Kas Ida-Virumaa rinne psib?

Arved Plaks septembris 2009 Sinimgedel on mstiline mju meile, kes me pgenesime Eestist 1944. aastal. Vitlused seal pidurdasid vaenlast, vimaldades tuhandetel pgeneda. Keegi ei jta oma kodu kergemeelselt. See aeg, millal kestsid Sinimgedes kangelaslikud vitlused Vene Punaarmee vastu, andis vimaluse mu vanematel tulla jreldusele, et peab kodumaalt ajutiselt lahkuma. Lahkusin vanematega viimasel hetkel. Silinud rongipilet nitab, et sitsime Haapsalust viimase rongiga Tallinna, et leida laeva. Isa leidiski vimaluse laevale saada ja nii algas pgenike teekond. Esimest korda tulin tagasi Eestisse 1974ndal aastal, kuid siis ei lubatud "vlismaalasi" Tallinna linnast vlja. 1990ndal aastal oli esimene laulupidu, millest visid ka vliseestlased osa vtta. Hrra Metsala juhtimisel lksin Vlis-Eesti rahvatantsijatega, et osaleda rahvatantsupeo etendusel. Kuid ka siis polnud vimalik Eestis reisida, sest bensiin polnud saadaval Venemaa sisseveo piiramise tttu. Kui lksin Eestisse 1999. aastal risin auto, et koos Seattle spradega reisida lbi Eesti. Sitsime Narva-Jesuusse. See oli mu esimene kord klastada Ida-Virumaad. Leo Hannibal mletas, et ta lapsena oli suvitanud siin vanematega rannarses hotellis. Jalutasime mda ranna rt, aga ei leidnud hotelli. Lksime juhiseid ksima kohalikust kauplusest. Poes olid ainult eestikeelsed sildid. Kui ksisime juhiseid, polnud poes kedagi, kes oleks osanud snagi eesti keelt. Hiljem selgus, et okupatsiooni ajal lammutati kik rannarsed ehitised, et vltida pgenemist "paradiisist." Edasi sitsime Narva. Narva kindluse vraval oli sammas, mille tipus paiknes viisnurkne kujund. Kindluse uel seisis Lenini kuju, kes suunas kega kuhugi. hel varasemal retkel Eestisse oma pojaga, kui veel Lenini kujusid leidus kikjal, tegi ta kindlaks, et ta ettesirutatud ksi nitab kige lahedamat kimlat. Narvas otsisime sklat, aga niisugust polnud leida sellel hommikul. (ldse neil aastail oli vljaspool Tallinnat raske leida sklat hommikusgiks.) Sitsime Tallinna poole. Otsustasime teha krvalretke Sinimgedesse, et sa hommikust ja leida lahingukoht. Sinime alevikus vtsid meid vastu gedalt rndavad lehma krbsed. Aleviku keskel oli kolm kivitahvlit, millesse olid raiutud siinsed vitlejad: flaamid, taanlased ja norralased. Sklat me ei leidnud, aga saime juhiseid lahinguvlja leidmiseks. Sitsime mda kolmest madalast mest. Kahe kilomeetrise sidu jrel olime sirgel teejupil. Meist ida poole ji lage tasandik heinamaa, lne poole oli madal mevoor, millel oli vana Vaivara surnuaed rauast ristidega. Oli selge, et keegi polnud surnuaia eest kaua hoolitsenud, sest see oli kaetud psastega ja krge rohuga.

