Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia Logi sisse vi registreeru kasutajaks

Artikkel Arutelu

Vaata Redigeeri Nita ajalugu

Otsi

Vabamrlus
Allikas: Vikipeedia Esileht ldine arutelu Sndmused maailmas Viimased muudatused Juhuslik artikkel Juhend Annetused Kontakt Trki vi ekspordi Loo raamat Laadi alla PDF-failina Prinditav versioon Triistad Teistes keeltes Afrikaans Azrbaycanca Bahasa Indonesia Bahasa Melayu () Bosanski Catal esky Cymraeg Dansk Deutsch English Espaol Esperanto Euskara Franais Gaeilge Galego 1 Ideoloogia 2 Vabamrluse pritolu 2.1 Ehitajate hingud 3 Vabamrluse ajalugu 4 Rituaalid, kraadid ja smboolika 4.1 Templit 5 Oletused vabamrlaste pritolu kohta 6 Oletused vabamrlaste osa kohta ajaloos

See artikkel vajab toimetamist.

Palun aita artiklit toimetada.

Selles artiklis on igekeele- vi stiilivigu.

Palun aita artiklit keeleliselt parandada.

Vabamrlus (ka massoonlus; inglise keeles freemasonry) on lemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, omavahel sageli seotud organisatsioonideks. Vabamrluse deklareeritud eesmrkideks on oma liikmete (vabamrlaste ehk massoonide) klbeline tiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, et selle kaudu maailma parendada. Ajalooliselt on kasutatud ka nimekuju Vabamrlaste Ordu. Enamik vabamrluse harudest tunnustab limat Olendit. Suhtumine vabamrlusesse on olnud mitmetine; muuhulgas on seda sdistatud varjatud vimuambitsioonides ja muus taolises.

Vinkel ja sirkel

Vabamrlaste liikumisega hinetakse philiselt soovi ja kutse meetodil. Isik, kes soovib astuda hingusse, peab vljendama soovi, misjrel looi poolt valitud liikmed temaga hendust vtavad. Soodsalt kulgenud vestluse puhul antakse le ametlik kutse saada "pipoisiks". Aja mdudes on oti vabamrluses vimalik tusta kuni 33. kraadi vabamrlaseks. Rootsi ssteemis on 11 astet ja misraimi vabamrluses 99 astet. Hierarhias edenetakse koosklas isiku panusega liikumisse ning organisatsioonis oldud ajaga. Eesti vabamrlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet looi tegevuse kohta vi avaldada teiste liikmete nimesid. Rootsi vabamrlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju, nagu seda teevad ka kige salajasemad USA looid. Neid nimekirju nimetatakse matrikliteks. Erinevate allikate jrgi on organiseerunud vabamrlasi maailmas kokku vhemalt 6 miljonit ning neid leidub peaaeegu kikides riikides.
Sisukord [peida]

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]

Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia Hrvatski Ido slenska Italiano Latina Latvieu Lietuvi Limburgs Magyar 7 Vabamrlus Venemaal 8 Vabamrlus Eestis 9 Retseptsioon Eestis 10 Kirjandus 10.1 Eesti keeles 10.2 Inglise keeles 11 Viited 12 Vaata ka 13 Vlislingid

Ideoloogia

[redigeeri]

Nederlands Nedersaksisch Norsk (bokml) Norsk (nynorsk) Occitan Polski Portugus Romn Shqip Simple English Slovenina Slovenina / Srpski Srpskohrvatski / Suomi Svenska

