Salme phikooli hlekandja aastast 1994

Aprill 2012 nr.129

Look kool 2012

Tiia Kobin juhendaja Saaremaa koolinoorte kunsti-ja moeloome juubelihnguline konkurss toimus laupeval, 21 aprillil, KMNENDAT korda. rituse eesmrgiks on noorte loovuse ja kelise tegevuse arendamine erinevate kunstiliste vljendusvormide kaudu. Laura Pllu (8.kl.) loodud kollektsioon "Casa de Nines" sai kaks eripreemiat: 1. Leidliku detaili preemia, 2. Vljapaneku preemia. Kollektsioon oli eksponeeritud Barbie nukkude seljas olevate riietena, mis andsid tielikult edasi kogu fantaasiarikka kollektsiooni vlu. Modellidena astusid lavale: Mirge Arge 8.kl., Pirit un 9.kl., Liis Lepik 8.kl. , Keidi itspuu 9.kl., Seidi Voogre 6.kl., Karl Juhandi 9.kl. Pea kooliaasta pikkune suur t Pilt: Saarefoto sai vrilise tunnustuse.

KO O LI
p r e s s

Intervjuu moekollektsiooni autori Laura Plluga

Kui kaua selle kollektsiooni tegemine ikkagi aega vttis? L: Ohissand, Sgisest kuni kevadeni vlja. Pidev tihe t. Kust tuli selline pnev idee? L: Kndisin koju ja mtlesin, et mis et viks midagi vga vrvilist olla. Kes aitasid kaasa selle kollektsooni valmimisele? L: Need kes olid minu modellid, Mirge ja Liisu. Nad olid vga abivalmid ja aitasid mind igas asjas. Milline ngi vlja see moehow pev? L: Oi jummal, see oli ikka pris jube. Hommikul vara Kultuurikeskusesse ja siis kohe lavaproovi. Prast seda pidime oli nole vrgu nkku panemine. Kik L: Pisarad tulid silma. ma olin nende le vga uhke. Laval oli kik vga super. Mis tunded valdasid sind siis, kui sind kutsuti lavale auhindu vastu vttma? L: Oi jumal, seda tunnet ei oska kirjeldada. See oli uskumatult hea tunne. Look Koolil osaleda? L: Ikka jh. Proovime selle Grand Prixi ra vtta.

viks teha. kki tuli selline kena idee, riided selga panema. Kige suurem t Selleprast see kollektsioon meelde ji see ettevalmistus vttis jube palju aega. L: Vga rahule, nad olid vga tublid. Mis meeleolu valdasi sind, kui kollektsioon lavale judsid?
Kooli press

Kuidas jid rahule oma modellidega? Kas kavatseda ka jrgmine aasta

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

Stokker naalis 2.koht

Kaur Filippov
juhendaja Laupeval, 28. aprillil toimus Tallinna Lennusadamas Stokkeri Meistrivistluste Ehita amfiibauto! finaal. 6. klassi pilane Karmo Paju saavutas seal omavalmistatud amfiibautoga II koha! Finaalis hindas rii t kvaliteeti, leidlikkust ja kiirust. Kokku laekus 120 td koolidest le Eesti, eelvoorudest sai finaali 41 t d . Eelvoorudes hinnati t kvaliteeti ja leidlikkust, kiiruse peale ei sidetud. Vistlusraja lbimine osutus enamus amfiibsidukitele korralikuks katsumuseks. Ainult kaks masinat, ks nendest siis Karmo ehitatud siduk, suutsid selle lbida pris omal jul! Eesti Kaitseve poolt tunnustati neid selle eest ka eripreemiaga.

Rannalapse laulud 2012

Karin Pulk juhendaja 29.04. toimus Lmanda Kultuurimajas Lne-Saaremaa laste lauluvistlus ,,Rannalapse laulud 2012". ritusel esines 31 laululast, kelle hulgast valiti parimad vlja maakonnasisesele laulukonkursile. Salme valda esindas 7 laululast: Kdi un, Reedik Raun, Triin Kilgas, Lota Uussaar, Melani Koov, Roosa-Angeelika Antonov ja Teele Tilts. "Laulumaias tdruk"- tiitli sai Lota Uussaar( publiku lemmik tdrukute seas) ja "Laulumaias poiss"-tiitli sai Jaanus Tatter. Lppkontserdile maakonda psesid Kdi un, Reedik Raun ja Melani Koov. Palju nne vitjatele ja suured tnud kigile lauljatele, nende toetajatele!

