SEPTEMBER 2011 S A L M E

P H I KO O L I

H L E K A N D J A

A A S TA S T

1 9 9 4 NR 1 (121)

KOOLI PRESS
Kooliaasta on pikk. Seda enam olgu selge algus helge ja pikseline: rmus taaskohtumine kooli, petajate, spradega. Ma soovin teile, et see sprustunne kestaks lbi aasta. Eriti neile, kellele see on esimene kooliaasta. Teeme nii, et kool on koht, kus Sind oodatakse ja kus Sul on hea olla.
Katkend Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese 2011 a knest.

12 + 1 = esimene koolipev
Mariliis Lazarev 1. klassi petaja

Esimese septembri varahommikul rkasid kaksteist esimese klassi pilast ja ks esimese klassi petaja revusega hinges - kes oligi see pev, mida kaua oli oodatud! Selga pandi pidulikud riided ja ootusrevus pues seati sammud oma esimesse koolimajja, kus ootasid ees esimene klassiruum ja esimene petaja. Kell heksa algas esimene aktus, kus meid kingitustega le klvati. Nii mnelgi meist oleks seal kolmandat ktt vaja linud. Aktusel nnitlesid meid

vallavanem, Lions Clubi esimees ja hoolekogu esinaine, esines tdrukute ansambel ning kneles direktor. Peale aktust lksime kik koos (nd juba htse klassina) ue, kus hoolimata pisikesest vihmasabinast poseerisime esimese klassipildi tarvis. Justkui staarid liikusime peale pildistamist tagasi klassiruumi, kus saime ktte esimesed thtsad kooliraamatud, koolisrgi ja peviku. Kui kik kingitused olid le vaadatud, seadsime sammud koos vanematega ue, et kooliaeda istutada titsa oma puu. Isad olid lahked aitama ja nii

saimegi pisikese puu istutatud. Kui puule kenad soovid edasi eldud, lksime klassi kringlit sma ja mahla jooma. Loomulikult ei puudunud esimesest koolipevast ka lilled esimesele petajale. Oi kui ilus petaja tuba prast aktust vlja ngi! Nii saigi siginat-saginat tis esimene koolipev lbi ja sammud tuli seada kodu poole, et jrgmisel pev juba titsa koolilapsena kooli tulla.

1. KLASS 1. Mihkel Abramov 2. Devon Bidjuk 3. Kaarel Kallas 4. Roland Kreek 5. Markus Lindlaan 6. Kertu Paju 7. Raido Pra 8. Markus Tenn 9. Carlos Tuuling 10. Mihkel Tnisots 11. Lisete Varatu 12. Merilis unpuu

Marika Ptsep matemaatika petaja

pilt www.ahhaa.ee

Saaremaa hisgmnaasiumis toimus reedel Teadlaste raames terve hulk pnevaid ritusi. Matemaatika auditooriumis oli ppepev, kus T teaduskooli metoodik Raili Vilt petas maakonna phikooli- ja gmnaasiumipilastele matemaatikaolmpiaadi lesandeid. Salme koolist osalesid Marko Namm 8.klassist ja 9.klassi pilased Kai Ellik, Annemari Pruul ja Indrek Polding.

SGISE ALGUSE MATK

Lea Lets klassijuhataja

COMENIUS
Marina Maasik projekti koordinaator

23. septembril algas sgis ja sellel peval lksime matkale, et vaadelda muutusi looduses. Matka algul said kik pilased lesande vtta matkalt kaasa 5 sgist iseloomustavat asja, mida ta oskab klassile tutvustada. Matka pikkus oli umbes 4 - 5 km pikk. Ilm oli pikesepaisteline, kuid tuul oli vga tugev. Imetlesime vrvikirevat loodust, ngime snnikulaotamist, uurisime talveks varutud silorulle, kohtusime lehmakarjaga, uudistasime lihaveiseid ja tee rde jid ka hobused. Oleme ppinud, et Salme jgi suubub nii Lnemerre kui ka Liivi lahte (Suurde Katlasse), st.voolab kahele poole. Matkal saimegi seda oma silmaga nha. Lpetuseks tegid kik pilased kokkuvtte kaasavetud asjadest. Kigi silmad srasid, kuigi jalad olid veidi vsinud.