Vabamrluse ideoloogia on ametlikult seotud valgustusaadetega. Krgvabamrlased, eriti Ameerikas, olid sageli tegevad kuritegevuses. Nende seas leidus salakaubavedajaid, merervleid ja orjakaupmehi, keda looid seadusesilma eest kaitsesid. Suurmeistrite seas oli orjapidajaid, nagu niteks Aron Lopez Long Islandil. Rahvusvahelise vabamrluse juht Albert Pike unistas orjandusliku riigi rajamisest Konfderatsiooni nime all ja pstis selle nimel valla kodusja. Massoonid ritasid korduvalt tappa mittevabamrlasest presidenti Abraham Lincolni, kes nende plaane takistada pdis, kuni see lpuks vabamrlasel John Wilkes Boothil nnestus. (Allikas: Nicholas Hagger, "The Secret Founding of America" (London, 2007.) Prantsuse vabamrlased organiseerisid vrdsuse idee ettekndel Venemaal 1917. aastal rea riigipdeid, mida nimetatasid revolutsioonideks. Seda kinnitavad vabamrlased oma ajakirjas "Humanisme". Looidesse vastuvtmisel arvestatakse sotsiaalset ja seisuslikku pritolu (niteks on kik Ameerika ja Rootsi looid elitaarsed), usulist kuuluvust ja usutunnistust (niteks Rootsis ei veta vabamrlaseks juute). Enamik vabamrlaste organisatsioone vtab liikmeks ainult mehi.

Vabamrluse pritolu
Vabamrluse pritolu kohta on erinevaid viteid.

[redigeeri]

Vabamrlust on mjutanud vanemad traditsioonid, kusjuures selle ajalooliste juurte kohta on erinevaid teooriaid. On mjutusi Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka msteeriumiliitudelt, Templiordult, roosiristlastelt, kabalalt ja gnostitsismlt. Neist traditsioonidest prinevad ka paljud vabamrlaste smbolid. Teatud sarnasusi on sufistlike derviivennaskondadega, mis hakkasid tekkima 12. sajandil. Nii nagu mnegi teise elukutse esindajad, nii ka mrsepad moodustasid kutseorganisatsioone juba aastatuhandeid varem. Ometi kuuluvad jutud sellest, nagu tekkinuks vabamrlus muistses Iisraelis Piibli aegadel, legendide valda. Sna "vabamrlane" tekkis aegadel, mil Euroopas olid talupojad prisorjad: nad olid kinnistatud maa klge ega tohtinud sealt lahkuda. Mrsepat vajas see-eest oskusi, mida igal talupojal ei olnud. Selleprast olid mrsepad hed vhestest tlistest, kes rndasid vabalt ringi ja otsisid ehitustd. Vabamrlastel on ka oma "phak" Hiiram Abi. Legendi jrgi oli too geniaalne pipoiss, kelle tappis tema vananev meister, et saada enda nimele oma hiilgava pilase td. Olenevalt allikast ning looist on erinevusi nimekujus, ehitusobjektis ja ts, mida Hiram Abif tegi.

Ting Vit Trke Vneto

Ehitajate hingud

[redigeeri]

Kige levinuma teooria kohaselt on vabamrlaste liit vljakasvanud ehitusmeistrite hingutest, mida Inglismaal ja otimaal nimetati looideks (inglise keeles lodge). Mandri-Euroopas vastasid neile ehituskuurid (Bauhtte). Mlemad olid algselt ehitajate htid ehituse juures. Sna 'loo' esimene teadaolev kasutamine vabamrluse kontekstis oli aastal 1287 tsistertslaste

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]

Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia

kloostri ehitamisel Vale Royalis Chesteris. Algselt polnud loo muud kui pilliroohtt, milles puusepad ttasid ja vib-olla lunatasid. Mujal visid nad ka sel loois magada.

Vabamrluse ajalugu
Organiseeritud vabamrluse rajamise ametlik kuupev on 24. juuni 1717, mil neli aastaid eksisteerinud looi hendati esimeseks suurlooiks Inglismaa Esimeseks Suurlooiks. Sel ajal oli vabamrlaste looe ka juba Prantsusmaal ja Saksamaal. Kogu maailma vabamrlased phitsevad oma suurima phana siiski just 24. juunit. Looi tunti nimega Vabad Mrsepad (Free Masons). See oli tsunft, mis koondas philiselt ehitusega seotud ksitlisi: mriladujaid, ehituskivide ttlejaid jne. Alates 16.17. sajandist, kui ehituse levik suurenes ja tsunftikord hakkas lagunema, hakati vastu vtma isikuid, kes tstsid organisatsiooni prestiii ning tid kaasa raha looi psimise heaks. 18. sajandil tekkis vabamrluse tnapevane variant: organisatsioon, mille liikmetel ei ole ehitamisega suurt pistmist. Samal ajal kujunes looide ssteem geograafilisel ja rahvuslikul alusel. Vabamrluse ajaloos on vhe vaieldamatuid fakte. Esimese suurlooi rajamisest ajas tagasi minnes vib mainida jrgmisi sndmusi: 1717 Esimese suurlooi asutamine Londonis 1646 Elias Ashmole'i vastuvtmine vabamrlaseks Warringtonis 1425 Henry VI keelustas vabamrlaste iga-aastase kogunemise 1419 Cooke'i ksikiri 1390 Halliwelli ksikiri 1376 sna 'vabamrlane' vanim teadaolev kasutus 1356 Londoni mrseppade kompanii moodustamine