Arvo Puu mri ehitust juhtimas, 1999

Surnuaeda ja teed lahutas meetrikrgune pooleldi ehitatud mr. Paar meest ttasid seal. hel neist oli nokaga mts, millel oli kirjas "U.S. Marines". Mees tutvustas end kui Arvo Puu ja tles, et juhatab selle mri ehitamist. Hakkasime ksima lahinguvlja kohta ja selle mri ehitamise phjust. Jrgnes pikem vestlus. Selgus, et seisime otsitud ajaloolise lahinguvlja serval. Arvo Puu seletas, et prast Eesti vabanemist arutas ta olukorda he kohaliku eesti prouaga Meedi Hiieloga. Nad tulid otsusele, et kui on igasuguseid mlestusmrke, mis listavad "faistide" vastu videlnuid, siis peab vastukaaluks seda kohta thistama, kus eestlased oma maad meeleheitlikult kaitsesid. Ta seletas edasi, et elas ligidal olevas Pite klas. Seal ta vrvati Saksa sjavkke just enne Eesti langemist ja selle eest saatsid vitjad teda Siberisse. Kui sai tagasi tulla, siis abiellus ja sai kaks poega. Hiljem tuli Stalinilt ksk, et temasugused peavad veel kord minema Siberisse. Ta arreteeriti ja saadeti ra. Kui tagasi tuli, avastas, et abikaasa oli surnud kopsupletikku. Eesti vabanemise jrel sai mlesmsmri ehitamine Arvo Puu hingetks. Vabariigi Muinsuskaitseliit leidis arhitekt Tiit Kaljundi vana kalmistu rekonstrueerimiseks ja korrastuseks. 1997ndal aastal valmis mri plaan selline, et see jtab tagasihoidliku ja vanamoelise mulje. Vandaale kardeti, sest enamus mbruskonna elanikest olid muulased. Koos proua Hiieloga mrkisid nad vaiadega, kuhu paigutada mr. Arvo rahastas seda oma taskust ja annetustest. Ta palkas he hea kivimeistri. See oli kll venelane, aga hingelt eestimeelne. Kui t hakkas, siis oli kuulda Sillame venelaste vastumeelsust, aga meister tegi seal selgeks, et see mr on kikidele langenutele ja rgu keegi tema td puutugu. Arvo seletas, et plaan oli panna mri siseseinale plaadid Vaivara haridus- ja kultuuritegelaste, Narva rindel langenud vitlejate ja toetajate nimedega. Kive tid Jhvi sjavelased purustatud talude hoonetest. Olles haaratud selle ettevtte smboolsest thendusest, tegime neljakesi korraliku annetuse vallamajas ehitussihtkapitalile ja sitsime edasi Tartu suunas. Kaks ndalat hiljem prast laulupidu, kus laulsin kaasa Toronto Eesti Meeskoori ridades, korraldati meeskoorile bussiga ringreis lbi idapoolse Eestimaa. Esiteks sitsime Narva, kus laulsime Narva kindluse Rtlisaalis koos kohaliku poistekooriga. Poisid olid korralikult likondades ja laulsid puhtas eesti keeles. Prast kontserti pdsin noortega juttu ajada, aga ei leidnud nende seast htegi, kes oleks osanud mnda eestikeelset sna!

Puust rist Prguaugu mel 1999ndal aastal

Prast bimist Vinnis viis buss meid Sinimgedesse. Peatusime Prguaugu me nlval. Saksa kaardid kutsusid seda Grenaderi meks. Mele oli paigutatud puust rist, mille ette kogunesime ja laulsime A. Topmani "Requiemi". Selle puuristi pstitamine

