TTÜ Tudengileht

Studioosus
oktoober 2008 TASUTA

Tipikate sünnipäevakontsert RauaRock TTÜ staadionil

foto: Priit Tiganik

TTÜ luksuslikest parkimistingimustest
lk 3

Formula Student Silverstone’i ringrajal
lk 6

Margus Loppi mitu rolli
lk 8

Robotex 2008 - uued ideed, suurem üritus
lk 12

Vägikaikavedu keeltekeskusega
lk 14

Kes on insener?
lk 16

2 | PEATOIMETAJA VEERG

Peatoimetaja veerg
Tere! Loodetavasti on kõik suutnud septembriga edukalt tegutsemise rütmi tagasi saada. Põnevaid üritusi ning sigimist-sagimist oli septembrikuus omajagu seoses RauaRocki, Tallinna Tehnikaülikooli juubelipidustuste kui ka Tallinna Tudengite Sügispäevadega. Uhkelt seisab ülikooli peahoone ees pronksi valatud Juulius ning tervitab muheda näoga kõiki tulijaid. Rõõm on näha, et meil on ülikoolis õppimas palju arukaid noori, kel innukust ja jaksu tudengielu nii enesele kui ka teistele värvikamaks muuta. Sügisel toimubki mitmeid üritusi, konkursse ja muidu asjalikke ettevõtmisi. Püüme lugejani tuua uudiseid sellest, mis parasjagu aktuaalne. Hoidke siis silmad lahti! Elav keskustelu on käimas hooletu parkimise ning keeleõppe teemal. Ilmne, et vajame lisaks teadvustamisele ning olevikustsenaariumite kuvamisele lahenduse (leevenduse) läbimõtestamist ning rakendamist. Sellest Studioosusest võibki lugeda ka uudislugusid, mis neid teemasid käsitlevad. Head lugemist ning kaunist sügist! Bia Nassar Studioosuse peatoimetaja bia.nassar@tipikas.ee

karikatuur: Timmo Toomla

Studioosus

Peatoimetaja: Bia Nassar Küljendaja: Anni Helm Meeskond: Eve Neumann, Timmo Toomla, Ullabritt Laanemets, Maarja Käger, Veiko Karu, Sigrid Kalle Trükk: AS Vaba Maa

Väljaandja: TTÜ Üliõpilasesindus Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn E-post: ajaleht@tipikas.ee Telefon: 620 36 21 ©Studioosus 2008 Kõik õigused kaitstud

KAANELUGU | 3 UUDISED

Semestograafia – TTÜ tudengielu peegeldused aastail 2002- 2008
Sigrid Kalle sigridkalle@ hot.ee
TTÜ Fotoklubil ilmus eelmine kuu Semestograafia nimeline raamat. Uurisin raamatu kaasautorilt, Christen Puustilt, millega tegu. Mida see raamat autorite jaoks tähendab? Ennekõike tähendab see raamat tudengielu ja -meeleolu jäädvustamist. Juba 2002. aasta veebruaris, kui Fotoklubi kokku tuli, pandi paika meie tegevuse eesmärgid, millest üks oli tudengielu jäädvustamine. Seda me siis üritasimegi teha, koostöös erinevate organisatsioonidega, kellega on olnud väga hea infovahetus ja koostöö, üliõpilasesindusega teistehulgas. See oli aeg mil väga palju traditsioone ja organisatsioone üldse asutati ja nii me olemegi aja jooksul pildistanud üritusi, mis on olnud ainulaadsed, kui ka neid, mis on olnud traditsioonilised. Ja täpselt nõndaviisi oleme püüdnud mõlemaid tahke raamatus kajastada. Kuidas läks raamatusse tulevate piltide valimine? Piltide valimine oli tõesti väga keeruline protsess, kuna pilte on kuue aasta jooksul kogunenud mitukümmend tuhat. Raamatus on pisut üle 190 pildi. Muidugi oli erinevaid eelistusi, konsensuse leidmisega oli omajagu tegemist. Keeruliseks osutus originaalfailide leidmine, et teha kitsam valik, sest fotode hulk oli lihtsalt nii suur. Kuidas pildid on raamatus järjestatud? Raamatu ülesehitus on kronoloogiline. Raamatut avades näeb sise- ja tagasisekaanele joonistatud ajatelge, kuhu on järjestatud vastavalt aastatele erinevad sündmused ja ka erinevate organisatsioonide tekked. Ajateljest ajendatuna otsustasime esitada pildid kronoloogilises järjestuses. Pildid on omakorda jaotatud semestrite kaupa, iga semester algab tol ajal aset leidnud näituse plakatiga Fotoklubi näituseseeriast Subjektiivsed objektiivid. Kas raamatu valmimine läks tõrgeteta? Raamatu valmimine oli meie, fotograafide, jaoks kahtlemata väljakutse, arvestades, et tegemist oli autorite esimese raamatuga. Tehniline pool oli huvitav ja uudne kogemus. Algul ei osanud täpselt arvestada, millele kõige enam ressurssi kulub ja mis takistuseks osutuda võib. Tuli ju kirjutada tekstid, valida pildid, teostada kujundus, küljendus ning muu oluline. Tuli ette ka öid, kus tööd tegime hommikutundideni. Õnneks laabus trükikojaga koostöö suurepäraselt ja raamat trükiti algselt kokkulepitust kiiremini. Kui kaua te seda raamatut tegite? Aktiivselt hakkasime raamatuga tegelema käesoleva aasta aprillist. Põhitöö langes aga viimasele kuule. Kuidas tuli idee teha säärane raamat? Idee pärineb ühelt koosolekult. Marko Viilbergil ja Aine Stenfeldil tuli ühine idee teha üks väike pildialbum Fotoklubi viiendaks sünnipäevaks. Kuid see idee aina arenes ning edasi tekkis juba mõte teha korralik, soliidne ja juubelipidustuste programmi raamesse sobituv raamat. Milline oli sinu roll raamatu tegemisel? Minu poolt on kirjutatud enamus raamatu tekste, lisaks osalesin aktiivselt kogu selles protsessis. Raske on välja tuua konkreetseid punkte, mida keegi tegi, igaüks andis oma panuse. Kas raamatu tegemine oli sinu erialaga seotud või lihtsalt huvi? See ei ole mitte kuidagi erialaga seotud, töötan tehnilisel erialal ja olen õppinud mehaanikat, loometegevus on hobi. Nii nagu kõik need pildid on entusiasmi ajel valminud nii on ka see raamat.

TTÜ 90 - killuke juubelipidustustest
Sel aastal jõudis Tallinna Tehnikaülikool küpsesse ikka, nimelt sai Tallinna Tehnikaülikool 90 aastaseks. Seda tähistati juubelinädalal mitmete erinevate üritustega. 1990. aasta alguses tekkis mõte luua tudengkonna sümbol. Selle jaoks panid Ardo Ojasalu ja Ranno Martinson pead kokku ja nii ilmus paberile Juulius, millele nukukunstnik Gunta Randla puhus ka elu sisse. Nüüd, kaheksakümmend kaheksa aastat hiljem, ei pea enam ootama mõnd suuremat üritust, et saaks Juuliust kallistada või lihtsalt näha, vaid piisab, kui minna peamaja ette ja seal ta ongi – esimene pronksivalatud tudeng.

Igavene üliõpilane

Kui suvel oli kõik veel mullane ja valitses kaos, siis nüüd on Leivolandiks (TTÜ haldusdirektori Margus Leivo järgi) ristitud siseõu nii kutsuv, et hakka või suvel akadeemikute keskel istumas käima. Akadeemikute alleele lisandus Arnold Humala büst. Oma parimad aastad veetis Arnold TTÜs matemaatikat õpetades. Büst paigutati ka TTÜ soojustehnika professori Harri Kääri auks. Kõigi tosina büsti autoriks on Aime Kuulbusch.

Tosin akadeemikut

VI korpuse teisel korrusel temanimeline auditoorium, milles toimus kahe raamatu esitlemine. Esimene neist on pealkirjaga Factum Mente et Manu. Tegemist on TTÜ ehitiste raamatuga, millest võib leida ilusaid pilte ning veidi ka tekstikujul informatsiooni peaaegu 100 ehitise kohta. Raamatu lõpus saab näha ka kavandeid teostamata jäänud ideedest. Teine raamat on TTÜ Fotoklubi värske üllitis pealkirjaga Semestograafia, kus on ligikaudu 190 tudengielu kajastavat pilti 30 autorilt. Sigrid Kalle

Humala nimeline auditoorium

Arnold Humala mälestuseks on nüüd ka

4 UUDISED 2 | PEATOIMETAJA

Tipikatel luksuslikud parkimistingimused?!
Maarja Käger maarja.kager@ gmail.com
Pole palju neid, kes mugavusest loobuksid ja veel vähem on neid, kes mugavatest harjumustest lahti ütleksid. Eriti on näha seda isikliku transpordi kasutamises. Olgugi, et TTÜ on näiteks TLÜga võrreldes autojuhtide paradiis, ei leia mitte kõik oma sõbrale parkimiskohta. Tallinna Ülikooli Tehnika- ja varustustalituse juhataja U. Mäemetsa sõnul on TLÜ tudengeil vaid üks parkimiskoht; TTÜl on peamaja 280 parkimiskohale lisaks ligi 300 kohta Loodusmaja, Spordihoone, Majandus- ja Sütiste maja juures. Tingituna rohketest valesti parkimistest ning haljasalade rikkumisest, hakati käesoleva aasta 3. septembrist valesti parkijatele trahve tegema ning 8. septembrist autosid teisaldama. TTÜ Haldusosakonna juhataja Jaak Kääpi sõnul on parkimiskorra vastu eksinuid ka eelmistel aastatel munitsipaalpolitsei poolt karistatud, kuid nii terav pole parkimisprobleem varem olnud. Olgugi, et nii praegu ehitatava raamatukogu kui ka majandus- ja haldusmaja alla ehitatakse parklad, ei piisa parkimiskohtadest kõigile autokasutajatele. Seda enam, et raamatukogu alla loodavaid parkimiskohti üliõpilased üldjuhul kasutada ei saa. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt pole aga parkimiskohti võimalik juurde luua. Pealegi polevat Kääpi sõnul parkimiskohtade tagamine TTÜ ülesanne, vaid pigem vastutulek tudengitele. Vähendamaks autode hulka, on arutatud ka parkimise tasuliseks muutmist, kuid kindlasti ei saa see olema TTÜ tuluallikaks. Kui selline vajadus peaks tekkima, kaasataks aruteludesse ka TTÜ üliõpilasesindus. Studioosuse poole on aga tasuliseks muutuva parkimise osas pöördutud kommentaariga, et pigem võiks kool kohe õppetoetuse siis endale jätta – nagunii läheks see sel juhul parkimise alla. Studioosuse käesoleva aasta märtsikuu numbris ilmus test, kus võrreldi aja- ning närvide kulu liigeldes ühistranspordi ning isikliku autoga. Autoga sõitmise ajavõitu märkimisväärseks nimetada ei saa, seda enam, et kulutused auto ülalpidamiseks on kindlasti suuremad kui ühistranspordile minevad kulutused. Jalgsi või rattaga liikudes on kohati võimalik veelgi kiiremini ja säästlikumalt liikuda. Seda enam, et ümmargused metallist kaunistused peamaja ees on mõeldud just nimelt jalgrataste kinnitamiseks! Hea uudis ka mootorratta sõpradele – Kääpi sõnul võrdsustatakse mootorrattad jalgratastega ning ka neid võib lipuväljaku serva parkida. Studioosuse toimetus soovitab tudengeil vältida topiseks muutumist ja ennast rohkem liigutada või ühistransporti kasutada. Kui aga siiski otsustate parkimiskoha otsimisele aega kulutada ja auto valesse kohta jätate, võite viimase leida, kui kontakteerute Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonna (6404995) või Tallinna Liikluspolitseiga (6125666).