[redigeeri]

Euroopa emaloo Covent Gardenis Londonis

On videtud, et esimese looi asutas Inglise kuningas Athelstan Yorgis 926 prast seda, kui ta oli ristiusku prdunud. Ent Inglise kuningad olid juba sajandeid olnud kristlased. Pole ka teada, et Athelstani asutatud organisatsioonil olnuks seoseid vabamrlusega. 1352. aastal avaldati eeskirjad, mis reguleerisid looi kuulunud mrsepa kitumist Yorgis. Neid kirjeldatakse "iidsete mrseppade tavadena". Meister ja tema asetitja 33. kraadi lemnukogu Washingtonis pidid vanduma, et jrgivad neid tavasid. Pool sajandit hiljem pidid juba kik mrsepad sama vannet andma. Need sisaldasid ttasumrasid, taega, phasid jne. 18. sajandi lpul hingud politiseerusid. Adam Weishaupt moodustas vabamrluse vabamrlaste sees ehk illuminaatide voolu. Illuminaadid thendab eesti keeles 'valgustatud': valgustuse (hariduse, petluse) kandjad. Paljud ajaloolased on uurinud vabamrluse tausta ja nende osalust sndmustes, mis on vapustanud avalikkust. Nii mnigi vabamrlasjuht (niteks Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi, Napoleon, Albert Pike, David Rockefeller jt) vtnud omaks vandenude juhtimise. Maailma suurimate riikide eessotsas on salaseltside esindajad. Nii on USA 43. president [[George W. Bush illuminaatidega

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]

Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia

seostatud looi Skull and Bones liige. Eriti palju dokumente massoonide toime pandud poliitiliste kuritegude kohta on Moskva Eriarhiivis, mis rajati Teise maailmasja jrel Euroopast sjasaagina saadud massoonide dokumentide hoiustamiseks.

Rituaalid, kraadid ja smboolika

Vabamrlaste looides kasutatakse mitmesuguseid smboleid nagu sirkel, vinkel, kellu, lood, pll. ks tuntumaid smboleid on kikengev silm. Seda on kujutatud ka 1-dollarisel rahathel (silm pramiidi tipus kolmnurgas) ja Eesti 50 kroonisel rahathel - silm kolmnurgas. Paljud thtsad USA ja teiste maailma riikide linnade ehitised on thistatud vabamrlaste mrkidega. Ka paljud keskajal ehitatud katedraalid kannavad vabamrlaste vennaskona smboolikat. USA pealinna Washingtoni planeeris vabamrlasest Prantsuse arhitekt Pierre Charles L'Enfant. Seoses sellega on pealinna phiplaanis (tnavate asetus) ja enamikul avaliku sektori hoonetel massoonlikud smbolid.

[redigeeri]

USA vapi tagaklg

Vabamrlastel on rohkesti salajasi mrke, niteks smboolne kepigistus vi tervitus ja hdaabimrk.

Templit
Pikemalt artiklis Templit

[redigeeri]

Vabamrlaste kinnist rituaalset koosolekut nimetatakse templitks ehk looitks. Selle eesmrk on vabamrlaslik sotsialiseerumine. See vahendab ksikisikule primuslikul meetodil vabamrlikke vrtusi, kasutades smboleid ja allegooriaid, mis peavad vrdselt knetama nii mistust kui ka tundeid. Sellega ei sunnita vabamrlasele siiski peale mingeid usulisi tekspidamisi ega metafsilisi seisukohti.