Thekese viktoriini naal

Mirle Arge 4.klassi klassijuhataja Alates septembrikuust lugesid 4.klassi lapsed hoolega meile kigile tuntud ja armastatud lasteajakirja "Theke." Algas le Saaremaaline 3. ja 4.klassi pilaste ajakirja "Theke" interaktiivne viktoriin. Viktoriini eesmrk oli lastes huvi tekitamine ajakirja lugemise vastu, pilastes koostoskuse kujundamine arvutit kasutades ja teadlik interneti kasutamine ning arvutikasutamise oskuste tiendamine.Toimus 3 eelvooru- oktoobris, detsembris ja veebruaris.Finaali pses 8 enim punkte saanud vistkonda.Meie klassist said edasi Grete ja Eva. Finaal oli 27.aprillil SG- i arvutiklassis.Meie tublid tdrukud said vrika 6 -nda koha.Selles vistluses ei olnudki nagu kaotajaid, sest auhindu jagus kigile. Suur aith selle eest ajakirjale "Theke" ja Tiigrihppe Sihtasutus.

Selgusid Parimad laululapsed

Merle Sillavee huvijuht Vaheaja viimasel peval oli koolimaja tis saginat ja lauluhli. Toimus Salme Laululind 2012 vistlus. 21 lauljat olid esinemiseks valmis ja neid oli hindamas rii, kuhu kuulusid Aili Nuum, Kaupo Sirel, Veiko Lehto ja Merle Sillavee. Peva juhtisid Pipi, Annika ja Tommi, ehk siis Mariliis Lazarev, Rebeca Ilvik ja Uku Timm. Lapsed laulsid vga kenasti, kontsert oli super ja kuulajaid oli palju. Hidnajate pika arutelu tulemusel saadeti meie valda Lne-Saaremaa lauluvistlusele esindama viksematest lauljatest Reedik Raun, Kdi un ja Triin Kilgas. Koolilastest saavad veel vistelda Lota Uussaar, Melani Koov ja Teele Tilts. Nemad olid ka oma vanuseklasside vitjad, lisaks veel ka Roland Kreek. rii eripreemia - tuleviku lootus - sai omale Angela Aavik. Publiku lemmikud olid Kdi un ja Matis Prostang, viimane plvis ka vallateatri eriauhinna. Suur tnu juhendajatele Krista Aavik ja Karin Pulk.

Kooli press

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

SALME KO LM A S O M A L A S T E N IT E M N G U HTU
Kai Prostang hoolekogu esinaine

Tnaseks vib julgelt kinnitada, et traditsioon on loodud ! Salme kolmas oma laste nitemnguhtu on teoks saanud. Veidi erinevalt kll eelnenutest, sest ritus toimus rahvamaja asemel koolimajas, see aga ei vhendanud rituse olulisust nitlejatele ja lavastajatele, oligi vimalus testada, et nitemngu tegemiseks ei olegi alati vaja lava, oluline on tahtmine tegeleda teatriga ja sellest rmu tunda. Nitemnguhtut alustasid kige viksemad esinejad Salme lasteaiast. Luule Rajaveri juhendamisel esitatietendust "Siili keedupott". Kik metsaloomad kisid uudistamas, mida see siil siis oma keedupotis vaaritab. Karu tuli unesegasena keedupotti vaatama, ilmselt ratasid toidulhnad ta talveunest les. Rebane, va kavalpea, jigi natuke eemalt asjade kulgu jlgima, pris lhedale ei riskinud tema tulla. Siilikest kik eelnev verest vlja ei lnud ja lugu sai kenasti lpuni mngitud, tugev aplaus publikult oli selle kinnituseks. Kommikott, kevadine lilleis lavastajale ja tnukiri htujuhtidelt Silverilt ja Meeliselt kes seekord tegutsesis veidi ulakate koolipoiste rollis- ning teatepulk anti edasi jrgmisele esinejale. Teisena astusid lavale 4.klassi pilased, kes Mirle Arge juhendamisel kehastusid arvutihulludeks. Tegelased olid kigile tuttavad Buratino, Malvina, Artemon ja