Valesti pargitud autod TTÜ peahoone ees

KAANELUGU | 3 UUDISED 5

Sina ei tea, aga mina tean, rebane on olla hea!
Katrin Kask katrin.kask@ gmail.com
4. septembril toimus spordihoone lähistel mehaanikute rebaste ristimine. Esmakursuslasi oli kohale tulnud ootuspäraselt palju, mille üle oli meil, Mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogul, väga hea meel. Jagasime rebased kuueks võistkonnaks ning viisime läbi erinevaid võistlusi. Tublimate võistkond pidi traditsiooniliselt lunastama auhinna. Seejärel tuli kõigil rebastel anda mehaanikute vanne ning edasi liikusime ühise laulu saatel staadionile, kuhu olid juba kogunenud teiste teaduskondade esmakursuslased. Uurisime ka rebastelt endilt, mis tunne neid ristimise ajal valdas ning kuidas neile üritus meeldis. Tiit arvab et, talle jääb ilmselt eluks ajaks meelde ühislaulu refrään: „Sina ei tea, aga mina tean, rebane on olla hea!“ Üritust peab ta rebastele vajalikuks juba selle pärast, et ühiste mängude käigus saadakse kiiresti oma kursusekaaslastega tuttavaks. Mõned seigad toimunud üritusest valmistavad kursusekaaslaste seas veel tänaseni kõvasti nalja! Karl seevastu arvab, et parimaks momendiks oli mäest üles joostes leida õlitops, mille seest tuli mutrid leida ning need kokku panna. Samuti arvas ta, et rebaste ristimise on suurepärane võimalus saada kursusekaaslastega tuttavaks. Need on vaid üksikud arvamused ning parima ülevaate saamiseks võib küsida asjaosaliste endi käest. Korraldajatena leiame, et rebaste ristimine on mõnus vaheldus ning vahva üritus, kus inimesed saavad omavahel tuttavaks ning aitab tudengitel edaspidi vabamalt suhelda. Oleme kindlad, et ka teiste teaduskondade rebastele meeldis neile korraldatud üritus. Seega soovime kõigile esmakursuslastele head rebase aastat!

Ristimine mehaanikateaduskonnas

foto: Krissi Kõrv

Juuliuse legendivõistluse võitja
Vanarahvas oli Juuliuse tulekut juba ammu ette kuulutanud. Teati, et Eelijas sõitnud tulise vankriga taevasse - pidi, siis ju ometi leiduma mees, kes säärase sõiduriista valmis ka meisterdaks. Eks jutte on liikvel erinevaid, aga minu kõrvu on kõige eredamalt kõlama jäänud Juuliuse seiklused 1921. aasta viinakuu ajast. Olevat mees pärast rasket füüsika praktikumi sõpradega Toompeale laulma läinud. No tegelikult kõlas juba Juulius üksi nagu meeskoor, aga seltsis on ikka lõbusam. Egas laulujoru ajal kurkugi kuival hoitud, mõni õlletoop pika päeva lõpetuseks hoidis vaimu erksa ja viis mõtted koolilt mujale. Lugu aga selline, et poisid näinud, kuis eemal ablas suli möödaminnes kena daami käekoti krabas ja sellega jooksu pani. Kesvamärjuke võis küll sammu sassi ajada, aga mõistus jagas Juuliusel alati. Kui ei saa jõuga, siis saab nõuga ning Juulius karjunudki kui mees muiste: „Viska kott maha, va sindrinahk!“ Närukael jätnudki ridiküli kus seda ja teist ning pannud padavai ajama. Vot nii kõva sõnaga oli see meie Juulius! Metsade ja soode vahelt pärit esimene tipikas oli taibukas noormees. Ikka leidis ta endale kasuliku tütarlastele uksi avada või mantlit selga ulatada. See kõik tuli ju kuhjaga tagasi. Kui lühidalt öelda, egas Juuliusel naiste silmapilgutustest puudust polnud. Et nüüd valet arusaama ei jääks, tuleb mainida, et eluvesi ja tüdrukud käisid küll üliõpilaselu juurde, aga sellega vähemalt sama tähtsaks pidas esimene tipikas õppimist. Ööd laborites olid ehk niisama tavalised kui ööd naistega. Usun, et Saveljev oleks talle talle imponeerinud. Aga ehk küsite, mille poolest ta siis teistest tudengitest erines? Vastata on lihtne. Juulius oli kui multimeeter, kui igiliikur. Ta jõudis alati ja kõikjale. Küll tegi teatrit, küll laulis laulupeol, küll luges luulet, tantsis tüdrukute, pidutses sõpradega ning nädalavahetustel jõudis kodutallu vanematelegi appi. Ning hiljem, juba abielu randa jõudes olevat Juulius ämmale regulaarselt lilli viinud. Lõpetuseks ehk pisike seik tolle sama viinakuu aegsest loengust. Olevat Einstein just ka Eestis populaarseks saanud ning poistel oli ülikoolis parajasti kontrolltöö tulemas. Tudengid lugenud kordamisteemasid, kui üks Juuliuse sõber hõiskas, et küsimused ju samad, mis eelmisel aastal. Juulius nentinud mõtlikult: „Jah, aga vastused on teised.“ Eks mees teadis, millest rääkis. Ja kõige selle juures olevat Juulius olnud lihtsalt hea inimene. Indrek Lillemägi indrek@teatritehas.ee

6 PEATOIMETAJA 2 | UUDIS

TTÜ/TTK meeskond võistles Silverstone’i ringrajal
Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengite 17liikmeline võistkond osales 11. - 13. juulil 2008 aastal õppeprojekti raames Inglismaal Silverstone´is peetaval tootearendusvõsitlusel Formula Student. Võistluse eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele võimalust saada praktilist toote projekteerimise ja valmistamise kogemust tihedas rahvusvahelises konkurentsis. Projekti käigus projekteerivad ja valmistavad erinevate ülikoolide tudengite meeskonnad üheistmelise vormeltüüpi auto prototüübi, mis on projektülesande kohaselt mõeldud amatöörvõidusõitjale. See tähendab toode, vormel, peab olema mõistliku hinnaga (alla 25000 USD), ohutu, töökindel, kiire, atraktiivse välimusega ja lihtsasti hooldatav. Tallinna TTÜ/TTK Formula Student Team osales sellel aastal oma projekteeritud ja omavalmistatud vormelautoga esmakordselt klassis I. Vormelauto valmistamisele eelnes circa kahe aastane arendustöö, mille käigus meeskond tutvustas oma virtuaaltoodet ka aastal 2007 Inglismaal toimunud Formula Student põhivõistlusel, võisteldes edukalt klassis III. Lisaks vormeli praktilisele ehitamisele, mis kestis circa üheksa kuud, tuli meeskonnal enne võistlust koostada ja esitada auto kohta tehniline dokumentatsioon, mis kajastab auto tehnilisi lahendusi ja kirjeldab sõlmede valmistamise tehnoloogiat ja hinnakalkulatsiooni. Formula Student 2008 põhivõistlus toimus Inglismaal kuulsas Silverstone´i ringrajakompleksis. Traditsiooniliselt on võistlust peetud nädal peale vormel 1 võistlust, ning tudengite meeskonnad kasutavad samu bokse, mis kuulsad vormeli tiimid ning võistlevad samadel rajaosadel, kus peetakse igaaastast Inglismaa GPd. Võistlusel tuli meeskonnal esitada kolm auto üldkonstruktsiooni tutvustavat presentatsiooni, projekteeritud sõlmede valmistamistehnoloogiat ja hinnakujundust ning tutvustada projekti tervikuna. Igale presentatsioonile järgnes ligi tunniajaline detailne diskussioon kohtunikega, mis pidi välja selgitama valitud lahenduste põhjalikkust ja otstarbekust. Seejärel läbis vormelauto väga põhjaliku tehnilise kontrolli, mille eesmärgiks oli prototüübi ohutuse ja reeglitele vastavuse hindamine. Määravama osa võistluse lõpptulemusest moodustavad alati rohkeid emotsioone pakkuvad sõidukatsed. Sõidukatsetel peetakse eraldi arvestust kohaltvõtu kiirenduses (raja pikkus 75m), kaheksakujulisel kurvisõidukatses, sprindis ja 22 km pikkuses kestvussõidus. Sellel aastal osales Formula Student võistlusel Inglismaal klassis I omaehitatud vormelautodega 72 võistkonda. Tihedas rahvusvahelises konkurentsis saavutas TTÜ/TTK Formula Student Team klassis I kokkuvõttes eduka kolmeteistkümnenda koha ja võitis parima uustulnuka karika. Tehnilist lahendust hindaval disaini konkursil saavutati väga hinnaline kuues koht. Sellega täideti kõik projekti püstitatud eesmärgid ja saadi tohutut innustust jätkata projektiga ka järgmisel hooajal. Projekti toetasid Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, AQ Lasertool Eesti, Hansapanga noorteprojekt Tähed Särama, Silwi Autoehitus, Motul, Europart, Autokliinik, Bollward, Trammipark ja teised. www.fstudent.ttu.ee www.formulastudent.com Janek Luppin jluppin@staff.ttu.ee

TTÜ/TTK Formula Student Team 2008

ÜLIÕPILASESINDUS | 3 KAANELUGU 7

TTÜ Üliõpilasesindus elustas sporditoimkonna!
Urmo Ustav urmo.ustav@ tipikas.ee

Juba käesoleva aasta kevadel puhusid tuuled spordivaldkonna laienemise suunas. Kui seni oli üliõpilasesinduse (ÜE) spordivaldkonna eest vastutanud spordispetsialist, siis nüüd peale kevadisi valimisi tekkis uutel ÜE liikmetel suurem huvi spordivaldkonna vastu. Sai selgeks, et üksinda sellel suurel tööpõllul rabada pole mõtet. ÜE spordivaldkonnale lisati hingamist lihtsustav aparaat Esimeseks koostöö proovikiviks sai Käärikul toimunud Üliõpilaste IX Suvemängud. Eelmisel aastal toodi tänu osalenud 63 tudengile koju aktiivsuskarikas. Niisiis seati tänavuseks eesmärgiks tollana ületamatuna tunduv 100 tipikat. Tööd sai tehtud kõvasti ning lõpuks selgus, et seekord oli suvemängudele kohale tulnud lausa 190 TTÜ tudengit. Vaatamata sellele, et nn jackpotist jäi puudu vaid üldkarikas, võib ürituse lugeda kordaläinuks. ÜE spordivaldkond sai uue hingamise! Järgnes kerge hingetõmbe periood, asuti tegema ettevalmistusi tulevaseks õppeperioodiks. Tegevuskava osutus kolm korda mahukamaks kui möödunud aastal. Samuti sai planeeritud ka suuremaid ja sisukamaid ettevõtmisi. Ühtlasi otsiti juurde ka uusi liikmeid. Viimase tõuke andsid eelnädalal 40 rebast, kes toimkonna vastu huvi tundsid. ÜE spordivaldkonna poole aastase ravi

tulemus - toimkond 9. septembril võeti üliõpilasesinduse poolt vastu otsus taasluua sporditoimkond. Tänaseks on sporditoimkond kasvanud circa 30 liikmeni, kus on nii nõu andvaid kui ka teotahtelisi tudengeid. Lisaks leidub veel selliseid, kes alles püüavad leida oma nišši. Tublimatele on tehtud ka sissejuhatav koolitus. Lähiajal pannakse paika eelarve ja jagatakse vastutusalad. ÜE sporditoimkond harjutab käimist Toimkonna peamisteks tegevusaladeks saab olema ülikooli harrastusspordi propageerimine ja spordiinfo levitamine. Sealjuures ei saa me üle ega ümber TTÜ fännklubi arendamisest. Lisandub veel rida väiksemaid toekaid tegevusi. Silm hoitakse peal ka spordirajatistel ja organisatsioonidel. Muuhulgas vaadatakse ülikoolist väljapoole, et kellega ja milliseid koostöö võimalusi realiseerida. ÜE sporditoimkond otsib uut õhku! Kui nüüd tekkis huvi sporditoimkonna vastu või on sul endal ideid, mida võiks TTÜ spordi vallas ära teha, siis võtke julgelt minuga ühendust (urmo.ustav@tipikas.ee). ÜE Sporditoimkond tänab elushoidjaid! Sporditoimkond rajati TTÜ Üliõpilasesinduses esmakordselt 2004. aastal Katrin Selde juhtimisel. 2005/2006 õppeaastal jätkas toimkonna eestvedamist Maido Roosimets. 2006. aasta kevadel otsustati, et spordivaldkonna eestvedamisega saab hakkama ka üks inimene ja toimkond asendati spordispetsialistiga. Möödunud õppeperioodil jätkasin Mikk Kimmeli tööd juba mina. Käesoleva õppeaasta lähenedes leidsin, et ma pole oma viimast sõna TTÜ spordielus veel öelnud ning otsustasin eelmisel ametiajal saadud kogemused ja tutvused rakendada uude õppehooaega.

