lhenemiste kvaliteedi toetamine. Toimus viis koolitust, millel osales kokku 98 inimest. Kolm koolitust toimus vlisriikides. Tegevuste tulemusena vib eelkige esile tuua noortevaldkonna koolitajate kogukonna kaasatust selle mitmekesisuses ning thustunud infovahetust ja koostd valdkonna spetsialistide vahel. On positiivne, et koolitajad on aktiivselt huvitatud ESF programmi raames pakutavatest tugitegevustest ning ha enam on selginemas noortevaldkonna koolitajate tegevusvli ja rolliprofiil. ppematerjalid 2010. aastal toimus ESF programmi Noorsoot kvaliteedi arendamine ppematerjalide arendamise valdkonnas oluline edasiminek Eesti noortevaldkonna ppematerjalide histe arendusvajaduste ja kvaliteedi kaardistamise nol. Lisaks tienesid www.mitteformaalne.ee veebis audio- ja videofailide kogud, millest kige enam leiavad kasutust vlislektorite ttubade ja Meetodimess 2010 salvestused. T jtkus ka koolitusraportite ja ppematerjalide andmebaasiga, mis on oluliseks aluseks ppematerjalide kttesaadavuse suurendamisel. Noorte thive teema

noorsoots kasutatavate meetodite alased ja temaatilised koolitused koolitajate koolitus ppematerjalide arendamine koolituste kvaliteedi hindamine koolituste kttesaadavuse suurendamine

Kokku korraldas ENEB nimetatud programmi raames 2010. aastal erinevates Eesti piirkondades 18 koolitust ja seminari, millel osales 600 inimest (94 meest ja 506 naist). Enim osales programmi raames toimunud koolitustegevustes noortekeskuste noorsoottajaid, ldhariduskoolide ttajaid, noorteinfottajaid ja karjrinustajaid, kohaliku omavalitsuse ja riigitasandi noorsoottajaid, noorsootsse sisenejaid (sh noorsoot lipilased) ja huvikoolide ttajaid.

57

ksitlemise jtkamiseks tlgiti 2010. aasta lpus ksiraamat noorsoot vimalustest noorte thivevalmiduse toetamisel. Nimetatud ksiraamat valmib 2011. aasta kevadeks. Noortevaldkonna koolitajate andmebaasi on registreerinud end 230 koolitajat ning noortevaldkonna koolitajate vrgustumise ja koolitus- ning tvimaluste toetamiseks on igakuiselt ilmunud noortevaldkonna koolitajatele suunatud infokiri. Fookuses on olnud pivimaluste mitmekesistamine mitteformaalse ppimise veebis. 2010. aastal on kirjalike materjalide krval enam thelepanu pratud pivideote arendamisele (loodud on heksa ppevideot pimeetodite kasutamiseks) ning tegeletud laiemalt noortevaldkonna e-ppe arendamisega.

www.mitteformaalne.ee

1. Noortevaldkonna koolitajate kohtumine Aegviidus 2. ja 3. Mitteformaalne loovusreis 58

tEaduskoost
Sihtasutuses koordineerib teaduskoost keskus
www.archimedes.ee/teadus www.archimedes.ee/teadpop

59

Sel aastal sai teaduskoost keskus juurde he uue ksuse riiklike programmide broo. Koos uue brooga lisandus teaduskoost keskusesse kmme uut ttajat, mis teeb sellest 38 ttajaga SA Archimedes suurima ksuse.

Teaduskoost keskuse struktuuri kuulub viis brood:

riiklike programmide broo rahvusvaheliste koostprogrammide broo teaduse populariseerimise broo Eesti Teadusinfossteemi broo Teaduskompetentsi Nukogu broo

RiiklikE pRogRammidE Broo

Sel aastal alustati SA Archimedes riiklike programmide broos kolme uue riikliku programmi kivitamist:

keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programm info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate programm

Lisaks kuulub riiklike programmide broosse Eesti teaduse infrastruktuuri teekaart, mille kigus kaardistatakse olemasoleva teaduse taristu (nt laborite, aparatuuri, seadmete ja arhiivide) kaasajastamisvajadusi ning initsiatiive uue taristu loomiseks. Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest vi kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriksustest. 2010. aastal kaardistati 20 teekaardi objekti.