Pierrot, kellel kigil tuli arusaamatusi ja pahandusi liigsest arvuti taga istumisest. Esile tuleb tuua vrvikaid kostme ja kuna etendust mngiti kahes vahetuses, sai tkis osaleda rohkem nitlejaid. Vahva ! 3.klassi poolt esitatu oli Oscar Wilde jutustuse phjal "Isekas hiiglane" nitemnguks lavastanud Merle Lepik. Lugu hiiglasest, keda kik lapsed kartsid ja kelle juurde tema raske iseloomu tttu ei juletud minna. Hiiglase juures ei vahetunud isegi aastaajad. Kohati meenutas nitemng tummfilmi vi pantomiimi, sest tekst ei judnud pealtvaatajani. See ei olnud ainult selle tki vi nende nitlejate miinus, vaid ruumi akustika puudujk. Selline sgav tekst vrib vga thelepanelikku kuulamist. Algklasside nitering - Iiri muinasjutt "Jack ja seltsilised" lavastaja Merle Sillavee. Lugu sellest, kuidas noormees nimega Jack laia ilma nne lks otsima, kuidas ta endale sbrad leidis ja kuidas hel nul ja jul rvlitest jagu saadi. Lustakad loomamtsid andsid nitemngule mnusat koomikat, hea leid oli lbi tantsu lavastatud kaklus rvlitega. Soovitada vib vaid nitlejatele veel rohkem julgust laval liikuda ja valjemini oma teksti anda. Kuna neil seisab ees veel osalemine maakonna algklasside nitemngupeval, siis hoiame neile pialt! VAHEAEG! Ja taas, nagu ka eelmistel nitemngupevadel, TEATER KIB KA PUHVETIS! Sellest, et teatrikohvik midagi head pakub, sai aru juba

ritusele tulles, sest terve koolimaja oli tis vrskete kaneelirullide lhna! Lett oli lookas kigest heast ja paremast, kpsetiste eest olid sedakorda hoolt kandnud Salme phikooli petajad ja pilased ka. Kohvikuruumi kaunistas petaja Mariliis, puhvetipidajad olid Mare ja Andre, abistasid meelis, Merle, Kai ja Silver. Aith teile! Populaarseimaks mgiartikliks osutusid jtis ja petaja Andre koogid, mida ilmtingimata kik maitsta tahtsid ja mille retsepti prast ksimas kidi. Teater jtkus, htu teise poole sisustasid suuremad nitemngutegijad. 6.klass - petaja Elgi Salongi l a v a s t a t u d "Kakuke". ......veeresin eide eest ra, veeresin taadi eest ra... mletate ju? Mnusalt marikuks kerkinud Kakuke - Karl-Thomas Sepp ji kige rohkem meelde oma lavajulgusega ja hea diktsiooniga. Kena oli see, et Rebase rolli oli kaasatud petaja, ja eriliseks tegi selle nitemngu see, et kogu lugu esitati vene keeles! Tubli! Salme Snaring: "Kolm lugu Iirimaalt" - lavastaja Maire Sillavee. Tarkus on tavaline vara, aga ikka on nii, et asju saab alati erinevalt tlgendada ja sellisest tarkade ja veidi vhem tarkade meeste vitlusest oligi esimene lugu. Teine lugu ti vaatajate ette tka perenaise Inary (Rebeca Ilvik) kes ettevaatamatusest kutsus endale appi haldjad ja siis oli hdas nende majast vljasaamisega. Snaringi etteaste lpetas kolmas lugu t e e m a l " Va i k i m i n e k u l d , rkimine hbe"

Kooli press

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

Kuna tegemist oli jutuvestmise vormis nitemnguga, siis natuke rohkem soovitaks otsida kontakti publikuga, hea oli see, et lavakujunduses oli vga vheste vahenditega toime tuldud. Ja lpuks judis jrg vib-olla htu oodatuima etteasteni. Salme snaringi nitleja Karl Juhandi esitas monoetendusena katkendi A. Kivirhu "Aabitsakukest". Lavastaja Maire Sillavee. Kas ja kuidas suudab ks koolipoiss ksinda lavaruumi t it a j a v a a t a j ai d kuulama panna? Suutis, vhemalt tiskasvanud publiku. ks nauditavalt esitatud sgavasisuline, mtlemapanev lugu ksinda jnud emata- isata teismelisest poisist, tema natuke teistmoodi elust, vimalustest ja valikutest.

