You are on page 1of 3

INTUITIIVSE MTLEMISE KIITUSEKS

21.05.2013 Agu viide Postimehe intervjuule maailmakuulsa aju-uurija Wolf Singeriga http://arvamus.postimees.ee/1239762/print/kaose-piiril-tootav-aju/ rgitas mind lpetama tkk aega pooleli olnud referaati holodnaamika meisterpetaja Dina Krumpani artiklist http://www.holodynamics.ru/note_17.htm kus ta minu meelest sravas stiilis toob esile intuitiivse mtlemise vrtused ja kummutab mdi rangelt loogiliste arutluskikude eelistest intuitsioonile tuginevate otsustega vrreldes. Tsi kll, holodnaamika on meie mttetalgukoolis seni veel ksitlemata ppeaine. Arthur Koestleri hoolonite kontseptsiooni tutvustamist http://www.scribd.com/doc/134477721/AVATUD-HIERARHILISED-SUSTEEMIDHOOLONITE-KONTSEPTSIOON viks vaadata kui holostaatika algkursust. See peaks kergendama talgujate pret veelgi dnaamilisema maailmapildi poole, millest oli meil veidi juttu ka Mrdimetsa talgupeval . W.Singer kirjeldab aju-uuringutes kaua psinud lootuse purunemist, et mistmise
saavutame, kui uurime tajuelunditest prinevaid signaale, mis juavad aju krgemate keskusteni, ning jlgime hoolikalt info liikumist aju tideviivatesse keskustesse, kaardistades ahela neuron neuroni haaval. On selge, et see arusaam on osutunud vraks. Minu meelest rgivad Singer ja Krumpan hest ja samast. Selles veendumiseks olgugi teile siin pakutav referaat Dina Krumpani 2012.a. artiklist Intuitiivse mtlemise iserasused liikumine tpsuse poole: Autor alustab ksimusest mida talle tema pika praktika vltel polevatki esitatud (sic!): Mis on intuitsioon? Enamasti arvatakse, et see on intuitiivselt niivrd ilmselge, et mis siin ikka ksida. Holodnaamika treeninguil pivad inimesed oma intuitiivset mtlemist aktiivselt kasutama alates esialgsest ettevaatlikust kontaktist omaenese intuitsiooniga kuni keeruliste tehnikate veendunud rakendamiseni , mis on les ehitatud loogika ja intuitsiooni peenele vastastoimele. Phiprobleem on alati usalduses. Peamised pingutused seisnevad selles, et ppida usaldama intuitiivseid vastuseid. Sageli vtab see aastaid. Mida me teame sellist, mis paneb inimesi suure ettevaatlikkuse vi lausa hirmuga suhtuma intuitiivsesse mtlemisse? Siit tulenebki vajadus selgitada, mis see intuitiivne mtlemine ikkagi on. Kige levinumad hirmud on seotud ettekujutusega intuitsioonist kui millestki irratsionaalsest, mis rgib vastu kainele mtlemisele, tervele mistusele. Ja mis kokkuvttes on seega mittekasulik. See mt on seotud intuitsiooni vtmeomadusega: intuitsioonist ei ole vimalik aru anda. Intuitiivne jreldus kujuneb vljaspool teadlikku kontrolli. Meile on kttesaadav vaid selle tulemus. Omamata vimalust lbi kontrollida arutluse kiku, me hakkame mtlema, et intuitiivne otsuste vastuvtmise viis ei erine kulli ja kirja viskamisest. Kas see ikka on nii? Kuidas tegelikult kujuneb intuitiivne teadmine?

Vi ksime teisiti: Kas loogiline mtlemine ikka on nii ratsionaalne kui me oleme harjunud arvama? Kui mitut faktorit me oleme vimelised arvestama, kui analsime situatsiooni? Kui me soovime mitte ksnes saada tulemust, vaid ka jlgida oma arutluse kiku, tuleb kiki faktoreid hoida teadliku thelepanu fookuses. Keskmine elementide arv, mida ollakse suutelised korraga hindama , asub piirides seitse pluss-miinus kaks. Vite korraldada enesele lihtsa katse: kui mitme kigu kohta te olete vimelised lbi kaaluma kik sndmuste arengu variandid? Aga meie elu on ju palju mitmekesisem malest! Informatsioon, mida me anname oma loogilise aparaadi