Riiklikud programmid on osa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistephine Eesti 20072013 rakendusplaanist, programmide eesmrk on tagada Eesti konkurentsivime arendatavas valdkonnas.

60

TEADUSKOOST

RahvusvahElistE koostpRogRammidE Broo

7. raamprogramm
Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise 7. raamprogramm (RP7) on Euroopa Liidu peamiseks teadusuuringute rahastamise vahendiks. Teaduskoost keskuses ttavate raamprogrammi konsultantide t on raamprogrammi projektides osalejate nustamine projekti tingimuste ja finantsreeglite osas. Kokku toimus aasta jooksul 41 raamprogrammi infopeva, seminari, konverentsi ja ttuba. Raamprogrammi konsultandid esinesid 66 ettekandega, andsid 84 silmast silma konsultatsiooni ning vastasid 634-le meili ning telefoni teel saabunud pringule.

EuraXEss
www.euraxess.ee Eesti EURAXESS vrgustik aitab Eestisse saabunud vlisteadlasi ja nende perekondi hea nuga kigis praktilistes ksimustes, nt viisa-, tervisekindlustuse ja ttingimuste osas. Selle aasta esimese kmne kuuga nustas vrgustik 86 vlisteadlast. Septembris avati 7. raamprogrammi projekti toel uus vlisteadlastele suunatud infoportaal www.euraxess.ee, projekti kigus avanesid sarnased portaalid veel le 30 Euroopa riigis. Kik riiklikud portaalid annavad infot teadustkohtade ja -grantide kohta, kuid ka ldinfot igapevaelu kohta riigis.

EuRaXEss vrgustikku kuuluvad:

Cost
COST Euroopa teaduse- ja tehnikaalane koost on riikidevahelise teaduskoost vanimaid vorme Euroopas. COST koostvrgus osaleb 35 liikmesriiki ja koostriik Iisrael, lisaks on COST-il koostlepped riikidega vljaspoolt Euroopat. Eesti allkirjastas aasta jooksul 17 uue projekti vastastikuse mistmise memorandumit, kokku osaleti 59 projektis. Eestis korraldati neli COST ritust.

tartu likool tallinna tehnikalikool Eesti maalikool tallinna likool teaduste akadeemia sihtasutus archimedes

kigis liikmesorganisatsioonides ttab EuraXEss konsultant, kes abistab vlisteadlasi Eestisse elama asumise praktilistes ksimustes.

61

tEadusE populaRisEERimisE Broo

www.archimedes.ee/teadpop
Broo korraldab arvukalt erinevaid konkursse:

riiklikud pilaste ja lipilaste teadustde konkursid noorte leiutajate konkurss kasvatusteaduslike teadustde konkurss teaduse populariseerimise projektikonkurss
Lisaks koordineerib broo pilaste Teadusliku hingu tegevust ja korraldab Eesti teaduse populariseerimise auhinna vljaandmist.

programm tEamE
SA Archimedes koosts Eesti Rahvusringhlinguga on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi TeaMe elluviija. TeaMe programm korraldas 2010. aastal teadusmeedia marlaua ja koolitamisoskuste koolituse teadusajakirjanikele. Programmi toel kis 16 teadusmeedia spetsialisti uusi kogemusi omandamas vlisriikide konverentsidel ja pitubades ning septembris toimunud seminaril jagasid nad oma kogemusi ka laiemale ringile. Oktoobris toimus 200 osalejaga teadusmeedia konverents Teadusrikkuse levialas. Konverentsil otsiti vastuseid kolmele suuremal ksimusele: kuidas jagada teadusrikkust enamate inimeste, eriti noortega, kuidas suurendada teaduse atraktiivsust ning kuidas tagada teaduskajastuse hea kvaliteet. Konverentsil said sna tunnustatud teadlased ja teadusajakirjanikud ning teaduse vahendamisega seotud spetsialistid, le anti teaduse populariseerimise auhinnad. TeaMe programmi esimesi vilju saavad kik huvilised juba oma silmaga nha. Programmi raames hangitud kaks telesaadet Eesti tippteadlasi tutvustav Pramiidi tipus ja noortesaade Rakett 69 alustasid ETV eetris 2011. aasta jaanuaris.