Nitemnguhtule pani vahva punkti emmede-isside hoogne luulekava. Nemad olid seekord ise kehastunud lasteks ja pannud kokku kava luuletustest laste rmude ja muredes kohta ning lustisid publiku ees tiega. Ja oligi kik. Selleks korraks. Salme Phikooli, Salme rahvamaja ja kooli hoolekogu histe jududega teoks saanud ritus oli igati korda linud. Piletite mgist ja teatrikohviku kassast saadi kokku tulu 145 eurot, raha lheb poiste tpetuse klassi tehnika uuendamise fondi. Aith kigile, kes selle rituse toimumisele kaasa aitasid ja omapoolse panuse andsid! Nitemnguhtule tagasi meldes judsin sellise thelepanekuni eks see teatritegemine ks haigus ikka on, vimalik isegi, et tegemist on

nakkushaigusega, sest miks ta muidu perekonniti vlja lb? Jreldage ise: nitemnguhtul esinenud vanematel on tiesti kindla teatritve diagnoosiga lapsed, vi on see hoopis vastupidi lapsed on vanematele haiguse koju ktte viinud! Karl ja Marleen ja Meelis Juhandi, Roland ja Mart Kreek, Matis ja Kai Prostang, Jan Silver ja Silver un, Melani Koov ja Mare Poopuu...lausa epideemia! Ja uskuge mind neid nitemngupisikuga nakatunud peresid on veel ja veel. Tegutseva pereena julgen vita, et meie vallas on soodsad tingimused antud haiguse levikuks ja nakatumisoht on suur! Rmsa taaskohtumiseni tuleval kevadel Salme Oma laste 4. nitemnguhtul, siis juba remonditud ja avaramate vimalustega rahvamaja laval.

Kooli press

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

SPO R T

Salme ja Kahtla kooli spruskohtumine jalgpallis

Kevadkross
Andre Anis kehalise kasvatuse petaja

Tipa-Tapa jalgpallitruniir
Andre Anis treener

25. aprillil sitsid 10 Salme kooli last Krlale, et vistelda jrjekordsel kevadkrossil. Tavaliselt Karujrvel toimuv vistlus oli sel korral toodud Krla terviseradadele. Rada oli raske ja Salme laste jaoks krgete mgedega. Korraldajad olid vistluste pevaks vljaajanud ka ilusa ilma. Kokku osales vistlustel 214 last! Meie laste tulemused olid jrgnevad:
D - klass (T - 650m): 4. Erika Filippov 2.46,6 21. Liisi Kilgas 3.16,4 (P - 1000m) 14. Kristjan Treirat 4.30,5 15. Gerto Vanem 4.35,3 C - klass (P - 1000m) 8. Uku Timm 3.57,7 17. Marko Pra 4.04,8 21. Jonas Tiitsar 4.09,1 B - klass (T - 1000m) 7. Maria Vapper 4.12,5 (P - 1000m) 9. Markus Treirat 3.40,2 A - klass (T - 1000m) 2. Annemari Pruul 3.55,3

Kiitus kikidele osalejatele!

Aprilli lpus toimus Kuressaare Spordihoones Tipa-Tapa turniiri viimane etapp. Tabeliseis enne etappi oli pnev ja kohad 2.-5. olid lahtised. Kahjuks vi nneks ei saabunud viimasele etapile Orissaare ja Muhu vistkonnad, kellega meil veel mngimata oli. Seega enne mngude algust oli Salme, Sgi'i ja veel mnede jaoks juba kaks vitu kirjas. Meie esimene mng oli vanade tuttavate Kahtla laste vastu. Sama vistkond kis just mni pev tagasi meil klas, et turniiriks kenasti valmis olla. Kui siis vitsime meie 11-6, siis sel korral nii hsti ei linud. Kahtla vistkond oli oma jreldused teinud ning mngisid vga sdilt. Salme poisid rndasid hoolega kuid kahjuks ainult palli hoidmise eest punkte ei anta. Vravaid tuleb ka la. ks vrav nnestus Oliveril siiski la. Sellest ji aga sel korral vheks ja nii juhtuski, et mngu viimasel minutil lasti vi igem oleks elda, et lime ise endale v r a v a . Tu l e m u s e k s 1 : 1 . Jrgmisena mngis Salme kool Kuressaare Gmnaasiumi III vistkonna vastu. Taas toimus mng sama stsenaariumi jrgi.
Kooli press