toimus Arvo Puu, Meedi Hiielo ja selleaegse Vaivara vallavanema hr. Jgisoo initsiatiivil. ks meeskoori liige oli siin lahingute ajal olnud eestlaste ksuste kskjalg ja nitas kaitsekraave, kus pidi end kskord varjama. Muidugi kraavi servad olid varisenud, kuid siiski nhtaval. Tstsin he mtta ja selle alt leidsin mrsukillu. Terve see elamus tegi meid kurvaks. Prguaugu me nlvalt viis buss meid vallamajja. Kuna olin teadlik mlestusmrist, siis palusin, et meid sidutatakse tagasi selle juurde. Vallamajas liitus meiega vga energiline proua Meedi Hiielo, et me ra ei eksiks. (Prast Arvo Puu surma sai temast meie peamine kontakt seoses Sinimgede lahingu mlestuskompleksiga.) Judes mlestusmri juurde, andis pr. Hiielo seletuse siin juhtunust. Ta talu on vaid kolm kilomeetrit lahinguvljast eemal Perjatsi klas, aga lahingute ajal oli ta Rakveres. Rndaja ei murdnud kunagi Sinimgede liinist lbi, aga kaitsjad taganesid, kui oli karta kotti jmist luna poolt lheneva vaenlase poolt. Prast salajast tagasitmbumist alustas Punaarmee kohutavat pommitamist lennukitega ja kahuritega, nii et maa oli plahvatustest les kntud. Kik oli must ja rohelist ei jnud kuskile alles. Nad lootsid, et kaitsjad said kik surma, aga selle asemel ootasid neid vaid thjad punkrid. Ligidal olevates klades polnud htegi talu, mis ei olnud kannatada saanud. Aega mda hakkasid talunikud tagasi tulema. Kuna talud olid elamisklbmatud, siis elati tihti mahajetud sdurite punkrites. Arvo Puu mletas, et kui ta tuli tagasi oma tallu, magas ta oma toas vaatega avarale taevale, sest katust ei olnud. Kui pr. Hiielo ja ta abikaasa tagasi tulid, visid nad nha talust Vaivara jaamani 2 km eemal, sest endist metsa polnud. Kodu mber oli neli suurt mrsuauku. Lahinguvljale oli hirm minna, sest kes teadis, mis lhkemata mrske vi miine vis sinna jda. Vene sjavelased krvaldasid miinid tielikult alles 50ndate aastate alguses. Pr. Hiielo mletas hsti mida ngi, kui uudishimust jalutas lahinguvljale esimest korda oma lellepojaga aasta prast lahinguid. Nad kisid ainult tee peal, kartsid miine. Maapind oli kraatreid tis. Vli oli kaetud sjamaterjali ja kdunevate laipadega. Prguaugu me serval olid laibad suures enamuses vene sduri vormis, vhem saksa vormis. Hais oli kohutav. Med olid enne lahingut kaetud mitmesaja-aastaste puudega: kuuskedega Prguaugu mel ning lehtmetsaga endises misas. Nd sirutasid puud oma vheseid musti oksi kui kisendavaid srmi taeva poole. Pr. Hiielo mletas, et hes kohas oli kaks tanki teineteisele otsa sitnud, moodustades A the; hel oli haakrist, teisel viisnurk. Kui kidi metalliotsimismasinaga le maa, oli igal ruutmeetril sirinat kuulda maa oli rauda tis. Kik, mida pr. Hiielo ngi, testas lahingute gedust. Vaenlane tungis le lageda maa kuulipildujate ja kahurite tulle. ks sdur seletas hiljem pr. Hiielole, et kuulipildujad olid seatud Prguaugu me serva kahel poolel. Kohe, kui kuulipildurid ngid pead teisel pool pldu, tulistasid nad. ks teine mees, kes prast lahingut oli seal olnud, tles, et me serv oli laipadega just kui asfalteeritud, nii et kija jalg maad ei puudutanud. Prast sda korjasid vene sdurid laibad ra. Kui leidsid pealuu, teatud arv ribisid ja ke ja jala kondi siis eldi, et on laip, ja pandi neljanurksesse puust kasti ning maeti maha. Sinimgede

