You are on page 1of 12

OCTOBER ISSUE 2008, PRICE 10 EEK

Rühmaõppe süsteem

Elu ülikoolis

10/1,2 ja 10/3,4? 60-liikmeline Vilistlane Siret kirjutab meile klass? Tasemetestid? Sellest lähemalt tema elust heade artiklist saate lähemalt teada! mõtete linnas.
Lk 4 Lk 5

Kas keegi veel kahtleb TIKlaste laulu- ja tantsuoskustes? Enam mitte! Lk 11

Eurovisioon

Õpetajate päev

Kuidas abituriendid võtsid võimu. Lk 6
Särasilme uus tüdruk, kes suurima heameelega jagas Enquga oma Eesti elu muljeid!
Lk 8

Natalie

Sööklademokraatia
Probleemid, mida toob endaga kaasa kell 11.45 helisev söögivahetunnikell.
Lk 3

Martini seiklused USAs
Eesti väitlustiim teisel pool ookeani.
Lk 4

Juhtkiri
Kaija Pook, peatoimetaja Jälle on möödas üks elamusterohke suvi ning juba pikemat aega oleme kõik pidanud igal tööpäeva hommikul kooliuksest sisse astuma. Kooliajalehe toimetust õppeaasta algus vaid rõõmustab, sest järjest enam toimub sündmusi, millest saab lehenumbritesse artikleid kokku panna. Tervitame kõiki uusi õpilasi, kes sel sügisel astusid TIKi 1. või 10. klassi ning tunneme head meelt vanade sõprade nägemisest. :) Enqu eelmine peatoimetaja Evelin on selleks aastaks kolinud Tšiili. Oma ametikoha usaldas ta mulle ning ma annan endast parima, et kõik vähemalt sama hästi õnnestuks, kui eelmisel aastal, kuigi kohe alguses tekkisid meil lehetrükkimise finantseerimisel tõsised probleemid. Oli valida kahe variandi vahel – kas loobuda lehe väljaandmisest üldse või tõsta üksiknumbri müügihinda. Et eelmisel aastal oli huvi lehtede vastu äärmiselt suur, ei saanud ka sel aastal seda tegemata jätta. Loodame, et väike hinnatõus ei vähenda meie lugejaskonda. Ka sel aastal plaanime lehte välja anda 4 korda aastas, uue numbri iga veerandi lõpus. Ja ehk õnnestub käivitada ka koolilehe veebiversioon. Esimese veerandi jooksul on juba juhtunud nii palju! Esimese klassi juntsud leiavad oma klassiruumid iseseisvalt üles ning kümnendike koolialgusestress seoses üleminekuga uuele õppekorraldusele on peaaegu vaibunud. Abituurium seevastu püüab siseneda täiskasvanute maailma ning pani end proovile õpetajate päeva korraldamisega. Sellest väga õnnestunud päevast, samuti võõrkeeltenädala eurovisioonist ning paljust-paljust muust saategi lugeda järgnevatelt lehtedelt. Seniks aga olge tublid, tehke ära kõik kodused tööd ning ärge ajage õpetajaid tunnis lehe lugemisega närvi. :) Kaija enquirer@tik.edu.ee

Uus koduleht
Otsides vastust küsimusele, milline see meie uus koduleht ikkagi on, tuli ta ühel ilusal esmaspäeva varahommikul ette võtta. Välimuse poolest on tehtud edusamme - uhke liikuv tabloo üleval äärel näeb hea välja. Sinine on ilusam kui kurikuulus tilkuvate süstaldega bänner ning ehk isegi vastab koolivormile. Google Maps paremas servas on ühest küljest mugav, kuid teisest näeb välja nagu odava äärelinna ööklubi lehelt. Alla kerides tekkivad tühjad valged nurgad jätavad kummalise mulje, vajaks mingit lisa. Funktsionaalsuse aspektist tundub olukord enamvähem korras olevat. Kõige olulisemate linkide kergesti kättesaadavaks muutmine on hea. Enamus infost olemas, isegi kuulus Borisi test. Kõik ühendused tunduvad kuhugi välja viivat, vähemalt lubadusteni infot peatselt jagada. Kadunud on igavesti tulekul olev e-pood ja dubleerivad õppematerjalid. Ajakohasuse üle ei saa kurta, maha on jäänud kunagine 5 aasta tagune klassieksursioon ja sama kauge lehetoimetaja Liisa Üüde. Sündmused tunduvad veel sündmused olevat ning uudised veidigi päevakajalised, kuigi siin võibolla põhjuseks vähene aeg. Siiski ei tee õpilased veel mitte midagi ja õppekava puudub, rääkimata meie pikaajalise [sic] traditsiooniga projektipäevade materjalist. Segadus stabiilselt reanimatsiooni ja kooma vahel kõlkuva õpilasomavalitsusega on mõistetav. Ometi on veel võimalik edasi minna. Ka õpilased võiksid keskmist hinnet näha. Kummaline päevade jagamine riivab silma. Ei teki ametliku koolikodulehetunnet, pigem klassi või fänniklubi oma. Tasakaal vaba ja konservatiivse vahel on veidi paigast ära.

Väitlusklubi
Kari Kalk Siit rubriigist Privesid ega Überblingeneid ei leia, küll aga tegevust kõikidele aktiivsetele, asjalikele või lihtsalt igavlejatele. Üritan saada teavet erinevate koolis toimivate klubide kohta ja seda ka avalikkuse hüvanguks siin edastada. Mis on TIKi väitlusklubi ja mis seal tehakse ? Väitlust võib lihtsustatult nimetada argumenteeritud vaidluseks ning sellega tegelemegi. Saame kokku, ajame olulistel teemadel tarka juttu ning teeme tähtsa näo pähe. Käime aeg-ajalt turniiridel end teistelegi näitamas ning mõnikord isegi kooli ees esinemas. Miks peaks keegi väitlusklubisse tulema? Esiteks räägime nii tarka juttu, et kuulajagi sellest paremaks saab. Muidugi võib ühtteist külge jääda ka demagoogiliste võtete vallast, mida ise hiljem edukalt kasutada. Elementaarne argumentatsioon mõjub esseedele ja kirjanditele äärmiselt positiivselt ning ei maksa unustada ka seda, kui lahe väitlus juba iseenesest on. Kellel üldse TIKi väitlusklubisse asja on? Kohustuslik kõigile, kel mõistus peas, keel vahe ja suu ei seisa kinni. Otsime huvilisi alates viiendast klassist kuni abiturientideni välja. Läbi tasub astuda ka siis, kui esinemisjulgust napib või sõnu jääb väheks, ka selle vastu leiame abi. Loomulikult ei aja me kedagi ära ka siis, kui lihtsalt tekib huvi selle vastu, mida me räägime. Kuidas saaks osa võtta? Üritame igal nädalal ühe väitluse maha pidada ning seda on kõik huvilised kuulama oodatud. Ajad kipuvad muutuma seoses tunniplaanide ja võimaluste erinevustega. Kõige kindlam viis omale ports väitlust nõutada, on küsida Merle Kaldjärve või minu käest. Kui võtta mõnel suvalisel väitlejal varrukast kinni, on samuti suur tõenäosus teada saada, mil me uhked tõerüütlid taas kogunevad.

Foto: Tallinna Inglise Kolledži koduleht

Enqu sisikond
Kaisa Laever, 12B klass, ajakirjanik Hanna-Maria Männik, 10. klass, ajakirjanik Jaan Utno, 10. klass, fotograaf Karl Hendrik Thomson, 10. klass, ajakirjanik Karl Juhkami, 9B klass, ajakirjanik Ott Vatter, 12A klass, külalisajakirjanik Riina Vainola, 12B klass, ajakirjanik Kari Kalk, 12B klass, ajakirjanik Mari Haamer, 10. klass, ajakirjanik Marie Vellevoog, 12B klass, peatoimetaja abi

Juta Moor, elukool, aktiivne kodanik

Kaija Pook, 10. klass, peatoimetaja

Kaur Lillipuu, 10. klass, ajakirjanik

Kristi Kippasto, 9A klass, ajakirjanik

Siret Schutting, vilistlane

Mihkel Joasoo, 12B klass, küljendaja

2

Slaava arvab...
Kari Kalk Ei aita püssi- ega ussirohi, värske lehenumber on taaskord lugejateni jõudnud. Ega minagi siis saa kaugel olla, keegi peab ju ometi kirjeldama ka seda poolt koolielust, mis tavaliselt tähelepanuta jääb või valesti on. Sageli ei julgeta tähelepanu juhtida nurgas seivatele elevantidele, kuid ignoreerimine pole lahendus. Seega tulen appi mina, sügavalt analüüsides ning näidates suunda rahulikumate vete poole. Esimese olulise muutusena meie koolielus paistab kindlasti silma direktsiooni eesrindlik lahendus kümnendate klasside probleemidele. Suur hulk kiljuvaid varateismelisi on kaugel meeldivast grupist. Kujutage ise ette ausat tööd tegevaid pedagooge, kes oma igapäevast leiba teenides peavad arvestama õpilaste kui inimestega. Taevas hoia, kui tekiks veel klassivaim - mida siis peaks peale hakkama! Taaskord on käes hetk, kus tuleb appi vanaisade tarkusevaramu. Rahulolematud massid tuleb jagada väiksemateks gruppideks, mida on võimalik kontrollida. Edutades üht gruppi teise arvelt tekivad vastuolud seni ühtsena esinenud mässajate leeri, see omakorda võimaldab autoriteetsuse asemel piitsa ja prääniku meetodi kasutamise tunnis. Esimestes faasides näitab plaan juba suurt edu, suurem vastupanu on maha surutud, vaid mingi end väitlejateks nime-tav grupeering teeb suuremat kära. Neil puudub suurem kõlapind ning peale kirjade

kirjutamise võime midagi korda saata. Järgmisel perioodil aset leidev uus rühmade ümbermängimine peaks probleemid lõplikult kaotama. See aga avab tee veelgi suurematele uuendustele järgmisel õppeaastal. Praeguste üheksandike tarbeks omandatud IB süsteem asendatatakse veelgi progressiivsema 1234 süsteemiga. Nimelt saab iga õpilane unikaalse numbrikombinatsiooni., mida kaasõpilased ja pedagoogid hakkavad isiku poole pöördudes kasutama. Sihtasutuse pankrotist ülejäävat vara aga kasutame kambertüüpi lahenduse väljatöötamiseks. Siinkohal on meile eeskujuks Murru ja Patarei instituudid oma põhjapaneva tööga distsiplinaarpedagoogika ja isiksusekujundamise vallas. Lisaks võetakse ette õpilaste hulga oluline vähendamine umbes 4 õpilaseni kambri peale. Iga nädala tagant toimub vahetus vältimaks tutvuste väljakujunemist. Nende progressiivsete meetoditega sammub väärikas Inglise Kolledž rühikalt edasi kõrgemate eksamitulemuste, raudse korra ja ühtse erk-oranži koolivormi suunas.

