Professional Documents
Culture Documents
Sihtasutus Archimedes loob arengukeskkonna, mis aitab tagada Eesti hariduse ja teaduse konkurentsivime maailmas.
sisukord
EEssna RahvusvahElinE haRiduskoost
Euroopa ElukEstva ppE programm
ldharidusE programm ComEnius pIrNdurId SergI ja LLuIS KataLOONIaSt KOLMeKS KuuKS SaareMaaLe! kutsEharidusE programm lEonardo da vinCi KOgeMuS NOrra vaNgLaSt paNI ahhetaMa krgharidusprogramm Erasmus Igav phjaNaaber? tiskasvanuharidusE programm grundtvig KNeLdeS KSIt KeeLI
4 7 8 9 10 11 12 14 15 17 18 20 21 21 22 23 23 24 25 27 29 29 30 30 31 32 34 35 36 37
SISUKORD
noorE pEtlasE stipEndium kristjan jaagu ja dora stipEndiumid vlisppEjududE kaasaminE rahvuskaaslastE programm doktorantuur EEstis
dOra paNuS fOLKLOrIStIKaSSe
programm Eduko
petajaKOOLItuSe SuveKOOL 2010 aNaLSIgraNt Meva (MeedIaKaSvatuS eeStI aLuSharIduSe INStItutSIOONIdeS) raadIOSaateSarI KOOLON
tEaduskoost
riiklikE programmidE Broo rahvusvahElistE koostprogrammidE Broo tEadusE popularisEErimisE Broo
programm tEamE MIda NOOred LeIutavad?
stRuktuuRitoEtustE RakEndaminE
INtegreerItud eLeKtrOONIKaSSteeMIde ja bIOMedItSIINItehNIKa tIppKeSKuS Cebe
RaamatupidamisE aastaaRuannE
38 39 40 40 40 41 42 42 42 43 45 46 48 50 50 51 52 53 54 54 54 56 57 59 60 61 62 62 63 64 64 65 66 68 70
EEssna
Aastast aastasse oleme oma aastaraamatu eessnas rhutanud, et Sihtasutus Archimedes on jtkuvalt kasvav ja arenev organisatsioon. Nendes kiiretes ja pidevates muutuste tuultes peab paratamatult ka aeg-ajalt peatuma ja mtlema sellele, kuidas erinevad meie rakendatavad meetmed suhestuvad hiskonda. Sihtasutus Archimedes loodi eelkige rahvusvahelise koost edendamiseks. Oleme nidanud, kui edumeelsed me selles oleme. Meie all mtleme kogu Eesti haridus- ja teadusssteemi. Head td kinnitavad kasvi tigad, et Euroopa Liidu teaduse rahastamise 7. raamprogrammi vahearuande phjal on vrreldes muu Euroopaga meie teadlased olnud projektide esitamisel kige tulemuslikumad. Samuti oleme esirinnas Euroopa elukestva ppe ning Euroopa Noored programmi rahade kasutamisel. Rahvusvaheline koost on jtkuvalt oluline, kuid vaadates meie mdunud aasta tegemisi, tuleb paratamatult tdeda, et on toimunud teatud muutused meie tegevustes ja nende thenduses. Tna on meie t fookuses Eesti haridus- ja teadusssteem, mitte niivrd erinevate asutuste rahvusvahelised projektid ja niteks lipilasvahetus, vaid hariduse ja teaduse kvaliteet ning konkurentsivime. Keskendume just viimase kahe vrtusnitaja toetamisele erineval moel (ka rahvusvahelise koost edendamisega). Kige selle koosmjul peaks arenema teadmistephine Eesti. Teadmistephise hiskonna all peame silmas eelkige seda, et hiskonna areng toob kaasa ha uute teadmiste ja oskuste omandamise ning kasutamise kigis valdkondades. Ka niteks torulukksepp peab ajaga kaasas kima, tundma uusi materjale ja tehnoloogiaid. Paratamatult toob see just hariduses kaasa erinevate klassikaliselt vljakujunenud haridustasemete pimumise. Seetttu on meil niteks nii mneski kutseppeasutuses olemas krghariduse ppekavad ja ka likoolid on tnapeval vga mitmetahulised haridus- ja teadusasutused. Sihtasutuse Archimedes pakutavad koostvimalused on suunatud eelkige teadmiste vahetamisele, ksteiselt ppimisele, et hid ideid veelgi paremini rakendada. Meie eelarvest on suurem osa suunatud krghariduse ja teaduse taristu edendamiseks ja kvaliteeti tstvate meetmete rakendamiseks. Sihtasutus Archimedes on vastavate struktuuritoetuste rakendusksus ja paljude programmide elluviija, seetttu on meie seotus valdkondlike poliitikatega suurem kui kunagi varem. Kvaliteedist rkides ei saa kuidagi mda kvaliteedihindamisest. Kui siiani tegeles Sihtasutus Archimedes krghariduse ja teaduse hindamisega, siis 2010. aastal usaldas riik meile ka kutseharidusasutuste hindamisssteemi kivitamise ja arendamise. Sajad hindamisprotsessi kaasatud eksperdid annavad kvaliteetset lisavrtust ka meie igapevategemistele.
EESSNA
2010. aasta ti kaasa olulisi muutusi Sihtasutuse Archimedes juhtimis- ja administreerimisskeemis. Riigivaraseaduse justumisega korrastus terve rida juriidilisi aspekte sihtasutuse tegevuses. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt justatud korra Osaluspoliitika riigi asutatud sihtasutustes alusel formaliseerus planeerimis- ja aruandlusprotsess ning eristati selgelt juhtimistasandid.
Me ei ole unustanud, et tark ja tegus ttajaskond on Archimedese edu vtmeks. 2010. aastal oleme alustanud meetmete planeerimist selle postulaadi kindlustamiseks. Tulemustest loodame rkida jrgmises aastaraamatus.
sihtasutusE struktuur
AUDITIKOMITEE
SIHTASUTUSE NUKOGU
SIHTASUTUSE JUHATUS
JUHATUSE ESIMEES JUHATUSE LIIGE
(TALLINNA KONTOR) (TARTU KONTOR)
STRATEEGILINE JUHTIMINE
HARIDUSKOOST KESKUS
LDHARIDUSE BROO
KRGHARIDUSE ARENDUSKESKUS
MOBIILSUSBROO PRIMUSE BROO EDUKO BROO KOMMUNIKATSIOONIBROO
TEADUSKOOST KESKUS
T&A RAHVUSVAHELISTE KOOSTPROGRAMMIDE BROO T&A RIIKLIKE PROGRAMMIDE BROO EESTI TEADUSINFOSSTEEMI BROO TEADUSE POPULARISEERIMISE BROO TEADUSKOMPETENTSI NUKOGU BROO
STRUKTUURITOETUSTE RAKENDUSKSUS
T&A MAJANDUSKESKKONNA ARENDAMISE BROO T&A INIMRESSURSI ARENDAMISE BROO
FINANTSOSAKOND
FINANTSJUHTIMINE KUTSEHARIDUSE BROO
ADMINISTRATIIVOSAKOND
PERSONALIJUHTIMINE DOKUMENDI- JA ANDMEHALDUS IGUSTEENINDUS
KRGHARIDUSE BROO
KVALITEEDIJUHTIMISSSTEEM
RahvusvahElinE haRiduskoost
COMENIUS
2009
2010
81 106
43
63
10 160 3
50
77 123 147
53
90
LEONARDO DA VINCI
Uuendussiire vimaldab ettevtetel ja organisatsioonidel oma tju arendamiseks teha tegelikest vajadustest lhtuvat rahvusvahelist koostd. Heaks niteks on 2010. aastal finantseeritud ainus siirdeprojekt BEST, kus Eestisse siiratakse Poolas hsti toimiv ettevtete ja kutseppeasutuste vaheline koostmudel. Projektit vahendusel sndinud kontaktid on ettevttele sageli hilisema kasuliku koost lhteks juba tunduvalt laiemate ettevtmiste elluviimisel. Parima ritusena viks 2010. aastast nimetada Leonardo peva, kuhu olid kutsutud kauaaegsed koostpartnerid, et vaadata le oma saavutused, keskenduda lhiaastatel eesootavale ja mtiskleda oma rolli le haridusstrateegias 2020.
