Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Save to My Library
Look up keyword
Like this
1Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Kaevandamine Ja Keskkond_15

Kaevandamine Ja Keskkond_15

Ratings: (0)|Views: 21 |Likes:
Published by Mäeinstituut

More info:

Published by: Mäeinstituut on Jun 07, 2012
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

06/07/2012

pdf

text

original

 
Kaevandamine ja keskkond.
Mäeinstituut 2012
 
© Mäeinstituut
 http://mi.ttu.ee/kogumik/119
15.
 
Kaevandusvee mahud põlevkivimaardla keskosas
 
Veiko Karu
Põlevkivi on Eestis kaevandatud enam kui 90 aastat. Selle aja jooksul on maa alt välja veetudenam kui üks
 
miljard tonni põlevkivi, lisaks põlevkivile veel põlevkivikihindi lubjakivikihid – 
 
neist on moodustunud aheraine mäed, mis nüüd ilmestavad Ida
-Virumaa loodust. Kui
kaevanduses enam ei ole võimalik põlevkivi kaevandada (tehnoloogiliselt, varu
ammendumisel
või majanduslikult), siis see suletakse vastavalt kehtestatud korrale. Eesti põlevkivimaardlas on suletud tänaseks maardla keskosas kümme kaevandust, viimased neistsuleti 1999…2002 (Sompa, Tammiku, Ahtme ja Kohtla kaevandus).Põlevkivi kihind asub enamasti põhjaveetasemest allpool. Põlevkivi kaevandamiseks tulebalandada põhjaveetaset. Nii on tekkinud Ida
-
Virumaale põhjavee alanduslehter.Kaevandamise lõppedes kaevandusest ja karjäärist vee välja pumpamine lõpetatakse ja põhjaveetase hakkab taastuma kaevandamise eelsele tasemele. Nii täituvadki suletudkaevandused ja karjäärid veega. Eesti põlevkivimaardlas on suletud kaevandustest veegatäielikult täitunud Ahtme, Tammiku, Sompa ning osaliselt täitunud kaevandus nr 4,kaevandus nr 2, Käva, Käva 2, Kohtla,
 
Kiviõli ning Kukruse.Suletud põlevkivikaevanduste vee kasutamine soojusenergia või kineetilise energia allikanaon üks võimalusi moodustunud tehnogeense veekogumi otstarbekaks kasutamiseks.
Kaevandusvee kasutamise potentsiaal on just Ida-Virumaa valdades, seal asuvad suletud
 põlevkivi kaevandused. Samuti tuleb hoolikalt planeerida selles piirkonnas ehitustegevust
altkaevandatud aladel. Ida-
Virumaad hõlmavates uuringutes on koostatud ühine uuringuala,kus asuvad töötavad ja suletud põlevkivikaevandused [
43; 34;
2
;
1
; 26; 16; 21; 19; 25; 17; 18;20; 23; 24; 22]. Suletud kaevanduste veetaseme stabi
liseerimiseks on rajatud mitu väljavoolu. Neist suurimas Ahtme väljavoolus voolab kaevandusvesi aastaringselt Sanniku ojja. Suuruselt järgmine Tammiku väljavool Rausvere ojja. Eesti Energia Kaevandused AS lähimate aastate plaanid näevad ette Viru kaevanduse ja Aidu karjääri sulgemise. Nende kaevandamiskohtadesulgemine muudab hüdrogeoloogilist situatsiooni põlevkivimaardlas. Tuleviku prognoose on
otstarbekas modelleerida [15; 37; 30; 14; 35;
6
;
7
; 42;
5
; 32; 29; 27; 41; 38; 12; 10]. Suletudkaevanduste veemahu hindamiseks on tarvilik teada kasutatud kaevandamisviise, maa-alageotehnilist olukorda, kivimite veejuhtivusi [28; 33;
4
; 31; 13; 10;
3
; 36]. Nende andmete
alusel saab üles ehitada arvutusskeemi,
mille tulemused on allpool olevas tabelis (Tabel 15-1Kaevandusvee arvutusmudel) [
8
;
9
; 39
]. Tabelis on näidatud kaevandusteopereerimisinformatsioon; kasutatud tehnoloogiat iseloomustavad väärtused; kaevandusveemahud. Suletud kaevanduste piirkonnas oleva vee võib lüüa kolmeks: Kvaternaarikihtides
olev vesi; lubjakivis olev vesi;
väljatud põlevkivikihindis olev vesi (
Joonis 15-1 Kaevandustepiirkonnas oleva vee jagunemine
), jooniselt järeldub, et piirkonnas olevast veest esinebväljatud põlevkivikihindis. Põlevkivi teemal eelnevad ning järg
nevad erinevad uuringud
määravad ära, kuidas ning millise tehnoloogiaga uutes põlevkivi kaevandamiskohtades
 