ligidal olevat he samba all 22,000 sdurit nii maetud. 1950ndate aastate alguses, kui pr. Hiielo lks lahinguvlja ligidale jhvikaid korjama, oli laibad kll korjatud vi kdunenud, kuid siin-seal torkas pealuu end maast vlja. Arvo Puu arvestas, et 200 000 sdurit langesid lahingutes lne pool Narva jge, kui kaasa arvata need, kes haavatutena hiljem surid. Kui Toronto Eesti Meeskoor sai sellelt ringreisilt tagasi koju, algatati kooriliikme Arvo Dulderi hutusel raha korjamise aktsiooni. 2000nda aasta aprillis andis TEM Sinimgede kaitsjate mlestuseks phendatud tulukontserti. Tulemusena lasti mlestuskivi pstitada leinamri krvale, millel seisab kiri "Me ei ole teid unustanud". Arvo Dulderi teenete tunnustuseks laskis Arvo Puu mlestusmrile teha plaadi tema nimega.

Plaadid leinamri seina

Pr. Hiielo kirjelduse taustal tegin visandi kuidas vis see lahinguvli vlja nha prast sjategevuse lppu. Vaade on kaitsjate punkritelt vana surnuaia voorelt ida suunas lagendikule Prguaugu me serva poole. Pidades hendust telefoni ja kirja teel Arvo Puuga, otsustasime, et on vaja graafilist pilti, mis jdvustaks selle lahingu udsust ja oleks sobiv panna koha thtsust Vaade Vaivara surnuaialt Prguaugu me poole peale seletavasse brozri. hel lahingute lppu. Klmnel, kunstnik: Mall Nukke talvel, kui Arvo Puu oli Tallinnas, lubas otsida kunstniku. Kahjuks seal olles Arvo haigestus ja suri. Ajaga leidsin Eestis tuntud kunstniku, prl. Mall Nukke, kes tegi graafilise pildi. Oli mte, et niisugust pilti saaks paljundada ja ma vallamajas, et toetada mlestusmri korrashoidu. Kuid kui pilt viimaks valmis sai, tuli juba toetust riigilt mlestuskompleksi arendamiseks ja koos seletava brozriga, ja selle graafiku vajadus

kadus. Poolsada tmmist lks Eesti veteranide hendusele lootuses, et see on neile kasuks. 2000ndal aastal tegi LunaAmeerika Koraal ringreisi Balti mere linnadesse. Peterburist bussiga Tallinna sites palusin giidil teha krvalpike Sinimgede leinamri juurde. Selgitasin ameeriklastele selle koha smboolset thtsust, mille jrel tegid kooriliikmed annetuse mri Mlestuskivi sja tstetud uuele sambale edendamiseks. Paar peva hiljem laulis ja uute psastega. Foto: Jhvikivi O. koor Jaani kiriku kontserdil peale Ameerika repertuaari lisaks "Priiuse hommikul" eesti keeles, kuigi olin ainuke eesti keelt valdav liige. Koor phendas laulu Sinimgedes videlnutele. Oli kena, et ka Arvo Puu tuli selleks Tallinna seda kuulama. Peaks mrkima, et oli korraldajaid, kes kartsid, et see phendamine rritaks teatud kihti Tallinnas. Siis aga arvati, et ega see kiht niisugusele kontserdile ei kipu, ja nii siis sai see phendus tehtud ja kuulajaskonnale seletatud, kuidas kooriliikmed olid haaratud Sinimgedes nhtust. 2002ndal aastal oli TEM kutsutud Pite klapevale. Samal ajal phitseti ka Arvo Puu 82. snnipeva. TEMi esindasid Arvo Dulder, Tammy Ruutopld, Laas Leivat ja Arved Plaks. Peaknelejaks oli kohal hrra Tunne Kelam, kes tles, et Ida Virumaa probleemi lahenduseks on kige thtsam eesti keele oskuse rhutamine. Teel tagasi Tallinna hrra ja proua Kelamiga juttu ajades arvasid nad, et riik peab aktiivsemalt venelastele meie ajaloost ja kultuuri petama ja niimoodi neid integreerima. 2007ndal aastal oli phjust jlle Sinimgedesse sita, et mainitud mlestuskivi paigutamist parandada. Kahjuks oli Arvo Dulder vahepeal surnud ja nii siis sitsid seda korraldama TEM'i esimees Heikki Paara. Kaasa tulid ka Enno Pflug ja Arved Plaks. Kuna kivi oli asetatud maaga hetasemele, siis talvel oli ta osaliselt kaetud lumega. Samuti oli kivi nii ligidal leinamrile, et kooril polnud vimalik kivi ees seista. Sooviti ka sillutist kivi ette, millele saaks asetada prgi. Sain vastavad load - elu oli vahepeal keerulisemaks linud ajast, mil Arvo Puu oma tegevust alustas. Oli vaja neljast erinevast kohast luba saada, et kivi nihutada kaugemale mrist ja tsta sambale. Juhuslikult meie sealoleku ajal klastasid Sinimgesid ka Toronto noored. Toronto noored Prguaugu mel