Meie hoiame palli, loome vimalusi aga palli vravasse ei saa. Samas oli mngus nha vga palju head. Sellist sdumngu oli kohati nauditav vaadata ning he suureprase rnnaku lpetas Marko ka vravaga. Rohkem aga palli vravaraamidesse ei saadud. Vastastel polnud terve mngu jooksul mitte htegi vimalust aga ... siiski nnestus meie puurivahil Askol ks pall oma selja taha lasta. Tulemuseks jrjekordne viik, 1:1. Sellega olid meie mngud mngitud ja tuli oodata ja pialt hoida teistele. Va l j a l a j a S G ' i p o i s i d otsustasidki Salme vistkonda aidata ning tnu nende vitudele viimastes mngudes nnestus meie poistel saavutada turniiril lpuks suureprane 2. koht Saaremaa hisgmnaasiumi jrel ja Valjala kooli ees. Turniiri 2.koht andis Salme kooli vistkonnale (koos SG'ga) iguse mngida vabariiklikul finaalturniiril Valtus. Vistkonnas mngisid Uku Timm, Oliver Himmist, Marko Pra, Asko Rtel, Jonas Tiitsar, Alex Salong ja Timmo Koppel. Salme vistkonna parimaks mngijaks valiti Uku Timm. Palju nne mngijatele ja edu jrgnevatel vistlustel!

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

Klassi uudised
3.klassi matk Tehumardi Laguuni
Merle Lepik 3.klassi klassijuhataja

Kuidas teha jtist

Merle Lepik 3. klass kis projekti "Srve - minu kodukoht" raames klas 3.klassi klassijuhataja oma klassikaaslaste Helena ja Eeriku vanemate perefirmas, mis tegeleb inimeste majutamisega. Puhkemajas on 4 a p a r t e m e n t i , k u s k l a s t a j a d r i va d e n d a l e k i g i mugavustega ridaelamu-korterile sarnased ruumid lahele. Peremees ja selle perefirma eestvedaja Reedik Aavik rkis lastele puhkemaja tekkeloost ning tutvustas neile tid, mida taolise ettevttega tegeleja tegelema peab. Saime teada, et peremees on kuldsete ktega mees, kes projektist teostuseni kik suuremad td ise ra tegi. Hetkel on ta valmis klalisi vastu vtma 24/7 ning jb loota ainult ilusale suvele, mis kliente Saaremaale meelitaks. Ja kuigi Tehumardi Laguun ei ole veel aastanegi, klastasid eelmisel suvel seda ltlased, leedukad, venelased, sakslased, soomlased, eestlased... Kui lapsed uurisid, milliseid isikuomadusi ettevtjal vaja lheb, siis vastas Reedik Aavik ilma pikema mtlemiseta, et pealehakkamist. Samuti julgustas ta pilasi keeli ppima, sest inglise ja vene keele, ka soome keele oskus tuleb vga suuresti sellise ettevtmise juures kasuks. Kui ruumid olid le vaadatud, siis meelitas meid Tehumardi rand, kuhu laguunist viis ilus otsetee. Ning et randa ikka pseks, ehitas peremees trepi, sest viimane suurem torm viis pool kallast minema ning muutis kalde jrsakuks. Ei taha ettegi kujutada, kuidas me trepi puudumisel randa oleks kukerpallitanud. Kui ka kaasatoodud vileib ning perenaise Katrin Aaviku imemaitsvad muffinid sdud suundusime koduteele, kes le tee, kes le hoovi, kes bussi peale. Mnusas uduvines jtsime Tehumardi Laguuni selja taha ilusat sooja suve ja kliente ootama. Aith, toreda ja petliku peva eest ning nii mnelgi mehel tekkis ppekigust ajendatuna oma "bisnes-plaan"!
Kooli press