Eneseabiraamatud üliõpilastele
TTÜ Karjääriteenistus koostas koos teiste ülikoolide nõustajatega eelmisel õppeaastal üliõpilastele neli väikest raamatut sellest, kuidas ülikoolis paremini hakkama saada. Tee tasakaalu ja heaoluni – See on psühholoogiline abimees üliõpilastele, et nad oskaksid oma õpinguid segavate isiklike teemadega paremini toime tulla, pingeid leevendada ning õigel ajal abi järele küsida. Õppimisoskused – See raamatuke õpetab ülikoolis toimetulekuks praktilisi tegutsemisviise: ajaplaneerimist, efektiivset kuulamist, konspekteerimist, iseseisvate kirjalike tööde esitamist, suulist ettekannet, kordamist, meeldejätmist, eksamiks valmistumist ning teiste tudengitega koos õppimist. Karjääri algus ülikoolist – See raamat räägib, mis on karjääriplaneerimine ja kuidas enda eluteed planeerida, iseennast analüüsida, eriala valida, tööd otsida; õpetab kandideerimisdokumente koostama, tööintervjuuks valmistuma jne Working in Estonia – See on meie välistudengitele mõeldud inglisekeelne raamatuke, mis räägib Eesti tööseadusandlusest, tutvustab Eesti tööturgu ning õpetab Eestis tööd otsima. Need raamatud on tasuta ning kõiki neid raamatuid saavad TTÜ üliõpilased endale küsida TTÜ karjääriteenistusest: V-101, tel 6203518 Kolledžite üliõpilased võivad soovi korral neid postiga saada. Lähiajal ilmuvad kõikide nende raamatute elektroonilised versioonid karjääriteenistuse kodulehele. Lisaks eelmainitud raamatutele saab karjääriteenistusest TTÜ nõustajaid tutvustavaid voldikuid „Suunaviit tipikale“. Soovi korral palun tulge ise järele või tellige neid karjääriteenistusest meili või telefoni teel. Mirjam Lindpere mirjam.lindpere@ttu.ee

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus

rauarock 2008
korraldusmeeskond tAnab

TTÜ tantsutüdrukud Viru Õlu Meeskond Burrito Buss Vennaskond Andre Allese Hard Rock Club Kuljus Priit Tiganik MB Show Services NMR Tanel Aus Rentman OÜ Kõiki, kes kontserdi õnnestumisele kaasa aitasid!

AITAH!!

8 | PERSOON

Margus Lopp – dekaan ja õppejõud, kuid eelkõige teadlane
Sigrid Kalle sigridkalle@ hot.ee
Eelmisel kuul oma 59. sünnipäeva pidanud professor Margus Lopp ei ole keemikute seas tundmatu tegelane. Ta on avaldanud üle saja teadusartikli, tema ja kollegide nimel on mitmeid patente. Oma panuse eest Eesti teadusesse sai ta veebruaris Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Et tudengid oma õppejõudusid paremini tunneksid tegi Studioosus professoriga intervjuu. Mis kuulub Matemaatika ja –loodusteaduskonna dekaani töökohustuste hulka? Dekaan peab eelkõige hea seisma selle eest, et toimuks häireteta teadustöö ja haridustöö, et see keeruline mehhanism, mida kutsutakse teaduskonnaks, funktsioneeriks ja areneks tõrgeteta. Dekaan ei ole oma töös üksi- dekanaadis on temale lisaks veel kaks prodekaani: teadus-ja arendusprodekaan professor Nigulas Samel ja õppeprodekaan dotsent Lembit Pallas. Teaduskonna koosseisus on instituudid, keskused, laboratooriumid jm struktuuriüksused, mida juhivad direktorid ja juhatajad. Praegu on Matemaatika– loodusteaduskonna koosseisus 4 instituuti, 2 keskust ja 1 laboratoorium. Kokku on Matemaatika –loodusteaduskonnas 252 töötajat- nii õppejõude kui ka teadureid ja abipersonali. Teaduskonna nõukogu, mis koosneb teaduskonna õppejõudude, teadurite ja töötajate esindajatest, osaleb samuti teaduskonna probleemide arutamisel ja vajalike otsustuste kujundamisel. Dekaani pädevuses on üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise ja akadeemilise liikumisega seonduvad küsimused. Oma mitmetahuliste ülesannete täitmisel on dekaanil abiks dekanaat, mis korraldab teaduskonna asjaajamist ja aruandlust, peab teaduskonna üliõpilaste registrit, korraldab teaduskonda kuuluvate üliõpilaste õpitulemuste arvestamist ja nõustab üliõpilasi. Nii et dekaani puudutab kõik, mis toimub teaduskonnas. Ülikooli üheks suurimaks varanduseks on võimekad ja töökad üliõpilased. Mis teid orgaanilise keemia juures paelub? Orgaaniline keemia meeldib mulle õige mitmel põhjusel. Kõigepealt, nagu iga täppisteadus, on orgaaniline keemia rangelt loogiline. Lisaks ei ole ta veel nn „valmis ja lõpetatud” teadus. Siin leidub veel väga palju, mida uurida ja avastada. Ja võib-olla lõpuks, orgaaniline keemia nõuab keemikult suurt mitmekülgsust- ta peab orienteeruma füüsikalises keemias, anorgaanilises keemias, analüütilises keemias. Seetõttu ei muutu sellega tegelemine kunagi üksluiseks – kogu aeg on midagi juurde õppida ja uut teada saada. Kas te olete kunagi kõhelnud oma eriala valikus või mõelnud mõnele teisele keemia harule? Olen olnud keemik-sünteetik, st orgaanilise keemia põhialaga tegeleja algusest, 1968. aastast, alates Tartu Ülikooli esimest kursusest. See on mulle meeldinud – alati valmib töö tulemusena midagi reaalset – kas uus aine, uus meetod või tehnoloogia. Minu tegevusala on olnud alati tihedalt seotud praktikaga. Olen osalenud mitme ravimi ja meditsiinipreparaadi ja mitmete tootmistehnoloogiate väljatöötamisel. Siiani ei ole igav hakanud. Millised huvitavad teadusprojektid on teil praegu käsil? Olen kogu aja püüdnud tegelda asjadega, mis on põnevad. Praegu hakkab lõpule jõudma uue, meie laboris leitud asümmeetrilise oksüdatsioonireaktsiooni uurimine. Põnevad on selle reaktsiooni rakendused bioaktiivsete molekulide, võimalike AIDS-i ja vähivastaste ravimite kandidaatide saamisel. Käesolevast sügisest osalevad orgaanilise keemia õppetooli teadurid ja õppejõud keemilise bioloogia teaduse tippkeskuse töös. See avab meile võimalused koostööks selliste väljapaistvate teadlastega nagu professorid Mart Ustav, Andres Merits, Tanel Tenson ja Ülo Langel Tartu Ülikoolist ja Mati Karelson Tallinna Tehnikaülikoolist. Selline koostöö peaks oluliselt aitama kaasa uuringutele uute ravimite saamise vallas nii Tartus kui Tallinnas. Milliste kriteeriumite järgi valite uurimisteemasid? Uurimisteema valiku probleem on alati põnev, selles on nii ratsionaalset kalkulatsiooni, intuitsiooni ja emotsioone. Aga alati on selles üks komponent – mingi uudse ja seniteadmatu avastamise ootus ja lootus. Kas te ei igatse laboriaegu, mil tegite ise katseid? Igatsen ikka. Kuigi viimased laborikatsed oma käega tegin Inglismaal 1989. aastal, arvan endiselt, et ega need oskused, mis kunagi sai omandatud, kusagile kadunud pole. Arvan, et saaksin hakkama. Praktilise töö oskus on just nagu jalgrattasõit ei see unune. Mõni meeldejäävaim mälestus laboriaegadest (plahvatused, kordaminekud). Laboris on juhtunud ikkagi ühte-teist küll. Kui ma alustasin, siis oli sünteesides kasutatavad ainekogused kümneid kordi suuremad kui praegu. Nende kogustega ikka vahel midagi juhtus. Näiteks 1980. aastal põles minu valmimas doktortöö koos laboriga maha (mitte meie süül). Õnneks jäid kõikide uute sünteesitud ühendite tummamagnetspektrid mul kodus alles. Põlenud tekstide ja kirjandusviidete taastamisega oli küll omajagu tegemist. Eks ma loengutes vahel räägin üliõpilastele ja annan õpetussõnu, kuidas unikaalset informatsiooni säilitada mitmel kandjal ja eri kohtades jne. Telekustutite (ka liiv) kasutamine sai sel ajal küll hästi selgeks. Tõsisemaid õnnetusi aga pole mul aga ülikoolist saati olnudki. Ja tegelikult on meelde jäänud hoopis mõned otsustavad eksperimendid, kus midagi uut sai leitud ning avastatud. Ketoonide asümmeetrilise oksüdatsiooni reaktsiooni esmase uurimise ajal olid meil väga pikad tööpäevad ja nii sai laboris veedetud mõnigi suveöö. See oli aastal 1990. Kas teil on lemmikmolekul? Kui jah, siis milline ja miks just see molekul? Võib olla prostaglandiini molekul. Kui selle sünteesiga 1975.aaastal alustasime, ei olnud õiget ettekujutust, mis sellest välja tuleb. Ja oskusi oli väga vähe. Õnneks saime end täiendada Ungaris ja see andis meile väga palju juurde. Ja kogu sellest raskest algusest on tänaseks päevaks välja kasvanud terve keemikute-sünteetikute koolkond, kes praegu töötavad nii TTÜs kui ka firmades. Loodud on mitu firmat, mis on praegu sünteesi vallas aktiivselt tegutsemas. Selle molekuli kaudu, mille saamise seadis tookord meile ülesandeks TTÜ praegune emeriitprofessor Ülo Lille, on väga palju korda saadetud. 1987. aastal

PERSOON | 9

saime uurimisgrupiga selle töö eest ka Eesti teaduspreemia. Milline üliõpilane te olite? Kas käisite koolis ainult õppimas või olite mõne tudengiorganisatsiooni liige? Ma arvan, et ma ei olnud mingi näidisüliõpilane. Kõigepealt ma valisin loenguid, kus osalesin. Erialaloengutes, praksides ja harjutustes olin ma alati kohal. Samuti füüsikas ja matemaatikas. Ühiskonnateaduse (punased ained) loengud jäid mul päris külastamata. Palju aega olin laboris ja isegi teenisin stipile veidi lisa. Ega ma tudengielus (tolle aja TÜ komsomolis,

mis oli küll Tartu Ülikoolis väga edumeelne) ei osalenud. Kursusega aga tegin kõik (meil olid kursuseõhtud, väljasõidud, saunaõhtud jne) kaasa ja olin eestvedajate hulgas. Muide, meil oli selline üritus nagu prof Viktor Palmi orgaanilise keemia laager enne eksamit nii suvel kui talvel (!). See oli küll üks huvitav ja tore asi. Seda kordaks ise ka, kui vaid üliõpilastel aega ja minul vahendeid oleks. Kuidas te hindate tudengite kutsevalikuid, kas keemiahuvilisi on teie arvates vähe? Ma arvan, et reaal- ja täppisteaduste

õppijaid on üldse vähe. Ometi on keemikutel praegu väga head tulevikuväljavaated edukaks karjääriks ja eneseteostuseks. Palju paremad, kui mitmetel teistel aladel. Mõni hea soovitus tudengitele? Ülikool on õppimiseks. Kasutage maksimaalselt ära , mida teie Alma Mater teile võimaldab ja pakub. Pärast on kõike tegematajäetut palju raskem ja sageli ka võrratult kallim järele teha. Ja veel, ülikooliaeg on teie elu parim aeg, ärge seda maha magage.