Oletused vabamrlaste pritolu kohta

[redigeeri]

Mned autorid on vlja tulnud videtega, et vabamrlaste organisatsiooni taga on iidne tarkade rhmitus Valgustuse Kandjad, koosts kellega loodi Vana-Egiptuse hendatud riik. Vabamrlaste smboolika (silm, pramiid, viisnurk, sirkel) prinevat Egiptuse preestritelt.

Oletused vabamrlaste osa kohta ajaloos

Seoseid vabamrlusega on olnud paljudel tuntud vallutajatel, niteks Napoleon I-l. Vabamrluse poliitiline organisatsioon kasvas vlja Templiordust.

[redigeeri]

Vabamrlus Venemaal
Vabamrlus on Venemaal korduvalt keelustatud. Septembris 2007 on Venemaal 28 regulaarsete vabamrlaste looi, millel on umbes 400 liiget.

[redigeeri]

Vabamrlus Eestis

[redigeeri]

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]

Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia

Eestis tekkis vabamrlus aastatel 17711773, kui Tallinnas asutati vabamrlaste loo "Isis", kuhu kuulusid philiselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik

Albert Pike

Karl Friedrich Karell [1] . Kuni vabamrluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looi. Vabamrlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loo "Fniks". Aastatel 19922007 loodi Eestis kmme looi ja ks uurimisloo, sealhulgas Tallinnas [2] , Tartus, Prnus, Haapsalus ja Viljandis [3] . 18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamrlaste Suurloo, mis on Eesti looide keskorganisatsioon. Eesti suurloo rahvusliku hendusena kuulub suvernsena ja vrdvrsena tunnustatud suurlooide perre. Eestis on praegu umbes 300 vabamrlast.[4] oti ssteemis, mis kehtib Eestis, on vaid 33 astet [5] , [6] ,

Retseptsioon Eestis

[redigeeri]

Tuntumad eesti autorid, kes on vabamrlusest krvalseisja positsioonilt kirjutanud, on Jri Lina ja Tiit Madisson. Esimene on kirjutanud sel teemal kolm raamatut: "Kommunisternas heliga krig" (rootsi keeles), "Skorpioni mrgi all", "Maailmaehitajate pettus". Ta on vndanud ka kaks rahvusvahelist filmi, sealhulgas "Valgusetoojad". Mlemad on vabamrluse suhtes vga kriitilised, esitades andmeid massoonide endi allikaist ja tuntud vabamrlaste tsitaate. Jri Lina tugineb tihti originaalallikaile, kuid tema uurimusi on ka kritiseeritud.

Kirjandus
Eesti keeles

[redigeeri] [redigeeri]

J. Tasuja. Rahvaste hvitajad: juudid, revolutsioonid ja maailmavallutamine. I vihk, Tartu 1933. Edgar Stahf. Juutlus ja vabamrlus. Aktuaalseid ksimusi: rahvakasvatustalituse kursuste loengute kokkuvtteid. I, Tallinn 1942. Juri Lotman, Vestlus vabamrlusest valgustuse valguses. Ksinud ja tlkinud Eduard Parhomenko. Akadeemia 1992, nr. 2, lk. 227241 Vilja Kiisler. Kriitika kriisivarjutus ja valgustuse pimenemine. Vikerkaar 1999, nr 1112, lk 131 139. William Bramley. Eedeni jumalad, Tallinn 1999, tlkinud Janina Kareme, ISBN 9985-66-123-0 Johan G. Hakman. Esimesed Eesti vabamrlased, Tartu 2000, ISBN 9985-9261-0-2

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]

Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia

Arno Krna. Vabamrlus: mstika ja tegelikkus, Tartu 2000, ISBN 9985-9261-2-9 Sri Rama Michael Tamm. Kabala - saladuste saladus, Tallinn 2001, ISBN 9985-805-32-1 Raivo J. Raave. Vandenuteooriad. Pikesetuul, 2002, nr 1, lk 911. Gotthold Ephraim Lessing. Ernst ja Falk: vestlusi vabamrlastele, Tartu 2003, tlkinud Krista Rni, ISBN 9985-9261-7-X Jasper Ridley. Vabamrlased, Tallinn 2003, tlkinud Hillar Tali, ISBN 9985-66-344-6 Christopher Knight, Robert Lomas. Hiirami vti: vaaraod, vabamrlased ja Jeesuse salajaste rullraamatute avastamine, tlkinud Matti Piirimaa, Tallinn 2003, ISBN 9985-73-600-1 Karl Steinhauser. Euroopa Liit - tuleviku super-Nukogude Liit, Prnu 2003 Jri Lina, *"Skorpioni mrgi all", Stockholm, 1996, 1998, 2003. Domenico V. Ripa Montesano, Vademecum di Loggia, Edizione Gran Loggia Phoenix-Roma Italia 2009 ISBN 978-88-905059-0-4 Jri Lina. Maailmaehitajate pettus: vabamrluse varjatud ajalugu, Stockholm 2003, ISBN 91972897-6-0 , tiendatud trkk 2004, ISBN 91-974952-0-4 Christopher Knight, Robert Lomas. Teine messias: templirtlid, Torino surilina ja vabamrluse suur saladus, Tallinn 2003, tlkinud Matti Piirimaa, ISBN 9985-73-581-1 Tiit Madisson. Maailma uus kord: judaistide ja vabamrlaste varjatud tegevus rahvaste ning riikide allutamisel, Lihula 2004, ISBN 9985-897-17-X Vello Lattik. Siim, viska padruneid!, Viljandi 2004, ISBN 9949-10-517-X Laurence Gardner. Pha seaduselaeka saladused: hmmastavaid avastusi kulla uskumatust mjuvimust, Tallinn 2005, tlkinud Ann Kivikangur, ISBN 9985-66-426-4 Iain McCalman. Cagliostro: maag mistuse sajandil, Tallinn 2006, tlkinud Urmas Rattus, ISBN 9949-407-64-8 Eesti-Poola Uurimisgrupp "Kontrrevolutsiooniline Vastuluure". Uus maailmakord - kelle kasuks ja kelle juhtimisel?: elementaarsed teadmised vabamrlastest ja sarnastest gnostilistest salahingutest ning nende eesmrkidest, ilmumiskoht ja -aeg teadmata

Inglise keeles
"Ruled By Secrecy" - Jim Marrs "The Freemason's Companion" - Anonymus "Question and Answer for the Clandestine Freemason" - Malachi Z. York "Born in Blood : The Lost Secrets of Freemasonry" - John J. Robinson

[redigeeri]

"Vademecum di Loggia",Domenico V. Ripa Montesano, Edizione Gran Loggia Phoenix Roma Italia 2009 ISBN 978-88-905059-0-4 "The Secret Architecture of Our Nation's Capital: The Masons and the Building of Washington, D.C." - David Ovason "Under the Sign of Sthe Scorpion" by Jri Lina, Stockholm, 1998, 2002. "Architects of Deception" by Jri Lina. Stockholm, 2004.

Viited
1. 2. 3. 4. 5. 6. Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamrlaste Loo Juhan Haravee, Eesti vabamrlased saavad oma kodu , htuleht, 14. juuni 2011 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamrlaste Loo Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamrlaste Loo Urmo Soonvald, Vabamrlus Eestis , htuleht, 19. jaanuar 2008 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamrlaste Loo

[redigeeri]

Vaata ka
Illuminaadid

[redigeeri]

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]

Vabamrlus - Vikipeedia, vaba entsklopeedia

Vlislingid
Adam Weishaupt ja illuminaadid Illuminaadid Vabamrlastest Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamrlaste Suurlooi koduleheklg Jri Lina vabamrlastest ja illuminaatidest

[redigeeri]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vabamrlus

Kategooria: Vabamrlus

Viimane muutmine: 23:41, 5. veebruar 2012 Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"; sellele vivad lisanduda tiendavad tingimused. Tpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest. Privaatsus Tiitelandmed Hoiatused Mobiilivaade

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabamrlus[07/02/2012 09:53:02]