11
12
LEONARDO DA VINCI
traadid. Kinnipeetav, kes sinna koha on saanud, ldjuhul tagasi kinnisesse vanglasse ei kipu ja kitub seega vastavalt kehtestatud reeglitele. Basty vanglas elavad kinnipeetavad sotsiaalses keskkonnas ning see aitab neil tunda end osana hiskonnast. Vangla eesmrk on luua kinnipeetavatest htne kogukond, mille liikmed ttavad hise eesmrgi nimel. Kinnipeetavad elavad justkui vikeste peredena ja hoolitsevad hiselt oma elamise eest (niteks kaks korda pevas valmistavad nad endile toidu ise), kivad tl, kannavad hoolt koduloomade ja saare elukeskkonna eest. Sel moel arendatakse neis kohusetunnet, hoolivust, empaatiat ja vastutustunnet.
Norra vanglassteemi peetakse maailma humaanseimaks, sest selle eesmrk on luua elu vanglas vimalikult sarnaseks tavaeluga, et aidata kinnipeetaval lbi isikliku arengu muutuda paremaks inimeseks. Phirhk on individuaalsel lhenemisel ning humaansel suhtumisel. Ja kui statistika ei peta, siis fakt, et Norras on vaid 20% kinnipeetavatest vanglas teist vi enamat korda, on testi knekas.
13
krgharidusprogramm ERasmus
www.archimedes.ee/erasmus
2009/2010. ppeaastal osales programmis 25 krgkooli. Programmi tegevusteks jagati kokku 3,2 miljonit eurot, millest ligi 11% moodustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasfinantseering. Eesti kuulub jtkuvalt nende riikide hulka, kus lipilaste pirnne pidevalt kasvab 2009/2010. ppeaastal kasvas vljaminevate lipilaste arv 24% (kokku 939 lipilast). lipilaste pirnde kasv on seotud vlismaale ppima minevate lipilaste arvu kasvuga (32% ehk 174 lipilast rohkem kui 2008/2009. a). See annab mrku asjaolust, et Eesti lipilased kasutavad aktiivselt programmi vimalusi. Erasmuse programmis osales 2009/2010. ppeaastal kokku 1,5% osalevate krgkoolide lipilaskonnast. Suurima aktiivsusega paistsid silma Tartu Krgem Kunstikool (7,6% lipilastest), Eesti Kunstiakadeemia (6,9%). Tallinna rijuhtimise Kolled (6,1%) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (5,6%). Vrreldes muude riikidega on meil sissetulevate ja vljaminevate lipilaste koguarv endiselt heas tasakaalus (vastavalt 726 ja 939 lipilast).
LIPILASTE PIRNNE
1000 800 600 400 200 0
VLJAMINEVAD SISSETULEVAD
Keskmiselt viibib Erasmuse lipilane pingute raames vlismaal 6,4 kuud ja praktikal 3,9 kuud. Programmis osalevad valdavalt bakalaureuseastme (74,5%) ja magistriastme lipilased (24%), doktorante on vhe (1,5%). ppejudude ja personali pirnne on Eestis jtkuvalt aktiivne ning vljaminevate ja sissetulevate ppejudude arv on heas tasakaalus. Enim osaleb programmis humanitaar- ja sotsiaalteaduste ppejude. Sissetulevatele lipilastele korraldasid Eesti krgkoolid seitse eesti keele intensiivkursust ning ligi 10% saabuvatest tudengitest osaleb ettevalmistavas keeleppes. 2010. aastal esitati heksa Erasmuse intensiivprojekti taotlust, toetada otsustati neist kuut, millest kahte koordineerib Tartu likool (hdroloogia ja fsioteraapia), kahte Tallinna Tehnikalikool (turundus ja turism), hte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (muusikaharidus ja muusikakorraldus) ja hte Eesti Kunstiakadeemia (arhitektuur).
14
ERASMUS
igav phjanaaBEr?
Autor: Nele reial, Tartu likool. Oli 2010 kevadsemestril fsioteraapia lpupraktikat tegemas Saimaa rakendusteaduste likoolis
Nelja kuu prast lakkab kimast minu jaoks neljandat aastat tiksuv likoolikell. Teadlikult jb vlispraktika kohaks valimata atraktiivne Itaalia, Portugal vi Hispaania maad, kuhu tudengid lhevad ja kaovadki ra. Pike lb phe ja lpetamised lkkuvad tulevikku. Tnavu mina ra ei kao. Mina lhen Soome! JAH, JAH, JAH! Kvaliteedile! Soome, mis vhemalt 20 aastat lunanaabri arengust ees: milline potentsiaalne inspiratsiooniallikas! Milline srav krgkooli lpuspurt! Jah, Soomegi minnakse ja kaotakse ra, aga enamasti tnu ukse sulgemisel avanenud uutele ustele. Jah, mina lhen Soome igav ja kodune, aga see-eest kvaliteetne! 25. jaanuar. Soome. Valge, valge, valge. Puutvedki on valged. Maastik tundub habras-mstiline. Luna-Karjalas, kuhu olen saabumas, langevad klmakraadid rabaaladel sel ja jrgneval kuul alla kolmekmne. Lappeenranta. Hetkega asendub valge vlumaa maalapse koleda udusega. Krged tossavad korstnad: paberitehas, lubjakivitehas, biomassijujaam, kommivabrik. Saimaa rakendusteaduste likool. Tervishoiu- ja sotsiaalteaduste teaduskond. Fsioteraapia eriala. Kolm kuud lpupraktikat. Et tegu on rakenduskrgkooliga, saab aru juba sellest, et esmakursuslased pivad aineid, mida Tartu likoolis loetakse magistrippes. Vaimustume osalemisest kinesioteipingukursusel. Kursus ei j pelgalt kursuseks peagi antakse vimalus praktikaski David Copperfieldidena valu ravtva m a g i c-teibiga ksi valgeks saada. Seda muidugi juhendaja toetusel, sest teadmata kui igesti ma vrkeelsest teooriast tegelikult aru sain, poleks ma ksi julgenud ei A-d ega O-d teipida. Kolme kuu prast olen aga hoopis teine tera ja annan erapraksise fsioterapeutidele tehnikast lhilevaate. Jah arengule! Esimene praktikakuu mdub kooli harjutuskeskuses, kus moodustame Soome tudengitega vikese meeskonna. Meie kohustused on vgagi mitmepalgelised, alates rhmatreeningute lbiviimisest tuletrjujatele ja linna kontoriruumide ttajasbralikuks muutmisega, lpetades loengute ja w o r ks h o p idega kaaspilastele teistelt erialadelt. Ndalaks saame endale sabarakkudeks esmakursuslased, et jagada neile oma tarkust ning luua arusaam nende tulevasest elukutsest. Mulle vga meeldib, kuidas meid usaldatakse kandma suurt vastutust. pilasena petada teisi see on vastutus seista oma snade ja tegude eest, vastutus vallata oma eriala. Sealsetest tudengitest hkub julgust ja enesekindlust panna ked klge. Samas ei kardeta eksimist, sest vigadest ju pib kige meeldejvamalt. Eksimus on lubatud seni, kuni ptakse seda parandada. Jah vastutusele! Suurimaks vljakutseks saab efektiivne meeskonnat. Juhendaja, kel kige jaoks lahendus, paneb meid isiklikke eesmrke pstitama, mida siis hiljem hindavad nii pstitaja kui ka vimaluste tagaja. Antud protsessi vrtustatakse krgelt, selle jaoks vetakse eraldi aega, seda ei jeta thtsaks eeskirjapunktiks vaid paberil. Erapraksistega teeb meie silmaring Soome erialamaastikul tistiiru. Meile on vimaldatud nha ja kogeda fsioteraapiat
15
kikvimalikes keskkondades ssteemides, mida Eestis veel ei eksisteeri, erapraksistes, kuhu meil praktikante ei lasta. mber lkkuvad mned eelarvamused, mis kodus juuri ajanud ning mitmed sravad ideedki saab peakartoteeki pandud. Praktikaperioodi lpus soojeneb sda mitme kraadi vrra, kui eldakse: Lpetage kool ning tulge tagasi. Teisalt kingitakse paar sokke koos kaardiga, kus ilutsevad kogu meeskonna allkirjad. Kui kuuldakse, et ega Eesti tturg meid nii vga ootagi, ergutab juhataja meid oma praksiseid rajama. Meisse usutakse!
Vlispraktika ei ole kunagi nagu kodus. Vljas kingitakse vimalus kogeda midagi, mida kodus ei anta. Kogemus see suurim ja psivaim and. Koju toon kogemusest vlja kasvanud teadmise, et maailma tturul jn ellu. Olen konkurentsivimeline. Toon koju kaasa valmiduse astuda tturule.