2010. aastal osales konkurssidel ja ritustel kokku ligi 1800 inimest, erinevatel konkurssidel oli kokku ligi 190 vitjat ning preemiaid ja projektirahasid jagati vlja kokku ca 262 000 euro vrtuses.

62

TEADUSKOOST

mida noorEd lEiutavad?

Noorte leiutajate konkurss toimus kolmandat korda, seekordse konkursi teema oli Aitame abivajajaid. pilased olid leidnud vga erinevaid lhenemisi abivajajate abistamiseks. Niteks pakuti vlja suuskadega vanker, organismis erinevate ainete sisaldust mtev kekell vi riietele pihustatav helkurina toimiv vedelik. Igiplisele he soki kadumise teemale leiutati lahendusena sokinr, kuhu kik sokid enne masinassepanekut kinnitada. Keskkooli parima t autor Ott Soovik Vrust mtles vlja lamp-suitsuanduri, mis informeerib tulekahjust ka vaegkuuljaid.

Konkursile laekus 588 td, pilasi osales 76 koolist. Kige aktiivsemad leiutajad on phikooli pilased: algkooli astmes laekus konkursile 207 td, phikoolist 334 td ja keskkooli vanuserhmas 47 td. Poisid leiutavad poole rohkem kui tdrukud konkursile saatsid oma t 220 tdrukut ja 460 poissi. Konkursi auhinnafond on ligi 26 000 eurot, preemiatega autasustati 28 leiutist.

Sokinr
1. Pane sokk lbi kummist aasa (venita kummist aasa srmedega). 2. Pane sokkidega nr pesumasinasse. 3. Riputa sama nr konksudega restile vi seinale. Kaarel Kiiver Luunja Keskkooli 1. klass

Organismi toitainete sisaldust mtva anduriga kekell

Minu leiutis on kekell, millesse on programmeeritud seade, mis suudab lbi naha mta inimese organismis erinevaid toitaineid. Kellal on andur vastu nahka ja see mdab organismi ainetesisaldust nagu vereanalsid. Seade hakkab andma alarmi ja nitab pilti, kui mni vajalik nitaja on vhenemas. Selle leiutise mtlesin vlja, kuna mul on endal olnud rauapuudus, aga ma ise seda ei teadnud. Seda seadet vajaksid suhkruhaiged ja inimesed, kellel vib-olla niteks rauavaegus. Seda vivad kasutada ka terved inimesed ja sportlased, sest seade nitaks ka vitamiinisisaldust kehas. See ei thenda, et arsti juures ei peaks kima, kui on suuremad mured. Lisl Harriet Mikko Tallinna Reaalkooli 2. klass
63

Bussi vliklar
Vliklar on hea, sest inimesed ei pea uurima, mis buss tuli, vaid kuulevad seda. See on rohkem meldud vanuritele. Klar asub bussi keskmise ukse kohal ja tleb peatusse saabudes numbri ja liini. Seda seadistatakse arvutiga ning kui peatusesse saabub buss, siis juht vajutab nuppu ja nii ongi. Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgmnaasiumi 7. klass

EEsti tEadusinfosstEEm (Etis)

www.etis.ee
Eesti Teadusinfossteem koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuse tulemuste kohta. Samaaegselt on teadusinfossteem kanal erinevate taotluste esitamiseks ning esitatud taotluste lbivaatamiseks ja taotluste ning projektide aruannete kinnitamiseks. ETIS-e vahendusel toimus 2010. aastal 11 suuremat taotlus- ja aruannete esitamise vooru, menetlemiseks esitati 1927 taotlust ja aruannet. Infossteemi lisati 686 projekti andmed. ETIS-es registreeritud isikute arv judis 32 000-ni, ETIS-es registreeritud ja kinnitatud publikatsioonide arv kndis le 110 000. Lisaks infossteemi osale on ETIS-e avalikus osas Teadusportaal, kust saab igapevaselt lugeda teadusuudiseid 2010. aasta jooksul ilmus portaalis 420 uudist.

