P. 1
Martsoo Algirdas-Andrus MSc 2011 "Soomaa üleujutused ja nende tähtsus turismis"

Martsoo Algirdas-Andrus MSc 2011 "Soomaa üleujutused ja nende tähtsus turismis"

Ratings: (0)|Views: 169|Likes:
Published by Algis Martsoo

More info:

Categories:Types, Research, Science
Published by: Algis Martsoo on Mar 11, 2012
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

03/11/2012

pdf

text

original

 
 
Põllumajandus- ja keskkonnainstituutAlgirdas-Andrus Martsoo
SOOMAA ÜLEUJUTUSED JA NENDETÄHTSUS TURISMIS
Bakalaureusetöö loodusturismi erialalJuhendaja: Arvo Järvet, PhD (geogr)TÜ geograafia osakonna lektor
Tartu 2011
 
 2
Sisukord
Sisukord......................................................................................................................................2Sissejuhatus................................................................................................................................31. Soomaa üleujutused ehk „viies aastaaeg..............................................................................51.1. Soomaa üldiseloomustus ja mõisted................................................................................51.2. Soomaa üleujutusala........................................................................................................62. Materjal ja metoodika...........................................................................................................102.1. Üleujutuste andmed.......................................................................................................102.2. Külastajate andmed........................................................................................................102.3. Metsatrassi planeerimine...............................................................................................112.4. Üleujutuste tagajärjed....................................................................................................142.5. Viienda aastaaja tutvustamine väljaspool üleujutusaega...............................................143. Tulemused ja arutelu............................................................................................................163.1. Erineva ulatusega üleujutused.......................................................................................163.1.1. „Tõelised“ talved ja kaksiküleujutus......................................................................233.2. Viienda aastaaja külastajad............................................................................................283.3. Metsatrassi märkimine ja kasutus..................................................................................333.4. Üleujutuste tagajärjed....................................................................................................373.5. Üleujutuste kõrgtasemete tähistamine...........................................................................443.6. Edaspidiseks uurimiseks................................................................................................51Kokkuvõte................................................................................................................................53Kasutatud kirjandus..................................................................................................................55Summary...................................................................................................................................56Lisa 1. Väljavõtteid „Matkapäevikust“ Soomaa üleujutuste kohta.....................................59Lisa 2. Praxise Karuskose metsavahi kordoni talgute tulemuse kajastus.............................65Lisa 3. Küsimus meili teel veetaset tähistavate siltide kohta..............................................66Lisa 4. Tagasi saadud küsitluslehed metsatrassi kohta........................................................67
 
 3
Kõikjale metsa alla olid Raudna ja Tõramaa jõe veed kokku voolanud, üheks metsaaluseks järveks saanud. Nagu salajased armastajad kohtuvad need kaks jõge korra aastas metsa all”
(Tõnis Korts)
Sissejuhatus
Soomaa on eelkõige tuntud oma üleujutuste, kohalikus kõnepruugis
viienda aastaja
järgi.Tänu üleujutustele ja nende mõjul kujunenud ainulaadsele loodusele ning kohalike inimesteeripärasele elulaadile on Soomaa loodusturismi seisukohalt väga atraktiivne.Üleujutused takistavad rabade arengut ja seetõttu on tekkinud Soomaale Eesti järseimadrabarinnakud (Kuresoos, Kikepera rabas). Kuresoosse viiv Ingatsi matkarada on toonudkohalikku kõnepruuki eripärase väljendi
 
üles rappa minema
. Üleujutustest on tingitud jõgede lammidel olevate niitude, soode ja metsade areng.Viies aastaaeg on tinginud ühepuulootsiku ehk haabja säilimise, millega on mugav kodutöidteha. Haabjaga sõutakse traditsiooniliselt püsti, mis võimaldab paremini madalasüleujutusvees takistusi näha, haabja sile ja lame põhi aitab neid ka paremini ületada. Järjestenam kasutavad tänapäeval haabjat matkavahendina ka Soomaa külastajad.Seoses tiheda vetevõrguga oli siin laialt levinud pukk- ja rippsillaehitus. Soomaa koosümbritseva alaga on praegugi Eesti üks rippsillatihedamaid piirkondi.Kohalikud inimesed on osanud viienda aastaajaga toime tulla
asjad õuel seoti vee saabudespuude külge, loomadele ehitati lautades parved alla ning varuti piisavalt toitu.Tänapäeval elab Soomaal kahe Eesti pealinnaga võrreldaval territooriumil vaid 60 – 70inimest, mistõttu on tegu ühe hõredamalt asustatud piirkonnaga Eestis. Samas on alakülastajate arv suur. Huvi on kasvanud ka tänu kahele järjestikusele suureulatuslikulekevadisele üleujutusele 2010. ja 2011. aastal, mil suurvee pika kestvuse tõttu leidis Soomaatavapärasest rohkem meediakajastust.

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->