- avatud

elutuba-minikk, magamistoad, terass vaatega Tehumardi

Seda kisid meile petamas inimesed Eesti Maalikoolist. 2.-4. klass panid end juba hommikul kaheksast valmis, et osa saada laste lemmikuma maiuse valmistamisest. Siis selgus, et mitte ainult ei nidata vaid kik saavad ka ise teha maitsmise jagu jtist! Algul muidugi tutvustati jtise ajalugu ja saadi teada sedagi, et Tartus elab mees, kelle jrgi sai nime Eskimo jtis. Saadi teada ka, millest jtist tehakse. Seda said kik ise pakkuda ja ige vastuse puhul premeeriti teise laste lemmikmaiustusega - kommiga. Kui jutud rgitud, siis mindi tegudele. Nii vaikselt tegutsevaid lapsi pole ammu nhtud. Pnev oli ju ise jtist teha - mda aga sobivas mahus ained vlja, mssi kotikesse, jsse, paberisse, loksuta ning valmis see imetegu oligi. Polnudki nagu suuremat kunsti - aga kui hsti maitses! Vrdluseks pakuti poe jtist ning hiselt oldi arvamusel, et isetehtud mekkis ikka paremini. 45 minutit haihtus nagu poleks olnudki (ainult magus maitse suus reetis, et midagi nagu toimus) ja kui vahetunnikell helisema hakkas, ei tormanud keegi klassist vlja nidati ju videoklippi sellest, kuidas okolaadiglasuuriga pulgajtis vabrikus valmib. Imevahva kogemus, mis jb kauaks meelde.

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

9.klass uuris banaani

Annemari Pruul 9.klassi pilane

1. ja 2. klass klastasid Salme pllumajandushistu lauta

Mariliis Lazarev 1.klassi klassijuhataja

Kolmapeval olid meie koolis klalised Eesti Maalikoolist. Meie klassile toimus esitlus teemal "Taim ja geen". Noored teadlased Karin, Mailiis ja Evelin rkisid geenidest, prilikkusest ja DNA-st. Kige toredam oli, et saime ise ked klge panna ja proovisime DNA-d eraldada. pilased jagati paaridesse ja neile anti katse jaoks vajalikud vahendid. Banaaniviil tuli klaasist anumas ldiks muljuda, siis lisasime sinna piiritust. Peale destilleerimist lisasime veel piiritust. Siis ngimegi banaani DNA-d. Selgus, et nii banaani kui ka teiste organismide DNA-d on ilma vrvita. Kogu see ritus oli vga huvitav ja hariv.

18. aprillil, siis kui kht oli tis sdud, titus koolimaja garderoob saginaga 1. ja 2. klassil oli aeg riideid vahetada, et seada sammud Salme pllumajandushistu lauta, kus elab kokku le 700 koduloomaja linnu. Lhike matk lbi Salme, lauda poole oli tidetud jutusaginaga ja hus oli tunda uudishimu. ige pea judsimegi sihtkohta, kus meid ootas Salme Pllumajadushistu juht Raimond Ellik, kes oli lahkesti nus olema meile giidiks.

Esimesena suundusime lammaste juurde. Nhes kui armsad ja pehmed on lambad ja lambatalled, kostusid laste suust ohked. Saime teada, et lambaid kasvatatakse liha, villa ja mgi eesmrgil. Lambad nhtud, ootasid meid juba kalkunid ja kitsed. Teliselt pnev oli kuulata, mis hlt teeb kalkun. Just-kui keegi hauguks! Kitsed olid Aith Raimond Ellikule, kes jagas rmiselt uudishimulikud ja lausa meiega oma td. Soovime talle nurusid paitamist. Jrgmisena judu edasiseks! suundusime kanade, partide,