Lappeenranta
16
GRUNDTVIG
17
Ndseks toimunud Eesti piringidest on kik kulgenud vga edukalt ja huvilisterohkelt. Enim thelepanu (ka Euroopas) on plvinud linnuvaatlus Lne-Eesti rannikul (korraldaja REC-Estonia), mis ti kokku 13 harrastusornitoloogi 9 erinevast riigist; viltimine ja kangakudumine Lne-
Virumaal (J. Kunderi Selts) ja keraamika piring Kuressaares (Saaremaa Kunstiselts). Suvel toimub Eestis veel kolm piringi: rahvatants ja Eesti rahvakultuur (Palamuse Rahvamaja), jooga (Lilleoru MT) ning sstva ehituse pituba (Sstvad Ehituslahendused O).
18
GRUNDTVIG
See kik oli tore, kuid kige toredamad olid meie osalejad ise. Iga pev oli neil ette valmistatud rahvuslik htu, kus tutvustati oma maad, td, kombeid, rahvuskki. See oli suureprane vimalus ksteisega tuttavaks saada.
Usun, et kik jid vga rahule: me saavutasime erakordse suhtluskogemuse, ppisime palju rohkemat kui ainult ksitd.
19
20
HARIDUSPOLIITIKA TOETAMINE
haRiduspoliitika toEtaminE
haridusjuhtidE ppElhEtusEd
www.archimedes.ee/haridusjuhid
Haridusjuhtide ppelhetuste programm edendab Euroopa riikide koostd hariduspoliitika kujundamisel ja hariduse juhtimisel. hendalase vlislhetuse raames saavad koolijuhid, haridusametnikud ja teised hariduse arendamisega seotud asutuste esindajad le Euroopa vahetada kogemusi ja vrrelda riikide lhenemisi hariduspoliitika eri aspektides. 2010. aastal esitati ppelhetusel osalemiseks 45 taotlust, toetus eraldati 31 inimesele. Kolm populaarsemat sihtriiki olid seekord Suurbritannia, Hispaania ja Saksamaa. ppelhetuse korraldamiseks Eestis 2010/2011. ppeaastal esitati kuus taotlust, millest valituks osutus kolm. Eesti hariduse kvaliteedile on suureks tunnustuseks, et Euroopa Komisjon valis Tallinna likooli avatud likooli tiendppekeskuse 120 ppelhetuse hulgast nelja n- eliitppelhetuse hulka, mida komisjon omalt poolt veel eraldi reklaamis ja kuhu valiti osalejateks kogenud poliitikakujundajad ning haridusjuhid. Tallinna likooli ppelhetus tutvustas vlismaistele osalejatele siinset edukalt ttavat noore petaja kutseaasta ssteemi ja sai osalejatelt vga positiivse hinnangu.
21
22
HARIDUSPOLIITIKA TOETAMINE
EurydiCE vrgustik
Euroopa haridusteabe vrgustiku Eurydice tegevuse eesmrk on koguda EL-i liikmesriikide, EFTA/EEA maade ja kandidaatriikide vrreldavat haridusteavet ja teha see huvilistele kttesaadavaks nii publikatsioonidena kui ka Interneti vahendusel aadressil www.eurydice.org. Sihtasutuse Archimedes poolt administreeritava Eurydice Eesti programmi lesanne on eelkige siinse haridusteabe vahendamine vrgustikule ning uuringutes osalemise tagamine. 2010. aastal tiendati Eesti haridusssteemi levaateid (National Dossier ja Summary Sheet), uuendati kooliaasta korralduse ning petajate ja koolijuhtide palkade andmebaasi. Osaleti mitmete uuringute ja levaadete lbiviimises ja koostamises. Neist viks ra mrkida: Study on Gender Differences in Educational Outcomes, Focus on Higher Education 2009/2010, Teaching of Reading and Literacy in Schools, Teaching Science in Schools, Teaching Mathematics in Schools, Grade Retention during Compulsory Education in Europe: Regulations and Statistics jt.
23
Tartu Kunstikooli projekt Estonian, Finnish and Icelandic Partnership project on National Epics in Art and Culture Prnu hisgmnaasiumi projekt ISLI International Student Leadership Institute Tallinna Saksa Gmnaasiumi algatus Deutsch lohnt sich
Hola!
24
haRidusdokumEntidE hindaminE
EEsti EniC/nariC kEskus
www.archimedes.ee/enic
25
Akadeemilise tunnustamise infokeskuse ehk Eesti ENIC/NARIC keskuse phitegevus on vlisriikide haridusdokumentide hindamine, tunnustamiseks ettepanekute tegemine ning krgharidusalase informatsiooni andmine nii hindamiskeskustele, tandjatele kui ka diplomite-tunnistuste omanikele. Keskus on ka kutsealase tunnustamise kontaktpunkt ning projekti Bologna Eksperdid koordinaator. 2010. aastal esitati keskusele hindamiseks ja vastavuse mramiseks 717 haridust tendavat dokumenti kokku 77 riigist. Kuna keskusel on pikaajaline kogemus ja kompetents Venemaa, Ukraina ja Valgevene haridusdokumentide hindamisel, prduvad sageli keskuse poole arvamuse vi tiendava informatsiooni saamiseks ka teiste riikide hindamiskeskused ja krgkoolid.
Lisaks vlisriigi haridust tendavate dokumentide hindamise taotlustele esitati keskusele 1002 pringut vlisriigi kvalifikatsioonissteemi, ainepunktissteemi, krgkoolide vi muul teemal informatsiooni saamiseks. Vastavat informatsiooni vajasid valdavalt tandjad, krgkoolid, kutsealase tunnustamise pdevad asutused ja ppurid. Keskus peab vga oluliseks akadeemilise iendi (ja ingliskeelse Diploma Supplementi) korrektset vljastamist, kuna vastavad dokumendid on olulised kvalifikatsiooni hindamise ja tunnustamise vahendid. Koosts Haridus- ja Teadusministeeriumiga osaleti akadeemilise iendi krgharidusssteemi kirjeldava osa uuendamisel. Uue vastuvetud diplomi statuudi alusel koostas keskus krgkoolidele akadeemilise iendi titmise juhendi koos nidistega. Samuti viidi Eesti Bologna Ekspertide programmi raames lbi uuring Erasmuse programmi raames pitu arvestamisest, lekandmisest ja akadeemilisel iendil kajastamisest. Uuringu tulemusi tutvustati seminaridel ning koostati uuringu tulemusi kajastav raport.
2008
2009
2010
2010. aastal ilmus Eesti krgharidusssteemi kirjeldava raamatu Higher Education in Estonia neljas tiendatud trkk, mis sisaldab teavet krgharidusssteemi ja kvalifikatsioonide kohta, andmeid tunnustatud ppeasutustest ning haridust tendavate dokumentide nidiseid. Vljaanne on meldud eelkige Eesti kvalifikatsioonide hindajatele vlisriikides.
26
27
28
EKKA
5%
lEminEkuhindaminE
EKKA jtkas 2010. aastal Eestis krgharidust pakkuvate ppeasutuste ppekavagruppide hindamist, mille kigus antakse hinnang ppe kvaliteedile, ressurssidele ja jtkusuutlikkusele. EKKA hindamisnukogu vttis vastu 165 leminekuhindamise otsust, neist 129 thtajatu ppe lbiviimise iguse andmise kohta. EKKA hinnangule tuginedes teeb haridus- ja teadusminister otsuse ppe lbiviimise iguse andmiseks. Aasta jooksul lbis hindamise 64% Eesti ppekavadest, ppekavagruppide hindamisega oli seotud le 100 krghariduse eksperdi. leminekuhindamisega jutakse lpule 2011. aastal.
