Document Information
461 Reads | 0 Comments
Description
HALIRI
Separasaun Poder La Eziste?
Tribunal Rekursu (TR) iha loron 13 fulan Novembru hasai desizaun hodi deklara orsamentu rektifikativu inkonstitusional. Fretilin nudar bankada opozisaun nebe levanta hamutuk ho PUN no KOTA ba inkonstitusionalidade orsamentu rektifikativu husu kedas Parlamentu Nasional atu resposta lalais desizaun tribunal tamba ezistensia Parlamentu Nasional iha risku nia laran.
TR deside buat importante hat: TR deklara Fundu Estabilizasaun Ekonomiku ho montante USD 240 miloens no foti osan liu Rendimentu Sustentavel Estimadu ilegal. Desizaun rua seluk nebe TR rejeita mak prosedur Parlamentu Nasional nebe partidu opozisaun hateten katak la tuir konstituisaun no alokasaun orsamentu nebe 97 % ba governu no uituan liu mak ba Parlamentu Nasional, Presidenti Republika, Judisiariu viola separasaun poder.
Desizaun TR ne hakarak hateten katak orgaun ne’e la aseita ho proposta lei 12/2008 konaba orsamentu rektifikativu nebe governu AMP hatoo ba Parlamentu Nasional, TR mos la konkorda ho Parlamentu Nasional nebe aprova orsamentu rektifikativu no TR rasik la simu Presidenti Republika nebe promulga orsamentu rektifikativu iha 5 de Agustu. Iha liafuan badak, TR anula desizaun instituisaun estadu tolu; governu, Parlamentu Nasional no Presidenti Republika.
Iha inisiu fulan Agustu Presidenti Republika Ramos-Horta molok ba Australia hateten ba TVTL katak nia sei la promulga orsamentu rektifikativu tamba sei husu opiniaun husi Tribunal Rekursu. Maibe, tipiku Ramos-Horta laos deit nudar pesoal maibe mos nudar Presidenti Republika ohin koalia buat ida, aban koalia fali buat seluk. La kleur, liu kalan ida deit, membru Parlamentu Rui Menezes deklara katak orsamentu rektifikativu presidenti promulga tiha ona. Tuir komunikadu imprensa husi gabineti Presidenti Republika hateten katak presidenti asina maibe sei husu nafatin opiniaun tribunal rekursu. Publiku rasik sinti estrañu ho diskursu Presidenti Republika no promulgasaun nebe presidenti halao. Bankada Fretilin husu atu investiga kazu ne’e tamba sa Presidenti Republika koalia atu husu opiniaun husi Tribunal Rekursu, derepenti kopia nebe Ramos-Horta asina iha tiha ona publiku nia liman.
Ema hein atu Ramos Horta bele esplika kazu ne’e, maibe Presidenti Republika hateten fali buat seluk katak nia promulga duni orsamentu rektfikativu. Deklarasaun nebe kontradiz ba malu. Nudar orgaun as liu nebe bele garanti funsionamentu instituisaun estadu hotu tuir konstituisaun haktuir lakon tiha ona nia dignidade. Sai pior liu tan, promulgasaun nebe tuir los Presidenti Republika halo liutiha hetan opiniaun husi Tribunal Rekursu, maibe halao iha nivel retorika deit; too ikus Tribunal Rekursu anula tiha desizaun promulgasaun ne’e. Presidenti Republika sei bele sai nafatin orgaun estadu nebe garante funsionamentu orgaun estadu hotu-hotu tuir konstituisaun haktuir? Iha kazu orsamentu rektifikativu, lae! Kazu ba dala rua nebe TR deklara atuasaun Presidenti Republika inkonstitusional; osan ba ema kiak sira.
Desizaun TR atu hateten saida? Desizaun ne’e hateten katak governu labele uza osan liu rendimentu sustentavel estimadu (396.1 miloens), governu rasik proposta 686,6 miloens atu foti husi fundu petroliferu. Desizaun ne’e rasik hateten katak osan nebe gasta tiha ona sei la konta maibe osan nebe seidauk gasta labele gasta tan liu rendimentu sustentavel estimadu. Instituisaun Estadu tenki hapara gastu nebe liu tiha rendimentu sustentavel, katak hapara projetu hotu-hotu nebe seidauk halao.
Iha opsaun tolu nebe instituisaun estadu bele relasiona ho inkonstitusionalidade orsamentu rektifikativu: opsaun primeiru, laiha osan ba projetu, iha osan deit ba salariu no operasaun instituisaun estadu hanesan orsamentu duo desimu iha governasaun Fretilin bainhira orsamentu 2006/2007 liutiha tinan ukun nian. Opsaun ne’e susar, tamba governu la konsege hatudu nia impaktu servisu, liu-liu fundu estabilizasaun ekonomiku nebe sei bele ajuda povu, maski too agora povu rasik seidauk sinti. Segundu, se governu p
12 Pages