Margus Lopp laboris tudengiaegu meenutamas

foto: Sigrid Kalle

10 TUDENGITEADUS 2 | | PEATOIMETAJA

ENTA ümarlaud
Veiko Karu veiko.karu@ ttu.ee
Avalik ümarlaud toimus 6. septembril 2008. aastal Eesti Teaduste Akadeemias. TTÜd esindas teadusprorektor Rein Vaikmäe ning kuulajaskonnas liikus ringi üliõpilasesinduse esimees Heiki Beres. teadus- ja keskkonnasaadete toimetuse juhataja Piret Suurväli, Vikerraadio toimetaja Priit Ennet, poliitikauuringute keskuse PRAXIS juhatuse esimees Ain Aaviksoo, Estonian Business School’i teadusprorektor professor Ruth Alas, AS Eesti Energia koolitus-arendusjuht Kelli Toss, SA Archimedes teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisk, Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise instituudi direktor Andres Arrak, juhtimiskonsultant ja mentor Aivar Haller, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Joonas Pärenson, Tallinna Ülikooli professor ja MTÜ EuroSience Eesti juhatuse esimees Peeter Normak, teadusajakirja Akadeemiake kolleegiumi liige Liina Kanger ning emeriitprofessor Ülo Vooglaid. Ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja Arko Oleski osavalt juhitud arutelu käigus tekkis ümarlauale tulnud 25 noorel võimalus tutvuda ülalloetletud arvamusliidrite, teadlaste, ärimeeste, teadusajakirjanike ja poliitikute nägemusega Eesti teadmistepõhise ühiskonna ülesehitamisest. Noortel oli võimalus esitada oma küsimusi ja saada vastused kompetentsetelt isikutelt. Sellise intensiivse mõttevahetuse jooksul sündisid mõned praktilised nõuanded noortele nende haridustee ja karjääri planeerimisel. Reaal- ja looduserialade alatäituvus ülikoolides on hetkel peavaluks paljudele haridus- ja teadusmaastikul tegutsejaile. Tõdeti, et palju sõltub ka noorte enda suhtumisest, mida on võimalik mõjutada üksnes läbi põhiväärtuste. Kahtlemata on meedial võimalik mõjutada noorte valikuid, kuid seni on seda vähe tehtud. Sellest tulenevalt soovitati rohkem rääkida mitte niivõrd saavutustepõhisusest, vaid väärtustepõhisusest, mis koondaks enda alla kaasaaegseid teadmisi, vajalikke oskusi ja elust omandatud kogemusi. Lisaks mainitule räägiti palju ka üldhariduslikest probleemidest nagu näiteks andekate õpetajate puudus ja noorte väljalangemine põhikoolist. Üheks tähtsamaks sõnumiks, mille ümarlaual osalenud noored kaasa said, oli paljude esinejate soovitus olla tänapäeva noortel mõjuvaks surverühmaks, mis nõuaks ja jälgiks valvsalt, et Eesti ühiskond läheks oma õiget rada. Toimunud ümarlaud oli osa suurest üleeuroopalisest algatusest, mis toimub Prantsusmaa EL eesistumise egiidi all “Young People within the European Knowledge-Based Society” (www.enta. ee/fpeu). Projekti koostööpartneriks on Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Õpilaste Teaduslik Ühing, Leedu Noorteadlaste Liit, AS Veldemaa (Tähetorni Hotell), AS A. Le Coq, Äripäeva Raamat, Leedu Arengu Instituut ja Leedu Loodusteaduste Olümpiaadide Assotsiatsioon.

Noored teadmistepõhises ühiskonnas

Kuna teadmistepõhise ühiskonna mõiste tundub tänapäeva noortele kohati väga abstraktsena ja selle üle käivad arutelud keskenduvad tihtipeale noorte jaoks kaugetele aspektidele, otsustas Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) korraldada sündmuse, mille fookuses oleks noorte roll teadmistepõhises ühiskonnas. Sündmuse formaadiks valiti avalik ümarlaud, kus oma arvamusi jagasid ja mõtteid vahetasid järgmised ühiskonnategelased: Riigikogu esinaine akadeemik Ene Ergma, Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik profoessor Richard Villems, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Rein Vaikmäe, Eesti Rahvusringhäälingu haridus-,

Ümarlaud oli hariv

Talveakadeemia – innovatsioon tudengite seas
Augustikuus alustas grupp üliõpilasi erinevatest Eesti kõrgkoolidest Talveakadeemia seitsmendat aastaringi, mis kulmineerub 2009. aasta veebruaris tudengite keskkonnateemalise konverentsiga, Talveakadeemia 2009 projektijuhiks on Kadri Runnel. „Konverentsi eesmärgiks on populariseerida tudengiteadust ja õhutada erinevate Eesti ülikoolide tudengite omavahelist koostööd ning ühisprojekte,“ räägib projektijuht Kadri Runnel. „Populaarsusega on seni päris hästi läinud, loodetavasti ka populariseerimisega.“ Selleks, et eelneva kuue aastaringi kogemused saaksid edasi kanduda toimus augustikuus meeskonna esimene kogunemine, kus tehti üksteisele selgeks, mis peitub Talveakadeemia taga. Taoline kohtumine on iga meeskonna arengus vajalik, kuna igakord liitub projektiga mõni uus üliõpilane, kes ei tea kõiki konverentsi ja sisu köögipoolt.

Innovatsioon = „Edasi nõuga“

Mitmekülgne tegevus

Talveakadeemia on arenenud läbi aastate jõudsalt. Siinkohal toome välja Talveakadeemia fännidele teadmiseks mõningad uuendused, mida tasub lähitulevikus ja konverentsil oodata. Konverentsi taustsüsteemiks on Säästev Areng, selle raames toome välja need

TUDENGITEADUS/TEHNIKA | 3 KAANELUGU 11

aspektid, milliseid teadustöid tehakse ning kuidas me saame ise aidata kaasa Säästvale Arengule. Need tudengid, kes veel kahtlevad ja mõtlevad, kas artiklit kirjutada, siis tehke seda kindlasti, sest edukamatele artikli kirjutajatele on plaanis läbi viia laiapõhjalisem koolitus. Samuti püüame tuua konverentsile esinema noore Eestist pärit teadlase, kes hetkel teeb maailma tasemel teadust mõnes tippülikoolis. Tuleva aasta konverentsikohta valides püüame valida koha kuhu saaks kohale tulla ligi 150 osalejat (viimastel aastatel on selleks arvuks sada olnud). Samuti ei pea pettuma

need üliõpilased, kes konverentsile mingitel põhjustel tulla ei saa. Just neile mõeldes on kavandatud tavapärase konverentsimapi asemele konverentsiajakiri, kus kogu konverentsi temaatika kajastatud erinevate artiklitega ning seda tasub siis otsida peale konverentsi ülikoolide raamatukogudest. Konverents ise toimub traditsiooniliselt veebruarikuus, aastal 2009 siis 27. veebruar kuni 1. märts. „Täpne koht pole veel teada, aga ega neid kohti Eestis väga mitu pole, mis talvisel ajal 150 inimest suudaksid ära mahutada,“ kõneleb Runnel. Lisaks on Talveakadeemial tingimus, et see

toimub suurematest linnadest väljaspool. „Linnadest eemal hoides saame anda oma väikese panuse regionaalarengule. Oleme püüdnud igal aastal erinevas kohas olla.“ Uuele Talveakadeemia meeskonnale südikat peale hakkamist ning toredat korraldusprotsessi. Üliõpilasleht Studioosus üritab sellel kõigel silma peal hoida ning kõigest põnevast tulevastes ajakirja numbrites ka kajastada. Veiko Karu veiko@talveakadeemia.ee

Uus samm robotitehnika arengus Eestis
Viktor Beldjajev viktor667@ yahoo.com
Robotitehnika on tänapäeval väga kiiresti arenev tööstusvaldkond. Robotid on inimestega võrreldes kiiremad, täpsemad, nad ei väsi ning vajavad vähe hooldust, mis paneb suurettevõtted tihti otsustama roboti ostmise kasuks. Eestiski on hakatud tööstuses järjest rohkem roboteid kasutusele võtma, mis tõstab nõudlust vastava valdkonna spetsialistide järele. Hiljuti avanes Tallinna Tehnikaülikoolil tänu tuntud elektrotehnikaettevõtte ABB kaasabile võimalus osta uus robot ja tõhustada tööstusrobotite juhtimise õpetamist. Septembris esitleti Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika laboratooriumis uut tööstusrobotit IRB1600. Robotil on 6 telge, mis tagavad talle väga suure paindlikkuse, laia tööala ning võimaldavad orienteeruda igas suunas. Detaili töötlemisel on robotile abiks positsioneerimispink, mis asetab detaili roboti jaoks vajalikku asendisse. Mõlema seadme juhtimiseks kuulub komplekti juhtimismoodul. Manipulaatorit juhitakse juhtimispuldist või arvutist. Robotiga on kaasas tarkvarapakett RobotStudio, mis on mõeldud vallasprogrammeerimiseks ning roboti liikumise simuleerimiseks arvutil. Maailmas on IRB1600 juba kasutust leidnud erinevate tootmisprotsesside automatiseerimisel. Roboti põhiülesandeks on keevitustööd, mis on laialt levinud näiteks autotööstuses. Peale selle on ta võimeline teenindama tööpinke, abistama montaažil, pakkima valmistoodangut, puhastama detaile jms. Robotiga on „käe valgeks saanud” juba energeetika, mehhatroonika ning infotehnoloogia teaduskonna tudengid, kes näitasid väga suurt huvi antud seadme vastu. Praegu on plaanis õppetööd edasi arendada ning hankida robotile rakiseid ja muud lisavarustust, et luua täiuslikumad võimalused robotite programmeerimise ja simuleerimise õpetamiseks.

ABB robot IRB

foto: Viktor Beldjajev

12 ROBOTEX 2008 2 | | PEATOIMETAJA

„Where brains and metal meet“ - Robotex 2008
Bia Nassar bia.nassar@ mail.ee
Selle aasta Robotexist tõotab tulla tõeliselt hea üritus. Uurisin lähemalt kahelt projekti eestvedajalt Martin Kontuselt ja Karel Kundratsilt, mis õigeti Robotexihuvilisi ees ootab. Aeg: 5. detsember kell 10.00 – 18.00 Koht: Tallinna Tehnikaülikooli Spordihoone (Ehitajate tee 4) Pääse: Kõigile ürituse külastajatele on sissepääs tasuta! Samuti on osavõtt robotivõistlusest kui ka tehnikatöötubadest täiesti tasuta. Tehnoloogianäitusest osa võtt on prii ülikoolide institutsioonidele, tudengiteadusklubidele ja teistele otseselt ülikooliga või tudengitega seotud projektidele. Mida annab Robotex üritus nii robotivõistlusel osalejatele kui ka tavatudengitele? Võistlejatele annab Robotex eelkõige praktilisi kogemusi lisaks ülikoolis õpitud teoreetiliste teadmiste rakendamisele ülesande lahendamisel. Kindlasti annab Robotexil osalemine noortele hea meeskonnatöö kogemuse. Võimalus on vahetada teadmisi, tutvuda teistsuguste töötavate lahendustega ja luua tihedamaid sidemeid robotiehitajate vahel. Ühtlasi sünnib sellistel robotivõistlusel mitmeid huvitavaid koostööideid. Näitena võib siin välja tuua Baltic Robot Sumo. Üks olulisi aspekte on kindlasti see, et omavaheline konkurents tõstab oskuste ja teadmiste taset noorte inseneride seas, luues tänu kogemustele põhja teadustööde tegemiseks tulevikus. Tavatudengile annab Robotex ülevaate tehnoloogilistest võimalustest ning seda läbi nii robotivõistluse kui ka tehnoloogianäituse. Seotud on innovaatiline tehnoloogia meelelahutusega. Tänu Robotex üritusele mõistavad inimesed, et robotiehitus ei ole mõeldud ainult kitsale ringkonnale, vaid tegu on väga lihtsalt õpitava alaga. Kindlasti on inimesi, kellele võib üritus anda piisavalt suure tõuke, et hakata ka ise tegelema robotite ehitamisega. Hea võimalus leida kontakte robotiehitajate ja erinevate projektidega tegelejate vahel nii Eestist kui ka kaugemal. Kuidas tekkis Robotexi hüüdlause „Where brains and metal meet“? Kui aus olla, siis antud hüüdlause on kaunistanud ka eelnevaid Robotexe (aastast 2005). Pole näinud vajadust selle muutmiseks. Tegu on tabava tunnuslausega, mis väga ilmekalt väljendab Robotexi olemust. Kas kõik võivad robotiehitamise võistlusel osaleda? Kas on vaja eelnevalt meeskonnal registreeruda? Jah, kõik inimesed on oodatud robotivõistlusel osalema. Vajalik on vaid piisavalt kompetentsi ning finantsallikad robotite ehitamiseks. Meeskondadel tuleb eelnevalt ka registreeruda ning seda on võimalik teha kuni 31. oktoobrini 2008. Miks on Robotex 2008 omanäoline? Robotex on robotivõistlus, kus igal aastal tuleb lahendada eelmistest hoopis erinev ülesanne. Uute ülesannetega on võimalus panna ennast proovile, saada kogemusi erinevate teadmiste rakendamisel. Robotex 2008 on sellel aastal märgatavalt suurem üritus, koosnedes neljast paralleelselt toimuvast osast: robotivõistlus, tehnoloogianäitus, robootikaalased töötoad ja fotonäitus. Näitusele eelneb fotokonkurss, kuhu on kõik oodatud osalema. Üritusekeskseks aga on ja jääb robotivõistlus. Robotivõistlusega paralleelselt toimub ka tehnoloogianäitus. Missuguste esitletavate innovaatiliste projektide, robotite ja automaatikaseadmetega on täpsemalt tegu? Kas oskad öelda, mis on näitusel üks põnevamaid eksponaate? Põhirõhk on robootikaga seotud seadmetel, kuid üritusele on oodatud teisedki huvitavad ja põnevaid ideid rakendavad projektid. Robotexil võib näha näiteks Eesti esimese tudengisatelliidi projekti, TTÜ/TTK Student Formula vormelit, robotmannekeeni Human Interaction Robot, ABB robotit ning oodatud on kõikide ülikoolide robotiklubid. Seekord toimuvad ka robootikaalased töötoad. Mida nendes töötubades teha ja näha saab? Robootikaalased töötoad kujutavad endast lühikursusi, mille käigus õpetatakse lihtsustatult, kuidas ehitada robotit. Nendes töötubades saavad noored oma kätega valmis meisterdada lihtsa isetoimiva roboti. Tõenäoliselt kasutatakse töötubade läbiviimisel Lego Mindstorms NXT komplekte, kus on kõik vajalikud sensorid, mootorid, kontrollerid ja otse loomulikult ehitusklotsid ühe roboti valmistamiseks. Täpsemalt informatsiooni töötubade kohta saab lugeda Robotexi koduleheküljelt www. robotex.ee. Robotex 2008 võistluse ülesandeks on püstitatud nn ruumi korrastamine. Kas ülesande püstitajad on samuti tudengid? Mis teeb seekordsest ülesandest väljakutse? Tänavune võistlusülesanne on valminud TTÜ Robotiklubi ja ITK Robootikaklubi ühises ajurünnakus. Ülesande valmimisele aitas kaasa kommentaaride ja küsimustega ka TÜ Robotiklubi. Ülesande püstitajate seas on valdavalt tudengid, koos neid juhendavate mentoritega (õppejõud). TTÜ Robotiklubi koosneb ainult tudengitest. Võrreldes eelnevate aastatega on tänavune ülesanne praktilisem ning lahendustest võib leida ideid reaalsete kodupuhastusrobotite loomiseks. Ülesande suurimaks väljakutseks on erinevate tavakasutuses olevate objektide eristamine, ruumis orienteerumine ning objektide transportimine õigesse kogumisalasse. Kas sponsorite poolt toetatakse otseselt ka roboteid ehitavaid meeskondi, näiteks ehituseks vajaminevaga? Roboti ehitamiseks vajaliku finantsressursi leidmine on iga meeskonna enda teha. Kuid alati on võimalus läbi ajada odavamalt, kasutades komponente vanadest seadmetest. Kel nupukust ehitab roboti ka kuludeta. Robotexi korraldusmeeskond püüab samuti anda nõu ja abi ressursside leidmiseks. Tasub vaid olla julge ja küsida! Lisaks on kõigil meeskondadel võimalik soetada vajaminevat tehnikat ELFA Elektroonikast 30 % soodsamalt. Selleks on vaja poes öelda parool, mille saab