tEaduskompEtEntsi nukogu Broo

Broo phitegevus on teaduse finantseerimisotsuseid tegevale Teaduskompetentsi Nukogule administratiivse toe pakkumine. Sel aastal viidi koosts SA Archimedes struktuuritoetuste rakendusksusega lbi sihtfinantseerimise 2011. aasta taotlusvoor. Lisaks Teaduskompetentsi Nukogule vaatasid sihtfinantseerimise taotlusi lbi ka TKN-i ekspertide kogud, sh 25 vliseksperti. Teaduskompetentsi Nukogu tegi ettepaneku sihtfinantseerida 2011. aastal kokku 214 teadusteemat, sealhulgas 202 jtkuvat ning 12 uut teemat. Teadusteemade sihtfinantseerimiseks on riigi-

64

TEADUSKOOST

eelarvest 2011. aastaks ette nhtud le 23 miljoni euro (360 604 000 krooni). Teaduse evalveerimine 2010 TKN broo korraldas sel aastal ka neljanda korralise Eesti teaduse evalveerimise. 2010. aasta mais viibis Eestis kuueteistliikmeline ekspertide komisjon, kes kis nelja peva jooksul lbi 27 teadusja arendusasutust.

Positiivne hinnang anti 18-le ning negatiivne hinnang 11 tegevusvaldkonnale. Korraline evalveerimine on asutustele vabatahtlik, kll annab aga positiivne evalveerimisotsus asutusele iguse teatud tingimustel taotleda oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest ning doktorippe avamist.

kuidas EEsti tEadust hindama hakati

1991. aastal otsustati, et Eesti teaduse hest ssteemist teise liikumiseks on tarvis ressursside sujuvat mberjagamist ja teaduse muutmist likoolikeskseks. Selleks otsustati korraldada esimene teaduse rahvusvaheline hindamine. Rahvusvaheline hindamine on vajalik, sest ka haige ei saa endale ise diagnoosi panna, kirjutas tookord akadeemik Peeter Saari. 1991. aasta evalveerimise viisid lbi Rootsi eksperdid, raha selleks eraldas Rootsi valitsus. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Andres Koppeli hinnangul on 20 aastat tagasi tehtud esimese rahvusvahelise evalveerimise mju Eesti teadusssteemi vljaarendamisele olnud vga suur. Rootsi kolleegide antud soovitusi veti heksakmnendate aastate keskel vga tsiselt, need aitasid les ehitada lnelikele vrtustele orienteeritud teadusssteemi. Sellest saame tiel mral aimu alles nd, kui vrdleme Eesti ja mnede teiste meiega samalt lhtepositsioonilt alustanud saatusekaaslaste teadusssteemi thusust, rkis Koppel. Jrgmised teadus- ja arendustegevuse evalveerimised toimusid juba Eesti riigi korraldusel 1994., 2000.-2003. ja 2010. aastal. Rahvusvaheline evalveerimine on ks neid julgeid samme, mis Eesti teadust tippkonkurentsis on hoidnud, on elnud haridus- ja teadusminister Tnis Lukas.

65

stRuktuuRitoEtustE RakEndaminE
Sihtasutuses koordineerib struktuurifondide rakendusksus
www.archimedes.ee/ struktuurifondid