Ülejäänud leheruumi kasutan juhtkonna tähelepanu tõmbamiseks millelegi nõnda kohutavale nagu õpetatajate päeva ümber käiv triangel. Selle asemel, et tähistada nagu kord ja kohus, üritatakse õpilasi ja õpetajaid eraldavat kuristikku täita. Vanasti tõid lapsed kaevurite päeva puhul poest viina ja kurki niipalju kui kulus. Seda ei juhtunud, et nad oleks ise maa alla läinud, seganud oma jutuga või nõudnud mingeid kummalisi mänge. Kõik olid rõõmsad ja

Iga nädala tagant toimub vahetus vältimaks tutvuste väljakujunemist.

nautisid. Tänapäeval aga on olukord käest ära, ülbed lapsed söandavad isegi pedagoogide kostüüme järgi ahvida. Taolised tegevused poleks varem kõne allagi tulnud. Pole ime, et allakäigutrepp on nõudnud oma esimesed ohvrid solvatud sekretäri ja lõhutud klaasi näol. Õnneks on siingi lahendus olemas. Altpoolt tulnud initsiatiiv sobib kui rusikas silma auku. Olles näinud valitseva olukorra jätkusuutmatust on põhikool asunud ise rünnakule. Keeldudes selle jandi ajal igasgusest koostööst, boikoteerides tunde ja tekitades muud segadust - nõnda murtakse selle jäleduse selgroog. Et tulevikus oleks võimatu sel õpetajate päeval pead tõsta on vaja veelgi laialdasemat koostööd. Algklassid peaksid lõpetama lugupidamise ja heatahtlikuse, põhikool viimase inimlikkuse ja direktsioon sallivuse. Kui see ei peaks töötama, on võitlejatel siiski alles trumpkaart, mida seekord veel välja ei käidud. Nimelt ei jäänud avalikkusele silma mitte ühtegi ebakainet isikut, mõttetut armuavaldust mädanenud ideede vastu. Seega järgmisteks aastateks meelde jätta: vigadest tuleb õppida. Kõik, kes soovivad lõpetada seda traditsiooni, peaksid kindlasti olema oma lemmikmõjuainet tarvitanud, ignoreerima abiturienti, kes on vaid õpetaja hale vari, ja kahtlemata valjusti kuulutama oma plaane seda pühadustrüvetavat päeva üle lasta. Vastasel juhul võib see komme veelgi jätkuda ning mis veel hullem, taaskord saada edukaks tunnistatud. Hoolimata mu pidevast pingutamist järeltulevate põlvede koolitamisel olen jätkuvalt avatud uuele infole. Saatke mulle kiri lehetoimetuse kaudu, tulge ligi või pistke lipik taskusse, mis iganes tundub sobivaim. Kurjuse vastu on võimalik võidelda vaid üheskoos!

Sööklademokraatia ehk “Gümnaasium saab sisse kui võimalik”
Kaur Lillipuu Neil kirevatel aegadel, mil maailmas on hakanud toimuma sündmused, mis on pidanud lääneriike astuma demokraatia kaitseks välja, on TIKi sööklas aga välja kujunenud vaatamata riiklikule propagandale hoopistükis oma režiim. Kui gümnaasiumil on luba sööklasse siseneda kaheteistkümnest, peavad paljud gümnasistid siiski selles reeglis pettuma. Kui võimalik?! Tihtipeale tõuseb kell kaksteist, mil gümnaasium on alustanud pealetungi söökla territooriumile, uksevalvuri käsi kõrgele ja kaugele, märgiks: „Seis!”. „Millega on gümnaasium ära teeninud sellise suhtumise?“ mõeldakse supijärjekorras. Inspektor ei aita samuti kaasa, sest temalt saadakse vaid napp vastus: „Gümnaasium saab sööklasse kui võimalik”. Mis tähendab „kui võimalik“?! Kas majanduslangus on läinud juba nii kaugele, et supi jaotuses on mindud säästurežiimile? Või on hoopis mingi õnnetus juhtunud? Aga toho tillae, asi hoopis teine. Nimelt kell kaksteist peab gümnaasium jääma ootele, sest põhikool (ja üllatuseks veel osa algkooligi) pole suutnud selleks ajaks veel sööklasse siseneda, rääkimata sööklast lahkumisest. Alaku ajakavast kinnipidamine Kuuldes nurinat prolenoortelt, kes austavad kommunistliku lähenemisviisi letile ning headel päevadel suudavad maratonootamise läbida, tuleks valitseval korral siiski kõrvu teritada ja silmad lahti hoida. Nagu ajalugu õpetab, siis näljane pööbel võib kergesti lahkuda lõa otsast ning hakta marodööritsema, millega saab teha alguse pikale revolutsioonile. Kuid massides esineb ka intelligentsi. Marti (10. klass) arvates oleks võrdõiguslik see, kui unustataks Gruusia sündmustega liikvele sattunud GMT (Georgia Maybe Time) aeg ning algaks ajakavast kinnipidamine. Algkool sööks oma vaheajal, põhikool suudaks ennast organiseerida sööklasse enne keskpäevast praami ning kui nad seda ka teha pole suutnud, siis alates kella kaheteistkümnest algaks sissesõidu eesõigus gümnaasiumil. Sellega kaasneks paratamatu viisakusreegel: „Kes tuleb hiljem, läheb rivi lõppu.“ Ükskõik, mis imeline vabandus tal ka väljamõeldud oleks. Puhvetiprobleemid Sööklaga üksi aga lugu ei lõppe. Nimelt need uusrikkad, kel jätkub raha puhvetis einestamiseks, on rahutud. Väiksemate klasside esindajad on jätkuvalt arusaamisel, et kui keegi nende klassist on ees, siis võib kogu hordiga sinna taha liikuda, mistõttu gümnasistid rahulikult toitu manustada ei jõuagi. Samuti kaevatakse nende käitumisoskuste puudumise üle. Kas selleks, et noortest saaksid kodanikud, kelle üle Eestimaa võib uhkust tunda, peaks kooliprogrammi lisama käitumise- ja suhtlemisõpetuse tunnid? Olles juba heitnud pilgu puhvetisse, vaatab sealt vastu veel üks küsimus. Nimelt käivad paljud õpilased vahetundide ajal koolimaja seinte vahelt väljas, ettekäändel, et raha võtta. Seda ikka selleks, et saaks puhvetis burgerit osta. Kas siis poleks koolil mõttekam minna kaasa liberaalsete muudatusega ja tuua puhvetisse kaardiga maksmise süsteem?

Fotod: Kaija Pook

3

Kümnendike uus klassisüsteem
Kaija Pook Septembri esimesel nädalal ajas kõiki segadusse telekast jooksev tunniplaan. Enam ei eksisteerinud klasse 10a ja 10b, vaid selle asemel oli kirjutatud 10/1,2 ja 10/3,4. Mida need numbrid tähendavad? 28. augustil, kui toimus kümnendate klasside õpilaste ja nende vanemate koosolek, saime teada, et siiani tavapäraselt eksisteerinud kahe paralleelklassi süsteem kaob ära. Asemele tehakse üks suur ühine 60-liikmeline klass ning et sellisel suurel klassil on ka kaks uut klassijuhendajat – Katrin Rahi ja Kaia Norberg. Algul tekitas see meis segadust – kus siis kõik tunnid toimuma hakkavad? Saalis? Meil pole ju kuutkümmet õpilast korraga mahutavat klassiruumi? 1. septembril saime teada, et meid on jagatud hoopis nelja gruppi (1, 2, 3 ja 4), mida kasutatake ainult inglise keeles ja arvutiõpetuses. Ülejäänud tundides (matemaatikas, geograafias, keemias jt.) on koos grupid 1,2 ning 3,4. Vaid klassijuhatajatunnid toimuvad koos 60 õpilasega. Seega vormiliselt tekkis ikkagi kaks klassi. Mille järgi klassid (ja omakorda grupid) moodustati, seda me ei tea. Küll aga nägime, et endised 9a ja 9b õpilased, kes TIKis jätkasid, ei olnud enam klassiõed ja –vennad. Endised a ja b klassid olid löödud segamini. Lisaks kõigele eelnevale teatati meile veel, et alates järgmisest perioodist hakatakse gruppide kooslusi vahetama ning mõnedes ainetes jaotatakse meid vastavalt teadmiste tasemele. Juba tehti meile ära tasemetest inglise keeles ning jaotati tulemuste järgi rühmadeks. Ülejäänud ainete tasemerühmad moodustati kevadistel gümnaasiumi sisseastumiskatsetel saadud punktide alusel. Kuid milleks sellised muudatused? Ühel neljapäeva õhtupoolikul kohtusime meie, kümnendikud, ja direktor eesmärgiga omavahel asja veidi arutada. Põhiline oli küsimus oli, et miks anti sellisest uuendusest teada nii hilja? Direktori sõnul oli augusti lõpus teatamine piisav, et õpilased saaksid selle mõttega harjuda ning õpetajad, kes on profid, oma õppetööd organiseerida. Küsisime ka, et miks lõhuti ära senised tugevad klassikooslused? Paljude endiste a-klassi õpilaste väitel avaldasid nad soovi TIKis jätkamiseks just lähtuvalt tugevast ja ühtehoidvast klassikollektiivist, mida nüüd neil enam ei ole. Selle peale vastas direktor, et uued sõprussuhted on ainult head ning et vanade paralleelklasside vaheline koostöö polnud tema hinnangul rahuldav. Koolijuhi hinnangul annab niisugune reform võimaluse kohtuda teistsuguste inimestega, sest muidu oleme harjunud olema ainult endale meelepäraseks kujunenud suhtlusringkonnas. „Elus tulebki õppida

„Elus tulebki õppida teistega koostööd tegema; ka nendega, kes sulle ei pruugi meeldida.“
teistega koostööd tegema, ka nendega, kes sulle ei pruugi meeldida,“ sõnas direktor. „Sõpradega kokkusaamine on koolis käimisel ainult lisamotivaatoriks, kuid kõige tähtsamaks on siiski õppimine. Seejuures pole tähtis, kellega koos seda teha“. Direktor muretses ka meie tuleviku pärast, väites, et ainult TIKis õppinud õpilased pole ülikoolis nii edukad ja nende sisseelamine tudengiellu on läinud vaevalisemalt, kuna neil pole eelnevat kogemust kooli või klassi vahetamisega. See kogemus olevat eeliseks igal aastal lisandunud gümnaasiumiõpilastel. „Laev on hakanud sõitma, kursilt me ei kaldu ning tagasi me ei lähe. Siit alates saab minna vaid edasi.“ Seega on kindel, et sarnased muudatused klassisüsteemides viiakse läbi ka järgnevatel aastatel, kuid samas loodame, et edaspidi jäetakse õpilastele siiski veidi enam võimalusi rääkida kaasa oma tuleviku kujundamisel.