18%
77%
THTAJATU PPE LBIVIIMISE IGUS THTAJALINE (2-3 A) PPE LBIVIIMISE IGUS PUUDUB PPE LBIVIIMISE IGUS ALATES 1.1.2012
29
30
EKKA
rahvusvahElinE koost
Koost toimub mitmete rahvusvaheliste ja rahvuslike organisatsioonidega: ENQA (European Network of Quality Assurance Agencies, www.enqa.eu), INQAAHE (The International Network for Quality Assurance Agencies in Higher Education, www.inqaahe.org), Soome krghariduse hindamisnukogu (FINHEEC) jt. EKKA arendusjuht Maiki Udam valiti ENQA sisemise kvaliteedikindlustuse (Internal Quality Assurance, IQA) trhma liikmeks. Trhma kuuluvad esindajad Hollandist (NVAO), Suurbritanniast (QAA), Soomest (FINHEEC) ja Hispaaniast (ACSUCYL). 16.-17. oktoobril korraldas EKKA trhma kohtumise Tallinnas. EKKA on rahvusvahelise koostvrgustiku EQAVET (European Quality Assurance in Vocational Education and Training, www.eqavet.eu) liige, mis toetab kutsehariduse kvaliteedi tagamise ssteemi vljaarendamist ja rakendamist ning riiklike kutsehariduse kvaliteedi tagamise tugikeskuste loomist. EKKA kutsehariduse hindamisekspert Marge Kroonme on EQAVET tgrupi liige, mis ttab vlja suunised kvaliteedi tagamise vrdlusraamistiku rakendamiseks kutsehariduse ssteemi ja ppeasutuse tasandil.
31
Uued innovatiivsed krgharidusinstitutsioonid (Singapore University of Technology and Design, Singapore Institute of Technology) ja nende roll sealses krgharidusssteemis. Eriti viimasena nimetatud institutsiooni tegutsemisloogika viks tsist huvi pakkuda ka meie rakenduskrghariduse ppekavade lpetajatele magistrippe korraldamiseks, kus oleks vimalik kombineerida nii Eesti kui ka vlislikoolide vimalusi. Eesti vajaks ambitsioonikamat krgharidusstrateegiat, mis seaks eesmrgiks hariduse tmbekeskuse kujundamise. Ingliskeelse rahvusvahelise likooli loomine oleks sobiv vljakutse, Singapuri SUDT projekt on heaks eeskujuks. Kui sarnane projekt nnestuks realiseerida mne maineka likooliga (Stanford, MIT vmt), siis pakuks see kahtlemata huvi nii Skandinaavia, Lti, Leedu kui ka Venemaa lipilastele ja kujuneks tmbekeskuseks teadlastele/uurijatele. Ministeeriumil tasuks kaaluda analoogiliselt Singapuri haridusministeeriumiga nn rahvusvahelise nuandva paneeli (IAAP) moodustamist, mis ei ole ad hoc, vaid tunnustatud liikmetest koosnev regulaarselt koos kiv kogu, kelle arvamusel on vrtus, mida arvestatakse nii valitsuses kui ka likoolides.
Hariduse konoomika vastuvtuarvud planeeritakse lhtuvalt prognoosidest ja tstuse vajadustest. Vaatamata suureprastele rahalistele vimalustele katab Singapuri riik 80% lipilaste ppekuludest. Kik lipilased (nii kohalikud kui ka vlismaised) maksavad ppemaksu, mis katab 20% ppekuludest. Prast krgkooli lpetamist on neil kohustus ttada vhemalt kolm aastat Singapuris. Sellel eluperioodil loovad paljud noored pere ja see on olnud ks olulisi teid Singapuri rahvaarvu kasvatamiseks andekate krgharitud noortega.
32
EKKA
petajakoolituse selgepiiriline positisoneerimine teiste valdkondadega vrreldes. Ettevtluspraktika suur roll krghariduses. Krghariduse esimese taseme pe on alati seotud ettevttepraktikaga, selle vikseim kuuldud kestus oli 10 ndalat, suurim kaks semestrit 3,5-aastase ppeaja kohta. Fokusseeritus krgkoolid on vlja toonud prioriteetsed valdkonnad, millele eelkige keskenduda (Dont harvest there where people are already harvesting Nanyang Technological University).
33
34
DOKTORANTUUR VLISMAAL
Aastal 2010 jtkasime krghariduse arenduskeskuse mobiilsusbroo administreerimisel toetuste jagamist nii riiklike stipendiumiprogrammide kui ka Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi DoRa raames.
Ligikaudu 1,92 miljoni euroga rahastasime 850 tudengi ja ppeju pinguid vlismaal ning pea 640 000 eurot jagasime toetusi 200 vlismaalt Eestisse ppima asunud tudengile ja vlisppejule.
doktoRantuuR vlismaal
Riikliku koolitustellimuse stipendiumiga toetatakse tismahus doktoripinguid vlislikoolis. Selle raames pib 2010. aasta lpu seisuga vlismaal 66 doktoranti, doktorikraadi on erinevates vlislikoolides kaitsnud 40 doktoranti. 2010. aastal anti vlja heksa stipendiumit kogusummas 115 000 eurot (hinnangulised kulud 2010. aastal alustanud tudengite pingutele 2010/2011. ppeaastal). Stipendiumiprogrammi raames doktorikraadi kaitsnud stipendiaadid on prast lpetamisest asunud tle erinevates Eesti likoolides ning teevad seal peaasjalikult ppejutd.
35
36
DOKTORANTUUR VLISMAAL
37
38
2,6
47
4,6 5,2
81 76
2,5
40
5,3
74
2,9
49
2,1
2,0
34
31
DoRa T6
DoRa T7
KJ osaline pe KJ tasemepe
2008/2009. a
2009/2010. a
2010/2011. a
1,70
1,90
1,57
117
120
108
DoRa T8
KJ vlissit
2008/2009. a
2009/2010. a
2010/2011. a
39
vlisppEjududE kaasaminE
ESF programmi DoRa tegevuse 2 raames on vlja jagatud 40 vlisprofessori kohta. 2010. aastal alustas neist td 13. 2010. aastal oli tegevuses kulunud summa suuruseks 671 000 eurot.
RahvuskaaslastE programm
Programmi raames toetakse vliseesti noorte pinguid Eesti avalik-iguslikes likoolides, riiklikes rakenduskrgkoolides ja kutsehariduskeskustes. ppeaastal 2010/2011 on rahvuskaaslaste programmi kaasatud 30 vliseestlast, kellele jagati stipendiume 147 000 euro eest.
doktoRantuuR EEstis
Eesti likoolidesse on asunud ppima 60 vlisdoktoranti, kes on Eestisse tulnud kas ESF programmi DoRa tegevuste 4 ja 5 vahendusel vi siis vlisdoktorantide programmi raames. Kokku on stipendiume makstud ligikaudu 384 000 euro eest. Enim doktorante on Eestisse teadustd tegema tulnud Venemaalt, aga doktorante on ka Bangladeshist, Koreast ja Tansaaniast.
40
41
vlismagistRandid EEstis
Uue tegevusena hakati toetama vlistudengeid, kes soovivad ppida Eesti likoolides ingliskeelsetel magistrippe kavadel. 2010. aasta septembris alustasid Eesti likoolides pinguid esimesed 20 DoRa tegevus 9 stipendiaati.
EttEvtlusdoktoRandid
Edukas on olnud DoRa programmiline tegevus, mis toetab doktorippe lbimist koosts ettevtetega. Antud juhul on eesmrgiks praktilise vljundiga teadustegevus, mis panustaks Eesti ettevtete konkurentsivime suurendamisse ning tippspetsialistide ringi laiendamisse eelisarendatavates valdkondades. Nendeks valdkondadeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika- ja terviseuuringud. 2010/2011. ppeaastal alustas programmi raames doktoripinguid 19 doktoranti, kokku pib programmi toetusel 37 doktoranti.
pEtajakoolitusE stipEndium
2010. aastal oli eelistatud sihtgrupp loodus- ja tppisteaduste ning tehnoloogia petajakoolituse ppekavadel ppivad lipilased. Konkursile laekunud 237 taotluse hulgast otsustas stipendiumi nukogu eraldada 85 petajakoolituse stipendiumit ja 4 laulu- ja tantsupeo pedagoogilises protsessis osaleja stipendiumit kogusummas 113 030 eurot.