66

STRUKTUURITOETUSTE RAKENDAMINE

Sihtasutus Archimedes korraldab perioodil 2007-2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste jagamist teadus- ja arendusvaldkonnas. Toetusi vahendatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist. Rakendusksuse lesanneteks on taotluste menetlemine, toetuse saajate nustamine, vljamaksete tegemine ja vljamaksetaotluste ning kulude abiklblikkuse kontrollimine. T&A majanduskeskkona arendamine Euroopa Regionaalfondi toel Antud suuna philiseks sisuks on atraktiivse tkeskkonna ja ttingimuste loomine, mis toetavad krgekvaliteedilist teadustd ja rakendusuuringuid. Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna kogumahuks on enam kui 310 miljonit eurot, millest aasta lpuks oli eelarvetega kinnitatud 161 miljonit eurot. 2010. aastaks on kogu perioodil kasutada olevatest vahenditest vlja makstud 44 miljonit eurot ehk ligikaudu 14,2% kogu perioodi (2007-2015) rahalisest mahust. 2010. aasta alguseks oli nimetatud prioriteetses suunas avatud 3 meedet: 1. Teaduse tippkeskuste arendamine, kivitunud on seitse tippkeskust; 2. Teadus- ja arendusasutuste ning krgkoolide ppeja tkeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine, investeeringute kavasse kinnitatud 19 projekti, 2010. aastal lppes neist kolm; 3. Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine, 2010. aastal tehti kahe alameetme raames 149 rahastamisotsust, samuti kuulutati vlja kaks uut avatud taotlusvooru, tegevust jtkab ka programm E-teadusinfo.

2010. aastal avati kaks uut meedet: 1. Rakenduskrgharidusppe ja petajakoolituse ppeinfrastruktuuri kaasajastamine, alameetme Rakenduskrgharidusppe ppeinfrastruktuur raames viidi lbi esimene avatud taotlusvoor, kus positiivse otsuse sai 16 eeltaotlust; 2. Energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine, viidi lbi esimene avatud taotlusvoor, positiivse otsuse sai seitse taotlust.

Statistikat 2010. aasta kohta Teadlased, kelle tkohad on uutes vi kaasajastatud teadus- ja arendusasutustes (lpetatud projektide puhul) Tudengite arv, kes kasutavad uusi vi kaasajastatud ruume krgkoolides (lpetatud projektid) Uued vi kaasajastatud teadus- ja arendusasutused (lpetatud projektid, hooned m2) Uued vi kaasajastatud krgkoolihooned (lpetatud projektid, m2) Andmebaasis ISI Web of Science ra toodud publikatsioonid, mis on avaldatud tippkeskustes ttavate teadlaste poolt (artiklite arv 2010) 278

2301

5767

9217

347

67

intEgrEEritud ElEktroonikasstEEmidE ja BiomEditsiinitEhnika tippkEskus CEBE

cebe.ttu.ee raimund ubar, Tallinna Tehnikalikooli professor
Tippkeskus CEBE hendab endas kolme TT struktuuriksust arvutitehnika ja elektroonika instituute ning Tehnomeedikumi, kes viivad lbi hisuuringuid signaalittluse, digitaal- ja analoogelektroonika ning arvutitehnika valdkondades, mis leiaksid rakenduse biomeditsiinitehnikas. See on kiiresti arenev valdkond, mis phineb suurt lisandvrtust ning tootlikkuse kasvu pakkuvatel tehnoloogiatel ja on seetttu ks prioriteetseid T&A suundi Eestis. Keskuse visiooniks on missioonikriitiliste sardssteemide loomine, nende aluseks olevate madala energiatarbega veakindlate spetsiaalprotsessorite ning sensorvrkude projekteerimine ja nende rakendamine biomeditsiinitehnika valdkonnas. Samuti uute meetodite vljattamine projekteerimise automatiseerimiseks. Pisut rohkem kui kahe taasta jooksul on keskusel nnestunud kivitada vga intensiivne interdistsiplinaarne koost, mille raames on saavutatud mitmeid silmapaistvaid tulemusi. Keskuse koost on koordineeritud tervelt seitsme hisprojektiga, kuhu on kaasa haaratud trhmad kigi kolme partneri juurest. Seniste uuringute iseloomust levaate saamiseks viks mainida jrgmisi tulemusi: uus avastus algoritmi nol ja seda realiseeriv mobiilne seade ajusignaalide mtmiseks inimese depressiooniastme kindlaks tegemiseks, uudsed optilised meetodid ja aparatuur dialsiprotsesside analsiks, uus pulsilaine kiiruse ja kuju analsil phinev optiline meetod vererhu mitteinvasiivseks mtmiseks, mtekompleks arterite erinevate parameetrite uurimiseks nii optilisel kui ka bioimpedantsmeetodil, uudne trkkplaatide diagnostikameetod, kus testimiskiirust on suudetud tsta rohkem kui terve suurusjrk. Keskuse eksisteerimise aja jooksul on partnerid osalenud kokku 12 rahvusvahelises projektis. Hetkel osaletakse kolmes EL-i raamprogrammi projektis, kus kahes ollakse koordinaator. CEBE on tihedas koosts rohkem kui 15 firmaga Euroopas ja USA-s, sh IBM, Ericsson, St. Jude Medical jt, ning 10 Eesti firma ja haiglaga. Sdamestimulaatorite valdkonnas on CEBE uurijate poolt saadud tulemusi juurutamas firma St. Jude Medical Estonia. Koosts Eesti Kardioloogia Instituudi polikliinikuga on kardioloogiaalastesse uuringutesse kaasatud 3000 patsienti aastas. Koosts Eesti spin- of f firmaga Testonica Lab ja Saksamaa firmaga Gpel on turule judnud kaks uut produkti trkkplaatide testi automatiseerimise vallas. Keskuse teadustulemusi on publitseeritud rohkem kui 70 ajakirja artiklis ning 140 konverentsi tisartiklite kogumikes. Tulemuste rakenduslikkust iseloomustab rohkem kui 15 avaldatud patenditaotlust vi saadud patenti, mis annab kindluse innovatiivse koost jtkusuutlikkuse suhtes nii Eesti kui ka