Olles letanud kik brokraatlikud ja tehnilised probleemid, slmis Heikki Paara lepingu mlestuskivi paigutamisest Jhvikivi O-ga. T lpule viimist pidurdas nd vaid ilm, selle tttu viidi t lpule jrgneval kevadel. Tulevikuks jid vaid ilupsaste istutamine kivi taha. lesanne tidetud, lksime klastama pr. Meedi Hiielod. Ta elab Perjatsi klas, vaid kolm km lne poole. Et leida pr. Hiielo talu, eksisime he vga rpaka talu ue. Ligidalt leidsime pr. Hiielo talu, mis oli suureks kontrastiks mbritsevale. Pr. Hiielo seletas, et klas on 40 talu, aga eestlasi elab vaid kahes. Noored lhevad linna ja ei tule tagasi. Kik pllud mbruses on umbrohus. Pr. Hiielo elab seal ksi ajast, kui ta abikaasa suri 2004. aastal. Aga talu on

Pr. Hiielo oma lemmik roosiga, mille nimi on Ingrid Bergman

kui hiilgav teemant. Sees olid ruumid, mis olid kui kunstigalerii: seinal rippusid vaibad ja linad, laudadel olid ksitsi tehtud praktilisi esemeid. Maja mbritsesid lillepeenrad ja ilupsad. Oli ka pisike bassein ja igal pool leidus kunstitid. Kus nd olid lillepeenrad, kasvatati Nukogude ajal kartuleid, porgandeid ja peete ksukohaselt. Maja krval oli viksem elamu. Okstest tehtud kuulipilduja Selles oli vaid ks tuba ja kk. Seal elas Hiielo pere sja jrel. Kui nad said 1960. a. luba ehitada suurem, praegune elumaja, siis oli ette nhtud, et nad pidid eelmise maja maha mma. Nukogude ajal kahte maja ei vinud omada. Said selle eest 400 rubla helt venelaselt, kes ei ole hoolinud siiani maja korrashoiust. Maja ees lagedal platsil olid puuknnud rngas. Seal peetakse jaanipeva vi kogunetakse, et vrskes hus juttu ajada. Ligidal oli kivi, mis pstitati 1998ndal aastal, et thistada kla 500ndat aastapeva. Kuigi kohal elab vhe endisi eestlasi, tuli 200 inimest tagasi Perjatsi selleks thtpevaks. Pakkusin ht gravri lahinguvljast pr. Hiielole Proua Hiielo puupaku otsas vestlemas autoriga. ksimusega, et kas see ikka vastab sellele, mida ta mletab lahinguvljast ja mida ta kirjeldas mulle varem. Pr. Hiielo kinnitas, et vastab.