42
kRghaRidusE vlistuRundus
www.studyinEstonia.ee www.facebook.com/ studyinestonia
43
SA Archimedes vastutab Eesti krghariduse tutvustamise koordineerimise eest ja ttab tugevas partnerluses rahvusvahelist tasemepet pakkuvate Eesti krgkoolidega projekti Study in Estonia raames. Tegevusi viiakse lbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi DoRa tegevus 1 alt. 2010. aasta oli Study in Estonia jaoks kolmas hine tegevusaasta, mis oli rekordiline nii tegevuste arvult kui ka eelarve suuruselt. 2010. aasta olulisemad tegevused:
hiselt osaleti kokku 21 haridusmessil (Soome, Lti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Trgi, Hiina) ja kolmel vrgustikmessil (EAIE, NAFSA regionaalsed konverentsid ja messid). Valmis Eesti krghariduse vlisturunduse kontseptsioon ja korporatiivne visuaalne identiteet. Ttasime vlja uue formaadi otseturunduses vljapaistvate magistritaseme ppekavade baasil koostatud lhikesed pitoad. Eesti likoolide parimate ppejudude poolt lbiviidud pitubade eesmrgiks on krgetasemelise kuvandi loomine ja tipplikoolide huvi tekitamine koostks meie likoolidega. 2010. aasta aprillis toimusid Istanbulis animatsiooni ja filmi pitoad. Alustasime tutvumisreiside korraldamist Eestisse. 2010. aastal klastasid Study in Estonia kutsel Eesti krgkoole Trgi haridusametnikud ning Ukraina Novyi Kanal ajakirjanikud. Korraldasime hulgaliselt infopevi, seminare ja vastuvtte oluliste sihtgruppide esindajatele. Anti vlja ppimisvimalusi tutvustavaid materjale inglise, vene, soome, trgi ja hiina keeles. Alustati uue infoportaali www.studyinestonia.ee koostamist.
Sgisel viis Study in Estonia koosts Eesti paviljoniga EXPO 2010-l Shanghais lbi kuus pituba: sstev energeetika, kberkaitse, animatsioon, semiootika, tarkvaratehnoloogia ja film. Kokku osales ttubades ligi 100 tudengit Shanghai piirkonna vljapaistvatest likoolidest, mis andis vimaluse rkida noortega, kel meie pakutava vastu huvi ja kes viks Eestisse ppima tulla. 2011. aastal klastab parimate osalejate ja nende ppejudude delegatsioon Eestit.
44
kRghaRidusE aREnduspRogRammid
Sihtasutuses koordineerib krghariduse arenduskeskus
KRGHARIDUSE ARENDUSKESKUS
45
programm pRimus
primus.archimedes.ee
Primus on ajavahemikus 2008-2015 Euroopa struktuurivahenditest rahastatav programm, mida viib ellu SA Archimedes. Programmi eesmrgiks on toetada krgkooli ppe kvaliteeti ja tsta lpetajate konkurentsivimet. Eesmrkide titmiseks tehakse tihedat koostd 21 partneriga. Programmile Primus oli 2010 edukas aasta ja vrreldes aastaga 2009 sai tehtud rohkem ning eesmrgiprasemalt. heks oluliseks saavutuseks 2010. aastal oli kindlasti kogu programmi koostvrgustike edukas t korraldati kokkusaamisi ja seminare, kus vahetati parimaid praktikaid ning arutati valdkonna prioriteete. Olulisemad tulemused valdkonniti ppejudude petamis- ja juhendamisoskuste arendamine Programmi raames koolitati le 1600 ppeju. Oma petamispdevusi on ppejud tiendanud krgkoolididaktika, juhendamise, mentorluse ja e-ppe alastel koolitustel. Kogu aasta jooksul viidi lbi erinevaid kursusi rohkem kui 160 korral. Vrreldes eelmiste aastatega petas koolitustel rohkem vliskoolitajad ja toimus enam jtkukoolitusi. Programmi raames koolitati ja asus tle 20 uut mentorppejudu. Valmis ppeju pdevusmudel, mis aitab ppejul melda oma petamis- ja juhendamisoskustele ning planeerida koolitusi. Samuti valmis tegevuse raames neli uut krgkoolididaktika alast raamatut. Kvaliteetse pivljundiphise ppe arendamine Tutvustati esimest vljundiphiselt koostatud krghariduse kutsestandardit ning anti levaade kutsekvalifikatsiooniraamistikust ja ppekavade osast selles. Programmist toetati rohkem kui 399 ppekava pivljundi arendamist. Kaheksa krgkooli lpetas edukalt protsessi Kvaliteedijuhtimine krgkoolis ning valitud parendustegevusest lhtuvalt jtkati nende elluviimist. Uut kvaliteedijuhtimise protsessi alustas kuus uut krgkooli. Samuti jtkus koolitus Vljundiphine ppekava krghariduses, mille 2010. aasta lpuks lbis 46 ppekavaarendusega tegelevat inimest. Valdkonna arendamiseks moodustati erinevaid trhmi ning toimusid mitmed seminarid. Ttati vlja krgkooli kvaliteedijuhtimise jtkuprotsessi materjalid, koolitusmoodul Praktika krgkoolis ja selle ppematerjalid ning ettevtlusppe pivljundid ja moodul mittemajanduserialade ppejududele. VTA rakendamise kvaliteedi arendamine 2010. aastal jtkusid mitmed eelmiste aastate tegevused, kuid juurde tuli ka mitmeid uusi ja pnevaid arengusuundi. Valmisid VTA phimtted, mille eesmrk on tagada htlane VTA arengutase ja kvaliteet kikides partnerkoolides ning mis on praeguseks liidetud ka rakenduskrgkoolide kvaliteedileppega ning need on aluseks ka mitmetele jrgnevatele tegevustele 2011. ja 2012. aastal.
46
PRIMUS
Esmakordselt viidi lbi VTA ndal, et laiemalt tutvustada VTA vimalusi. Krgkoolides toimusid kigile huvilistele avatud VTA-alased infopevad. Huvilistel oli vimalus osaleda individuaalnustamistel, avatud VTA loengutel ning eneseanalsi kursustel, mis on abiks pitu analsimisel ning selle rakendamisel edasistes pingutes. Tegeleti ka hindajate poolega Amsterdami Tehnikalikooli VTA hindajate koolitajad viisid lbi koolituse Eesti ppejudude koolitajatele. Strateegilise juhtimise suutlikkuse tstmise toetamine krgkoolides Mrksnadeks olid arutelu ja koost, seda nii krgkoolide vahel kui ka krgkoolide siseselt. hiselt arutati aktuaalseid krgharidusprobleeme nagu ppekavade dubleerimine, rahvusvahelistumine, VTA jne. Rgiti ka ESF-i vahendite thusamast kasutamisest krghariduse arendamisel. Suurt diskussiooni tekitas krgetasemeline rahvusvaheline seminar likoolide juhtimise ja rahastamise teemal ning aasta heks tippsndmuseks oli kindlasti Tartus toimunud krgharidusfoorum Euroraha ja kvaliteet. Programmi toel on toetatud enam kui 120 koolitust vi seminari, kus on olnud vimalik tiendada oma oskusi ning teadmisi valdkondades, mis toetavad programmi elluviimist, nt aja- ja projektijuhtimine, ressursside planeerimine, koosolekute juhtimine jne. Uuringute ja analside lbiviimine 2010. aastal lppes kolm uuringuprojekti, mille raames viidi lbi seitse analsi, avaldati viis publikatsiooni ja valmis ks trkis. Ka veel kimasolevate uuringuprojektide raames valmis jooksvalt mitmeid analse, alauuringuid ja raporteid.
Hea on tdeda, et meie haridusuurijad on heal rahvusvahelisel tasemel, mida kinnitab avaldatud ja avaldamiseks esitatud publikatsioonide arv 22. Mitmed uuringud on saanud rahvusvahelist tagasidet ning nende vastu on tundnud huvi ka vlislikoolid. 2010. aastal esitati 20 uuringuideed, mille seast valiti vlja seitse ideed. Ekspertkomisjon soovitas osaliselt toetada viit projekti. ppija toimetuleku toetamine Aasta thtsaimateks mrksnadeks olid kursus ppimine krgkoolis ning erivajadustega lipilaste stipendiumissteem. Esmakursuslaste toetamiseks korraldati krgkoolides ka eelndalaid jm sissejuhatavaid ritusi ning anti vlja tudengiteatmikke. heksas krgkoolis toetavad tudengite sisseelamist kaaslipilastest tuutorid, kes Primuse toel on lbinud erikoolituse. Kui 2010 kevadsemestril sai Primuse stipendiumi 55 erivajadusega lipilast, siis sgissemestril oli taotlejaid juba le 80 ning stipendiaate 69. Erivajadusega ppijate tugevale pimotivatsioonile viitab tsiasi, et kik kevadised stipendiaadid jtkavad pinguid katkestanuid ei ole. Lisaks nustamistehnikate koolitustele ttati pi- ja karjrinustajate erialase pdevuse tstmiseks vlja karjrinustamise baaskursus.