Eesti väitlustiim USAs ehk “Me oleme tegelt veits taunid”
Marie Vellevoog Iga väitleja teab, et üheks suurimaks saavutuseks keskkooli ajal on võimalus pääseda Eesti MM väitlustiimi. Sellele eelnevad mitu kuud kestvad katsed, kus suure hulga soovijate sealt valitakse välja need viis, kes tervet riiki esindama saadetakse. Iga TIKi väitleja teab, et Reaalkoolile alla jääda ei tasu. Eelmisel aastal Lõuna-Koreas hoidis meie kooli au kõrgel vilistlane Herman Kelomees, seekord oli MM-tiimi pääsejaks 10dik Martin Kiik. Tänavune WSDC toimus 5.-19. september Washingtonis, Eesti Tiim koosseisus Martin Kiik (TIK), Viktor Nikonov (Reaalkooli vilistlane), Kaspar Kelder (21.k), Elise Saulus (21.k) ja Sandra Sillaots (Sütevaka); tiimi treeneriks oli Tajo Oja ja kohtunikuks meie kooli vilistlane Karin Palo. Kaheksast voorust saadi kokku kaks võitu, maailmameistriks 2008 tuli Inglismaa. Kõige värvikamalt illustreerib USA-käiku kindlasti tiimi blog: „17 tundi sõitu ja 7 tundi ajavahet võtab suht läbi. Eile õhtul olime kõik natuke zombie’de moodi. Sellegipoolest saime ära käidud vahvas kebabikohas, pärast mida olid kõik võimelised keskmise lohe kombel suust tuld purskama. Tänane linnaekskursioon lastele jäi ära, sest Washingtoni on vallutanud troopiline torm. See tähendab keskmist Eesti ilma - natuke vihma ja kerge tuul - ainult et väljas on 30 kraadi sooja. Aga üle Atlandi sõitvas lennukis on igaühel oma personaalne ekraan, kus on filme ja seriaale umbes kuu aja jagu. Ja lisaks saab omavahel mänge mängida. Kaalume lennukisse elama asumist.“ (Karin Palo) „Eestlased ei ole suhtlejad. Vähe sellest, et me räägime rahvusvahelises seltskonnas omas veidras keeles, me ka ei lähe kellegi juurde vabatahtlikult. Karinil sai suhtlusdoos täis peale viit esimest lauset. Aga kellega sa ikka teed nalju, keegi ei saa aru... Mina, Sandra, Kaspar sõidame liftis oma üheteistkümnendale korrusele. Mugavalt on seal ka kuskil 4 erinevat rahvust, aga meie jutt lihtsalt kostub üle kõigi, pikitud naeruga. Kui keegi maha läks oma valel korrusel siis: “Aga nad ei peagi aru saama, järsku nende kodumaal Argentiinas ei ole numbreid, üks kookos, kaks kookost, kolm... viis on banaan.” Ja nii veel pool minutit, teised mõistmatu näoga meile otsa vaatamas... kuni Argentiina poiss cuttib, “What country are you from?” “Estonia” *awkward silence* ... Eesti, tundke uhkust!“ (Martin) „0:3 Austraalia - Military Intervention. Seni parim väitlus, kõrgeimad spiikrid, kuskil 75 kanti, natukene alla. Chair hindas meie erinevust Suurte Austraallastega ühe punkti vääriliseks... Aga ülirahul olime. Tajo sai ka poole väitluse pealt aru, et tegelikult ei olegi Austraalia tema tiim, vaid ikka meie... ja siis oli deprekas. Viktor: “Me võime ühe hääle vabalt saada. C’mon teeme ära!” Tajo: “EI! Mida sa ajad?”“ (Martin) „Me oleme tegelt veits taunid. Selles mõttes, et üle kahe võidu oleks ikka ju võinud saada. Mis samas pole tegelikult üldse oluline, sest me tegime ära Singapurile. Singapur oli eelmise aasta finalist. Inimesed käisid isegi vetsus Kasparit õnnitlemas selle vägiteo eest.“ (Elise) „Täna oli THE mõttetu tuur, mis seisnes kolmes tunnis bussisõidus Montecello’sse, kus me nägime siis USA “vana” maja - Jeffersoni kodu. Tuurijuht: “See maja on 200 aastat vana”Eurooplased: “Ooo, jaaaa...”Mul on maamaja ka aastast 1906, kas see on teil kultuuriväärtus?” (Martin) „Ja lemmik hiinakoht on meil siin ka. Tädi valab vett klaasi juurde iga kord, kui sa lonksu pealt ära oled võtnud ja fortunecookie’d on targemad kui keskmise riigi president. Näiteks minu oma ütles enne country fair’i: “You will participate in an event with odd customs.” Jipikajeeee! Kaspari oma ütles: “Sul on võime tajuda ja teada Kõrgemat Tõde”. Järgmisel päeval sai ta väitluses võidu ja 76 spiikripunkti 80st võimalikust. The truth is out there.“ (Karin) Rohkem nalja aadressil mm2008eesti.blogspot.com

Isamaa ilu hoieldes.

Fotod: Erakogu

4

Lege Tartu
Siret Schutting Tartu linna kaart minu vannitoa uksel kujutab Ülikooli Peahoonet Eesti lipu lehvides, samas kui Raekoda on selline pisike ja täiesti lipuvaba... Tartu on Ülikoolilinn ning, tsiteerides Marju Lauristini, „Eesti akadeemiline pealinn“. Kõige tähtsam institutsioon on Ülikool, kõige tähtsam võimuorgan Tudeng. Tudengite vabaajategevused Avaaktusel väitis linnapea Kruuse, et „Pirogovi plats on vabaduse sümbol“, kutsudes auditooriumis esile naerupahvakuid ja punastavaid nägusid. Ehk polnudki see aga nii naljakas väide? Soojal septembripärastlõunal istub Tartu kesklinnas tulevane akadeemiline eliit, tarbides vedelat teravilja ning arutledes pikalt „interdistsiplinaarse paradigma“ või „generatsioonidevahelise infoteabevälja” üle. Viibides pidevalt akadeemilises õhkkonnas, jääb paratamatult midagi külge.

Tartu täitub septembri lõpus kostümeeritud rebasehakatistega ning kogu linn elab kaasa. Igal teaduskonnal on omad traditsioonid – Lote (loodustehnoloogia) Must Reps; ajakirjanike ja suhtekorraldajate jalutuskäik Lauristini ja Vihalemma akna alla, et laulda seal Singer Vingeri „Massikommunikatsiooni“... Kindel on see, et kõik teed viivad Zavoodi, kus õhtuti võib asju arutada oma õppejõududegagi. Kirev ühikaelu Mingi hetk peab aga koju ka jõudma, patriootlik tudeng elab ühikas. Päris ühikas. Ma pesitsen pool ajast Pepleris, euroremonditud ühikas Vanemuise taga. Ülejäänud pool ajast olen ma Narva mnt 89, mida loetakse üheks Tartu sümboleist. Narva 89 on olelusvõitluse kõrgem pilotaaž – 200 inimese peale kaks pliiti, mille eest peab tippaegadel võitlema; võidujooks „kes laseb kõige rohkem WC-paberit tuuri“ pärast koristaja käiku (prill-laud peab loomulikult isiklikult olemas olema); viis korrust allpool asuv duširuum kogu maja peale. Narva 89 on parim ühikas Tartus, seal pole mitte asjad, vaid inimesed ning naela seina löömine pole keelatud. Meenub Tuule-Martin teiselt korruselt, kes lõhkus lihtsalt seina maha ning ehitas lae alla lavatsi. Juhtub.

Heade mõtete linn Tartus on hea. Loengutevahelise akadeemilise pooltunni ajal jookseb mööda Vanemuist üles hulk tudengeid Lote ringi (loe: Vanemuise ringauditooriumisse), kus 500 inimest kuulavad koos TÜ Vello Kuldnat (õppejõud, kes loeb sotsioloogia ajalugu ning pistab siia-sinna malbet satiiri, mis siiski ei ületa legendaarset „demokraatia – see on vaid sõnakõlks!“- absoluuti). Ja kui pelmeenidest/kiirnuudlitest/riisist saab kõrini, võtad sõbrad kokku, võitled oma pliidiraua eest ja kõrvetad kokku ühe korraliku õhtusöögi. Viimase taldrikutäie saab politoloog kolm tuba eemalt, kes tegi komandandi ees suitsukatet, kui sa kell kolm öösel külmkappi trepist üles tassida üritasid. Teate küll, heade mõtete linn.

30-tunnised päevad ja elu uues linnas. Kohanemine TIKi eluga
Mari Haamer Sellest aastast on kümnendas klassis (mitte enam klassides) iga päev täis üllatusi. Lisaks sellele, et harjuma peab perioodiõppega, on tulevik õpetajate ja klassikollektiivi suhtes ebakindel, kirjutatakse avaldusi, peetakse koosolekuid, klassijuhendaja (mitte juhataja) tunnis on korraga 60 inimest. Kuidas kohanevad sellega õpilased, kelle jaoks on peale selle veel ka kõik teised asjad ja inimesed uued? Uurisin seda 10. klassi õpilastelt Jaan Kristjanilt (varem õppinud Kalamaja Põhikoolis) ja Kaisalt, kes tuli Jõgeva Gümnaasiumist. Miks sa just siia kooli tulid? JK: See oli minu vanemate poolt seatud ultimaatum, nad ütlesid, et kui siia sisse ei saa, siis lähed USA-sse, aga ma ei tahtnud sinna minna, ma arvan, et siin saan parema keskkoolihariduse. K: Niisama, ma tahtsin Jõgevalt ikkagi ära, sest üks asi tüütab ära 9 aastaga. Ma lihtsalt otsustasin, et kuskile mujale ja kuna siia sisse sain, siis seda parem. Vahel on muutusi vaja ja minu jaoks on see väga positiivne muutus olnud, pole rutiini ja siiamaani on iga päev huvitav. Mis on kõige erinevam TIKi ja eelmise kooli vahel? JK: Siin koolis on väga palju õpilasi ja siin on rangem kord - rohkem on õppida. K: Ei üllatunud väga millestki, olin küll kõigeks valmis, aga on kool nagu kool ikka, mingeid drastilisi erinevusi ei ole. Mis oli eelmises koolis parem, kas igatsed midagi? JK: No muidugi igatsen vanu klassikaaslasi, seal oli nii, et teadsin kõiki õpilasi kogu koolist. Siin on see, et kõik tunnevad mind, aga mina eriti teisi ei tunne, aga see on minu enda süü. K: Võib-olla kõige rohkem seda klassikollektiivi ja neid vanu traditsioone, siin on nii paljud asjad hoopis teistmoodi, kasvõi õpetajate päev, vanas koolis anti sel päeval rebastele ka igasuguseid ülesandeid, näiteks see aasta pidid nad teenijad olema, eelmine aasta laulsid kiidulaulu. Kas kartsid midagi kooli vahetamise juures? JK: Kuna ma keerasin selle käki kokku (jutt kooli communitys Orkutis M.H.) , siis muidugi ma kartsin, arvasin et kõik on ülbed ja üleolevad seepärast, üldse see oli üks suur arusaamatus. Aga see hirm kadus suve jooksul ära. Kartsin ka et ehk ei tule mõne ainega toime ja ega nii hästi ei tulegi, päris kõva tamp on peal õppimisel, aga see lihtsalt nõuab harjumist K: Ikka kartsin, uus koht ja ei tea, mis saama hakkab, aga tegelikult midagi hullu ei ole, hästi lõbus on ja tõesti üle ootuste kihvt. Minu jaoks on ju ka linn uus, kogu elu olen elanud Jõgeval ja nüüd Tallinnas, tuttavate juures.

Foto: Erakogu.

Jaan Kristjan.

Kaisa. Fotod: Kaija Pook

Kes lemmikõpetaja siiani on? JK: Seni on saksa keele õpetaja, Lillemäe. Ta on mõistev õppimise suhtes ja temaga saab rääkida ja üldse tore õpetaja. Kippasto ka, tal on selline kahtlaselt naljakas huumorisoon ja Paavo on muidugi lahe õpetaja. K: Saksa keele algajate rühmal on hästi lahe õpetaja, Burghardt, nagu kõik vist kuulnud on, need valikained, mis ta õpetab oleksin ka kas või juba tema pärast võtnud, tõesti väga tore õpetaja.

Milline mulje on klassi-/koolikaaslastest jäänud? JK: Enamus on sõbralikud, mõned klassid aga tunduvad päris ülbed K: Ei ole mingeid probleeme olnud. Enne siia tulemist kuulsin igasuguseid vastakaid arvamusi. Mõned ütlesid, et TIK - väga lahe, aga teised ütlesid, et appi, vaata mis inimesed seal, aga minu meelest on kõik väga sõbralikud ja sümpaatsed olnud. Kellega on lihtsam sõbraks saada, uute õpilastega või nendega, kes varem juba siin õppisid? JK: Alguses kindlasti uutega, sest nemad on ise ka samas olukorras, aga vanade olijate hulgas on ka juba päris palju sõpru. K: Kogu see süsteem on nii segi löödud, et ma arvan, et praegu on kõigil samamoodi raske. Milline on koolitoit võrreldes eelmise kooliga? JK: Sisuliselt on sama, siin on toit natuke soojem. K: Kusjuures paljud ütlevad, et halvem, aga minu jaoks on parem, kui eelmises koolis. Mida arvad koolivormist? JK: Kui on koolivorm, siis võiks olla mingi kindel riietus, millega peab käima või siis üldse mitte mingit, mitte mingi vahepealne variant nagu praegu on. K: Midagi väga ei arva, sellest on nii vähe räägitud, direktor läks ka kuidagi kauge kaarega sellest mööda. Minul endal pole probleeme olnud, aga olen kuulnud, et teistel küll on. Kas on tulnud ette ajapuudust, et ei saa kooli tõttu kõigega tegeleda, millega tahaksid? JK: Ma ütlen lihtsalt seda, et pärast siia kooli tulemist on suurim soov olnud see, et päevas oleks vähemalt 30 tundi ja see võib päris paljude soov olla. Tahtsin see aasta klaveritundidesse minna, aga praegu pole see ajapuuduse pärast võimalik. Muidu enamasti hetkel õpin, pean harjuma selle tempoga. K: Ei, algul võib-olla oli raskem, õppimist on küll rohkem, aga mitte midagi nii hullu.

5

Naljahambast õpetajad TIK-is - pettumus või meelerõõm?
hoidsime. Isegi kohale tulnud direktsiooni liikmed ei suutnud meie kindlameelsust vangutada ning meil õnnestust pääseda ilma suuremate vigastusteta. Karl Juhkami Karl Hendrik Thomson 8A klassi monotoonne füüsika Sisenedes füüsika klassi, tundsime tavapärase autoriteetse aura koheselt ära, nimelt jätkas füüsika traditsioone ei keegi muu kui Vegmann isiklikult, seekord küll Theodor. Tema kaasõpetajaks oli Jürgen, ning koos vormisid nad ideaalse duo füüsika tunni läbiviimiseks. Tund algas millegi uudsega, nimelt paluti õpilastel püsti tõusta ning öelda: „Tere hommikust, tore õpetaja!“ See andis tunnile palju toredama käigu. Siiski jätkus tund tavapäraste kommete kohaselt, koduse töö vastamisega. Teemaks oli spektrivärvid ning saatuse tahtel pidas monoloogi ei keegi muu, kui õpilane Saar, kes sai voolava ning informatiivse esituse eest hindeks viie. Kuulates ära ka ühe tüdruku arvamuse teemast, jätkati tundi viktoriiniga. Selle käigus õnnestus meil intervjueerida Jürgenit, kes selgitas meile, et füüsika tunni valis ta koos Theodoriga, sest koos on lõbusam ning kes ei tahaks koos silmapaistva õpetaja pojaga tundi juhatada. Järgnevalt saime teada, et ise tunneb ta aine vastu huvi, kuid kui peaks praegu eksamit tegema, siis ei saaks ta sellega tõenäoliselt hakkama. Kaheksanda klassi käitumist iseloomustas ta sõnadega: „Üllatavalt korrektne.“ Õpetatava teema kohta lisas ta, et kaheksandas klassis muidugi oskas ta seda, aga praegu vastaks ta seda hindele „3“. 1A klassi peastarvutamine numbrikaartidega Leides lõpuks ka ühe algklassi sügavalt tundi süvenemas, astusime 1a klassi matemaatikasse, mida juhatas heasüdamlik Laura. Sisenedes palus ta klassil meid tervitada südantsoojendavalt: „Tere poisid!“ Küsides eelnevalt luba, istusime me tagumisse pinki jälgima tunni läbiviimist. Täiesti ilmselgelt on märgata, et Laura aitas väga enesekindlalt õpilastel matemaatiliselt mõelda. Nimelt oli tunni teemaks peastarvutamine, millesse tundusid kõik õpilased väga süvenenud olevat. Leidus ka üksikuid naljamehi, kes pugesid laua alla ja vastasid, et tehte 1+6 vastuseks on 528. Enamus tundi möödus naljatades ning mõningate laste voorimisega klassi ja tualeti vahel. Küsides hiljem küsimusi, tuli ilmsiks, et Laurale meeldis väga 1a klassi õpetada. Võrreldes 6. või 7. klassiga, mainis ta, et 1. klass on palju rahulikum. Loodame, et ka 1.klassile meeldis Laura õpetamismeetod ning täname ka Kevinit (1A), kes jagas lahkelt meiega arvamust, et õpetaja oli väga tore. Üllatava vastusena küsimusele „Kas õpetajate päevi võiks rohkem olla?“ tuli, et tema arvates piisab ka ühest päevast õppeaastas. Aktused, telesaated ja kõned Kell 11.30 leidsime end aulast, kus parajasti käis algklasside aktus. Koosviibimine juhatati sisse toreda lauluga, mida esitas seitsme-liikmeline ansambel koos klaverisaatjaga. Nende laulmine oli kena ning tundus, et ka õpilased olid väga erutunud. Laulule järgnes direktori lühikene kõne ning seejärel alustati mänguga „Targem kui 1B.“ Tänu kindlameelsusele ja tarkadele abilistele õnnestus mõlemal õpetajal – Inge Sarapuul ja Gita Allikul - läbida test edukalt ja võita auhind. Aktus lõpetati järjekordse ilusa lauluga lemmikõpetajast. Pärast söögivahetunni rüselust koridoris (kus üldist heameelt tekitas kõlarist kostunud teadaanne: „Gümnaasiumil on täna sööklarivis eesõigus!“) õnnestus meil jälgida 9.-11. klasside aktust. Alustuseks pidas direktor kõne, milles kirjeldas, kuidas ta tahtis, ent kartis täna kooli tulla.Tal olid edastada “väga“ tähtsad teated. Nimelt tuli ka ilmsiks, et kunagine SMS-laen, mis võeti hetkel asumisele saadetud proua Niinemäe telefonilt, vajab tasumist. Selle võla katteks otsustas direktsioon tegutseda järgnevalt: 1. Ujula bassein täidetakse veega ainult 1/3 ulatuses. 2. See talv tuleb külm, kooli küttesüsteemi kulusid kärbitakse 90% võrra. 3. Renditakse välja kooli ruume Tallinna Politseiprefektuurile kinnipidamisasutuste koormuse vähendamiseks. 4. Lisaraha saadakse Tallinna Linnavalitsuselt projekti tarbeks, mis kujutab endast Tauno Kangro ilmumist vasara ja peitliga kooli ning väärika hoone ümberehitamist monumentehitiseks alustab. Uuendustest meelestatud kõnele järgnes teatraalne mäng „Targem kui 12B.“ Kaupo juhtimisel testisid oma teadmisi õpetaja Anu Parts ja õpetaja Paavo Viilup. Mõlemad teenisid ära publiku suure aplausi, kuid kumb lõpuks võitis? Seda ei tea keegi. Küsimused olid siiski tabavad: „Kuidas ehitati Stonehenge?“ (Tulnukate abiga...) ja „Mis autot tahab endale Piret Simpson?“ (Mercedes SL55 AMG). 12.klassi õpilaste tehtud filmid lähevad iga aastaga paremaks! Tundub ka, et õpilastele meeldivad ikka need ühed ja samad õpetajad, keda on hea järele teha. Aga seda kindlasti mitte paha pärast! Kõikidele huvilistele veelkord teadmiseks – film on oma täies ilus üleval Youtube’is ning leiate selle otsingusõnaga „Abiturientide sügishaltuura 2008.“ Aktuse lõpus tänasid kaheteistkümnendikud kõiki õpetajaid tänukirjadega. Kui aktus läbi sai, kogunesid kõik õpetajad ja abituriendid õpetajate tuppa. Alguses oli üsna kummaline – õpetajad seisid ühel ja abituriendid teisel pool ruumi ja keegi ei osanud suurt midagi öelda. Kui aga tordilõikamiseks läks, hakkasid leerid segunema ja tekkisid ka õpetajate-õpilaste vahelised vestlusringid. Hiljem jätkus õpetajate päev Kuulsaalis bowlingut mängides, kus avastasime, et ega need pedagoogid sellel alal meist ikka üle ei ole. Selle eriskummalise reedega jäid vist rahule küll kõik abituriendid ja õpetajad. Need viimased tulid meile küll korduvalt ütlema, kui tore neil oli. Niisiis arvame, et selle aasta õpetajate päev oli äärmiselt hästi korraldatud, vaimukas ja omapärane. Päris-õpetajad kiitsid kaheteistkümnendike selle eest, et vahetundide ajal valitses reaalselt koridoris vaikus. Ning kogu ajalehe toimetuse poolt avaldame erilist tänu korraldajatele ning soovime edu edaspidiseks.

Lõpuks asendus üks mage ja stressirohke koolipäev millegi lõbusamaga. TIK-is peeti 2008. aasta õpetajate päeva. Nagu ka eelnevate aastate õpetajate päevadel, sai sel aastal nalja nabani. Õpetajate asemikud suutsid muuta päeva väga meelepäraseks ja nauditavaks, isegi aktustelt väljuti naerupahvakate saatel. Päeva algus, kell 8.10 Kooli sisse astudes pani nii mõnigi õpilane tähele, kuidas tavapärase karmi koolivormi kontrolliva õpetaja asemel oli trepimademel seismas kari autoriteetseid, vapustavaid ning kentsakalt riidesolevaid “õpetajaid“. Suure hulga tähelepanu köitis mister Maasik (aka Klemm), kes oli kirkalt riides ning keda saatis tundmatu uus sõber, urunugis (kahjuks ainult krae kujul. Kuid saata päev mööda kontsakingadel, võis sellegipoolest olla tõsiselt suureks katsumuseks). Lisaks märkasime seltskonnas selle aasta „direktorit“ Sveni, keda saatis tema võluv assistent “DIREKTORI OMA“. Nii mõnigi õpilane sai nahutada ebakorrektse riietuse, karvkatte või jalanõude eest. Ja kõik hilinejad said tunda arstitädide hilinemisevastaseid rohtusid. Raadiost kostus „I don’t wanna miss a thing”. 7B klassi kergelt korrapäratu eesti keel Liikudes edasi teise korruse koridori nägime kehalise õpetajat, kelle seljale oli kirjutatud „Sport on p***dele.“ Oodates peaaegu 5 minutit lugupeetud eesti keele õpetajate kohale ilmumist, teavitati sekretäri (ehk ühe oodatud õpetaja) poolt raadiost, alustades meile juba tuttava repliigiga: „Tere hommikust, Inglise Kolledž! Ja 7b, palun olge tasa, ma tulen kohe teie juurde!“ Ei möödunud hetkegi, kui nägime ruumi 206 poole kindlameelselt sammumas kolme abiturienti. Sisenedes anti ka koolilehe reporteritel luba tundi jälgida ja kindlasti vait olla. Tund algas väga hoogsalt, esimeseks proovikiviks jäi karismaatilistele õpetajatele koduse töö kontroll, milleks oli õpilaste poolt mõeldud lühendid. Eredaim näide oli EKPSS, mis pidi oma olemuses väljendama Eriti Kõva Pidu Sauna ja Seksiga, mis tuli meile küll üllatusena, aga rahuldas koduse töö eesmärki. Ülejäänud tunniaeg sisustati õpilaste võõrsõnade kirjutamise testiga, mis poiste moraalile mõjus laastavalt, kuid tüdrukute enesekindlusele positiivselt. Nimelt õnnestus kahel 7. klassi poisil kirjutada valesti järgnevad sõnad: režisöör (resiššöör), renessanss (renezaans) ja Zaporožets (Saparoche). Pärast kahe õpilase sünnipäevalaulu jagati komme, üllatuseks ka meile (aitäh!), jätkati tundi kerge huumoriga, õpilastele jagati hindeid näo, riiete ja kasvu järgi, ning lisaks arvestati sugulassidemete olemasolu TIK-is. Poiste keskmiseks hindeks kujunes 2,8 ja tüdrukutel 4,9999. Lisaks avastati, et üks õpilane kandis võõra kooli kudumit, mis teenis ära õpetajate pahameele ja pälvis hinde „2“. Tunni lõpus pöördus meie poole üks õpetajatest, kes tundis huvi meie siinse eesmärgi vastu. Saades teada, et tegu on koolilehe reporteritega, üritati vägivaldselt konfiskeerida meie märkmeid millest me muidugi kümne küünega, koolilehe auks, kinni

Soengud kontrolli alla!

6

Õpetajaid tänati järgnevalt: Lilian Kippasto - hea tantsuoskuse eest Guido Vegmann - võimsa trummipõrina ja heasüdamliku poja eest Anu Parts - loova lähenemise eest Kaisa-Helena Luht - väljapaistva naeratuse eest Karin Muller - Eesti Teatri käibe jätkuva suurendamise eest Vello Kuldna - tasakaalukuse eest Pilve Traks - kiire edasimineku ja hästi varjatud metali eest Kaia Norberg - ülima kohusetundlikkuse eest Katrin Rahi - vapustavalt ilusa poja eest Kaupo Tiislär - sügavamõtteliste filosoofiliste mõttekäikude eest Toomas Kruusimägi - korraliku kooliskäimise eest Virve Maasik - pilkupüüdvate kostüümide eest Bibi Raid - tõlkes mitte kaduma minemise eest Heldena Taperson - pläkutusennetuse eest Hedvig Evert - aktiivse koolivälise tegevuse eest Kai Aus - väljapaistva riietuse ning teravate ütluste eest Janar Soidla - allesolevate liikmete eest Sirli Kodres - vallatute roosade juuksesalkude eest Tiiu Martma - ilusa poja eest (tänavad kõik kooli tüdrukud ja isegi mõned poised) Marina Bulkina - kõikide vabandamiste ja hommikuvõimlemiste eest Ülle Koduste - niffniffi ja nuffnuffi eest Ilana Faiman - Nuffiku eest Piret Simpson - terve maailma õnne ja rõõmu eest Inge Välja - seltskonnauudiste edastamise eest Kadri Vallikivi - mõnusa pintslitõmbe eest Urve Renel - salatoa korrashoidmise eest Reet Saluste - hooliva suhtumise eest kaasõpetajate füüsilisse vormi Kersti Lepasaar - a, b, c – tunnikate eest Merle Kaldjärv - suurepärase oskuse eest projektori käsitsemisel Ott Mängel - meie kooli tulemise eest Mare Kallas - ingelliku inglise keele eest Margot Peterson - mõmmi unelaulu eest Marina Meleško - vapustavate presentatsioonide eest Olga Bogdanovitš - lumehelbekese eest Annely Eskla - ilusa tütre eest ning mõistliku suhtumise eest ukse taga karjuvatesse tittedesse Katri Plooman – ilusa säärejooksu eest Tiia Johansson - I ja B eest Ivar Porn - kõrgete funktsioonide eest Matthias Burghardt - punktuaalsuse eest Paavo Viilup - lilla kampsuniga pahviks löömise eest Mare Lillemäe - kõige eest

Tsitaate õpetajate päevast: • (Eba)õpetaja Maasik: „Kas mõni õpetaja on sind kunagi koolis ahistanud?“ – „Muhahahaa!“ (Tõstes seeliku äärt puusade kõrgusele) • (Eba)õpetaja Maasik: „Sa oled ikka täielik s***kott! Sa ei suuda isegi kätekõverdusi teha.“ • „Õpetaja Maasik näeb nii hea välja, tema koduloom oli eriti sex!“ • Õpetaja Faiman: „Kuna koolis on enamus naisõpetajad, siis võiks õpetajate päeval meile korraldada make-up koolituse!“ (Tõsiselt rahul oma ettepanekuga) • „Ülejärgmisel aastal korraldame kommunistliku korraga õpetajate päeva!!“ • „See klass oli täielik elajate kari! Üks tüdruk pressis uksest välja, tõugates mind eemale! Karistuseks viisin ta koti poiste WC-sse pissuaari kaunistuseks.“ • DIREKTORI OMA: „Sina, poiss, oma footbag-iga, mis pole isegi Nike oma, istu kohale ja jää vait!“

Fotod: Kaija Pook, Agne Kosk, Jaan Utno

7

Ein Mädchen, das aus Deutschland kommt ehk tüdruk, kes tuleb Saksamaalt
Hanna-Maria Männik I have had the honor of doing my first interview with this year’s newest exchange-student Natalie, who has come all the way from Germany. Seemingly a little bit bashful and modest, in reality Natalie is very open-minded, friendly and has that unique warmth to her, which most people are not blessed with. We encountered no problems whatsoever with finding proper answers to the questions - I was the only troubled one, for I am not yet used to taking notes so fast all the while trying to keep up with my own thoughts. As you might have noticed already, this article will be published in English. Pleasant reading... : ) 1. Why did you decide upon Estonia in particular? How long have you been here? I came in the middle of August, up to this day, I’ve been here for over a little than two months now. I chose Estonia because I’m interested in the language. I think it’s really beautiful. The nature’s fantastic and I wanted to find out more about this country because in other parts of Europe it’s quite unknown. 2. Has some of the language caught up on you? How do you cope? Yes. (Meanwhile introducing herself in Estonian and talking with a minor accent. I’m stunned!) I’ve had no problems with getting around because most of the people speak English. Although this one time at a local bank I did have a minor problem. You see, I asked the bank teller if I could open up an account if I’m underage. She told me that of course I could but as soon as I gave her my ID-card and when she saw the date of birth, she said I can’t because I’m underage! Like... What do you mean?! But otherwise it’s ok. (Laughs) 3. What’s different here? Have you seen anything surprising? Different? Hmm...Well, back in the city where I come from, we don’t have as much traffic in the city centre as you do. Also trams are nowhere to be seen and we don’t have newspapers in another language, so I guess that’s pretty new to me. But what I’m really surprised at is the fact that you have so much homework! Back in Germany, although you might go to high school, the lessons sometimes finish at 1 o’clock. So having to stay here until four o’clock is really tiring. 4. What’s your first impression of your classmates? Have they so-called “accepted” you? My class is exceptionally friendly. They always help me get around, for example if I can’t find any of the classrooms or when a teacher will come up to me and start talking in Estonian, they’d always be there to translate. 5. Do you sometimes get homesick? Yeah... Sometimes. Around the beginning of this month I finally realized I’m not going to see them for quite a while and I’m really going to miss them. Well, it’s not as though I’d cry into my pillow every night and sob things like “oh life’s so hard without them, I’m never going to make through this.”, but I just… Think what they might be up to at the moment. 6. Which city are you from? I come from Lünen. It’s near Köln and Essen in Western-Germany. Have you heard of it? It’s a quaint little town... 7. How long will you be staying? For about a year. I’m an exchange student after all! 8. What did you do during your free time? Your hobbies, I mean. I went horseback-riding. I just love it! I have a couple of friends who have the same hobby, so we all went riding together. Sometimes after school I’d go into town with my friends and hang out and do all sorts of stupid things and be like your ordinaryeveryday teenagers. 9. What’s your first impression of the teachers in our school? They’re like teachers always are. Not too friendly but not too hot under the collar. The fun part is that they know that I’m a new student, but they’re not aware that I don’t speak Estonian. They’re always really surprised and a bit startled when they come up to talk to me and I don’t know what to tell them and how. But then again my English teacher’s really enraptured and helps whenever possible. 10. What do you think is the one thing you will gain from staying here? I hope to learn Estonian! As much as not to stutter and can talk about everyday stuff. I also hope to gain friends! Friends who I can rely upon and keep on corresponding with. One in all, I hope to find friends who are memorable. : ) I am hoping to make another interview with Natalie in spring and ask her how she’s been over the past few months and what she’s been up to. But as spring is one winter away, we wish her the best in realizing her dreams and making things happen. Let’s make her stay amiable and memorable! Ott Vatter