Fotokonkurss “Where brains and metal meet”
Tudeng, kus on Sinu fotoaparaat? Haara digikas, leia originaalne idee, pildista, saada foto enne 16. novembrit ning osaledki fotokonkursil. Teemaks on Robotexi hüüdlause “Where brains and metal meet…”. Fotokonkursi, auhindade ja fotonäituse kohta leiad täpsemat informatsiooni Robotexi ametlikult koduleheküljelt www.robotex.ee ning TTÜ Fotoklubi kodulehelt http://fotoklubi.tipikas.ee/. Kristiina Murulaid kristiina.m@gmail.com

ROBOTEX 2008/KARJÄÄR | | 13 KAANELUGU 3

teada Robotexi eestvedajate käest. Võtke ühendust! Millised on võitjatele määratud preemiad? Robotivõistluse kolmele parimale võistkonnale on määratud rahalised preemiad. Esikohta premeeritakse 15 000 krooni, teist 10 000 krooni ja kolmandaks jäänud võistkonda 5000 krooniga. Lisaks saab Eesti parim võistkond Sihtasutuselt Archimedes stipendiumi suuruses 75 000 krooni, mille eest on võimalik osaleda erialasel koolitusel, konverentsil või suvekoolis väljaspool Eestit. Antaks välja ka mitmesuguseid eriauhindu, näiteks keskkooli õpilastest moodustatud edukaima

võistkonna liikmed saavad endale väga kiire Nikko mudelauto. Selle „väikese metslasega“ on võimalik saavutada tippkiiruseks kuni.. uuri järgi www.robotex.ee. Kellelt küsida, kui soovitakse Robotexil toimuva võistluse, tehnoloogianäituse või töötubade kohta täpsemat infot? Kontakteeruda võib ürituse eestvedaja või teiste korraldusmeeskonna liikmetega. Kontaktid leiab koduleheküljelt www. robotex.ee. Lisaks kõigele eelnevale tasub mainida, et sellel aastal on ka intensiivne koostöö Teeviidaga. Kahe ürituse vahele pannakse liikuma bussid 30-minutiliste intervallidega. Teeviidal võib jälgida suurelt ekraanilt ka

otseülekannet Robotexilt. Ülekannet saab ühtlasi näha internetis, aadressil video.ttu. ee. Tasub ka ära märkida, et kõigi kolme korraldajaülikooli poolt on väljas ka juhendajad gümnaasiumiõpilastele. Lisaks eelnevale toimuvad robotivõistluse pauside ajal huvitavad esinemised, millest üks põnevamaid on kindlasti TTÜ Robotiklubi sumorobotite võitlus sumoareenil. Martin Kontus martin.kontus@gmail.com Karel Kundrats karel.kundrats@tipikas.ee

Robotex 2007

Karjäärile tuul alla!
Kristel Habicht kristel.habicht @ttu.ee
Just nii hoogsalt ja lustakalt kõlab TTÜ karjääriteenistuse uus hüüdlause. Uue hooga alustame ka karjääriseminare, mis loovad lisandväärtust akadeemilisele haridusele. Tööandjate tagasiside näitab, et lisaks teadmistele oma erialalast peavad nad väga oluliseks tudengite ettevalmistust tööellu sisenemiseks. Käesoleval aastal jagavadki tööandjad oma teadmisi ja kogemusi. Seminariteemad on karjääri ja töömaailma valdkonnast, need aitavad sul ennast ja tööelu paremini tundma õppida ning sa leiad valikust nii filosoofilisi kui ka väga praktilisi koolitusi. Karjääriseminaride avaüritus toimub 9. oktoobril. Sügise juhatab sisse koolitaja ja karjäärinõustaja Tiina Saar, kes kõneleb hariduse ja tööturu vahelistest seostest, enda koha tunnetamisest valikute ja võimaluste keskel ning sellest, kuidas tööga õnnelikuks saada. Väga praktiline seminar kandideerimisest ja tööintervjuust toimub 6. novembril. Pikaajalise värbamiskogemusega personalijuht Katrin Alujev räägib ootuste ja võimaluste kaardistamisest töökoha otsinguil, samuti kandideerimisdokumentidest ja sellest, kuidas värbamisprotsess edukalt läbida. Kuidas küsida oma esimest palka on teema, mille üle tudengid pead murravad. 20. novembril käsitleb personalijuht Irene Metsis eraldi just palgaläbirääkimisi nii päris esimese töökoha kui ka juba töötava tudengi seisukohalt vaadatuna. Palga osas on teada tõsiasi, et sa ei saa palka, mida väärt oled, vaid mida läbirääkimiste teel kokku suudad leppida. 4. detsembri seminari teemaks on kuidas koguda teadmisi ja oskusi, mis sind tööjõuturul teistest positiivselt eristavad. Personalijuht Estel Pukk kõneleb, millisena paistavad tänased ülikoolilõpetajad tööandjatele ning milliste teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine annab võimaluse massist eristuda. Loodetavasti leiad endale huvipakkuva teema ja veidi aega, et end vajalike teadmistega rikastada. Lisainfot seminaride kohta leiad meie kodulehe kalendrist, mis asub www.ttu.ee/career. Kohtumiseni!

14 MURE 2 | | PEATOIMETAJA

Vägikaikavedu keeltekeskusega
Maarja Käger maarja.kager@ gmail.com
Juba eelnädalal hoiatati rebaseid ette kõikvõimalike segaduste ning ebameeldivuste osas seoses keeltekeskusega (eriti inglise keelega, sh inglise keele lektoraadis ees ootav suhtumine/ “suhtumatus“). Probleem on püsinud juba aastaid ning möödunud kevadel viis haridustoimkond läbi üleülikoolilise uurimuse, et välja selgitada, mida arvatakse TTÜs õpetatavatest keeltest, keeletasemest ning keelte korralduslikust poolest. Keeltekeskuse juhataja Sirje Viilup on väga tänulik tudengeile, kes leidsid aega vastata. Praegu on akadeemilise keelena võimalik õppida inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt ning lisaks veel soome ja rootsi keelt. Kusjuures ka akadeemilise keelena õpetatavaid keeli saab nii algajate kui edasijõudnute tasemel õppida. Olgugi, et käesoleva aasta märtsikuus kinnitatud rektori käskkirja kohaselt (nr 38) saab üldkeeli õppida piiramatus mahus lisaks oma õppekavas ette nähtud kahekordsele tasuta vabaõppe mahule, ei ole huvi keeleõppe vastu suurenenud. Kui mindaks aga üle Euroopas tunnustatud keeletasemete süsteemile (A1,2; B1,2 jne), on paratamatus, et keeleõppele tuleb rohkem aega pühendada ning keelehuviliste hulk võib veelgi väiksemaks jääda, kuna puudub soov tundide viisi ainult ühe ainega tegeleda. Tung soome keele kursustele pääsemiseks oli sel sügisel suur, sest tegu on uue keelega ja keelehuvilisi oli nii bakalaureuse- kui magistrantuuriõppest. Seega rahustuseks neile, kes soome keelest sel sügisel loobusid – kevadel või järgmisel õppeaastal on tunduvalt rahulikum õppida! Võõrkeeli õppima asudes määratleb üldjuhul tudeng ise (õppejõu abiga), millisel tasemel ta keelt valdab – kas minna algajate või edasijõudnute rühma. Akadeemilise keele puhul on aga seatud teatud piirangud, mis alates käesolevast õppeaastast on muutunud ka inimlikumaks (õppeainete registrist aga mingeid eelduseid akadeemilise keele kohta lugeda ei saa). Kui enne pidid kõik keelt õppida soovijad sooritama keeletesti, siis praegu arvestatakse ka riigieksami tulemust. Siiski on palju neid, kes peavad testi sooritama. Info testi toimumise kohtadest ning aegadest on eriti esmakursuslaste jaoks raskelt kätte saadav või ei jõua tudengiteni õigeaegselt. Testi tegema minnes ollakse aga pidevalt pahurad korralduse suhtes – nii riided, kotid kui telefonid tuleb jätte uste/akende juurde. Viilupiga kõneldes tuli välja ka põhjus – tudengeil on kombeks teste pildistada/ümber kirjutada, et neile hiljem õiged vastused otsida. Nii saavad ka tudengid, kes keelt ei valda, testi eest väga head tulemused ja pääsevad tugevasse keelerühma. Tulemuseks on ebaühtlane akadeemilise keele grupp ning pidevad taseme määramise testide ümber tegemised. kaob õpimotivatsioon. Samas on rohkem kui küll kommentaare, mille kohaselt ei õpita tunnis pea mitte midagi juurde.