Pev enne uue kooliaasta algust saime rmustava teate SA Arhimedeselt, et meie kool on saanud toetuse osalemaks rahvusvahelises koostprojektis "Building Bridges - European learning Community". Projektiperiood kestab 2 aastat ja osalevad riigid on Hispaania, Iirimaa, Poola (Austria, Lti ja Trgi on hetkel ootelehel). Ees seisab huvitav ja mitmekesine t tutvumaks teiste Euroopa riikide ja noortega, samuti on hea vimalus kigil praktiseerida inglise keelt. Reedel, 30.septembril toimus koolis Comenius projekti raames esimene suurem ritus. Klas oli vahetuspetaja Austriast. Hrra Christof Trimmel (pildil) tutvustas meile Austriat kui riiki tema kultuuri ja koolissteemi. pilased said esitada ksimusi ja testida oma arusaamist inglise keelsest presentatsioonist.

ALGKLASSID PSTETEENISTUSEL KLAS

Liivi Kiil 2. klassi klassijuhataja

Juubeli thistamiseks ootas Saaremaa Psteamet endale klla lapsi lasteaedadest ja koolidest. Salme kooli algklasside pilased olid Kuressaare Psteameti klalisteks neljapeval, 8. septembril. Meid vtsid vastu vanemspetsialist Ktlin Poopuu ja vahtkonna lem onu Kalle. Ktlini juures saime teada, millega tegeleb psteamet ja mida peaksid kik meeles pidama, et psteametit ei oleks vaja appi kutsuda. Lastel oli palju ksimusi, mis Ktlinilt ka vastuse said. Paljudel lastel oli rkida oma jutt mingist nnetusjuhtumist. Onu Kalle juures oli eriti pnev - garaa oli tis erinevaid pstemasinaid, millega liikuda nii vees kui maal.1. ja 2. klassi pilased said proovida ka kige suurema psteauto rooli taga istumist. K l a s k i k lppes kingituste jagamisega. pilased said mlestuseks kleepse, pliiatsi ja muidugi kommi. Lahke pererahva juures on alati meeldiv klas kia.
Pildil saab 4. kl pilane Karm Koduvere varustust proovida.

KLALISED SOOMEST
Marina Maasik ppealajuhataja

Teisipeval, 06.septembril klastasid meid koolipilased Soome Vabariigist. Tuusala kooli 6.klassi 27 pilast, klassijuhataja ja mned lapsevanemad viibisid ppeekskursioonil Saaremaal. Esmalt tutvustasid nad meile oma kooli ja siis said meie 8.kl tdrukud olla giidideks ja tutvustada koolimaja. Suured tnud Teele, Krt, Mirge ja Laura! Saite praktiseerida oma inglise keele oskust ja soome grupp kiitis teid vga. Peale majaga tutvumist ja tundide klastamist kogunesime vimlasse.Tnud ka petaja Andrele, kelle juhendamisel korraldati teatevistlus (pildil) ja vike jalgpallilahing, kus kik soovijad said osaleda. Klalised kiitsid meie kaunist ja hsti hoitud koolimaja. Meie 6.klass on oodatud kevadel vastuklaskigule Soome.

REIPALT KOOLIPINKI
Andre Anis kehalise kasvatuse petaja ja treener

KLPS!

9. septembril toimus Salme koolis Stardis sai toonitatud, et vistlus ei juba traditsiooniline terviseritus ole kiiruse peale, oluline on lihtne R e i p a l t k o o l i p i n k i ! . E e s t i liikumisrm. Seiklemist ja eksimist Koolispordi Liidu leskutsel juba 8. oli piisavalt sellest hoolimata. Lisaks a a s t a t t o i m u v l e - e e s t i l i n e parajat peavalu nudvad lesanded tervisendala Reipalt Koolipinki k o n t r o l l p u n k t i d e s . K o o l i m a j j a eesmrk on kujundada ja arendada tagasijudes olid lapsed surmani noorte seas sportlikke harjumusi ja vsinud aga siiski nnelikud, et rada tervislikke eluviise. Tervisendala sai lbitud! ritused on eelkige suunatud Kohe peale vikeseid alustasid p i l a s t e k e h a l i s e a k t i i v s u s e vanemad pilased. Suuremate jaoks tstmiseks, et tehti rada vhe pingelises pikemaks, kuid ppets hsti muus osas oli t o i m e t u l l a . REIPALT KOOLIPINKI AITAB k i k s a m a . Meie toimus sel KUJUNDADA JA ARENDADA Punktides ootasid a a s t a l petajad oma orienteerumis- NOORTE SEAS SPORTLIKKE ksimustega ning HARJUMUSI J A kiirus ei olnud uesppepev A l u s t a s i d TERVISLIKKE ELUVIISE oluline. Paika oli algklassid, kes pandud vaid olid eelnevalt ajalimiit, kuhu l o o s i t u d sisse pidi mahtuma. Tuleb vistkondadesse. Vistkondade au anda klassidele, kes lbisid raja lesandeks oli otsida kaardi jrgi ausalt ilma reegleid rikkumata ja les oma petajad, kes olid lastele suutsid seda teha rmsa tujuga. ettevalmistanud vikesed kindla Suured tnud kigile osalejatele p p e a i n e p h i s e d l e s a n d e d . ning loomulikult petajatele, kes olid E s i n d a t u d o l i m u u s i k a , ksimused koostanud! Kohtumiseni matemaatika, vene keel, inglise jrgmistel ritustel. keel, kunstipetus ja looduspetus. PILASESINDUSE UUDISED
Merle Sillavee huvijuht