TIK radikas
Küllap olete kõik varahommikul kooli tulles kuulnud mõnda südant soojendavat lembelaulu või tõenäolisemalt jalga tatsuma panevat küttelugu. Need laulud pole pärit Sky Plus top 40st, vaid on hoolikalt välja valitud meie melomaanidest raadiodiskorite poolt. Oleme siin, et muuta Teie hommikune deprekas reede õhtuseks peovaibiks. Raadiotiim tunneb lausa kohustust jagada neid suurepäraseid heliteoseid, mida näitab ka meie suuremeelne ohver – tulla koguni pool tundi enne koolikella helinat kooli! Vanal heal ajal, kui radikas kapist välja tuli, oli meil mikker, millega sai uudiseid edastada, ja kaamera, mille vahendusel kallid kooliõpilased meie tegevustel silma peal said hoida. Kahjuks jäi sageli mõni kodutöö raadiosaate arvel tegemata – sinna kadus ka meie kaamera. Keegi lõhkus sujuvalt ära mikrofoni statiivi, mille peale ka sellest ilma jäime. See muidugi ei tähendanud radika lõppu. Me oleme tagasi aastal 2008 veel jäigema koosseisuga, et tuua Teie päeva killuke positiivsust. Iga päev on raadios üks või mitu erinevat diskorit, et muuta mängitavad muusikastiilid võimalikult varieeruvateks. Esmaspäevad kuuluvad imekaunitele Brigit Annusele (12B) ja Marie Aavale (11A), kellelt võib oodata ravi esmaspäevase masenduse vastu. Alternatiivne positiivsus oleks siinkohal võtmesõnaks. Teisipäeva hommikud on sisustatud anglofiilse aasta läbinud Priit Tohveriga (11A), kust võib kuulda kõike vähegi elektroonilist ja rütmikat. Kolmapäeval kostitavad Teid Kaupo Oja (12B) ja Madis Liik (12B) igati maheda indie ja dubiga. Neljapäeviti võib raadiost kuulda sensuaalseid R’n’B biite Kärt Puistama (12B) ja Rihhard Järvi (12A) vahendusel. Reedeti püüan mina varakult tekitada algava nädalavahetuse meeleolu, pakkudes kõikvõimalikke, vähegi liikuma panevaid palakesi, stiilideks on minimal, tech/electro house, d’n’b, võib kuulda ka vanakooli hitte. TIK radika eesmärk pakkuda kvaliteetset muusikat ning meeleolu kõledatesse kooli koridoridesse. Sügavam eesmärk on loomulikult harida koolipere alternatiiv-muusikastiilide alal. Kõik raadiolased kasutavad mängimiseks professionaalseid DJ programme, et tuua kuulajateni parim miksimise tulemus. “Soovitaks kogu koolil koputada juhtkonna uksele, nõudes paremat helisüsteemi, et realiseerida meie talentide tõelist potentsiaali! Ja ärge kartke Detroiti!” muheles kohalik diskor Priit “Pliit” Tohver. Birgit Annus ja Marie Aava Priit Tohver Kaupo Oja ja Madis Liik Kärt Puistama ja Rihhard Järvi Ott Vatter Alternatiivne Elektrooniline Indie ja dub R’n’B Minimal, tech/electro house, d’n’b

Rõõmsameelne Nataiie loodab vahetusaastast Eestis meeldejäävaid sõpru ja paremat eesti keele oskust. Foto: Erakogu

Ülevaade TIKi radika üldisest suunitlusest.

8

Kristi Kippasto Seekord on võistlustules 8.klassid. Vaadake, mida uut teada saate!
8a enda kohta Gerda Kaur Ülle Liis J. Susanna Silvia Urmas, Anu Oliver Aleksander Andres Beatrice Kaarel Beatrice ja Henri Marian Brain Pingid koridoridesse. Oleme ilusamad, targemad ja osavamad. Läti reis. 8a paralleeli kohta Hanna Mihkel Tiit Kaspar Jaak Joonas Hanna Joonas Alla Mai-Liis Tiit Ade-Birgit Lint Andreas ja Tiit Siig, Johannes Andreas Paris Hilton Einstein Suurim ülelaskja Kõige stiilsem Spordihull Suurim vinguja Muusik Ideedegeneraator Karismaatiline Naistemees Meestenaine Tüüpiline hilineja Kuumim paar Tuleb alati olukordadest puhtalt välja Juuksegeeli parim sõber Mida tahaksite muuta koolis/koolielus? Miks on teie klass parem kui paralleel? Kõige ilusam mälestus koos klassiga. 8b enda kohta Hanna, Eleri Mihkel, Getter Markus, Tiit Andreas, Mari-Liis Jaak Joonas Kaspar, Mariliis Robert, Marie Kalev, Agne Markus, Marilin Kaspar, Karl-Joonas Anita, Ade Maria Kalev ja Marilin Andreas, Getter Karl Joonas, Andreas 8b paralleeli kohta Liis Kaur Aare Urmas Brain Sander Urmas Kaur Aare Gerda Kelly Kaur Aare Marian Marian Silvia ja Oliver Brain

Et koolivormi poleks, et õpetajad oleks sõbralikumad ja koridorides oleks pingid. Meie pole kõik tuupurid. Jossi kiusamine klassiekskursioonil ja pärast käskkirjade saamine.

Mõned 8A tüdrukud...

...ja poisid.

8B liige Agne.

8B enne tunni algust. Fotod: Kaija Pook

Õpetajatest astusid seekord tulle õde Aire, matemaatikaõpetaja Heldena ning inglise keele õpetaja Mare. Kõige paremini teadis seekord küsimustele vastuseid Aire! :)
Küsimused 1.Newton istus õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. Mis avastuse ta seejärel tegi? (avastas raskusjõu/gravitatsiooni) 2.Kuidas saab määrata kalade vanust? (lugeda kokku rõngad kala soomusel) 3.Istub kui isand, tolmab kui tont? (korsten) 4.Kas õige on magistrantuur või magistratuur? (magistratuur) 5.Kus sündis ja suri rahvalaulik Kristjan Jaak Peterson? (Lätis, Riias) 6.Mis aastal asutati Tallinna Inglise Kolledž? (1940) 7.Nimetage võimalikult palju Tallinna kirikuid. 8.Hommikul sünnib, õhtul sureb? (Päike) 9.Mis on muusiku Händel täispikk nimi? (Georg Friedrich Händel) 10.Joonistage paradiis Aire Bornschein Konksuga küsimus jah? Midagi ta ikka avastas.. 0p Heldena Taperson Minu mälu järgi oli see maa külgetõmbejõud.. 1p Mare Kallas Gravitatsiooniseaduse avastas. 1p

Brainwars

Oi.. küll ei tea.. Lahkamisel äkki.. Luude järgi saab, nagu inimestelgi. 0,25p Aeg istub minul kukil.. ei tea. 0p Magistratuur. 1p Äkki suri Riias? 1p Asutati ikka päris ammu.. 1940. 1p Toomkirik, Jaani kirik, Vene kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik, Metodisti kirik, Moslemite koht, Jehhoova… 8p Päike! 1p Joseph van.. ei tea.. mingi Joseph. 0p

Mul oli kodus akvaarium. Kui kala ära suri, oli ta päris vana. 0p Uksematt? 0p Magistratuur. 1p Arvatavasti Tartus.. Lõuna-Eestis. 0p Issand, see on piinlik küsimus, 1960? Või 40ndad? 0,5p Niguliste kirik, Oleviste kirik, Toomkirik, Kaarli kirik, Juudi sünagoog jne.. 5p Päevaliblikas. 0p Võinud ju Bachi või Mozartit küsida, aga miks just Händel? 0p

Ee.. Midagi uimedega.. Uimede suurus ja arv ka vist.. 0p Kas ei ole mitte mingi seen? 0p Magistrantuur. 0p Tartus ei olnud või? 0p Pärast teist maailmasõda. 0p Jaani kirik, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Kaarli kirik, Juudi sünagoog, Metodisti kirik, Vene õigeusu kirik. 7p See on hommik.. ee.. Päike! 1p ee.. Friedrich.. Ludvig ei olnud ju.. 0,5p