Samuti ei pidavat ka üld- ja teaduskeelel erilist vahet olema.
Seda enam, et mõne õppejõu puhul on üldkeel kui eksamiks õppimise pikendus ja akadeemilise keelde tulijad peavad eelnevalt läbi võetud materjali ise omandama. Akadeemilise inglise keele lõpus ootab ees aga eksam, mis nii õppejõudude kui tudengite arvates on keskkooli kordamine. Erinevuseks vaid tunduvalt rangem hindamisskaala ja liigne bürokraatia (viimane kirjeldab arvamuste kohaselt aga kogu inglise keele korraldust). Vaadates eksamiks vajalikke teemasid ja nende läbivõtmiseks kuluvat aega tekib aga küsimus, miks on tunniplaanis „akadeemiline“ keel kui akadeemilise osaga tegelemiseks aega eriti ei jää? Mida teevad keemikud spordi teemadega või humanitaarid ehitusega? Aga paranähtused? Ärge unustage, et kasutama peab iga teema puhul edasijõudnute sõnavara! Kurb küll kui mõne teema ettevalmistamiseks tuleb alustada eestikeelse terminoloogiaga. Päris paljud leiavadki peale eksamit enda nime nullide realt ning peavad järgmisele ringile minema. Inglise keele lektoraadi suhtumine aga pidavatki suhteliselt tudengivaenulik olema – kui hinne jääb kahe vahele, siis pannakse pigem viletsam. Seda enam, kui tegu 0 ja 1 vahel valimisega – magistriõpingutesse pole nõrku tudengeid tarvis. Hea, kui tudeng piisavalt arukas oli ja keelt oma õpinguperioodi viimasele semestrile ei jätnud. Piisavalt pidavat olema ka juhtumeid, kus tudeng soovib lõpetada ja peaks akadeemilise/teaduskeele just „sel semestril“ ära tegema, aga talle ei anta selleks võimalust. Viilup loodab, et selliseid siiski pole, kuid kui tõesti neid on, kes muidu keelega seoses hammasrataste vahele jäänud, oodatakse infot aadressile aia.bondarenko@ttu.ee. Kui on probleem, saab midagi selles suhtes ka ette võtta. Erinevatest arvamusavaldustest on selgunud, et soovitakse näha rohkem paljundatud materjale, mitmekesisemat keele õppimist. Eriti REV kohal olevad tudengid on negatiivselt meelestatud

Esinenud on kommentaare, et testid on pliiatsist välja imetud ja ebanormaalse sõnastusega.
Tegemist pidi olema testikeskuselt saadud testidega – iga küsimus on läbi testitud nn eksamikeskkonnas. Tänavusest aastast on kasutusel testimissüsteem, mille kohaselt igal lehel peab olema 15 õiget vastust. Kui mõnel lehel on vähem, jäetakse kontrollimine pooleli – tase on määratletud. Viilupi sõnul on tegu laialt levinud testiga määratlemaks, kuhu maani on tudengi tase hea ja kust ta õpinguid jätkama peaks. Seega tuleks jälgida nõuannet alustada testi algusest, mitte lõpust. Lõpust alustades ning ajanappuse kätte jäädes esimesi küsimusi kiiruga lahendades võib esimeselt lehelt korjata vähem punkte kui tarvis. Test sooritatud, on ees pinevad ajad. Olgugi, et järgmisel semestril on tõenäoliselt võimalik testi tulemusi ka internetist näha (siseveebist õppematerjalide alt), on viimastel aastatel pidanud tudengid neid stendilt vaatama. Käesoleval õppeaastal ilmusid tulemused välja vahetult enne majandusteaduskonna punase joone tähtaega ja alles jäänud napi aja jooksul tuli vajadusel leida ka uus õpperühm, mis ajaliselt tunniplaaniga sobiks, teada saada õppejõud, kelle nimele deklareerida jne. Õpperühma vahetus tekitab aga lisapingeid. Olgugi, et akadeemilise keele eesmärk pole mitte eriala, vaid akadeemiliste terminite kasutamine, on ettekanded (eksamile pääsemise eeldus) erialased. Pealegi võidakse sattuda rühma, kus keeletase on liiga kõrge/madal ning

MURE/MIS TOIMUB?| | 15 KAANELUGU 3

koopiate tegemise osas – lisaks sellele, et koopiaruumi ukse taga tuleb mõnikord päris kaua seista, maksavad nad ju siiski oma õpingute eest! Paraku on aga õppejõududele paljundusteks ette nähtud vaid 200 krooni semestris. Arvestades õpetatavate tudengite hulka ja taset on seda selgelt liiga vähe! Lahendusena nähakse ette materjalide saatmist e-posti aadressile või internetti üles laadimist. Ka puuduvad auditooriumites vajalikud seadmed näiteks esitluste läbiviimiseks või kuulamisoskuste

arendamiseks. Uues õppehoones saaks küll kasutada teatud kellaaegadel mõningaid kaasaegse tehnikaga ruume, kuid keelegruppe on palju. On näha, et probleeme keeltekeskusega jagub. Kindlasti on oma osa ka tudengite suures arvus, nende suhtumises ja õppejõude vähesuses. Mida aga teha õppejõude ja keeleõppeks vajalikke vahendeid napib ning inglise keele lektoraati sisse astudes ootavad ees inimesed, kes millestki midagi ei tea? Artikli jaoks infot otsides ning

inimesi küsitledes tekkis ausalt ahastus. Juba aastaid on TTÜl inglise keelega ja sealse suhtumisega probleeme. Jah, ka mujal koolides saavad inglise keele grupid kähku täis ja kõik õppurid ei saa koheselt ainet võtta, kuid see ei õigusta suhtumist. Praegust olukorda vaadates jääb üle loota, et kusagil ikka on olemas see Kõigevägevam, kes kuuleb õppejõudude ning tudengite appikarjet.

Hei, ettevõtlushuviline ! Tule osale tudengifirma programmis!
Mis on tudengifirma programm? Tudengifirma on õppeprogramm, mille eesmärk on anda võimalus läbi reaalse äritegevuse ettevõtlusmaailma tunda saada. Tudengifirma programmi idee kasvas välja õpilasfirma programmist, mis on nii Eestis kui ka mujal Euroopas väga populaarne, samuti kogub tudengifirma programm üha rohkem tähelepanu kogu maailmas. Sellel sügisel rakendub tudengifirma programmi pilootprojekt Tallinna Tehnikaülikoolis, mille viib läbi TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituut koostöös Junior Achievement koolituse läbinud konsultandid. Nimetatud programm kestab 1 õppeaasta, selle aja jooksul on tudengifirma tegijatele nõu ja jõuga abiks juhendajad, kelle toel on võimalik oma sõprade või kaaslastega koos saada suurepärane kogemus ettevõtluses kätt proovides. Parim tudengifirma pääseb Euroopa tudengifirmade lõppvõistlusele. Mis on programmi sisu? Programmi võib vaadelda kui protsessi, mis tuleb aasta jooksul läbida ja mis sisaldab eelkõige sobiva meeskonna kujundamist, äriidee otsimist ja turuuuringuid, ärivõimaluste ja vajalike ressursside hindamist, äriseadustiku ja muu seadusandlusega tutvumist, äriplaani koostamist ja selle põhjal reaalse äritegevusega alustamist. Tudengifirmade tegutsemiskeskkond on veidi turvalisem, kui päris ettevõtlusmaailm, kus ressursside kaotusrisk on väike, mis annabki Sulle võimaluse saada teadmisi äriidee praktikas rakendamise kogemustest ja katsetada seda veidi turvalisemas keskkonnas. Ühtlasi saad teada, kas ettevõtja roll sobib Sulle tuleviku karjääri planeerimisel. Programmi toetavad õppeained „ettevõtte majandusõpetus“ ja „äri planeerimine” neile, kellel see on kavas sel õppeaastal (sügisel või kevadel). Programmis osalejatele integreerime õppetöö praktikaga, mis toob kaasa mõningaid muutusi õppeaine hindamiskriteeriumides. Kuid programmis osalema on teretulnud ka kõik need üliõpilased, kes on need õppeained juba läbinud või kellel see veel ees järgmis(t)el aasta(te)l. Programmi raames korraldame ka mitmeid eriseminare ja konsultatsioonitunde kogemustega ettevõtjatega ning teiste spetsialistidega, mille vajadus tuleneb konkreetsete äriideede rakendamisega seotud probleemide lahendamise vajadusest. Üheks tudengifirmade tegevuse väljundiks saavad tulevikus olema ka laadad, kus kõik tudengiettevõtted saavad oma toodangut müüa. Lisaks sellele on plaanis ka mitmeid võistlusi, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. Mis kasu saab selles programmis osalemisest? Tudengifirma programm pakub põnevat ja praktilist ettevõtluskogemust. See ei ole ainult ärimäng, vaid tõeline ettevõtluskogemus. Läbi selle programmi avastad, kuidas planeerida ja asutada uut ettevõtet ning kuidas ettevõte toimib Eesti ärikeskkonnas. Saad teada, kuidas ettevõtja roll Sulle sobib? Sul avaneb võimalus arendada mitmeid ettevõtjale olulisi isikuomadusi nagu enesekindlus, iseseisvus valikute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, riskivalmidus, loov mõtlemine ja ettevõtlikkus, aga ka meeskonnatöö kogemuste saamine ja majandusliku mõtlemise arendamine, samuti saad luua palju uusi tutvusi. Kõik need kogemused on vajalikud mitte ainult ettevõtjana tegutsemisel, vaid ka kõikidel teistel töökohtadel töötades.Tudengifirma programmis osalemise kogemus on kindlasti hinnatud nii tööandjate kui ka ülikoolide hulgas. Kuulutame välja konkursi! Kuulutame välja konkursi Tudengifirma programmi pilootprojektis osalemiseks ja palume huvilistel saata osalemissoov koos võimaliku esialgse äriidee kirjeldusega emaili aadressile: Urve.Venesaar@tv.ttu. ee hiljemalt 15. oktoobriks. Täiendavat informatsiooni üliõpilasfirma programmi projektis osalemistingimuste kohta saab teisipäeval, so. 7. ja 14. oktoobril kell 15.30 Mustamäel ruumis III-211. Informatsiooni programmi kohta võib saada jooksvalt ka professor Urve Venesaarelt tema emaili aadressil. Mari-Liis Animägi mariliis@sent.ee

Euroopa tudengifirmade võistluse võitnud äriidee - küttekehaga laud

16 MIS TOIMUB? 2 | | PEATOIMETAJA

TTÜ-s taas bridžikursused
Alates 13. oktoobrist on tipikatel taas võimalus õppida bridži mängima. Kes veel ei tea, siis bridž on nelja mängijaga kaardimäng, milles erinevalt paljudest kaardimängudest on määravaks mänguoskus ja mõtlemisvõime. Bridži on nimetatud isegi intellektuaalsete mängude kuningaks, igal juhul on bridž loogilist mõtlemist ja mälu arendav mäng, mis näiteks Itaalias on lülitatud isegi kooliprogrammi. Kursusi hakkab läbi viima Eesti üks parimaid bridžimängijaid Kaarel Võhandu, kes on alaga tegelnud juba 13 aastat, võitnud palju turniire, olnud bridži õpetaja nii Austraalias kui ka viinud läbi kursusi TTÜs. Kursused hakkavad toimuma esmaspäeviti ja kolmapäeviti, orienteeruvalt kell 18.00 – 20.00. Ruum ja osalustasu selguvad hiljem, sõltuvalt osavõtjate arvust. Ette võib öelda, et tunni hind saab olema oluliselt soodsam, kui tavalistel bridžikursustel või tudengilõunal. Oodatud on kõik: algajatest kuni kogenud mängijateni. Täiendavad küsimused saata meilile mihkel.langebraun@gmail.com. Nädal enne algust tulevad plakatid täpsema infoga ka I ja VI korpuse infostendidele. Kursused kestavad paar kuud, aga mänguoskus jääb kogu eluks! Mihkel Langebraun, mihkel.langebraun@gmail.com

Tipikate insenerivõistlus – see on SINU võimalus!
Klaus Treiman klaus.treiman@ tipikas.ee
Hei tipikas, kas Sinus on peidus tuleviku insener? Tahad Sa seda tõestada? Tahad tutvuda tudengitega üle Euroopa? Tahad näha, kuidas nemad õpivad ja lahendavad tehnilist innovatiivsust nõudvaid ülesandeid? Tahaksid Sa lahendada neid põnevaid ülesandeid koos nendega ja võita selle eest vägevaid auhindu ning jääda silma tegijatele firmadele? Siis see lugu on just sulle! Sel sügisel (17.-26. oktoober) korraldab BEST-Estonia rahvusvahelist insenerivõistlust BEST Engineering Competition – „It’s OK To Be an Engineer“, mis leiab aset Tallinnas juba teist korda. Aastatega kogemused kasvavad ning tulevikus on plaanis korraldada võistlusest tipptasemel suurüritus. Nüüd on sellest võimalik osa võtta ka SINUL, hakkaja kaastipikas! Nimelt leiab sel korral, 19.-23. oktoobril, aset ka Tipikate Insenerivõistlus (Local Engineering Competition ehk kohalik insenerivõistlus), kus meie väliskülalised ühendavad oma jõud kohalike tudengitega. Oktoobri keskel saabub Tallinnasse 24 välismaist tudengit Euroopast ning kaugemaltki. Siin õpivad nad üksteist tundma ning tutvuvad Eesti kultuuriga. 19. oktoobril liituvad välistudengitega 24 Tallinna Tehnikaülikooli tudengit ning üheskoos asutakse lahendama turgu valitsevate firmade poolt ette antud insenertehnilisi ülesandeid. Kusjuures tegu on võistlusega ning panused on suured – uute innovatiivsete ideede välja töötamine ei jää firmajuhtidele kindlasti märkamata ning parimad lahendused tasustamata. Peale ajude ragistamise on eestlastel ka võimalus oma käteosavust näidata – koos välistudengitega tuleb kindla ajaintervalli jooksul ehitada midagi reaalselt funktsioneerivat. Mida täpsemalt, on hetkel veel saladus. Kui tekkis huvi selle vastu, mis nendel päevadel toimuma hakkab, siis tule ja võta osa! Tule tutvu tudengitega üle Euroopa ning tööta koos nendega. Külasta meie kodulehekülge www.BEST.ee/bec08 ja võib-olla leiad varsti ka oma nime osalejate seast. Tekkis küsimusi, ettepanekuid, arusaamatusi? Või oled juba kindlalt huvitatud osalema? Ära karda küsida või oma soovist teada anda insener@BEST.ee. Osalemiseks saada meile lühike enesetutvutus ning me võtame Sinuga ise ühendust. Osalejate arv on piiratud 24-ga! NB! Osalemissoovist anna teada hiljemalt 6.oktoobriks.