47
48
PRIMUS
Krgharidusfoorum 2010
49
programm Eduko
eduko.archimedes.ee
Eduko on ajavahemikus 2009-2014 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja petajakoolituse edendamise programm, mille eesmrgiks on tugevdada Eesti haridusteadust ning kindlustada haridusteadlaste ja petajakoolituse ppejudude jrelkasv. Programmi eesmrkide titmise nimel ttavad heskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool ja Tartu likool. Olulisemad tulemused valdkonniti ppejudude jrelkasvu tugevdamine ja doktorippe arendamine Rahastati kuue haridusteaduse doktorandi ppima asumist doktorantuuri lisappekohtadel (neli Tallinna likoolis ja kaks Tartu likoolis). Kik doktorandid osalevad Eduko raames finantseeritavates uuringu- ja analsiprojektides. Haridusteaduse edendamine lbi uuringute ja analside 2010. aastal toimus uus uuringu- ja analsigrantide taotlusvoor, rahastada otsustati kahte uuringut ja kahte analsi mahus 575 000 eurot. Uuendusena viidi taotlemisel sisse ideekavandite voor, kuhu esitati 28 ideed, taotlusi kirjutama ja esitama lubati komisjoni otsusega neist kuus. Kikide programmist Eduko rahastatud uuringute ja analsidega saab tutvuda aadressil eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud
50
EDUKO
petajakoolituse ppekavade anals ja arendamine ppekavaarenduse vajaduste vljaselgitamiseks toimusid partnerkrgkoolide lesed kohtumised ja kogemusvahetusreis Helsingi likooli, mille tulemusena valmisid edasise arendust aluseks olevad petajakoolituse ppekavade arendamise phimtted. Esmappe muutmise vajaduste kaardistamiseks koostati kogumik petaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21. sajandi algul. ppemetoodika ja -sisu uuendamine ning inimressursi arendamine 2010. aastal toetasime 159 petajakoolituse ppeju koolitust (nt tegevusuuring, pivljundid, SMART-board), 37 ppeju konverentsiklastust ja 93 ppeju jt vliskogemusreisil osalemist ja 4 projekti mahus 25 000 eurot esmakordselt toimunud innovatiivsete ideede konkursi raames. Trkist ilmusid niteks prof Eve Kikase toimetatud ppimine ja petamine esimeses ja teises kooliastmes ja Imbi Henno koostatud Rahvusvaheliste vrdlusuuringute TIMSS 2003 ja PISA 2006 ppetunnid. Kik ilmunud trkised on kttesaadavad ka elektrooniliselt aadressil eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid
51
petajakoolituse juhtimise ja kvaliteedi hindamise arendamine 2010. aastal valmis petajakoolituse juhtimisssteemi anals, mille eesmrgiks oli vlja selgitada petajakoolituse juhtimise probleemid ja teha asjakohaseid muudatusettepanekuid petajakoolituse juhtimise parandamiseks. Analsi lpparuandega saab tutvuda siin: eduko.archimedes.ee/kvaliteet-ja-juhtimine Septembri lpus korraldasime Tallinnas vrgustiku petajahariduse poliitika Euroopas (Teacher Education Policy in Europe, TEPE) rahvusvahelist aastakonverentsi teemal Kvaliteet petajahariduses. Teavitust ja koost soodustamine Korraldasime teist aastat Hea petaja kuud, milles osales le 200 kooli (www.opetajakuu.ee). Hea petaja kuu avalk toimus 01.10.2010 le-eestilise muusikatunniga, laulu vttis les ka haridus- ja teadusminister Tnis Lukas.
Raadiosaatesari KoolOn
Maiki Voore, Tallinna likool Mis see kool siis on kas lihtsalt ks maja linna keskel, olgu siis sammastega vi ilma? Kuku raadio toimetaja Kristel Kossari vedamisel paotas KoolOn 24 saate kigus erinevate teadustemplite uksi ning uuris asjatundjatelt jrele. Saadete kigus oli kne all kik hariduse ja ppimisega seotu teemaks tulid e-pe, keelekmblus, loovharidus, petajahariduse kvaliteet, haridusega seotud seadusandlus, Hea petaja kuu ning palju muud. Tekstis kasutatakse koolonit teatavasti selgitava lauseosa ees, nii olid ka KoolOni saated tidetud selgituste, arutluste ja nidetega elust enesest ning sna said inimesed nii klassi eest kui ka koolipingist. KoolOni snnile andis tuke 2009. aastal Tallinna likoolis thistatud Eesti petajahariduse 90. aastapev ning selle osana valminud petajahariduse legendaarseid persoone tutvustavMentorite sari Vikerraadios. Legendaarsed petlased nagu Lembit Andresen, Inge Unt, Mati Hint, Aksel Telgmaa jt heitsid Eesti hariduselule pigem tagasivaatava pilgu, ent teliste mentoritena hutasid alati esitama ksimusi. Seda noor KoolOn teebki esitab ksimusi ja otsib vastuseid. Otsib jrjepidevalt sari jtkab Kuku raadios ka 2011. aastal. eduko.archimedes.ee/koolon
52
53
54
EUROOPA NOORED
vabatahtlikuna tegutsemiseks, plaanivad alustada edasisi pingud vi oma ettevtet. euroopa.noored.ee/tulenturule Lisaks totsijatele toetas ENEB jtkuvalt ka teisi sihtgruppe, pakkudes erinevaid toetus- ja infotegevusi nii maa- kui ka vikelinna noortele, vhemusrahvustele ning erivajadustega ja terviseprobleemidega noortele. Kige enam kaasasid projektid noori, kes on seotud geograafiliste vi majanduslike takistustega ning noori, kes seisavad silmitsi sotsiaalsete probleemidega. Aastatel 2008-2010 lbi viidud projektide osalised kogunesid 5. novembril tnupevale, kus analsiti projektides pitut ja tunnustati parimaid projektitegijaid. Tnupeval osales le 100 projektitegija. Lisainfo: euroopa.noored.ee/tanupaev Aasta kokkuvte videopildis 2010. aastal valmis aastaraamat veebiformaadis, kus nii projektinited kui ka muid tegevusi kajastati videointervjuudena. Aastaraamat vitis programmi Euroopa Noored rahvuslike broode infottajate vrgustiku IOST 2010 konkursil parima veebitoote auhinna. euroopa.noored.ee/aastaraamat2009
55
snna vElokuur
Tuuli Trikkant, projektijuht
Snna Velokuur on kohalik noortealgatuse projekt, millele aitasid kaasa programm Euroopa Noored, Kohaliku Omaalgatuse programm, Ruge Vallavalitsus, MT Prmivabriku Tkoda, MT Snna Kultuurimis ja lugematul hulgal asjast huvitatud inimesi. Tegemist oli alternatiivset ja tervislikku mtte- ja liikumisviisi propageeriva projektiga, kus vrtustati kelist tegevust (rataste parandamine), vana hoidmist (vanade rataste kultuur) ja pti thelepanu tmmata ksikisiku rollile nii Eesti kui ka Euroopa hiskonnas (loengud, filmihtud, rattamatkad). Projekti idee sai alguse levabariigilisest algatusest Eesti Rattarikkaks, kus sarnane vanade rataste tkoda loodi Tartus. Snna Velokuuri taga on seltskond ettevtlikke noori, kes huvituvad just vanadest n- iseloomuga ratastest. Enamasti iseppinud mehaanikutele teeb heameelt igasugune rattakraam. Augustis korraldatud levrumaalisel vanade rataste kogumisretkel veti vastu nii raame kui ka ainult vikest kummilappimist vajavaid kaherattalisi. Mida oli vimalik parandada, need parandati, mida aga mitte, need jvad ootama uusi rakendusi lennumasinate vi lillebukettidena. Projekti kigus toimunud rituste loengute, filmihtute, arutelude, pitubade, rattaretkede ja festivali kaudu osutati alternatiivile, kuidas lbi igahe panuse on vimalik muuta maailma. Maailma muutmine ei olnud eesmrk, vaid soov nidata globaalsete probleemide lahendusi alustades iseendast. helt poolt on see jagatud hingede vrgustik, koost snergia, teisalt kindlasti ka pd elada oma elu nii, et me oma vikeste ja suurte eludega jkarudele liiga ei tee. Kllap on see liiga lihtsustatud, isegi triviaalne, kuid omab teatud sgavust ja mttesilda, mida silmas pidada, et sel tegevusel oleks reaalne tagatis. Et projekti teadmistepagas ei jks projektisuvesse, siis on noorte poolt salvestatud videoklipid lihtsamate rataste remondipetustega. Samuti prooviti kogu projekti meeleolu joonistada animatsiooni. Snna Velokuuri projekt on lbinisti alternatiivne projekt ning seda on algusest peale saatnud kummastunud pilgud. helt poolt annab see veelgi rohkem tegutsemiskihku, samas ainult alternatiivi igapevaselt peavooluna tunnistades on mistetav, et ette tuleb ka palju raskusi. nneks aga on trots hea viis lendamiseks ja see on see, mida meie oma projektiga ppisime.