TAASKASUTUSE SU UREPRANE NIDE

ARVUTI SEEST JA VLJAST

Merle Lepik arvutipetuse petaja

16.septembril toimusid meie koolis pilasesinduse valimised. Kandidaate oli 12. 5.-9.klassini oli valimisaktiivsus 92,9% (eelmisel ppeaastal oli 86,1%). Sel ppeaastal kuuluvad pilasesindusse Enri Tiitson 9.kl, Hedy Lets 5.kl, Heleryn Kruusik 6.kl, Kriim Koduvere 7.kl, Laura Pld 8.kl, Mirge Arge 8.kl, Reet Rtel 5.kl, Triin Uussaar 7.kl ja Vikroria Aljandi 5.kl. Esimene koosolek toimub juba uuel ndalal, et valida E president, esindaja hoolekogusse ja ppenukogusse.

21. septembril avanes kolmel klassil vimalus piiluda, meile juba igapevaseks muutunud, arvuti sisse. Kooli IT-spetsialist Margus Lepik oli pilastele spetsiaalselt sellise arvuti ehitanud, mida vis lahti vtta ja jlle kokku panna. Loomulikult ei hakanud need kolmandikud, neljandikud ja viiendikud ise arvutit ehitama, kll aga sai kiki asju kega katsuda, juhtmeid le lugeda ja uurida, kuidas ttavad CD mngija, klaviatuur, hiir ja teised arvuti osad. Uuriti emaplaati, vrgukaarti ja paigutati emaplaadile vahemlu ja veti see jlle lahti, et jllegi emaplaadile kinnitada. Ka kvaketas veti lahti ja uuriti, mis seal sees on. Margus ei soovitanud kll kellelgi ise kodus taolist liigutust teha ja ega lapsed arvanudki, et selline tegevus tark oleks. Nuusutati ka pisut lhiajalugu - avastati floppy ketast ning selle lugejat ja kuuliga arvutihiirt. Vanimad arvuti osad, mida lapsed kega katsuda said jid Marguse snul 17 aasta tagusesse maailma.

Hedy Lets E president

E esimene koosoleks toimus 23.septembril. Uues kooseisus on Enri Tiitson, Hedy Lets, Heleryn Kruusik, Triin Uussaar, Kriim Koduvere, Viktoria Aljandi, Reet Rtel. Kuna 8.klassi pilased Mirge ja Laura ei soovinud esinduse ts osaleda, siis arvati nemad nimekirjast vlja. Uueks 8.klassi esindajaks sai vabatahtlikult Nele Raaper. Esimesel koosolekul rkis huvijuht esinduse uuele koosseisule pilasesinduse phimrusest, kohustustest ja vimalustest. Salajase hletamise tulemusena valiti E presidendiks Hedy Lets, tema abis Nele Raaper ja koosolekuid hakkab protokollima Triin Uussaar. Me otsustasime hakata kiki ettevtmisi koos tegema ja eraldi lesandeid me ei jaga.

Pildil 5. klassi pilane Asko Rtel piilumas klaviatuuri sisse.

MUSTJALA RMK PPERAJAL

Merle Lepik 3. klassi petaja

14. septembril rhkisid algklasside Ksimusi ja vastuseid jagasid mlemad pilased ja p Lea klassi lapsed koos rhmad ko o s teejuhtidega petajatega bussi peale, et sita tormi entusiastlikult. Vett nhes olid aga trotsides Mustjala RMK pperajale. mlemad grupid htviisi valjud, kuid Metsa rahu sisse. ainult poisi suust klas ksimus: "Kas Mustjalas kisime me vanas ja uues me ujuma ei lhegi?" majas nitusi klastamas, pitoas pperajal kies ei saanud me sugugi uudistamas ja siis viisid meie giidid tormi tunda, mida me retke algul Mari ja Elve Lepik meid pperaja kartsime, et saame. Nii kui nina metsast rde. Mari nitas meile ra meie aga vlja pistsime, tahtsid mtsid peast t e e ko n n a k a a r d i l , l u g e s p e a l e lennata ja nii mnelgi kippus klm naha petussnad, kuidas metsas olla ning vahele. Sgikohas ples aga juba siis jagunesime rhmadeks - poisid ja tulekolle ja lapsi ootas soe tee ning tdrukud. Aeg ajalt saime kokku ka - koolist kaasas saadud pirukad ning Kibuvits - ravimtaim. hispildistamisel ja smisel. kohuke. petajaid ootas termoses Metsas oli vhemalt enamusel poiste kuum kohv. Mustjala RMK perenaine, seltskonnast kik petussnad meelest linud kui avastati, kes meid lahkesti majas vastu vttis, oli kige selle eest et phklid on sarapuu otsas tiesti sgiklblikud. juba hoolt kandnud. Tdrukutega kokku saades ja muljetades selgus, et nad ei Aga ksimusi jtkus ka smise ajal meie teejuhtidele ja nii ole phkleid ldse mrganudki. Kolm poissi said saime veel kaasa viimase tarkuse, miks jrve taga le metsa maamesilase pesa uudistades nelata, tdrukutel nnestus krge mnd kasvama jetud on. sealt jllegi pisteteta mda minna. Poisid ronisid kui Mnus ppepev oli! vhegi vimalik krgustesse kivide otsa, tdrukud turnima Paljuski sai see toimuma tnu p Liivi Kiili suureprasele ei kiirustanud. Nsiniinist nnestus jllegi poistel niimoodi organiseerimisvimele, kuid suureks abiks oli ka kooli mduda, et seda ei mrgatudki, tdrukuid paelusid aga juhtkond, kes meile "rattad alla pani". Suured tnud teile ja kohe nsiniini ilusad lehed, mis jllegi mrgised on. ka Mustjala RMK inimestele!

Ussilakk - mrktaim.

TERVIS MEIE KODUAIAST

Merle Lepik 3. klassi petaja

Salme phikoolis on juba traditsioon, et septembris, siis kui koduaias, -pllul kib vilgas koristust, kuulutatakse koolis vlja ritus, kus vigurvilju tutvustada saab. Aastad ei ole olnud vennad ja et asi huvitavam oleks, siis on erinevatel aastatel ptud olla erilised. On aastaid, kus piilutud on rohkem keldrisse ja hoidisteriiulile, siis jllegi on rohkem thelepanu olnud taimedele vi hoopistkkis kodumbruse metsaalusele. Sel aastal otsustati mitu asja kokku liita ja hineda Saaremaa Tervisenukogu leskutsega korraldada koolides tervisepevi, tpsemini puu- ja kgiviljade pevi. Peale vljakuulutatud koolisiseste rituste pdsid ainepetajad tuua tundidesse sama teemat. Nii lauldi niteks sgissaadustest muusikatunnis ja arvutitunnis kujundati plakateid. Mrkamatult vtsidki terviseritusest osa Salme phikooli 119 pilast ja 19 petajat. Mida tpsemalt terviseprojektis tehti loe eraldi terviseprojekti lehest Tervis meie koduaiast.
Triin Uussaar E liige

VIKTORIIN

Kuna meie koolis oli suur projekt "Tervis meie koduaiast", mille raames klassid kujundasid erinevatest puu- ja kgiviljadest plakateid ja esitlesid neid kogu koolile. Siis esimese viktoriini teemaks oligi "Tervis meie koduaias". Ksimused tulid kik plakatitelt ja neile, kes viitsisid lugeda oli vastamine ksimustele lihtne. Vanemale kooliastmele tegid ksimused Triin ja Kriim ja algklassidele Hedy, Reet ja Viktoria. Vanemal kooliastmel pidid vistlejad ise vastuseid teadma aga algklassidel olid vastusele variandid juurde antud. Vanemas astmes vitis 6.klass ja algklassides oli mitu vitjat. Ksimusi teha oli sna lihtne, kigest lugemise vaev.

EKSL 6.-9. KL JALGPALL

Andre Anis kehalise kasvatuse petaja ja treener

SPORDIPEVAD
Andre Anis kehalise kasvatuse petaja ja treener

Septembri keskel toimusid meil jrjekordsed spordipevad. Sel aastal oli nende korraldamisega suured raskused kuna ilmataadil oli meie valitud pevadeks omad plaanid. Lpuks siiski kik nnestus ning paremusjrjestused said paika. Visteldi teada tuntud aladel- 30/60m, kaugushpe, pallivise/kuulituge ning llatusalana kross. Kui algklasside lastel tuli siledal maal oma ring lbida, siis vanematel pilastel oli rajale asetatud ka mned takistused. Nende letamisel oli lbu laialt ning pnevust jtkus viimaste meetriteni. Lisaks kigele katsetasime sel korral 9.ndat klassi kohtunike ametis. Suured tnud neile! Nad seisid lesannete krgusel ning kik sooritused said mdetud. 9.nda klassi pilaste endi alad said sooritatud kehalise tundides. Kiki tulemusi on vimalik nha petaja Andre juures. Lhipevadel toimub ka vitjate pidulik autasustamine. Aith kigile abilistele tnu kellele spordipev nnestus!

KODUTTRED OLMPIAL
Tiia Kobin koduttarde juhendaja

28. septembril toimusid Salmel Viiase staadionil EKSL (Eesti Koolispordi Liit) 6.-9.klasside pilaste jagpalli turniiri Saaremaa alagrupi mngud. Omavahel vtsid mtu poisid rahvaliigas ning tdrukud meistriliigas. Salme kooli esindasid sel korral tdrukud kuna meie poisid on peaaegu kik litsenseeritud jalgpallurid ning rahvaliigasse ei kvalitseeritud. Tdrukute turniirile registreerus 7 kooli. Naiskonnad paigutati kahte alagruppi. Mngud olid pnevad ja pingelised. Salme tdrukutel tuli alagrupis mngida Kahtla ja Kihelkonna vistkondadega. Oma favoriidi koormat suudeti auga kanda. Kahtla tdrukuid videti 3:0. Vravad Seidilt ks ja Annemarilt kaks. Ning Kihelkonna neidusid 2:0, vravad Annemarilt ja Kadrilt. Kihelkonna ja Kahtla vahelisest duellist tulid vitjatena vlja Kihelkonna neiud. Teises alagrupis polnud vastaseid Lmanda ja Muhu tdrukutele. Kaali ja Krla naiskondadele ji sel korral statisti roll. Poolnaalides lksid omavahel kokku Kihelkonna ja Lmanda ning Salme ja Muhu tdrukud. Kui meie neiud selgitasid vitja mnguaja jooksul (1:0, Annemari), siis teises mngus lks vaja penalte. Nende lmisel osutusid tpsemateks Lmanda neiud. Sellega olid vistkonnad, kes psesid edasi naalturniirile, selgitatud. Mngiti siiski ka naal. Viimaseks mnguks oli mlema vistkonna tdrukutel jaks otsas ning sna ilmetus mngus suudeti la vaid ks vrav. Meie nneks oli vravaljaks Angela! Seega vit Salme tdrukutele. Tublid! Poiste turniiril osales 9 kooli. Finaalturniirile kvalitseerusid Krla ja Lmanda poisid. nnitlused! Edu kigile naalturniiril ning kohtumiseni jrgmistel vistlustel!

3.septembril toimusid koduttarde olmpiamngud Tornime kooli staadionil. Salme rhm osales koosseisus: Helen Toomse, Ragne Roost, Kriim Koduvere, Kadri Pruul. Helen Toomse saavutas nooleviskes I koha.

HOOLEKOGU ARUANNE
Kai Prostang hoolekogu esinaine

MEISTERDAMISRING ALUSTAS
Mariliis Lazarev ringi juhendaja

Aruanne peaks olema lihtne, lakooniline, konkreetne, kuid esimene mte eelmiset taastat kokku vttes oli siiski rm selle le, et hoolekogus on nii toredad, tegusad ja rmsameelsed inimesed. Ja rmu ei saa lakooniliselt vljendada! Tnud kigile hoolekogu liikmeile! See, mis me aasta jooksul korda saatsime, oli kik vimalik vaid tnu heale ja tugevale meeskonnatle. Ees ootab meie meeskonna viimane taasta, loodame, et meie abiga saab koolis olema veel mugavam, turvalisem, huvitavam. Loodame leida kiki osapooli rahuldavaid lahendusi tekkida vivatele probleemidele, oleme avatud uutele ideedele ja ettepanekutele. Ja htlasi soovitame valmis olla uutel tulijail, jrgmisest ppeaastast on vimalus kikidel lapsevanematel ellu viia enda head mtted ja suureprased ideed koolielu parandamiseks. Eelmise taastal kordasaadetust tuleb loomulikult esile tuua meie heategevuskontserti, mille rekordiline tulu 705

MEISTERDAMISRING ALUSTAS TD, SEAL MITU VAHVAT LAST KAASA LB. KLEEBIME, LIKAME, MEISTERDAME, J O O N I S TA M E JA

KSKI IDEE EI TUNDU MEILE VALE. NITEKS ALLES TEGIME ME IGAKS ENDALE KALA - LOOMULIKULT TEGIME AKVAARIUMI KA, ET KALADEL OLEKS IKKA MNUS ELADA. Toreda akvaariumi ja vahvad kalad (pildil) meisterdasid Liisi Kilgas, Henrik Veskinmm, Robin Vahter, Markus Lindlaan, Markus Tenn, Mihkel Abramov, Mihkel Tnisots, Merilis unpuu, Lisete Varatu, Kertu Paju ja Roland Kreek.

S O O V I N K I G I L E T O R E DAT U U T PPEAASTAT JA MEELDIVAT KOOSTD LASTEVANEMATE JA KOOLI VAHEL

eurot, lks pilastele kooli logoga srkide muretsemiseks. Srgiprojektil oli nii pooldajaid kui vastaseid, idee headuse testamiseks kulutasin mina isiklikult oma nrvirakke parasjagu. Et kevadine heategevuskontsert toimub nagunii, siis ongi oodatud kikide laste ja lapsevanemate ettepanekud selles osas milleks kulutada heategevusrituste kigus kogutav raha. Mis oleks see, millest Salme kooli pilased puudust tunnevad, mis aitaks kaasa nende heaolule, arengule? Nitemnguhtut ilma puhvetita ja emade-isade teatritegemiseta vist enam ette ei kujuta, loodetavasti saab see traditsioon jtkuma ja lapsevanemate teatritegemist tuleb vaatama ja ostab pileti ka see inimene, kellel kooliga otsest seost enam vi veel ei ole. Hoolekogu koolitus oli see, mis tuleb aruandes vlja tuua ja mida kindlasti julgen soovitada ka jrgmistele hoolekogudele, Kristiine Vahtrame oskas meid endid mtlema panna hoolekogu t eesmrkide, missiooni ja visiooni le. Hoolekogu tuli kokku eelmisel ppeaastal neljal korral, teemad mida koosolekutel arutati olid erinevad oli rmsamaid ja murelikumaid koosistumisi, oli tuliseid vaidlusi, kompromisside ja lahenduste otsimisi ja leidmisi. Valik veel arutlustel olnud teemadest : arutlusel olid kooli kodukorra muudatused, kooli eelarve ja kooli arengukava arutleti koolitoidu tervislikkuse le suurendati hoolekogu koosseisu, eesmrgiks hoolekogu ettepanekul see, et hoolekogu liikmete seas oleks esindaja igast klassist samuti oli uuenduseks pilasesinduse esindaja hoolekogus. hoolekogu ettepanekul toimus julukontserdi jrgselt le pika aja disko, loodetavasti saab see traditsiooniks.

meisterdamisringi LESKUTSE
Lugupeetud lapsevanemad, kui teil on kodus learuselt jrgmisi asju: ajalehti, ajakirju, vanu kalendreid pappi, kartongi paela, nri, lnga, niiti, traati karpe, purke, topse, klaasist pudeleid, tikutopse paariliseta sokke riide- ja nahakaltse, vanu riideid (mida saab likuda) vatti npe, litreid vi muud esmapilgul pahnana nivat, siis tooge need kooli. Oleme vga tnulikud ja anname teie asjadele uue elu!

KOOLI PRESS pannakse kokku Salme phikooli veebiuudiste phjal kooli meediaringi Snilf Stuudio poolt. Kui soovid ise lehte teksti kirjutada, siis saada e-kiri koolipress@salme.edu.ee Selle numbri fotod prinevad kooli arhiivist ja www.ahhaa.ee/ veebisaidilt.