68

STRUKTUURITOETUSTE RAKENDAMINE

rahvusvahelise tstusega. Keskuse uurimists osalevad edukalt doktorandid, kahe aasta jooksul on kaitstud kaheksa vitekirja. Esile tstmist vrib Eesti tehnikateaduste aastapreemia mramine CEBE hele juhtivale teadurile Mart Minile, kes on esitatud ka Euroopa Parlamendi presidendi juhitava rii poolt kolme nominendi hulka kategoorias Research aunimetuse Euroopa Leiutaja 2011 saamiseks.

Keskuse eesmrgiks on tagada teadust stabiilselt krge kvaliteet, populariseerida Eestis teadust ning tsta selle atraktiivsust noorte hulgas, parandada doktorippe sisu ja taset ning luua kestvaid strateegilisi partnerlussuhteid teadlaste ja tstusettevtete vahel.

T&A inimressurssi arendamine Euroopa Sotsiaalfondi toel 2010. aastal kinnitati ja alustas tegevust krghariduse teisel tasemel ppe katkestanute tagasitoomisele suunatud programm TULE. Analoogiline tegevus kavandati doktorikoolide kimasolevatesse projektidesse. Tegevuse tideviimiseks kuulutati vlja lisataotlusvoor, kuhu esitasid lisaraha taotlused 12 doktorikooli. Meetme Teaduspoliitika ja krghariduse kvaliteedi arendamine raames on kivitunud Eesti krghariduse kvaliteedi arendamise programmi EKKA sisuline t. Ties mahus on tidetud programmi esimene tegevuste blokk, milleks oli Eesti krghariduse kvaliteediagentuuri kivitamise ja arendamise toetamine. Teaduse populariseerimise alameetme raames kuulutati vlja avatud taotlusvoor TEEME. Taotlusvooru laekus 47 projekti, millest 14 sai positiivse rahastamisotsuse. Alameetme Krgkoolide ja ettevtete koost raames kuulutati vlja teine taotlusvoor. Taotlusvooru laekus 38 projekti, millest 19 sai positiivse rahastamisotsuse.

Viljandis hakatakse krgharidusega seppasid koolitama

Projekti nimi: Prandtehnoloogia rakenduskeskuse vljaarendamine PRTEL Toetuse saaja: T Viljandi Kultuuriakadeemia Projekti periood: 01.01.2009-30.06.2015 Toetuse summa: ligi 288 000 eurot Aastal 2010 kinnitati projekti raames rahvusliku metallit rakenduskrghariduskava ja prandtehnoloogia magistrippekava. heks koostpartneriks on AS Viljandi Metall, kellega koosts kujundatakse metallit ppekeskkonda.

69

raaMa tupIdaMISe aaSt aaruaNNe

BILAnSS
Varad Kibevara Raha ja pangakontod Nuded ja ettemaksed Kibevara kokku Phivara Materiaalne phivara Immateriaalne phivara Phivara kokku Varad kokku Kohustused ja netovara Lhiajalised kohustused Vlad tarnijatele Vlad ttajatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Laenukohustused Lhiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Laenukohustused Netovara Akumuleeritud lejk Reservkapital Aruandeperioodi tulem Netovara kokku Kohustused ja netovara kokku

31.12.2010
EEK 674 701 152 305 041 220 979 742 372 536 109 212 374 748 483 980 490 855

31.12.2009
EEK 287 176 427 218 895 545 506 071 972 519 460 35 722 555 182 506 627 154

1 785 570 4 824 374 968 507 423 28 374 975 145 741 116 132 2 612 149 2 000 000 616 833 5 228 982 980 490 855

2 671 205 5 246 072 493 927 837 23 246 501 868 360 146 645 2 205 338 1 500 000 906 811 4 612 149 506 627 154

70

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

TuLEMIARuAnnE
Tegevustulud Kaupade ja teenuste mk Saadud toetused Muud tulud Tegevustulud kokku Tegevuskulud Antud toetused Tjukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Phivara amortisatsioon Tegevuskulud kokku Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Aruandeperioodi tulem

2010
EEK 1 680 100 822 762 675 25 729 824 468 504 -718 337 672 -60 555 783 -40 375 967 -4 400 591 -252 071 -823 922 084 546 420 70 413 616 833

2009
EEK 756 045 732 766 920 57 716 733 580 681 -652 872 383 -46 961 499 -30 521 097 -3 212 146 -228 191 -733 795 316 -214 635 1 121 446 906 811

71

RAHAVOOgudE ARuAnnE
Aruandeperioodi tegevustulem Korrigeerimised: Kasum/kahjum phivara mgist Korrigeeritud tegevustulem Phitegevusega seotud kibevarade netomuutus: Muutus nuetes ostjate vastu Muutus viitlaekumistes Muutus nuetes toetuste ja siirete eest Muutus muudes nuetes Muutus maksude, livude, trahvide ettemaksetes Muutus toetuste ettemaksetes Muutus muudes ettemaksetes Phitegevusega seotud kibevarade netomuutus kokku Phitegevusega seotud kohustuste netomuutus: Muutus vlgades hankjatele Muutus vlgades tvtjatele Muutus maksu-, livu- ja trahvikohustustes Muutus viitvlgades Muutus toetuste ja siirete kohustustes Muutus muudes kohustustes Muutus saadud toetuste ettemaksetes Muutus muudes saadud ettemaksetes Phitegevusega seotud kohustuste netomuutus kokku
Rahavood phitegevusest kokku

2010
EEK
546 420 148 971 0 695 391 -133 184 53 584 4 488 739 -473 012 -776 201 -89 450 518 137 585 -86 153 007 -885 635 -421 698 779 531 -4 491 90 996 596 -3 763 368 386 572 118 -800 473 272 253
387 814 637

2009
EEK
-214 635 228 191 -46 400 -32 844 81 632 -200 465 89 232 847 -563 068 152 040 -2 531 480 -19 080 86 152 426 1 161 415 482 584 -129 332 -228 838 -88 850 244 1 455 442 43 423 867 1600 -42 683 506
43 436 076

Rahavood investeerimistegevusest: Tasutud phivara eest (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) kokku Laekunud phivara mgist Laekunud intressid ja muu finantstulu
Rahavood investeerimistegevusest kokku

-445 372 0 89 461

-355 911

-96 307 110 000 3 620 340

3 634 033

Rahavood finantseerimistegevusest: Tagasi makstud kapitalirendikohustused Laekunud sihtfin. phivara soetuseks Makstud intressid Makstud muud finantskulud
Rahavood finantseerimistegevusest kokku Puhas rahavoog

-25 385 101 046 -7 408 -2 253

66 000 387 524 726

-146 326 0 3 440 -877

-143 764 46 926 345

Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses Raha ja selle ekvivalendid perioodi lpus Raha ja selle ekvivalentide muutus

287 176 427 674 701 152 387 524 726

240 250 082 287 176 427 46 926 345

72