Suhted idast sissernnanud inimestega on ettevaatlikud. On kultuurseid inimesi, kes hindavad kohalikku kultuuri. Nendega on sbralikud suhted. Ta saab vahel kokku he venelasega, keda toodi sunniviisil Sillamele tle. Kui see siia sai, lksid tal silmad lahti, et siin elatakse teisiti kui Venemaal. Jhvis on enamus politseinikke vene nimedega ja kui 2007 mais tekkis mratsemine, oli ksimus, kuidas nad sellesse suhtuvad. Kuid Pr. Hiielo arvas, et Jhvi politseinikud hoidsid linnas hsti korda. Siiski on palju neid, keda ta kll sooviks, et nad lheksid tagasi sinna kust tulid. Vallavalitsuses on vim praegu meeste kes, kes on teiselt poolt Peipsit tulnud kommunistide jreltulijad. Nemad ei hooli Eestist. Kui mujal pandi viduphal vabadussammastele lilli, siis Vaivaras seda ei tehtud. Meile kolmele seletas pr Hiielo esemete thtust. Seinal rippus 150-aastane pevatekk kokku mmeldud Perjatsi klas. Krval oli ka 19. sajandil tikitud laulalina, mida sellel ajal oli moeks igas talus omada. Samas oli mts, mida vis kanda mees, et pea liiga kuumaks ei lhe saunas. Vanasti tundis talumees uhkust isegi kuidas kott vlja ngi Ilustus jahu kotil milles toodi veskist pli koju saia tegemiseks. Kotid olid linasest riidest ja tikitud mustriga kla kombe jrgi.

Sauna mts

Kui Tallinnas peeti ksit Mardilaata 2005nda aasta kevadel, siis osales pr. Hiielo seal lhna- ja ravitaimedest vaipadega, demonstreerides, kuidas neid teha. Teema oli "Eestimaa kasutamata pldude uus elu." Ksitseltsi liikmed kll kahtlesid, kas on mtet, aga sellel ajal olid taimekompositsoonid moes ja pr. Hiielo arvas, et miks siis mitte rakendada Ksitd seinal. Keskel on vaibad ravitaimedega ravitaimi. Ta vttis kaasa materjali, mida korjas stis pllumaadelt. Laat kestis neli peva ja pr. Hiielo petas kuni viimase pevani vaiba tegemist. Kogu aeg oli jrjekord ootamas tema juurde psemiseks.

Eriti torkas silma seinal vaip, millesse oli sisse ttatud sjatehnika riismed, mida pr Hiielo ise oli korjanud lahinguvljalt. Vaip oli punane, smboliseerides verd, mida oli valatud. On arvestatud, et Sinimgede mulda on voolanud tonn verd. Pr Hiielo on Ida-Virumaa ksitseltsi asutaja ja liige. Vaatamata ta krgele eale harrastab ta ikka veel kunsti ja petab edasi keraamikat ning vanu ksitvtteid. Kui sellel suvel klastasin pr. Hiielod, oli tal ees savinude pletamise petamine kla traditsiooni kohaselt. Jrgneval peval mli 35 ksithuvilist ta koju. Kaevati auk pllumaal ja vooderdati kuivade mnnikbidega. Ettevalmistatud savinud asetati auku lisades veel kbisid ja auk kaeti purumtastega. Lbi kanali sdati kbid ja kuumusega said nud kasutamisklblikeks. Tema td hinnatakse. Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liit jagas 3. veebruaril, 2007ndal aastal Estonia teatri Talveaias vlja kolm Prandihoidja tiitlit, nende seas he Meedi Hiielole Ida-Virumaalt. Auhinnasaajad valis liit vlja seitsme kandidaadi seast. Lahkusin Vaivarast segaste tunnetega. Saavutusi oli: aitasin Toronto Eesti Meeskoori 2000ndal aastal ettevetud sihi mlestuskivi asetamise - lpule viia, kohtasin jlle tublit Vaivara kultuuri eest vitlejat ja tutvusin sgavamalt phirahva ja sissernnanute vahekorraga. See oli mu viies ja viimane kord Ida-Virumaale minna. Tundus, et seal kestab idarinne eestluse alalhoidmiseks. Kas rinne jb psima? Peame lootma.

Vaip sja riismetega