Kokku

13,25 punkti

8,5 punkti

10,5 punkti

9

Vahetunnid on kaks tundi pikad, kuid eesti keeles rääkida pole kellegagi
Elyne Aaviksoo, välisreporter Sellel septembril alustas TIKis kooliaastat vaid üks lokkis peaga kaksikutest. Elyne on seadnud sammud Inglismaale ning peatunud Framlinghami nimelises linnas. Koolis käib ta Framlingham College’is, mille ühikates ta ka elab. Järgnevalt kirjutab ta oma muljetest. Puhvetit ei ole Kõik see süsteem siin on teisiti korraldatud. Tunniplaan näeb välja hoopis teistsugune. Kõigepealt on kolm tundi, igaüks kestab 35 minutit ja nende vahel on 5-minutilised pausid, mis on mõeldud ühest klassist teise kulgemiseks. Kui need kolm tundi on läbi, on 25 minutit vahetundi, siis tuleb jälle kolm tundi oma pisikeste pausidega. Seejärel tuleb lõuna, mis kestab olenevalt igaühe individuaalsest tunniplaanist tund aega kuni kaks tundi. Ja pärast lõunat on veel kaks-kolm tundi. Alguses tundus mulle, et siinne süsteem on rahulikum ja rohkem on pause ja, et on lihtsam, aga tegelikkuses on hästi tüütu see, et vahepeal on vabad tunnid. Lihtsalt auk tunniplaanis, mille ajal pole mitte midagi teha, sest see „auk“ kestab 35 minutit. Ja koolis oma puhvetit, kus istuda, ei ole. Veel on siin niii, et kui kaks sama aine tundi on järjest, siis õpetaja teeb vahetunnis tööd edasi. Aga samas, tunni lõpetab siin koolikell. Kui miski on tahvli peal pooleli või õpetaja hakkab andma kodutööd ja äkki kostab meeletu tirin, mis märgib koolitunni lõppu, siis kõik hüppavad kohalt püsti ja kedagi ei huvita enam see, mida õpetaja klassi ees öelda üritab. Kui õpetaja ei jõua enne kodutööd anda, siis seda lihtsalt ei jää. Ette nähtud õhtutunnid õppimiseks Kodutööd muidu ka eriti palju ei jää. See muidugi oleneb, mis aineid keegi võtab, aga üldjuhul keegi raamatutehunnikusse uppuma ei pea ja kodutööd ei tapa. Oma õppimisasjade kordasaamiseks on ette nähtud kaks tundi õhtul, kus kõik peavad olema oma toas ja tegema omi asju. Eeldatavalt selle aja sees peavad kõik õppima, aga see aeg kulub marjaks ära, kui on vaja kellegagi rääkida või on lihtsalt vaja oma küünelakki vahetada või tuba koristada.. Siin on tegelikult kõik asjad kellaaegadega paika seatud. Hommikul ühine äratuskell, hommikusöök, kogunemised, lõunasöök, erinevad (kohustuslikud) tegevused, õhtusöök, kodutöödeaeg, õhtune majja sisenemiskellaaeg. Ja magamaminemiskellaaeg. Hilinemisi ei aktsepteerita. Karistused on karmid Üldse meeldib neile kõiki kõige eest karistada. Kui midagi jääb mõnes aines tegemata, siis peab seda ainet õpetama tund kuni kaks kellelegi väiksemale/ rumalamale. Kui ei ilmu spordiüritusele kohale, siis peab harrastama seda kindlat ala kolm päeva pärast kooli (hoolimata teistest üritustest, mis võivad toimuda samal ajal). Kui hilineda kokkusaamisele, kus tavaliselt kontrollitakse, kas kõik õpilased on olemas, siis peab järgnevad kolm päeva ise neid kokkusaamisi vedama. Ehk siis ise kontrollima, kas kõik on kohal. Põhimõtteliselt on korraldatud sedasi, et keegi ei tahaks hilineda või midagi vahele jätta, aga kui see siiski juhtub, on kümme korda hullem karistus kohe olemas. Meesõpetajaid tunduvalt rohkem Õpetajatest on hästi palju meesõpetajaid. Neid on kindlasti rohkem kui naisõpetajaid, mis tegelikult pole üldse harjumatu. Kuidagi ei sega üldse või pole teistsugune see, et nädalas on kaks korda õpetajaks naine. Kõik õpetajad on hästi sõbralikud. Mitte, et Eestis poleks, aga siin on nad teistviisi toredad. Räägivad pidevalt oma eraelust ja on hoopis teistsuguse suhtumisega sellesse, kui keegi midagi valesti ütleb või valesti teeb. Nad pidevalt julgustavad kõiki: „Küll läheb järgmine kord paremini,“ isegi, kui saadud tulemus on 100 punkti. Ütlevad, et alati saab kõik veel parem olla. See mõjub täitsa positiivselt. Paljud õpilased, kes üllatavad oma tulemustega ennast (ja ka õpetajaid), teevad õpetajatele kingitusi ja kaardikesi, aga samas on ka õpetajad väga suvaliselt lahked. Näiteks tuleb keset tundi klassi mingi muu õpetaja ja pakub kõigile sõõrikuid. Põhjuseks on see, et ta naine tegi liiga suure koguse.. Vahetunnis ei jõua kuhugi Kool pole üldse midagi erilist tegelikult, kuid muu elu on siin teistsugune kui Eestis. Autod on valel pool.. Nojah, see lihtsustab auto alla jäämist. Kuigi ma Eestis ei vaadanud ka vasakule ja paremale enne tee ületamist, siis siin on ootamatu, kui auto äkki valelt poolt tuleb. Inimsed on võlts-sõbralikud. Üldjuhul ei sega, kui koridoris 17 suvalist inimest küsib, et kuidas läheb, aga vahel, kui on halb olla või midagi on valesti, siis on väga tüütu, kui nad kõik küsivad:“Kuidas on?“ ja kedagi tegelikult ei huvita. Selleks, et kurta kellelegi, kuidas kõik allamäge läheb, peab rääkima oma päris sõpradega, mis koolis on päris keeruline, sest kõigil on erinevad tunnid ja erinevad klassiruumid nii, et oma viieminutilise pausi jooksul ei jõua elusees joosta oma sõbra klassi juurde, kurta oma rasket saatust, saada lohutust ja siis tagasi oma klassi lipata. Ja siis ongi terve aja halb ja ebamugav olla, kuni lõpuks saab peale kooli kellegagi rääkida ja tunda, et hakkas parem. Muidugi on inimesed ka päris-sõbralikud. Suvalistel aegadel võtavad ühendust ja tahavad kuhugi minna või midagi teha. Koputavad uksele, et tulla sisse ja niisama-juttu rääkida. Hoolitsevad selle eest, et keegi ei oleks üksi (ja samas tahavad ise kah alati kellegagi koos olla). See vahel häirib, kui on palju tööd teha või on vaja helistada ja rääkida pikalt kellegi teise, kui nendega. Toitutakse „tervislikult“ Toit on siin kõik rasvane. Kuigi koolis on tervisliku toidu poliitika ja iga toidu kõrvale saab võtta salatit ja puuvilja, siis valmis on toidud tehtud ikka õli või võiga. Makaronid, kartulid, lasanjed ja riisiroad, pajaroad ja hautatud juurviljaroad, lihad, kalad… Saia praevad ka igaks toidukorraks ja krõpse pakutakse peaaegu et iga roa kõrvale. Ja leiba pole üldse. Hapukoore asemel süüakse siin laialdaselt majoneesi. See toit siin pole lemmik kellelegi, kes tahab süüa lihtsalt keedetud kartuleid sibula-hapukoorekastme ja heeringaga. Aga neile endale meeldib see väga. Seda on näha ka nende välimusest. Mitte küll sedasi, et iga teine oleks ülekaaluline, aga põhimõtteliselt, nad söövad palju ja teevad sporti kah parasjagu ja on seega tursked sellid. Ja natuke muud ka... Nüüd- briti kutid on kenad. 99% neist näevad väga head välja. On natuke nagu need kutid, keda on näha vanalinna tänavatel (oma geelisoengute poolest), aga nad on viisakamad ja vormis. Ja ei lälla väga palju. Briti tüdrukud on isegi kenad. Seda sessuhtes, et miskipärast öeldakse, et briti naised on koledad. Ma ei ütleks, et nad koledad on, aga Eesti tšikid on ilusamad kohe kindlasti. Blonde on ka Eestis rohkem, siin neid napib. Elu üldiselt on väga sisustatud ja kõik on lõbus ja huvitav, aga mulle väga ei istu. Mul on siin olemas oma head sõbrad ja parimad kaaslased, tegevust on küll ja küll ja rohkemgi veel.. Aga oma eestikeelset keskkonda pole. Hiinlastel on siin palju oma-maalasi, sakslaseid on ka üpris palju, et saavad oma enda keeles rääkida ja tunda, et nad kuuluvad kuhugi rohkem, kui brittide keskele. Mina olen ainus eestlane. Kahjuks selles suhtes, et ma igatsen ikka väga palju tagasi, õnneks jälle seetõttu, et mul pole võimalust suhelda endakeelsete inimestega ja ma pean, tahan või mitte, sulanduma brittide hulka. Seda minu kohta siin naudiks arvatavasti täiel rinnal keegi, kelle elu unistus on Eestist ära saada ja oma vanematest, perest, sõpradest eemal olla ja tutvuda Inglismaa oludega. Mulle oleks piisanud kahest nädalast, aga Inglismaa pole ka mu lemmik sihtkoht. Nonii, ma pean siis lippama, pühapäevane väike pidu teises majas ootab ees. Et lähen naudin siinset elu!

Elyne õpib ja viibib vahetusaastal Framlingham College’is. Foto: Erakogu

10

TIKlaste keele- ja lauluoskus said jälle kinnitust
Tekst ja fotod: Kaija Pook TIKis toimus teist korda võõrkeeltenädala eurovisioon. Esinesid 9.-12. klassid. Lauldi kõikides keeltes, mida meie koolis õpetatakse – eesti, inglise, vene, saksa ja prantsuse keeles. Veetlevad õhtujuhid – Eve-Liis ja Klemm – oskasid väga veenvalt päris-Eurovisiooni õhtujuhte järgi teha. Eks nad olid vist öösel kümneid kordi läbi vaadanud eelnevate Eurovisioonide videosid. Avalöögi andsid gümnaasiumi noorimad. Esitati Madonna hitt „Like a Virgin“. Rebased laekusid lavale peaaegu täies koosseisus, tüdrukud lavaäärtel istumas ning poisid tantsimas. Saalis istuvate inimeste näoilmeid vaadates oli esinejatel raske tõsiseks jääda. Nii saadigi publikult vastutasuks suur aplaus. Järgnes „Vee ja soola saaga“ 9A klassi esituses. See esitus oli kõige mitmekülgsem. Lisaks tavalisele laulule ja liikumisele tõid nad lavale kaasa ka hulga instrumente – kitarrid, flöödid, viiul, torupill ja trummid. Suur aplaus neile selle suure töö eest, arvatavasti teised kollektiivid ei näinud nii palju vaeva! „Gennadi“ – põhikooli lõpetavate beekate poolt välja mõeldud lugu poisist, keda tabanud saatus võib tabada ka sind, sind ja SIND! Poisid olid osavalt räppima õppinud ning tüdrukud olid oma tuntud headuses. Sten ehk Gennadi oli esituse tipp! 11. klass pidi esinema venekeeles, esitusele tuli „Twist i rock’n’roll“. Lugu oli väga hoogne, seda sai lausa kaks korda alustatud. Aakate ja beekate ühine esitus sujus, hoolimata väikesest apsakast, et sõnad veel päris hästi peas polnud. Ja kord oli 12. klassi saksa keele rühmade käes ning „Drei Tage wach“. Üllatusesinejana astus lavale Karl Tõnis, keda meie koolis pole juba kaks aastat nähtud. Teda saatsid jänes, karu ja.. veel keegi. Juba kostüümide pärast teenisid nad suure-suure aplausi ning pälvisid ka publiku lemmiku tiitli! Prantsuse keele rühm ei jäänud alla. Esitust alustas veidi enda välimust muutnud Kaupo. Temaga koos tantsisid ka tüdrukud. Kuid ega meie kooli prantslased pole aeglased inimesed ning pärast minutilist Kaupo-soolot läks tantsuks! Kõik tüdrukud-poisid lavale, tantsuliigutused olid välja mõeldud ja kõik õnnestus! Pälviti žüriilt esimene koht! Eurovisioon ei olnud jälle üks klassijuhataja tunni ajal toimuv„Miks ma pean seal olema, ma tahaks pigem ära minna“ üritus. Kõik nautisid seda ning positiivne õhkkond muutiski ürituse niivõrd õnnestunuks. Loodetavasti Eurovisiooni traditsioon jätkub. :)

Mitmekeelsed õhtujuhid Jürgen ja Eve-Liis.

Kaupo 12B klassist rabas välimusega kõiki.

Õpetaja, keda paljud teist ei tunne

et mõista iga üksiku liikme käitumist, teadma tema arengut, kohta kus ta elab, tema seoseid teiste perekonnaliikmetega ja nii edasi, et ka viimaks osata näha, mis ootab teda tulevikus. Minu arust on see põnev, pluss veel Mari Haamer igasugused protsessid looduses, mis seda kõike mõjutaMarina Meleško ei pruugi igale TIKi õpilasele nii tuttav vad. Õpetaja amet on lihtsalt üks väga mõnus amet - olla olla, kui näiteks õpetajad Kippasto ja Parts, kuid pole juures siirate, avatud noorte inimeste arengule ja anda ka ime – õpetab ta ju meie koolis alles teist aastat ja endast parim nende teadmiste ja ka elutee kujundamisel. mõlemal aastal vaid kahte klassi – kümnendaid. Sellest Miks otsustasite just siia tööle tulla? hoolimata on ta nende klasside õpilastele eriti meelde Kersti Lepasaar kutsus ja kuna minu põhitöökohas, jäänud oma hämmastavalt tugeva hääle ja lugematute kirjastuses, on hetkel peale muude projektide ka käsil Powerpoint esitlustega. Ehk saab ta veidi enam tuttavaks keskkooli õppematerjali uuendamine, siis tundus see järgnevast intervjuust. igati õige otsus. Miks ja kuidas hakkasite just geograafiaõpetajaks? Milline väljaspool kooli olete? Õppisin Tallinna Ülikoolis keskkonnaspetsialistiks ja No ma arvan, et suhteliselt tavaline inimene. Huvideks loodusteaduslike ainete õpetajaks. Geograafia on õpetus ei jää hetkel palju aega, aga käin regulaarselt paar korda Maast kui inimese kodust. Nagu koduski, peab selleks, nädalas ujumas ja jõusaalis, rulluisutan, suvel sõidan

purjelauaga ja lähema aasta jooksul on plaanis A kategooria load ära teha. Nagu enamus minuealisi, leian aega ka vahest tantsimas käia ja sõpradega sauna-, pokkeri-, lauamängu- ja grilliõhtuid korraldada. Kas ja kuidas erineb TIK teistest koolidest, kus õpetanud olete, kas üllatusite millestki? Ma olen õpetanud Tallina Järveotsa Gümnaasiumis. Ei üllatanud milleski, aga erineb ehk selle poolest, et TIK-is on suurem hulk õpilasi motiveeritud õppima ja ka teadmiste pagas on suurem (vähemalt keskkoolis, kus mina tunde annan). Mõni nõuanne õpilastele? Siin ühineks kooli direktoriga, kes Teile esimesel septembril südamele pani, et kooliskäimise aega tuleb kasutada just nüüd ja praegu, just selleks, milleks see mõeldud on - õppimiseks. Kahjuks aega tagasi kerida ei saa ja seepärast soovitan kõigil õppida ....ja loomulikult selle kõrvalt tegeleda sellega, milleks elu antud on ehk elada õnnelikult.