sigade ja veiste juurde. Veiseid on laudas kolme tugu ja veidi le 300. Kikidel veistel on laudas nimed, mis on vlja meldud talitajate poolt. Saime teada, et hea lehm lpsab pevas 40 liitrit piima. Lusti ja rmu pakkus lastele vasikate komme ktt lutsutada nii mnigi proovis selle ra ja pakkus vasikale oma ktt. Kanu oli laudas teliselt palju. Erinevad kanatud on prit Aasiast. Loomulikult ei saanud ohkamata jtta ka pisikeste prsaste juures, kes ennast lambi juures soojendasid. Lisaks koduloomadele mrkasime laudaruumides ka mitmeid kasse, kes rmsasti meiega kaasa jalutasid. Enne loomade juurest lahkumist, viidi meid ruumi, kus piim kokku kogutakse. Huvitav oli nha aparatuuri, mille kaudu piim vaatidesse juab.Ngime ra lauda kige vanema elaniku, 14-aastase lehma, ja ka kige noorema elaniku, (poolepevase) vasika. Meie pnev klastus lppes traktorisiduga, mis ti elevuse silmadesse nii poistel kui tdrukutel. Koolimajja judes olid lapsed ja petajad rahulolevad ning nnelikud oli olnud vahva ja petlik prastluna!

Kohtumine kirjanikuga
Mirle Arge 4.klassi klassijuhataja

4.klass AS Ltsa Kalatstuses

Mirle Arge 4.klassi klassijuhataja

Reedel 13.aprillil sitis 4 klass koos klassijuhataja Mirle ja raamatukoguhoidja Iviga linna, kohtuma lastekirjaniku Mika Kerneniga. Kohtumine toimus Kuressaare kultuurimaja saalis, kuhu oli tulnud saalitis lapsi.Tegime temaga tutvust eelmisel poolaastal, kui lugesime lugemikust katkendit tema raamatust "Varastatud oranz jalgratas."Kohtumine oli huvitav. Sai esitada ksimusi tema elu ja loomingu kohta, sai ksida autogrammi ja teha koos pilti.Meie pev aga ei lppenud sellega. Meie klassil oli tore vimalus tutvuda Kuressaare raamatukoguga. Huvitavaid ja pnevaid ruume oli palju, aga pidime kiirustama bussi peale. Suur aith Ivile, kes oli meie toreda ppekigu algataja!

18. aprill oli ebatavaline koolipev. Hommikul petasid noored teadurid kuidas ise kodustes tingimustes jtist teha. Khud omatehtud maitsvat jtist tis,asusime klassiga Ltsa poole teele.Seal ootas meid Eve, kes andis meile selga valge kitli ja phe uhke valge nokamtsi. Tstusega tutvust tehes selgus, et enamus suured avarad ruumid on thjad. Eve jutust saime teada, et vabriku hiilgeaegadel ttas seal 800 inimest. Praegu on tlisi ainult 40 ringis. Kuna sel oli sissetulnud vrske kala, siis kik vahetuse tlised olid ametis nendega, sest vrske kala ei seisa kaua. Lootsime muidugi grevette nha, aga ei olnud ige pev. Tuleb vist tagasi kunagi minna?Tsi kll, pakendatud grevette siiski ngime. Tiesti juhuslikult oli samal peval majas ka tstuse tegevjuht Toomas Aul. Tundus tore ja muhe mees olevat. Selline oli ka kogu meie kolmapevane petlik enneluna.