Kaevandamine ja keskkond.
Mäeinstituut 2012
 
© Mäeinstituut
 http://mi.ttu.ee/kogumik/120
(kaevandus või karjäär) hakatakse põlevkivi kaevandama, arvestades keskkonna nõudeid ning parimat võimalikku tehnikat [
43;
2
; 38; 40; 36; 11].
Tabel 15-1 Kaevandusvee arvutusmudel
OmadusedKukruse Kaevandus nr 2
vava 2
Kaevandus nr 4Tammiku Sompa Kohtla Ahtme
Kaevanduse avamine 1921 1949 1924 1924 1953 1951 1948 1937 1948Kaevanduse sulgemine 1967 1973 1972 1972 1975 1999 1999 2001 2001Kaevandamise kestus, a 46 24 48 48 22 48 51 64 53
Kaevevälja pindala, km
2
13.20 12.30 3.47 14.05 12.70 40.00 33.60 18.30 43.30Kaevandatud ala, km
2
15.13 8.57 1.84 11.72 10.43 19.26 18.14 12.14 26.36Kaevandamata ala, km
2
-1.93 3.73 1.63 2.33 2.27 20.74 15.46 6.16 16.94Katendi paksus, m 11 13 21 10 12 23 23 15 37
Põlevkivi kihindi paksus, m
2.83 2.81 2.83 2.82 2.8 2.8 2.77 2.76 2.79
Tühja ruumi maht, kuiväljata kogu tootluskihind,
mln m
3
42.8224.085.2233.0529.2053.9250.2433.5273.53
Käsilaava
2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2
Käsikambrid
2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2 2.2Kamberkaevandamine 2.83 2.81 2.83 2.82 2.8 2.8 2.77 2.76 2.79Strekid 2.83 2.81 2.83 2.82 2.8 2.8 2.77 2.76 2.79Kombainilaava 1.5 1.5 1.5 1.5 1.5 1.5 1.5 1.5 1.5
Käsilaava
11.28 6.87 9.16 7.71 4.36 12.70 3.80 6.33
Käsikambrid
3.50 0.00 1.84 1.73 0 0 0.06 1.36 0.05Kamberkaevandamine 0.29 1.70 0.79 1.08 11.81 1.86 0.55 19.22Strekid 0.06 0.00 0.00 0.04 0.69 0.36 0.00 0.02 0.30Kombainilaava 0 0 0 0.95 2.74 3.52 6.41 0.46
Kaevandatud ala, km2
15.13 8.57 1.84 11.72 10.43 19.26 18.14 12.14 26.36Veemaht kvaternaris 3.66 3.37 1.04 4.19 3.34 9.94 7.76 5.48 9.96Veemaht katendilubjakivis3.94 3.40 1.37 3.56 3.47 17.32 14.46 5.30 27.61
Veemaht väljatudpõlevkivikihindis
17.05 9.54 1.74 13.29 16.92 23.51 21.93 16.14 28.75
Kokku24.6516.304.1421.0423.7450.7744.1526.9166.32
Väljatud põlevkivikihindi paksused, m
Kaevandatud maa-ala, km
2
Kaevandusvee maht kihtides, mln m
3
 
Kaevandamine ja keskkond.
Mäeinstituut 2012
 
© Mäeinstituut
 http://mi.ttu.ee/kogumik/121
Joonis 15-1 Kaevanduste piirkonnas oleva vee jagunemine
Artikkel on seotud järgnevate uuringute ja projektide
piirkonnas; AR12007 -
Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine
ja DAR8130- Energia jageotehnika doktorikool II.
Viited:
1.
 
Basic studies of Estonian oil shale resource estimation up to year 2020. (In Estonian)
Eesti põlevkiviressursi kasutamissuundade riikliku strateegia aastani 2020 alusuringud)
 
Department of Mining of TUT. (2011) Website of the mining related studies, 2011:http://mi.ttu.ee/projects/ - (23.10.2011) 3.
 
Erg, K.; Karu, V.; Lind, H.; Torn, H. (2007). Mine pool water and energy production.4th International Symposium "Topical problems of education in the field of electrical andpower engineering" : doctoral school of energy and geotechnology, Kuressaare, 15-20.01.2007., Lahtmets, R. (Ed). Tallinn: Tallinn University of Technology Faculty of PowerEngineereing, p. 108-111.4.
 
Erg, K.; Reinsalu, E.; Valgma, I. (2003). Geotechnical Processes and Soil-WaterMovement with Transport of Pollutants in the Estonian Oil Shale Mining Area. Proceedingsof the 4th International Scientific and Practical Conference on Environment. Technology. 26-28. June 2003, Rezekene, p. 79-84.

You're Reading a Free Preview

Download
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->