Ajaloo ppematerjal 2011.a.

Koostanud: Laura Valli (Hugo Treffneri Gmnaasium) ja Merlin Liis (Tallinna Reaalkool) Retsenseerinud: Mai Kahru (Tallinna Tehnikalikool ja Saku Gmnaasium) DV Scientia ppematerjal on koostatud vastavalt Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhendile.
Laura Valli saavutused: 2007/2008 9. klasside arvestuses piirkondlikus (Tartumaa) voorus 1. koht vabariiklikus voorus 3. koht; teema: "Demokraatia ja diktatuurid" 2009/2010 Gmnaasiumi arvestuses piirkondlikus (Tartu) voorus 1. koht vabariiklikus voorus 2. koht

Vljavte ppematerjalist:

Eesti NSV / NSVL okupatsioon Eestis (1944-1991)

Haldusjaotus

Kaart 1. Eesti ala aastail 1949-1950

Esialgu silis senine haldusjaotus, veti ra vaid Petseri maakond ja osa Narva-taguseid valdu. Haldusksusteks olid maakond ja vald. Algul oli maakondi kmme, 1946 loodi juurde Hiiumaa, 1949 Jhvi- ja Jgevamaa ning valdade allksustena moodustati juurde klanukogud.

Kaart 2. Eesti ala aastail 1952-1953

1950.aastal loodi maakondade asemele 39 maarajooni, mis jagunesid klanukogudeks. Aastail 1952-1953 jagunes Eesti veel 3 oblastiks (Tallinna, Tartu ja Prnu oblast). Ainsa linnana nimetati ENSV ajal 1952. aasta mais mber Kuressaare (aastatel 1952-1988 nimetati seda Kingissepa linnaks).

Eesti NSV valitsemine seadusandlik vim o Eesti Nukogude Sotsialistliku Vabariigi lemnukogu (ENSV N) ja selle presiidium

tidesaatev vim o o 1946. aastani: Eesti Nukogude Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nukogu (ENSV RKN) alates 1946. aastast: Eesti Nukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nukogu (ENSV MN) ja selle esimees

tegelik vim o o 1952. aastani: Eestimaa Kommunistliku (bolevike) Partei Keskkomitee (EK(b)P KK) ja selle sekretrid alates 1952. aastast: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK) ja selle sekretrid

Snades kuulus vim rahvale ning niliselt olid olemas kik demokraatliku riigi tunnused (vimude lahusus, konstitutsioon, valimised, snavabadus), ent tegelikkuses oli vim koondunud kommunistliku partei ktte.