Kooli press

Salme phikooli hlekandja aastast 1994

Comeniuse rtmis
Merle Lepik 3.klassi klassijuhataja

6.,7. ja 7a-9a klassi ppekik Kaugatomale

Lea Lets 7a-9a klassijuhataja 23. aprilli hommikul sitsid 6., 7. ja 7a-9a klassi pilased koos klassijuhatajatega Kaugatoma randa, et oma silmaga vaadata, kuidas kogutakse adrumerevetikas furcellaria lumbricalis ja kuidas seda kuivatatakse. Kuna ilm oli vga sombune ja sel oli palju sadanud, siis ngime ainult kuivatamiseks veetud adruvalle. Saime teada, et philine adru vedu kib hilissgisel ja varakevadel. Esimeste pikesepaisteliste ilmadega alustatakse kuivatamist, mis thendab, et pratakse adru mitmeid kordi mber ja kaarutatakse nagu heina. Kui on juba piisavalt kuiv ( niiskust vib olla umbes 30%), siis tuleb kogu see adru ra pressida pallidesse. Selleks on valmistatud puust kast 80x 60 cm ( vib ka suurem olla, kuid siis on raske tsta). Adru tstetakse kasti, tambitakse jalgadega tihedaks ja seotakse ptsinridega kinni. Seejrel laaditakse autole ja viiakse Krla Est-agar AS tsehhi, kus sellest valmistatakse ainet, mida kasutatakse marmelaadi tootmiseks. Kogu t on philiselt ksitsi, mrg adru kuivab vga palju kokku, palju sltub ilmast jne, kuid siiski on see ks vimalus raha teenida. Saime teada, et Salme vallas tegelevad selle tga mitmedki pered juba kmneid aastaid. Phikoolide nitemngude pev Orissaares Merle Sillavee juhendaja
30.mrtsil toimus Orissaares Saare maakonna phikoolide nitemngupev, kus oli osalejaid seitmest koolist - Orissaare, Leisi, Aste, Kihelkonna, Saaremaa hisgmnaasium, Kuressaare Gmnaasium ja Salme. Meie kooli snaringi pilased osalesid kahe looga. Esimesena astus lavale Karl Juhandi monoetendusega "Aabitsa kukk" ja teisena etendati "Kolm Iirimaa muinasjuttu". Kik esinejad olid vga tublid kuid Heatahtlikud Hindajad premeerisid Karli tehtud julgustki eest tunnuskirjaga. Toomas Lhmuste, hindajate esimees, kommenteeris, et see oli julge ettevtmine ja noormees kandis selle auga vlja. Vitjaks tuli Saaremaa hisgmnaasium etendusega mittemuusikal "Lumivalgeke" ja nad lhevad Saare maakonda esindama vabariiklikule phikoolide teatrifestivalile.

3. klass valis endale seekordseks uurimisteemaks hispaania muusika, mis pakkus kogu klassile palju pnevust. Hakkasime koolis uurima, mis on iseloomulik hispaania muusikale ning jutustamise kigus hakkasidki kohe mtted stendi tegemisekujundamise peale minema. Helena ema saatis kooli uhked kleidid, lehvikud, juukseehted ja kastanjetid, mis kik ka stendile sai kinnitatud. petaja Tiia Kobingi sai stendi tegemisele appi vetud, sest koos temaga alustati klassikalise kitarri meisterdamist. Klassikalist kitarri kutsutakse ka hispaania kitarriks just tema pritolu tttu. petaja Karin Pulk tutvustas muusikatunnis flamenkortme ning seda, kuidas kastanjette mngida saab. Lisaks sai iga pilane kas ksi vi paarilisega uurida mne muusiku kohta, info tuli kirja panna vi klassijuhatajale meilile saata. Tuli vlja, et inglise keelset materjali on kll ja enamgi veel, eesti keelset hoopiski vhem. Siin tulid jlle emad-isad, edvennad appi. Piltide printimisel oli abiks Ivi Saar. Stendi tielik lespanek toimus 13. aprillil kui koolitunnid lbi ja enamus kodu poole teel. Vabatahtlikult jid reedel appi Brigita, Helena, Eerik, hiljem lisandus ka Matis ning koos lpetati ra kitarr, tekstid sisestati arvutisse, siis ks pnevaid osasid oli tekstide ra toomine printerist ja kige lpuks said tekstid koos piltidega stendile les riputatud. Kuigi nelik andis stendile viimase lihvi, ei oleks olnud midagi les panna kui poleks olnud kodusid ja teisi klassikaaslasi! Tulemus tuli suurejooneline ja lapsed jid ise rahule, mis ju peamine. Kuigi stend on valmis, kostub aeg-ajalt ikka kolmandast klassist hispaania muusikat. Kriim ja Triin 7. klassist petavad kolmanda tdrukutele tantsu, mis peaks tulema flamenkosugemetega show-tants ja nha saab siis kui tants valmis - kui lheb hsti, siis heategevuskontserdil!

Kooli Pressi kljendas veebiuudiste phjal: Teele Tilts ja Nele Raaper kooli.press@salme.edu.ee
Kooli press