Insenerid tööhoos

KAANELUGU | | 17 REKLAAM 3

TIPIKATE INSENERIVOISTLUS
19. - 23. oktoober

Osalemissoovist anna teada hiljemalt 6. oktoobriks insener@BEST.ee

www.BEST.ee/insener

18 MIS TOIMUB? 2 | | PEATOIMETAJA

Kes on insener?
esinevad?
Veiko Karu veiko.karu@ ttu.ee
Tehnikaülikooli üliõpilastena õpime tehnikateadusi ja ühel päeval saavad meist insenerid. Kuid kes on insener? Mis on tema töö põhimõtted? Milliseid oskusi ta peab omandama ja teadma? Nendele ja paljudele teistele inseneriametiga seonduvatele küsimustele püüamegi vastuseid saada. Energeetikateaduskonna üliõpilasnõukogu (EÜN) eestvedamisel on seminari korraldatud alates 2005. aasta sügissemestrist ja siiani on see olnud EÜNi tegevuskavas sügiseti. Seminar “Kes on insener?” toimub 14. oktoober 2008 kell 16:00 ruumis VII226. Esinevad: Raine Pajo, kes on Eesti Energia AS juhatuse liige ning elektri ja soojuse tootmise valdkonnajuht. Hariduse omandas ta TTÜs elektroenergeetika erialal, kus 2004. aastal omistati talle tehnikateaduste doktorikraad. Rainel on rahvusvaheline töökogemus. Ta on osalenud Eesti Energia suuremahuliste investeerimisprojektide Estlink ja suurte alajaamade ning liinide ehitamisel, samuti on ta Eesti elektroenergeetika seltsi juhatuse liige ning CIGRE rahvusvahelise elektrotehnika komitee Eesti esimees. Teiseks esinejaks on Jaan Allem - EETELi (Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) juhatuse esimees. Kolmandana astub üles, kas Ivo Palu või Paul Taklaja (või koos) ning nende teemaks on tutvustada seminaril akadeemilise karjääri võimalusi ja sisu. Neljandaks esinejaks on Danel Türk - ABB Komplektalajaamadetehase müügijuht. Energeetikateaduskonnas õpetatakse lisaks elektrivaldkondadele geotehnoloogiat, mis seob omavahel rakendusgeoloogia ja mäetehnika. Mäeinseneri tööst ja tuleviku väljakutsetest tuleb rääkima Riho Iskül – Kunda Nordic Tsement (ettevõte kuulub HeidelbergCement Gruppi) mäeosakonna juht, kes kuulub Eesti mäeinsenere koondavasse Eesti Mäeseltsi ning esindab KNCi Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidus. Kunda Nordic Tsement on Eesti üks suurimaid kaevandamisega tegelevaid ettevõtteid, kaevandades põlevkivi, savi, lubjakivi Kõik, kes soovivad teada saada, kes on insener ja millega ta tegeleb on oodatud 14. oktoobril energeetikamajja EÜNi seminarile.

Millal toimub, kes

Tehnoloogiakool tehnikahuvilistele
TTÜ Tehnoloogiakool on suunatud tehnikahuvilistele õpilastele, et süvendada nende huvi loodusteaduste ja tehnikaalade vastu. Soovime näidata, et loodusteadused leiavad elus ja inseneriasjanduses reaalset rakendust. Seda õpetamegi kursustel gümnaasiumi ja põhikooli õpilastele. saada. Tehnoloogiakool jätkab uuel õppeaastal tavapäraste avalike kursustega gümnasistidele ja kutseõppeasutuste õppuritele. Samuti on alanud õppeaastal oodata linnalaagreid ja töötubasid põhikoolide õpilastele ning koolituspäevi õpetajatele. On oodata uuendusi. Alates kevadsemestrist saab osaleda Tehnoloogiakooli valikainetes e-õppe vahendusel. Nii saavad lisaks tallinlastele ka õppurid teistest Eesti paikadest võtta osa Tehnoloogiakooli kursustest.

Tudeng + teadus = Teadustööde Konkurss
Tulemas on teadustööde konkurss, mida korraldab TTÜ üliõpilasesindus koostöös ülikooli teadusja arendusosakonnaga. Konkursi eesmärk on propageerida teaduse tegemist kõrghariduse kahel esimesel astmel, toomaks tudengeid lähemale teadusele ning teadust lähemale tudengitele. Konkursil võivad osaleda kõik TTÜ üliõpilased ja vilistlased või nendest koosnevad töögrupid, kelle lõpetamisest pole möödunud rohkem kui üks aasta. Valminud uurimus- ja teadustööd tuleb esitada hiljemalt 1. jaanuariks 2009. Konkursil osalenud parimaid autoreid premeeritakse rahaliselt ning nad saavad võimaluse tutvustada oma tööd ka teistele tudengitele veebruaris toimuval teadustööde konverentsil. Täpsemat informatsiooni leiad internetist aadressil ww.tipikas.ee. Karl Erlenheim karl.erlenheim@tipikas.ee

Koostöö Tallinna Mustamäe Gümnaasiumiga

9. septembrist pakub Tehnoloogia-kool Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 11. ja 12. klassi õpilastele kahte uut valikainet: koostöös energeetikateaduskonnaga energeetika üldkursust ning koos TTÜ vilistlastega tootearenduse ja disaini kursust. Tootearenduse ja disaini kursusel läheb pärast sissejuhatavat loengut kohe praktiliseks tööks – õpilased peavad välja mõtlema oma geniaalse toote, töötama välja selle prototüübi ja selle ka ära kaitsma. Teisel kursusel tutvustatakse energeetikat tootmisest tarbimiseni. Alustatakse maapõue tundmaõppimisega. Seal asubki põlevkivi, millest enamasti Eestis elektrienergiat toodetakse. Tutvutakse põlevkivi kaevandamisviisidega. Samuti õpitakse tundma ka teisi maavarasid, mida kasutatakse ehitustegevuses ja mujalgi. Õpilased tutvuvad ka alternatiivsete energiaallikatega ja saavad teada, millest võiks näiteks aastal 2020–2030 elektrit

Kindlamini TTÜsse õppima

TTÜsse sisseastumisel on Tehnoloogiakooli lõpetajatel võimalus saada kuni üks täiendav konkursipunkt. See on tiheda konkursiga erialadel tihti suureks eeliseks. Teised ülikoolid värbavad samuti tulevasi tudengeid. Sarnast gümnasistide ja põhikooli õpilaste koolitamist teevad teisedki ülikoolid: Tartu Ülikoolis nimetatakse seda Teaduskooliks ning Tallinna Ülikoolis tegutseb Õpilasakadeemia. TTÜ Tehnoloogiakool koolitab varakult tulevasi tipptegijaid – tipud tulevad ju tipist. Lisainfo: http://tehnoloogiakool.ttu.ee Veiko Karu

MIS TOIMUB? | | 19 KAANELUGU 3

20 GO INTERNATIONAL 2 | |PEATOIMETAJA

Sel talvel Euroopasse jääd murdma!
Teele Kundla kursus@ best.ee
Väljas kisub juba külmaks, kas pole? Õppida on palju ja jube vastik on end taas koolilainele häälestada. Mõtted liiguvad puhtalt kiusu pärast tagasi suvistesse reisidesse, grillõhtutesse, pidudesse koos parimate sõpradega, randa... Suvi oli ju nii hea! Aga.. Ka talvel on omad võlud! Miks mitte võtta veelkord aeg maha ja sõita nädalaks-paariks mõnda Euroopa riiki BESTi kursusele, kus Sul on võimalik avardada oma silmaringi mõnel sellisel teemal, millest Sinu õppekava suure ringiga mööda käib? Selle kõige eest pead tasuma vaid sõidukulud, igal õhtul on unustamatud peod ning saad pealekauba ka ainepunkte. Lisaks leiad selliseid sõpru, kellega Sa tõenäoliselt muidu ei kohtuks mitte kunagi. Nad on hoopis teistsugused kui Sina ise, neil on erinevad arusaamad ja kultuurid. Mis kõige parem – need inimesed jäävad Sulle alatiseks alles ja pärast kursust on sul vähemalt 20 kohta üle meie väikse Euroopa, kuhu Sa oled alati teretulnud. Ja see kõik on täiesti võimalik! Ahhaa! Nüüd arvad Sinagi, et miks mitte? Õige mõte... Räägime siis lähemalt millega tegu. Nimelt on BESTi akadeemiline talvekursus tavaliselt nädalapikkune loengute ja firmakülastuste sari. Lektoriteks on oma ala professionaalid ning programmist ei puudu ka praktiline osa. Kursuse lõpus ootab kõiki osalejaid väike test, millega tõestatakse, et lisaks hommikusele unega võitlemisele on tegelikult kõigil pead tarkust täis. Ja siis võidki juba uhkelt Eestisse tagasi tulla, paber näpus dekanaati minna ja omale vastava hulga ainepunkte küsida. Lihtne ju, kas pole? Lisaks taolistele kursustele on võimalik kandideerida ka insenerivõistlustele, haridusteemalistele seminaridele ja niisama chill-out üritustele. Midagi igale maitsele! Üritust korraldab kohalik BESTi grupp, ehk siis tudengid nagu Sinagi. Seega on võimalik aastaringselt kandideerida kursustele 30 erinevasse riiki ja 79 erinevasse BESTi gruppi! Pärast päevast harivat osa on muidugi korraldatud ka sotsiaalne programm – Sulle näidatakse linnas kõikvõimalikke vaatamisväärsusi, viiakse sellistesse peokohtadesse, kus käivadki kohalikud inimesed, mitte ei veeta tavalistesse turismikeskustesse. Koos peetakse maha meeletud ja absoluutselt unustamatud peod. Saad maitsta erinevate riikide traditsioonilisi toite ja jooke ning tutvuda nende kultuuriga. Väljas võib olla ju külm talv, aga seest on alati soe. Mida sinna minekuks teha tuleb? Väga lihtne, Sul kulub vaid pool tunnikest ja Sa saad teha seda juba NÜÜD! Nimelt lähed meie kodulehele www.BEST.ee, valid välja meelepärase kursuse, kirjutad lühikese motivatsioonikirja ja järgid juhiseid kandideerimise kinnitamiseks. Kui Sa teed seda kõike enne 22. oktoobrit, võidki ennast juba üsna pea leida väljaspool Eestit väikeses riigis nimega Euroopa. Let’s break the ice with BEST courses this winter! Küsimuste korral kirjuta-joonista, Sinu mure on ka minu mure!