56
noorsoots kasutatavate meetodite alased ja temaatilised koolitused koolitajate koolitus ppematerjalide arendamine koolituste kvaliteedi hindamine koolituste kttesaadavuse suurendamine
Kokku korraldas ENEB nimetatud programmi raames 2010. aastal erinevates Eesti piirkondades 18 koolitust ja seminari, millel osales 600 inimest (94 meest ja 506 naist). Enim osales programmi raames toimunud koolitustegevustes noortekeskuste noorsoottajaid, ldhariduskoolide ttajaid, noorteinfottajaid ja karjrinustajaid, kohaliku omavalitsuse ja riigitasandi noorsoottajaid, noorsootsse sisenejaid (sh noorsoot lipilased) ja huvikoolide ttajaid.
57
ksitlemise jtkamiseks tlgiti 2010. aasta lpus ksiraamat noorsoot vimalustest noorte thivevalmiduse toetamisel. Nimetatud ksiraamat valmib 2011. aasta kevadeks. Noortevaldkonna koolitajate andmebaasi on registreerinud end 230 koolitajat ning noortevaldkonna koolitajate vrgustumise ja koolitus- ning tvimaluste toetamiseks on igakuiselt ilmunud noortevaldkonna koolitajatele suunatud infokiri. Fookuses on olnud pivimaluste mitmekesistamine mitteformaalse ppimise veebis. 2010. aastal on kirjalike materjalide krval enam thelepanu pratud pivideote arendamisele (loodud on heksa ppevideot pimeetodite kasutamiseks) ning tegeletud laiemalt noortevaldkonna e-ppe arendamisega.
www.mitteformaalne.ee
tEaduskoost
Sihtasutuses koordineerib teaduskoost keskus
www.archimedes.ee/teadus www.archimedes.ee/teadpop
59
Sel aastal sai teaduskoost keskus juurde he uue ksuse riiklike programmide broo. Koos uue brooga lisandus teaduskoost keskusesse kmme uut ttajat, mis teeb sellest 38 ttajaga SA Archimedes suurima ksuse.
riiklike programmide broo rahvusvaheliste koostprogrammide broo teaduse populariseerimise broo Eesti Teadusinfossteemi broo Teaduskompetentsi Nukogu broo
keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programm info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate programm
Lisaks kuulub riiklike programmide broosse Eesti teaduse infrastruktuuri teekaart, mille kigus kaardistatakse olemasoleva teaduse taristu (nt laborite, aparatuuri, seadmete ja arhiivide) kaasajastamisvajadusi ning initsiatiive uue taristu loomiseks. Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest vi kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriksustest. 2010. aastal kaardistati 20 teekaardi objekti.
Riiklikud programmid on osa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistephine Eesti 20072013 rakendusplaanist, programmide eesmrk on tagada Eesti konkurentsivime arendatavas valdkonnas.
60
TEADUSKOOST
EuraXEss
www.euraxess.ee Eesti EURAXESS vrgustik aitab Eestisse saabunud vlisteadlasi ja nende perekondi hea nuga kigis praktilistes ksimustes, nt viisa-, tervisekindlustuse ja ttingimuste osas. Selle aasta esimese kmne kuuga nustas vrgustik 86 vlisteadlast. Septembris avati 7. raamprogrammi projekti toel uus vlisteadlastele suunatud infoportaal www.euraxess.ee, projekti kigus avanesid sarnased portaalid veel le 30 Euroopa riigis. Kik riiklikud portaalid annavad infot teadustkohtade ja -grantide kohta, kuid ka ldinfot igapevaelu kohta riigis.
Cost
COST Euroopa teaduse- ja tehnikaalane koost on riikidevahelise teaduskoost vanimaid vorme Euroopas. COST koostvrgus osaleb 35 liikmesriiki ja koostriik Iisrael, lisaks on COST-il koostlepped riikidega vljaspoolt Euroopat. Eesti allkirjastas aasta jooksul 17 uue projekti vastastikuse mistmise memorandumit, kokku osaleti 59 projektis. Eestis korraldati neli COST ritust.
tartu likool tallinna tehnikalikool Eesti maalikool tallinna likool teaduste akadeemia sihtasutus archimedes
kigis liikmesorganisatsioonides ttab EuraXEss konsultant, kes abistab vlisteadlasi Eestisse elama asumise praktilistes ksimustes.
61
riiklikud pilaste ja lipilaste teadustde konkursid noorte leiutajate konkurss kasvatusteaduslike teadustde konkurss teaduse populariseerimise projektikonkurss
Lisaks koordineerib broo pilaste Teadusliku hingu tegevust ja korraldab Eesti teaduse populariseerimise auhinna vljaandmist.
programm tEamE
SA Archimedes koosts Eesti Rahvusringhlinguga on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi TeaMe elluviija. TeaMe programm korraldas 2010. aastal teadusmeedia marlaua ja koolitamisoskuste koolituse teadusajakirjanikele. Programmi toel kis 16 teadusmeedia spetsialisti uusi kogemusi omandamas vlisriikide konverentsidel ja pitubades ning septembris toimunud seminaril jagasid nad oma kogemusi ka laiemale ringile. Oktoobris toimus 200 osalejaga teadusmeedia konverents Teadusrikkuse levialas. Konverentsil otsiti vastuseid kolmele suuremal ksimusele: kuidas jagada teadusrikkust enamate inimeste, eriti noortega, kuidas suurendada teaduse atraktiivsust ning kuidas tagada teaduskajastuse hea kvaliteet. Konverentsil said sna tunnustatud teadlased ja teadusajakirjanikud ning teaduse vahendamisega seotud spetsialistid, le anti teaduse populariseerimise auhinnad. TeaMe programmi esimesi vilju saavad kik huvilised juba oma silmaga nha. Programmi raames hangitud kaks telesaadet Eesti tippteadlasi tutvustav Pramiidi tipus ja noortesaade Rakett 69 alustasid ETV eetris 2011. aasta jaanuaris.
2010. aastal osales konkurssidel ja ritustel kokku ligi 1800 inimest, erinevatel konkurssidel oli kokku ligi 190 vitjat ning preemiaid ja projektirahasid jagati vlja kokku ca 262 000 euro vrtuses.
62
TEADUSKOOST
Konkursile laekus 588 td, pilasi osales 76 koolist. Kige aktiivsemad leiutajad on phikooli pilased: algkooli astmes laekus konkursile 207 td, phikoolist 334 td ja keskkooli vanuserhmas 47 td. Poisid leiutavad poole rohkem kui tdrukud konkursile saatsid oma t 220 tdrukut ja 460 poissi. Konkursi auhinnafond on ligi 26 000 eurot, preemiatega autasustati 28 leiutist.
Sokinr
1. Pane sokk lbi kummist aasa (venita kummist aasa srmedega). 2. Pane sokkidega nr pesumasinasse. 3. Riputa sama nr konksudega restile vi seinale. Kaarel Kiiver Luunja Keskkooli 1. klass
Bussi vliklar
Vliklar on hea, sest inimesed ei pea uurima, mis buss tuli, vaid kuulevad seda. See on rohkem meldud vanuritele. Klar asub bussi keskmise ukse kohal ja tleb peatusse saabudes numbri ja liini. Seda seadistatakse arvutiga ning kui peatusesse saabub buss, siis juht vajutab nuppu ja nii ongi. Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgmnaasiumi 7. klass
64
TEADUSKOOST
eelarvest 2011. aastaks ette nhtud le 23 miljoni euro (360 604 000 krooni). Teaduse evalveerimine 2010 TKN broo korraldas sel aastal ka neljanda korralise Eesti teaduse evalveerimise. 2010. aasta mais viibis Eestis kuueteistliikmeline ekspertide komisjon, kes kis nelja peva jooksul lbi 27 teadusja arendusasutust.
Positiivne hinnang anti 18-le ning negatiivne hinnang 11 tegevusvaldkonnale. Korraline evalveerimine on asutustele vabatahtlik, kll annab aga positiivne evalveerimisotsus asutusele iguse teatud tingimustel taotleda oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest ning doktorippe avamist.
65
stRuktuuRitoEtustE RakEndaminE
Sihtasutuses koordineerib struktuurifondide rakendusksus
www.archimedes.ee/ struktuurifondid
66
STRUKTUURITOETUSTE RAKENDAMINE
Sihtasutus Archimedes korraldab perioodil 2007-2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste jagamist teadus- ja arendusvaldkonnas. Toetusi vahendatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist. Rakendusksuse lesanneteks on taotluste menetlemine, toetuse saajate nustamine, vljamaksete tegemine ja vljamaksetaotluste ning kulude abiklblikkuse kontrollimine. T&A majanduskeskkona arendamine Euroopa Regionaalfondi toel Antud suuna philiseks sisuks on atraktiivse tkeskkonna ja ttingimuste loomine, mis toetavad krgekvaliteedilist teadustd ja rakendusuuringuid. Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna kogumahuks on enam kui 310 miljonit eurot, millest aasta lpuks oli eelarvetega kinnitatud 161 miljonit eurot. 2010. aastaks on kogu perioodil kasutada olevatest vahenditest vlja makstud 44 miljonit eurot ehk ligikaudu 14,2% kogu perioodi (2007-2015) rahalisest mahust. 2010. aasta alguseks oli nimetatud prioriteetses suunas avatud 3 meedet: 1. Teaduse tippkeskuste arendamine, kivitunud on seitse tippkeskust; 2. Teadus- ja arendusasutuste ning krgkoolide ppeja tkeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine, investeeringute kavasse kinnitatud 19 projekti, 2010. aastal lppes neist kolm; 3. Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine, 2010. aastal tehti kahe alameetme raames 149 rahastamisotsust, samuti kuulutati vlja kaks uut avatud taotlusvooru, tegevust jtkab ka programm E-teadusinfo.
2010. aastal avati kaks uut meedet: 1. Rakenduskrgharidusppe ja petajakoolituse ppeinfrastruktuuri kaasajastamine, alameetme Rakenduskrgharidusppe ppeinfrastruktuur raames viidi lbi esimene avatud taotlusvoor, kus positiivse otsuse sai 16 eeltaotlust; 2. Energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine, viidi lbi esimene avatud taotlusvoor, positiivse otsuse sai seitse taotlust.
Statistikat 2010. aasta kohta Teadlased, kelle tkohad on uutes vi kaasajastatud teadus- ja arendusasutustes (lpetatud projektide puhul) Tudengite arv, kes kasutavad uusi vi kaasajastatud ruume krgkoolides (lpetatud projektid) Uued vi kaasajastatud teadus- ja arendusasutused (lpetatud projektid, hooned m2) Uued vi kaasajastatud krgkoolihooned (lpetatud projektid, m2) Andmebaasis ISI Web of Science ra toodud publikatsioonid, mis on avaldatud tippkeskustes ttavate teadlaste poolt (artiklite arv 2010) 278
2301
5767
9217
347
67
68
STRUKTUURITOETUSTE RAKENDAMINE
rahvusvahelise tstusega. Keskuse uurimists osalevad edukalt doktorandid, kahe aasta jooksul on kaitstud kaheksa vitekirja. Esile tstmist vrib Eesti tehnikateaduste aastapreemia mramine CEBE hele juhtivale teadurile Mart Minile, kes on esitatud ka Euroopa Parlamendi presidendi juhitava rii poolt kolme nominendi hulka kategoorias Research aunimetuse Euroopa Leiutaja 2011 saamiseks.
Keskuse eesmrgiks on tagada teadust stabiilselt krge kvaliteet, populariseerida Eestis teadust ning tsta selle atraktiivsust noorte hulgas, parandada doktorippe sisu ja taset ning luua kestvaid strateegilisi partnerlussuhteid teadlaste ja tstusettevtete vahel.
T&A inimressurssi arendamine Euroopa Sotsiaalfondi toel 2010. aastal kinnitati ja alustas tegevust krghariduse teisel tasemel ppe katkestanute tagasitoomisele suunatud programm TULE. Analoogiline tegevus kavandati doktorikoolide kimasolevatesse projektidesse. Tegevuse tideviimiseks kuulutati vlja lisataotlusvoor, kuhu esitasid lisaraha taotlused 12 doktorikooli. Meetme Teaduspoliitika ja krghariduse kvaliteedi arendamine raames on kivitunud Eesti krghariduse kvaliteedi arendamise programmi EKKA sisuline t. Ties mahus on tidetud programmi esimene tegevuste blokk, milleks oli Eesti krghariduse kvaliteediagentuuri kivitamise ja arendamise toetamine. Teaduse populariseerimise alameetme raames kuulutati vlja avatud taotlusvoor TEEME. Taotlusvooru laekus 47 projekti, millest 14 sai positiivse rahastamisotsuse. Alameetme Krgkoolide ja ettevtete koost raames kuulutati vlja teine taotlusvoor. Taotlusvooru laekus 38 projekti, millest 19 sai positiivse rahastamisotsuse.
69
31.12.2010
EEK 674 701 152 305 041 220 979 742 372 536 109 212 374 748 483 980 490 855
31.12.2009
EEK 287 176 427 218 895 545 506 071 972 519 460 35 722 555 182 506 627 154
1 785 570 4 824 374 968 507 423 28 374 975 145 741 116 132 2 612 149 2 000 000 616 833 5 228 982 980 490 855
2 671 205 5 246 072 493 927 837 23 246 501 868 360 146 645 2 205 338 1 500 000 906 811 4 612 149 506 627 154
70
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
TuLEMIARuAnnE
Tegevustulud Kaupade ja teenuste mk Saadud toetused Muud tulud Tegevustulud kokku Tegevuskulud Antud toetused Tjukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Phivara amortisatsioon Tegevuskulud kokku Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Aruandeperioodi tulem
2010
EEK 1 680 100 822 762 675 25 729 824 468 504 -718 337 672 -60 555 783 -40 375 967 -4 400 591 -252 071 -823 922 084 546 420 70 413 616 833
2009
EEK 756 045 732 766 920 57 716 733 580 681 -652 872 383 -46 961 499 -30 521 097 -3 212 146 -228 191 -733 795 316 -214 635 1 121 446 906 811
71
RAHAVOOgudE ARuAnnE
Aruandeperioodi tegevustulem Korrigeerimised: Kasum/kahjum phivara mgist Korrigeeritud tegevustulem Phitegevusega seotud kibevarade netomuutus: Muutus nuetes ostjate vastu Muutus viitlaekumistes Muutus nuetes toetuste ja siirete eest Muutus muudes nuetes Muutus maksude, livude, trahvide ettemaksetes Muutus toetuste ettemaksetes Muutus muudes ettemaksetes Phitegevusega seotud kibevarade netomuutus kokku Phitegevusega seotud kohustuste netomuutus: Muutus vlgades hankjatele Muutus vlgades tvtjatele Muutus maksu-, livu- ja trahvikohustustes Muutus viitvlgades Muutus toetuste ja siirete kohustustes Muutus muudes kohustustes Muutus saadud toetuste ettemaksetes Muutus muudes saadud ettemaksetes Phitegevusega seotud kohustuste netomuutus kokku
Rahavood phitegevusest kokku
2010
EEK
546 420 148 971 0 695 391 -133 184 53 584 4 488 739 -473 012 -776 201 -89 450 518 137 585 -86 153 007 -885 635 -421 698 779 531 -4 491 90 996 596 -3 763 368 386 572 118 -800 473 272 253
387 814 637
2009
EEK
-214 635 228 191 -46 400 -32 844 81 632 -200 465 89 232 847 -563 068 152 040 -2 531 480 -19 080 86 152 426 1 161 415 482 584 -129 332 -228 838 -88 850 244 1 455 442 43 423 867 1600 -42 683 506
43 436 076
Rahavood investeerimistegevusest: Tasutud phivara eest (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) kokku Laekunud phivara mgist Laekunud intressid ja muu finantstulu
Rahavood investeerimistegevusest kokku
Rahavood finantseerimistegevusest: Tagasi makstud kapitalirendikohustused Laekunud sihtfin. phivara soetuseks Makstud intressid Makstud muud finantskulud
Rahavood finantseerimistegevusest kokku Puhas rahavoog
Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses Raha ja selle ekvivalendid perioodi lpus Raha ja selle ekvivalentide muutus
72