sisendisse kujutab endast vaid pisikest osakest neist sensoorsetest andmetest, millega meil on tegemist. Rehknut on kll tpne, aga kui usaldusvrsed on srased lhteandmed? See, mis teadvuse jaoks vib nida ebaolulisena , vib edaspidi viia liblika efektini: thine mju ssteemile vib viia suurte ja ennustamatute tagajrgedeni kusagil teises kohas ja teisel ajal. Niipea kui me loobume sellest, et tingimata nuda teadvuse ekraanile aruannet protsessi kigust, me kohe saame eelise tdeldava informatsiooni mahtudes. Siit esimene jreldus: intuitiivsele mtlemisele on jukohane suurem hulk lhteandmeid. Jrgnevalt vaatame, kuidas valitakse andmeid loogiliseks analsiks. Millal me tleme enesele: Mul on piisavalt andmeid otsuse vastuvtmiseks? Meie teadlik mtlemine on kitsalt eesmrgiprane. Niipea, kui leiame tee punktist A punkti B, oleme valmis peatuma. Meie arutlus kib umbes nii: Kui ma teen X, siis jrgneb Y, Y viib Z-ni, aga Z ongi see, mis annab vajaliku tulemuse. Suureprane! Ma tean, kuidas saavutada soovitut! Intuitiivne mtlemine haarab samu loogilisi operatsioone, aga jtkab liikumist edasi: Hmm, aga kui tuleb liig palju Z-i, siis X ei vii enam Y-ni Paistab, et tuleb otsida mingi teine viis .Nide: Ma olen magamata, kuid tahan olla virge. Joon energiajooki ja saan virgeks Siis ma ei taha magada ja lhen hilja voodi . Siis olen homme veelgi unisem. Tsi kll, intuitiivne mtlemine ei demonstreeri kogu ahelikku. Pigem selliselt: Veider, et olen kll unine, aga ometi ei taha energiajoogiga ennast virgeks ajada. See pole loogiline, kuid see jook on kuidagi vastik. Siit teine jreldus: Suurem haaratava info maht pole mitte ksnes vhemrgatavate mjufaktorite arvessevtmine, vaid ka terviklik, ssteemne maailmataju. Veel ks aspekt, kus meie ratsionaalse mtlemise valikulisus mngib meile karuteene . Teadvusele on kige mugavam tegelda hetaolise , homogeense informatsiooniga , mis on piiritletud eesmrgi kontekstiga. Nagu algkoolis petati: ra liida unu apelsinidele! Philine thelepanu fookus on vaadeldavatel kategooriatel: Millega meil on tegemist? Intuitiivne mtlemine on suuremal mral fokuseeritud vastastikustele seostele: Millised on vastastikused suhted? See vimaldab ra tunda mustreid ja vlja selgitada seadusprasusi , mis sobivad erinevate ssteemide korral, ra kasutada teiste teadmisvaldkondade saavutusi ja kogemusi.

Siit kolmas jreldus : Intuitiivsel mtlemisel on vimas loominguline potentsiaal ja vime genereerida ideid, mis ennetavad konkreetse teadmisvaldkonna ldist arengutaset. Me teame nd, et intuitiivne mtlemine on ratsionaalne, koloogiline ja kreatiivne. Kuid kas oleme kindlustatud vigade eest? Kahjuks mitte. Kuid ekslike intuitiivsete jrelduste korral pole viga selles, et neis on vhe loogikat, vaid selles, milline materjal veti nende tegemisel aluseks. Kui me oleme keskendunud takistustele ja keerukustele, oleme svinud hinnangute silmustesse, rahutusse ja revusse , siis meie intuitsioon arvestab kike seda kui otsuse vastuvtmise materjali. Ja me saame seda, mida tellisime. Selleks et efektiivselt kasutada intuitiivset mtlemist, on vajalik eriline hlestus , mis kindlustaks kahte olulist momenti: rahulik, hinnanguvaba seisund ja kestev thelepanu fookuse hoidmine soovitaval tulemusel. Nende tingimuste titmisel vib olla kindel, et saate hmmastava tpsuse ja usaldusvrsusega triista.