Õpetaja, kes peab ametit mõnusaks. Foto: Kaija Pook

11

HOROSKOOP
Jäär Kõigil jääradel tasuks nüüd silmad lahti hoida, sest ega õnnetus ei hüüa tulles. Võib juhtuda, et mõni õpetaja tabab teid millegi keelatuga tegelemas või koer sööb tähtsa kodutöö ära. Püüa siiski olla positiivselt meelestatud ning oota detsembrit, sest selleks ajaks näitavad planeedid juba seisu paranemist. Ka Mauruse nurgal ei tasuks liiga tihti käia. Sõnn Püüa ka pärast kõmu tekitanud pidu leida aega koolile keskendumiseks, et sa ei peaks taas matemaatika järeltöösse minema. Millegi pärast näed õpetajaid tihti nädalavahetustel...kinos, kontserdil, mõne sõbra kodus peol olles jne. Käitu korralikult ja ära anna neile põhjust su hinnet alla võtta! Kaksikud Halb ilm õues teeb ka sinu tuju halvaks. Et vältida suurema depressiooni teket, kasuta traditsioonilist retsepti: küsi kooliarstilt ravim (söetablett) ning seejärel mine puhvetisse ja loputa see alla kuuma teega (leigem roostevesi). Sel viisil tekkiv soe tunne püsib vähemalt päeva lõpuni ja aitab õpetajate pidevale küsimustetulvale vastu pidada. Vähk Kuigi esimese perioodi viimane nädalavahetus on juba kaugel, on sul siiani kõik eredalt (või siis mitte nii eredalt) meeles ning tol õhtul peolt leitud high school lover keerleb pidevalt su silme ees. See aga mõjub halvasti su hinnetele. Püüa keskenduda ka õppetööle, sest pidevalt järeltöödes viibides, ei jää ju aega uue armastusega kinos käimiseks. Lõvi Soodne planeetide seis laseb sul end hästi tunda. Sa oled kogu aeg positiivne ja keegi ei mõista, mis võiks olla selle põhjuseks. Sina oledki väike päike igas päevas. Kasuta julgelt ära oma energiat, kuni seda veel on, ja proovi olla näiteks esimesel korrusel korrapidaja, et õpetajaid algklassi laste ohjeldamisel aidata. Neitsi Soovid saada aina enam tähelepanu. See on lihtne - mine tee saateid kooliraadios. Kui sa keerad meediaruumi ukse lukku, siis ei pääse keegi sind segama ja saad rahus rääkida, mis pähe tuleb. Hiljem võib muidugi olla pisut keeruline tõestada, et see polnud sina, kes õpetas õpilasi edukalt spikerdama või saatis õpetajaid tumedatesse paikadesse. Kaalud Jõudude tasakaal. See peab paigas olema, sest muidu tekib konflikt. Ja see võib viia juba kohutavate tagajärgedeni - kannataksid nii majanduslikult, poliitiliselt kui kultuuriliselt...tõenäoliselt kannataksid ka sinu hinded. Seega püüa pidada õpetajatega läbirääkimisi, et vältida juba esimesel poolaastal sõja teket. Skorpion Kohtasid oktoobri keskel aset leidnud peol oma elu armastust, aga ei julge temaga rääkida? Praegu on just õige aeg julguse kokkuvõtmiseks. Veenuse asukoht viitab sellele, et sul on lähema kahe nädala jooksul edukas läbimurre armuelus. Kui tegu on alla 14-aastase tüdrukuga, siis võid siiski oma otsust veel kaaluda, et mitte karistatud saada. Ambur Kui keegi üldse teab, mis tähendab õpetajaga hästi läbi saada, siis oled see sina. Sind ei üllata enam, kui sa lihtsalt tunnis olemise eest 5 saad või kui õpetaja su töid läbilugemata hindab. Sa tead, et sa oled ta lemmik ja naudid seda täiel rinnal. Küll aga võib selline positsioon tuua kaasa probleeme suhtlemisel kaasõpilastega. Tühja nendest, hinded on olulisemad! For excellence we strive! Kaljukits Norid pidevalt tüli ja oled pettunud, kui keegi end häirida ei lase. Et oma himu rahuldada jäta koolikaaslased rahule ja mine hoopis õhtul vanalinna tänavatele või Lasnamäe pimedatesse urgastesse. See peaks sihile viima. Pärast saad haiglas kaastundeavaldusi vastu võtta ning seal on ka ohtralt aega õppetööga tegeleda. Veevalaja Lähenev talv on sulle meeltmööda ja oled üsna positiivselt meelestatud. Ootad juba aega, mil saaks suusad ja lumelaua kapist välja võtta ja mäele minna. Vahepeal aga ole eeskujuks väiksematele ja ära trügi puhveti järjekorras. Jah, isegi siis, kui sul on kõht tühi ja pitsastruudel paistab olevat kõige isuäratavam asi maailmas. Kalad Püüa vältida pidavaid käike “hambaarsti juures”, sest nii jääd sa ilma paljudest olulistest teadmistest, mis sind kontrolltöös aitaksid. Ka oleks praegu hea aeg kolida tagumisest pingist esimesse, sest kui sa juba praegu midagi ette ei võta, võib juhtuda, et satud hoopis suvetööle. Veeda nädalavahetused õppides, mitte bowlingut mängides ja sul on veel lootust.

JUTAMOOR
Juta Moor Ma ütlen, kohe rõõm on näha, et ka sellel aastal jätkub kolledžis ikka vilgas õppetöö, kuid ka armastust pole unarusse jäetud. Sügisel on ju nii hea kurameerida – romantilised jalutuskäigud lehesajus ning kui jahe hakkab, annab see suurepärase võimaluse kaissu pugeda, tüdrukutel siis eriti. Ma proovisin ka oma vanamehega seda – tegin seenesousti, panin tuliuue põlle ette ja romantika missugune! Alles eelmisel sügisel kooliteed alustanud Markus (2a) piilub juba salamisi tundide ajal Lii Susannat (2a). Palju kõneainet on andnud ka sellel sügisel meie kooliga liitunud Joonas (3a), kes teeb kõik selleks, et jääda silma Agnesele (3a). Armastus on ilus, kuid proovige vahepeal ka koolitöödele keskenduda, muidu läheb varsti raskeks! 8b. klassi tüdrukute seas lööb aga laineid Robert (12b). Tüdrukud on abituriendist niivõrd vaimustuses, et räägivad temast lausa iga vahetund! Mis te seal omavahel itsitate, minge rääkige Robertiga silmast-silma, palju huvitavam!

Aga ega ainult sügisel pea uusi suhteid looma. Kristofer (11b) ja Helen (9b) käisid juba suvel linna peal jalutamas ja õnneks jätkub soojemat suhtlemist ka kooliaastasse. Tundub, et nooremate poiste saladuse on avastanud Kati (9a), kellele pakuvad huvi klassivennad Tiit ja Andreas (8b). Kaks on küll rohkem kui üks, aga selline sahkerdamine võib hoopis ilmajäämisega lõppeda. Ka suhtlus Richardi (9b) ja Eliine (9a) vahel on elavnenud ning teadjad räägivad, et nemad räägivad küll kõigest muust kui kooliasjadest. Ka Kari (12b) ja Tuuli (12a) on veetnud tunde koolis lobisedes. Noorte armastus on ilus, aga veel ilusam on see, kui koolist lahkumine suhet ei jahenda. Nägin mina ükspäev Germanit ja mõtlesin esimese ehmatusega, et on teine istuma jäänud, sest ta oleks ju kevadel pidanud lõpetama, aga siis sain ikkagi aru, et ta Jaanika (12a) juurde tuli. Selle õppeaasta kõige rohkem räägitud uustulija Jaan aka Püro (10) olevat kogu aeg ninapidi koos klassiõe Mairiga (10), ehkki mõlemal pidi oma neiu või noormees olemas olema. Loodetavasti vahetate omavahel keemia spikreid. Samas on Mairi õde Meeri (8b) Jaani koolikoridoris kallistama kippunud ning õpetajate päeval nähti klassiõde Aliisi (10) poisi süles istumas. Kes palju teeb, see palju jõuab!

Faiman “Venemaa linnades olid kõik surnud, mitte midagi ei toimunud - see oli suur sündmus.” “No seal on suur maal, millel on kujutatud paljas naine, vormid nagu minul.” Lepasaar “Teil puudub kaks asja: konkreetsus ja teadmised.” Evert “Kui sa surema hakkad, siis pead klassist väljuma.” Evert: “Paks?” Andreas: “Gros.” Evert: “Aga naine?” Andreas: “Siis ta on kole.” Kippasto “See pole üldse naljakas, kui ühte siseorganit pole.” (Pärast 1,5h keemiat): “No ärge tehke nägu, nagu ma piinaks teid!” Kirjuta, ära liiguta oma parukat! Ja siis tal on d-orbitaal, sest.. me arvame, et tal on. Viilup “Well, Ahti, epic FAIL.” “He had the biggest beard in the history of British literature.” Vegmann “Kas sa naeratad või teed niisama grimassi?” Eskla “There are these crazy monkeys shouting behind the door.” Saar “When you’re a man and become a woman, this is a revolution.” Meleško “Tüdrukud, teie olite Aafrikast?” Peterson “Kui selle kitarri keelt tõmmata, siis see kõlab kui oleks peaga vastu seina jooksnud.” Simpson “When you are caught by the police for speeding put your tibi voice on! Guys can’t do it, it would sound too gay.” Aus “Pane oma suu kinni ja hinga nina kaudu!” Koduste Õpilane: “Kas need on m ja n?” Koduste: “Jah, kas pole ilus või?!” Lillemäe (Räägib telefoniga): „Okei, ma pean lõpetama, mul on tund.. Noh, räägi!“ Raudsepp “Ja nüüd läheme süstimise juurde!” (jooksutrenn) Kruusimägi “Eesti noor on vastutustundetu, hedonistlik olend.”

ÕPETAJATE ÜTLUSED

ÕPETAJATE SÜNNIPÄEVAD
Oktoober Soidla, Janar Urbel, Liivi Eskla, Anne-Ly November Kaldjärv, Merle Kippasto, Lilian Kruusimägi, Toomas Hansen, Riia Viilup, Paavo Meleško, Marina Renel, Urve Schamardin, Kersti Detsember Roosioja, Kersti Urbla, Uuve-Maarja Koduste, Ülle Suits, Kristi Vallikivi, Kadri Martma, Tiiu Saluste, Reet 06.12. 17.12. 18.12. 18.12. 18.12. 19.12. 22.12. 03.11. 07.11. 08.11. 12.11. 21.11. 23.11. 26.11. 26.11. 22.10 23.10. 28.10.

KUHU MINNA?
22.10. 23.10. 28.10. 6.11. 14.11.–23.11. 21.11. 27.11. 27.11. 4.12.-07.12. Don Quijote Rahvusooper Estonias Noorkuu Live Estonia Kontserdisaalis Simple Plan Rock Cafe’s Dagö Rock Cafe’s Muusikal „Nii on meil moes“ Tallinna Linnahallis Koit Toome Jaak Joala Lauludega Nõmme kultuurikeskuses ooper Rigoletto Estonia Kontserdisaalis Vanad Armastuskirjad ehk Raimond Valgre laule Rahvusooperis Estonia Phantom of the Opera Saku Suurhallis

12