How do you see Estonia?
Luís Santos thewaver @gmail.com
First of all, I’d like to introduce myself, my name is Luís and I’m pretty sure I’ve travelled more around the world than all the other students in the hostel put together. I mean, I’ve been to Portugal, Spain, Belgium AND Estonia! That’s 4 different countries, who can beat that? Ok, so Spain is kind of like Portugal in some features, but I didn’t include Israel in the list, and I’ve also been there, although I was 6 years old by then and I don’t remember squat. Anyway, my “vast” travelling experience is very helpful when identifying key differences and similarities between countries. For instance, in Portugal, unlike Estonia, the sky is green and has two Suns, the trees are purple and everyone walks around on their hands. Right, the differences aren’t so deep, however Estonia has, among others, a very interesting characteristic upon which I will elaborate this article. Simply put, in Estonia every single location you can think of is just one, or more, forests away. It’s true, you can get to practically anywhere you want by crossing a forest, you could even measure distances in trees instead of meters! And it’s always so pleasant walking around in the mud, trying to find the right trail from the tens of possibilities available... almost like a labyrinth. The good news is, that there are actually so many different pathways that you don’t need to know which way to your destination, just which direction to follow... there’s no “straight ahead, then left on the second turn, then right, then you turn while standing on the ground in one hand, backflip, then straight ahead again and it’s the third building to your left from a counterclockwise 120 degree rotation”... no no, in Estonia there’s just “straight ahead”! So there’s very little chances that little Red Riding Hood would get lost here... I mean, she could, but if she just get going and going she’d get to her goal... eventually! I’d also have to point out that, although it actually is quite pleasant walking amongst the greenish trees, it gets a little bit not-sonice when you cross somebody on the way. I mean, people are fairly friendly but they are usually walking the anti-social dog... honestly, every single mutt and hound I’ve

GO INTERNATIONAL | | 21 KAANELUGU 3

crossed on my journeys here had a look on his face like I was going to be the next meal... maybe they feel it’s exotic to moe down some youngster from abroad... or maybe I look like the mail-man from over here... it bothers me. But the dogs aren’t my only concern. Just a week ago or something

I read from the newspaper that Tallinn holds the crown of city with most homicides in Europe... so now I walk around glancing at the trees and wondering when some bulky guys are going to jump on me from above and slice me open to put my healthy lungs and kidneys on the market... kidding,

kidding... they wouldn’t jump from the treetops... they’d just show up from behind the bushes!... At least I found no wolves... yet. Ok now, in all seriousness, it’s great walking in the woods... and I can’t wait until they turn whitish in a couple of months! Until then.

Ülemaailmne majandusvõistlus
Osalesin 16. -21. augustil USAs Kolorado Springsis toimunud kaheteistkümnendal ülemaailmsel Hewlett-Packard Global Business Challenge (HPGBC) võistlusel. Kohtusid kaheksa parimat meeskonda, sealhulgas üks Eestist. Otsustati, milline meeskond on parim maailmas ja viib kodumaale auhindu 3000 USA dollari väärtuses. Lisaks sellele oli meie meeskonnal suurepärane võimalus veeta aega USAs. HPGBC võistlusi korraldatakse Junior Achievement* organisatsiooni poolt ning HP toetusel. Võistlused toimuvad JA Titan programmi baasil. JA titan on interaktiivne programm, mis annab võimaluse õpilastel kogeda firma juhtimist. Iga juht peab langetama ühe mängu perioodi jooksul hulga otsuseid, mis on seotud toote mahuga, toote hinnaga, marketingi, uurimisja arengutööde ning investeeringute kulutustega. Mängu perioodide arvu ja majandusliku seisundi määrab õppejõud või võistluste administraator. Võitja valitakse firma indeksi alusel mängu lõppus. Firma indeks arvutatakse mitmesugust parameetristest nagu näiteks kogu mängu kasum, müüdud kauba väärtus, kasum viimase perioodi jooksul. Selle aasta võistlustel oli igast riigist välja pandavate meeskondade arv piiratud. Seetõttu võttis võistlustest osa 238 meeskonda. Peale kahte mängu etappi jäid kaheksa kaheliikmelist meeskonda finaali. Finalistide hulka jõudsid Kanada, Eesti, Hong-Kong, Leedu, Poola, USA, Argentiinast ja Azerbajdzanist meeskonnad. Neist viimases kahes võistlesid tudengid ning teistest keskkooli õpilased. Lühidalt võitlusest ning Koloradosse sõidust. Kõigepealt tuli järgmisse vooru pääsemiseks võita kaks veebipõhist võistlust. Edasi oli oluline samm reisi korraldamine - piletid, kindlustus, viisat oli küll raske hankida, kuid Junior Achievement Arengufondi direktor Epp Vodja abiga sai seegi tehtud. Aeg lendas ning lõpuks oligi oodatud võistluse päev käes. Finaali stsenaarium ja opponendid oli paras pähel, tuli mitu korda muuta etteplaneeritud strateegiat. Autasustamis-tseremoonial esinesid HP asepresident Yvone Hunt ja JA Worldwide president Sean Rush. HPGBC 2008 võitja oli meeskond Leedust, teise koha sai Argentina ja Eesti meeskond saavutas suurepärase kolmanda koha. Olen siiralt õnnelik ja tahan veel korda öelda tänusõnu minu õpilastele ja Junior Achievement programmi arendajale! Links: JA Wordwide www.ja.org JAA Eesti www.ja.ee JA Titan http://titan.ja.org/ Anton Dmitrijev antond05@mail.ru

Eesti meeskond HPGBC võistlusel Kolorados

22 SPORT 2 | |PEATOIMETAJA

Spordiinfo näljastele on leitud ravim – Tipikate Spordiportaal
Urmo Ustav urmo.ustav@ tipikas.ee
Kas oled leidnud end olukorrast, kus info mõnest TTÜ sündmusest jõuab sinuni liiga hilja?! Halvimal juhul oled alles pärast toimumist mõnest vahvast üritusest teada saanud. „Tean, mida sa tunned – ma olin eile sama haige!“ Just seetõttu on mul rõõm teatada, et üliõpilasesinduse pikk ja järjekindel võitlus spordiinfo levitamise raviks on leidnud lahenduse sport.tipikas.ee portaali loomise näol. Portaali peamiseks eesmärgiks on parandada spordiinfo kättesaadavust ülikoolis. Tõsi, hetkel on asi suhteliselt algusjärgus ja praegune tulemus ei ole väga tõsiselt võetava portaalinime vääriline. Kuid vundament, millest arendustöid jätkata, on olemas. Hetkel võib spordiportaalist leida infot deklareerimise, koduklubide, spordirajatiste, hinnakirjade ja TTÜ spordiorganisatsioonide kohta. Koduklubide rubriiki haldavad spordisektsioonide esindajad ise, mis tagab just kõige värskema info nende tegemiste kohta. Soovikorral saavad haldajad pajatada oma tegemistest ka inglise keeles, et ka välistudengiteni jõuaks oluline info. Kohe on veel lisandumas uudiste ja kalendersüsteem, mis on sünkroniseeritav ka tipikas.ee portaaliga. Eelmainitud koduklubide haldajad saavad samuti oma leheosas kasutada uudiste ja kalendersüsteemi, millest valikuliselt avaldatakse infot esilehel ja tipikas.ee portaalis. Põhimõtteline nõusolek on saadud ka Eesti Akadeemiliselt Spordiliidult, kelle olulisemad uudised hakkaksid tulevikus automaatselt ka meie portaalis kajastuma. Arenguplaanid näevad ette tipikas. ee-ga sünkroniseeritud spordifoorumit, fotogaleriid ja spordivõistlustele registreerimise süsteemi. Peale selle on plaanis koostöös Studioosuse meeskonnaga hakata meie tudengkonnale tutvustama TTÜ tippsportlasi, kelle persoonilood ja intervjuud kajastuksid ka meie interneti spordikanalil. Pole ka võimatu, et tulevikus koonduvad TTÜ spordisektsioonide ja –organisatsioonide kodulehed just spordiportaali alla. See oleks mugavam nii üliõpilaskonnale kui ka odavam ülikoolile. Sedasi oleks inforavi veelgi tõhusam! Nagu näha, on plaanid suuremad, kui üks-kaks inimest ära teha jõuaksid. Seetõttu otsimegi meeskonda nii programmeerijaid, kui ka hakkajaid uudiste haldureid ja reportereid. Seega kui arvad, et see on just see, mida sa üliõpilaskonna heaks teha võiks, siis võta julgelt ühendust üliõpilasesinduse sporditoimkonna juhiga e-posti aadressil urmo.ustav@tipikas.ee.

TTÜ KK võitles koha Balti liigasse!
Suurepärane uudis kõigile spordifännidele! TTÜ korvpallimeeskond pääses mängima Balti liiga II divisjoni, ehk Challenge Cupile. Olles kaotanud avakohtumise kodus Riia Keizarmezsi meeskonnale 16 punktiga 69:85 - vajati võõrsil suurema vahega võitu. Aivar Kuusmaa hoolealused said selle raske ülesandega aga suurepäraselt hakkama, võites 12. septembril Lätis toimunud mängu koguni 78:57. TTÜ parimana viskas viimases mängus Joosep Toome 14 ning Eesti koondisest TTÜ-d tugevdama tulnud Kristjan Makke 10 punkti. Tuleval hooajal näeme meie enda kodusaalis mängimas järgmisi meeskondasid: 1. NEPTUNAS (LIT) 2. LIEPAJAS LAUVAS (LAT) 3. ARVI/SUDUVA (LIT) 4. AISCIAI/ATLETAS (LIT) 5. TRIOBET/DALKIA (EST) 6. ASK/BUKI(LAT) 7. KAUNAS (LIT) 8. TTU Basketball Club (EST) Loodan TEID KÕIKI näha sagedasti TTÜ Spordihoones omadele kaasa elamas! Pasunad pihku ning mäng alaku! Priit Paal

TTÜ korvpallurid SELLi mängudel

foto: Urmo Ustav

MEELELAHUTUS | |23 KAANELUGU 3

Tudeng tuleb Tartust koju. Isa küsib, kuidas ta eksamiga toime tuli. “Väga hästi, see oli otse suurepärane, nii et õppejõudude nõudmisel tuleb mul seda korrata.” Kohtuvad 3 üliõpilast ning arutavad, missugused on nende eksamipiletid: TTÜ: “Missugustes mõõtühikutes mõõdetakse voolutugevust?” Vastusvariandid: a) oomides; b) amprites; c) voltides. TKTK: “Kas mitte amprites ei mõõdeta voolutugevust?” Vastusvariandid: a) jah; b) ei; c) ei tea. Kõrgem Sõjakool: “Voolutugevust mõõdetakse amprites!” Vastusvariandid: a) just nii!; b) täpselt nii!; c) teenin kodumaad! “Of course, it is very important to be sober when you take an exam. Many worthwhile careers in the street-cleansing, fruit-picking and subway-guitar-playing industries have been founded on a lack of understanding of this simple fact.” Terry Pratchett

Vaata sügist ilma
FEMTOLASIK laseroperatsiooniga

626 4270
Admirali Maja, Ahtri 6A 10151 Tallinn laservisioon@laservisioon.ee www.laservisioon.ee

Registreeru testidele telefonil

Mis toimub?
1
Korvpall TTÜ KK Triobet/Dalkia, TTÜ spordihoon

Oktoober 2008

1
9
Karjääriseminaride avaüritus

2

2 9

3

3
10 17

Noorgeograafide sügissümpoosion “Agu Sihvka annab aru...”.Info:www.egea.ee/agusihvka

4

Korvpall TTÜ - Liepajas Alus, TTÜ spordihoone

4

5

Eesti üliõpilaste judo meistrivõistlused

Võrkpall TTÜ VK - Cesu Alus, TTÜ spordihoone

5
11 18

6
Lõpeb osalemistaotluste esitamine Tipikate Insenerivistlusele

6
14
kl. 16.00 Energeetikateaduskonna ÜNi seminar “Kes on insener?”, ruum VII-226

7

7 8
15 22
Tipikate Insenerivõistlus

8

10 11 12
16 23
Tipikate Insenerivõistlus

IV geoloogia sügiskool.Info:www.geo-loogiasygiskool.blogspot.com

12

13
Algavad tipikate bridþikursused

13 14 15 16 17 18 19
21
Tipikate Insenerivõistlus

Korvpall TTÜ KK ASK/BUKI, TTÜ spordihoone

19

Tipikate Insenerivõistlus

20
Tipikate Insenerivõistlus

20 21 22 23 24 25 26
28 29 30
kl 18:45 Võrkpall TTÜ VK - Võru VK, TTÜ spordihall

24

TT Ü Säästva Arengu Klubi saab 7aastaseks

25

Poolsemestri lõpp

26

27
24 | KALENDER 2 | PEATOIMETAJA

27 28 29 30 31

31

Lõpeb registreerimine Robotexile

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful