You are on page 1of 241

KESKKONNATEABE

KESKUS

AASTARAAMAT

METS 2010
YEARBOOK FOREST 2010

TARTU 2012

SISUKORD
1.
1.1
1.1.1
1.1.1.1
1.1.2
1.1.2.1
1.2
1.2.1
1.2.2
1.2.2.1
1.2.3
1.2.4
1.2.5
1.2.5.1
1.3
1.3.1
1.3.2
1.3.2.1
1.3.3
1.3.3.1
1.4
1.4.1
1.4.1.1
1.4.1.2
1.4.2
1.4.2.1
1.4.2.2
1.5
1.5.1
1.5.1.1
1.5.1.2
1.5.2
1.5.2.1
1.5.2.2
1.6
1.6.1
1.6.1.1
1.6.1.2
1.6.2
1.6.2.1
1.6.2.2
1.7
1.7.1
1.7.1.1
1.7.2
1.7.2.1
1.8
1.8.1
1.8.1.1
1.8.2
1.8.2.1
1.9
1.9.1
1.10
1.10.1
1.11
1.11.1
1.11.1.1
1.11.2
1.11.2.1
1.12
1.12.1
1.12.1.1
1.12.2

Metsavarud E. Prt, V. Adermann, M. Merenkk, S. Mitt


levaade Eesti metsavarudest ........................................................................................................ 1
Eesti ldpindala jaotus maakategooriate jrgi ............................................................................. 3
Eesti pindala jagunemine maakategooriate jrgi (joonis) ......................................................... 3
Maakondade metsamaa pindala ja tagavara ................................................................................. 4
Maakondade metsasus (joonis) ...................................................................................................... 4
Metsamaad iseloomustavad nitajad ............................................................................................. 5
Metsamaa pindala ja tagavara enamuspuuliigiti omandikategooriate jrgi ............................. 5
Puuliikide tagavara metsamaal ...................................................................................................... 6
Metsamaa tagavara jagunemine puuliigiti (joonis) ..................................................................... 6
Metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi jrgi .................................... 7
Metsamaa ldistatud metsatpoloogiline jagunemine ................................................................ 8
Metsamaa tpoloogiline jagunemine (kasvukohatbid) ........................................................... 9
Metsamaa tpoloogiline jagunemine (kasvukohatbid) (joonis) ............................................ 9
Puistute takseernitajad ................................................................................................................ 1 0
Puistute takseernitajad enamuspuuliigiti omandikategooria jrgi ........................................ 1 0
Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi jrgi (10 a vanuseklassid) ............... 1 1
Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi jrgi (joonis) .................................... 1 2
Puistute jagunemine boniteediklassidesse enamuspuuliigi jrgi ............................................... 1 3
Mnnikute, kuusikute ja kaasikute jagunemine boniteediklassidesse (joonis) ...................... 1 3
Metsamaa pindala .......................................................................................................................... 1 4
Metsamaa pindala muutumine 19422010 ............................................................................... 1 4
Metsamaa pindala muutumine (joonis) ...................................................................................... 1 4
Puuliikide osakaalu muutumine (joonis) ..................................................................................... 1 4
Metsamaa pindala jagunemine maakonniti valitseva puuliigi jrgi ........................................ 1 5
Metsamaa pindala jagunemine riigimetsas (joonis) .................................................................. 1 6
Metsamaa pindala jagunemine erametsas (joonis) ................................................................... 1 6
Puistute pindala .............................................................................................................................. 1 7
Puistute pindala muutumine 19582010 ................................................................................... 1 7
Puistute pindala muutumine (joonis) .......................................................................................... 1 7
Puuliikide osakaalu muutumine (joonis) ..................................................................................... 1 7
Puistute pindala jagunemine maakonniti valitseva puuliigi jrgi ........................................... 1 8
Puistute pindala jagunemine riigimetsas (joonis) ...................................................................... 1 9
Puistute pindala jagunemine erametsas (joonis) ....................................................................... 1 9
Metsa tagavara ............................................................................................................................... 2 0
Metsade tagavara muutumine 19422010 ................................................................................. 2 0
Tagavara muutumine (joonis) ...................................................................................................... 2 0
Puuliikide osakaalu muutumine (joonis) ..................................................................................... 2 0
Metsa tagavara jagunemine maakonniti valitseva puuliigi jrgi ............................................. 2 1
Metsa tagavara jagunemine riigimetsas (joonis) ....................................................................... 2 2
Metsa tagavara jagunemine erametsas (joonis) ........................................................................ 2 2
Keskmine hektaritagavara ........................................................................................................... 2 3
Puistute keskmise hektaritagavara muutumine 19582010 ................................................... 2 3
Puistute keskmise hektaritagavara muutumine (joonis) .......................................................... 2 3
Puistute keskmine hektaritagavara maakonniti valitseva puuliigi jrgi ................................ 2 4
Puistute keskmine hektaritagavara (joonis) .............................................................................. 2 4
Puistute keskmine vanus ............................................................................................................... 2 5
Puistute keskmine vanus aastail 19582010 ............................................................................ 2 5
Puistute keskmise vanuse muutumine (joonis) ......................................................................... 2 5
Puistute keskmine vanus maakonniti valitseva puuliigi jrgi ................................................. 2 6
Puistute keskmine vanus (joonis) ................................................................................................ 2 6
Puistute keskmine boniteet maakonniti valitseva puuliigi jrgi ............................................. 2 7
Puistute keskmine boniteet (joonis) ........................................................................................... 2 7
Puistute 1 ha juurdekasv maakonniti valitseva puuliigi jrgi .................................................. 2 8
Puistute 1 hektari aastane juurdekasv (joonis) ......................................................................... 2 8
Mnnikute pindala jagunemine .................................................................................................... 2 9
Mnnikute vanuselise jagunemise muutumine ........................................................................... 2 9
Mnnikute vanuselise jagunemise muutumine (joonis) ............................................................ 2 9
Mnnikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti vanuse jrgi ..................................... 3 0
Mnnikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi (joonis) ............................................ 3 0
Kuusikute pindala jagunemine ...................................................................................................... 3 1
Kuusikute vanuselise jagunemise muutumine ............................................................................. 3 1
Kuusikute vanuselise jagunemise muutumine (joonis) .............................................................. 3 1
Kuusikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti vanuse jrgi ....................................... 3 2

1.12.2.1
1.13
1.13.1
1.13.1.1
1.13.2
1.13.2.1
1.14
1.14.1
1.14.1.1
1.14.2
1.14.2.1
1.15
1.15.1
1.16
1.16.1
1.16.2
1.16.3

Kuusikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi (joonis) .............................................. 3 2


Kaasikute pindala jagunemine ...................................................................................................... 3 3
Kaasikute vanuselise jagunemise muutumine ............................................................................. 3 3
Kaasikute vanuselise jagunemise muutumine (joonis) .............................................................. 3 3
Kaasikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti vanuse jrgi ....................................... 3 4
Kaasikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi (joonis) .............................................. 3 4
Haavikute pindala jagunemine ..................................................................................................... 3 5
Haavikute vanuselise jagunemise muutumine ............................................................................ 3 5
Haavikute vanuselise jagunemise muutumine (joonis) ............................................................. 3 5
Haavikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti vanuse jrgi ....................................... 3 6
Haavikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi (joonis) ............................................. 3 6
Hall-lepikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti vanuse jrgi .................................. 3 7
Hall-lepikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi (joonis) ........................................ 3 7
Metsaregister .................................................................................................................................. 3 8
Metsaregistrisse kantud eraldised maakonniti ........................................................................... 3 9
Metsaregistrisse kantud metsamaa eraldiste ja katastriksuste jagunemine
omandivormi jrgi ......................................................................................................................... 3 9
Metsaregistrisse kantud metsamaa pindala ja metsamaaga kinnistute arv ............................ 4 0

2.3.4
2.3.5

Metsaomand M. Valgepea, L. Maamets


Metsaomandi jagunemine ............................................................................................................. 4 1
Metsamaa jaotus omandivormiti (joonis) .................................................................................. 4 2
Metsamaa jaotus omandivormiti aastail 20052010 ............................................................... 4 2
Erametsaomandi struktuur ........................................................................................................... 4 3
Erametsaomanike arvu ja erametsamaa pindala jaotus omaniku tbi ja metsaomandi
suuruse jrgi ..................................................................................................................................... 4 5
Metsaomandi jaotus omaniku soo jrgi (Eesti isikukoodiga fsilisest isikust
metsaomanikud) ............................................................................................................................. 4 6
Fsilisest isikust erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus omanike vanuse ja
metsaomandi suuruse jrgi ............................................................................................................ 4 7
Fsilisest isikust erametsaomanike arv ja pindala metsaomandi suuruse ja elukoha jrgi
(rahvastikuregistris registreeritud elukohaga metsaomanikud) ............................................... 4 8
Vljaspool Eestit elukohta omavate fsilisest isikust erametsaomanike arv ja pindala
metsaomandi suuruse ja elukoha jrgi (rahvastikuregistris registreeritud elukohaga
metsaomanikud) ............................................................................................................................. 4 9
Metsamaa pindala ja metsaomanike arvu jaotus omaniku soo ja vanuse jrgi (Eesti
isikukoodiga fsilisest isikust metsaomanikud) ....................................................................... 5 0
Metsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja elukoha
asustustbi jrgi (rahvastikuregistri andmete alusel) ............................................................... 5 1
Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja omanikule
kuuluvate metsaga katastriksuste arvu jrgi ............................................................................ 5 2
Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja omanikule
kuuluvate metsaga kinnistute arvu jrgi ..................................................................................... 5 3
Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja eri
omavalitsustes paiknemise jrgi .................................................................................................. 5 4
Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja eri
maakondades paiknemise jrgi .................................................................................................... 5 5
Tehingud metsaga .......................................................................................................................... 5 6
Mdud metsamaa pindala aastatel 20012010 (joonis) ........................................................ 5 6
Mdud metsamaa pindala maakondades 2010. aastal ............................................................. 5 6
Metsamaa keskmise mgihinna vrdlus riigioksjonitel mdud metsamaa keskmise
hinnaga maakonniti 2010. aastal ................................................................................................ 5 7
Metsamaa mgihinnad aastail 19962010 (joonis) ............................................................... 5 8
Metsamaa turu rahaline maht aastatel 20012010 (joonis) ................................................... 5 8

3.
3.1
3.1.1
3.2
3.3
3.3.1
3.3.1.1
3.3.2
3.3.2.1
3.3.3

Raied M. Merenkk, V. Adermann, M. Raudsaar


levaade 2010. aasta raietest ...................................................................................................... 5 9
Raiete intensiivsus aastail 19952010 (m 3/ha/a) ...................................................................... 6 1
Raieandmete pritolu .................................................................................................................... 6 2
Raied aastail 19932010 raieliigiti maakondades ..................................................................... 6 3
Raiete pindala raieliigiti aastail 19932010 ja maakonniti aastal 2010 (ha) ...................... 6 3
Raiete pindala raieliigiti aastail 19932010 (joonis) ............................................................... 6 3
Raiemaht raieliigiti aastail 19932010 ja maakonniti aastal 2010 (m3) .............................. 6 4
Raiemaht raieliigiti aastail 19932010 (joonis) ....................................................................... 6 4
Keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19932010 (m 3/ha) .............................................. 6 5

2.
2.1
2.1.1
2.1.2
2.2
2.2.1
2.2.2
2.2.3
2.2.4
2.2.5

2.2.6
2.2.7
2.2.8
2.2.9
2.2.10
2.2.11
2.3
2.3.1
2.3.2
2.3.3

II

3.3.3.1
3.3.3.2
3.3.3.3
3.3.4
3.3.4.1
3.3.5
3.3.5.1
3.3.6
3.3.6.1
3.3.7
3.3.7.1
3.3.8
3.3.8.1
3.3.9
3.3.9.1
3.4
3.4.1
3.4.2
3.4.3
3.4.4
3.4.5
3.5.1
3.5.2
3.5.2.1
3.5.2.2
3.5.3
3.5.4
3.5.4.1
3.5.5
3.5.6
4.
4.1
4.2
4.2.1
4.2.2
4.2.3
4.2.3.1
4.2.4
4.2.4.1
4.2.4.2
4.3
4.3.1
4.3.2
4.3.3
4.4
4.4.1
4.4.2
4.5
4.6
4.6.1
4.6.2
5.
5.1
5.2

Keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19932010 (m3/ha) (joonis) ............................... 6 6


Riigimetsamaa keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19952010 (m3/ha) (joonis) ..... 6 6
Erametsamaa keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19952010 (m3/ha) (joonis) ....... 6 6
Raiete pindala raieliigiti riigimetsamaal aastail 19952010 ja maakonniti
aastal 2010 (ha) ............................................................................................................................. 6 7
Raiete pindala raieliigiti riigimetsamaal aastail 19952010 (joonis) .................................... 6 7
Raiemaht raieliigiti riigimetsamaal aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (m3 ) ... 6 8
Raiemaht raieliigiti riigimetsamaal aastail 19952010 (joonis) ............................................ 6 8
Raiete pindala raieliigiti erametsamaal aastail 19952010 ja maakonniti
aastal 2010 (ha) ............................................................................................................................. 6 9
Raiete pindala raieliigiti erametsamaal aastail 19952010 (joonis) ..................................... 6 9
Raiemaht raieliigiti erametsamaal aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (m3) .... 7 0
Raiemaht raieliigiti erametsamaal aastail 19952010 (joonis) .............................................. 7 0
Raiete pindala raieliigiti muudel maadel aastail 19952010 ja maakonniti
aastal 2010 (ha) ............................................................................................................................. 7 1
Raiete pindala raieliigiti muudel maadel aastail 19952010 (joonis) .................................... 7 1
Raiemaht raieliigiti muudel maadel aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (m3) ... 7 2
Raiemaht raieliigiti muudel maadel aastail 19952010 (joonis) ............................................ 7 2
Raiete mahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010 .................................. 7 3
Raiemahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010 (joonis) ........................ 7 3
Uuendusraie mahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010 (joonis) ......... 7 3
Hooldusraiete mahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010 (joonis) ...... 7 3
Raieliikide osakaal raiete pindalast ja mahust omandivormiti 2010. aastal (joonis) .......... 7 4
Eri omandivormides tehtud raiete osakaal raiete kogupindalast ja -mahust raieliigiti
aastal 2010 (joonis) ...................................................................................................................... 7 4
Raied raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel aastail 19992009 ................... 7 5
Raied raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel aastal 2009 ................................ 7 6
Raiemaht raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel aastail 19992009
(joonis) ............................................................................................................................................ 7 7
Raiete pindala raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel aastail 19992009
(joonis) ............................................................................................................................................ 7 7
Lage- ja harvendusraied ning raied kokku aastail 19992009 raiedokumentide ja
SMI jrgi .......................................................................................................................................... 7 8
Puuliikide kasvav ja raiutud tagavara metsamaal 2009. aastal ............................................... 7 9
Puuliikide osakaal tagavarast ja raiemahust 2009. aastal (joonis) ......................................... 7 9
Raiemaht sortimentides aastail 20022009 .............................................................................. 8 0
Keskmine aastane raiemaht sortimentides puuliigiti aastail 20022009 .............................. 8 0
Metsauuendamine E. Tetlov, M. Merenkk
levaade metsauuendustdest 2010. aastal ............................................................................. 8 1
Metsauuendustd ......................................................................................................................... 8 2
Metsauuendamine 2010. aastal maakonniti ja omandivormi jrgi ........................................ 8 2
Metsauuendamine aastail 19912010 (ha) ................................................................................ 8 3
Metsauuendustd omandikategooriate jrgi aastail 19992010 (ha) .................................. 8 4
Metsauuendamistd riigi- ja erametsas aastail 19992010 (joonis) .................................... 8 4
Metsauuendustd puuliikide likes ............................................................................................ 8 5
Metsaistutus riigi- ja erametsas puuliikide likes pinna jrgi 2010. aastal (joonis) ............ 8 5
Metsaistutus riigimetsas puuliikide likes taimede arvu jrgi 2010. aastal (joonis) ............ 8 5
Metsaseemnete varumine ............................................................................................................. 8 6
Seemnevarumine maakonniti aastail 20082010 (kg) ............................................................ 8 6
Seemnete kasutamine taimlaklvideks maakonniti aastail 20082010 (kg) ....................... 8 7
Seemlate toodang aastail 19792010 (kg) ................................................................................ 8 8
Istutusmaterjali kasvatamine ....................................................................................................... 8 9
Metsataimlate arv ja pindala aastail 20072010 ..................................................................... 8 9
Metsakultiveerimismaterjali kasvatamine aastail 19982010 ja maakonniti
aastal 2010 ..................................................................................................................................... 9 0
Metsa kultiveerimismaterjali vliskaubandus aastal 2010 ....................................................... 9 1
Lageraiealade inventuur ................................................................................................................ 9 2
2002. aastal raiutud lageraiealade uuenemine 2010. aastal erametsades (joonis) ................ 9 3
2002. aastal raiutud lageraiealade uuenemine 2010. aastal riigimetsas (joonis) .................. 9 3
Metsade tervislik seisund E. Asi, H. unap
Metsade seisundist 2010. aastal ................................................................................................... 9 4
Halva tervisliku seisundi tttu lageraiesse hinnatud puistud aastail 19992010 ja
maakonniti aastal 2010 ................................................................................................................ 9 6

III

5.3
5.4
5.5
5.6
5.6.1
5.7
5.7.1
5.8
5.9
5.10

Halva tervisliku seisundi tttu lageraiesse hinnatud puistute pindala aastail 19902010
(joonis) ............................................................................................................................................ 9 7
Arvele vetud kahjustatud metsaalade jaotus kahjustaja jrgi aastatel 19982010 ja
maakonniti aastal 2010 (ha) ....................................................................................................... 9 8
Enamkahjustatud metsaosade pindala riigimetsas aasta lpul aastail 19922010
(ulukikahjustusteta) ....................................................................................................................... 9 9
Hariliku mnni okkakadu aastail 19882010 ......................................................................... 100
Hariliku mnni okkakadu metsaseire proovipunktides aastail 19882010 (joonis) ......... 100
Hariliku kuuse okkakadu aastail 19882010 ........................................................................... 101
Hariliku kuuse okkakadu metsaseire proovipunktides aastail 19882010 (joonis) .......... 101
Mnni vaatluspuude arvu jagunemine okaste vanusklassi alusel metsaseire
vaatluspunktides aastail 19892010 (joonis) ......................................................................... 102
Saastekoormused metsaseire II astme proovitkkidel aastail 19972010 ......................... 103
Toiteelementide sisaldus okastes metsaseire II astme proovitkkidel aastail 1995,
1997, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2009 .......................................................................... 106

6.
6.1
6.2
6.2.1
6.2.2
6.2.2.1
6.2.3
6.2.3.1
6.3.
6.3.1
6.3.2
6.4
6.4.1

Metsatulekahjud V. Ktt
Metsatulekahjud 2010. aastal ................................................................................................... 107
Metsatulekahjud maakonniti ..................................................................................................... 108
Metsatulekahjude arv maakonniti aastatel 19982010 ........................................................ 108
Metsatulekahjude pindala maakonniti 2010. aastal ............................................................... 109
Metsatulekahjude arv ja pindala maakonniti 2010. aastal (joonis) ..................................... 109
Metsatulekahjud aastail 19212010 ......................................................................................... 110
Metsatulekahjude arv ja pindala aastail 19212010 .............................................................. 111
Metsatulekahjude phjused ........................................................................................................ 111
Metsatulekahjude phjused aastatel 19992010 .................................................................... 112
Metsatulekahjude phjused maakonniti aastal 2010 .............................................................. 113
Tulekaitseline jrelevalve metsas ............................................................................................. 114
Metsa tulekaitse aastail 19992010 ......................................................................................... 114

7.
7.1
7.1.1
7.2
7.2.1
7.3
7.3.1
7.4
7.5

Metsaigusnormide eiramine V. Ktt


Metsarikkumised 2010. aastal ................................................................................................... 115
Metsaigusnormide rikkumised 2010. aastal maakonniti ja kokku aastail 20002010 .. 116
Ebaseaduslik metsaraie ................................................................................................................ 117
Ebaseaduslikud raied aastatel 20012010 ................................................................................ 118
Muud metsarikkumised ................................................................................................................ 119
Muud metsarikkumised 2010. aastal maakonniti ja kokku aastail 20042010 ................. 119
Karistamised ................................................................................................................................. 120
Keskkonnakahju .......................................................................................................................... 120

8.
8.1
8.1.1
8.2
8.2.1
8.2.2

8.3
8.3.1
8.4
8.4.1
8.5
8.5.1

Jahindus J. Tnisson, R. Veeroja, P. Mnnil


Jahimaa pindala ja jahimeeste arv 2010. aastal ...................................................................... 122
Jahipiirkondade pindala ja jahimeeste arv aastail 20042010 ............................................. 122
Jahiulukite arvukuse muutused ja kttimine ............................................................................ 123
Kttimine maakonniti kokku ja 1000 ha jahimaa kohta aastal 2010 ................................ 125
Jahimeeste poolt loendatavate ulukite tenoline arvukus ja kttimine
aastail 19852010 ....................................................................................................................... 126
Pdra kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta) (joonis) ................. 127
Metskitse kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta) (joonis) .......... 127
Metssea kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta) (joonis) ............. 128
Kopra kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta) (joonis) ................. 128
Teiste ulukite kttimine aastail 19852010 ........................................................................... 129
Ktitud vike- ja suurulukite arv 1000 ha jahimaa kohta aastail 20042010 ................... 130
Ulukite suhteline asustustihedus (jljeindeks loendustransektiga ristuvate jljeradade
arv 1 km kohta) ja jljeradade esinemine psivatel loendustransektidel (%)
aastatel 20062011 .................................................................................................................... 131
Pdra arvukus ja kttimine ........................................................................................................ 132
Pdra arvukus ja kttimine aastail 19602011 ...................................................................... 133
Pder, kuusikud ja noored mnnikud ........................................................................................ 134
Pdrakahjustused kuusikutes ja mnnikutes aastail 19992011 ........................................... 136
Hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide seisund ................................................................ 137
Hundi, ilvese ja pruunkaru arvukus ja kttimine aastail 19932010 ................................... 139

9.
9.1
9.1.1

Keskkond V. Adermann, U. Tamm


Kaitstavate metsade pindala ...................................................................................................... 140
Metsamaa pindala jagunemine metsakategooriate jrgi ........................................................ 142

8.2.2.1
8.2.2.2
8.2.2.3
8.2.2.4
8.2.3
8.2.4
8.2.5

IV

9.1.2
9.1.3
9.1.4
9.2
9.2.1
9.2.2
9.3
9.4

Kaitstava metsamaa pindala jagunemine kaitse phjuste jrgi ............................................. 144


Kaitstava metsamaa pindala jagunemine enamuspuuliigi jrgi .............................................. 145
Hoiu- ja kaitsemetsade jagunemine arenguklasside jrgi ........................................................ 146
Metsamaa looduslikkus, elupaigatbid .................................................................................... 147
Metsamaa pindala looduslikkuse klassides ............................................................................... 147
Metsamaa pindala Loodusdirektiivi elupaigatpides ........................................................ 148
Vriselupaikade osakaal, arv ja pindala maakonniti ............................................................. 150
Kaitsealade pindalad maakondade likes kaitseala tpide kaupa seisuga 31.12.2010 ..... 151

10.
10.1
10.1.1

Majanduslevaade M. Raudsaar, S. Vinkman


levaade 2010. aasta majandusest ............................................................................................ 152
Lisandvrtus metsasektori ettevtetes jooksevhindades aastail 20022010
(miljonit eurot) ............................................................................................................................ 154
Lisandvrtus metsasektori ettevtetes aheldatud hindades (referentsaasta 2002)
aastail 20022010 (miljonit eurot) .......................................................................................... 155
Lisandvrtus metsasektori ettevtetes jooksevhindades aastail 20022010 (joonis) .... 155
Metsasektori ettevtete osakaal sisemajanduse kogutoodangust (jooksevhindade jrgi)
aastail 20022010 (joonis) ........................................................................................................ 156
Metsasektori ettevtete osakaal ttleva tstuse lisandvrtusest
(jooksevhindade jrgi) aastail 20022010 (joonis) ................................................................ 156
Lisandvrtuse muutumine metsasektori ettevtetes (eelmine aasta=100%)
aastail 20022010 (joonis) ........................................................................................................ 157
Lisandvrtuse muutus metsasektori ettevtetes aastail 20032010 ................................. 157
Tstuslik tootmine ................................................................................................................... 158
Puidu-, paberi- ja mblitstuse osathtsus Eesti majanduses 2010. aastal (joonis) ...... 159
Puidu-, tselluloosi- ja pabertoodete tootmine aastail 19922010 ....................................... 160
Metsamajanduse, metsavarumise ja neid teenindavate ettevtete finantsnitajad
aastatel 20002009 (1000 EUR) .............................................................................................. 162
Puidu-, paberi- ja mblitstuse ettevtete finantsnitajad aastatel 20062009
(1000 EUR) .................................................................................................................................. 163
Puidu ja puittoodete eksport ja import .................................................................................... 164
Puidu ja puittoodete ekspordi struktuur aastail 19952010 (miljonit eurot) .................... 164
Puidu ja puittoodete impordi struktuur aastail 19952010 (miljonit eurot) ...................... 165
2010. a puidu ja puittoodete ekspordi summa jagunemine (joonis) ..................................... 166
2010. a puidu ja puittoodete impordi summa jagunemine (joonis) ...................................... 166
Puidu ja puittoodete osakaal puidu ja puittoodete impordi ja ekspordi
kogumahust aastail 20012010 (vrtuse jrgi) (joonis) ...................................................... 167
Puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi kogused ja keskmised hinnad
aastail 20072010 ....................................................................................................................... 168
Suurimad vliskaubanduspartnerid puidu ja puittoodete (kaubajaotus 44) osas
aastail 19952010 ....................................................................................................................... 169
Suurimate vliskaubanduspartnerite osakaal puidu ja puittoodete (kaubajaotus 44)
koguekspordist aastail 19952010 (joonis) ............................................................................ 171
Suurimate vliskaubanduspartnerite osakaal puidu ja puittoodete (kaubajaotus 44)
koguimpordist aastail 19952010 (joonis) ............................................................................. 171
Ttlemata marpuidu (kaubajaotus 4403) eksport ja import aastail 19952010 .......... 172
Ttlemata marpuidu import ja eksport 2010. aastal (joonis) .......................................... 173
Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning mbli eksport aastail 19952010 ... 174
Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning mbli import aastail 19952010 .... 175
Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning puitmbli ja -ehitiste eksport ja
import aastail 19952010 (joonis) .......................................................................................... 176
Puidu ja puittoodete, paberi ja pabertoodete ning puitmbli ja -ehitiste osakaal
koguekspordist ja -impordist aastail 19952010 (joonis) .................................................... 176
Riigimetsade majandamine ......................................................................................................... 177
Metsamaterjalide mk 2010 .................................................................................................... 177
Riigimetsa Majandamise Keskuse 2010. aasta eelarve ja selle titmine ............................. 177
marmaterjalide mk sortimentide kaupa aastail 20082010 (m3 ) .................................. 178
2010. aastal marmaterjalidena mdud puidukoguse jagunemine sortimentideks
(joonis) .......................................................................................................................................... 178
marpuidu keskmised vahelaohinnad aastail 19962010 ja kuude kaupa
aastal 2010 (kr/m3, kibemaksuta) ........................................................................................... 179
Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve titmine tde mahud aastail 19982010 .. 180
Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve titmine hikuhindade vrdlus aastail
19982010 ................................................................................................................................... 181
Metsa kasutamine puhkamiseks ................................................................................................ 182
Erametsanduse toetused 2010. aastal ....................................................................................... 183

10.1.2
10.1.2.1
10.1.2.2
10.1.2.3
10.1.2.4
10.1.2.5
10.2
10.2.1
10.2.2
10.2.3
10.2.4
10.3
10.3.1.1
10.3.1.2
10.3.1.3.1
10.3.1.3.2
10.3.1.3.3
10.3.2
10.3.3
10.3.3.1
10.3.3.2
10.3.4
10.3.4.1
10.3.5
10.3.6
10.3.7
10.3.8
10.4
10.4.1
10.4.2
10.4.2.1
10.4.2.1.1
10.4.2.2
10.4.3.1
10.4.3.2
10.4.4
10.5

10.5.1
10.5.2
10.5.3
10.5.4
10.5.5
10.5.6
10.6.1
10.6.2
10.6.1.1
10.6.2.1
10.6.3
10.6.4
10.6.3.1
10.6.4.1
10.7
10.7.1
10.7.2
10.7.3
10.7.4
10.7.5
11.
11.1
11.1.1
11.2
11.3
12.
12.1
12.2
12.3
12.4
12.5
12.6
12.7
12.8
12.9
12.10
12.11
12.12
12.13

VI

Erametsakeskuse poolt menetletud metsanduse toetused 2010. aastal ............................... 183


Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt menetletavad
metsanduse toetused 2010. aastal .............................................................................................. 184
Vljamakstud siseriiklikud toetused aastail 20002010 (1000 EUR) .................................. 189
Euroopa Liidu metsanduslikud toetused Eestis aastail 20082010 ...................................... 190
Metsamajandamiskavade koostamise toetus maakonniti aastail 20082010 (joonis) ..... 191
Metsauuendamise toetus maakonniti aastail 20082010 (joonis) ....................................... 191
Hivatud metsasektoris aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi) ...................................... 192
Hivatud metsasektoris soo jrgi aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi) ...................... 193
Metsasektori ttajate osakaal hivatute koguarvust aastail 19892010 (joonis) .......... 194
Hivatud metsasektoris soo jrgi aastail 19892010 (1000 inimest) (joonis) ................. 194
Hivatud metsasektoris vanuserhma jrgi aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi) ..... 195
Hivatud metsasektoris haridustaseme jrgi aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi) ... 196
Hivatud metsasektoris vanuserhma jrgi aastail 19892010 (1000 inimest) (joonis) . 197
Hivatud metsasektoris haridustaseme jrgi aastail 19892010 (1000 inimest) (joonis) 197
Puit energiaallikana ..................................................................................................................... 198
Puitktuste energiabilanss .......................................................................................................... 198
Puitktuste energiabilanss, TJ .................................................................................................... 200
Primaarenergia tootmine aastatel 19992010, TJ ................................................................ 202
Primaarenergia ressursid aastatel 19992010, TJ .................................................................. 203
Primaarenergia varustatus aastatel 19992010, TJ ............................................................... 204
Teadus ja ppet P. Kaimre
levaade Eesti Maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsanduslikest
tegevustest 2010. aastal ............................................................................................................. 205
lipilaste vastuvtt ja lpetamine metsanduslikel erialadel Eesti Maalikoolis
aastatel 19992011 .................................................................................................................... 210
Eesti Maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsanduserialade lpetajad
2010. aastal .................................................................................................................................. 211
Luua Metsanduskooli metsanduserialade lpetajad 2010. aastal .......................................... 212
Rahvusvaheline metsandusstatistika M. Raudsaar
Rahvusvaheliste metsandusandmete kogumine ....................................................................... 214
Maailma metsaressursi ldandmed ............................................................................................. 215
Euroopa metsaressursi ldandmed ............................................................................................. 216
Maailma marpuidu tootmine ja 40 suurimat tootjat aastatel 19612010 ........................ 217
Maailma saematerjali tootmine ja 40 suurimat tootjat aastatel 19612010 .................... 218
Maailma puitplaatide tootmine ja 40 suurimat tootjat aastatel 19612010 ..................... 219
Maailma paberi ja pabertoodete toodangu ldandmed ja 40 suurimat tootjat
aastatel 19612010 .................................................................................................................... 220
Maailma tselluloosi toodangu ldandmed ja 40 suurimat tootjat aastatel 19612010 ..... 221
Maailma 20 suurimat marpuidu importijat ja eksportijat aastatel 19612010 ............... 222
Saematerjali 20 suurimat importijat ja eksportijat maailmas aastatel 19612010 ........... 223
Puitplaatide 20 suurimat importijat ja eksportijat maailmas aastatel 19612010 ........... 224
Paberi ja pabertoodete 20 suurimat importijat ja eksportijat maailmas
aastatel 19612010 .................................................................................................................... 225
Tselluloosi 20 suurimat importijat ja eksportijat maailmas aastatel 19612010 ............. 226

CONTENTS
1.
1.1
1.1.1
1.1.1.1
1.1.2
1.1.2.1
1.2
1.2.1
1.2.2
1.2.2.1
1.2.3
1.2.4
1.2.5
1.2.5.1
1.3
1.3.1
1.3.2
1.3.2.1
1.3.3
1.3.3.1
1.4
1.4.1
1.4.1.1
1.4.1.2
1.4.2
1.4.2.1
1.4.2.2
1.5
1.5.1
1.5.1.1
1.5.1.2
1.5.2
1.5.2.1
1.5.2.2
1.6
1.6.1
1.6.1.1
1.6.1.2
1.6.2
1.6.2.1
1.6.2.2
1.7
1.7.1
1.7.1.1
1.7.2
1.7.2.1
1.8
1.8.1
1.8.1.1
1.8.2
1.8.2.1
1.9
1.9.1
1.10
1.10.1
1.11
1.11.1
1.11.1.1
1.11.2
1.11.2.1
1.12
1.12.1
1.12.1.1

Forest resources E. Prt, V. Adermann, M. Merenkk, S. Mitt


Review of Estonian forest resources ............................................................................................ 1
Total area of Estonia by land categories ...................................................................................... 3
Total area of Estonia by land categories (figure) ....................................................................... 3
Distribution of forest land area and growing stock by counties ............................................... 4
Forest coverage by counties (figure) ............................................................................................ 4
Main characteristics of forest land ............................................................................................... 5
Distribution of forest land area and growing stock by dominant tree species and
ownership categories ....................................................................................................................... 5
Volume of tree species on forest land .......................................................................................... 6
Distribution of growing stock by tree species (figure) ............................................................... 6
Distribution of forest land area by development classes and dominant tree species ............ 7
Distribution of forest land area by groups of forest site types ................................................ 8
Distribution of forest land by forest site types ........................................................................... 9
Distribution of forest land by forest site types (figure) ............................................................ 9
Main characteristics of stands ..................................................................................................... 1 0
Characteristics of stands by dominant tree species and ownership categories ..................... 1 0
Distribution of stands by age classes and dominant tree species (10 years age classes) ..... 1 1
Distribution of stands by age classes and dominant tree species (figure) .............................. 1 2
Distribution of stands by site quality classes and dominant tree species .............................. 1 3
Distribution of pine, spruce and birch stands by site quality classes (figure) ........................ 1 3
Forest land area .............................................................................................................................. 1 4
Changing of forest land area in 19422010 .............................................................................. 1 4
Changing of forest land area (figure) .......................................................................................... 1 4
Changing of share of tree species (figure) ................................................................................. 1 4
Distribution of forest land area by dominant tree species in counties .................................. 1 5
Distribution of forest land area in state forest (figure) ........................................................... 1 6
Distribution of forest land area in private forest (figure) ....................................................... 1 6
Area of stands ................................................................................................................................. 1 7
Changing of area of stands in 19582010 ................................................................................. 1 7
Changing of area of stands (figure) ............................................................................................. 1 7
Changing of share of tree species (figure) ................................................................................. 1 7
Distribution of area of stands by dominant tree species in counties ..................................... 1 8
Distribution of area of stands in state forest (figure) .............................................................. 1 9
Distribution of area of stands in private forest (figure) .......................................................... 1 9
Growing stock ................................................................................................................................. 2 0
Changing of growing stock in 19422010 ................................................................................ 2 0
Changing of growing stock (figure) ............................................................................................ 2 0
Changing of share of tree species (figure) ................................................................................. 2 0
Distribution of growing stock by dominant tree species in counties ..................................... 2 1
Distribution of growing stock in state forest (figure) .............................................................. 2 2
Distribution of growing stock in private forest (figure) .......................................................... 2 2
Average volume per hectare ........................................................................................................ 2 3
Changing of average volume per hectare of stands in 19582010 ....................................... 2 3
Changing of average volume per hectare of stands (figure) ................................................... 2 3
Average volume per hectare of stands by dominant tree species in counties ...................... 2 4
Average volume per hectare of stands (figure) ......................................................................... 2 4
Average age of stands .................................................................................................................... 2 5
Average age of stands in 19582010 ......................................................................................... 2 5
Changing of average age of stands (figure) ............................................................................... 2 5
Average age of stands by dominant tree species in counties ................................................... 2 6
Average age of stands (figure) ...................................................................................................... 2 6
Average site quality class of stands by dominant tree species in counties ............................ 2 7
Average site quality class of stands (figure) ............................................................................... 2 7
Gross annual increment per hectare of stands by dominant tree species in counties ......... 2 8
Average gross annual increment per hectare of stands (figure) ............................................. 2 8
Distribution of area of pine stands ............................................................................................. 2 9
Changing of age distribution of pine stands .............................................................................. 2 9
Changing of age distribution of pine stands (figure) ................................................................ 2 9
Distribution of area of pine stands by age classes in counties ................................................ 3 0
Distribution of area of pine stands by age classes (figure) ...................................................... 3 0
Distribution of area of spruce stands .......................................................................................... 3 1
Changing of age distribution of spruce stands ........................................................................... 3 1
Changing of age distribution of spruce stands (figure) ............................................................. 3 1

VII

1.12.2
1.12.2.1
1.13
1.13.1
1.13.1.1
1.13.2
1.13.2.1
1.14
1.14.1
1.14.1.1
1.14.2
1.14.2.1
1.15
1.15.1
1.16
1.16.1
1.16.2
1.16.3

Distribution of area of spruce stands by age classes in counties ............................................. 3 2


Distribution of area of spruce stands by age classes (figure) ................................................... 3 2
Distribution of area of birch stands ............................................................................................ 3 3
Changing of age distribution of birch stands ............................................................................. 3 3
Changing of age distribution of birch stands (figure) ............................................................... 3 3
Distribution of area of birch stands by age classes in counties ............................................... 3 4
Distribution of area of birch stands by age classes (figure) ..................................................... 3 4
Distribution of area of aspen stands ........................................................................................... 3 5
Changing of age distribution of aspen stands ............................................................................ 3 5
Changing of age distribution of aspen stands (figure) .............................................................. 3 5
Distribution of area of aspen stands by age classes in counties .............................................. 3 6
Distribution of area of aspen stands by age classes (figure) .................................................... 3 6
Distribution of area of grey alder stands by age classes in counties ....................................... 3 7
Distribution of area of grey alder stands by age classes (figure) ............................................. 3 7
Forest register ................................................................................................................................ 3 8
Number of forest subcompartments registered in forest register by counties ...................... 3 9
Forest subcompartments and cadastral units registered in forest register
by ownership categories ................................................................................................................ 3 9
Area of forest land and number of holdings with forest land registered
in forest register ............................................................................................................................ 4 0

2.3.4
2.3.5

Forest ownership M. Valgepea, L. Maamets


Distribution of forest land by ownership ................................................................................... 4 1
Distribution of forest land area by ownership categories (figure) .......................................... 4 2
Distribution of forest land area by ownership categories in 20052010 .............................. 4 2
Structure of the private forest ownership .................................................................................. 4 3
Number of private forest owners and private forest land area by ownership type and
size of forest ownership ............................................................................................................... 4 5
Forest ownership by owners gender (physical persons with Estonian personal
identification number) .................................................................................................................. 4 6
Number of private forest owners (physical persons) and private forest land area by
owners age and size of forest ownership ................................................................................... 4 7
Number of private forest owners (physical persons) and private forest land area
by size of forest ownership and place of residence (forest owners registered in
population register) ....................................................................................................................... 4 8
Number of non residential private forest owners (physical persons) and private forest
land area by size of forest ownership and place of residence (forest owners registered
in population register) .................................................................................................................. 4 9
Number of private forest owners and private forest land area by owners gender and age
(physical forest owners with Estonian personal identification number) .............................. 5 0
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest
ownership and by settlement type of residence (population register data) ......................... 5 1
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest
ownership and number of cadastral units ................................................................................... 5 2
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest
ownership and number of holdings with forest ......................................................................... 5 3
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest
ownership and location of forest land in different municipalities ......................................... 5 4
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest
ownership and location of forest land in different counties ................................................... 5 5
Transactions with forest .............................................................................................................. 5 6
Area of sold forest land in 20012010 (figure) ........................................................................ 5 6
Area of sold forest land by counties in 2010 ............................................................................ 5 6
Average price of forest land compared to average price of forest land sold in state
auctions by counties in 2010 ....................................................................................................... 5 7
Sales prices of forest land 19962010 (figure) ......................................................................... 5 8
Total value of transactions with forest land in 20012010 (figure) ..................................... 5 8

3.
3.1
3.1.1
3.2
3.3
3.3.1
3.3.1.1
3.3.2

Fellings M. Merenkk, V. Adermann, M. Raudsaar


Overview of fellings in 2010 ....................................................................................................... 5 9
Intensity of fellings in 19952010 (m 3/ha/year) ..................................................................... 6 1
Sources of felling data ................................................................................................................... 6 2
Fellings in 19932010 by felling types in counties ................................................................. 6 3
Felling area by felling types in 19932010 and by counties in 2010 (ha) ........................... 6 3
Felling area by felling types in 19932010 (figure) ................................................................ 6 3
Felling volume by felling types in 19932010 and by counties in 2010 (m3 ) ..................... 6 4

2.
2.1
2.1.1
2.1.2
2.2
2.2.1
2.2.2
2.2.3
2.2.4

2.2.5

2.2.6
2.2.7
2.2.8
2.2.9
2.2.10
2.2.11
2.3
2.3.1
2.3.2
2.3.3

VIII

3.3.2.1
3.3.3
3.3.3.1
3.3.3.2
3.3.3.3
3.3.4
3.3.4.1
3.3.5

3.5.4
3.5.4.1
3.5.5
3.5.6

Felling volume by felling types in 19932010 (figure) .......................................................... 6 4


Average felling volume per hectare in 19932010 (m 3/ha) ................................................... 6 5
Average felling volume per hectare in 19932010 (m 3/ha) (figure) ..................................... 6 6
Average felling volume per hectare in state forest in 19952010 (m3/ha) (figure) ............ 6 6
Average felling volume per hectare in private forest in 19952010 (m3/ha) (figure) ....... 6 6
Felling area by felling types in state forest in 19952010 and by counties in 2010 (ha) . 6 7
Felling area by felling types in state forest in 19952010 (figure) ....................................... 6 7
Felling volume by felling types in state forest in 19952010 and by counties
in 2010 (m3) ................................................................................................................................... 6 8
Felling volume by felling types in state forest in 19952010 (figure) ................................. 6 8
Felling area by felling types in private forest in 19952010 and by counties
in 2010 (ha) .................................................................................................................................... 6 9
Felling area by felling types in private forest in 19952010 (figure) .................................. 6 9
Felling volume by felling types in private forest in 19952010 and by counties
in 2010 (m3) ................................................................................................................................... 7 0
Felling volume by felling types in private forest in 19952010 (figure) ............................ 7 0
Felling area by felling types in other forest in 19952010 and by counties
in 2010 (ha) .................................................................................................................................... 7 1
Felling area by felling types in other forest in 19952010 (figure) ..................................... 7 1
Felling volume by felling types in other forest in 19952010 and by counties
in 2010 (m3) ................................................................................................................................... 7 2
Felling volume by felling types in other forest in 19952010 (figure) ................................ 7 2
Distribution of felling volume by forest ownership categories in 19952010 .................... 7 3
Distribution of felling volume by ownership category in 19952010 (figure) ................... 7 3
Distribution of regeneration felling volume by ownership category in 19952010
(figure) ............................................................................................................................................. 7 3
Distribution of maintenance fellings volume by ownership category in 19952010
(figure) ............................................................................................................................................. 7 3
Share of felling types from total felling area and felling volume
by ownership categories in 2010 (figure) .................................................................................. 7 4
Share of fellings in different ownership categories from total felling area and volume
by felling types in 2010 (figure) ................................................................................................. 7 4
Fellings by felling types in 19992009 according to National Forest Inventory ............... 7 5
Fellings by felling types in 2009 according to National Forest Inventory .......................... 7 6
Felling volume by felling types in 19992009 according to National Forest Inventory
(figure) ............................................................................................................................................. 7 7
Felling area by felling types in 19992009 according to National Forest Inventory
(figure) ............................................................................................................................................. 7 7
Clearfellings, thinnings and total fellings in 19992009 by felling documentation
and NFI ........................................................................................................................................... 7 8
Growing stock and felling volume by tree species in forest land in 2009 ............................ 7 9
Share of tree species from growing stock and felling volume in 2009 (figure) ................... 7 9
Fellings by sortments in 20022009 .......................................................................................... 8 0
Average annual felling volume by sortments in 20022009 .................................................. 8 0

4.
4.1
4.2
4.2.1
4.2.2
4.2.3
4.2.3.1
4.2.4
4.2.4.1
4.2.4.2
4.3
4.3.1
4.3.2
4.3.3
4.4
4.4.1
4.4.2
4.5
4.6
4.6.1
4.6.2

Reforestation E. Tetlov, M. Merenkk


Review of reforestation in 2010 ................................................................................................. 8 1
Reforestation works ...................................................................................................................... 8 2
Reforestation in 2010 by counties and ownership categories ................................................ 8 2
Reforestation in 19912010 (ha) ............................................................................................... 8 3
Reforestation works by ownership categories in 19992010 (ha) ........................................ 8 4
Reforestation works in state and private forests in 19992010 (figure) ............................. 8 4
Reforestation works by tree species ........................................................................................... 8 5
Planting of different tree species in state and private forest by area in 2010 (figure) ...... 8 5
Planting of different tree species in state forest by number of plants in 2010 (figure) .... 8 5
Collection of forest seed .............................................................................................................. 8 6
Seed collection by counties in 20082010 (kg) ....................................................................... 8 6
Use of seeds in forest nurseries by counties in 20082010 (kg) ........................................... 8 7
Production of seed orchards in 19792010 (kg) ...................................................................... 8 8
Cultivation of planting stock ...................................................................................................... 8 9
Number and area of forest nurseries in 20072010 ................................................................. 8 9
Planting stock raised in forest nurseries in 19982010 and by counties in 2010 ............... 9 0
Foreign trade with forest reproductive material in 2010 ........................................................ 9 1
Inventory of the clear-felled areas ............................................................................................. 9 2
Reforestation on year 2002 clear-felled areas in 2010 in private forests (figure) ............. 9 3
Reforestation on year 2002 clear-felled areas in 2010 in state forest (figure) ................... 9 3

3.3.5.1
3.3.6
3.3.6.1
3.3.7
3.3.7.1
3.3.8
3.3.8.1
3.3.9
3.3.9.1
3.4
3.4.1
3.4.2
3.4.3
3.4.4
3.4.5
3.5.1
3.5.2
3.5.2.1
3.5.2.2
3.5.3

IX

5.
5.1
5.2
5.3
5.4
5.5
5.6
5.6.1
5.7
5.7.1
5.8
5.9
5.10

Forest health E. Asi, H. unap


Condition of forest in 2010 ......................................................................................................... 9 4
Distribution of stands designated to clear felling due to forest damages
in 19992010 and by counties in 2010 ..................................................................................... 9 6
Area of stands designated to clear felling due to forest damages in 19902010 (figure) ... 9 7
Distribution of damaged forest areas by cause at the end of year in 19982010
and by counties in 2010 (ha) ...................................................................................................... 9 8
Area of damaged state forests at the end of the year in 19922010 (without
game damages) ............................................................................................................................... 9 9
Defoliation of Scots pine trees in 19882010 ....................................................................... 100
Defoliation of Scots pine on forest monitoring sample points in 19882010 (figure) .. 100
Defoliation of Norway spruce trees in 19882010 ............................................................... 101
Defoliation of Norway spruce on forest monitoring sample points in 19882010
(figure) ........................................................................................................................................... 101
Number of Scots pines by age classes of needles on forest monitoring sample points
in 19892010 (figure) ................................................................................................................ 102
Deposition loads on level II forest monitoring sample plots in 19972010 .................... 103
Element concentration in needles on level II forest monitoring sample plots in 1995,
1997, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2009 .......................................................................... 106

6.
6.1
6.2
6.2.1
6.2.2
6.2.2.1
6.2.3
6.2.3.1
6.3
6.3.1
6.3.2
6.4
6.4.1

Forest fires V. Ktt


Forest fires in 2010 ..................................................................................................................... 107
Forest fires by counties .............................................................................................................. 108
Forest fires by counties in 19982010 .................................................................................... 108
Area of forest fires by counties in 2010 .................................................................................. 109
Number and area of forest fires by counties in 2010 (figure) ............................................... 109
Forest fires in 19212010 ......................................................................................................... 110
Number and area of forest fires in 19212010 ...................................................................... 111
Forest fire causes ......................................................................................................................... 111
Forest fire causes in 19992010 ............................................................................................... 112
Forest fire causes by counties in 2010 ..................................................................................... 113
Surveillance of forest fire regulations ...................................................................................... 114
Fire protection of forests in 19992010 ................................................................................ 114

7.
7.1
7.1.1

Violation of forest protection legislation V. Ktt


Violation of forest protection regulations in 2010 ................................................................ 115
Violation of forest protection regulations in 2010 by counties and total
for 20002010 ............................................................................................................................. 11 6
Illegal logging ............................................................................................................................... 117
Illegal logging in 20012010 ..................................................................................................... 118
Other forest violations ............................................................................................................... 119
Other violations of forest protection regulations by counties in 2010 and total
for 20042010 ............................................................................................................................. 11 9
Punishments ................................................................................................................................. 120
Environmental damage ............................................................................................................... 120

7.2
7.2.1
7.3
7.3.1
7.4
7.5
8.
8.1
8.1.1
8.2
8.2.1
8.2.2
8.2.2.1
8.2.2.2
8.2.2.3
8.2.2.4
8.2.3
8.2.4

Hunting J. Tnisson, R. Veeroja, P. Mnnil


Hunting area and number of hunters in 2010 ......................................................................... 122
Area of hunting districts and number of hunters in 20042010 .......................................... 122
Changes in population size and harvest of game animals ..................................................... 123
Total harvest of game animals (game census data) and harvest of game animals
per 1000 ha of hunting area by counties in 2010 .................................................................. 125
Probable number of population and harvest of game animals (game census data)
in 19852010 ............................................................................................................................... 126
Hunting of Moose in hunting districts in 2010
(number of hunted individuals per 10 km2) (figure) ............................................................... 127
Hunting of Roe Deer in hunting districts in 2010
(number of hunted individuals per 10 km2) (figure) ............................................................... 127
Hunting of Wild Boar in hunting districts in 2010
(number of hunted individuals per 10 km2) (figure) ............................................................... 128
Hunting of Eurasian Beaver (Castor fiber) in hunting districts in 2010
(number of hunted individuals per 10 km2) (figure) ............................................................... 128
Harvest of other game animals in 19852010 ....................................................................... 129
Harvest of small and big game animals per 1000 ha of hunting area in 20042010 ....... 130

8.2.5
8.3
8.3.1
8.4
8.4.1
8.5
8.5.1

Relative density of game animals (track index number of tracts per 1 km crossing
the game enumeration transects) and occurrence of tracks on permanent
enumeration transects (%) in 20062011 ............................................................................... 131
Population size and harvest of moose ..................................................................................... 132
Population and harvest of moose in 19602011 ................................................................... 133
Moose, spruce and young pine stands ...................................................................................... 134
Moose damages in spruce and pine stands in 19992011 ..................................................... 136
Population status of Wolf, Lynx and Brown bear .................................................................. 137
Population and harvest of wolf, lynx and brown bear in 19932010 ................................ 139

9.
9.1
9.1.1
9.1.2
9.1.3
9.1.4
9.2
9.2.1
9.2.2
9.3
9.4

Environment V. Adermann, U. Tamm


Area of protected forests ........................................................................................................... 140
Distribution of forest land area by forest categories ............................................................. 142
Distribution of protected forest area by reasons of protection ........................................... 144
Distribution of protected forest areas by dominant tree species ......................................... 145
Distribution of protected forest areas by development classes ............................................ 146
Naturalness of forest land, habitat types ................................................................................. 147
Distribution of forest land area by naturalness classes .......................................................... 147
Forest area by natural habitats according to Habitats Directive ...................................... 148
Share, number and area of woodland key habitats (WKH) by counties .............................. 150
Area of protection areas by counties and protection types as of 31.12.2010 .................. 151

10.
10.1
10.1.1

Economic review M. Raudsaar, S. Vinkman


Review of the commercial year 2010 ...................................................................................... 152
Value added of forest sector companies at current prices in 20022010
(million EUR) ............................................................................................................................... 154
10.1.2
Value added of forest sector companies at chain-linked volumes
(reference year 2002) in 20022010 (million EUR) ............................................................ 155
10.1.2.1
Value added of forest sector companies at current prices in 20022010 (figure) ............. 155
10.1.2.2
Share of forest industry from gross domestic product (by current prices)
in 20022010 (figure) ................................................................................................................ 156
10.1.2.3
Share of forest industry from value added of manufacturing industry
(by current prices) in 20022010 (figure) ............................................................................... 156
10.1.2.4
Changing of value added of forest sector companies (previous year = 100%)
in 20022010 (figure) ................................................................................................................ 157
10.1.2.5
Changing of value added of forest sector companies in 20032010 .................................. 157
10.2
Industrial production ................................................................................................................... 158
10.2.1
Share of wood, paper and furniture industry in Estonian economy in 2010 (figure) ....... 159
10.2.2
Manufacturing of wood, pulp and paper products in 19922010 ........................................ 160
10.2.3
Financial indicators of companies of forestry, logging and related activities
in 20002009 (1000 EUR) ........................................................................................................ 162
10.2.4
Financial indicators of wood, pulp&paper and furniture industry companies
in 20062009 (1000 EUR) ........................................................................................................ 163
10.3
Export and import of wood and wooden articles ................................................................... 164
10.3.1.1
Structure of export of wood and articles of wood in 19952010 (million EUR) ............. 164
10.3.1.2
Structure of import of wood and articles of wood in 19952010 (million EUR) ............. 165
10.3.1.3.1 Distribution of revenues from export of wood and wooden articles in 2010 (figure) ...... 166
10.3.1.3.2 Distribution of revenues from import of wood and wooden articles in 2010 (figure) ..... 166
10.3.1.3.3 Share of wood and articles of wood from total export and import of wood and
articles of wood in 20012010 (by value) (figure) ................................................................ 167
10.3.2
Amounts and average prices of export and import of wood and articles of wood
in 20072010 ............................................................................................................................... 168
10.3.3
Major trade partners in wood and wooden articles (commodity section 44)
in 19952010 ............................................................................................................................... 169
10.3.3.1
Share of major trade partners from total export of wood and wooden articles
(commodity section 44) in 19952010 (figure) .................................................................... 171
10.3.3.2
Share of major trade partners from total import of wood and wooden articles
(commodity section 44) in 19952010 (figure) .................................................................... 171
10.3.4
Export and import of industrial roundwood (commodity section 4403) in 19952010 . 172
10.3.4.1
Import and export of industrial roundwood in 2010 (figure) ............................................... 173
10.3.5
Export of wood, articles of wood, paper, paper products and furniture in 19952010 .. 174
10.3.6
Import of wood, articles of wood, paper, paper products and furniture in 19952010 .. 175
10.3.7
Export and import of wood and articles of wood, paper and articles of paper,
wooden buildings and furniture in 19952010 (figure) .......................................................... 176
10.3.8
Share of wood and articles of wood, paper and articles of paper, wooden buildings and
furniture from total export/import in 19952010 (figure) .................................................. 176

XI

10.4
10.4.1
10.4.2
10.4.2.1
10.4.2.1.1
10.4.2.2
10.4.3.1
10.4.3.2
10.4.4
10.5
10.5.1
10.5.2
10.5.3
10.5.4
10.5.5
10.5.6
10.6.1
10.6.2
10.6.1.1
10.6.2.1
10.6.3
10.6.4
10.6.3.1
10.6.4.1
10.7
10.7.1
10.7.2
10.7.3
10.7.4
10.7.5
11.
11.1
11.1.1
11.2
11.3
12.
12.1
12.2
12.3
12.4
12.5
12.6
12.7
12.8
12.9
12.10
12.11
12.12
12.13

XII

Management of state forests ..................................................................................................... 177


Sales of roundwood in 2010 ....................................................................................................... 177
The State Forest Management Centres year 2010 budget ................................................... 177
Sales of roundwood by assortments in 20082010 (m3) ....................................................... 178
Distribution of sold roundwood by timber assortments in 2010 (figure) ............................ 178
Average roadside prices of roundwood in 19962010 and by months
in 2010 (EEK/m 3, excl. VAT) .................................................................................................... 179
Implementation of the budget of the State Forest Management Centre
an overview of the scope of activities in forest management in 19982010 ................... 180
Implementation of the budget of the State Forest Management Centre
a comparison of unit prices valid in 19982010 ................................................................... 181
Recreation ..................................................................................................................................... 182
Support measures for private forestry in 2010 ...................................................................... 183
Support measures for private forestry administrated by Private Forest Center in 2010 . 183
Support measures for private forestry administrated by Estonian Agricultural Registers
and Information Board in 2010 ................................................................................................ 184
Payment of domestic support measures in 20002010 (1000 EUR) ................................. 189
European Union forestry support measures in Estonia in 20082010 .............................. 190
Support for compilation of forest management plans by counties in 20082010
(figure) ........................................................................................................................................... 191
Support for reforestation by counties in 20082010 (figure) .............................................. 191
Employed persons in forest sector in 19892010 (NACE rev 2) ....................................... 192
Employed persons in forest sector by sex in 19892010 (NACE rev 2) .......................... 193
Share of forest sector from total number of employed persons in 19892010 (figure) . 194
Employed persons in forest sector by sex in 19892010 (1000 persons) (figure) .......... 194
Employed persons in forest sector by age group in 19892010 (NACE rev 2) ............... 195
Employed persons in forest sector by level of education in 19892010(NACE rev 2) .. 196
Employed persons in forest sector by age group in 19892010 (1000 persons)
(figure) ........................................................................................................................................... 197
Employed persons in forest sector by level of education in 19892010
(1000 persons) ............................................................................................................................. 19 7
Energy from wood ....................................................................................................................... 198
Energy balance of wood fuels .................................................................................................... 198
Energy balance of wood fuels, TJ .............................................................................................. 200
Production of primary energy in 19992010, TJ ................................................................. 202
Resources of primary energy in 19992010, TJ .................................................................... 203
Supply of primary energy in 19992010, TJ ......................................................................... 204
Science and education P. Kaimre
Review of the forestry-related activities of the Institute of Forestry and
Rural Engineering of the Estonian University of Life Sciences in 2010 ............................ 205
Enrolment and graduation of students for forestry specialities
in Estonian University of Life Sciences in 19992011 ........................................................ 210
Graduates of the Institute of Forestry and Rural Engineering in 2010,
Estonian University of Life Sciences ....................................................................................... 211
Forestry graduates of the Luua Forestry School in 2010 ...................................................... 212
International forestry statistics M. Raudsaar
Collecting of international forestry data ................................................................................. 214
Global forest resources ................................................................................................................ 215
Forest resources of Europe ........................................................................................................ 216
Worlds roundwood production and 40 biggest producers in 19612010 ........................... 217
Worlds sawnwood production and 40 biggest producers in 19612010 ............................. 218
Worlds wood-based panels production and 40 biggest producers in 19612010 .............. 219
Worlds paper and paperboard production and 40 biggest producers in 19612010 ........ 220
Worlds wood pulp production and 40 biggest producers in 19612010 ............................ 221
20 worlds biggest roundwood importing and exporting countries in 19612010 ............ 222
20 worlds biggest sawnwood importing and exporting countries in 19612010 .............. 223
20 worlds biggest wood-based panels importing and exporting countries
in 19612010 ............................................................................................................................... 224
20 worlds biggest paper and paperboard importing and exporting countries
in 19612010 ............................................................................................................................... 225
20 worlds biggest wood pulp importing and exporting countries in 19612010 ............. 226

FOREST RESOURCES

1.

METSAVARUD
FOREST RESOURCES

1.1 levaade Eesti metsavarudest


Review of Estonian forest resources
Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Eesti metsi inventeeritakse
kahel erineval viisil, mis erinevad teineteisest nii metoodika kui ka inventuuri phieesmrkide
poolest. Traditsioonilise, kiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega kogutud andmeid
kasutatakse eelkige metsamajandamiskavade koostamiseks, kuid nende phjal saab edukalt
koostada ka metsavarusi iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti selle metoodika
alusel valdavat osa Eesti metsadest 10-aastase tskliga ning kogutud inventeerimisandmete alusel
valmisid ka levaated metsavarudest. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi, kuid
erametsade inventuur on sltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi
majandada kui ka vajalike rahaliste vahendite olemasolust. Kik lausinventeerimisega kogutud
metsaandmed kantakse Metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (metsaregistrisse).
Saamaks kiki metsi hlmavat ja aktuaalset levaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal
statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventeerimine on valikuuring, millega saab
operatiivselt ja konoomselt teavet metsade kohta. Meetod vimaldab objektiivselt jlgida metsas
toimuvate protsesside dnaamikat riigis tervikuna. SMI philesandeks on metsade kirjeldamine
koos selles toimuvate muutustega, samuti levaate andmine raietest. Lisaks metsade kohta
kogutavale infole vib registreerida andmeid niteks maa klvikulise jaotuse, bioloogilise
mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta.
Kesolevas kogumikus toodud tabelid (allikas Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010) kajastavad
viimase viie aasta (20062010) inventuuri tulemusi. SMI on valikuuring, mistttu statistilisel
uuringul proovitkkide karakteristikute alusel tehtud ldkogumi mingi tunnuse hinnanguga kaasneb
alati tenosuslikust valikust tulenev viga. Seega tabelites toodud nitajate tegelik vrtus vib
esitatust olla vea ehk usaldusnivoo ulatuses suurem vi viksem. Vimaliku vea suurus oleneb
osakogumi suurusest, olles vike kogu riiki hlmavate nitajate osas. Niteks metsamaa pindala,
2 212 000 ha, vimalik viga on + 1,3%, metsamaa tagavara 458 448 000 tm, vimalik viga
+ 1,5%, kuid haavikute pindala 123 500 ha vimalik viga on + 7,9%. Vga vikeste osakogumite
korral on tulemused statistiliselt vheusaldatavad ja seetttu phinevad SMI andmetel kogu Eesti
metsi hlmavad ning kolm maakondade metsavarusid ldiseloomustavat tabelit. Teiste maakonna
metsi iseloomustavate tabelite aluseks on metsaregistris hoitavad kuni 10 aasta vanused
lausmetsainventuuri andmed (allikas Keskkonnateabe Keskus, metsaregister).

Yearbook FOREST 2010

METSAVARUD

Riigimetsa iseloomustamiseks on kasutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja


metsanduslike ppeasutuste metsainventuuride andmeid. Tabelid hlmavad ligi 851 000 ha
metsamaad, mis on valdav osa majandatavast riigimetsast. Erametsa nitajad phinevad ligi
745 000 ha inventeeritud metsamaa andmetel, mis on ligi 74% maakatastris registreeritud
erametsamaast. Metsamaa, mille omandivorm on jtkuvalt selgusetu, st maakatastrisse kandmata,
suuruseks on ligi 328 000 ha, so 15% kogu metsamaast. Maakonniti on siin suured erinevused
kui omanikuta metsa kogu maakonna metsamaast on niteks Vrumaal 3% ja Lne-Virumaal
5%, siis Harju-, Lne- ja Saaremaal jb see vahemikku 2530%.
Kui riigimetsi iseloomustavaid nitajaid vib teseks lugeda kogu ulatuses, siis erametsa nitajad
annavad parema tulemuse maakonna tasandil, kuna kogu Eestit iseloomustav koondrida ei tarvitse
olla tiesti objektiivne. Nimelt on erinevate maakondade erametsi inventeeritud erinevas proportsioonis ning seega ei kajastu iga maakond vabariigi koondnitajas oma tegelikus kaalus. Suhteliselt
rohkem on korraldatud erametsi Ida-Viru-, Valga- ja Viljandimaal (ligi 80% maakatastris olevast
erametsast), kus metsad on keskmisest paremad. Vhem on aga korraldatud tagasihoidlike
nitajatega Harju-, Lne- ja Saaremaa metsi (65% maakatastris olevast erametsast).
Thelepanelikult vaadates vib theldada, et SMI ja lausmetsakorraldusega saadud sama tunnust
iseloomustavad nitajad vivad olla kllaltki erinevad. Siin ei ole ldjuhul tegemist veaga, vaid
erinevus tuleneb metoodikatest. SMI on objektiivne, valdav osa nitajatest saadakse instrumentaalse mdistamise tulemusena, kuid tulemustele on iseloomulikud osavalimi suurusest tulenevad
esindusvead. Lausmetsakorraldus on tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa nitajaid mratakse
silmamduliselt ja metsakorraldaja on sageli mjutatav eelmise inventuuri andmetest. Ka on
lausmetsakorralduse andmed keskmisena viis aastat vanad, kuna SMI annab igal aastal metsadest
uue, kogu riiki hlmava andmestiku. Philised erinevused on jrgmised:
tulenevalt mtetpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest on SMI tagavarad ja tagavaral
baseeruvad nitajad (hektaritagavara, juurdekasv) lausmetsakorralduse andmetest 20%
suuremad;
SMI nitab suuremat lehtpuude ja viksemat okaspuude osakaalu nii puistute pindalas
kui puuliigi tagavaras vrreldes lausmetsakorraldusega;
SMI andmetel on puistute keskmine boniteediklass parem.
Uue metsaseaduse rakendamine 2007. aastast tingis vajaduse le vaadata mitmed metsanduses
kasutatavad normatiivid. Sealhulgas muudeti osaliselt ka tagavara- ja juurdekasvu arvutamise
ning boniteerimise eeskirju. Tabelite jaoks, milles kajastuvad metsaregistri andmed, arvutati
eelnimetatud nitajad uute normatiivide alusel ka vanematele inventeerimisandmetele. Philised
uute ja vanade normatiivide erinevused on jrgmised:
mnnikute ja kuusikute hektaritagavarad on samade takseernitajate (krgus, rinnaspindala) korral ca 5% suuremad;
mnni ja kuuse boniteerimiseeskirjade lahutamine tstis oluliselt kuusikute boniteeti,
seda eelkige nooremas eas (kuni 0,5 boniteediklassi);
peamiselt boniteedi muutumisest tulenevalt muutus ka puistute juurdekasv, sest viimase
arvutuslik vrtus oleneb suurel mral kasvu headusest.

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.1.1 Eesti ldpindala jaotus maakategooriate jrgi


Total area of Estonia by land categories
1

Teised valdajad
Other owners
1000 ha %

3
Eesti pindala Land category
Total area
1000 ha
%

Maakategooria

Eesti pindala
Total area
1000 ha
%

Metsamaa
sh metsaga
metsata

2 212,0
2 086,1
125,9

50,6
47,7
2,9

806,1
761,1
45,1

77,3
73,0
4,3

1 405,9
1 325,0
80,9

42,3
39,8
2,4

2 212,0
2 086,1
125,9

48,9 Forest land


46,1 of which stocked
2,8
unstocked

Psastik
78,8
Pllumajandusmaa 1 373,8
Soo
232,9

1,8
31,4
5,3

3,0
11,7
164,5

0,3
1,1
15,8

75,7
1 362,1
68,4

2,3
40,9
2,1

78,8
1 373,8
232,9

1,7 Bushes
30,4 Agricultural land
5,1 Bogs

Riigimetskonnad
State forest
1000 ha
%

Siseveed
Asustusala
Teed

101,2
173,6
62,1

2,3
4,0
1,4

21,5
0,8
5,9

2,1
0,1
0,6

79,7
172,9
56,2

2,4
5,2
1,7

254,1
173,6
62,1

Trassid
Karjrid
Muud maad

62,0
27,7
45,7

1,4
0,6
1,0

21,1
6,0
2,3

2,0
0,6
0,2

40,9
21,7
43,4

1,2
0,7
1,3

62,0
27,7
45,7

5,6 Inland water bodies


3,8 Urban settlements
1,4 Roads
1,4 Tracks
0,6 Mineral extraction sites
1,0 Other land

Kokku
4 369,8 100,0
1 042,9 100,0
3 326,9 100,0
4 522,7 100,0 Total
1
Ilma Peipsi jrve pindalata, Lake Peipsi not included
2
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusala, managed by State Forest Management Centre
3
Koos Peipsi jrve pindalaga, Lake Peipsi included
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Joonis 1.1.1.1 Eesti pindala jagunemine maakategooriate jrgi


Figure 1.1.1.1 Total area of Estonia by land categories

Yearbook FOREST 2010

METSAVARUD

1.1.2 Maakondade metsamaa pindala ja tagavara


Distribution of forest land area and growing stock
by counties
Maakond
County
Harju
Hiiu
Ida-Viru

ldpindala
Total area
1000 ha
%
433,3
9,9
102,3
2,3
336,4
7,7

Metsamaa pindala
Metsasus
Satelliitpilt*
Forest land area
Forest
Satellite image*
1000 ha
% coverage % 1000 ha
%
223,2
10,1
51,5
222,0 51,2
72,6
3,3
70,9
68,3 66,7
196,3
8,9
58,4
185,2 55,1

Metsamaa tagavara
Growing stock
% m3/ha
1000 m3
44 046,9
9,6 188,4
16 276,6
3,6 218,7
38 616,9
8,4 195,9

Jgeva
Jrva
Lne

260,4
262,3
238,3

6,0
6,0
5,5

130,8
127,3
103,9

5,9
5,8
4,7

50,2
48,5
43,6

127,9
122,6
112,2

49,1
46,7
47,1

26 734,6
23 620,4
17 340,0

5,8
5,2
3,8

206,1
172,6
161,3

Lne-Viru
Plva
Prnu

346,5
216,5
480,6

7,9
5,0
11,0

166,6
117,3
242,7

7,5
5,3
11,0

48,1
54,2
50,5

173,9
95,7
243,5

50,2
44,2
50,7

33 903,0
26 833,9
52 661,9

7,4
5,9
11,5

193,4
230,6
210,5

Rapla
Saare
Tartu

298,0
292,2
308,9

6,8
6,7
7,1

155,6
160,4
117,5

7,0
7,3
5,3

52,2
54,9
38,0

155,6
154,1
112,0

52,2
52,7
36,3

31 905,8
32 408,9
26 074,1

7,0
7,1
5,7

199,7
197,9
203,1

Valga
Viljandi
Vru

204,7
358,9
230,5

4,7
8,2
5,3

116,8
168,1
112,9

5,3
7,6
5,1

57,1
46,8
49,0

106,8
166,2
111,8

52,2
46,3
48,5

26 234,8
35 143,4
26 646,5

5,7
7,7
5,8

215,7
203,9
241,4

2 157,8 49,4
Kokku/Total 4 369,8 100,0
2 212,0 100,0
50,6
458 447,6 100,0
* Eesti metsakaart koostatuna satelliidi Landsat Thematic Mapper piltidest (Urmas Peterson)
Estonian forest map compiled using images of satellite "Landsat Thematic mapper" (Urmas Peterson)

201,4

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Joonis 1.1.2.1 Maakondade metsasus


Figure 1.1.2.1 Forest coverage by counties
4

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.2 Metsamaad iseloomustavad nitajad


Main characteristics of forest land
1.2.1 Metsamaa pindala ja tagavara enamuspuuliigiti
omandikategooriate jrgi
Distribution of forest land area and growing stock
by dominant tree species and ownership categories
Enamuspuuliik

Pindala
Area

Mnd
Kuusk
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Teised
Kokku

1000 ha
743,8
369,5
680,7
123,5
70,6
186,6
37,3
2 212,0

Mnd
Kuusk
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Teised
Kokku

362,5
155,7
212,4
37,2
21,6
13,4
3,3
806,1

Mnd
Kuusk
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Teised
Kokku

381,4
213,8
468,3
86,3
49,0
173,2
34,0
1 405,9

%
33,6
16,7
30,8
5,6
3,2
8,4
1,7
100,0

Tagavara Growing stock


kogutagavara
hektaritagavara
total volume
volume per ha
%
m3/ha
1000 m3
173 773
37,9
234
80 693
17,6
218
120 546
26,3
177
29 807
6,5
241
16 273
3,5
230
30 914
6,7
166
6 442
1,4
173
458 448 100,0
207

Riigimetskonnad
State forest districts
45,0
88 170
49,3
243
19,3
31 749
17,8
204
26,3
39 671
22,2
187
4,6
11 541
6,5
310
2,7
4 877
2,7
225
1,7
1 947
1,1
145
0,4
909
0,5
273
100,0
178 864 100,0
222
Teised valdajad
Other owners
27,1
85 604
30,6
15,2
48 944
17,5
33,3
80 875
28,9
6,1
18 266
6,5
3,5
11 396
4,1
12,3
28 967
10,4
2,4
5 533
2,0
100,0
279 584 100,0

224
229
173
212
233
167
163
199

Dominant
tree species

Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total
Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total
Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010


Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Yearbook FOREST 2010

METSAVARUD

1.2.2 Puuliikide tagavara metsamaal


Volume of tree species on forest land
Puuliik
Kokku
Total
1000 m3

Mnd
Kuusk
Teised okaspuud
Tamm
Saar
Vaher
Jalakas, knnapuu
Prn
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Remmelgas
Toomingas
Teised lehtpuud
Kokku (kasvavad puud)
Keskmiselt m3/ha
Kuivanud (jalalseisev)
Hektaritagavara m3/ha
Murdunud ja lamapuud
Hektaritagavara m3/ha
Kokku (surnud puit)
Hektaritagavara m3/ha

Tagavara Growing stock


Riigimetskonnad
State forest districts
%
%
1000 m3

138 941 30,3


107 503 23,4
902
0,2
2 519
0,5
4 730
1,0
1 087
0,2
514
0,1
1 004
0,2
104 866 22,9
33 798
7,4
22 644
4,9
32 558
7,1
4 756
1,0
1 308
0,3
1 317
0,3
458 448 100,0
207,3
16 888
3,4
7,6
16 188
3,3
7,3
33 077
6,7
15,0

68 803 38,5
47 268 26,4
850
0,5
518
0,3
1 002
0,6
139
0,1
80
0,0
540
0,3
34 487 19,3
12 621
7,1
8 123
4,5
3 254
1,8
935
0,5
52
0,0
193
0,1
178 864 100,0
221,9
6 122
3,2
7,6
5 521
2,9
6,8
11 643
6,1
14,4

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Tree species
Teised valdajad
Other owners
%
1000 m3

70 138 25,1 Pine


60 235 21,5 Spruce
52
0,0 Other conifers
2 001
0,7 Oak
3 729
1,3 Ash
948
0,3 Maple
433
0,2 Elm
465
0,2 Linden
70 379 25,2 Birch
21 177
7,6 Aspen
14 521
5,2 Black alder
29 304 10,5 Grey alder
3 821
1,4 Goat willow
1 256
0,4 Bird cherry
1 125
0,4 Other broadleaved
279 584 100,0 Total (growing trees)
3
198,9
Mean volume m /ha
10 766,7
3,6 Standing dead trees
3
7,7
Volume per ha (m /ha)
10 667,1
3,5 Broken and fallen trees
3
7,6
Volume per ha (m /ha)
21 433,8
7,1 Total (dead trees)
3
15,2
Volume per ha (m /ha)
Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Joonis 1.2.2.1 Metsamaa tagavara jagunemine puuliigiti


Figure 1.2.2.1 Distribution of growing stock by tree species
6

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

81,7
369,5

2,5

5,5

4,4

56,1

9,7

20,2

100,0

18,3

40,7

33,1

417,1

72,2

150,2

743,8

38,6

167,5

18,2

26,7

17,0

1,7

19,8

100,0

22,1

10,5

45,3

4,9

7,2

4,6

5,3

Kuusk
Spruce
1000 ha %

12,3

Mnd
Pine
1000 ha %

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Lage ala
Treeless area
Selguseta ala
Under regeneration
Noorendik
Young forest
Latimets
Pole stand
Keskealine mets
Middle-aged stand
Valmiv mets
Premature stand
Kps mets
Mature stand
Kokku Total

Arenguklass
Development
class

680,7

166,6

108,3

214,2

57,2

101,3

17,5

15,5

100,0

24,5

15,9

31,5

8,4

14,9

2,6

2,3

123,5

76,8

3,6

2,6

2,4

26,7

9,0

2,4

100,0

62,2

2,9

2,1

2,0

21,6

7,3

2,0

70,6

27,4

14,3

13,8

1,7

8,2

2,7

2,4

100,0

38,8

20,3

19,6

2,5

11,7

3,8

3,4

100,0

58,0

14,3

4,2

19,4

2,9

1,3

37,3

6,5

4,0

19,1

0,7

5,7

1,0

0,2

617,4

267,7

842,2

113,3

245,5

70,8

55,1

37,9

12,1

38,1

5,1

11,1

3,2

2,5

Kokku
Total
1000 ha %

100,0 2 212,0 100,0

17,4

10,8

51,3

1,8

15,3

2,8

0,7

Teised
Others
1000 ha %

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

186,6

108,2

26,6

7,9

36,1

5,3

2,4

Enamuspuuliik Dominant tree species


Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Aspen
Black alder
Grey alder
Birch
1000 ha % 1000 ha % 1000 ha % 1000 ha %

1.2.3 Metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi jrgi


Distribution of forest land area by development classes and dominant tree species

FOREST RESOURCES

743,8 100,0

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Kokku

12,2

1,6

14,0

103,8

Samblasoometsad

Puistangute metsad

0,2

17,4

1,5

129,8

1,6

5,0

0,3

14,5

Kdusoometsad

11,7

Rabastuvad metsad

1,1

40,3

Rohusoometsad

37,1

Soovikumetsad

1,9

108,1

Laanemetsad

Salumetsad

299,9

8,3

0,1

0,2

10,1

0,3

0,2

8,5

7,6

45,4

25,4

369,5 100,0

0,4

0,6

37,3

1,0

0,6

31,2

28,3

167,8

93,9

0,1

0,3

1,8

22,0

5,7

0,2

27,8

10,9

18,6

12,0

680,7 100,0

2,3

12,1

149,8

38,6

1,2

189,2

73,9

126,4

81,7

0,4

0,3

2,0

17,8

27,3

37,1

14,1

123,5 100,0

0,3

2,5

22,0

33,7

45,8

17,4

8,5

13,1

66,0

6,5

3,3

2,3

70,6 100,0

6,0

9,3

46,6

4,6

2,3

1,6

0,2

1,6

0,1

19,1

47,5

28,4

1,1

186,6 100,0

0,3

2,9

0,3

35,6

88,7

52,9

2,1

2,9

0,1

0,1

12,7

26,3

46,0

2,1

37,3 100,0

1,1

0,0

0,0

4,7

9,8

17,2

0,8

Enamuspuuliik Dominant tree species


Mnd
Kuusk
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Teised
Pine
Spruce
Aspen
Black alder
Grey alder
Birch
Others
1000 ha
% 1000 ha
% 1000 ha
% 1000 ha
% 1000 ha
% 1000 ha
% 1000 ha
%
29,5
4,0
8,5
2,3
5,0
0,7
1,9
1,5
0,2
0,3
3,8
2,0
3,7
9,9

Palumetsad

Nmmemetsad

Loometsad

Kasvukohatbi rhm

1.2.4 Metsamaa ldistatud metsatpoloogiline jagunemine


Distribution of forest land area by groups of forest site types

2,3 Grass swamp forest


14,8 Drained peatland forest
5,3 Bog moss forest

16,6 Herb-rich forest on gley soil


0,6 Sphagnum paludified forest

22,5 Mesotrophic forest


23,5 Mesoeutrophic forest
10,9 Nemoral forest

%
2,4 Alvar forest
0,4 Heath forest

Group of forest
site types

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

16,6
0,8 Forest on reclamationed pits
2 212,0 100,0 Total

116,5

328,3

50,6

13,5

366,5

240,8

520,5

497,5

8,7

Total
1000 ha
52,6

Kokku

METSAVARUD

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.2.5 Metsamaa tpoloogiline jagunemine (kasvukohatbid)


Distribution of forest land by forest site types
Kasvukohatp

Kokku
Lhend
Total
Abbreviation 1000 ha

Riigimetskonnad
Teised valdajad
Forests managed by SFMC
Other owners
%
%
1000 ha
1000 ha

Forest site type

Leesikaloo
Kastikuloo
Lubikaloo

LL
KL
LU

1,0
48,2
3,3

0,0
2,2
0,2

0,1
6,2
0,2

0,0
0,8
0,0

1,0
42,0
3,1

0,1
3,0
0,2

Arctostaphylos-alvar
Galamagrostis-alvar
Sesleria-alvar

Sambliku
Kanarbiku
Jnesekapsa-pohla

SM
KN
JP

5,0
3,7
43,6

0,2
0,2
2,0

3,3
3,0
26,8

0,4
0,4
3,3

1,7
0,7
16,8

0,1
0,1
1,2

Cladonia
Calluna
Oxalis-Rhodococcum

Pohla
Jnesekapsa-mustika
Mustika

PH
JM
MS

77,0
195,3
144,2

3,5
8,8
6,5

51,3
92,1
78,4

6,4
11,4
9,7

25,7
103,2
65,8

1,8
7,3
4,7

Rhodococcum
Oxalis-Myrtillus
Myrtillus

Karusambla-mustika
Sinilille
Jnesekapsa

KM
SL
JK

37,3
234,6
285,9

1,7
10,6
12,9

20,9
52,1
92,5

2,6
6,5
11,5

16,4
182,4
193,5

1,2
13,0
13,8

Polytrichum-Myrtillus
Hepatica
Oxalis

Naadi
Snajala
Angervaksa

ND
SJ
AN

237,9
2,9
224,5

10,8
0,1
10,1

55,6
0,7
65,3

6,9
0,1
8,1

182,4
2,2
159,2

13,0
0,2
11,3

Aegopodium
Dryopteris
Filipendula

Tarna-angervaksa
Tarna
Osja

TA
TR
OS

112,8
18,8
10,3

5,1
0,9
0,5

18,1
1,6
1,6

2,2
0,2
0,2

94,7
17,2
8,7

6,7
1,2
0,6

Carex-Filipendula
Carex
Equisetum

Karusambla
Sinika
Lodu

KR
SN
LD

4,8
8,7
16,2

0,2
0,4
0,7

3,6
6,8
8,4

0,4
0,8
1,0

1,2
1,9
7,8

0,1
0,1
0,6

Polytrichum
Vaccinium
Alder (eutrophic) fen

Madalsoo
Kdusoo
Siirdesoo

MD
KS
SS

34,3
328,3
75,3

1,6
14,8
3,4

9,9
134,8
39,8

1,2
16,7
4,9

24,4
193,5
35,5

1,7
13,8
2,5

Alder-birch swamp
Drained swamp
Transitional bog

Raba
Puistangud

RB
PU

41,3
16,6

1,9
0,8

28,0
5,0

3,5
0,6

13,3
11,6

0,9
0,8

Oligotrophic bog
Reclamationed pits

2 212,0

100,0

806,1

100,0

1 405,9

100,0

Kokku

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Total

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Joonis 1.2.5.1 Metsamaa tpoloogiline jagunemine (kasvukohatbid)


Figure 1.2.5.1 Distribution of forest land by forest site types
Yearbook FOREST 2010

METSAVARUD

1.3 Puistute takseernitajad


Main characteristics of stands
1.3.1 Puistute takseernitajad enamuspuuliigiti
omandikategooria jrgi
Characteristics of stands by dominant tree species and
ownership categories
Enamuspuuliik

Pindala

Tagavara

Juurdekasv

Area

Volume

Annual
increment
1000 m 3 %
3 590 29
2 758 23
3 203 26
746
6
342
3
1 351 11
186
2
12 175 100

1000 ha
%
Mnd
713,3 34,2
Kuusk
332,8 16,0
Kask
647,6 31,0
Haab
112,1
5,4
Sanglepp
65,5
3,1
Hall lepp
178,8
8,6
Teised
36,0
1,7
Kokku
2 086,1 100,0
Mnd
Kuusk
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Teised
Kokku

349,5
139,7
201,6
33,8
20,5
13,1
3,0
761,1

46
18
26
4
3
2
0
100

Mnd
363,8
Kuusk
193,1
Kask
446,0
Haab
78,3
Sanglepp
45,0
Hall lepp
165,8
Teised
33,0
Kokku
1 325,0

27
15
34
6
3
13
2
100

%
1000 m 3
173 271 38,0
80 140 17,6
119 868 26,3
29 484
6,5
16 222
3,6
30 753
6,7
6 427
1,4
456 164 100,0

m 3/ha
243
241
185
263
248
172
178
219

Riigimetskonnad State forest districts


87 993
49
1 680 38
252
31 532
18
1 249 28
226
39 440
22
1 009 23
196
11 423
6
237
5
338
4 870
3
113
3
238
1 943
1
111
3
149
909
1
14
0
305
178 110 100
4 414 100
234
Teised valdajad
85 278
31
48 607
17
80 428
29
18 060
6
11 353
4
28 810
10
5 518
2
278 054 100

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

10

Hektaritagavara
Average
volume

Other owners
1 910 25
1 509 19
2 194 28
508
7
228
3
1 239 16
172
2
7 761 100

234
252
180
231
252
174
167
210

Juurde- Dominant
kasv tree
Incre- species
ment
m 3/ha/a
5,0
8,3
4,9
6,7
5,2
7,6
5,2
5,8

Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total

4,8
8,9
5,0
7,0
5,5
8,5
4,7
5,8

Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total

5,2
7,8
4,9
6,5
5,1
7,5
5,2
5,9

Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total

an Environment Inform ation Centre, NFI 2010

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Mnd
Pine
1000 ha
%
11,2
1,6
24,2
3,4
33,1
4,6
49,3
6,9
77,2
10,8
99,2
13,9
109,7
15,4
83,8
11,8
66,9
9,4
62,4
8,7
34,1
4,8
20,5
2,9
16,7
2,3
24,9
3,5
713,3 100,0

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Vanuseklass
Age class
(a, years )
<=10
1120
2130
3140
4150
5160
6170
7180
8190
91100
101110
111120
121130
131<
Kokku Total

332,8 100,0

Kuusk
Spruce
1000 ha
%
8,2
2,5
17,9
5,4
32,1
9,7
47,5 14,3
52,8 15,9
34,1 10,3
42,3 12,7
41,2 12,4
24,5
7,4
16,3
4,9
15,8
4,7

112,1 100,0

65,5 100,0

36,0 100,0

Teised
Others
1000 ha
%
2,9
8,1
5,3 14,7
2,0
5,5
3,6 10,0
5,3 14,8
5,5 15,2
2,2
6,1
3,2
8,9
6,0 16,7

Kokku
Total
1000 ha
%
142,0
6,8
140,9
6,8
166,5
8,0
242,9 11,6
325,6 15,6
294,8 14,1
253,3 12,1
196,0
9,4
133,4
6,4
78,6
3,8
49,9
2,4
20,5
1,0
16,7
0,8
24,9
1,2
2 086,1 100,0
Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

178,8 100,0

Enamuspuuliik Dominant tree species


Haab
Sanglepp
Hall lepp
Black alder
Grey alder
Aspen
%
1000 ha
%
1000 ha
%
1000 ha
%
9,7
21,9 19,5
6,7 10,3
28,2 15,8
8,3
8,1
7,3
3,0
4,5
28,5 16,0
8,9
4,5
4,0
2,6
4,0
34,6 19,4
11,7
7,6
6,8
8,5 13,0
50,9 28,4
20,1
18,6 16,6
14,2 21,7
27,6 15,4
17,2
25,5 22,8
11,3 17,3
8,0
4,4
11,5
13,7 12,2
10,0 15,3
1,1
0,6
8,4
8,2
7,3
5,0
7,6
4,3
4,0
3,5
4,2
6,4

647,6 100,0

Kask
Birch
1000 ha
62,8
53,9
57,6
75,6
130,0
111,1
74,3
54,5
27,8

1.3.2 Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi jrgi (10 a vanuseklassid)


Distribution of stands by age classes and dominant tree species (10 years age classes)

FOREST RESOURCES

11

METSAVARUD

Joonis 1.3.2.1 Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi jrgi


Figure 1.3.2.1 Distribution of stands by age classes and dominant tree species

12

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

%
5,7
22,5
8,0
29,0
3,9
10,3
11,4
10,8

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Enamuspuuliik
Ia
Dominant tree
1000 ha
species
Mnd Pine
40,9
Kuusk Spruce
74,9
Kask Birch
52,0
Haab Aspen
32,5
Sanglepp Black alder
2,5
Hall lepp Grey alder
18,4
Teised Others
4,1
Kokku Total
225,2
%
22,2
43,8
28,7
47,5
26,7
45,6
31,0
31,3

II
1000 ha
196,0
83,1
234,7
22,7
32,6
68,0
9,1
646,3
%
27,5
25,0
36,2
20,2
49,8
38,0
25,4
31,0
0,6
3,3

0,3

41,8

2,0

Va
% 1000 ha
%
7,4
37,6 5,3
0,3
0,2 0,1
2,2
4,0 0,6

Kokku/Total
1000 ha
%
713,3 100
332,8 100
647,6 100
112,1 100
65,5 100
178,8 100
36,0 100
2 086,1 100
Source: Estonian Environm ent Inform ation Centre, NFI 2010

Boniteediklass Quality class


III
IV
V
1000 ha
% 1000 ha
% 1000 ha
152,2 21,3
75,3 10,6
52,8
23,7
7,1
4,0
1,2
1,0
110,6 17,1
45,9
7,1
14,4
3,0
2,7
0,7
0,7
10,3 15,8
2,3
3,5
0,2
9,1
5,1
1,7
1,0
7,5 20,8
3,9 11,0
0,2
316,4 15,2
134,0
6,4
68,7

Joonis 1.3.3.1 Mnnikute, kuusikute ja kaasikute jagunemine boniteediklassidesse


Figure 1.3.3.1 Distribution of pine, spruce and birch stands by site quality classes

I
1000 ha
158,5
145,8
186,0
53,2
17,5
81,6
11,1
653,6

1.3.3 Puistute jagunemine boniteediklassidesse enamuspuuliigi jrgi


Distribution of stands by site quality classes and dominant tree species

FOREST RESOURCES

13

METSAVARUD

1.4 Metsamaa pindala


Forest land area
1.4.1 Metsamaa pindala muutumine 19422010
Changing of forest land area in 19422010
Aasta
Year
2010*

Nitaja

pindala (ha)
osakaal (%)
2005*
pindala (ha)
osakaal (%)
2000**** pindala (ha)
osakaal (%)
1994** pindala (ha)
osakaal (%)
1988** pindala (ha)
osakaal (%)
1975** pindala (ha)
osakaal (%)
1958** pindala (ha)
osakaal (%)
1942*** pindala (ha)
osakaal (%)

Metsamaa pindala
Forest land
2 212 000
100,0
2 264 200
100,0
2 242 619
100,0
1 937 800
100,0
1 916 400
100,0
1 777 200
100,0
1 420 300
100,0
1 473 051
100,0

mnd
pine
743 800
33,6
741 400
32,7
761 398
34,0
731 700
37,8
749 600
39,1
721 500
40,6
594 800
41,9

valitsev puuliik dominant tree species


kuusk
tamm
saar
kask
haab
spruce
396 500
16,7
398 000
17,6
411 954
18,4
457 600
23,6
454 200
23,7
408 700
23,0
322 200
22,7

oak

11 300
0,6
11 200
0,6
5 100
0,3
6 000
0,4

ash

8 100
0,4
7 800
0,4
5 700
0,3
2 500
0,2

birch
680 700
30,8
695 200
30,7
681 639
30,4
585 300
30,2
540 400
28,2
506 500
28,5
386 100
27,2

Indicator
sanglepp

hall lepp

muud

aspen black alder grey alder others


125 500
70 600
186 600
8 300
5,6
3,2
8,4
1,7
121 000
68 400
204 300 35 900
5,3
3,0
9,0
1,6
121 732
63 807
170 484 31 604
5,4
2,8
7,6
1,4
31 500
28 200
82 900
1 200
1,6
1,5
4,3
0,1
30 100
28 900
90 100
4 100
1,6
1,5
4,7
0,2
28 400
26 600
71 100
3 600
1,6
1,5
4,0
0,2
32 700
22 700
52 600
700
2,3
1,6
3,7

area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)

* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory *** Akadeemilise metsaseltsi toimetised V published in Akadeemilise metsaseltsi toimetised V
**** SMI 2000 andmeid korrigeeriti 2011. aastal NFI 2000 figures were updated in 2011
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.4.1.1 Metsamaa pindala muutumine


Figure 1.4.1.1 Changing of forest land area

Joonis 1.4.1.2 Puuliikide osakaalu muutumine


Figure 1.4.1.2 Changing of share of tree species
14

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.4.2 Metsamaa pindala jagunemine maakonniti


valitseva puuliigi jrgi
Distribution of forest land area by dominant tree species
in counties
Maakond OmandiCounty

vorm

Korraldatud metsamaa pindala (ha)


Area with mana-

valitsev puuliik

Ownership

dominant tree species

mnd

kuusk

tamm

saar

kask

haab

sanglepp

hall lepp

muud

pine

spruce

oak

ash

birch

aspen

black alder

grey alder

others

pindala (%)

gement plans (ha)

category

area (%)

Harju

riigimets
eramets

79 555
54 927

60,0
27,1

17,6
24,9

0,1
0,2

0,1
0,4

19,0
31,8

1,0
2,9

1,3
3,1

0,8
9,2

0,1
0,2

state forest
private forest

Hiiu

riigimets
eramets

22 780
25 123

66,3
29,9

7,7
9,5

0,0
0,2

0,0
0,7

24,1
46,0

0,3
3,0

1,5
10,5

0,0
0,2

0,0
0,0

state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets

103 185
40 998

48,5
27,0

13,6
13,9

0,0
0,0

0,2
0,3

31,9
41,0

2,8
5,1

1,9
2,7

0,8
9,9

0,2
0,2

state forest
private forest

Jgeva riigimets
eramets

57 092
46 302

21,2
11,2

22,8
17,7

0,0
0,0

0,3
0,4

43,4
45,9

7,9
5,7

2,2
1,6

1,9
17,3

0,2
0,2

state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets

46 061
41 658

37,6
16,5

31,5
25,6

0,1
0,0

0,0
0,1

26,2
36,0

2,3
5,8

0,6
0,9

1,5
14,9

0,2
0,2

state forest
private forest

Lne

riigimets
eramets

20 875
33 813

55,8
22,9

11,5
8,5

0,1
1,2

0,3
2,0

28,8
41,0

1,3
6,8

1,5
5,3

0,5
12,1

0,0
0,2

state forest
private forest

Lne- riigimets
Viru
eramets

78 319
60 245

43,4
16,4

26,3
31,2

0,1
0,2

0,1
0,2

23,6
30,0

3,5
5,2

1,5
2,2

1,3
14,4

0,2
0,4

state forest
private forest

Plva

riigimets
eramets

45 973
37 649

58,4
42,6

19,6
13,3

0,1
0,0

0,0
0,0

17,8
35,9

3,2
3,6

0,5
0,5

0,3
3,9

0,2
0,2

state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets

121 928
77 652

37,1
23,5

18,5
11,6

0,2
0,3

0,2
0,9

40,4
40,7

2,0
5,6

1,1
4,2

0,5
13,0

0,0
0,1

state forest
private forest

Rapla

riigimets
eramets

48 932
62 638

41,3
22,6

23,9
23,2

0,1
0,4

0,0
0,2

30,2
37,5

2,6
4,3

0,6
1,7

0,9
10,0

0,2
0,1

state forest
private forest

Saare

riigimets
eramets

17 644
63 957

74,0
55,0

6,7
6,0

0,9
3,9

0,3
1,7

16,0
21,1

1,4
9,3

0,4
2,1

0,1
0,8

0,1
0,1

state forest
private forest

Tartu

riigimets
eramets

61 373
31 969

24,0
15,0

17,5
17,6

0,1
0,1

0,3
0,4

45,4
45,7

6,5
6,5

4,6
2,5

1,1
11,7

0,5
0,5

state forest
private forest

Valga

riigimets
eramets

47 049
43 489

51,1
22,1

22,8
20,9

0,1
0,1

0,2
0,4

20,2
38,4

3,5
4,8

0,7
0,7

1,2
12,5

0,3
0,3

state forest
private forest

Viljandi riigimets
eramets

55 917
75 323

32,0
13,1

27,1
17,1

0,1
0,1

0,5
0,8

31,8
41,7

4,9
5,3

2,4
1,6

1,1
20,0

0,1
0,3

state forest
private forest

Vru

riigimets
eramets

44 979
48 710

52,3
29,8

25,0
22,5

0,1
0,0

0,0
0,0

18,4
33,2

3,3
4,6

0,4
0,3

0,4
9,3

0,1
0,3

state forest
private forest

Kokku
Total

riigimets
eramets

851 663
744 452

43,9
24,9

20,3
17,9

0,1
0,5

0,2
0,6

29,7
36,9

3,2
5,3

1,5
2,4

0,9
11,2

0,2
0,2

state forest
private forest

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Yearbook FOREST 2010

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

15

METSAVARUD

Joonis 1.4.2.1 Metsamaa pindala jagunemine riigimetsas


Figure 1.4.2.1 Distribution of forest land area in state forest

Joonis 1.4.2.2 Metsamaa pindala jagunemine erametsas


Figure 1.4.2.2 Distribution of forest land area in private forest
16

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.5 Puistute pindala


Area of stands
1.5.1 Puistute pindala muutumine 19582010
Changing of area of stands in 19582010
Aasta

Nitaja

Year
2010*
2005*
2000***
1994**
1988**
1975**
1958**

pindala (ha)
osakaal (%)
pindala (ha)
osakaal (%)
pindala (ha)
osakaal (%)
pindala (ha)
osakaal (%)
pindala (ha)
osakaal (%)
pindala (ha)
osakaal (%)
pindala (ha)
osakaal (%)

Puistute pindala
Area of stands

mnd

kuusk

2 086 100
100,0
2 121 700
100,0
2 093 173
100,0
1 844 900
100,0
1 810 900
100,0
1 652 300
100,0
1 271 100
100,0

pine
713 300
34,2
709 100
33,4
734 171
34,6
706 300
38,3
709 500
39,2
670 700
40,6
532 700
41,9

spruce
332 800
16,0
360 800
17,0
375 549
17,7
415 000
22,5
426 200
23,5
380 300
23,0
288 000
22,7

valitsev puuliik dominant tree species


tamm
saar
kask
haab
sanglepp
oak

11 000
0,6
11 100
0,6
5 000
0,3
6 000
0,5

ash

7 700
0,4
7 700
0,4
5 600
0,3
2 500
0,2

Indicator
hall lepp

muud

birch
aspen black alder grey alder others
647 600 112 100
65 500 178 800 36 000
31,0
5,4
3,1
8,6
1,7
650 100 109 400
65 100 192 500 34 800
30,6
5,2
3,1
9,1
1,6
658 250 115 554
62 440 166 235 31 321
31,0
5,4
2,9
7,8
1,5
564 200 30 500
27 300
81 800
1 100
30,6
1,7
1,5
4,4
0,1
511 500 29 800
28 700
85 400
1 000
28,2
1,6
1,6
4,7
0,1
471 200 27 200
25 400
65 500
1 400
28,5
1,6
1,5
4,0
0,1
345 600 28 700
19 900
47 200
500
27,2
2,3
1,6
3,7
0,0

area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)

* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory *** SMI 2000 andmeid korrigeeriti 2011. aastal NFI 2000 figures were updated in 2011
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.5.1.1 Puistute pindala muutumine


Figure 1.5.1.1 Changing of area of stands

Joonis 1.5.1.2 Puuliikide osakaalu muutumine


Figure 1.5.1.2 Changing of share of tree species
Yearbook FOREST 2010

17

METSAVARUD

1.5.2 Puistute pindala jagunemine maakonniti


valitseva puuliigi jrgi
Distribution of area of stands by dominant tree species
in counties
Maakond

Omandi-

County

vorm

Korraldatud metsamaa pindala (ha)


Area with mana-

valitsev puuliik

Ownership

dominant tree species

mnd

kuusk

tamm

saar

kask

haab

sanglepp

hall lepp

muud

pine

spruce

oak

ash

birch

aspen

black alder

grey alder

others

gement plans (ha)

pindala (%)

category

area (%)

Harju

riigimets
eramets

74 633
52 144

60,6
27,2

17,2
24,3

0,1
0,3

0,1
0,5

18,7
31,9

1,0
2,9

1,3
3,3

0,8
9,5

0,1
0,2

state forest
private forest

Hiiu

riigimets
eramets

21 400
23 063

66,9
30,4

6,9
9,4

0,0
0,2

0,0
0,7

24,3
45,0

0,3
3,2

1,6
10,9

0,0
0,2

0,0
0,0

state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets

94 267
37 635

49,3
27,4

12,4
12,5

0,0
0,0

0,3
0,3

32,1
41,3

2,9
5,1

1,9
2,8

0,8
10,4

0,3
0,2

state forest
private forest

Jgeva

riigimets
eramets

52 265
43 422

22,3
11,7

21,9
16,7

0,0
0,0

0,4
0,4

43,1
45,6

7,8
5,7

2,3
1,6

1,9
18,0

0,2
0,2

state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets

42 708
38 541

39,6
17,4

29,8
23,9

0,0
0,0

0,0
0,1

26,0
36,4

2,2
5,8

0,6
0,8

1,5
15,4

0,2
0,2

state forest
private forest

Lne

riigimets
eramets

19 819
32 336

56,5
23,1

10,8
8,2

0,1
1,2

0,3
2,1

28,8
40,5

1,3
6,9

1,6
5,3

0,5
12,5

0,0
0,2

state forest
private forest

LneViru

riigimets
eramets

72 929
54 321

45,0
17,4

24,7
28,7

0,1
0,2

0,1
0,2

23,5
30,1

3,5
5,3

1,5
2,3

1,4
15,3

0,2
0,4

state forest
private forest

Plva

riigimets
eramets

42 210
35 006

59,4
43,4

18,1
11,7

0,1
0,0

0,0
0,0

18,3
36,5

3,3
3,6

0,5
0,5

0,3
4,0

0,2
0,2

state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets

112 494
73 459

38,3
23,9

17,5
10,4

0,2
0,3

0,2
1,0

40,3
40,6

1,9
5,8

1,1
4,4

0,5
13,5

0,0
0,1

state forest
private forest

Rapla

riigimets
eramets

45 867
58 493

42,2
23,1

23,2
22,0

0,1
0,4

0,0
0,2

30,1
37,6

2,5
4,4

0,7
1,7

0,9
10,5

0,2
0,1

state forest
private forest

Saare

riigimets
eramets

16 540
61 677

74,6
55,3

6,2
5,7

1,0
4,0

0,3
1,8

15,8
20,8

1,4
9,3

0,4
2,2

0,1
0,8

0,1
0,1

state forest
private forest

Tartu

riigimets
eramets

57 178
29 424

24,8
15,8

16,6
15,4

0,1
0,1

0,3
0,4

45,7
46,2

6,2
6,6

4,8
2,6

1,1
12,3

0,4
0,5

state forest
private forest

Valga

riigimets
eramets

43 757
40 096

52,2
22,9

21,6
18,7

0,1
0,1

0,2
0,4

20,3
38,9

3,5
4,9

0,8
0,7

1,2
13,2

0,3
0,3

state forest
private forest

Viljandi

riigimets
eramets

51 243
69 365

33,5
13,7

25,1
15,0

0,1
0,1

0,6
0,8

32,1
42,0

4,8
5,4

2,5
1,7

1,1
21,0

0,1
0,3

state forest
private forest

Vru

riigimets
eramets

41 645
45 689

53,0
30,7

24,0
20,7

0,1
0,0

0,0
0,0

18,6
33,6

3,4
4,7

0,4
0,3

0,4
9,8

0,1
0,3

state forest
private forest

Kokku
Total

riigimets
eramets

788 954
694 670

44,9
25,6

19,2
16,5

0,1
0,5

0,2
0,6

29,7
37,0

3,2
5,4

1,6
2,5

0,9
11,7

0,2
0,2

state forest
private forest

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

18

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

Joonis 1.5.2.1 Puistute pindala jagunemine riigimetsas


Figure 1.5.2.1 Distribution of area of stands in state forest

Joonis 1.5.2.2 Puistute pindala jagunemine erametsas


Figure 1.5.2.2 Distribution of area of stands in private forest
Yearbook FOREST 2010

19

METSAVARUD

1.6 Metsa tagavara


Growing stock
1.6.1 Metsade tagavara muutumine 19422010
Changing of growing stock in 19422010
Aasta
Year

Nitaja

Metsamaa tagavara
Growing stock

(1000 m3)
osakaal (%)
3
2005*
(1000 m )
osakaal (%)
3
2000**** (1000 m )
osakaal (%)
3
1994**
(1000 m )
osakaal (%)
(1000 m3)
1988**
osakaal (%)
3
1975**
(1000 m )
osakaal (%)
3
1958**
(1000 m )
osakaal (%)
3
1942*** (1000 m )
osakaal (%)

2010*

458 448
100,0
454 461
100,0
458 278
100,0
284 491
100,0
259 639
100,0
196 106
100,0
131 181
100,0
126 600
100,0

mnd
pine
169 773
37,0
162 995
35,9
162 481
35,5
111 222
39,1
105 960
40,8
81 748
41,7
55 454
42,3

valitsev puuliik dominant tree species


kuusk
kask
haab
sanglepp hall lepp
spruce
birch
aspen
black alder grey alder
80 693 120 546
29 807
16 273
30 914
17,6
26,3
6,5
3,5
6,7
84 456 118 875
30 998
15 025
35 315
18,6
26,2
6,8
3,3
7,8
89 797 121 660
29 122
13 250
36 636
19,6
26,5
6,4
2,9
8,0
71 671
77 000
6 462
4 100
11 254
25,2
27,1
2,3
1,4
4,0
69 070
65 060
5 370
3 520
8 180
26,6
25,1
2,1
1,4
3,2
57 696
44 217
4 129
2 657
4 528
29,4
22,5
2,1
1,4
2,3
42 869
25 475
2 804
1 584
2 335
32,7
19,4
2,1
1,2
1,8

Indicator
muud
others
6 442
1,4
6 796
1,5
5 335
1,2
2 782
1,0
2 479
1,0
1 131
0,6
660
0,5

(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)
(1000 m 3 )
share (%)

* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory ***Akadeemilise metsaseltsi toimetised V published in Akadeemilise metsaseltsi toimetised V
**** SMI 2000 andmeid korrigeeriti 2011. aastal NFI 2000 figures were updated in 2011
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.6.1.1 Tagavara muutumine


Figure 1.6.1.1 Changing of growing stock

Joonis 1.6.1.2 Puuliikide osakaalu muutumine


Figure 1.6.1.2 Changing of share of tree species
20

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.6.2 Metsa tagavara jagunemine maakonniti


valitseva puuliigi jrgi
Distribution of growing stock by dominant tree species
in counties
Maakond OmandiCounty

vorm

Korraldatud

valitsev puuliik

dominant tree species

metsa tagavara

mnd

kuusk

tamm

saar

kask

haab

sanglepp

Growing stock*

pine

spruce

oak

ash

birch aspen

black alder

Ownership
hall lepp

muud

category

grey alder others

tagavara (%)

by management plans
(1000 m3)

growing stock (%)

Harju

riigimets
eramets

12 510
8 415

63,3
30,7

18,1
28,8

0,1
0,2

0,1
0,4

15,2
25,7

1,1
3,0

1,5
3,6

0,6
7,5

0,1
0,2

state forest
private forest

Hiiu

riigimets
eramets

3 872
3 612

72,4
34,8

8,0
12,5

0,0
0,2

0,0
0,7

17,5
38,5

0,4
3,3

1,6
9,9

0,0
0,1

0,0
0,0

state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets

16 204
6 258

49,9
32,3

12,6
15,6

0,0
0,0

0,2
0,2

30,8
35,6

3,5
5,5

2,4
2,9

0,6
7,8

0,2
0,1

state forest
private forest

Jgeva riigimets
eramets

9 255
7 031

25,4
14,5

19,8
20,6

0,0
0,1

0,3
0,4

42,5
41,3

7,9
5,7

2,6
1,6

1,4
15,5

0,1
0,1

state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets

6 508
6 375

41,7
20,1

31,9
29,7

0,0
0,0

0,0
0,1

22,2
31,5

2,3
6,0

0,7
0,9

1,1
11,7

0,2
0,1

state forest
private forest

Lne

riigimets
eramets

2 868
4 722

64,1
26,5

10,0
9,4

0,1
1,1

0,4
1,8

21,4
36,5

1,4
7,8

1,9
5,2

0,4
11,5

0,0
0,1

state forest
private forest

LneViru

riigimets
eramets

13 407
9 551

51,7
21,0

24,1
36,0

0,1
0,2

0,1
0,1

18,3
24,0

3,1
4,7

1,5
2,3

0,9
11,3

0,2
0,3

state forest
private forest

Plva

riigimets
eramets

8 550
6 582

65,7
51,5

16,7
13,8

0,0
0,0

0,0
0,0

14,7
28,2

2,1
2,7

0,4
0,5

0,2
3,2

0,1
0,1

state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets

19 916
11 553

44,2
30,5

14,5
11,7

0,2
0,3

0,2
0,8

37,3
34,7

2,1
5,8

1,3
4,7

0,4
11,4

0,0
0,1

state forest
private forest

Rapla

riigimets
eramets

7 408
9 472

48,1
26,0

21,6
25,7

0,2
0,4

0,0
0,2

25,9
32,3

2,5
4,6

0,9
1,7

0,6
9,0

0,2
0,1

state forest
private forest

Saare

riigimets
eramets

2 869
9 545

76,9
58,9

5,9
7,1

0,8
3,1

0,2
1,6

14,1
17,1

1,4
9,2

0,5
2,2

0,1
0,7

0,1
0,1

state forest
private forest

Tartu

riigimets
eramets

9 803
5 260

32,0
20,7

16,9
19,7

0,1
0,1

0,4
0,4

40,6
40,6

4,8
5,3

4,3
2,7

0,6
10,0

0,3
0,3

state forest
private forest

Valga

riigimets
eramets

8 852
7 627

60,4
28,6

18,1
21,7

0,1
0,1

0,2
0,3

16,7
33,1

2,9
4,5

0,8
0,7

0,7
10,8

0,2
0,2

state forest
private forest

Viljandi riigimets
eramets

8 955
11 353

38,7
18,9

20,6
18,3

0,2
0,1

0,6
0,9

31,7
36,5

5,0
4,8

2,4
1,9

0,7
18,6

0,1
0,1

state forest
private forest

Vru

riigimets
eramets

8 030
9 080

59,4
36,0

22,7
24,6

0,1
0,0

0,0
0,0

14,1
27,0

3,0
4,2

0,3
0,3

0,2
7,8

0,2
0,1

state forest
private forest

Kokku
Total

riigimets
eramets

139 008
116 435

50,0
30,1

18,0
20,1

0,1
0,4

0,2
0,5

26,2
31,4

3,1
5,2

1,6
2,5

0,6
9,6

0,1
0,1

state forest
private forest

* Data from standwise forest inventory


Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Yearbook FOREST 2010

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

21

METSAVARUD

Joonis 1.6.2.1 Metsa tagavara jagunemine riigimetsas


Figure 1.6.2.1 Distribution of growing stock in state forest

Joonis 1.6.2.2 Metsa tagavara jagunemine erametsas


Figure 1.6.2.2 Distribution of growing stock in private forest
22

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.7 Keskmine hektaritagavara


Average volume per hectare
1.7.1 Puistute keskmise hektaritagavara
muutumine 19582010
Changing of average volume per hectare of stands
in 19582010
Aasta
Year

mnd
pine

kuusk
spruce

valitsev puuliik dominant tree species


lehis
tamm
saar
kask
haab
sanglepp
hall lepp
larch
oak
ash
birch aspen black alder grey alder
hektaritagavara (m3/ha)
average volume per hectare (m 3 /ha)

Kokku
Total

2010*

243

214

185

263

248

172

219

2005*

229

232

182

281

231

182

213

2000***

225

248

185

304

243

199

219

1994**

157

173

139

122

153

136

212

150

138

154

1988**

149

162

100

117

140

127

180

122

95

143

1975**

122

152

100

98

91

94

152

105

69

119

1958**

104

149

74

98

80

49

103

* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory


*** SMI 2000 andmeid korrigeeriti 2011. aastal NFI 2000 figures were updated in 2011
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.7.1.1 Puistute keskmise hektaritagavara muutumine


Figure 1.7.1.1 Changing of average volume per hectare of stands
Yearbook FOREST 2010

23

METSAVARUD

1.7.2 Puistute keskmine hektaritagavara maakonniti


valitseva puuliigi jrgi
Average volume per hectare of stands by dominant tree
species in counties
Maakond OmandiCounty
vorm

valitsev puuliik dominant tree species


tamm saar
kask
haab
sanglepp
hall lepp
Kokku
oak
ash
birch
aspen black alder grey alder Total
3
average volume per hectare of stands (m 3 /ha)
puistute hektaritagavara (m /ha)

mnd kuusk
pine spruce

lehis
larch

Ownership
category

riigimets
eramets
riigimets
eramets

175
182
196
179

176
191
210
208

266
192
143

141
153
189
139

132
124
181
142

136
130
130
134

183
163
261
163

190
179
186
142

135
127
187
120

168
161
181
157

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

174
196
201
201

174
208
160
200

114
276
139
179

255
198
240
250

151
131
162
197

165
143
175
147

203
179
178
161

213
169
201
168

112
125
125
140

172
166
177
162

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

161
191
164
168

163
206
134
166

189
322
146
240

133
191
140
132

103
146
199
128

130
143
108
132

157
172
159
166

156
171
177
145

107
125
121
134

152
166
145
146

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

211
212
224
223

180
221
188
222

213
280
227
370

206
157
145
171

120
159
117
158

143
140
163
145

165
156
132
142

188
180
180
184

117
130
123
147

184
176
203
188

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

204
201
184
182

146
177
151
189

195
151
254
188

175
139
185
154

161
136
104
137

164
135
139
139

190
158
164
170

201
169
208
164

127
132
104
140

177
157
162
162

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

179
165
222
235

165
192
175
230

452
244
297
298

131
120
172
174

124
135
179
188

155
128
152
157

172
153
133
144

195
158
156
185

138
134
93
145

173
155
171
179

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

234
238
202
225

170
221
143
199

294
228
271
244

169
148
269
212

179
176
186
178

167
162
173
142

168
177
179
148

205
188
166
185

116
156
118
145

202
190
175
164

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

216
233
196
197

182
236
166
205

303
152
205
235

97
214
167
130

147
179
163
145

146
160
155
142

171
178
169
161

186
182
185
166

120
159
116
138

193
199
176
168

state forest
private forest
state forest
private forest

Harju
Hiiu

Ida-Viru
Jgeva

Jrva
Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru
Kokku
Total

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.7.2.1 Puistute keskmine hektaritagavara


Figure 1.7.2.1 Average volume per hectare of stands
24

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.8 Puistute keskmine vanus


Average age of stands
1.8.1 Puistute keskmine vanus aastail 19582010
Average age of stands in 19582010
Aasta
Year

mnd
pine

kuusk
spruce

valitsev puuliik dominant tree species


tamm
saar
kask
haab
sanglepp
hall lepp
oak
ash
birch aspen black alder grey alder
average age of stands (year)
puistute keskmine vanus (a)
lehis
larch

Kokku
Total

2010*

72

58

47

45

51

30

56

2005*

70

59

47

46

48

30

55

2000*

70

60

46

49

49

31

56

1994**

62

52

41

75

53

44

47

44

29

52

1988**

58

49

34

71

49

42

42

41

22

49

1975**

52

48

29

67

50

34

33

34

13

44

1958**

47

51

29

41

* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory


Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.8.1.1 Puistute keskmise vanuse muutumine


Figure 1.8.1.1 Changing of average age of stands
Yearbook FOREST 2010

25

METSAVARUD

1.8.2 Puistute keskmine vanus maakonniti valitseva


puuliigi jrgi
Average age of stands by dominant tree species in counties
Maakond OmandiCounty
vorm

Harju

valitsev puuliik dominant tree species


mnd kuusk lehis tamm saar
kask haab
sanglepp
hall lepp
pine spruce larch
oak
ash
birch aspen black alder grey alder
average age of stands (year)
puistute keskmine vanus (a)

Kokku
Total

Ownership
category

riigimets
eramets
riigimets
eramets

81
74
92
69

65
70
107
82

93
51
108

90
92
103
95

67
55
63
68

49
50
50
59

49
50
72
61

64
58
73
56

35
33
45
33

72 state forest
60 private forest
83 state forest
64 private forest

Ida-Viru riigimets
eramets
Jgeva riigimets
eramets

74
72
85
73

54
68
49
61

36
60
47
42

116
116
89
101

56
51
54
66

49
46
50
46

47
48
40
41

63
56
56
53

30
33
31
32

62 state forest
55 private forest
57 state forest
49 private forest

Jrva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

80
76
76
68

54
67
51
67

61
117
61
47

79
74
77
93

34
60
64
57

47
50
47
52

40
47
44
57

49
56
59
50

27
31
32
34

61 state forest
56 private forest
64 state forest
56 private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

86
72
75
71

57
68
45
61

53
57
73
96

191
92
46
76

46
55
37
62

45
46
42
37

41
42
30
33

57
55
47
53

29
30
30
34

66 state forest
55 private forest
62 state forest
54 private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

80
69
82
76

47
56
53
68

43
44
113
117

178
95
96
91

62
60
41
57

46
44
46
49

46
45
40
49

55
50
50
52

33
32
29
32

60 state forest
50 private forest
63 state forest
58 private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

75
65
81
69

63
74
48
59

113
55
67
46

107
84
57
60

64
68
57
62

56
53
48
43

56
56
31
33

63
54
45
50

38
33
25
32

71 state forest
63 private forest
55 state forest
48 private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

76
72
82
76

49
63
43
60

81
72
84
70

66
86
96
106

65
60
57
68

48
44
49
42

37
40
41
37

57
54
54
54

30
34
29
32

62 state forest
53 private forest
58 state forest
48 private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

77
73
80
71

51
64
52
65

106
59
62
58

39
84
113
87

53
73
57
63

45
42
48
46

37
40
40
46

57
53
55
53

33
34
30
32

63 state forest
55 private forest
63 state forest
55 private forest

Hiiu

Lne

Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku
Total

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.8.2.1 Puistute keskmine vanus


Figure 1.8.2.1 Average age of stands
26

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.9 Puistute keskmine boniteet maakonniti valitseva


puuliigi jrgi
Average site quality class of stands by dominant tree species
in counties
Maakond OmandiCounty
vorm

mnd kuusk
pine spruce

valitsev puuliik dominant tree species


tamm saar
kask
haab
sanglepp
hall lepp
oak
ash
birch
aspen black alder grey alder
average quality class of stands
puistute keskmine boniteet
lehis
larch

Ownership

Kokku
Total

category

riigimets
eramets
riigimets
eramets

3,4
3,2
3,6
3,0

1,9
2,1
2,9
2,7

1,1
1,2
2,4

3,4
3,3
3,1
3,1

2,1
2,3
2,0
2,5

2,5
2,7
2,9
2,9

1,6
1,7
1,9
2,2

2,3
2,5
2,8
2,7

1,6
1,9
2,1
2,2

2,9
2,6
3,4
2,9

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

3,2
2,7
3,2
2,8

1,4
1,6
1,3
1,5

0,5
0,8
0,4
0,4

2,3
3,1
1,9
2,2

1,5
1,7
1,2
1,6

2,0
2,1
1,8
2,1

1,2
1,3
1,2
1,2

2,1
2,2
1,8
2,2

1,6
1,7
1,5
1,6

2,5
2,1
2,0
1,9

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

3,6
3,3
3,6
3,1

1,4
1,6
2,2
2,3

0,5
1,4
1,4
0,3

2,6
2,7
3,2
3,4

0,8
1,4
1,5
2,4

2,4
2,4
2,9
2,8

1,5
1,3
1,7
1,9

2,1
2,2
2,5
2,5

1,5
1,7
1,7
2,2

2,6
2,2
3,2
2,7

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2,9
2,6
2,2
2,3

1,4
1,5
0,6
1,3

0,5
0,8
1,0
1,4

3,0
3,0
1,0
2,3

1,5
1,8
0,5
1,3

1,9
2,3
1,3
1,5

1,2
1,4
0,9
1,0

1,7
2,3
1,3
2,0

1,3
1,7
1,3
1,5

2,2
2,0
1,7
1,8

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2,9
2,6
3,2
3,1

1,5
1,6
1,9
1,9

0,3
0,5
0,8
2,7

3,6
3,2
2,6
3,1

1,5
2,3
1,7
2,0

1,9
2,1
2,2
2,4

1,3
1,5
1,5
1,5

1,8
2,1
1,8
2,1

1,5
1,7
1,6
1,7

2,2
2,1
2,5
2,3

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

3,3
3,3
2,6
2,1

2,4
2,6
0,9
1,1

2,4
1,5
0,2
0,1

3,9
3,8
1,2
1,8

2,5
2,9
1,1
1,2

2,7
3,0
1,9
1,7

2,3
2,4
1,1
1,0

2,5
2,6
1,8
1,9

2,0
2,0
1,3
1,4

3,1
3,1
1,9
1,6

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2,0
2,0
3,0
2,4

0,9
1,2
1,1
1,4

0,6
1,1
0,6
0,7

1,1
2,4
1,7
2,3

0,9
1,3
0,9
1,6

1,6
1,6
1,7
1,9

1,0
0,9
1,3
1,1

1,6
2,0
2,0
2,0

1,2
1,4
1,2
1,5

1,6
1,6
2,0
1,8

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2,5
2,1
3,0
2,8

1,0
1,2
1,4
1,6

0,5
0,9
0,5
0,7

1,4
2,2
2,9
3,5

0,8
1,7
1,3
2,2

1,9
1,6
2,0
2,2

1,1
1,0
1,2
1,5

2,2
2,0
1,9
2,3

1,4
1,5
1,4
1,6

2,0
1,6
2,3
2,2

state forest
private forest
state forest
private forest

Harju
Hiiu

Ida-Viru
Jgeva

Jrva
Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru
Kokku
Total

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.9.1 Puistute keskmine boniteet


Figure 1.9.1 Average site quality class of stands
Yearbook FOREST 2010

27

METSAVARUD

1.10 Puistute 1 ha juurdekasv maakonniti valitseva


puuliigi jrgi
Gross annual increment per hectare of stands by
dominant tree species in counties
Maakond OmandiCounty vorm

Harju
Hiiu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

valitsev puuliik dominant tree species


mnd kuusk lehis tamm saar
kask
haab
sanglepp
hall lepp
Kokku
pine spruce larch
oak
ash
birch
aspen black alder grey alder Total
3
3
gross annual increment of stands (m /ha)
puistute aastane juurdekasv (m /ha)
3,7
6,3
3,5
2,4
3,7
5,0
5,7
4,4
6,2
4,4
4,3
5,6
7,0
2,4
4,1
4,5
5,2
4,4
6,2
4,9
3,5
3,2
2,4
1,7
4,7
4,2
4,1
3,5
4,5
3,6
4,7
4,7
1,8
3,2
3,7
4,2
4,0
6,0
4,2

Ownership
category

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

4,4
4,5
3,9
4,6

7,8
6,1
8,3
6,9

9,3
8,4
8,6
9,0

2,8
2,1
3,8
2,7

4,4
4,1
5,5
4,0

5,3
5,0
5,4
5,1

5,6
5,3
5,9
5,6

4,4
4,1
4,9
4,6

6,5
5,9
6,7
6,2

5,1
5,1
5,7
5,5

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

3,7
4,1
3,9
4,5

7,4
6,2
6,6
5,5

7,7
3,5
5,8
9,4

4,3
4,5
3,1
2,0

7,2
3,8
4,8
3,7

5,0
4,6
4,7
4,3

6,1
5,2
5,9
4,6

5,1
4,4
4,4
4,4

8,0
6,0
6,7
5,5

5,2
5,1
4,4
4,6

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

4,0
5,0
4,8
4,9

7,6
6,4
9,9
7,2

8,2
7,8
6,4
4,2

1,7
2,5
7,2
4,3

5,2
4,6
5,7
3,8

5,4
4,9
6,4
5,8

5,6
5,8
7,1
6,9

4,8
4,6
5,6
4,9

7,2
6,4
7,8
6,4

5,2
5,6
6,0
5,6

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

4,2
4,7
3,8
4,0

8,0
6,9
7,1
5,7

10,5
8,8
3,9
3,2

1,5
2,2
3,1
2,5

4,8
3,6
5,5
4,0

5,6
4,9
5,4
4,8

5,4
5,2
6,5
5,2

5,3
4,8
5,7
4,6

6,4
6,1
6,5
6,3

5,3
5,2
5,1
5,0

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

4,5
4,7
4,3
5,5

6,0
5,2
9,2
8,0

3,8
7,5
7,6
10,3

2,0
2,2
6,2
4,7

3,7
3,1
5,5
4,4

4,7
4,2
5,1
5,7

5,5
4,7
6,7
7,2

4,7
4,5
5,6
5,2

5,7
6,1
8,0
6,8

4,6
4,5
5,7
6,2

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

5,0
5,1
4,0
4,6

8,8
7,1
8,9
6,8

6,2
5,5
6,1
6,8

3,9
2,8
3,7
2,3

4,7
4,5
4,8
3,7

5,7
5,6
5,5
5,2

6,6
6,6
5,7
5,6

5,3
4,9
5,1
4,7

7,3
6,8
7,5
6,1

6,0
6,0
5,7
5,5

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

4,5
5,0
4,2
4,7

8,7
7,1
7,9
6,4

3,9
6,7
7,4
7,8

6,4
3,5
2,9
2,3

5,2
3,6
4,9
3,6

5,5
5,8
5,4
4,9

6,8
6,9
6,0
5,4

4,9
5,1
5,0
4,5

6,7
6,7
7,0
6,2

5,7
6,0
5,2
5,2

state forest
private forest
state forest
private forest

Ida-Viru
Jgeva

Jrva
Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru
Kokku
Total

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.10.1 Puistute 1 hektari aastane juurdekasv


Figure 1.10.1 Average gross annual increment per hectare of stands
28

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.11 Mnnikute pindala jagunemine


Distribution of area of pine stands
1.11.1 Mnnikute vanuselise jagunemise muutumine
Changing of age distribution of pine stands
vanuse vahemik age class
uuend. ala***
=< 20
2140
4160
6180 81100 101120 121 <=
under reg.***
2010*
pindala (ha)
30 200 35 500 82 600 176 500 193 500 129 300
54 600
41 600
osakaal (%)
4,1
4,8
11,1
23,7
26,0
17,4
7,3
5,6
2005*
pindala (ha)
32 200 33 900 100 300 168 800 200 800 119 000
47 600
38 800
osakaal (%)
4,3
4,6
13,5
22,8
27,1
16,1
6,4
5,2
2000*
pindala (ha)
39 400 37 500 87 000 188 200 201 400 131 600
47 600
31 000
osakaal (%)
5,2
4,9
11,4
24,6
26,4
17,2
6,2
4,1
1994** pindala (ha)
25 355 53 820 143 299 190 962 170 354 87 794
32 604
26 754
osakaal (%)
3,5
7,4
19,6
26,1
23,3
12,0
4,5
3,7
1988** pindala (ha)
40 100 56 051 147 576 191 565 168 861 85 140
32 637
27 670
osakaal (%)
5,3
7,5
19,7
25,6
22,5
11,4
4,4
3,7
1975** pindala (ha)
50 790 121 958 166 722 156 142 109 426 56 064
33 866
26 532
osakaal (%)
7,0
16,9
23,1
21,6
15,2
7,8
4,7
3,7
1958** pindala (ha)
62 142 134 634 123 963 113 151 69 164 46 389
29 584
15 773
osakaal (%)
10,4
22,6
20,8
19,0
11,6
7,8
5,0
2,7
* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory *** Uuendatav ala Under regeneration
Aasta
Year

Indicator

Nitaja

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

kokku
total
743 800
100,0
741 400
100,0
763 700
100,0
730 942
100,0
749 600
100,0
721 500
100,0
594 800
100,0

area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.11.1.1 Mnnikute vanuselise jagunemise muutumine


Figure 1.11.1.1 Changing of age distribution of pine stands
Yearbook FOREST 2010

29

METSAVARUD

1.11.2

Mnnikute metsamaa pindala jagunemine


maakonniti vanuse jrgi
Distribution of area of pine stands by age classes
in counties

Maakond Omandi-

Korraldatud

County

metsamaa

vorm

vanuse vahemik

Ownership

age class

category

pindala (ha)

uuend*

Area with

reg.*

=< 20 2140 4160 6180

81100 101120 121140

141 <=

management
plans (ha)

Harju

pindala (%)

area (%)

riigimets
eramets
riigimets
eramets

47 732
14 883
15 113
7 520

5,2
4,8
5,3
6,9

3,1
2,6
2,4
1,7

6,4
6,6
7,8
14,0

16,8
18,6
15,0
24,3

21,2
34,6
14,5
27,9

23,3
23,6
13,4
15,9

13,4
7,5
18,7
7,2

6,1
1,1
10,3
1,7

4,4
0,6
12,7
0,4

state forest
private forest
state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets
Jgeva riigimets
eramets

50 062
11 050
12 121
5 178

7,2
6,7
3,7
1,8

5,8
2,9
2,6
2,5

12,0
6,6
2,7
4,1

16,1
18,1
11,0
22,6

22,0
38,4
27,5
42,6

17,0
19,1
26,6
19,5

8,4
6,3
15,8
4,2

5,9
1,5
5,5
1,8

5,5
0,5
4,8
0,8

state forest
private forest
state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

17 330
6 883
11 655
7 738

2,5
2,7
3,9
3,5

1,5
0,8
2,5
3,3

4,2
4,0
9,0
9,3

18,3
18,9
16,8
27,2

29,7
40,0
28,4
35,6

25,2
27,6
23,9
14,4

11,7
5,1
8,5
5,4

4,3
0,8
3,2
1,1

2,5
0,0
3,9
0,3

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

33 955
9 851
26 844
16 021

3,4
4,1
6,6
5,2

3,0
1,8
7,6
7,1

5,0
7,0
8,7
6,2

13,3
21,7
14,2
18,3

21,8
35,7
20,6
29,4

24,2
23,2
21,7
25,7

16,5
5,4
12,6
7,1

6,6
0,9
4,5
0,9

6,2
0,2
3,5
0,1

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

45 257
18 239
20 204
14 131

4,8
3,6
4,1
4,4

3,3
2,2
2,0
1,6

5,9
7,7
5,4
3,9

16,4
28,0
15,8
20,3

24,5
33,9
26,8
33,8

23,3
20,0
22,6
28,0

11,4
3,9
14,4
6,9

4,3
0,5
4,4
1,1

6,1
0,2
4,6
0,1

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

13 063
35 153
14 723
4 797

5,6
3,0
3,9
3,2

4,9
1,6
4,7
3,2

15,5
14,7
4,5
6,9

17,9
30,8
14,8
26,2

19,7
28,6
26,8
36,5

14,6
16,8
20,6
18,6

9,7
3,9
15,3
4,5

4,7
0,5
4,8
0,8

7,5
0,1
4,6
0,2

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

24 035
9 593
17 905
9 872

5,0
4,4
4,2
3,4

7,0
4,8
3,0
1,4

8,3
3,7
5,1
2,4

16,2
22,0
18,4
19,6

22,3
34,4
25,2
38,8

18,2
23,3
20,6
27,6

12,3
5,9
13,9
5,8

5,7
1,1
5,4
0,8

5,1
0,5
4,2
0,2

state forest
private forest
state forest
private forest

6,3
3,3
5,1
4,0

5,9
4,6
4,1
2,8

8,5
5,1
7,4
7,8

13,1
18,5
15,7
23,2

20,5
32,2
23,0
33,4

22,3
30,0
21,3
22,1

15,7
5,4
12,9
5,5

5,4
0,8
5,5
0,9

2,2
0,1
5,1
0,2

state forest
private forest
state forest
private forest

Hiiu

Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru

riigimets
23 546
eramets
14 497
Kokku
riigimets
373 545
eramets
185 406
Total
*Uuendatav ala Under regeneration
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.11.2.1 Mnnikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi


Figure 1.11.2.1 Distribution of area of pine stands by age classes
30

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.12 Kuusikute pindala jagunemine


Distribution of area of spruce stands
1.12.1 Kuusikute vanuselise jagunemise muutumine
Changing of age distribution of spruce stands
vanuse vahemik age class
uuend. ala***
=< 20
2140 4160
6180 81100 101120 121 <=
under reg.***
2010*
pindala (ha)
36 600 26 100 79 700 86 900 83 600 40 800 15 800
osakaal (%)
9,9
7,1
21,6
23,5
22,6
11,0
4,3
2005*
pindala (ha)
37 300 32 400 82 100 88 200 89 600 48 500 14 600
5 300
osakaal (%)
9,4
8,1
20,6
22,2
22,5
12,2
3,7
1,3
2000*
pindala (ha)
42 800 33 100 77 100 83 800 102 800 54 900 16 500
2 200
osakaal (%)
10,4
8,0
18,7
20,3
24,9
13,3
4,0
0,5
1994** pindala (ha)
42 645 83 924 69 246 106 998 99 631 39 670 10 692
4 806
osakaal (%)
9,3
18,3
15,1
23,4
21,8
8,7
2,3
1,1
1988** pindala (ha)
28 000 87 371 72 980 111 338 98 552 40 163 11 081
4 715
osakaal (%)
6,2
19,2
16,1
24,5
21,7
8,8
2,4
1,0
1975** pindala (ha)
28 406 74 601 81 185 103 189 71 472 30 795 12 134
6 918
osakaal (%)
7,0
18,3
19,9
25,2
17,5
7,5
3,0
1,7
1958** pindala (ha)
34 213 51 151 55 346 80 742 56 875 26 309 12 650
4 914
osakaal (%)
10,6
15,9
17,2
25,1
17,7
8,2
3,9
1,5
* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory *** Uuendatav ala Under regeneration
Aasta
Year

Indicator

Nitaja

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

kokku
total
369 500
100,0
398 000
100,0
413 200
100,0
457 612
100,0
454 200
100,0
408 700
100,0
322 200
100,0

area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.12.1.1 Kuusikute vanuselise jagunemise muutumine


Figure 1.12.1.1 Changing of age distribution of spruce stands
Yearbook FOREST 2010

31

METSAVARUD

1.12.2 Kuusikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti


vanuse jrgi
Distribution of area of spruce stands by age classes
in counties
Maakond Omandi-

Korraldatud

County

metsamaa

vorm

vanuse vahemik

Ownership

age class

category

pindala (ha)

uuend*

Area with

reg.*

=< 20

2140 4160 6180

81100 101120 121140 141 <=

management
plans (ha)

Harju

pindala (%)

area (%)

riigimets
eramets
riigimets
eramets

14
13
1
2

006
689
748
388

8,1
7,4
15,0
9,2

5,3
2,7
4,9
1,6

22,4
9,7
7,7
2,6

19,7
16,3
6,9
9,5

16,4
39,4
3,7
31,8

13,8
21,8
4,2
33,5

7,6
2,5
11,2
10,8

4,7
0,3
19,9
0,9

1,9
0,0
26,4
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets
Jgeva riigimets
eramets

14
5
12
8

050
701
998
179

16,6
17,4
12,0
11,2

14,1
4,8
11,3
5,5

22,3
12,3
26,9
17,5

19,1
8,7
24,6
16,2

11,1
34,2
13,4
34,5

6,8
19,4
7,3
13,5

4,3
2,6
2,8
1,3

3,0
0,5
1,4
0,2

2,8
0,1
0,4
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

14
10
2
2

491
665
406
890

12,1
13,6
11,0
7,9

9,5
4,3
9,4
5,4

23,4
11,2
23,4
11,1

20,8
12,3
23,5
18,0

20,7
40,3
21,3
36,5

8,8
17,0
8,9
16,5

3,3
1,2
2,0
3,4

0,6
0,2
0,5
0,8

0,7
0,0
0,0
0,4

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

20
18
9
4

594
810
024
999

12,4
17,0
15,5
17,7

12,2
4,2
14,7
9,3

24,7
10,8
25,5
15,8

16,5
10,5
24,9
15,9

13,6
34,6
11,1
20,3

7,6
21,0
4,1
17,4

8,4
1,7
2,9
3,5

2,8
0,2
1,0
0,2

1,9
0,0
0,2
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

22
8
11
14

597
993
695
547

12,9
14,9
9,1
11,5

14,8
10,6
7,7
4,7

26,1
21,3
28,7
11,7

26,5
15,3
22,1
11,9

8,5
22,7
18,4
39,3

4,8
13,8
8,8
18,6

2,6
1,1
3,8
2,1

1,6
0,2
0,9
0,2

2,1
0,1
0,4
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

1
3
10
5

184
856
732
623

12,7
8,0
11,5
19,5

6,2
1,8
12,6
5,3

25,0
2,8
28,4
17,8

13,1
13,8
25,1
18,6

10,6
48,6
11,8
25,8

18,9
23,2
4,9
11,5

5,9
1,7
3,1
1,4

5,8
0,2
1,7
0,1

1,8
0,0
0,8
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

10
9
15
12

737
069
151
909

12,0
17,2
15,0
19,3

12,2
7,2
17,2
9,3

28,1
14,2
27,5
15,1

23,7
15,2
23,1
11,9

11,3
25,3
9,7
28,9

6,5
19,1
4,2
14,5

3,6
1,6
1,8
1,0

1,8
0,2
1,0
0,1

0,9
0,1
0,5
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

10,9
13,8
12,4
14,2

12,0
6,9
12,0
5,7

25,3
14,0
25,4
13,0

25,1
14,2
22,2
13,5

12,9
29,3
13,1
33,1

6,8
19,8
7,1
18,3

4,1
1,9
4,2
1,9

1,8
0,1
2,1
0,2

1,0
0,0
1,5
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Hiiu

Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru

riigimets
11 234
eramets
10 968
Kokku
riigimets
172 646
eramets
133 283
Total
*Uuendatav ala Under regeneration
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.12.2.1 Kuusikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi


Figure 1.12.2.1 Distribution of area of spruce stands by age classes
32

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.13 Kaasikute pindala jagunemine


Distribution of area of birch stands
1.13.1 Kaasikute vanuselise jagunemise muutumine
Changing of age distribution of birch stands
Aasta
Year

Nitaja

vanuse vahemik

age class

Indicator

uuend. ala***
=< 10
1120 2130 3140
4150
5160
6170
under reg.***
2010*
pindala (ha)
33 100 62 800 53 900 57 600 75 600 130 000 111 100 74 300
osakaal (%)
4,9
9,2
7,9
8,5
11,1
19,1
16,3
10,9
2005*
pindala (ha)
45 200 52 600 59 300 51 100 91 500 135 900 125 400 64 400
osakaal (%)
6,5
7,6
8,5
7,4
13,2
19,5
18,0
9,3
2000*
pindala (ha)
34 300 49 500 50 000 57 100 107 400 130 200 122 000 80 400
osakaal (%)
5,0
7,2
7,3
8,4
15,7
19,0
17,8
11,8
1994** pindala (ha)
21 100 24 163 38 974 74 126 128 303 135 518 98 064 43 209
osakaal (%)
3,6
4,1
6,7
12,7
21,9
23,2
16,8
7,4
1988** pindala (ha)
28 900 22 506 36 317 69 464 118 057 122 048 87 878 36 307
osakaal (%)
5,3
4,2
6,7
12,9
21,8
22,6
16,3
6,7
1975** pindala (ha)
35 300 52 092 71 328 95 577 93 642 72 952 44 674 23 296
osakaal (%)
7,0
10,3
14,1
18,9
18,5
14,4
8,8
4,6
1958** pindala (ha)
40 500 55 761 61 974 80 136 61 422 41 303 22 814 11 890
osakaal (%)
10,5
14,4
16,1
20,8
15,9
10,7
5,9
3,1
* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory *** Uuendatav ala Under regeneration
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

71 <=
82 300
12,1
69 800
10,0
52 800
7,7
21 833
3,7
18 923
3,5
17 677
3,5
10 320
2,7

kokku
total
680 700
100,0
695 200
100,0
683 700
100,0
585 290
100,0
540 400
100,0
506 538
100,0
386 120
100,0

area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)
area (ha)
share (%)

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.13.1.1 Kaasikute vanuselise jagunemise muutumine


Figure 1.13.1.1 Changing of age distribution of birch stands
Yearbook FOREST 2010

33

METSAVARUD

1.13.2 Kaasikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti


vanuse jrgi
Distribution of area of birch stands by age classes
in counties
Maakond Omandi-

Korraldatud

County

metsamaa

vorm

vanuse vahemik

age class

Ownership
category

pindala (ha)

uuend*

Area with

reg.*

=< 10

1120 2130 3140

4150

5160

6170

7180

81 <=

management
pindala (%)

plans (ha)

Harju

area (%)

riigimets
eramets
riigimets
eramets

15 131
17 480
5 500
11 558

7,6
4,9
5,5
10,1

5,1
5,2
5,2
5,5

10,9
5,2
19,2
2,0

10,1
7,2
10,6
2,1

10,9
11,0
1,9
6,3

8,4
19,1
6,4
12,8

11,6
20,3
9,9
16,5

15,3
18,5
15,9
21,0

10,5
7,0
11,4
20,7

9,7
1,6
14,0
3,1

state forest
private forest
state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets
Jgeva riigimets
eramets

32 876
16 796
24 754
21 246

8,0
7,5
8,9
6,7

8,9
15,2
6,3
13,1

11,2
5,0
9,1
3,5

8,7
4,8
9,3
4,3

6,5
7,6
7,0
9,9

8,4
15,0
7,8
20,7

12,6
20,0
15,5
22,8

15,8
16,9
16,5
13,9

11,1
6,5
10,9
4,2

8,9
1,3
8,6
1,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

12 079
15 013
6 009
13 865

8,2
6,5
5,1
5,5

6,0
10,1
4,2
4,3

11,7
4,1
8,9
5,0

11,3
5,0
11,2
4,8

9,9
7,4
16,0
9,3

9,1
15,3
11,4
18,1

12,6
19,9
12,1
23,4

13,5
21,2
16,7
20,3

9,5
9,4
9,7
8,3

8,2
1,1
4,7
1,0

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

18 461
18 067
8 174
13 515

7,1
9,5
5,4
5,6

14,6
13,7
9,5
27,7

11,6
4,1
15,9
8,8

9,2
4,9
14,3
4,9

8,3
9,2
7,8
6,9

8,3
16,0
7,3
13,4

11,3
19,7
10,9
18,0

10,2
15,9
14,8
11,2

8,5
6,0
7,4
2,6

10,8
1,1
6,8
0,9

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

49 288
31 632
14 796
23 504

8,0
5,7
6,6
6,4

6,6
16,7
7,1
10,6

11,5
4,6
12,0
4,6

11,4
5,1
11,9
6,0

8,7
11,5
11,1
9,9

7,9
18,5
9,6
17,0

14,4
16,7
13,4
17,1

14,4
13,1
13,8
17,7

9,4
7,1
8,0
8,4

7,8
1,1
6,6
2,3

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2 819
13 469
27 863
14 603

7,3
4,9
6,2
6,8

3,4
1,6
7,8
14,6

6,6
3,1
11,9
5,2

7,9
5,2
7,1
4,5

11,3
11,6
7,1
10,9

9,2
21,2
10,4
26,1

12,0
28,8
15,3
20,4

14,3
18,4
17,0
8,3

11,2
4,6
10,0
2,5

16,6
0,5
7,2
0,6

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

9 501
16 685
17 779
31 404

6,5
6,6
7,5
7,1

9,3
15,1
7,1
19,0

13,0
5,3
12,4
5,0

10,4
4,6
9,4
4,1

6,6
10,4
6,7
9,4

6,4
20,5
7,4
18,8

10,5
20,0
13,7
19,6

15,3
11,9
16,9
12,2

12,2
4,3
11,4
4,1

9,9
1,2
7,5
0,7

state forest
private forest
state forest
private forest

6,2
5,1
7,4
6,6

10,3
17,5
7,7
13,3

12,8
6,9
11,6
4,8

11,7
5,5
10,0
4,9

7,0
10,3
8,1
9,6

6,9
19,1
8,4
18,2

11,0
20,3
13,2
19,9

13,9
10,2
15,0
15,0

12,8
3,8
10,1
6,3

7,2
1,3
8,4
1,2

state forest
private forest
state forest
private forest

Hiiu

Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru

riigimets
8 277
eramets
16 149
Kokku
riigimets
253 307
eramets
274 986
Total
*Uuendatav ala Under regeneration
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.13.2.1 Kaasikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi


Figure 1.13.2.1 Distribution of area of birch stands by age classes
34

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.14 Haavikute pindala jagunemine


Distribution of area of aspen stands
1.14.1 Haavikute vanuselise jagunemise muutumine
Changing of age distribution of aspen stands
Indicator
vanuse vahemik age class
uuend. ala***
Kokku
=< 10 1120 2130 3140 4150 5160 6170 71 <=
under reg.***
Total
2010*
pindala (ha)
11 400 21 900 8 100 4 500 7 600 18 600 25 500 13 700 12 200 123 500 area (ha)
osakaal (%)
9,2
17,7
6,6
3,6
6,2
15,1
20,6
11,1
9,9
100,0 share (%)
2005*
pindala (ha)
11 600 15 000 5 000 5 600 10 900 19 100 26 600 16 300 10 900 121 000 area (ha)
osakaal (%)
9,6
12,4
4,1
4,6
9,0
15,8
22,0
13,5
9,0
100,0 share (%)
2000*
pindala (ha)
8 100 13 000 4 900 5 100 8 500 27 900 29 400 14 200 11 000 122 100 area (ha)
osakaal (%)
6,6
10,6
4,0
4,2
7,0
22,9
24,1
11,6
9,0
100,0 share (%)
1994** pindala (ha)
859 1 375 1 431 3 042 6 179 6 793 6 669 3 110 1 929 31 387 area (ha)
osakaal (%)
2,7
4,4
4,6
9,7
19,7
21,6
21,2
9,9
6,1
100,0 share (%)
1975** pindala (ha)
2 400 3 400 3 400 5 000 6 600 4 000 2 100 1 300 1 400 29 600 area (ha)
osakaal (%)
8,1
11,5
11,5
16,9
22,3
13,5
7,1
4,4
4,7
100,0 share (%)
1958** pindala (ha)
7 950 5 780 5 490 3 113 1 998 1 790
968
746
701 28 536 area (ha)
osakaal (%)
27,9
20,3
19,2
10,9
7,0
6,3
3,4
2,6
2,5
100,0 share (%)
* SMI, NFI ** Lausmetsakorraldus Standwise forest inventory *** Uuendatav ala Under regeneration
Aasta
Year

Nitaja

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Joonis 1.14.1.1 Haavikute vanuselise jagunemise muutumine


Figure 1.14.1.1 Changing of age distribution of aspen stands
Yearbook FOREST 2010

35

METSAVARUD

1.14.2 Haavikute metsamaa pindala jagunemine maakonniti


vanuse jrgi
Distribution of area of aspen stands by age classes
in counties
Maakond Omandi-

Korraldatud

County

metsamaa

vorm

vanuse vahemik

age class

Ownership
category

pindala (ha)

uuend*

Area with

reg.*

=< 10

1120 2130 3140 4150 5160 6170 7180

81 <=

management
plans (ha)

Harju

pindala (%)

area (%)

riigimets
eramets
riigimets
eramets

795
1 591
57
764

7,4
4,4
4,4
3,0

13,5
14,0
4,7
5,2

10,7
2,3
5,3
0,8

2,1
1,1
0,0
1,6

5,0
6,0
0,0
5,6

8,3
17,7
2,6
10,6

12,6
26,8
12,8
21,5

19,2
20,7
17,0
27,0

11,6
5,0
12,8
23,0

9,6
2,0
40,5
1,7

state forest
private forest
state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets
Jgeva riigimets
eramets

2 935
2 075
4 523
2 657

5,9
7,7
9,6
6,3

21,4
24,3
26,2
31,6

10,3
1,8
13,7
1,9

2,5
1,0
4,0
1,8

1,0
3,2
2,1
2,8

5,9
7,3
2,0
8,5

16,1
17,2
10,6
20,5

12,9
21,2
11,8
17,6

13,4
11,0
10,1
6,9

10,7
5,3
10,0
2,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

1 054
2 397
277
2 288

9,7
6,9
5,5
3,2

22,0
24,8
19,9
5,6

14,2
4,4
14,1
1,1

3,7
0,8
0,5
0,7

5,0
1,7
5,9
4,9

5,1
6,4
8,8
16,2

12,2
16,6
9,8
30,9

10,9
22,9
15,1
25,5

9,0
13,4
11,1
10,0

8,3
2,0
9,4
2,0

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2 727
3 118
1 488
1 361

6,7
7,0
7,5
6,5

32,4
26,4
33,9
42,1

10,4
3,8
21,4
5,4

1,1
1,8
4,7
2,8

2,8
4,8
4,2
4,0

3,7
13,3
2,9
10,1

8,8
20,5
3,7
12,6

12,9
14,5
8,2
8,7

10,8
6,7
7,1
4,9

10,4
1,2
6,4
3,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

2 417
4 384
1 281
2 713

10,7
3,2
11,2
5,2

25,5
27,7
21,3
21,3

10,5
1,9
11,4
2,5

1,8
1,3
4,6
1,9

0,9
4,4
4,4
3,3

2,2
9,9
11,6
10,2

10,9
18,5
11,6
17,8

10,9
18,8
12,7
20,9

11,0
11,7
6,3
14,3

15,6
2,7
4,9
2,6

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

247
5 934
4 007
2 090

4,8
3,3
11,0
6,7

3,4
0,9
34,0
40,1

4,1
1,3
17,7
5,2

3,2
4,9
3,8
3,2

16,2
13,0
3,8
5,2

19,4
18,1
4,3
10,9

10,4
25,5
6,1
14,6

11,6
23,4
7,8
8,4

10,8
8,5
5,7
4,7

16,1
1,0
5,8
1,2

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

1 629
2 093
2 712
3 959

6,5
6,6
8,6
6,0

31,8
30,4
28,0
39,7

13,2
3,3
13,9
3,6

5,3
3,4
2,1
1,2

2,7
6,1
1,4
1,9

2,1
10,8
5,7
7,4

8,4
14,2
7,1
12,6

12,2
14,3
12,6
16,7

8,4
7,7
10,9
8,3

9,4
3,4
9,7
2,6

state forest
private forest
state forest
private forest

4,6
5,1
8,5
5,2

25,2
27,0
27,2
23,3

17,4
5,1
13,6
2,8

7,0
4,1
3,3
2,3

4,0
7,1
2,8
5,4

3,1
15,1
4,4
11,8

10,6
15,3
9,7
19,3

9,8
12,1
11,4
18,5

12,7
7,1
9,8
9,2

5,7
1,9
9,3
2,2

state forest
private forest
state forest
private forest

Hiiu

Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru

riigimets
1 494
eramets
2 241
Kokku
riigimets
27 643
eramets
39 666
Total
*Uuendatav ala Under regeneration
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.14.2.1 Haavikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi


Figure 1.14.2.1 Distribution of area of aspen stands by age classes
36

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.15 Hall-lepikute metsamaa pindala jagunemine


maakonniti vanuse jrgi
Distribution of area of grey alder stands by age classes
in counties
Maakond Omandi-

Korraldatud

County

metsamaa

vorm

vanuse vahemik

age class

Ownership
category

pindala (ha)

uuend*

Area with

reg.*

=< 10

1120 2130 3140 4150 5160

61 <=

management
plans (ha)

Harju

pindala (%)

651
5 075

7,8
2,0

41

0,0

0,2

17,9

31,2

26,9

20,1

3,6

0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Ida-Viru riigimets
eramets
Jgeva riigimets
eramets

822
4 046
1 104
8 027

2,8
3,2
7,9
2,8

12,0
15,1
10,5
19,1

20,9
11,9
16,0
9,8

23,0
12,9
21,1
13,6

16,5
25,0
16,6
24,7

10,3
28,1
17,2
26,2

10,1
3,8
9,5
3,7

4,5
0,0
1,2
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

Jrva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

687
6 225
109
4 097

6,7
4,7
2,1
1,0

11,2
20,6
7,3
9,0

17,1
11,0
10,3
8,8

30,5
12,5
26,2
15,5

19,6
23,7
23,4
40,9

10,8
24,6
24,1
23,5

3,7
2,9
6,6
1,1

0,4
0,0
0,0
0,1

state forest
private forest
state forest
private forest

LneViru
Plva

riigimets
eramets
riigimets
eramets

1 057
8 659
124
1 466

6,2
3,7
5,8
3,5

13,4
16,7
1,3
12,0

17,0
13,3
19,2
12,4

23,3
17,5
32,2
18,3

19,1
28,8
25,2
24,9

11,1
17,6
11,4
22,6

8,5
2,3
4,2
5,7

1,4
0,1
0,7
0,5

state forest
private forest
state forest
private forest

Prnu

riigimets
eramets
riigimets
eramets

593
10 113
461
6 265

6,1
1,7
7,0
2,4

6,4
14,8
11,4
13,0

14,2
11,3
24,7
11,0

23,3
16,4
17,2
17,9

18,9
31,4
18,5
32,2

15,3
20,8
11,3
21,3

12,4
3,4
7,8
2,1

3,4
0,2
2,1
0,1

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

19
530
666
3 736

12,7
1,5
8,1
2,9

0,0
3,2
13,1
14,7

9,0
14,1
24,3
10,3

20,1
29,1
29,1
19,4

7,4
33,0
15,3
30,0

45,5
17,7
6,8
20,6

5,3
1,5
2,0
2,0

0,0
0,0
1,3
0,0

state forest
private forest
state forest
private forest

riigimets
eramets
riigimets
eramets

548
5 428
624
15 095

7,8
2,6
9,0
3,5

13,9
7,7
8,9
18,5

9,6
10,5
18,9
9,5

24,2
20,6
30,9
12,8

25,6
35,8
13,0
24,7

10,4
20,7
10,3
26,0

6,7
2,0
6,7
4,9

1,8
0,1
2,4
0,2

state forest
private forest
state forest
private forest

10,5
1,7
6,8
2,8

3,1
7,4
10,5
14,8

10,2
12,2
17,2
11,0

29,1
20,2
24,0
16,2

19,3
34,2
18,8
29,3

16,7
22,0
13,0
22,7

10,2
2,3
7,6
3,1

0,9
0,1
2,1
0,1

state forest
private forest
state forest
private forest

Hiiu

Lne

Rapla

Saare
Tartu

Valga
Viljandi

Vru

riigimets
165
eramets
4 543
Kokku
riigimets
7 631
eramets
83 346
Total
*Uuendatav ala Under regeneration
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

6,6
9,6

12,3
12,8

14,3
21,0

area (%)

riigimets
eramets
riigimets
eramets

26,1
33,3

21,5
18,8

7,1
2,3

4,3
0,1

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

Joonis 1.15.1 Hall-lepikute metsamaa pindala jagunemine vanuse jrgi


Figure 1.15.1 Distribution of area of grey alder stands by age classes
Yearbook FOREST 2010

37

METSAVARUD

1.16 Metsaregister
Forest register
Metsaressursi arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri
1999. a mrusega nr 294 (avaldamismrge, RTI, 14.10.1999, 75, 706). Uus redaktsioon veti vastu
01. aprill 2010. a. (avaldamismrge : RT I 2010, 13, 70). Registri eesmrk on pidada arvestust metsa
pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi le ning teha andmed phimruses stestatud ulatuses
kttesaadavaks huvigruppidele. Metsaregistri vastutav ttleja on Keskkonnaministeerium ning volitatud ttleja Keskkonnateabe Keskus. Registri objekt on metsaeraldis, s.o metsaseaduse kohaselt
tehtava metsade lepinnalise inventeerimise kigus eraldi ksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik
metsaosa.
Metsaregistri tarkvara kasutatakse ligikaudu kolmesaja viiekmnes arvutis seitsmes eri asutuses:
Keskkonnateabe Keskuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, Keskkonnainspektsioonis, Maa-ametis, Erametsakeskuses ning Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsaregistri
tarkvarast on saanud ks osa Sstva Metsanduse Seire Infossteemist, mis liidab metsa-,
metsateatiste, metsakaitseliste ekpertiiside, vriselupaikade ning vlitde andmebaasi.
Metsaregistris on metsakorraldamise kigus kogutud andmed, vanimad on prit aastast 1995, kuid
le kmne aasta vanused andmed ei kehti. Registriandmete uuendamise aluseks ongi antud
majandusksusele koostatud uued digitaalsed inventeerimisandmed. Inventeerimisandmed koostati
varem kas riigihangete raames vi omaniku tellimusel, 2007. aaastas ainult omaniku tellimisel.
Alates 2004. aasta mrtsist kantakse metsaregistrisse metsakorraldustde tegevusluba omava isiku
poolt metsakorraldamistde kigus kogutud (2011. a lpus omasid tegevusluba Riigimetsa
Majandamise Keskus, Eesti Maalikool ja 11 erafirmat) ning riigi poolt kontrollitud andmed. 2011.
aasta seisuga on metsaregistris 1,77 miljoni hektari ulatuses kehtivaid andmeid.
Kehtivad metsakorralduse andmed on nhtavad metsaregistri avalikus kaarditeenuses
http://mets.keskkonnainfo.ee.

38

Aastaraamat METS 2010

FOREST RESOURCES

1.16.1 Metsaregistrisse kantud eraldised maakonniti


Number of forest subcompartments registered
in forest register by counties
M aakond
County
Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Eraldis Forest sub compartm ent


Arv
Pindala
Keskmine pindala
Num b er
Area (ha) Average area (ha)
122 489
146 643,1
1,20
42 520
51 345,5
1,21
106 921
150 279,6
1,41
85 985
109 811,9
1,28
73 636
96 228,1
1,31

Lne
Lne-Viru
P lva
P rnu
Rapla

53
107
82
152
96

050
374
245
208
594

62
147
92
214
120

662,5
295,3
757,4
387,8
354,8

1,18
1,37
1,13
1,41
1,25

S aare
Tartu
V alga
V iljandi
V ru

75
74
93
118
98

252
192
220
482
972

92
100
96
143
101

964,5
396,3
809,8
854,8
013,2

1,24
1,35
1,04
1,21
1,02

1 726 804,5

1,25

K okku/Total

1 383 140

Allikas: Keskkonnat eabe Keskus, m et saregister


Source: Estonian Environm ent Inform ation Centre, forest register

1.16.2 Metsaregistrisse kantud metsamaa eraldiste ja


katastriksuste jagunemine omandivormi jrgi
Forest subcompartments and cadastral units registered
in forest register by ownership categories
Omandivorm
Ownership category

Eramets, fsilise isiku


Private physical person
Eramets, juriidilise isiku
Private juridical person
Eramets, hisomand
Private shared ownership
Munitsipaalmets
Municipal ownership
Muu avalik-iguslik mets
Other persons in public law
Riigimets, ajutiselt
Temporarily in state ownership
Riigimets, muu
State forest, other
Riigimets, RMK
State Forest Management Centre
Kokku/Total
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Yearbook FOREST 2010

Metsamaa
pindala
Area of
forest land (ha)

Eraldis
Forest subcompartment
Arv
Keskmine pindala
Number Average area (ha)

Metsaga katastriksus
Cadastral units with forest
Arv
Keskmine pindala
Number Average area (ha)

554 543

595 535

0,93

76 734

7,2

254 932

252 524

1,01

26 414

9,7

31 425

33 888

0,93

3 983

7,9

1 921

1 803

1,07

137

14,0

2 915

2 112

1,38

211

13,8

12 463

8 982

1,39

883

14,1

21 909

15 178

1,44

537

40,8

846 696

473 118

1,79

8 110

104,4

1 726 805

1 383 140

1,25

117 009

14,8

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

39

40

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, metsaregister

Omandivorm
hik
Pindala vahemik Area class (ha)
Ownership
Unit
<1ha
15ha
5 10ha
1020ha
2050ha
Eramets, fsilise isiku
Pindala/Area (ha)*
688
54 568
123 035
177 004
169 938
Private physical person
Arv/Number**
1 018
16 772
16 805
12 690
5 888
Pindala/Area (ha)
Eramets, juriidilise isiku
189
17 117
47 751
73 641
88 519
Arv/Number
Private juridical person
280
5 149
6 456
5 262
2 946
Pindala/Area (ha)
Eramets, hisomand
18
1 608
4 223
8 974
13 022
Arv/Number
Private shared ownership
30
484
575
626
446
Pindala/Area (ha)
Munitsipaalmets
3
88
233
174
449
Arv/Number
Municipal ownership
6
32
31
12
16
Muu avalik-iguslik mets
Pindala/Area (ha)
1
22
162
2 288
441
Other persons in public law
Arv/Number
4
7
20
136
17
Riigimets, ajutiselt
Pindala/Area (ha)
9
642
1 990
2 519
1 565
Temporarily in state ownership
Arv/Number
13
206
260
183
52
Pindala/Area (ha)
Riigimets, muu
146
482
1 318
2 573
Arv/Number
State forest, other
48
64
90
93
Pindala/Area (ha)
Riigimets, RMK***
360
3 699
7 227
14 469
43 413
State Forest Management Centre*** Arv/Number
686
1 323
961
992
1 307
Pindala/Area (ha)
Kokku
1 268
77 888
185 103
280 386
319 920
Total
Arv/Number
2 037
24 021
25 172
19 991
10 765
*Metsaregistrisse kantud metsamaa pindala Area of forest land registered in forest register
**Metsamaaga kinnistute arv metsaregistris Number of holdings with forest land in forest register
***Katastriksuste phine jaotus Divided by cadastral units
4 527
7
17 149
10
706 495
1 772
741 320
1 875

1 211
17
241
3
71 034
972
120 918
1 760

Kokku
Total
554 543
53 596
254 932
20 467
31 425
2 209
1 921
106
2 915
184
12 463
738
21 909
308
846 696
8 013
1 726 805
85 621

20,2

105,7

71,1

16,9

15,8

18,1

14,2

12,5

Keskmine
Average
10,3

Source: Estonian Environment Information Centre, forest register

>100ha
4 442
28
7 173
49
941
6
593
3

50100ha
24 868
395
20 542
325
2 640
42
383
6

1.16.3 Metsaregistrisse kantud metsamaa pindala ja metsamaaga kinnistute arv


Area of forest land and number of holdings with forest land registered in forest register

METSAVARUD

Aastaraamat METS 2010

FOREST OWNERSHIP

2.

METSAOMAND
FOREST OWNERSHIP

2.1 Metsaomandi jagunemine


Distribution of forest land by ownership
Metsaomandi olemi ja muutuste iseloomustamiseks on enamasti kasutatud maakatastri andmeid,
mille phjal on vimalik iseloomustada metsaomandi ldist jagunemist omaniku tbiti ja
paiknemist maakonniti. Kuna katastriksuste andmed on kinnistusraamatu andmetega sidumata,
siis ei ole vimalik hinnata metsaomanike arvu ega neile kuuluva metsamaa jagunemist metsamaa
suuruse jrgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavate maade puhul on katastrisse
kantud metsamaana ka muid klvikuid (nt soid). Samas ei kajastu maakatastris registrisse
kandmata metsamaid. Kokku oli 2010. a oktoobri lpus maakatastris arvel 1 926 712 hektarit
metsamaad, mille pindala katastriksusel oli suurem kui 0,5 ha. Riigimetsamaad oli katastris
977 065 ha, munitsipaalmaad 3375 ha ja erametsamaad 946 273 ha.
Metsaomandi jagunemist iseloomustavad ka metsavarude peatki tabelid 1.16.2 ja 1.16.3, mis on
koostatud metsaressursi arvestuse riikliku registri (metsaregistri) andmete phjal. Registrisse on
kantud kehtivad (kuni 10 aasta vanused) metsainventeerimise kigus kirjeldatud metsaeraldiste
andmed, mis on eelduseks enamike metsamajandustde tegemiseks. Kehtivate
inventeerimisandmeteta vivad metsamajandustid teha kuni 2 ha suuruse metsamaaga kinnistute
omanikud. Metsaregistris oli 2011. a novembri lpu seisuga metsainventeerimise andmed 1 726 805
ha metsamaa eraldiste kohta, millest 840 899 ha moodustas erametsamaa, 881 069 ha riigimetsamaa
(sellest 846 696 ha on RMK hallata) ning 4 836 ha munitsipaal- ja muud avalik-iguslike isikute
metsamaad. Metsamaa pindala kinnistuphise jaotuse puhul tuleb arvestada, et hel omanikul
vib olla mitmeid kinnistuid ja omanikuphiselt ei ole neid andmeid kokku liidetud.
Metsaomandi jagunemise kohta esitab hinnangud ka statistiline metsainventeerimine (SMI). SMI
eeliseks vrreldes maakatastri ja metsaregistriga vib pidada asjaolu, et see katab kiki metsi.
Seejuures tuleb arvestada statistilise valikmeetodi kasutamisest tuleneva veaga. 2 212 000 hektari
suurusest metsamaa kogupindalast oli SMI 2010. a mtmiste andmetel riigimetsa 881 800 ha ehk
40% (sellest RMK halduses 806 100 ha), erametsa 1 002 300 ha ehk 45% (sellest 757 300 ha fsiliste
isikute omanduses) ning metsamaa omand oli mratlemata (tagastatav vi erastatav maa,
sh kinnistamata riigi reservmaa) 367 900 hektaril (15%). Tpsemalt vaata joonis 2.1.1 ja tabel 2.1.2.

Yearbook FOREST 2010

41

METSAOMAND

Joonis 2.1.1 Metsamaa jaotus omandivormiti (SMI 2010)


Figure 2.1.1 Distribution of forest land area by ownership categories (NFI 2010)

2.1.2 Metsamaa jaotus omandivormiti aastail 20052010


Distribution of forest land area by ownership categories
in 20052010
Maakategooria Land category

2005

2006

2007

2008

2010

835,1

817,4

806,0

788,8

806,1

(%)
4,2
4,2
4,2
4,2
Suhteline viga Relative error
(1000 ha) 1 057,0 1 045,7 1 048,3 1 026,2
Total area

1042,9

Metsamaa
RMK*
SFMC*

Forest land

(1000 ha)

Kogupindala

2,8

(%)

3,4

3,4

3,4

3,4

2,3

79,0

78,2

76,9

76,9

77,3

Forest land (1000 ha)


Metsamaa
(%)
Muu riigimaa Suhteline viga Relative error
Other forest Kogupindala Total area
(1000 ha)
land
(%)
Suhteline viga Relative error
%
Share**
Osakaal**

67,3

68,0

74,0

67,4

75,7

16,6

15,8

14,9

15,4

10,1

213,7

220,9

237,8

235,6

259,9

8,6

8,5

8,1

8,3

5,3

31,5

30,8

31,1

28,6

29,1

(1000 ha)

787,9

794,7

765,6

766,3

757,3

(%)

4,3

4,2

4,3

4,3

2,9

(1000 ha) 1 836,9 1 861,0 1 866,5 1 875,5

1877,9

Suhteline viga Relative error


Osakaal**

Fsiliste
isikute maa
Physical
persons'
forest land
Juriidiliste
isikute maa
Juridical
persons'
forest land
Reformimata
metsamaa
Forest land
subject to
privatization

Kokku
Total

Metsamaa

Share**

Forest land

Suhteline viga Relative error


Kogupindala

Total area

(%)

2,2

2,2

2,3

2,3

1,5

42,9

42,7

41,0

40,9

40,3

Forest land (1000 ha)


Metsamaa
(%)
Suhteline viga Relative error
(1000 ha)
Kogupindala Total area

187,8

192,8

196,3

207,1

245,0

9,0

9,3

9,1

9,2

5,5

402,2

408,7

424,0

446,7

509,8

Suhteline viga Relative error


Osakaal**

Share**

Suhteline viga Relative error


Osakaal**

Share**

Metsamaa

Forest land

Suhteline viga Relative error


Kogupindala

Total area

Suhteline viga Relative error


Osakaal**

Share**

(%)

6,1

6,0

5,9

5,9

3,6

46,7

47,2

46,3

46,4

48,1

(1000 ha)

386,1

379,0

370,7

367,9

327,9

(%)

6,5

6,5

6,6

6,6

4,7

(1000 ha)

860,0

833,5

793,1

785,7

679,3

(%)

3,8

4,1

4,3

4,2

3,1

44,9

45,5

46,7

46,8

48,3

Forest land (1000 ha) 2 264,2 2 251,9 2 212,7 2 197,4 2 212,0


Metsamaa
(%)
2,0
1,9
2,0
2,0
1,3
Suhteline viga Relative error
(1000 ha) 4 369,8 4 369,8 4 369,8 4 369,8 4 369,8
Kogupindala Total area
Osakaal**

Share**

51,8

51,5

50,6

50,3

50,6

* Riigimetsa Majandamise Keskus State Forest Managem ent Centre


** Metsamaa osakaal maakategooria pindalast Share of forest land from total area of land category
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

42

Source: Estonian Environm ent Inform ation Centre, NFI

Aastaraamat METS 2010

FOREST OWNERSHIP

2.2 Erametsaomandi struktuur


Structure of the private forest ownership
Keskkonnaministeerium tellis erametsaomandist parema levaate saamiseks 2011. aastal uuringu,
mille tulemused on esitatud tabelites 2.2.12.2.11. Uuringu aluseks olid Maa-ameti esitatud
maakatastri metsamaa andmetega seostatud kinnistusraamatu metsamaaomanike andmed.
Arvestusse veti kik katastriksused, millel oli enam kui 0,1 ha metsamaad. Kuivrd maakataster
kajastab metsamaa pindala katastrisse kandmise hetke seisuga, siis kasutati metsainventeerimise
andmete olemasolul arvutustes Metsaressursi arvestuse riikliku registri andmeid. Metsaregistrisse kantud andmed phinevad metsakorraldustde kigus kogutud teabele. Vanemate
katastriandmete puhul esines sageli olukordi, kus metsaregistri metsamaa pindala katastriksusel
oli 510% suurem maakatastri metsamaa pindalast. Kokku suurenes erametsamaa pindala
metsaregistri andmete kasutamise tttu 39 590 ha ehk 5% vrra. Metsaregistri andmeid eelistati
seetttu, et need on enamasti uuemad kui katastriandmed. Metsainventeerimise tde fookuseks
on metsamaa nitajate hindamine ning vib eeldada, et selle kigus kogutud andmed on ka
tpsemad, sest sisaldavad katastriksuse moodustamise ajast toimunud muutusi metsamaa
pindalas. Kui katastriksuse kohta ei olnud metsainventeerimise andmeid, siis kasutati
maakatastri metsamaa pindala andmeid katastriksuse kohta. Maakatastri metsamaa pindala
andmed moodustavad ts kasutatud metsamaa kogupindalast 21,3% ja metsaregistri metsamaa
pindala andmed 78,7%. his- ja kaasomandis oleva metsamaa puhul arvutati metsaomanikule
kuuluva metsamaa pindala omanike arvu vi kaasomandi osakaalu alusel. Erametsaomandi
metsamaa pindala andmed esitati omanikuphiselt: kokku liideti kik hele omanikule kuuluvad
metsamaad. Fsilisest isikust metsaomanike jaotus on esitatud sooti tabelites 2.2.2 ja 2.2.6,
vanuse jrgi tabelites 2.2.3 ja 2.2.6, elukoha jrgi tabelites 2.2.4 ja 2.2.5 ning elukoha asustustbi
jrgi tabelis 2.2.7. Seejuures tuleb arvestada, et omaniku sugu ja vanus leiti Eesti isikukoodi
alusel kokku 86 047 fsilisest isikust metsaomanikule ning vastavates tabelites ei kajastu
vlismaa isikukoodiga 1067 isikut ja 6157 isikut, kelle kohta isikukoodi andmed puudusid.
Metsaomaniku elukoha andmete aluseks olid omaniku nime ja isikukoodi phjal
rahvastikuregistrist pritud andmed 71 988 isiku kohta.
Omaniku tp Uuringu andmetel oli Eestis 2010. aasta novembri seisuga 97 272
erametsaomanikku, kellest 93 271 (96% erametsaomanike koguarvust) olid fsilised isikud ja
4001 (4%) juriidilised isikud. Erametsaomanikele kuulus kokku 1 010 788 ha metsmaad, sellest
fsilistele isikutele 747 827 ha (74% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 262
960 ha (26%). Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli 10,4 ha, fsiliste isikute puhul oli
vastav nitaja 8,0 ha ja juriidilisel isikutel 65,7 ha. Seega oli juriidilisest isikust erametsaomanike
metsaomand enamasti tunduvalt suurem kui fsilistel isikutel, samas erametsaomanike
koguarvust moodustasid enamiku fsilised isikud. Vhem kui 2 ha metsamaad, mille korral
puudub inventeerimisandmete olemasolu nue metsa majandamisel, omasid 31,3% fsilisest
isikust omanikest (vastava omanikutbi ldarvust) ja 27,5% juriidilisest isikust omanikest ning
pindalaliselt vastavalt 3,5% ja 0,4% vastava omanikutbi metsamaa kogupindalast.
Omaniku sugu Eesti kodanikest fsilisest isikust metsaomanikest, kellel andmestikus oli
isikukood, olid 38 012 (44,2%) naised ja 48 035 (55,8%) mehed. Naistele kuulus 248 344 ha
metsamaad (35,8%) ja meestele 445 631 ha (64,2%). Naistele kuuluva metsamaa keskmine pindala
oli 6,5 ha ja meeste puhul oli vastav nitaja 9,3 ha. Seega omavad mehed rohkem metsa ning
nendele kuuluva metsamaa keskmine pindala on mrgatavalt suurem kui naistel.

Yearbook FOREST 2010

43

METSAOMAND

Omaniku vanus Omanike vanuse jrgi omavad suurimat metsamaa pindala fsilisest isikust
erametsaomanikud vanuses 4150 aastat (23,6% pindalast), 5160 aastat (22,7%) ja 6170 aastat
(19,5%) ehk keskealised ja le keskea inimesed, kellele kuulub kokku 65,8% fsiliste isikute
erametsamaa kogupindalast. Nendes vanusegruppides olevate metsaomanike metsamaa
keskmine pindala on suurem kui teistes vanusegruppides. Mida noorem on metsaomanik, seda
viksem on tema omanduses oleva metsa pindala. Ka vanade metsaomanike metsamaa pindala
on pisut viksem kui keskealistel omanikel.
Omaniku elukoht Omaniku elukoha jrgi on suurima fsilisest isikust metsaomanike arvuga
maakonnad Harjumaa ja Tartumaa ehk kahe suurema linnaga maakonnad. Harjumaal on
metsaomanikke 18 681 (26,5% rahvastikuregistris mrgitud elukohaga omanike arvust) ja
Tartumaal 7554 (10,7%), jrgnevad Saare- (8,3%) ja Prnumaa (7,7%). Enim vlismaistest Eesti
metsaomanikest elab rahvastikuregistri andmetel Soomes (971 omanikku), jrgnevad Rootsi
(164), Kanada (52) ja Ameerika hendriigid (43). Kokku elab vlismaal 1408 rahvastikuregistris
mrgitud elukohaga metsaomanikku. Metsaomaniku elukoha asustustbi jrgi on suurima
arvu ja metsamaa pindalaga maal elavad fsilisest isikust erametsaomanikud (35 320 omanikku,
357 151 ha metsamaad), jrgnevad linnas (25 534 omanikku, 212 410 ha), alevis (9726 omanikku,
91 631 ha) ja vlismaal elavad metsaomanikud (1408 omanikku, 10 677 ha).
Allikas: ForInfo O uuring Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2010. aastal

44

Aastaraamat METS 2010

FOREST OWNERSHIP

2.2.1 Erametsaomanike arvu ja erametsamaa pindala jaotus


omaniku tbi ja metsaomandi suuruse jrgi
Number of private forest owners and private forest land
area by ownership type and size of forest ownership
Pindala vahemik
Area class
0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total
Kes kmine pindala
Average area (ha)
> 2 ha metsamaaga
> 2 ha forest land
Kes kmine pindala
Average area (ha)
Os akaal Share (%)

Fs iline isik Physical person


Arv
Pindala
Numb er
Area (ha)
9 489
2 534
7 467
5 366
12 265
17 904
22 755
75 450
18 809
134 306
14 047
195 624
7 273
211 001
942
61 869
214
36 466
10
7 307
93 271
747 827

Juriidiline isik Juridical person


Arv
Pindala
Number
Area (ha)
362
103
306
227
433
627
733
2 413
763
5 524
543
7 611
450
13 912
179
12 424
165
36 674
67
183 445
4 001
262 960

Kokku Total
Arv
Pindala
Numb er
Area (ha)
9 851
2 637
7 773
5 592
12 698
18 531
23 488
77 864
19 572
139 830
14 590
203 235
7 723
224 913
1 121
74 293
379
73 140
77
190 752
97 272
1 010 788

8,0

65,7

10,4

64 050

722 024

262 003

66 950

10,2
8,0
13,1
24,4
20,2
15,1
7,8
1,0
0,2
0,0
100,0

0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

9,8
7,7
12,6
23,4
19,3
14,4
7,5
1,0
0,2
0,0
95,9

0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

96,3
96,1
96,6
96,9
96,1
96,3
94,2
84,0
56,5
13,0
95,9

90,3
14,7
96,5
72,5
99,6
68,8
Os akaal omaniku tbi grupis Share from owner type group (%)
0,3
9,0
0,0
10,1
0,7
7,6
0,1
8,0
2,4
10,8
0,2
13,1
10,1
18,3
0,9
24,1
18,0
19,1
2,1
20,1
26,2
13,6
2,9
15,0
28,2
11,2
5,3
7,9
8,3
4,5
4,7
1,2
4,9
4,1
13,9
0,4
1,0
1,7
69,8
0,1
100,0
100,0
100,0
100,0
Osakaal koguarvust/-pindalas t Share from total numb er/area (%)
0,3
0,4
0,0
10,1
0,5
0,3
0,0
8,0
1,8
0,4
0,1
13,1
7,5
0,8
0,2
24,1
13,3
0,8
0,5
20,1
19,4
0,6
0,8
15,0
20,9
0,5
1,4
7,9
6,1
0,2
1,2
1,2
3,6
0,2
3,6
0,4
0,7
0,1
18,1
0,1
74,0
4,1
26,0
100,0
Os akaal pindalagrupis Share from area class (%)
96,1
3,7
3,9
100,0
95,9
3,9
4,1
100,0
96,6
3,4
3,4
100,0
96,9
3,1
3,1
100,0
96,0
3,9
4,0
100,0
96,3
3,7
3,7
100,0
93,8
5,8
6,2
100,0
83,3
16,0
16,7
100,0
49,9
43,5
50,1
100,0
3,8
87,0
96,2
100,0
74,0
4,1
26,0
100,0

984 027

11,3

68,7

0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

Yearbook FOREST 2010

2 900

97,4
0,3
0,6
1,8
7,7
13,8
20,1
22,3
7,4
7,2
18,9
100,0
0,3
0,6
1,8
7,7
13,8
20,1
22,3
7,4
7,2
18,9
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

45

METSAOMAND

2.2.2 Metsaomandi jaotus omaniku soo jrgi (Eesti


isikukoodiga fsilisest isikust metsaomanikud)
Forest ownership by owners gender (physical persons
with Estonian personal identification number)
Pindala vahemik
Area class
0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total
Keskmine pindala
Average area (ha)
> 2 ha metsamaaga
> 2 ha forest land
Keskmine pindala
Average area (ha)
Osakaal Share (%)
0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total
0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total
0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

Naine Female
Arv
Pindala
Number Area (ha)
4 335
1 133
3 373
2 427
5 557
8 100
9 768
32 172
7 474
53 124
5 100
70 653
2 158
60 883
211
13 364
35
5 883
1
604
38 012
248 344
6,5
24 747

236 683

Male
Pindala
Area (ha)
1 239
2 524
8 359
36 991
70 498
109 657
136 769
44 974
29 110
5 509
445 631

Kokku Total
Arv
Pindala
Number Area (ha)
8 868
2 372
6 894
4 952
11 278
16 460
20 851
69 163
17 309
123 621
12 936
180 310
6 811
197 653
886
58 338
205
34 993
9
6 113
86 047
693 975

9,3
34 260

433 508

8,1
59 007

670 191

12,7
11,4
95,3
71,3
97,3
68,6
Osakaal soogrupis Share from gender group (%)
11,4
0,5
9,4
0,3
10,3
8,9
1,0
7,3
0,6
8,0
14,6
3,3
11,9
1,9
13,1
25,7
13,0
23,1
8,3
24,2
19,7
21,4
20,5
15,8
20,1
13,4
28,4
16,3
24,6
15,0
5,7
24,5
9,7
30,7
7,9
0,6
5,4
1,4
10,1
1,0
0,1
2,4
0,4
6,5
0,2
0,0
0,2
0,0
1,2
0,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
Osakaal koguarvust/-pindalast Share from total number/-area
5,0
0,2
5,3
0,2
10,3
3,9
0,3
4,1
0,4
8,0
6,5
1,2
6,6
1,2
13,1
11,4
4,6
12,9
5,3
24,2
8,7
7,7
11,4
10,2
20,1
5,9
10,2
9,1
15,8
15,0
2,5
8,8
5,4
19,7
7,9
0,2
1,9
0,8
6,5
1,0
0,0
0,8
0,2
4,2
0,2
0,0
0,1
0,0
0,8
0,0
44,2
35,8
55,8
64,2
100,0
Osakaal pindalagrupis Share from area class (%)
48,9
47,8
51,1
52,2
100,0
48,9
49,0
51,1
51,0
100,0
49,3
49,2
50,7
50,8
100,0
46,8
46,5
53,2
53,5
100,0
43,2
43,0
56,8
57,0
100,0
39,4
39,2
60,6
60,8
100,0
31,7
30,8
68,3
69,2
100,0
23,8
22,9
76,2
77,1
100,0
17,1
16,8
82,9
83,2
100,0
11,1
9,9
88,9
90,1
100,0
44,2
35,8
55,8
64,2
100,0
9,6

65,1

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

46

Mees
Arv
Number
4 533
3 521
5 721
11 083
9 835
7 836
4 653
675
170
8
48 035

96,6
0,3
0,7
2,4
10,0
17,8
26,0
28,5
8,4
5,0
0,9
100,0
(%)
0,3
0,7
2,4
10,0
17,8
26,0
28,5
8,4
5,0
0,9
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

3,8
0,4
0,0
100,0

21,1
20,4
15,5
10,1

0,4
1,5
7,7
19,1

279,5
27,5
1,2
7 323,7

1 545,3
1 496,3
1 134,1
740,5

2342
2359
1934
1339

3 412,3
3 451,2
2 840,3
1 951,8

5,0
0,4
0,0
100,0

20,8
20,9
17,1
11,9

0,1
1,2
6,6
15,9

5,2
0,4
0,0
100,0

20,7
21,0
17,3
11,9

0,1
1,2
6,5
15,8

566
848,5
41
65,7
3
3,9
11278 16 459,8

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

3,5
0,4
0,0
100,0

21,4
20,1
15,0
9,6

4150
5160
6170
7180

8190
91100
101110
Kokku Total

0,4
1,8
8,1
19,7

557
58
2
15762

3369
3168
2357
1517

110
1120
2130
3140

8190
91100
101110
Kokku Total

4150
5160
6170
7180

Vanus Age
110
1120
2130
3140

5,3
0,5
0,0
100,0

20,7
21,0
18,5
13,8

0,2
0,9
4,7
14,4

5,4
0,5
0,0
100,0

20,8
21,1
18,5
13,8

0,2
0,9
4,6
14,2

1104
3 714,7
112
365,6
8
28,2
20851 69 161,6

4321 14 362,9
4379 14 589,6
3848 12 811,7
2878
9 563,0
6 610,7
636,0
36,3
123 610,7

25 764,1
26 731,7
24 206,3
18 035,1
646
48
1
12936

2712
2971
2734
1873
8 996,4
701,1
12,4
180 321,7

37 865,6
41 445,2
38 268,2
26 096,2
254
34
1
6811

1613
1677
1433
820

5,4
0,5
0,0
100,0

20,9
21,5
19,6
14,6

0,1
0,5
3,9
13,0

5,3
0,5
0,0
100,0

20,8
21,6
19,6
14,6

0,1
0,5
3,9
13,0

5,0
0,4
0,0
100,0

21,0
23,0
21,1
14,5

0,1
0,4
2,9
11,6

5,0
0,4
0,0
100,0

21,0
23,0
21,2
14,5

0,1
0,4
2,9
11,6

3,7
0,5
0,0
100,0

23,7
24,6
21,0
12,0

0,3
2,2
11,8

3,7
0,5
0,0
100,0

23,8
24,7
20,9
12,0

0,3
2,2
11,9

7 388,7
962,9
27,2
197 652,9

46 966,6
48 738,1
41 223,4
23 761,7

Osakaal pindalagrupis Share from area group (%)

928
91
5
17309

3613
3723
3385
2524

1 599,0
60,3

100,0

100,0

284,5

100,0

38,3
19,6
11,2

20,6

100,0

42,4
16,6
9,8

22,8

214 41 106,1

82 17 421,1
42
6 814,3
24
4 046,0
18
2 772,5

4,7
0,4
0,0
100,0

21,3
21,5
18,5
12,8

0,2
0,9
4,9
14,7

4081
385
20
86047

18298
18543
15877
11053

4,3
0,4
0,0
100,0

23,6
22,7
19,5
12,7

0,1
0,5
3,0
13,3

29 721,9
2 819,1
109,2
693 974,4

163 745,9
157 803,4
135 124,0
88 371,6

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

2,7
0,1

28,1
24,9
18,2
9,3

0,5
1,6
14,5

2,8
0,1

27,8
25,3
18,3
9,5

0,5
1,6
14,2

886 58 337,9

25
1

246 16 408,0
224 14 537,0
162 10 594,1
84
5 450,7

0,11 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
> 100 ha
Kokku Total
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Number
Area
Number
Area
Number
Area
Number
Area
Number
Area
Number
Area
Number
Area
Number
Area
Number
Area
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
63
27,8
13
17,4
37
118,0
16
117,6
11
149,2
140
430,1
278
111,6
134
191,1
191
597,6
92
646,6
55
700,4
22
632,5
4
285,6
776
3 165,3
1283
560,5
749
1 076,0
977
3 160,4
675
4 815,8
381
5 236,0
151
4 407,5
14
915,6
3
415,6
4233
20 587,5
3110 1 399,5
1798
2 601,4
2996
9 849,8
2257
16 010,4
1504
20 851,1
806
23 544,4
126
8 487,6
44
9 352,2
12641
92 096,3

2.2.3 Fsilisest isikust erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus omanike vanuse ja
metsaomandi suuruse jrgi
Number of private forest owners (physical persons) and private forest land area by owners age and size
of forest ownership

FOREST OWNERSHIP

47

48

120
208
650

Rapla
Saare
Tartu

72,6
136,3
400,8

129,7
107,0
158,6

84,6
54,2
73,6

314
746
1340

567
518
678

383
275
347

457,1
1 106,8
1 956,7

833,0
749,1
982,7

561,7
402,8
509,8

769
1660
2183

1240
985
1392

873
623
721

2 569,6
5 613,8
7 107,8

4 149,1
3 228,1
4 667,0

2 899,0
2 064,9
2 397,2

770
1474
1658

1046
650
1219

692
581
628

5 494,3
10 509,5
11 736,3

7 567,2
4 558,6
8 804,3

4 989,6
4 130,9
4 598,3

699
1148
1117

806
462
1094

480
497
526

9 910,6
15 965,2
15 511,6

11 218,7
6 264,3
15 456,7

6 695,4
7 011,2
7 235,3

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

119
68,3
359
512,8
564 1 900,1
535
3 835,4
433
6 142,4
167
103,4
519
762,8 1040 3 461,3
942
6 836,0
760 10 685,5
227
136,9
630
923,9 1267 4 183,6
972
6 896,1
697
9 698,7
4203 2 479,8 10179 14 912,9 19701 65 383,6 16488 117 848,9 12359 172 408,4

225
173
283

Lne-Viru
Plva
Prnu

Valga
Viljandi
Vru
Kokku

135
98
122

12 470,0
15 782,2
14 833,4

13 967,3
6 126,5
18 445,3

6 816,5
8 362,1
6 974,4

245
7 130,7
537 16 297,5
309
8 977,5
6577 190 722,6

429
571
525

466
213
627

230
285
237

4 703,3
2 244,1
4 229,2

3 432,7
1 290,6
5 715,0

2 772,3
3 370,8
2 451,2

2 116,9
326,2
3 794,9

2 766,2
2 792,3
4 561,8

1 613,8
1 786,8
908,9

3185
5846
7554

4417
3035
5408

2845
2416
2624

37 794,4
51 684,0
59 570,6

44 063,8
25 116,5
58 791,6

26 432,9
27 183,7
25 148,8

7 1 390,5 2292 23 019,0


24 4 822,5 4086 49 532,6
13 2 531,4 4161 36 428,8
209 40 456,7 70580 661 191,9

14
2
16

15
13
26

9
9
6

10,0
12,1
8,8
9,4

11,9
8,8
7,9

10,0
8,3
10,9

9,3
11,3
9,6

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

30 2 038,9
97 6 563,6
46 3 080,7
864 56 979,0

70
37
65

52
21
89

43
48
37

0,11 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
> 100 ha
Kokku Total
Keskmine
pindala
Arv Pindala Arv Pindala
Arv Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv Pindala
Arv Pindala
Arv
Pindala
Average
Num- Area NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
area (ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
ber
b er
b er
b er
b er
b er
ber
b er
b er
1459
826,8 3026 4 451,6 5363 17 713,4 4261 30 282,7 2891 40 286,3 1474 42 139,9
168 11 040,5
39 8 542,8 18681 155 284,1
8,3
81
47,0
193
284,1
402 1 362,1
478
3 432,6
329
4 507,3
179
5 115,3
14
887,9
3
513,0 1679 16 149,4
9,6
136
80,2
284
418,1
619 2 066,5
582
4 177,3
420
5 819,1
250
7 284,1
47 3 158,0
13 1 988,6 2351 24 991,8
10,6

Jgeva
Jrva
Lne

Harju
Hiiu
Ida-Viru

Maakond
County

2.2.4 Fsilisest isikust erametsaomanike arv ja pindala metsaomandi suuruse ja elukoha jrgi
(rahvastikuregistris registreeritud elukohaga metsaomanikud)
Number of private forest owners (physical persons) and private forest land area by size of forest
ownership and place of residence (forest owners registered in papulation register)

METSAOMAND

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

0,2

5 7 ,9

4 3 ,5

74

1 03

1,7

5,6

10

1,5

0,4

0,7

0,7

0,6

1
10
266

179
1
3

28

10
1
2
1
1

2
3

1 ,5
1 3 ,0
39 1 ,5

27 1 ,4
1 ,0
4 ,4

1 3 ,6

3 8 ,5

2 ,6

1 4 ,2
1 ,0
2 ,8
1 ,9
1 ,1

2 ,9
3 ,8

3 ,9
3 ,5

2 1 ,8

2
4 ,2
4 2 4 1 40 2 ,8

1
1

3 0 9 1 03 4 ,8

3 6 ,4

4 ,1
13 9 ,3

1
43
12

1 0 ,8

1 2 ,2
3 ,6
8 ,8

5 2 ,4

5 ,4
9 ,4
1 0 ,3

4
1
2

17

2
3
3

6 2 ,5

20 8 ,6

1 6 ,0
1 8 ,0

8 ,2

1 3 ,9

8 5 ,2

1 9 ,2
5 ,4
6 ,8
1 5 ,3

8 ,9
8 ,4

3 4 ,3

3
1 8 ,6
2 9 1 2 06 1 ,8

1
1

2 0 3 1 42 4 ,9

29

2
2

12

3
1
1
2

11 ,9
40 7 ,0

18 ,9

31 ,4
19 ,5

11 1 ,1

26 ,0
12 ,8

26 ,0

3
39 ,3
2 1 0 2 84 3 ,2

7
96 ,5
1
10 ,8
1 3 8 1 87 6 ,0

1
31

2
1

2
1

80 ,7

6 66 ,8

30 ,2

1 35 ,4

27 ,1

54 ,3

1
45 ,6
10 2 2 9 91 ,7

6 1 1 7 24 ,3

22

6 51 ,9

3 78 ,3

91 ,4

65 ,0

2 76 ,3

1 72 ,5

1 03 ,8

2 91 ,4
10 ,8
6 9 25 ,6
1 ,0
1 40 ,9

18 ,9
1 22 ,4
18 ,0
16 ,0
1 5 69 ,6

2
12 ,8
2
11 ,9
1
1 ,5
19
1 20 ,7
1 40 8 1 0 6 77 ,1

41
1
97 1
1
20

1
13
2
2
16 4

3 98 ,4
1 ,0
1 56 ,2
25 ,0
18 ,6

19 ,2
11 ,4
46 ,2
56 ,1
12 ,8

Sour ce: Minis try of the Environment, Estonian Land Board

10

52
1
13
3
5

3
4
7
12
1

0 ,1 1 h a
1 2 ha
2 5 ha
5 10 h a
1 0 2 0 ha
2 0 5 0 ha
50 10 0 h a
10 0 5 0 0 h a
Kokku To ta l
Arv
Pind ala
Arv
Pind a la
Arv
Pind a la
Arv
Pind a la
Arv
Pin da la
Arv
Pin da la
Arv
Pin da la
Arv
Pin da la
Arv
Pin d ala
N um b e r Are a N um b e r Are a N um b e r Are a N um b e r Area N u m b e r Area N u m b e r Area N u m b e r Area N u m b e r Area N u m b er
Are a
(ha )
(h a)
(h a)
(h a)
(h a)
(h a )
(h a )
(h a )
(ha )
6
2,8
9
1 2 ,4
4
1 6 ,7
10
7 3 ,7
7
10 3 ,6
6
1 76 ,5
1
62 ,1
43
4 47 ,8
1
0,2
3
4 ,4
4
1 1 ,0
1
10 ,4
2
50 ,9
11
76 ,8
1
3 ,0
1
16 ,9
2
19 ,9
1
1 ,0
3
1 1 ,0
3
2 6 ,9
1
13 ,5
1
55 ,1
9
1 07 ,5
1
7 ,1
1
11 ,5
2
18 ,6

A llikas: Keskkonnaminis teer ium, Maa- amet

Ta an i D e n m ark
U kra in a Uk ra in e
Va lg even e Belarus
Ve ne m a a R u ssia
Ko kku To ta l

Sa ks a m aa Ge rm a ny
Sa ud i Araa bia Sa u di Ara b ia
So om e Fin la nd
Sri L an ka Sri L an k a
Su urbrita n nia U n ite d Kin gd o

Mo na co Mo n aco
N o rra N o rwa y
Pa le s tiin a Pa le stin ia n
Pra n ts us m a a Fran ce
R o ots i Swe d en

Ka na d a Ca n ad a
Kre e ka Gre e ce
L ti L a tvia
L e ed u Lith ua n ia
L u ks em b u rg L uxe m b o u rg

ve its Switz e rlan d


H is p aa n ia Spa in
H o lla n d Ne th e rla n ds
Iirim aa Irelan d
Itaa lia Ita ly

U SA
Au s tra alia Au stra lia
Au s tria Austria
Be lg ia Belgiu m
Bu lg aa ria Bu lg aria

R iik Co u ntry

2.2.5 Vljaspool Eestit elukohta omavate fsilisest isikust erametsaomanike arv ja pindala
metsaomandi suuruse ja elukoha jrgi (rahvastikuregistris registreeritud elukohaga
metsaomanikud)
Number of non residential private forest owners (physical persons) and private forest land area by size of
forest ownership and place of residence (forest owners registered in papulation register)

FOREST OWNERSHIP

49

METSAOMAND

2.2.6 Metsamaa pindala ja metsaomanike arvu jaotus


omaniku soo ja vanuse jrgi (Eesti isikukoodiga
fsilisest isikust metsaomanikud)
Number of private forest owners and private forest land
area by owners gender and age (physical forest owners
with Estonian personal identification number)
Vanus
Age

Arv
Number

101110
91100
8190
7180
6170
5160
4150
3140
2130
1120
110
Kokku

14
280
2507
5810
7411
7723
7155
4968
1742
329
73
38012

101110
91100
8190
7180
6170
5160
4150
3140
2130
1120
110
Kokku

0,0
0,3
2,9
6,8
8,6
9,0
8,3
5,8
2,0
0,4
0,1
44,2

101110
91100
8190
7180
6170
5160
4150
3140
2130
1120
110
Kokku

0,0
0,7
6,6
15,3
19,5
20,3
18,8
13,1
4,6
0,9
0,2
100,0

101110
91100
8190
7180
6170
5160
4150
3140
2130
1120
110
Kokku

70,0
72,7
61,4
52,6
46,7
41,6
39,1
39,3
41,2
42,4
52,1
44,2

Naine Female
Mees Male
Kokku Total
Pindala Area (ha)
Arv
Pindala Area (ha)
Arv
Pindala Area (ha)
Kokku Keskmine Number
Kokku
Keskmine
Kokku Keskmine
Number
Average
Average
Average
Total
Total
Total
5,5
77
5,5
6
33
5,4
20
109
7,3
1 983
7,1
105
836
8,0
385
2819
7,3
16 357
6,5
1574
13 353
8,5
4081
29710
8,0
41 547
7,2
5243
46 824
8,9
11053
88372
8,5
54 274
7,3
8466
80 850
9,5
15877 135124
8,5
53 022
6,9
10820
104 792
9,7
18543 157814
8,9
45 469
6,4
11143
118 278
10,6
18298 163747
7,3
26 873
5,4
7673
65 223
8,5
12641
92096
4,9
7 325
4,2
2491
13 263
5,3
4233
20588
4,1
1 201
3,6
447
1 965
4,4
776
3165
3,1
216
3,0
67
214
3,2
140
430
8,1
248344
6,5
48035
445631
9,3
86047 693975
Osakaal koguarvust/kogupindalast Share from total number/total area (%)
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,3
0,1
0,1
0,4
0,4
2,4
1,8
1,9
4,7
4,3
6,0
6,1
6,7
12,8
12,7
7,8
9,8
11,7
18,5
19,5
7,6
12,6
15,1
21,5
22,7
6,6
12,9
17,0
21,3
23,6
3,9
8,9
9,4
14,7
13,3
1,1
2,9
1,9
4,9
3,0
0,2
0,5
0,3
0,9
0,5
0,0
0,1
0,0
0,2
0,1
35,8
55,8
64,2
100,0
100,0
Osakaal soogrupis Share from gender group (%)
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,8
0,2
0,2
0,4
0,4
6,6
3,3
3,0
4,7
4,3
16,7
10,9
10,5
12,8
12,7
21,9
17,6
18,1
18,5
19,5
21,4
22,5
23,5
21,5
22,7
18,3
23,2
26,5
21,3
23,6
10,8
16,0
14,6
14,7
13,3
2,9
5,2
3,0
4,9
3,0
0,5
0,9
0,4
0,9
0,5
0,1
0,1
0,0
0,2
0,1
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
Osakaal vanusegrupis Share from age group (%)
70,1
30,0
29,9
100,0
100,0
70,3
27,3
29,7
100,0
100,0
55,1
38,6
44,9
100,0
100,0
47,0
47,4
53,0
100,0
100,0
40,2
53,3
59,8
100,0
100,0
33,6
58,4
66,4
100,0
100,0
27,8
60,9
72,2
100,0
100,0
29,2
60,7
70,8
100,0
100,0
35,6
58,8
64,4
100,0
100,0
37,9
57,6
62,1
100,0
100,0
50,3
47,9
49,7
100,0
100,0
35,8
55,8
64,2
100,0
100,0

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

50

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

Aastaraamat METS 2010

FOREST OWNERSHIP

2.2.7 Metsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus


metsaomandi suuruse ja elukoha asustustbi jrgi
(rahvastikuregistri andmete alusel)
Number of private forest owners and private forest land
area by size of forest ownership and by settlement type of
residence (population register data)
Pindala vahemik
Area class
(ha)
0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total
Keskmine
Average

Alev Village
Arv
Number

Pindala
Area (ha)

203
373
1 378
2 721
2 327
1 694
874
128
25
3
9 726

60,6
270,9
2 029,5
9 040,0
16 648,1
23 433,2
25 424,4
8 398,0
4 514,5
1 812,4
91 631,5

9,4

0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

2,1
3,8
14,2
28,0
23,9
17,4
9,0
1,3
0,3
0,0
100,0

0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

0,3
0,5
1,9
3,8
3,2
2,4
1,2
0,2
0,0
0,0
13,5

0,10,5 ha
0,51 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
100500 ha
> 500 ha
Kokku Total

14,7
12,7
13,2
13,5
13,9
13,5
13,1
14,6
12,4
33,3
13,5

Pindala
Area (ha)

686
203,2
1 288
928,1
4 149
6 107,4
7 297 24 124,5
5 815 41 483,7
4 013 55 610,0
1 990 57 146,4
244 16 043,3
49
8 705,5
3
2 057,6
25 534 212 409,7

Maa Country
Arv
Number

Pindala
Area (ha)

450
138,1
1 203
878,9
4 652
6 776,0
9 683 32 219,1
8 346 59 717,2
6 652 93 365,3
3 713 108 151,8
492 32 537,7
126 21 124,1
3
2 242,5
35 320 357 150,7

Vlismaa Foreign country


Arv
Number

Pindala
Area (ha)

41
62
266
424
291
210
102
10
2

12,2
45,7
391,5
1 402,8
2 061,8
2 843,2
2 991,7
651,9
276,3

1 408

10 677,1

Kokku Total
Arv
Number

8,3
10,1
7,6
Osakaal elukoha asustustbi grupis Share from type of settlement group (%)
0,1
2,7
0,1
1,3
0,0
2,9
0,1
0,3
5,0
0,4
3,4
0,2
4,4
0,4
2,2
16,2
2,9
13,2
1,9
18,9
3,7
9,9
28,6
11,4
27,4
9,0
30,1
13,1
18,2
22,8
19,5
23,6
16,7
20,7
19,3
25,6
15,7
26,2
18,8
26,1
14,9
26,6
27,7
7,8
26,9
10,5
30,3
7,2
28,0
9,2
1,0
7,6
1,4
9,1
0,7
6,1
4,9
0,2
4,1
0,4
5,9
0,1
2,6
2,0
0,0
1,0
0,0
0,6
0,0
0,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
Osakaal koguarvust/kogupindalast Share from total number/total area (%)
0,0
1,0
0,0
0,6
0,0
0,1
0,0
0,0
1,8
0,1
1,7
0,1
0,1
0,0
0,3
5,8
0,9
6,5
1,0
0,4
0,1
1,3
10,1
3,6
13,5
4,8
0,6
0,2
2,5
8,1
6,2
11,6
8,9
0,4
0,3
3,5
5,6
8,3
9,2
13,9
0,3
0,4
3,8
2,8
8,5
5,2
16,1
0,1
0,4
1,2
0,3
2,4
0,7
4,8
0,0
0,1
0,7
0,1
1,3
0,2
3,1
0,0
0,0
0,3
0,0
0,3
0,0
0,3
0,0
0,0
13,6
35,5
31,6
49,1
53,2
2,0
1,6
Osakaal pindalagrupis Share from area group (%)
14,6
49,7
49,1
32,6
33,4
3,0
3,0
12,8
44,0
43,7
41,1
41,4
2,1
2,2
13,3
39,7
39,9
44,5
44,3
2,5
2,6
13,5
36,3
36,1
48,1
48,2
2,1
2,1
13,9
34,7
34,6
49,7
49,8
1,7
1,7
13,4
31,9
31,7
52,9
53,3
1,7
1,6
13,1
29,8
29,5
55,6
55,8
1,5
1,5
14,6
27,9
27,8
56,3
56,5
1,1
1,1
13,0
24,3
25,1
62,4
61,0
1,0
0,8
29,7
33,3
33,7
33,3
36,7
0,0
0,0
13,6
35,5
31,6
49,1
53,2
2,0
1,6

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

Yearbook FOREST 2010

Linn City
Arv
Number

Pindala
Area (ha)

1 380
2 926
10 445
20 125
16 779
12 569
6 679
874
202
9
71 988

414,2
2 123,5
15 304,4
66 786,4
119 910,7
175 251,6
193 714,3
57 630,8
34 620,4
6 112,6
671 868,9

9,3
1,9
4,1
14,5
28,0
23,3
17,5
9,3
1,2
0,3
0,0
100,0

0,1
0,3
2,3
9,9
17,8
26,1
28,8
8,6
5,2
0,9
100,0

1,9
4,1
14,5
28,0
23,3
17,5
9,3
1,2
0,3
0,0
100,0

0,1
0,3
2,3
9,9
17,8
26,1
28,8
8,6
5,2
0,9
100,0

100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0

100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0
100,0

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

51

52

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

2130
31100
> 100
Kokku Total

0,9

27,8
13,1
4,7

7
3
3

127
38
22

11,3
3,8
4,7

191,0
63,1
38,3

1
4

40
20
4

592
221
68

2,7
17,8

145,4
66,5
11,2

2 088,9
781,6
236,5

8
8

90
35
18

984
438
126

65,3
68,7

702,8
254,1
140,1

7 286,2
3 252,3
957,9

20
26
1

148
71
31

1 341
630
318

303,5
403,4
13,1

2 241,6
1 043,1
454,1

44
115
19

254
175
103

19 348,8 1 035
9 043,9
745
4 715,7
446

1 524
1 758
1 502

110,5

1 482,2
4 057,7
701,8

8 291,8
5 850,4
3 375,7

30 241,9
22 428,6
13 860,8

42 461,5
49 592,6
42 457,3

2050 ha
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

5 192,8
5 173,2
4 595,6

8 135,8
7 126,8
6 789,5

5 624,0
5 947,2
7 553,9

16
7

1 115,8
559,1

54 3 752,5
142 10 288,8
35 2 438,3

80
75
65

128
112
104

89
96
118

50100 ha
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

17 624 8 229,0 12 698 18 531,5 23 488 77 864,8 19 572 139 841,1 14 590 203 222,9 7 723 224 912,9 1 121 74 293,3

7
8
9

10
1115
1620

51
20
5

4
5
6

Katastri0,11 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
ksuste arv
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
Number of
cadastral units b er
(ha)
b er
(ha)
b er
(ha)
b er
(ha)
b er
(ha)
1
15 848 7 136,6 9 672 13 989,4 14 666 47 590,7 9 340 65 399,3 4 786 65 043,4
2
1 490 900,4 2 310 3 448,5 6 071 20 612,1 6 072 43 814,0 4 456 61 560,0
3
209 145,6
516
781,2 1 801 6 311,5 2 453 17 900,3 2 762 39 052,4

1 784,2
8 850,9
9 680,7

1 422,7
2 461,6
2 300,6

916,5
987,8
1 003,9

141
357
114

631
396
241

4 265
2 211
1 097

641,6 55 929
1 928,9 22 264
901,9 9 368

7 390,4
23 687,3
12 833,8

18 009,3
14 852,7
10 882,1

68 237,0
43 697,2
27 607,3

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

184,7
423,1
3962,8
10,4

52,4
66,4
112,6

28,5
37,5
45,2

16,0
19,8
25,2

Keskmine
pindala
Average
area (ha)
247 886,6
4,4
187 803,7
8,4
115 104,0
12,3
Kokku Total
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

86 18 167,9
105
19 394,1
104 46 406,1
111
46 965,1
42 166 437,2
42 166 437,2
456 263 892,4 97 272 1 010 787,9

14
62
59

11
17
17

7
7
8

4
11
7

> 100 ha
Arv
Pindala
Num Area
b er
(ha)

2.2.8 Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja omanikule kuuluvate
metsaga katastriksuste arvu jrgi
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest ownership and number of
cadastral units

METSAOMAND

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

3
1

5
6
7
8

25 ha
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

510 ha
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

2,0

5,2

1
1
1

34
6
7
2,8
2,7
4,5

107,9
21,0
25,9
7
2
1

75
22
11
8
58,9
19,2
7,8

565,3
161,6
85,9
59,9
16
7
6
1

175
81
33
19
254,2
107,3
92,3
13,1

2 713,0
1 266,4
488,5
280,8

33
18
59
8

305
177
106
67

75,6

1 133,8
668,8
2 131,5
284,4

9 795,4
5 710,8
3 583,7
2 241,6

95 181,6
56 365,2
29 725,8
18 014,6

2050 ha
Arv
Pindala
Num Area
b er
(ha)

9 137 125 549,7 3 395


3 492 49 048,6 1 958
1 197 17 248,9
999
426
6 160,2
596

1020 ha
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

9
2
1

43
27
95
16

113
71
64
57

3
1
6
1

7
4
4
3

713,8
157,0
54,2

029,6
981,6
800,9
165,7

787,5
848,9
530,5
936,2

198 12 192,8
166 10 570,5
141 9 043,1
118 7 481,1

50100 ha
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

8 229,0 12 698 18 531,5 23 488 77 864,8 19 572 139 841,1 14 590 203 222,9 7 723 224 912,9 1 121 74 293,3

2,5
0,8

7 814,8 11 594 16 869,3 19 958 65 655,1 14 896 105 354,3


386,4
973 1 457,7 2 878 9 940,2 3 523 25 825,7
20,9
100
157,6
476 1 657,2
811
6 037,0
3,7
27
39,7
126
447,5
216
1 665,5

12 ha
Arv
Pindala
Num Area
b er
(ha)

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

2130
3160
61100
> 100
Kokku Total 17 624

9
10
1115
1620

16 954
629
31
6

0,11 ha
Arv
Pindala
Num Area
b er
(ha)

1
2
3
4

holdings

Number of

arv

Kinnistute

1 850,6
2 829,2
12 030,4
10 495,6

1 127,8
763,7
2 517,6
2 658,8

6
5
21
11

22
12
11
9

430
155
65
35

316,2
398,9
139,9
755,8
787,9

331,9
608,8
067,4
958,8

104,4
773,3
232,1
177,3

232,7
449,2
774,6
5523,6
10,4

55,1
72,8
87,8
153,3

30,8
35,1
47,0
54,3

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

83
19
61
27
26
20
32 176
272 1 010

115
77
240
78

717
364
239
169

1 882,9 76 146
2 225,6 13 631
1 403,6 3 766
1 636,4 1 528

Keskmine
pindala
Average
area (ha)
500,5
5,7
819,8
11,4
294,1
17,3
448,6
23,2
Kokku Total
Arv
Pindala
NumArea
b er
(ha)

72 18 526,7
59 27 241,8
25 20 085,8
32 176 701,7
456 263 892,4 97

14
22
78
53

9
6
18
18

14
12
11
13

> 100 ha
Arv
Pindala
Num Area
b er
(ha)

2.2.9 Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja omanikule kuuluvate
metsaga kinnistute arvu jrgi
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest ownership and number of
holdings with forest

FOREST OWNERSHIP

53

54

17 624

17,4

12
1
1

8 229,0 12 698 18 531,5 23 488 77 864,8 19 572

2
1

33
9
2

139 841,1 14 590

101,2
5,4
9,1

203 222,9

38,7
15,3

498,7
137,7
36,1

7 723

2
1

6
3
3

90
36
15

224 912,9

89,3
37,9

236,2
106,4
122,6

3 073,2
1 210,5
558,0

219,5
405,1

1 442,9
829,1
658,3

3 935,1
2 605,4
1 233,0

1 121 74 293,3

3
5

19
12
9

58
36
18

12
66
27

50
30
33

232
102
62

33 556,5
18
59 408,5
10
61 348,2
8
263 892,4 97 272

2 962,8
23 780,1
18 202,3

4 627,1
3 819,0
5 758,5

7 824,6
4 347,9
6 825,8

33 556,5
59 408,5
61 348,2
1 010 787,9

3 271,5
24 223,1
18 202,3

6 344,8
4 769,8
6 539,5

15 450,2
8 306,9
8 662,0

1 864
5 941
7 669
10

273
367
674

127
159
198

67
81
140

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

18
10
8
456

7
60
27

23
14
21

34
20
26

0,11 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
50100 ha
> 100 ha
Kokku Total
Keskmine
pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Average
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
area (ha)
ber
ber
ber
ber
ber
ber
ber
ber
ber
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
17 477 8 140,5 12 397 18 077,9 22 373 73 980,1 18 007 128 198,0 12 698 176 139,6 5 927 170 315,8
590 38 151,0
79
11 799,3 89 548
624 802,2
7
145
87,1
294
442,7 1 057
3 688,4 1 439
10 657,0 1 653
23 568,4 1 379
41 123,6
280 18 552,5
62
10 615,3 6 309
108 735,0
17
2
1,5
7
10,9
53
179,0
112
870,4
192
2 788,4
261
8 039,4
91
6 261,4
47
9 016,4
765
27 167,3
36

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

3150
50100
> 100
Kokku Total

10
1120
2130

7
8
9

4
5
6

Omavalitsuste
arv
Number of
municipalities
1
2
3

2.2.10 Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja eri omavalitsustes
paiknemise jrgi
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest ownership and location of
forest land in different municipalities

METSAOMAND

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

17 624

15,3

6
1
1

111,4
19,6
15,3

8 229,0 12 698 18 531,5 23 488 77 864,8 19 572 139 841,1 14 590 203 222,9

37,9

984,2
469,1
44,1

7 723 224 912,9

28
12
1

400,3
162,0

1 963,7
781,1
349,3

1 121 74 293,3

5
2

29
11
5

10
5
9

25
10
10

95
47
29

39 869,4
8
14 080,1
3
32 688,0
6
263 892,4 97 272

23 808,4
11 737,5
23 606,9

7 198,6
11 876,1
10 501,8

9 148,3
6 379,5
7 872,7

39 869,4
14 080,1
32 688,0
1 010 787,9

23 808,4
11 737,5
23 606,9

7 636,8
12 038,2
10 501,8

12 223,0
7 649,4
8 281,4

4 984
4 693
5 448
10

2 381
2 348
2 623

305
1 204
1 050

129
163
286

Source: Ministry of the Environment, Estonian Land Board

8
3
6
456

10
5
9

19
8
10

30
23
22

Kokku Total
50100 ha
> 100 ha
Keskmine
0,11 ha
12 ha
25 ha
510 ha
1020 ha
2050 ha
pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Arv
Pindala
Average
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
NumArea
area (ha)
ber
ber
ber
ber
ber
ber
ber
ber
ber
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
(ha)
17 564 8 194,2 12 579 18 352,0 23 075 76 430,0 18 986 135 466,7 13 751 191 210,6 6 897 199 380,8
818 53 248,7
167
29 959,8 93 837
712 242,9
8
60
34,8
119
179,5
399 1 384,0
557
4 143,5
775
11 022,5
674
20 466,8
197 13 666,8
90
20 825,5
2 871
71 723,4
25
14
50,8
27
215,5
56
843,5
110
3 529,9
54 3 721,3
46
14 339,8
307
22 700,8
74

Allikas: Keskkonnaministeerium, Maa-amet

13
14
15
Kokku Total

10
11
12

7
8
9

4
5
6

Maakondade
arv
Number of
counties
1
2
3

2.2.11 Erametsaomanike arvu ja metsamaa pindala jaotus metsaomandi suuruse ja eri maakondades
paiknemise jrgi
Number of private forest owners and private forest land area by size of forest ownership and location of
forest land in different counties

FOREST OWNERSHIP

55

METSAOMAND

2.3 Tehingud metsaga


Transactions with forest
2010. aastal tehtud metsamaa tehingute ldpindala tusis 52 923 hektarini, mis letab 2009.
aasta tehingute pindala 43% vrra.

Joonis 2.3.1 Mdud metsamaa pindala aastatel 20012010


Figure 2.3.1 Area of sold forest land in 20012010
2010. aastal suurenes ka riigi poolt mdava metsamaa pindala, moodustades 23,3% tehtud
tehingute ldpindalast. 2009. aastal oli see 16,9%. Enamik riigi poolt mdud metsamaast paikneb
Saaremaal 5368,4 ha ehk 43,4% ning Harjumaal 1793,9 ha ehk 14,5%. Teised maakonnad olid
esindatud tagasihoidlikumalt.

Joonis 2.3.2 Mdud metsamaa pindala maakondades 2010. aastal


Figure 2.3.2 Area of sold forest land by counties in 2010
56

Aastaraamat METS 2010

FOREST OWNERSHIP

Vabal turul tehtud metsamaa tehingute pindala oli mnevrra htlasem. Enim mdi metsamaad
Prnumaal, Saaremaal, Lne-Virumaal ja Viljandimaal.
Metsamaa tehingute keskmine hind ji 2010. aastal vahemikku 989 (Saaremaal) 2249 eurot
hektari kohta (Harjumaal). Harjumaa metsamaa kohta tavapratult krge hind tulenes otseselt
riigi poolt mdud metsamaa hinnast, mis oli le kahe korra krgem Harjumaa ldisest keskmisest
hinnast. Tegemist on ilmselt asukoha faktoriga ehk oksjonitel mdud kinnistute koosseisus on
tenoliselt olnud arvestataval mral potentsiaalset elamu- vi rimaad.

Joonis 2.3.3 Metsamaa keskmise mgihinna vrdlus riigioksjonitel mdud metsamaa


keskmise hinnaga maakonniti 2010. aastal
Figure 2.3.3 Average price of forest land compared to average price of forest land sold in state auctions
by counties in 2010
Nagu neme, on hinnatase riigioksjonitel ning vabaturul mdud metsamaa osas teistes
maakondades tunduvalt htlasem. Arvestades, et riigioksjonitel mdud metsamaa peaks olema
olnud kasutusest vljas peaaegu 20 aastat, on teatud mral krgem hind igati loogiline. Seda ei
saa aga elda Saaremaal toimunud riigioksjonite hinnataseme kohta.

Yearbook FOREST 2010

57

METSAOMAND

Joonis 2.3.4 Metsamaa mgihinnad aastail 19962010


Figure 2.3.4 Sales prices of forest land 19962010
ldine keskmine metsamaa mgihind 1487,6 eurot/ha on vrreldes 2009. aasta madalseisuga
kll taas tusuteel, kuid oma osa selles on juba mainitud Harjumaal toimunud metsamaa
riigioksjonite ebareaalselt krges hinnas.
Metsamaa turu rahaline maht keskmise hinna kaudu arvutatuna saavutas 2010. aastal 78,7
miljoni euro suuruse kibega senise tipptulemuse.

Joonis 2.3.5 Metsamaa turu rahaline maht aastatel 20012010


Figure 2.3.5 Total value of transactions with forest land in 20012010

58

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.

RAIED
FELLINGS

3.1 levaade 2010. aasta raietest


Overview of fellings in 2010
2010. aasta oli taastumise ja kasvu aastaks prast lemaailmset majanduskriisi. Aastatel 2008
2009 oli puiduturg madalseisus. Eesti puidutstus sai 2010. aastast taastuma hakata tnu
vlisturgudel suurenenud nudlusele, sisemaine tarbimine oli jtkuvalt madal. Puidutstuse
suurenenud nudlus toorme jrele viis les ka puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses.
2010. aastasse ji kaks vga lumerohket talve, mis tegi raietd raskeks ja kulukaks. Samas oli
le mitme aasta ka raietdeks vajalikku klma ja ldise majanduse taastumise taustal kasvas
planeeritud raiete maht 2009. aastaga vrreldes enam kui 40%. Tunduvalt suurenenud mahus
raiete teostamist takistavaks teguriks sai lisaks lumele ka raietehnika vhesus majanduslanguse
ajal vhenenud raiemahtude tttu viidi masinaid vimalusel kas vlisriikidesse tle vi mdi
maha.
2010. aasta raiemaht oli raiedokumentide andmetel 10,5 miljonit m3 (sellest riigimetsa tegelik
raiemaht 3,34 mln m3, metsateatiste andmete phjal erametsades planeeritud raiemaht 7 mln m3
ning raied muudel maadel 0,15 mln m3). Koguraiemahust moodustasid 75,6% lageraied, 14,2%
harvendusraied, 4,5% sanitaarraied, 2,1% turberaied ja 3,6% muud raieviisid. Sanitaarraietesse
andsid oma osa suve teise poole ikesetormid, mille kogukahjuks Eestis hinnati 300 000 m3.
Raiete kogupindala oli 2010. aastal raiedokumentide phjal 131 128 ha, mis on veerandi vrra
suurem kui 2009. aastal. Raiete pindala jagunes raieliigiti jrgmiselt: 28,4% lageraied, 25,8%
harvendusraied, 22% sanitaarraied, 19,8% valgustusraied, 4% teised raieliigid.
Raiemaht riigimetsades oli 2010. aastal 10,7% suurem kui 2009. aastal (2009. aastal 3 014 241 m3
ja 2010. aastal 3 336 842 m3) ning raiete pindala kasvas 9% (2009. aastal 36 525 ha ja 2010. aastal
39 824 ha). Riigimetsade raiemahust moodustasid 68% uuendusraied, 31% hooldusraied ja 1%
muud raied.
Erametsades planeeritud raiete maht oli 2010. aastal metsateatiste andmetel 6 987 458 m3, mida
on 64% rohkem kui 2009. aastal. Planeeritud raiete maht jagunes fsiliste ja juriidiliste isikute
vahel enam-vhem vrdselt (vastavalt 3 531 422 m3 ja 3 456 036 m3). Raiete pindala erametsades
oli 2010. aastal 89 610 ha, mida on 36% rohkem kui 2009. aastal. Fsiliste isikute planeeritud
raiete pindala oli 48 103 ha, juriidilistel isikutel 41 507 ha. Erametsade planeeritud raiete mahust
moodustasid 83% uuendusraied, 16% hooldusraied ja 1% muud raied.

Yearbook FOREST 2010

59

RAIED

Raiemaht muudel maadel kasvas aastaga 122% (2009. aastal 66 140 m3, 2010. aastal 147 012 m3),
raiete pindala 54% (vastavalt 1098 ha ja 1695 ha). Muude maade raiemahust moodustavad teiste
omandivormidega vrreldes suure osa muud raied (23%) sh trassiraied ja raadamine.
Uuendusraiete osakaal oli 59% ja hooldusraiete osakaal 18%. Muude maade raiete hulka loetakse
niteks raied munitsipaalmetsades, Luua Metsanduskooli ppemetskonnas, Jrvselja ppe- ja
katsemetskonnas, Prnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa metskonnas, Maanteeameti jaoks
tehtud trassiraied jm.
2010. aasta raiemahtu mjutas ka jtkuv reformimata maade mk. Maa-amet ms 2009. aastal
1581 kinnistut kogupindalaga 16 670 hektarit ja 2010. aastal 1953 kinnistut kogupindalaga 18 476
ha. 2009. aastal mdi enim kinnistuid Saaremaal (pakkumised saadi 678 kinnistule) ning
raiedokumentide andmetel kasvas seal 2010. aastaks planeeritud raiete maht erametsades eelmise
aastaga vrreldes 239%. Teisel kohal oli riigimaade mgil Harjumaa (pakkumised 187 kinnistule),
kus planeeritud raiete maht erametsades kasvas aastaga 104%. Keskmisest krgem oli planeeritud
raiemahtude tus erametsades ka Lne-Virumaal (mdi 92 kinnistut, planeeritud raiemahu
kasv 102%), Hiiumaal (18 kinnistut, 90%) Tartumaal (52 kinnistut, 81%) ja Lnemaal (87 kinnistut,
66%) (http://www.envir.ee/1112179).
2010. aastal tusid kigi puidusortimentide hinnad. Erametsakeskuse tellitud puiduturu levaate
andmetel kallines marpuit suuremate ettevtete lpplaohindade alusel 2010. aasta lpuks
(vrreldes 2009. aasta lpuga) vastavalt: mnnipalk 7%, kuusepalk 9%, mnnipeenpalk 23%,
kuusepeenpalk 22%, kasepakk 17%, kasepalk 23%, haavapalk 14%, lepapalk 39%, lepapeenpalk
19%, mnni- ja kuusepaberipuit 28%, kasepaberipuit 24%, haavapaberipuit 6% ja kttepuit 26%.
Peenpalkide suurem hinnatus vrreldes jmesortimentidega oli tingitud peenpalkide hilisemast
hinnatusu algusest. 2010. aasta lpuks pidurdus nudluse kasv paberitstustes ja paberipuidu
hinnad langesid viimase kahe kvartali vrdluses 1%1,6% (v.a haava paberipuit, mille hind
kasvas 2,3%). Hakkpuit kallines aastaga enam kui 13%, graanulite hind oli languses seoses
suurenenud pakkumisega.

60

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.1.1 Raiete intensiivsus aastail 19952010 (m3/ha/a)


Intensity of fellings in 19952010 (m3/ha/year)
Omandivorm
Ownership
1995 1996 1997 1998
category
Riigimets
1,75 1,98 2,18 2,12
State forest
Eramets
2,31 3,12 5,48 4,90
Private forest
Kokku
1,81 2,18
3 3,01
Total

Raie intensiivsus

Felling intensity (m3/ha/a)

Uuendusraie Regeneration felling


1999 2000 2001

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

2,33 2,37 2,29

2,36 2,25 2,02 1,63 2,06 1,97 2,03 2,55 2,72

5,07 4,34 4,20

3,99 4,51 4,25 1,99 2,65 3,75 3,88 3,53 5,91

3,38 3,21 3,18 3,158 3,36 3,15 1,82 2,37 2,91 3,03 3,08 4,45

Hooldus- ja muud raied Maintenance and other fellings


Riigimets
1,85 1,50 1,50 1,40 1,26 1,15 1,05 1,18 1,19 1,00 1,11 1,03 1,01 1,11 1,08 1,30
State forest
Eramets
4,12 2,27 2,77 2,60 2,20 1,74 1,62 1,44 1,49 1,65 1,14 0,87 0,94 0,95 0,83 1,22
Private forest
Kokku
2,08 1,63 1,81 1,78 1,63 1,41 1,31 1,308 1,34 1,33 1,13 0,95 0,98 1,03 0,95 1,25
Total
Kokku raied Total fellings
Riigimets
3,60 3,48 3,68 3,52 3,59 3,52 3,32 3,543 3,44 3,01 2,74 3,09 2,98 3,14 3,63 4,02
State forest
Eramets
6,44 5,39 8,25 7,49 7,27 6,09 5,82 5,43 5,99 5,89 3,13 3,52 4,69 4,83 4,37 7,13
Private forest
Kokku
3,89 3,81 4,81 4,79 5,01 4,62 4,49 4,466 4,69 4,47 2,94 3,32 3,89 4,06 4,03 5,70
Total
Allikas: St atistikaamet , Maa-amet

Yearbook FOREST 2010

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Land Board

61

RAIED

3.2 Raieandmete pritolu


Sources of felling data
Punktides 3.33.4 on toodud raiete koondandmed raiedokumentide (RD) alusel. Keskkonnateabe
Keskus saab vastava raieinfo Riigimetsa Majandamise Keskuselt, Keskkonnaametilt ja
metsaomanikelt. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitab teostatud raiete kohta
koondandmed maakonniti. Erametsa ja teiste omanike raieandmed saadakse metsateatiste
andmekogust, kuhu metsaomanikud sisestavad andmeid kas ise (e-metsateatis) vi lbi
Keskkonnaameti. Metsateatiste andmekogu pidajaks on Keskkonnateabe Keskus (KTK), kes
edastab koondatud andmed ka Eesti Statistikaametile (ESA).
Kuna metsateatisega esitab omanik Keskkonnaametile andmed kavandatavate raiete kohta enne
raie teostamist, ei nita metsateatistelt summeeritud raiemaht tegelikult erametsades teostatud
raieid, vaid ainult raiekavatsuste hulka.
Et saada aimu, kui suur on kavandatud lageraiete osakaal, mis jetakse teostamata, kontrolliti
2009. ja 2010. aasta metsanduslikelt ortofotodelt kokku 14 118 erametsa lageraieala. 2009. aasta
ortofotodelt kontrollitud erametsa kavandatud lageraiete (teatis esitatud ajavahemikus
30.04.200730.04.2008) puhul olid raied teostamata 31%-l pindalast, 2010. aasta ortofotodelt
kontrollitud lageraiete (teatis esitatud 04.06.200804.06.2009) puhul olid raied teostamata 41%l planeeritud lageraiete pindalast. Uuringuga saab tutvuda Keskkonnateabe Keskuse kodulehel.
Peatkis 3.5 on toodud raiete andmed statistilise metsainventeerimise meetodil. SMI korral
saadakse tulemused juhuslikkust tagava ssteemiga paigutatud vikese pindalaga proovialadelt
kogutud mtmisandmete ldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud ldkogumi eri
parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused
antakse traktidel (proovitkkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Raiehooajaks loetakse
ajavahemikku 1. maist 30. aprillini, st kalendriaasta raiete hinnangud sisaldavad kahe aasta
raiete mtmistulemusi, mlemaid osaliselt. Raiutud puidu koguse hindamiseks klupitakse
proovitkkidel mdunud raiehooaja knnud.
SMI kigus hinnatud raiemahud erinevad raiedokumentide (RD) alusel kogutud andmetest nii
raiete pindalade kui ka mahtude osas. Kui lageraie osas jvad RD pindala ja raiemaht
Keskkonnateabe Keskuse (KTK) poolt teostatud SMI hinnangute usalduspiiridesse vi nende
lhedusse, siis harvendusraiete osas on kikumised RD ja SMI osas suuremad. Aastail 2004
2009 on RD ja SMI raieandmete erinevused vhenenud.
Kui arvestada eelpool viidatud uurimuse tulemusi, siis iseloomustavad SMI raiemahtude
hinnangud tegelikku olukorda paremini kui RD koondandmed. Tulenevalt metoodikast saadakse
aga SMI tulemused vhemalt aastase hilinemisega ja seetttu on rohkem kasutusel aktuaalsemad
RD andmed. Igal juhul tuleb raiemahust rkides viidata andmeallikale, et oleks teada, kas
kasutatakse statistilise metsainventuuri hinnangut vi raiedokumentide andmeid.

62

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.3 Raied aastail 19932010 raieliigiti maakondades


Fellings in 19932010 by felling types in counties
3.3.1 Raiete pindala raieliigiti aastail 19932010 ja
maakonniti aastal 2010 (ha)*
Felling area by felling types in 19932010 and
by counties in 2010 (ha)*
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Uuendusraie
Valikraie
Hooldusraie
Regeneration felling
Selection
Maintenance felling
lageraie turberaie
k ok k u
felling valgustus- harvendus- sanitaarclear shelterwood total
raie
raie
raie
felling
felling
cleaning
thinning sanitation
2 547
321
2 868
6
912
2 297
2 347
918
13
931
1
364
735
113
2 642
96
2 738
20
2 429
2 867
1 224
2 809
115
2 924
1
2 309
2 152
1 536
2 092
228
2 321
5
1 356
1 672
1 619

Muu raie
Other
fellings

Kokku
Total

kokku
total
5 556
1 213
6 520
5 996
4 648

217
30
162
66
64

8 647
2 174
9 440
8 988
7 037

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

1 398
4 027
1 918
4 046
2 931

150
175
163
424
182

1 548
4 202
2 081
4 470
3 113

16
0
2
27
2

516
2 336
2 122
3 635
1 549

1 294
2 270
2 034
4 567
2 193

597
3 928
2 146
2 072
1 665

2 407
8 534
6 302
10 274
5 408

142
43
104
176
85

4 112
12 780
8 489
14 947
8 608

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

2 619
1 766
1 790
3 721
2 054
37 279

343
130
505
326
424
3 594

2 962
1 896
2 295
4 047
2 478
40 874

17
1
2
23
12
135

254
2 115
1 619
2 887
1 570
25 974

3 169
1 724
1 993
2 802
1 999
33 769

715
1 414
2 887
4 010
2 616
28 890

4 137
5 254
6 500
9 700
6 185
88 632

72
54
95
142
36
1 488

7 189
7 205
8 892
13 911
8 710
131 128

25 199
25 556
23 522
18 740
14 235

2 423
2 507
2 782
6 371
3 826

27 621
28 063
26 304
25 111
18 061

120
56
124
227
228

22 251
23 467
17 536
17 365
13 298

22 951
25 891
23 241
21 081
14 110

28 393
25 913
27 723
36 561
83 370

73 596
75 271
68 499
75 007
110 779

2 079
2 691
1 944
1 069
654

103 416
106 081
96 871
101 414
129 721

2004
2003
2002
2001
2000

23 115
22 696
23 938
21 685
19 553

12 969
11 858
8 996
7 931
6 027

36 084
34 554
32 934
29 616
25 580

2
3
3
3
4

228
207
281
449
065

15 506
12 393
11 128
10 209
9 405

45 334
37 922
35 283
37 021
38 609

32 329
33 300
44 994
35 338
34 812

93 168
83 615
91 405
82 568
82 826

616
1 173
744
659
920

132
122
128
116
113

1999
1998
1997
1996
1995

18 796
...
...
...
...

3 805
...
...
...
...

22 601
17 134
14 889
9 836
7 507

4
3
2
1

571
703
893
457
...

8 906
8 174
7 228
6 938
7 963

40 039
36 319
30 314
22 715
27 070

30 340
40 440
43 715
47 294
53 141

79 285
84 933
81 257
76 947
88 174

1 732
3 579
3 457
4 418
6 634

108 189
109 349
102 496
92 658
102 315

1994
1993

...
...

...
...

7 450
4 458

...
...

7 038
7 205

19 183
15 592

62 387
58 982

88 608
81 779

6 673
6 627

102 731
92 864

097
549
364
292
391

* Tabel on koostatud kasutades Riigimetsa Majandamise Keskuse tegelikke raieandmeid. Erametsaomanike ja teiste valdajate puhul on tegemist
kavandatud raietega Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal
Actual figures for State Forest Management Centre. Figures of private owners and other owners are planned fellings which are registered b y
Environmental Board
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnat eabe Keskus
Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Inform ation Centre

Joonis 3.3.1.1 Raiete pindala raieliigiti aastail 19932010


Figure 3.3.1.1 Felling area by felling types in 19932010
Yearbook FOREST 2010

63

RAIED

3.3.2 Raiemaht raieliigiti aastail 19932010 ja


maakonniti aastal 2010 (m3)
Felling volume by felling types in 19932010 and
by counties in 2010 (m3)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva
Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

Uuendusraie
Valikraie
Hooldusraie
Regeneration felling
Selection
Maintenance felling
valgustus- harvendussanitaarlageraie
turberaie
kokk u
felling
raie
raie
raie
clear
shelterwood
total
felling
felling
cleaning
thinning
sanitation
498 416
19 805
518 221
188
9 228
88 376
23 039
171 848
2 324
174 172
30
3 367
31 235
1 197
581 849
6 660
588 509
416
22 621
158 056
18 358
585 012
6 792
591 804
35
16 135
82 599
21 306
435 619
13 506
449 124
140
10 287
76 923
25 391

kokku

Muu raie
Other
fellings

Kokku
Total

total
120 642
35 798
199 036
120 039
112 601

26 682
3 146
23 947
3 791
6 682

665 733
213 146
811 908
715 670
568 547

239 293
841 382
501 878
866 487
572 778

7 299
10 560
14 585
28 081
12 574

246 591
851 942
516 463
894 568
585 352

63
10
57
544
21

3 730
18 318
14 390
30 972
10 614

45 068
127 487
95 478
214 960
93 329

6 464
135 324
35 344
26 648
22 011

55 263
281 129
145 212
272 580
125 954

12 582
5 740
10 172
14 761
8 498

314 499
1 138 820
671 904
1 182 453
719 825

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

466 996
437 956
428 005
791 891
500 949
7 920 358

16 064
8 468
30 921
16 651
28 393
222 681

483 060
446 423
458 926
808 542
529 342
8 143 039

709
10
80
409
232
2 944

2 210
20 353
13 303
20 514
11 632
207 672

111 231
73 827
88 903
112 070
88 718
1 488 259

5 873
18 556
37 852
53 640
40 441
471 444

119 314
112 735
140 057
186 224
140 791
2 167 374

6 511
6 266
11 778
12 634
4 764
157 953

609 594
565 434
610 841
1 007 808
675 129
10 471 312

5 461 573
5 363 765
4 998 634
3 842 148
2 918 169

142 965
144 299
162 596
366 846
213 524

5 604 538
5 508 064
5 161 230
4 208 994
3 131 693

2 199
1 395
3 703
6 918
5 051

177 953
199 955
162 115
152 964
136 796

1 046 138
1 113 132
1 027 622
893 091
578 430

326 997
307 565
339 813
500 832
1 192 448

1 551 089
1 620 652
1 529 550
1 546 886
1 907 675

173 591
255 743
206 244
136 255
80 170

7 331 416
7 385 854
6 900 727
5 899 053
5 124 589

2004
2003
2002
2001
2000

4 675 065
4 757 736
4 809 624
4 598 173
4 341 611

657 371
787 395
479 277
434 228
354 615

5 332 435
5 545 131
5 288 901
5 032 401
4 696 226

46 996
77 769
90 445
109 332
137 269

170 543
137 917
148 119
124 022
119 427

1 573 894
1 428 497
1 263 591
1 341 956
1 447 853

411 827
476 637
693 563
539 822
418 714

2 156 264
2 043 051
2 105 273
2 005 800
1 985 994

97 148
144 603
74 112
69 599
72 491

7 632 843
7 810 554
7 558 731
7 217 132
6 891 980

1999
1998
1997
1996
1995

4 279 870
...
...
...
...

330 364
...
...
...
...

4 610 234
3 733 537
3 398 059
2 257 986
1 731 088

167 642
155 213
133 271
55 587
...

111 314
105 942
91 818
83 342
100 589

1 591 807
1 538 315
1 318 149
986 638
1 109 121

420 137
555 096
573 634
616 853
745 906

2 123 258
2 199 353
1 983 601
1 686 833
1 955 616

148 165
230 967
222 239
250 332
306 042

7 049 299
6 319 070
5 737 170
4 250 738
3 992 746

1994
1993

...
...

...
...

1 809 879
1 074 170

...
...

83 423
82 923

748 926
543 814

842 320
647 904

1 674 669
1 274 641

260 835
198 836

3 745 383
2 547 647

* Tabel on koostatud kasutades Riigimetsa Majandamise Keskuse tegelikke raieandmeid. Erametsaomanike ja teiste valdajate puhul on tegemist kavandatud raietega
Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal
Actual figures for State Forest Managment Centre. Figures of private owners and other owners are planned fellings which are registered by Environmental Board
Allikas: St atistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Inform ation Centre

Joonis 3.3.2.1 Raiemaht raieliigiti aastail 19932010


Figure 3.3.2.1 Felling volume by felling types in 19932010
64

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

257
256
...
...
...

2000
1999
1998
1997
1996

200
209
...
...
...

175
180
184
180
191

222
228
...
...
...

205
202
210
201
212

87
324
...
...
...

92
98
131
179
74

57
78
...
...
...

50
48
65
49
54

59
87
...
...
...

56
51
66
53
55
249
258
253
255
244

246
245
259
240
245
154
177
195
205
198

141
125
135
134
142

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Information Centre

Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

184
204
218
228
230

173
148
160
161
170

K
199
203
196
196
168

13
13
13
13
12

12
12
12
14
13
13
12
13
13
12

11
14
11
13
12
55
55
54
52
54

52
58
59
55
55

24
...
...

31
33
36
36
33

33
29
30
30
31

41
39
35

37
40
42
43
43

41
35
38
36
36

15
...
...

10
12
12
13
14

20
15
18
19
17

16
...
...

14
15
15
13
15

12
12
13
13
14

14
14
11

12
14
14
13
13

14
13
14
15
15

26
...
...

25
29
28
27
25

22
28
30
27
28

19
...
...

24
26
26
24
21

14
22
22
21
23

22
19
16

24
27
26
24
22

17
23
24
23
24

Hooldusraie Maintenance felling


harvendusraie
sanitaarraie
kokku
thinning
sanitation
total
R
E
K
R
E
K
R
E
K
64 34 44
24 14 16
33 20 24
69 31 46
11 12 12
29 16 21
61 33 43
13 12 12
29 17 22
65 34 44
14 12 12
29 19 22
62 32 42
23 11 14
28 16 21

18 13
53
...
12
...
...
12
...
- kokku total

10
11
14
13
13

4
6
7
7
9

valgustusraie
cleaning
R
E
K
12
3
8
12
3
8
12
3
9
12
3
9
11
3
9

231
12
243
...
241
...
forest land K

Uuendusraie Regeneration felling


turberaie
k ok k u
total
shelterwood felling
R
E
K
R
E
98
59
62
276 179
99
54
59
289 171
103 53
58
278 173
111 52
58
270 174
125 54
58
253 136

1995
...
...
...
...
...
...
251 158
1994
...
...
...
...
...
...
...
...
1993
...
...
...
...
...
...
...
...
* R - riigimetsamaa state forest land E - erametsamaa private

258
261
268
243
252

lageraie
clear felling
R*
E*
K*
282 193 212
296 185 217
284 187 210
278 191 213
262 175 205

2005
2004
2003
2002
2001

2010
2009
2008
2007
2006

Aasta
Year

3.3.3 Keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19932010 (m3/ha)


Average felling volume per hectare in 19932010 (m3/ha)

...
...
...

54
63
52
54
41

19
47
58
51
52

...
...
...

31
34
42
46
39

25
19
22
26
29

Valikraie
Selection
felling
R
E
14
22
...
18
32
24
32
28
42
25

...
...
...

34
37
42
46
38

22
21
24
28
32

K
22
18
25
30
30

42
...
...

101
102
44
43
44

53
...
...

76
78
67
80
78

46
39
30

79
86
65
64
57

140 92 123
156 167 158
126 126 123
117 82 100
126 98 106

Muu raie
Other
felling
R
E
K
131 90 106
91 79 83
95 101 95
117 91 106
154 92 127

FELLINGS

65

RAIED

Joonis 3.3.3.1 Keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19932010 (m3/ha)


Figure 3.3.3.1 Average felling volume per hectare in 19932010 (m3/ha)

Joonis 3.3.3.2 Riigimetsamaa keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19952010 (m3/ha)
Figure 3.3.3.2 Average felling volume per hectare in state forest in 19952010 (m3/ha)

Joonis 3.3.3.3 Erametsamaa keskmine raiemaht hektari kohta aastail 19952010 (m3/ha)
Figure 3.3.3.3 Average felling volume per hectare in private forest in 19952010 (m 3/ha)
66

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.3.4 Raiete pindala raieliigiti riigimetsamaal


aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (ha)
Felling area by felling types in state forest
in 19952010 and by counties in 2010 (ha)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Uuendusraie
Regeneration felling
lageraie
turberaie
kokku
clear
shelterwood
total
felling
felling
473
85
558
196
0
196
904
8
913
742
0
742
395
35
430

Valikraie
Hooldusraie
Selection
Maintenance felling
felling
valgustus- harvendus- sanitaarraie
raie
raie
cleaning
thinning
sanitation
0
694
661
640
0
221
280
12
0
1 727
1 602
219
0
1 095
557
189
0
703
554
356

kokku

Muu raie
Other
fellings

Kokku
Total

total
1 995
512
3 548
1 841
1 613

39
8
58
4
1

2 591
716
4 518
2 587
2 044

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

150
773
490
1 027
482

1
0
48
29
0

151
773
537
1 056
482

0
0
2
0
0

220
1 302
927
2 134
677

161
883
854
1 979
618

13
897
839
479
117

394
3 082
2 620
4 591
1 413

16
8
45
5
28

561
3 863
3 204
5 652
1 923

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

151
601
479
559
515
7 937

3
7
12
6
14
247

154
608
490
565
529
8 184

0
0
0
0
0
2

165
1 428
861
1 212
700
14 066

437
556
616
709
666
11 133

63
276
784
370
866
6 120

665
2 261
2 261
2 291
2 232
31 319

5
26
41
30
7
318

824
2 894
2 793
2 886
2 768
39 824

7
5
5
6
5

079
870
757
318
091

245
198
300
425
403

7
6
6
6
5

324
068
057
743
495

0
9
58
73
116

12 221
14 013
11 836
11 357
10 810

8 597
9 308
7 639
6 928
5 740

7 610
3 461
4 623
8 767
22 341

28 427
26 782
24 098
27 053
38 891

774
1 563
1 139
603
387

36 525
34 422
31 352
34 471
44 888

2004
2003
2002
2001
2000

6
6
7
7
7

176
737
871
414
529

666
478
296
305
376

6
7
8
7
7

842
215
167
719
905

184
210
222
404
448

10 495
10 095
9 712
9 025
8 603

8 940
9 953
8 754
9 376
11 707

7 523
9 917
16 541
11 192
15 982

26 958
29 965
35 007
29 593
36 292

411
688
310
220
277

34 394
38 078
43 706
37 936
44 922

1999
1998
1997
1996
1995

7 363
...
...
...
...

143
...
...
...
...

7
6
7
6
5

506
982
107
730
794

481
491
430
373
...

8 098
7 547
6 887
6 623
7 761

13 115
14 761
15 774
13 461
16 362

11 676
17 274
20 992
26 021
31 596

32 889
39 582
43 653
46 105
55 719

579
769
947
1 479
2 847

41 455
47 824
52 137
54 687
64 360

Allikas: Stat istikaamet, Keskkonnateabe Keskus

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

Joonis 3.3.4.1 Raiete pindala raieliigiti riigimetsamaal aastail 19952010


Figure 3.3.4.1 Felling area by felling types in state forest in 19952010
Yearbook FOREST 2010

67

RAIED

3.3.5 Raiemaht raieliigiti riigimetsamaal


aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (m3)
Felling volume by felling types in state forest
in 19952010 and by counties in 2010 (m3)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva
Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

Uuendusraie
Valikraie
Hooldusraie
Regeneration felling
Selection
Maintenance felling
felling valgustus- harvendus- sanitaarlageraie
turberaie
kokku
clear
shelterwood
total
raie
raie
raie
felling
felling
cleaning
thinning sanitation
116 798
5 640
122 438
0
8 331
39 704
5 334
49 566
1 682
51 248
0
2 647
16 701
97
246 534
1 192
247 726
0
20 725
116 234
7 408
188 346
13
188 359
0
13 144
28 472
1 672
103 536
2 822
106 357
0
8 433
37 360
6 402
30
218
162
287
111

989
946
092
401
144

104
0
5 863
3 474
0

31
218
167
290
111

092
946
955
875
144

0
0
27
0
0

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

38
185
150
174
173
2 237

200
276
126
256
885
094

135
494
866
491
1 535
24 309

38
185
150
174
175
2 261

335
769
991
747
420
403

0
0
0
0
0
27

2 093
1 664
1 601
1 653
1 315

693
242
062
803
037

24 200
20 331
33 138
53 201
36 904

2
1
1
1
1

117
684
634
707
351

893
573
200
004
940

0
275
1 864
3 070
2 242

2004
2003
2002
2001
2000

1 610
1 804
1 908
1 867
1 934

513
496
910
356
249

65 392
62 401
52 842
22 602
32 894

1
1
1
1
1

675
866
961
889
967

904
897
752
958
143

8
12
11
21
24

1999
1998
1997
1996
1995

1 887 945
...
...
...
...

46 370
...
...
...
...

1
1
1
1
1

934
764
811
643
454

315
383
338
777
843

30
25
23
15

Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

2
15
11
25
8

640
623
126
603
129

9
72
53
124
37

527
969
473
350
066

74
15
3
1

kokku
total
53 368
19 444
144 368
43 287
52 195

64
911
243
814
754

12
163
79
153
46

Muu raie
Other
fellings

Kokku
Total

5 942
748
12 739
254
350

232
502
842
768
949

2 534
1 863
1 480
595
1 515
215
2 509
6 781
2 715
1 338
41 579

181 749
71 440
404 832
231 901
158 903
45
384
249
445
159

858
311
304
238
608

1 976
17 137
10 336
14 545
8 400
168 793

21 656
30 291
38 772
44 550
44 077
715 201

252
3 137
10 062
5 133
14 556
149 838 1

23 884
50 565
59 169
64 228
67 032
033 832

146
168
142
129
124

648
199
027
748
929

592
564
499
430
298

141
856
919
660
243

87
43
64
198
444

069
440
067
648
537

825
776
706
759
867

859 70 490
495 147 857
013 133 839
056 93 034
709 54 141

3
2
2
2
2

014
609
475
562
276

241
200
916
164
033

698
194
249
042
119

126
121
136
113
110

062
324
861
164
560

519
586
483
514
639

952
514
055
494
347

109
182
314
195
153

616
297
752
005
336

755
890
934
822
903

630
135
668
663
243

64
86
36
27
28

147
870
156
776
081

2
2
2
2
2

504
856
943
761
922

379
096
825
439
586

091
321
374
181
...

102
96
87
78
96

599
927
050
739
889

719
797
826
730
864

562
032
081
331
836

139
208
267
355
459

009
261
896
012
294

961
102
181
164
421

170 59
220 33
027 40
082 65
019 118

165
894
383
651
374

2
2
3
2
2

984
925
056
888
994

741
818
122
691
236

1
1
1
1

62 435
238 843
216 942
241 689
243 790
3 336 842

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Information Centre

Joonis 3.3.5.1 Raiemaht raieliigiti riigimetsamaal aastail 19952010


Figure 3.3.5.1 Felling volume by felling types in state forest in 19952010
68

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.3.6 Raiete pindala raieliigiti erametsamaal


aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (ha)
Felling area by felling types in private forest
in 19952010 and by counties in 2010 (ha)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Uuendusraie
Regeneration felling
lageraie
turberaie
kokku
clear
shelterwood
total
felling
felling
2 040
236
2 277
722
13
735
1 722
88
1 810
2 028
115
2 143
1 697
194
1 891

Valikraie
Hooldusraie
Selection
Maintenance felling
felling valgustus- harvendus- sanitaarraie
raie
raie
cleaning
thinning sanitation
6
192
1 634
1 586
1
144
456
101
20
701
1 237
1 005
1
1 167
1 569
1 210
5
654
1 113
1 251

kokku

Muu raie
Other
fellings

Kokku
Total

total
3 412
701
2 944
3 946
3 018

75
22
40
61
58

5 769
1 458
4 814
6 151
4 971

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

1 248
3 208
1 421
2 963
2 449

149
175
116
395
182

1 397
3 383
1 537
3 358
2 631

16
0
0
27
2

296
1 034
1 195
1 388
871

1 132
1 386
1 180
2 516
1 576

573
2 922
1 303
1 448
1 547

2 002
5 343
3 677
5 351
3 994

79
32
59
164
45

3 493
8 758
5 273
8 899
6 671

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

2 465
1 088
1 304
3 162
1 495
29 014

340
122
492
320
409
3 345

2 804
1 211
1 797
3 482
1 904
32 359

17
1
2
21
12
131

89
618
758
1 675
854
11 635

2 732
1 137
1 377
2 094
1 330
22 469

651
1 129
2 044
3 631
1 705
22 104

3 473
2 884
4 179
7 399
3 889
56 208

67
28
45
109
29
912

6 361
4 123
6 024
11 010
5 834
89 610

17 960
19 530
17 684
12 207
9 034

2 138
2 273
2 471
5 808
3 353

20 097
21 802
20 154
18 015
12 386

120
47
66
153
112

9 886
9 200
5 511
5 817
2 291

14 207
16 383
15 453
13 906
8 204

20 259
21 940
22 607
26 923
58 583

44 352
47 523
43 571
46 646
69 079

1 224
1 015
769
465
220

65 793
70 388
64 560
65 280
81 797

2004
2003
2002
2001
2000

16 801
15 709
15 296
13 773
11 942

12 245
11 122
8 459
7 602
5 651

29 045
26 831
23 755
21 375
17 593

2 024
2 905
2 988
3 006
3 551

2 634
2 123
1 180
1 117
676

35 500
26 665
24 412
24 959
24 013

23 841
21 162
24 277
20 209
15 098

61 974
49 950
49 869
46 285
39 787

169
372
233
210
203

93 212
80 058
76 845
70 876
61 134

1999
1998
1997
1996
1995

11 300
...
...
...
...

3 647
...
...
...
...

14 947
9 784
7 356
2 762
1 390

3 910
2 987
2 286
882
...

651
491
258
106
38

23 470
17 125
11 678
5 243
6 198

12 988
13 399
12 794
8 705
9 953

37 109
31 015
24 730
14 054
16 189

474
1 026
811
808
1 595

56 440
44 812
35 183
18 506
19 174

* Kavandatud raied Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal


Planned fellings which are registered by Environmental Board
Allikas: St at ist ikaamet, Keskkonnateabe Keskus

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Inform ation Centre

Joonis 3.3.6.1 Raiete pindala raieliigiti erametsamaal aastail 19952010


Figure 3.3.6.1 Felling area by felling types in private forest in 19952010
Yearbook FOREST 2010

69

RAIED

3.3.7 Raiemaht raieliigiti erametsamaal


aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (m3)*
Felling volume by felling types in private forest
in 19952010 and by counties in 2010 (m3)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Uuendusraie
Valikraie
Hooldusraie
Regeneration felling
Selection
Maintenance felling
felling
lageraie
turberaie
kokku
valgustus- harvendus- sanitaarclear
shelterwood
total
raie
raie
raie
felling
felling
cleaning
thinning sanitation
374 848
14 165
389 013
188
588
48 558
17 594
122 282
642
122 924
30
720
14 534
1 100
332 247
5 468
337 715
416
1 887
41 024
10 950
385 102
6 779
391 881
35
2 640
53 165
17 316
332 083
10 684
342 767
140
1 854
39 393
18 304

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

6 028
2 378
2 994
3 492
5 117

461 969
141 686
394 986
468 529
407 575

42 931
109 885
65 325
111 365
78 873

7 877
3 121
8 676
12 247
3 268

266 370
737 030
420 906
707 540
556 370

304
454
153
777
634

7
10
8
24
12

195
560
722
607
574

215
624
346
583
474

499
014
875
384
208

63
10
30
544
21

1
2
3
3
2

090
695
264
713
485

35 541
54 518
42 005
86 845
56 263

6
52
20
20
20

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

427
232
275
617
315
5 596

658
703
875
635
796
551

15
7
30
16
26
198

929
899
025
160
837
246

443
240
305
633
342
5 794

587
602
900
795
633
797

709
10
80
349
232
2 857

2
2
5
3
35

234
086
967
964
041
228

89 575
41 573
50 131
67 520
44 585
765 230

5
15
27
48
25
306

621
95 430
251
58 910
270
80 368
393 121 877
214
72 840
973 1 107 431

3
3
3
2
1

322
653
374
138
585

882
488
117
957
114

116
120
128
310
166

234
987
771
886
250

3
3
3
2
1

439
774
502
449
751

116
475
888
843
364

2 199
1 120
1 839
3 838
2 809

29
28
17
20
9

586
639
720
073
203

447 079
537 646
520 677
451 314
274 147

235
259
270
291
698

956
107
445
691
769

2004
2003
2002
2001
2000

3
2
2
2
2

028
896
758
634
388

309
052
546
865
813

588
720
414
410
321

316
250
577
249
721

3
3
3
3
2

616
616
173
045
710

625
302
123
114
534

37 851
64 245
77 753
87 708
111 206

15
14
8
10
7

572 1 028 340


145
797 702
789
723 834
158
763 208
057
740 288

292
270
318
290
215

662
179
782
795
154

1 336 574
1 082 026
1 051 405
1 064 161
962 499

1999
1998
1997
1996
1995

2 361 469
...
...
...
...

2 644 677
1 907 191
1 505 870
545 710
219 153

133 731
125 005
105 268
34 413
...

6
6
3
1

837
897
388
336
696

194
197
171
126
154

770
459
432
489
416

978 845
817 986
591 304
299 864
304 826

777 238
613 630
416 484
172 039
149 714

Kokku
Total

total
66 740
16 354
53 861
73 121
59 551

208
613
338
558
461

283 208
...
...
...
...

300
672
056
807
125

kokku

Muu raie
Other
fellings

6 090
545 816
3 757
303 279
4 168
390 516
9 734
765 755
3 426
419 131
82 373 6 987 458

712 621 97 099 4 251 035


825 392 102 967 4 703 954
808 842 69 892 4 383 461
763 077 42 938 3 259 696
982 119 20 164 2 756 456
28 207
46 918
19 195
20 521
15 505

5 019 257
4 809 491
4 321 476
4 217 504
3 799 744

37 150 3 794 403


69 048 2 919 230
64 671 2 267 113
63 342
943 329
84 735
608 714

* Kavandatud raied Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal


Planned fellings which are registered b y Environmental Board
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Inform ation Centre

Joonis 3.3.7.1 Raiemaht raieliigiti erametsamaal aastail 19952010


Figure 3.3.7.1 Felling volume by felling types in private forest in 19952010
70

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.3.8 Raiete pindala raieliigiti muudel maadel


aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (ha)
Felling area by felling types in other forest
in 19952010 and by counties in 2010 (ha)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Uuendusraie
Regeneration felling
lageraie
turberaie
kokku
clear shelterwood
total
felling
felling
34
0
34
0
0
0
15
0
15
39
0
39
0
0
0

Valikraie
Hooldusraie
Selection
Maintenance felling
felling valgustus- harvendus- sanitaarraie
raie
raie
cleaning
thinning sanitation
0
26
2
121
0
0
0
0
0
1
27
0
0
47
25
138
0
0
5
12

kokku

Muu raie
Other
fellings

Kokku
Total

total
149
0
28
209
17

104
0
65
1
5

287
0
108
249
22

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

0
46
7
56
0

0
0
0
0
0

0
46
7
56
0

0
0
0
0
0

0
0
0
114
0

0
0
0
72
0

11
109
5
146
2

11
109
5
333
2

47
4
0
7
12

58
159
12
395
14

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

4
77
7
0
44
329

0
1
1
0
0
2

4
78
8
0
45
331

0
0
0
2
0
2

0
69
0
0
16
272

0
32
0
0
3
167

0
9
59
10
45
666

0
109
59
10
64
1 105

1
0
9
3
0
257

5
187
76
15
108
1 695

161
156
81
214
110

40
36
12
139
71

200
192
93
353
180

0
0
0
1
0

145
254
190
191
198

148
200
148
247
165

524
512
493
871
2 447

817
966
831
1 309
2 809

81
113
35
1
46

1 098
1 272
959
1 663
3 036

2004
2003
2002
2001

138
250
771
499

59
258
241
23

197
508
1 012
522

21
92
71
39

2 377
175
236
67

894
1 304
2 117
2 686

965
2 221
4 176
3 937

4 236
3 700
6 529
6 690

36
113
201
229

4 491
4 413
7 813
7 480

2000
1999
1998
1997

82
133
...
...

0
15
...
...

82
148
368
426

66
180
225
177

126
157
136
83

2 890
3 454
4 433
2 862

3
5
9
9

731
676
767
929

6 747
9 287
14 336
12 874

440
679
1 784
1 699

7 335
10 294
16 713
15 176

1996
1995

...
...

...
...

344
323

202
...

209
164

4 011
4 510

12 568
11 592

16 788
16 266

2 131
2 192

19 465
18 781

* Kavandatud raied Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal


Planned fellings which are registered by Environmental Board
Allikas: Stat ist ikaamet , Keskkonnat eabe Keskus

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

Joonis 3.3.8.1 Raiete pindala raieliigiti muudel maadel aastail 19952010


Figure 3.3.8.1 Felling area by felling types in other forest in 19952010
Yearbook FOREST 2010

71

RAIED

3.3.9 Raiemaht raieliigiti muudel maadel


aastail 19952010 ja maakonniti aastal 2010 (m3)
Felling volume by felling types in other forest
in 19952010 and by counties in 2010 (m3)
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Uuendusraie
Regeneration felling
lageraie
turberaie
kokku
clear
shelterwood
total
felling
felling
6 770
0
6 770
0
0
0
3 068
0
3 068
11 564
0
11 564
0
0
0

Valikraie
Hooldusraie
Selection
Maintenance felling
felling
valgustus- harvendus- sanitaarraie
raie
raie
cleaning
thinning sanitation
0
309
114
111
0
0
0
0
0
9
798
0
0
351
962
2 318
0
0
170
684

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

0
8 982
1 633
20 309
0

0
0
0
0
0

0
8 982
1 633
20 309
0

0
0
0
0
0

0
0
0
1 656
0

0
0
0
3 765
0

100
7 742
45
2 027
132

100
7 742
45
7 448
132

2 171
756
16
1 919
3 716

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total
2009
2008
2007
2006
2005

1 138
19 977
2 004
0
11 268
86 713

0
75
30
0
21
126

1 138
20 052
2 034
0
11 289
86 839

0
0
0
60
0
60

0
1 129
0
5
191
3 651

0
1 963
0
0
56
7 828

0
168
520
114
671
14 632

0
3 260
520
119
919
26 111

205
0
829
185
0
34 001

44 998
46 035
23 455
49 388
18 018

2 531
2 981
687
2 759
10 371

47
49
24
52
28

529
016
142
147
389

0
0
0
10
0

1
3
2
3
2

719
117
368
143
664

6 918
10 630
7 026
11 117
6 040

3 972
5 018
5 302
10 493
49 142

12
18
14
24
57

609
765
696
753
846

6 002
4 919
2 513
283
5 865

66
72
41
77
92

140
700
351
193
100

2004
2003
2002
2001

36 243
57 188
142 168
95 952

3 663
4 744
11 858
1 377

39
61
154
97

906
932
026
329

447
1 330
1 443
583

28 909
2 448
2 469
700

25 602
44 281
56 702
64 254

9 549
24 161
60 029
54 022

64
70
119
118

060
890
200
976

4 794
10 815
18 761
21 302

109
144
293
238

207
967
430
190

2000
1999
1998
1997

18 549
30 456
...
...

0
786
...
...

18
31
61
80

549
242
963
851

1 944
3 820
4 887
4 629

1
1
2
1

810
878
118
380

68 218
95 007
127 653
75 584

50 224
86 358
149 376
134 306

120
183
279
211

252 28 905
243 51 850
147 128 025
270 117 185

169
270
474
413

650
155
022
935

1996
1995

...
...

...
...

68 499
57 092

5 993
...

3 267
3 004

84 268
94 571

135 352
132 196

222 887 121 339


229 771 102 933

kokku
raie
total
534
0
807
3 631
854

Muu raie
Other
fellings

14 711
20
8 214
45
1 215

Kokku
Total

22 015
20
12 089
15 240
2 069
2
17
1
29
3

271
479
694
676
848

1 343
23 312
3 383
364
12 208
147 012

418 718
389 796

* Kavandatud raied Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal


Planned fellings which are registered b y Environmental Board
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Information Centre

Joonis 3.3.9.1 Raiemaht raieliigiti muudel maadel aastail 19952010


Figure 3.3.9.1 Felling volume by felling types in other forest in 19952010
72

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.4 Raiete mahu jagunemine metsamaaomanike


jrgi aastail 19952010
Distribution of felling volume by forest ownership
categories in 19952010

Joonis 3.4.1 Raiemahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010


Figure 3.4.1 Distribution of felling volume by ownership category in 19952010

Joonis 3.4.2 Uuendusraie mahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010


Figure 3.4.2 Distribution of regeneration felling volume by ownership category in 19952010

Joonis 3.4.3 Hooldusraiete mahu jagunemine metsamaaomanike jrgi aastail 19952010


Figure 3.4.3 Distribution of maintenance fellings volume by ownership category in 19952010
Yearbook FOREST 2010

73

RAIED

Joonis 3.4.4 Raieliikide osakaal raiete pindalast ja mahust omandivormiti 2010. aastal
Figure 3.4.4 Share of felling types from total felling area and felling volume by ownership
categories in 2010

Joonis 3.4.5 Eri omandivormides tehtud raiete osakaal raiete kogupindalast ja -mahust raieliigiti
aastal 2010
Figure 3.4.5 Share of fellings in different ownership categories from total felling area and volume by
felling types in 2010
74

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

310

103

114

92

millest lageraie

Hooldusraie

millest harvendusraie

Muud raied

21,9

47,5

33,5

33,3

38,5

35,5

16,0

38,3

22,4

23,6

21,0

19,9

viga*
error (%)

Kokku
156,6
* suhteline viga relative error
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

291

Uuendusraie

m /ha

12 697

Kokku

Raieliik

3 340

2 189

3 352

Hooldusraie

millest harvendusraie

6 767

millest lageraie

Muud raied

7 156

Uuendusraie

71,0

13,2

27,7

29,0

26,9

28,8

ha

1000

14,1

36,0

22,7

22,2

23,0

22,2

viga*
error (%)

2000

77,5

16,9

29,4

32,8

23,3

27,8

ha

1000

13,4

30,8

21,7

20,6

24,5

22,4

viga*
error (%)

2001

77,0

9,3

23,7

37,2

25,0

30,5

ha

1000

13,1

38,0

24,0

19,1

23,2

20,9

viga*
error (%)

2002

65,1

7,3

25,4

33,2

18,9

24,6

ha

1000

ha

7,4

14,9

33,4

12,2

17,8

42,5

30,0

19,9

33,1

27,3

viga*
error (%)

2004

8,5

14,2

33,1

15,5

18,4

ha

1000

179,6

89

110

105

305

296

m /ha

12 748

1 180

3 035

3 038

8 208

8 531

14,4

52,9

22,1

22,5

16,2

15,8

viga*
error (%)

20,2

64,0

31,7

31,6

28,1

27,3

154,4

55,1

100,7

91,4

300,3

289,3

m /ha

11 977

935

2 962

3 002

6 994

8 040

14,8

50,6

20,0

20,6

16,6

16,3

viga*
error (%)

20,0

59,3

29,5

29,2

29,6

27,7

149,8

42,7

103,9

79,1

286,8

268,8

m /ha

11 526

397

2 460

2 943

7 183

8 186

15,0

73,4

20,6

21,0

16,1

15,8

viga*
error (%)

19,9

82,6

31,6

28,3

28,2

26,2

153,0

77,4

97,8

84,0

317,8

268,1

m /ha

9 953

562

2 481

2 788

6 003

6 603

14,7

39,3

30,4

19,9

29,2

26,7

viga*
error (%)

2005

489

1 195

1 948

4 026

4 575

75,2

41,2

30,1

37,3

33,5

668

882

1 499

4 004

4 213

16,5

73,2

19,2

19,9

17,7

18,7

viga*
error (%)

119,6

66,3

80,5

58,3

333,1

256,7

m /ha

18,9

62,6

28,2

22,5

17,2

19,4

viga*
error (%)

106,2

78,4

62,2

45,2

258,9

228,8

m /ha

21,8
7 012
24,2
6 380
Vljaraie Volume of fellings per hectare

84,4

29,9

28,2

31,9

29,8

14,2
58,6
15,0
60,1
Raiutud tagavara Volume of fellings

42,9

22,9

20,0

26,5

23,2

1000

Raiete pindala Area of fellings


viga*
error (%)

2003

54,4

11,2

14,2

25,6

13,3

17,6

ha

1000

15,5

34,5

30,5

22,7

31,5

27,4

viga*
error (%)

2006

46,3

7,0

12,1

21,5

13,4

17,9

ha

1000

16,9

43,7

33,1

24,8

31,5

27,2

viga*
error (%)

2007

49,8

8,2

12,4

23,7

13,8

17,9

ha

1000

16,2

40,2

32,7

23,6

30,9

27,2

viga*
error (%)

2008

59,7

7,8

17,3

29,2

18,8

22,7

ha

1000

14,8

27,6

27,6

21,2

26,5

24,1

viga*
error (%)

2009

18,3

58,0

28,8

23,7

15,5

17,7

viga*
error (%)

23,5

70,1

41,9

30,9

33,0

32,1

97,6

45,7

67,8

43,9

246,0

208,9

m /ha

5 310

511

965

1 125

3 284

3 675

21,8

53,9

24,9

28,6

24,3

23,4

viga*
error (%)

26,8

63,9

39,4

36,5

39,8

36,0

113,7

36,5

57,8

37,9

284,6

235,0

m /ha

5 268

254

703

815

3 805

4 199

23,3

79,7

27,5

30,9

23,6

23,1

viga*
error (%)

28,8

90,9

43,0

39,7

39,4

35,7

119,0

28,0

64,0

40,0

316,0

263,0

m /ha

5 904

232

789

952

4 366

4 719

5 043

111,0

28,0

63,0

46,0

247,0

222,0

m /ha

6 599

222

1 095

1 334

4 629

29,4

18,3

64,4

24,5

25,2

16,5

16,9

viga*
error (%)

23,6

76,5

36,9

32,9

31,2

Total

Other fellings

Maintenance felling
of which thinning

of which clear felling

Regeneration felling

Type of felling

Total

Other fellings

Maintenance felling
of which thinning

of which clear felling

Regeneration felling

Type of felling

Total

Other fellings

Maintenance felling
of which thinning

of which clear felling

Regeneration felling

Type of felling

Source: Estonian Environmennt Information Centre, NFI

22,8

70,1

33,4

34,8

18,8

19,9

viga*
error (%)

28,0

80,8

46,7

42,1

36,2

33,7

1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
1000 m
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
viga*
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)
error (%)

15,0

27,7

24,9

23,6

32,3

29,4

viga*
error (%)

1999

1000 m

81,1

Kokku

Raieliik

29,4

23,8

32,7

Hooldusraie

millest harvendusraie

21,8

millest lageraie

Muud raied

24,6

ha

1000

Uuendusraie

Raieliik

3.5.1 Raied raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel aastail 19992009


Fellings by felling types in 19992009 according to National Forest Inventory

FELLINGS

75

RAIED

3.5.2 Raied raieliigiti statistilise metsainventeerimise


andmetel aastal 2009
Fellings by felling types in 2009 according
to National Forest Inventory
Raieliik

Raiete pindala Area of


fellings
1000 ha

Raiutud tagavara Volume of


fellings

Uuendus raie
millest lageraie

22,7
18,8

viga*
error (%)
38,1
24,1
31,4
26,5

Hooldus raie
millest harvendus raie

29,2
17,3

48,8
28,9

21,2
27,6

Muud raied
Kokku
Raieliik

7,8
59,7

13,1
100,0

41,2
14,8

1000 ha
Uuendus raie
millest lageraie

6,8
5,1

64,4
46,8

30,8
36,1

Muud raied
Kokku
Raieliik

0,9
21,6

4,0
100,0

123,3
24,7

1000 ha

5 043,1
4 629,3

viga*
error (%)
76,4
29,4
70,2
31,2

1 334,0
1 095,2

20,2
16,6

45,8
63,5

25,2
24,5

Maintenance felling
of which thinning

221,5
3,4
76,5
6 598,6
100,0
23,6
Riigimetskonnad State forest

28,4
110,5

64,4
18,3

Other fellings
Total
Type of felling

viga*
error (%)
31,5
44,0
23,5
51,1

13,9
10,1

32,9
36,9

Hooldus raie
millest harvendus raie

1000 m 3

Vljaraie
Volume of
Type of felling
fellings per
m 3/ha
viga*
error (%)
221,8
16,9 Regeneration felling
of which clear felling
246,8
16,5

1000 m 3
1 898,3
1 679,2
757,5
685,3

viga*
error (%)
71,1
52,8
62,9
57,9

viga*
error (%)
278,5
29,1 Regeneration felling
of which clear felling
331,2
27,2

45,6
48,4

54,4
67,8

33,6
32,2

15,8
0,6
159,2
2 671,6
100,0
38,9
Teised valdajad Other owners

18,0
123,6

100,7
30,0

1000 m 3

28,4
25,7

m 3/ha

viga*
error (%)
80,1
34,8
75,1
36,8

Maintenance felling
of which thinning
Other fellings
Total
Type of felling

m 3/ha

viga*
error (%)
197,5
19,7 Regeneration felling
of which clear felling
215,6
19,7

Uuendus raie
millest lageraie

15,9
13,7

viga*
error (%)
41,8
28,8
35,9
31,0

Hooldus raie
millest harvendus raie

15,2
7,1

40,0
18,8

29,4
43,0

576,5
409,9

14,7
10,4

47,8
58,8

37,8
57,3

37,6
40,1

Maintenance felling
of which thinning

Muud raied
Kokku

6,9
38,1

18,2
100,0

43,7
18,6

205,7
3 927,0

5,2
100,0

79,9
29,4

29,7
103,1

66,9
22,8

Other fellings
Total

* suhteline viga relative error


Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

76

3 144,8
2 950,1

Source: Estonian Environm ent Inform ation Centre, NFI 2010

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

Joonis 3.5.2.1 Raiemaht raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel aastail 19992009


Figure 3.5.2.1 Felling volume by felling types in 19992009 according to National Forest Inventory

Joonis 3.5.2.2 Raiete pindala raieliigiti statistilise metsainventeerimise andmetel


aastail 19992009
Figure 3.5.2.2 Felling area by felling types in 19992009 according to National Forest Inventory
Yearbook FOREST 2010

77

RAIED

3.5.3 Lage- ja harvendusraied ning raied kokku


aastail 19992009 raiedokumentide ja SMI jrgi
Clearfellings, thinnings and total fellings
in 19992009 by felling documentation and NFI
Aasta Raieliik
Year
1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

RD*
1000 ha

Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied

18,8
40,0
108,2
19,6
38,6
113,4
21,7
37,0
116,3
23,9
35,3
128,4
22,7
37,9
122,5
23,1
45,3
132,1
14,2
14,1
129,7
18,7
21,1
101,4
23,5
23,2
96,9
25,6
25,9
106,1
25,2
23,0
103,4

Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied
Lageraie
Harvendusraie
Kokku raied

4
1
7
4
1
6
4
1
7
4
1
7
4
1
7
4
1
7
2
5
3
5
4
1
6
5
1
7
5
1
7

280
592
049
342
448
892
598
342
217
810
264
559
758
428
811
675
574
632
918
578
125
842
893
899
999
028
901
364
113
386
462
046
331

Raiete pindala Area of fellings


SMI NFI **
95% usalduspiirid confidence limits
1000 ha
lemine upper
alumine lower
21,8
14,8
28,8
29,4
22,1
36,7
81,1
68,9
93,3
26,9
20,7
33,1
27,7
21,4
34,0
71,0
61,0
81,0
23,3
17,6
29,0
29,4
23,0
35,8
77,5
67,1
87,9
25,0
19,2
30,8
23,7
18,0
29,4
77,0
66,9
87,1
18,9
13,9
23,9
25,4
19,6
31,2
65,1
55,9
74,3
12,2
8,2
16,2
14,9
10,4
19,4
58,6
49,8
67,4
15,5
11,0
20,0
14,2
9,9
18,5
60,1
51,3
68,9
13,3
9,1
17,5
14,2
9,9
18,5
54,4
47,1
61,7
13,4
9,2
17,6
12,1
8,1
16,1
46,3
38,5
54,1
13,8
9,5
18,1
12,4
8,3
16,5
49,8
41,7
57,9
18,8
13,8
23,8
17,3
12,6
22,0
59,7
50,9
68,5
Raiete maht Volume of fellings 1000 m3
6 767
4 162
9 372
3 340
2 221
4 459
12 697
9 916
15 478
8 208
5 902
10 514
3 035
2 073
3 997
12 748
10 173
15 323
6 994
4 924
9 064
2 962
2 088
3 836
11 977
9 582
14 372
7 183
5 157
9 209
2 460
1 683
3 237
11 526
9 232
13 820
6 003
4 088
7 918
2 481
1 739
3 223
9 953
7 783
12 123
4 026
2 524
5 528
1 195
703
1 687
7 012
5 315
8 709
4 004
2 683
5 325
882
512
1 252
6 380
4 881
7 879
3 284
1 977
4 591
965
585
1 345
5 310
3 887
6 733
3 805
2 306
5 304
703
401
1 005
5 268
3 751
6 785
4 719
3 129
6 309
789
421
1 157
5 904
4 251
7 557
4 629
3 185
6 073
1 095
691
1 499
6 599
5 042
8 156

Type of
felling

Suhteline viga
Relative error (%)
32,3
24,9
15,0
23,0
22,7
14,1
24,5
21,7
13,4
23,2
24,0
13,1
26,5
22,9
14,2
33,1
30,0
15,0
29,2
30,4
14,7
31,5
30,5
13,5
31,5
33,1
16,9
30,9
32,7
16,2
26,5
27,3
14,8

Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings

38,5
33,5
21,9
28,1
31,7
20,2
29,6
29,5
20,0
28,2
31,6
19,9
31,9
29,9
21,8
37,3
41,2
24,2
33,0
41,9
23,5
39,8
39,4
26,8
39,4
43,0
28,8
33,7
46,7
28,0
31,2
36,9
23,6

Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings
Clear felling
Thinning
Total fellings

* Raiedokumentide alusel According to felling documentation ** Statistiline metsa inventeerimine National Forest Inventory data
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus
Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

78

Aastaraamat METS 2010

FELLINGS

3.5.4 Puuliikide kasvav ja raiutud tagavara metsamaal


2009. aastal
Growing stock and felling volume by tree species
in forest land in 2009
Puuliik
Tree Species

Jalalseisev tagavara
Growing stock

Mnd Pine
Kuusk Spruce
Kask Birch
Haab Aspen
Sanglepp Black alder
Hall lepp Grey alder
Teised Others
Kokku Total

1000 m 3
173 773
80 693
120 546
29 807
16 273
30 914
6 442
458 448

%
37,9
17,6
26,3
6,5
3,5
6,7
1,4
100,0

Kuivanud puud dead trees


Kik kokku Total (dead trees)
Keskmiselt Average tm/ha

16 888
475 336
214,9

3,6
100,0

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Kokku
Total
1000 m3
%
1 347
21,9
1 810
29,5
1 430
23,3
402
6,5
460
7,5
518
8,4
173
2,8
6 140
100,0
446
6 585
3,0

6,8
100,0

Raie maht Felling volume


sh uuendusraie
Osakaal
of this regeneration fellings
Precentage
1000 m 3
%
%
0,8
1 068
22,4
2,2
1 335
28,1
1,2
1 089
22,9
1,3
357
7,5
2,8
384
8,1
1,7
410
8,6
2,7
116
2,4
1,3
4 759
100,0
2,6
1,4

276
5 035
2,3

5,5
100,0

sh hooldusraie
of this maintenance fellings
1000 m3
%
239
20,4
441
37,7
244
20,9
8
0,7
76
6,5
108
9,2
54
4,7
1 170
100,0
164
1 334
0,6

12,3
100,0

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Joonis 3.5.4.1 Puuliikide osakaal tagavarast ja raiemahust 2009. aastal


Figure 3.5.4.1 Share of tree species from growing stock and felling volume in 2009

Yearbook FOREST 2010

79

Tabelis 3.5.4 ja joonisel 3.5.4.1 kasutati kasvava metsa tagavara iseloomustamiseks tagavara enamuspuuliigi jrgi.
igem oleks vrrelda raiutud tagavara jagunemist puuliikide tagavaraga metsamaal. Vt allolevat tabelit ja joonist.
Volume of growing stock in table 3.5.4 and in figure 3.5.4.1 was presented according to dominant tree species. It
is correct to compare the felling volumes by tree species with the actual volume of tree species on forest land. See
adjusted table and figure below

3.5.4 Puuliikide kasvav ja raiutud tagavara metsamaal 2009. aastal


Growing stock and felling volume by tree species on forest land in 2009
Jalalseisev tagavara
Growing stock

Puuliik
Tree Species

Mnd Pine
Kuusk Spruce
Kask Birch
Haab Aspen
Sanglepp Black alder
Hall lepp Grey alder
Teised Others
Kokku Total

1000 m
138 941
107 503
104 866
33 798
22 644
32 558
18 138
458 448

%
30,3
23,4
22,9
7,4
4,9
7,1
4,0
100,0

Kuivanud puud dead trees


Kik kokku Total (dead trees)
Keskmiselt Average tm/ha

16 888
475 336
214,9

3,6
100,0

Kokku
Total
1000 m3
%
1 347
21,9
1 810
29,5
1 430
23,3
402
6,5
460
7,5
518
8,4
173
2,8
6 140
100,0
446
6 585
3,0

Raie maht Felling volume


sh uuendusraie
Osakaal
of this regeneration fellings
Precentage
1000 m3
%
%
0,8
1 068
22,4
2,2
1 335
28,1
1,2
1 089
22,9
1,3
357
7,5
2,8
384
8,1
1,7
410
8,6
2,7
116
2,4
1,3
4 759
100,0

6,8
100,0

2,6
1,4

276
5 035
2,3

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI 2010

Osakaal kogumahust (%)


Share from total volume (%)

40

30

20

21,9

raiutud %
30,3
23,4
22,9
7,4
29,5
16,0

21,9
29,5
23,3
6,5
18,8

23,4

22,9

Tagavara Growing stock


Raiemaht Felling volume

23,3

16,0

18,8

10
7,4

6,5

0
Mnd pine

164
1 334
0,6

12,3
100,0

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI 2010

Puuliik
Mnd pine
Kuusk Spurce
Kask birch
Haab Aspen
Teised others

30,3

5,5
100,0

sh hooldusraie
of this maintenance fellings
1000 m3
%
239
20,4
441
37,7
244
20,9
8
0,7
76
6,5
108
9,2
54
4,7
1 170
100,0

Kuusk Spurce

Kask birch

Puuliik

Haab Aspen

Tree species

Joonis 3.5.4.1 Puuliikide kasvava tagavara ja raiemahu osakaal metsamaal 2009. aastal
Figure 3.5.4.1 Share of tree species from growing stock and felling volume in 2009

Teised others

RAIED

3.5.5 Raiemaht sortimentides aastail 20022009


Fellings by sortments in 20022009
Sortiment

2002
1000 m3 %

2003
1000 m3 %

2004
1000 m3 %

2005
1000 m3 %

2006
1000 m3 %

2007
1000 m3 %

2008
1000 m3
%

2009
1000 m 3
%

Keskmine Average Sortment


1000 m3
%

Jmepalk
Peenpalk

3 611
1 490

31,3
12,9

2 919
1 345

29,3
13,5

2 068
898

29,5
12,8

1 853
768

29,0
12,0

1 555
689

29,3
13,0

1 140
526

21,6
10,0

1 420
576

24,0
9,8

1 491
734

22,6
11,1

1 492
658

25,3
11,2

Logs
Small logs

Paberipuit
Kttepuit

2 547
2 159

22,1
18,7

1 992
2 200

20,0
22,1

1 374
1 558

19,6
22,2

1 196
1 518

18,7
23,8

1 075
1 115

20,2
21,0

1 283
1 435

24,4
27,2

1 377
1 553

23,3
26,3

1 466
1 813

22,2
27,5

1 279
1 487

21,7
25,2

Pulpwood
Fuelwood

Jtmed
Kokku

1 719 14,9
11 526 100,0

1 496
9 953

15,0
100,0

1 114
7 012

15,9
100,0

1 045 16,4
6 380 100,0

878
5 310

16,5
100,0

884
5 268

16,8
100,0

978
5 904

16,6
100,0

1 095
6 599

16,6
100,0

976
5 892

16,6 Residuals
100,0 Total

Source: Estonian Environment Information Centre, NFI

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

3.5.6 Keskmine aastane raiemaht sortimentides puuliigiti


aastail 20022009
Average annual felling volume by sortments
in 20022009
Puuliik

Mnd
Kuusk
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Teised
Kokku

Jmepalk
Logs
1000 m3 %
558
37,4
603
40,4
187
12,6
87
5,9
34
2,3
6
0,4
16
1,1
1 492 100

Peenpalk
Small logs
1000 m3 %
254
38,6
251
38,1
93
14,2
22
3,4
18
2,7
14
2,1
6
0,9
658
100

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, SMI

80

Sortiment Sortment
Paberipuit
Kttepuit
Pulpwood
Fuelwood
1000 m3 %
1000 m3 %
167
13,1
87
5,9
455
35,5
440
29,6
461
36,0
180
12,1
196
15,3
148
9,9
227
15,3
324
21,8
81
5,5
1 279 100
1 487 100

Tree Species
Jtmed
Residuals
1000 m3
%
201
20,6
334
34,2
198
20,3
96
9,9
58
6,0
64
6,6
24
2,5
976
100

Kokku
Total
1000 m3 %
1 267 21,5
2 082 35,3
1 120 19,0
550
9,3
338
5,7
408
6,9
128
2,2
5 892 100

Pine
Spruce
Birch
Aspen
Black alder
Grey alder
Others
Total

Source: Estonian Environment Inform ation Centre, NFI

Aastaraamat METS 2010

REFORESTATION

4.

METSAUUENDAMINE
REFORESTATION

4.1 levaade metsauuendustdest 2010. aastal


Review of reforestation in 2010
Eesti Vabariigis tehti metsauuendustid 2010. aastal kokku 8821,3 hektaril (2009. aastal 7723,2
ha). Sellest 72% oli istutus, 14% klv ja 14% looduslikule uuendusele kaasaaitamine (2009.
aastal vastavalt 78%, 14% ja 8%). Looduslikule uuenemisele kaasaaitamist tehti 2010. aastal
1180,8 ha, maapinda valmistati kultuuridele ette 7125,1 ha.
Rajati 3,8 ha hariliku mnni ning 2,2 ha hariliku kuuse seemlat. Metsapuude seemnekandvus oli
erinev: seemet ei olnud harilikul kuusel, kuid harilikud mnnid kandsid seemet rahuldavalt ning
oli hea arukase seemneaasta.
2009/2010 lumerohke talv ei soosinud seemnevarumist ning seetttu ei saanud metsapuude
seemnetagavara mrkimisvrset tiendust. Seemneladudest veti vlja viimane
kuuseseemlaseeme ning enne uut saaki ei ole vimalik kodumaist kvalifitseeritud seemet saada.
Rmustav uudis oli esimese sanglepa seemla hea seemnesaak. Taimeostjatel on seega vimalik
tulevikus rajada metsakultuure vrtuslikuma pritoluga istutusmaterjalist.
Taimeturul nuti enam mnniseemikuid, kuusetaimi ning sanglepa istutusmaterjali.
Metsaomanikele ei jtkunud istutamiseks kuuse- ja mnnitaimi. Taimenudlust suurendas ka
2010. aasta augustitorm, mis tegi eriti suurt kahju Lne-Virumaa phjaosa metsades. Vhenes
tarbijate huvi arukase taimede vastu.
Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa omanike arv vhenes tuntavalt, kuna 2010. aastaga
lppes varem thtajatult vlja antud 176 tegevusloa kehtivus. Tegevusloa pikendamist taotles
vaid 35% tegevusloa omanikke. Anti vlja viis uut kultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba.
2010. aastal turustati 224 tunnustatud taimepartiid.
2010. aasta pika suvepua tttu ei edenenud metsataimekasvatus. Valitses mrgatav veepuudus
ja mitu jge kuivas kokku; tehisveekogude olukord oli veelgi hullem. Pikk ja soe sgis andis
puutaimedele vimaluse puituda ja seelbi ka karmiks talveks valmis olla. Psiv lumikate tuli
novembris sulale maale ning ennustati tsist talvitumishaiguste vidukiku. Ennustus ei titunud
ning taimed tulid lume alt vlja heas tervislikus seisundis. Kll muljus ja murdis paks lumekate
nrgemaid taimi, tugevaid kahjustusi leidus sanglepa- ja kaseklvis.

Yearbook FOREST 2010

81

METSAUUENDAMINE

2010. aastal teavitati Euroopa Liidu liikmesriike Eestist vlja viidud metsaistutusmaterjalist 65
korral. Vljaviidud taimedest enamik olid hariliku kuuse taimed. Vhemal mral viidi vlja
hbriidhaaba ja harilikku mndi.
Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabus Eestisse kaheksa teatist kultiveerimismaterjali
sisseveo kohta. Sisse toodi valdavalt metsapuude seemneid, millest kasvatatakse tellijatele
sobiva pritoluga istutusmaterjali. Kasvatatud istutusmaterjal viiakse tagasi teistesse
liikmesriikidesse.

4.2 Metsauuendustd
Reforestation works
4.2.1 Metsauuendamine 2010. aastal maakonniti ja
omandivormi jrgi*
Reforestation in 2010 by counties and ownership
categories*
Maakond
County

Uuendusviis
Type of reforestation
istutus
klv
LUK**
planting
sowing
CNR

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva
Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru

(ha)
378,5
33,0
854,0
445,6
366,6
127,2
1 049,7
423,1
673,6
366,0
170,5
262,4
346,2
533,5
336,1

(ha)
129,5
45,0
131,6
13,9
16,5
3,2
51,2
178,8
157,1
44,7
73,3
60,0
177,2
10,6
182,0

(ha)
101,7
47,7
17,6
193,5
96,1
26,4
26,0
90,6
157,8
69,8
29,1
180,8
16,3
80,5
47,1

(ha)
609,6
125,6
1 003,2
653,0
479,2
156,8
1 126,9
692,5
988,5
480,5
272,8
503,2
539,7
624,6
565,1

Maapinna
ettevalmistamine
Scarification
(ha)
425,2
145,8
344,3
311,2
484,1
255,7
1 116,5
710,7
948,1
443,3
170,5
365,9
424,0
506,3
473,5

Kokku Total 2010


Riigimets State forest
Eramets Private forest
Muu mets Other forests

6 366,0
3 544,2
2 756,7
65,1

1 274,4
860,4
404,8
9,2

1 180,8
465,9
714,9
0,0

8 821,3
4 870,6
3 876,4
74,3

7 125,1
3 858,2
3 234,2
32,7

kokku
total

Kasutatud Metsauuenduse
taimi*** mberarvestamine
Used
noorendikeks**
plants
Thick ets regis(1000 tk)
tered as stands
(1000 pcs)
(ha)
552,7
461,4
111,8
87,7
2 165,1
841,3
516,1
406,1
460,8
638,8
184,7
139,1
879,3
621,6
929,1
332,4
1 295,5
833,4
608,8
404,6
246,8
125,8
413,3
471,1
477,1
394,7
858,3
457,4
543,5
395,1
10242,9
10242,9
...
...

6610,4
6610,4
...
...

* Tabel on koostatud kasutades Riigimetsa Majandamise Keskuse tegelikke andmeid. Erametsaomanike ja teiste valdajate puhul on tegemist
kavandatud tegevustega Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiste phjal
Actual figures for State Forest Management Centre. Figures of private owners and other owners are planned activities which are registered
by Environmental Board
** LUK looduslikule uuenemisele kaasaaitamine CNR - contributing to natural regeneration
*** Sisaldavad ainult riigimetsa andmeid contain only figures of state forest
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus
Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

82

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

7 741,0
4 354,1
4 474,9
4 813,1
5 252,6
5 407,9
6 064,4
6 840,2
8 134,8
9 161,5
9 811,6
10 004,5
11 307,3
10 550,8
8 184,0
8 392,2
7 638,8
8 661,7
8 227,4
8 821,3

kokku
total

5 499,0
3 041,9
2 889,1
2 933,5
2 981,5
3 003,2
3 493,8
3 814,3
4 513,1
4 960,8
5 804,6
5 649,0
6 029,1
6 262,8
6 027,2
6 219,3
5 907,4
6 619,9
6 031,0
6 366,0

...
...
...
...
...
...
...
...
3 286,6
3 433,2
3 690,2
3 557,1
4 044,5
4 571,5
4 405,1
4 377,5
4 097,5
4 792,2
4 442,9
4 644,5

...
...
...
...
...
...
...
...
842,3
1 024,5
1 348,6
1 141,4
1 163,5
961,2
890,2
906,6
1 088,9
1 054,5
997,2
1 185,9

...
...
...
...
...
...
...
...
319,5
459,6
755,1
921,0
746,8
691,2
644,4
858,4
680,6
711,6
520,1
502,8

...
...
...
...
...
...
...
...
64,7
43,5
10,7
29,5
74,3
38,9
87,5
76,8
40,4
61,6
70,9
32,8

1 215,0
780,0
1 061,8
1 252,1
1 303,0
1 392,3
1 441,3
1 679,3
1 622,5
1 697,6
1 280,1
1 203,9
1 694,8
1 309,2
1 311,5
1 533,5
907,5
1 234,0
1 084,1
1 274,4

Metsauuendustd Reforestation work s


metsaistutus planting
klv
k okk u
kuusk
mnd
kask teised sowing
total
spruce
pine
birch other
1 027,0
532,2
524,0
627,5
968,1
1 012,4
1 129,3
1 346,6
1 999,2
2 503,1
2 726,9
3 151,6
3 583,4
2 978,8
845,3
639,4
823,9
807,8
1 112,4
1 180,8

LUK**
CNR

Metsastatud alade jagunemine (klvamine ja istutamine)


Land category of afforested areas (sowing and planting)
kokku
raiesmik
karjr rek. alad**** pllud
total
felling
opencast
recon.
fields
sites
pits
areas
6 714,0
5 630,0
319,0
196,0
569,0
3 821,9
3 607,2
52,2
82,0
80,5
3 950,9
3 646,5
156,3
85,2
62,9
4 185,6
3 887,7
174,7
91,3
31,9
4 284,5
4 019,4
184,5
44,3
36,3
4 395,5
4 097,0
180,1
44,7
73,7
4 935,1
4 542,0
243,3
34,1
115,7
5495,6***
5 035,7
312,5
22,8
84,8
6 133,6
5 715,2
308,2
19,2
91,0
6 637,6
6 167,7
305,0
19,7
145,2
7 084,7
6 441,1
434,8
24,9
183,9
6 852,8
6 404,7
321,5
3,2
123,4
7723,9***
7 158,0
177,9
4,6
88,5
7571,9***
7 179,7
127,2
0,0
93,2
7338,6***
6 490,9
173,1
0,0
519,7
7752,8***
6 559,4
44,0
0,0
816,1
6814,9***
6 786,3
0,0
0,0
0,0
7844,7***
7 609,9
212,6
22,2
0,0
7115,1***
6 939,6
147,7
6,8
0,0
7640,4***
7 478,8
134,5
23,1
0,0

83

Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

*** sisaldab muude maade metsastamist contains area of afforestation works on other lands
**** rek. alad - rekonstrueeritud alad reconstructed areas

** LUK - looduslikule uuenemisele kaasaaitamine CNR - contributing to natural regeneration

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environm ent Information Centre

* Tabel on koostatud kasutades Riigimetsa Majandamise Keskuse tegelikke andmeid. Erametsaomanike ja teiste valdajate puhul on tegemist kavandatud tegevustega Keskkonnaameti
poolt registreeritud metsateatiste phjal
Actual figures for State Forest Management Centre. Figures of private owners and other owners are planned activities which are registered by Environmental Board

1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010

Aasta
Year

4.2.2 Metsauuendamine aastail 19912010 (ha)*


Reforestation in 19912010 (ha)*

REFORESTATION

84

99
1558
1297
3778
6633

00
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
1973 1882 2242 2373 697
***
*** 444 428 646 466
1274 956 809 1028 882 782 607 662 776 548 860
3881 4146 3958 3974 4025 4074 4026 3987 4109 3663 3544
7129 6984 7009 7375 5604 4856 4633 5092 5314 4856 4871

Riigimets State forest

Actual figures for State Forest Management Centre. Figures of private owners and other owners are planned activities which are registered by Environmental Board
** LUK - looduslikule uuenemisele kaasaaitamine CNR - contributing to natural regeneration

Joonis 4.2.3.1 Metsauuendamistd riigi- ja erametsas aastail 19992010


Figure 4.2.3.1 Reforestation works in state and private forests in 19992010

*** riigimetsas ei arvestatud not registered separately in state forest


Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

Muu mets Other forests

99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10
99
00
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
0 58
1 1 3 9 0
429 527 832 837 1133 1049 788 638 379 377 458 715 13 3 13 73 77
1 2 14
4 34
2 19 46 2 0 2 9
325 422 310 391 633 426 510 880 244 458 534 405
678 1038 1628 1537 1932 2129 1897 2133 1867 2435 2320 2757 57 41 31 153 123 109 56 61 54 76 48 65
1431 1987 2770 2765 3699 3604 3195 3651 2490 3270 3312 3876 71 46 58 230 234 110 133 108 57 78 59 74

Eramets Private forest

Source: SStatistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

* Tabel on koostatud kasutades Riigimetsa Majandamise Keskuse tegelikke andmeid. Erametsaomanike ja teiste valdajate puhul on tegemist kavandatud tegevustega Keskkonnaameti poolt registreeritud metsateatiiste phjal

LUK CNR**
Klv Sowing
Istutus Planting
Total

Metsauuendamise
meetod
Reforestation
method

4.2.3 Metsauuendustd omandikategooriate jrgi aastail 19992010 (ha)*


Reforestation works by ownership categories in 19992010 (ha)*

METSAUUENDAMINE

Aastaraamat METS 2010

REFORESTATION

4.2.4 Metsauuendustd puuliikide likes


Reforestation works by tree species

Joonis 4.2.4.1
Figure 4.2.4.1

Metsaistutus riigi- ja erametsas puuliikide likes pinna jrgi 2010. aastal


Planting of different tree species in state and private forest by area in 2010

Joonis 4.2.4.2
Figure 4.2.4.2

Metsaistutus riigimetsas puuliikide likes taimede arvu jrgi 2010. aastal


Planting of different tree species in state forest by number of plants in 2010

Yearbook FOREST 2010

85

86

644,8 106,4

90

Allikas: Keskkonnaamet

Kokku Total

Vru

Viljandi

99,0

8,7

258,1 150,5

12,6

85,0 15,9
86,2

8,5
9,3
510,4

7,9

6,3
44,0

7,6

35,3

2,7

15,5

109,2

25,8

12,9
29,7

Valga

6,3 29,6

6,4 15,7

147,8 80,6

1,9

57,3 0,0

5,7

9,0

15,4 40,7

6,2

9,5

402,9

33,3

32,1

33,3 32,1
0,0

205,2 0,0 0,0

16,7

178,7

8,0

1,8

0,1

0,1

5,5

5,5

0,0

Varumine Seeds provided (kg)


kuusk spruce
arukask birch
metsaseeme
seemlaseeme
metsaseeme
seemlaseeme
from forest
from seed orchards
from forest
from seed orchards
08
09 10
08
09
10
08 09 10
08
09
10

Tartu

Saare

Rapla

Prnu

Plva

5,9
165,3 45,3 59,2
3,2 8,0
2,6

9,8

Lne-Viru

4,4

125,2

3,9

68,1 41,1 27,4

38,7

mnd pine
metsaseeme
seemlaseeme
from forest
from seed orchards
08
09
10
08
09
10

Lne

Jrva

Jgeva

Ida-Viru

Hiiu

Harju

Maakond
County

4.3.1 Seemnevarumine maakonniti aastail 20082010 (kg)


Seed collection by counties in 20082010 (kg)

4.3 Metsaseemnete varumine


Collection of forest seed

202,0

20,0

567,0 0,0 237,0

100,0

370,0

97,0

15,0

tamm oak
metsaseeme
from forest
08 09 10

2,4

0,2

0,7

0,7

0,8

1,3

1,1
0,2

0,1

0,1

0,2

0,2

2,3

2,3

Source: Environmental Board

2,6

2,6

sanglepp black alder


metsaseeme
seemlaseeme
from forest
from seed orchards
08 09
10
08
09
10

METSAUUENDAMINE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

0,6
0,2
94,3 199,4

0,1
0,6
0,5
0,1
18,9

8,3
0,2

10,6
9,4
45,0 48,0
24,0 119,6
14,4 12,9

0,3

7,5
1,7
6,1
0,5

1,0

0,3

24,0
47,0
69,5

11,7

0,6
0,1
2,2
1,3
10,1
0,9
153,2 153,2

30,2
27,6
67,7
0,9

9,5
0,1
2,0

4,4
61,1

0,6

15,0
11,5
22,0
0,1

0,5
6,0
1,0

Seemlaseeme Seed from seed orchard


mnd pine
kuusk spruce
08
09
10
08
09
10
0,5
0,3
1,0

Allikas: Keskkonnaamet

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva
Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku Total

Maakond
County

1,0

3,0

97,0 42,7

0,5

1,2

0,2
46,0
33,0 37,7
15,0

0,1
1,0

0,4

3,2
0,2

mnd pine
08 09 10
1,0

50,8
36,7

90,0
34,0

28,9
17,5
75,1
34,2

13,1
0,8
1,0

0,1
5,5
4,6
16,0 39,3 26,5
4,8
5,1
2,0
0,3
1,0
1,0
193,3 155,9 204,8

9,0

0,3
6,2
1,0

25,0
7,7

9,0
6,0

1,1
0,2

3,2

0,4
0,2

1,3 0,4
0,1
1,7 0,8
0,3 6,0
25,3 12,8

10,9
4,9
1,5
1,8

0,5
0,9
0,7

0,1
0,1
5,1

0,3

1,5
0,8
0,3
0,3

1,5
0,2

0,1
0,3
1,8

0,6

0,8

0,2
1,6

0,5

0,1

0,4
0,4

sanglepp black alder


08
09
10

Source: Environm ental Board

0,7
0,2
5,3

1,0

2,0
0,2
0,2
0,4

0,4
0,3

Metsaseeme Seed from forest


kuusk spruce
kask birch
08
09
10
08 09 10
0,4
1,0
0,3
0,7 0,5

4.3.2 Seemnete kasutamine taimlaklvideks maakonniti aastail 20082010 (kg)


Use of seeds in forest nurseries by counties in 20082010 (kg)

REFORESTATION

87

88

28,2

17,0

25,6

50,0

11,5

9,7

6,7

31,5

17,5
16,6

14,5

6,6

19,7

11,0

25,0

19,0

30,0
21,0

17,0

3,0

12,5

10,0

11,0

51,0
53,5

7,5

26,0

5,0

12,6

3,5

13,3

3,5

98,5
24,5

0,4

3,6

3,4

0,5

12,5

5,5

20,0

35,5
42,6

33,5

11,0

30,0

5,5

23,0

15,0

31,0

3,1

6,0

18,5

2,3

5,5

27,0 119,0 61,5


58,0 36,7 150,4

31,0

Kullenga

Birch
Tartu PK
Kokku kask Birch total
Sanglepp
Black
alder
Tartu PK
Allikas: Keskkonnaamet

Arukask

Pauska
Kokku kuusk Spruce total

139,0
443,0

91,0
211,0

9,5

9,5
250,0

1169,0

546,0

16,7

48,5

5,5
34,3

26,4

0,8

26,0

6,0

4,5

17,9

0,4

0,5

41,0

4,1

34,4

1,2

2007

45,0

2008

2009

28,9

12,6

5,2

8,7

6,4 29,6

61,8 40,0
9,9 256,0 147,8 80,6

29,7 35,0

32,7
2,3 51,9
99,6 111,0 184,5 301,3

78,5

59,9

2002 2003 2004 2005 2006

1744,8

884,0

786,5

33,3

0,1

33,3
0,1

5,5

5,5

21,0
86,2

8,7

9,3

25,8

12,9

8,5

2010

0,1
0,1
2,3
Source: Environmental Board

498,2

391,2

107,0

6,4 10,5
102,8 326,3 221,8 226,7 443,6 44,9 347,9 258,2 134,6

6,6

17,5

1,0

11,5

15,8
50,4

11,3
24,0

623,0

307,4 116,8

0,2

13,4

57,2

27,0

39,0

250,0

18,3

4,6

28,0

11,5

16,0

13,8
129,8

Jrvselja
Ruunaku

304,0

64,0 241,0 233,4 237,5 184,5 276,8 345,7

2,5

0,5

50,5

Tartu PK

120,0

3,0 86,5

6,0

5,0

2,5

15,0
21,0

19,0

Spruce

59,4 163,2 107,4 474,8 544,0 146,0 116,5 171,3

22,6

36,5

7,7

6,8

9,2

15,0
20,3

46,5

2001

Songa

12,0 134,2 176,4

40,7

4,7

31,4

40,0

81,5
8,4

41,8

10,0
58,9

19,0

2000

Kuusk

Rpina
Kokku mnd Pine total

Kauksi

Jrvselja
Smerpalu

Tammiste

2,1

18,1

Kuressaare

Kilingi
Meeksi

7,1

107,0

87,9

36,2

9,4

11,6

2,0

7,6

27,0

9,1

3,4

12,7

1,5
40,1

31,0 107,0 195,0

18,0

5,9

2,5

3,5

40,5

Metaguse

15,0

71,5

23,0

Trva

Laeva
Krkna

2,1

23,8

4,1

Kambja

51,0

27,2

Ltiroo
Kullenga

25,0

Songa

Pine

7,9

58,2

1999

Seemlate toodang Production of seed orchards (kg)


Seed orchard 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
Pauska
6,5
2,7 21,3 63,0 38,0
6,0 27,0 29,0 20,0 22,0
3,0 18,0 10,5 100,0 39,0 80,0 40,0 55,0 77,5

Seemla

Species
Mnd

Puuliik

4.3.3 Seemlate toodang aastail 19792010 (kg)


Production of seed orchards in 19792010 (kg)

METSAUUENDAMINE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Taimlate arv
Number of forest
nurseries
2007 2008 2009 2010
6
2
4
5

89

Allikas: Keskkonnaamet

14
4
4
4
1
9
8
6
5
69

2
5
2

Tootjate arv
Number of
producers
2008 2009 2010
3
4
5

2007
Harju
5
Hiiu
Ida-Viru
13
11
5
4
7
2
3
Jgeva
12
7
5
5
12
6
5
Jrva
3
3
3
2
3
2
2
Lne
1
1
1
1
1
1
Lne-Viru
22
19
16
14
21
18
16
Plva
6
8
7
9
4
4
5
Prnu
11
7
4
4
10
5
4
Rapla
8
5
4
4
7
4
4
Saare
1
1
1
Tartu
12
10
9
11
11
9
8
Valga
12
11
12
11
11
11
11
Viljandi
21
15
8
6
19
13
8
Vru
4
4
5
5
4
4
5
Kokku Total 131
103
84
81
115
82
77
*Tootmispind ilma musta kesata production area - without fallow

Maakond
County

4.4.1 Metsataimlate arv ja pindala aastail 20072010


Number and area of forest nurseries in 20072010

4.4 Istutusmaterjali kasvatamine


Cultivation of planting stock

8,5
1,7
0,4
1,9
10,8
10,4
15,9
8,2
2,0
4,9
2,7
1,4
85,9

9,4
1,4
0,6
2,4
13,0
13,4
12,0
8,1
4,0
6,7
5,5
1,3
78,1

2007
0,3

0,5
5,6
0,7
0,6
59,0

5,9
2,0
0,3
0,7
10,7
9,0
14,7
8,3

ldpindala*
Total area*
(ha)
2008 2009
0,1
0,1

0,6
7,1
0,6
0,8
67,9

12,4
13,8
15,1
9,7

5,5
1,9
0,2

2010
0,2

1 924
70
3 027
2 466
63 763

13 033
8 720
30 350
1 720

2 453

1 070
1 839
39 048

452

5 025
9 414
19 101
321

1 030
575

252
408
426
3 651
48 733

7 119
10 671
24 141
304

1 300
461

Source: Environm ental Board

343
500
1 142
3 147
64 595

11 196
9 539
35 373
210

2 402
743

Katmikala pind
Area of greenhouses
(m2)
2007
2008
2009
2010
221

REFORESTATION

90

Aastaraamat METS 2010

Allikas: Keskkonnaamet

4 376
4 036
4 473
6 648
6 333
4 884
3 713
5 601
4 862
6 947
4 364
3 925

2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
1999
1998

2 686
1 403
1 443
1 230
1 383
1 045

3 011

1 540
1 448
2 363
3 376
5 286
2 844
1 342
1 266
2 080
1 441
864
673

49
65
1 401

552
149
504
48

692
1 329
3 667
498

25
15
24
12
6 409

10
10

99
1

488
220
2 303

12

1 062
841
957
1 268
2 018
1 186

813

163
149
500

11 248
10 745
13 801
15 035
17 389
11 007
8 405
9 088
10 541
8 130
7 960
5 728

757
30
47
7 435

2 925
924
1 528
780

321
105
20

1 387

1 387

3
10
2
17
16
37
71

66
15
43
4
31
12
5
2
8
2
36
27

75

1
20

42
6

5 405
7 364
7 350
7 203
6 909
8 098
8 424
5 125
5 450
5 072
5 336
6 591

28
478
336
548
11 890

2 313
2 047
4 782
825

461
36
30

4 871
5 621
6 527
5 090
6 077
1 246

500

486
1 400
3 656

Standard planting stock (1000 pieces)


Standardse istutus materjali olem (1000 tk)
Kases eemik Birch seedling Kuus es eemik Spruce seedling Saare- Tamme- Kuuseis tik Spruce transplant
Kokku
konteinertaim
Kokku konteinertaim
taim
taim
Kokku k onteinertaim
Total
containerised
Total containerised
Ash
Oak
Total containerised
seedling
seedling
plant
plant
seedling

48

Mnniseemik Pine seedling


Kokku
konteinertaim
Total
containerised
seedling

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva
Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku Total

Maakond
County

74
134
179
152
197
131
94
35
53
13
20
19

27
14
70

65
75
512
14
41
5

Source: Environmental Board

34
66
11
30
6
7

15

1
8
2

18

Sanglepas eemik Black alder seedling Lehis e


Kokku
konteinertaim
taim
Total
containerised
Larch
seedling
plant

4.4.2 Metsakultiveerimismaterjali kasvatamine aastail 19982010 ja maakonniti aastal 2010


Planting stock raised in forest nurseries in 19982010 and by counties in 2010

METSAUUENDAMINE

REFORESTATION

4.5 Metsa kultiveerimismaterjali vliskaubandus aastal 2010


Foreign trade with forest reproductive material in 2010
Import
Riik
State

Liik
Species

Soome
Finland
Leedu
Lithuania
Rootsi
Sweden
Rootsi
Sweden
Soome
Finland
Rootsi
Sweden
Kokku Total

Harilik kuusk
Harilik kuusk
Harilik kuusk
Harilik mnd
Siberi lehis
Arukask

Norway spruce
Norway spruce
Norway spruce
Pinus sylvestris
Larix sibirica
Silver birch

Finland
Soome
Sweden
Rootsi
Sweden
Rootsi
Finland
Soome
Lithuania
Leedu
Sweden
Rootsi
Finland
Soome
Sweden
Rootsi
Sweden
Rootsi
Finland
Soome
Kokku Total

Harilik kuusk
Harilik kuusk
Hbriidhaab
Hbriidhaab
Hbriidhaab
Euroopa lehis
Maarjakask
Harilik mnd
Siberi lehis
Siberi lehis

Eksport Export
Norway spruce
Norway spruce
Hybrid aspen
Hybrid aspen
Hybrid aspen
Hybrid larch
Curly birch
Pinus sylvestris
Larix sibirica
Larix sibirica

Allikas: Keskkonnaamet

Yearbook FOREST 2010

Kogus Amount
Taimi Plants
Seemet Seed
(1000 tk 1000 piece)
(kg)
1,0
4,0
8,5
5,0
1,0
0,1
4,0
15,6
854,6
2829,5
358,3
2,0
66,6
15,4
3,0
27,0
6,0
5,0
4156,3
Source: Environmental Board

91

METSAUUENDAMINE

4.6 Lageraiealade inventuur


Inventory of the clear-felled areas
Keskkonnaamet kontrollis 2010. aastal 30% erametsades ja 5% riigimetsades asuvatest 2002.
aasta lageraiealadest. Valim koostati 2002. aasta lageraielankide phjal metsauuenduse inventuuri
tegemiseks vastavalt metsauuenduse hindamise juhendile.
Kokku oli valimi maht 2114 lageraielanki (1837 erametsas, 277 riigimetsas). Vastavalt metsaseaduse
80 lg 3 lhtuti alade uuenemisele hinnangu andmisel enne 1. jaanuari 2007. aastal kehtinud
metsaseadusest. 2002. aastal kehtinud metsaseaduse jrgi loeti raiesmik vi hukkunud metsaosa
uuenenuks, kui seal kasvab enam kui 1200 lepinnaliselt paiknevat vhemalt 0,8 m krgust
peapuuliigi taime hektari kohta.Vlitde kigus kogutud andmetest eemaldati 81 kirjet.
Levinumate phjustena viks vlja tuua, et raiet ei teostatud, raie teostati hiljem vi ala
kasutatakse muul otstarbel kui on metsamajandamine.
Andmed jaotati metsaosa uuenemise jrgi. Alal kasvab rohkem kui 1200 le 0,8 meetri krgust
taime. Uuenenuks sai lugeda 1802 kirjet tegeliku pindalaga 3127,8 ha. Mitteuuenenuks loeti 205
kirjet tegeliku pindalaga 361,3 ha, ehk 11,5% levaadatud pinnast. Tegelik pindala thendab
raiutud langi pinda looduses. Kontrollitud alade tegelik kogupindala oli 3489,1 ha. Sellest hinnati
uuenduseta pinnaks, mida ei ole vimalik uuendada 2,6 ha.
Kui jtta taimede krgus antud ajahetkel arvestamata, saame mitteuuenenuks lugeda 26 ala
kogupindalaga 26,6 ha. See thendab, et alal on kokku vhemalt 1200 taime, kuid nende krgus
ei lubanud levaatuse hetkel ala veel uuenenuks lugeda.
Kolm kige suurema pindalaga uuenemata kasvukohatpi on angervaksa, sinilille ja
jnesekapsa-mustika kasvukohatp. Aastal 2009 saadi kasvukohatpide likes sama tulemus.
Erametsades on kuusikute raielankidest kuusega uuenenud 13,7% ja riigimetsas 58,1%.
Mnnikute raielankidest mnniga uuenenud vastavalt 28% ja 57,6%. RMK alade puhul tuleb
thele panna, et valimi maht on kllaltki vike ning selle phjal kaugeleulatuvaid jreldusi teha
ei tohiks.

92

Aastaraamat METS 2010

REFORESTATION

Joonis 4.6.1
Figure 4.6.1

2002. aastal raiutud lageraiealade uuenemine 2010. aastal erametsades


Reforestation on year 2002 clear-felled areas in 2010 in private forests

* HB haavikud aspen, KS kaasikud birch, KU kuusikud spruce, LM sanglepikud black alder, LV halllepikud grey alder, MA mnnikud pine, OL okas- ja lehtpuu segapuistud coniferous-deciduous mixed
stands, TL teised lehtpuupuistud other deciduous stands, TO okaspuu segapuistud coniferous mixed
stands

Joonis 4.6.2
Figure 4.6.2

2002. aastal raiutud lageraiealade uuenemine 2010. aastal riigimetsas


Reforestation on year 2002 clear-felled areas in 2010 in state forest

Yearbook FOREST 2010

93

METSADE TERVISLIK SEISUND

5.

METSADE TERVISLIK SEISUND


FOREST HEALTH

5.1 Metsade seisundist 2010. aastal


Condition of forest in 2010
Keskkonnateabe Keskusel on metsade seisundi hindamisel olnud aluseks:
1) Keskkonnaameti metsaspetsialistide ning Keskkonnateabe Keskuse metsapatoloogide
poolt metsataimlates, -kultuurides ja puistutes tehtud uuringud;
2) Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja Keskkonnaametilt saadud andmed aasta jooksul
hukkunud ning aasta jooksul arvele vetud ja aasta lpu seisuga arvel olnud kahjustatud
puistute kohta vastavalt riigi- ja muudes metsades;
3) Keskkonnateabe Keskuse poolt metsaseire alalistes vaatluspunktides lbi viidud
vaatluste ja mtmiste andmestik.
Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaameti poolt veti 2010. aastal arvele 13 675 ha
ulatuses metsakahjustusi. Arvele vetud kahjustatud metsade pindala on eelmise paari aastaga
vrreldes veidi suurenenud, suurenemise phjuseks on tormikahjustused. Aastal 2010
phjustasid tormid (eriti ikesetorm augustis) suuri kahjustusi jlle Lne-Virumaal (4141 ha),
mujal olid kahjustused viksemad (Jgevamaal 572 ha, Tartumaal 504 ha). Muid kahjustusi
veti arvele vhem kui eelnevatel aastatel.
Aastal 2008 Saaremaal Mustjala, Kaarma ja Krla valla mnnikutes avastatud ulatuslikul
nmme-vrgendivaablase (Acantholyda posticalis) kahjustusalal nukkus 2010. aasta kevadel
ligikaudu kolmandik pinnases talvitunud vaablase vastsetest. Koorunud valmikute lendlus
toimus mais. Aastal 2010 ei olnud kahjustus kll nii tugev kui 2008. aastal, kuid nende kahe
aasta kahjustuste tulemusena hinnati 46,7 ha tugevasti kahjustatud mnnikuid lageraiesse.
Sgisesed talvituvate vastsete uuringud nitasid, et ka aastal 2011 on oodata nmmevrgendivaablase lendlust ja kahjustusi.
Eesti metsaseire I astme vaatluspunktides on metsade seisundit hinnatud alates 1988. aastast.
Aastal 2010 rajati kaseenamusega puistutesse kuus uut I astme vaatluspunkti. Igas vaatluspunktis
hinnatakse igal aastal vaatluspuude seisundit paarikmne nitaja alusel, igal viiendal aastal
mdetakse puude krgus ja rinnasdiameeter.

94

Aastaraamat METS 2010

FOREST HEALTH

Aastal 2010 hinnati 97 vaatluspunktis 2348 puu seisundit. Vaatluspuude hulgas oli 1489
harilikku mndi, 582 harilikku kuuske, 209 kaske ja 68 muud lehtpuud. Vrreldes 2008. ja
2009. aastaga on nii vaatlusaluste mndide kui ka kuuskede okkakadu mnevrra vhenenud,
mndide okkavanus on veidi suurenenud.
Seitsmest metsaseire II astme alalisest proovitkist neli on rajatud mnnikusse (Sagadi, Vihula,
Pikasilla, Karula) ja kolm kuusikusse (Mksa, Karepa, Travere). Kigil nendel proovitkkidel
viiakse igal aastal lbi vaatlused puude kahjustuste ja vrade seisundi hindamiseks ning tehakse
sademete seiret. Sademetekogujad on paigaldatud proovitkkidele ja iga proovitki lheduses
asuvale avamaa-alale. Mratakse sademete hulk ja keemiline koostis. Viiel proovitkil kogutakse erinevatest sgavustest mullavett selle keemilise koostise analsimiseks. Iga II astme
proovitki naabruses vetakse puude sgis-talvise puhkeperioodi ajal viie varem vlja valitud
puu vrast le aasta okkaproovid keemiliseks analsimiseks. Igal viiendal aastal mdetakse
kigi vaatluspuude krgus ja rinnasdiameeter ning tehakse alustaimestiku anals. hel proovitkil (Travere) tehakse variseseiret. Selle proovitki lheduses (Tartu-Travere Meteoroloogiajaamas) tehakse ka huseiret. Kik metsaseire keemiliseks analsimiseks kogutud proovid
analsiti O Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali laboratooriumis vastavalt
rahvusvahelise programmi ICP Forests metoodikale.

Yearbook FOREST 2010

95

96

Aastaraamat METS 2010

100,3
694,5
14,7

37,4
38,3
247,0

9,3
63,3
55,9

Kokku Total 2007


Kokku Total 2006
Kokku Total 2005

Kokku Total 2004


Kokku Total 2003
Kokku Total 2002

Kokku Total 2001


Kokku Total 2000
Kokku Total 1999

1 432
6 453
6 618

5 746
3 470
19 528

18 816
89 722
2 640

2 303
10 541

0
0
0
0
0
851

0
0
0
0
0

36 218
26 005

0
1 245
2 102
822
1 246
18 174

948
1 401
2 045
3 595
220

104,3
70,3
49,8

130,3
43,9
55,8

18 332
9 478
8 317

15 456
7 134
7 791

185,4
19 906
260,8
29 135
122,5 141 913

228,3
175,2

0,0
6,1
15,8
10,3
8,7
139,5

8,7
9,7
9,8
26,5
1,3

Ebasoodne
veereiim
Unfavourable
water conditions
ha
m3
2,6
191
0,0
0
25,9
2 719
9,0
1 188
5,1
452

4 524,9
274,4
130,4

536,2
886,0
4 831,7

400,0
596,8
3 587,5

179,3
180,2

4,7
106,5
74,6
105,2
108,7
2 461,1

0,8
1 675,8
85,4
31,0
1,6

908 584
39 753
22 422

65 749
157 691
807 768

61 687
80 334
639 431

31 295
26 700

210
25 163
15 871
21 315
24 290
512 591

30
348 396
18 829
4 742
335

91 723
84 178

7 949
4 380
4 260
2 032
627
66 921

885
9 173
7 673
700
14 701

571,7 101 910


413,3 75 019
182,5 31 522

1 241,9 222 203


980,9 181 496
751,2 133 857

564,2 92 911
614,2 96 523
758,1 132 039

480,6
502,9

47,9
16,1
22,9
8,6
3,2
343,9

4,5
50,6
40,5
4,8
70,5

25
242
443
195
976

42 935
47 619
40 667

50 905
36 727

0
1 395
3 325
1 313
1 293
35 288

2
1
3
5

69 631
66 020
48 216

m3
915
0
698
5 450
1 806

170,8 20 011
104,4 13 467
135,4 12 602

591,2 72 425
642,6 68 305
439,5 64 917

667,1 95 648
537,8 69 160
436,3 52 558

526,6 82 007
837,7 99 750

41,6 4 924
34,6 8 626
22,2 3 738
75,4 13 585
19,1 3 345
471,0 79 722

22,7 3 122
48,6 7 219
13,7 2 094
64,0 9 297
77,3 14 903

ha
9,3
0,0
3,6
28,4
10,5

Muud
Other

331 903
412 493
882 248

294 451
283 901

13 083
40 809
29 296
39 067
30 801
713 547

5 010
368 431
32 084
21 529
36 135

5 764,7 1 119 900


1 241,3
210 190
806,3
129 697

3 134,0
484 402
3 038,6
497 968
6 636,8 1 091 571

2 171,1
2 985,5
5 179,3

1 697,4
1 994,3

94,2
170,2
155,5
207,1
146,0
3 624,4

36,8
1 796,9
156,6
151,5
188,3

Kahjustatud
puistud kokku
Damaged
forest, total
ha
m3
106,6
18 349
0,8
70
103,1
16 302
201,8
41 157
109,0
21 424

Source: Environm ental Board, Estonian Environment Information Centre

383,7
315,6
252,3

597,0 102 823


446,0 79 807
311,6 57 710

254,1
281,4
260,2

271,3
205,5

0,0
6,9
20,0
7,6
6,3
202,8

0,1
12,2
7,2
25,2
37,6

Kahjustuse phjus Damaged by


Tuuleheide
JuureUlukija -murd
mdanikud
kahjustused
Windfall
Root
Game
diseases
damages
3
3
ha
m
ha
m
ha
m3
26,1
4 938
36,7
6 527
31,6
5 718
0,0
0
0,8
70
0,0
0
53,9
9 113
9,3
1 910
4,6
1 071
151,0
32 045
1,5
374
11,9
2 100
35,8
7 314
26,0
5 660
31,6
6 192

*uuendusraiesse hinnatud puistute pindala area of stands designated to clear felling


** uuendusraiesse hinnatud puistute tagavara growing stock of stands designated to clear felling
Allikas: Keskkonnaamet, Keskkonnateabe Keskus

11,3
92,8

0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
6,1

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total

Kokku Total 2009


Kokku Total 2008

0,0
0,0
0,0
0,0
0,0

Metsatulekahjud
Forest
fires
ha*
m3**
0,3
60
0,0
0
5,8
791
0,0
0
0,0
0

Halva tervisliku seisundi tttu lageraiesse hinnatud puistud aastail 19992010 ja


maakonniti aastal 2010
Distribution of stands designated to clear felling due to forest damages in 19992010 and
by counties in 2010

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Maakond
County

5.2

METSADE TERVISLIK SEISUND

Joonis 5.3 Halva tervisliku seisundi tttu lageraiesse hinnatud puistute pindala aastail 19902010
Figure 5.3 Area of stands designated to clear felling due to forest damages in 19902010

FOREST HEALTH

Yearbook FOREST 2010

97

98

0,0
0,0
0,0
0,0
0,0

2,5

8,6
0,0
0,0
4,0
1,5

34,6

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total

90,2
117,0
4,9
57,1
631,1

95,5
76,6

7,9
34,0
43,0
17,3
14,3

25,6
25,5

Kokku Total 2004


Kokku Total 2003
Kokku Total 2002
Kokku Total 2001
Kokku Total 2000

Kokku Total 1999


Kokku Total 1998

Aastaraamat METS 2010

757,4
279,4
985,6
533,5
602,5

098,3
391,2
804,0
647,4
722,2

2 501,7
2 702,6

3
4
1
2
2

2
4
2
2
3

1 981,2

69,6
95,6
22,8
64,8
38,3

51,1
411,7
55,7
52,4
470,6

61,0
85,5

2,5
0,0
1,5
71,7
62,1

0,0
0,0
17,2
1,0
33,6

0,0
13,6
8,8
32,8
18,7

...
...
...
...
...
...

1 279,9
1 428,2

1 178,7
419,3
228,1
3 461,9
3 302,1

358,8
595,1
375,4
587,1
1 428,1

277,2

7,6
34,1
13,4
35,2
12,1

...
...
...
...
...

Allikas: Riigimet sa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet, Statist ikaamet


Source: State Forest Management Centre, Environmental Board, Estonian Statistical Office

Kokku Total 2007


Kokku Total 2006
Kokku Total 2005

8,6
17,9
12,8
5,1
356,7

15,3
145,8
90,4
63,9
28,3

Kokku Total 2009


Kokku Total 2008

0,0
0,0
0,5
0,6
0,0

0,0
0,0
9,0
0,0
2,4

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

299,5
011,7
026,2
659,1
673,9

045,0
785,7
114,6
701,8
653,5

7 186,8
8 071,5

2
2
1
7
8

1
1
2
1
1

869,2

0,0
50,1
23,5
42,7
79,4

13,8
111,8
21,5
71,4
102,0

071,7
116,8
953,0
127,7
716,2

365,2
291,6
880,5
155,0
137,8

1 811,0
569,9

3
5
15
6

3
3
4
10
32

7 869,8

15,7
503,9
365,5
354,2
258,2

31,4
4141,2
399,4
150,3
128,6
63,5
117,4
17,3
284,7
46,6

139,5
544,3
24,3
204,2
481,7

3 252,0
2 236,5
2 756,1
1 105,4
540,1

185,1
279,8

409,5
398,7

104,2 668,8
85,7 1 510,9
554,8 1 982,5
138,5 387,3
294,3 484,8

33,9
152,6
91,1
822,1
32,2

7,7 2 632,9

0,0
0,0
4,2
0,0
0,0

0,0
0,0
1,0
0,0
0,0

13 556,1
13 638,3

11 180,9
13 574,8
21 779,6
20 454,1
16 781,3

10 177,1
12 616,4
13 142,1
17 088,8
39 932,4

157,4
780,6
442,1
783,2
442,7
13 675,0

243,4
5 243,1
524,8
514,1
1 197,3

LeheJuureMnniEbasoodne
UlukiTuuleheide MetsaMuud Kahjustatud
kahjurid mdanikud koorepletik
veereiim
kahjustused
ja -murd plengud
puistud kokku
Leaf
Root
Pine bark
Unfavourable
Game
Windfall
Forest
Other
Damaged
pests
diseases inflammation water conditions damages
fires
stands, total
0,0
168,4
11,9
88,6
153,2
1,5
102,2
...
525,8
0,0
3,6
0,0
26,3
0,0
0,0
1,3
...
31,2
0,8
78,7
40,4
38,0
424,2
1,0
102,8
...
686,7
0,0
112,3
34,9
88,3
571,6
0,0
172,1
...
979,1
0,6
285,6
13,7
111,8
372,5
0,0
331,0
...
1 123,5

0,0
0,0
0,8
0,0
8,3

Okkakahjurid
Needle
pests

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Maakond
County

5.4 Arvele vetud kahjustatud metsaalade jaotus kahjustaja jrgi aastatel 19982010 ja
maakonniti aastal 2010 (ha)
Distribution of damaged forest areas by cause at the end of year in 19982010 and
by counties in 2010 (ha)

METSADE TERVISLIK SEISUND

Yearbook FOREST 2010

Allikas:Riigimet sa Majandamise Keskus

Kahjustuse phjus
Damaged by
1992 1993 1994
Tuulemurd ja -heide
99 186 201
Windfall
Metsaplengud
864 464 527
Forest fires
Ebasoodne veereiim
1 020 936 1 025
Unfavourable water conditions
Juuremdanikud ja latipihklane
434 231 422
Root diseases and pine crown weevil
Juuremdanikud ja kooreraskid
749 936 1 638
Root diseases and bark beetles
Juuremdanikud
2 950 2 316 2 034
Root diseases
Muud Other
659 1 929 550
Kokku Total
5 592 5 831 4 337
638
944

841

234

703

421

2 180 2 138

787

467

3 287 3 056

332

2 273

955

344

3 826

226

1 979

808

301

4 709

214

1 950

855

265

4 608

288

2006
4 393

1 953

798

310

4 290

248

2007
4 224

880

420

35

891

44

753

376

34

658

30

2009 2010
655 1 473

326
287
213
3 436 2 757 3 127

1 124

624

45

1 306

66

2008
614

Source: State Forest Managem ent Centre

796 763 789 581 340 605 485


493 509
501
497
499
504
3 105 3 036 3 261 3 740 3 861 5 641 9 469 11 258 9 358 10 077 12 538 11 738 11 219

857 1 079

562

544

937 1 038 1 199

698

573

1 098

383

680

440

699

1 114

456

131

209

268

320

180

774 1 062 1 191 1 152 3 189 3 353

280

792

228

287

247

Kahjustatud metsaosade pindala Area of damaged forests (ha)


1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
172 275 144 489 1 332 500 4 556 4 966 3 421 3 251 5 139

5.5 Enamkahjustatud metsaosade pindala riigimetsas aasta lpul aastail 19922010 (ulukikahjustusteta)
Area of damaged state forests at the end of the year in 19922010 (without game damages)

FOREST HEALTH

99

100

Allikas: Keskkonnat eabe Keskus

Okkakao klass
Okkakadu
Defoliation class Defoliation
0
010%
1
1125%
2
2660%
3
>60%
4
Surnud Dead
Kokku Total

1989
460
436
430
7
0
1333

1990
331
687
360
6
0
1384

1991
272
501
436
10
0
1219

1992
395
483
500
21
0
1399

1993
458
612
358
17
0
1445

2004
613
772
63
1
5
1454

2005
729
672
69
3
4
1478

2006
589
797
83
12
2
1483

2007
689
706
80
16
5
1496

2008
543
790
132
9
4
1478

2009
556
815
106
2
4
1483

2010
674
674
104
4
33
1489

Source: Estonian Environment Information Centre

Inventeeritud puude arv Number of inventory trees


1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
511 544 586 584 592 568 738 623 543 518
652 662 631 702 737 769 631 716 803 863
282 238 236 160 117 116 72 90 90 91
18 14 15 13
7
5
2
3
3
2
1
6
1 10 15 10
2 12 11
7
1464 1464 1469 1469 1468 1468 1445 1444 1450 1481

Joonis 5.6.1 Hariliku mnni okkakadu metsaseire proovipunktides aastail 19882010


Figure 5.6.1 Defoliation of Scots pine on forest monitoring sample points in 19882010

1988
536
674
92
7
0
1309

5.6 Hariliku mnni okkakadu aastail 19882010


Defoliation of Scots pine trees in 19882010

METSADE TERVISLIK SEISUND

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Allikas: Keskkonnat eabe Keskus

1992
410
180
88
6
0
684

1993
393
168
43
16
0
620

Inventeeritud puude arv


1994 1995 1996 1997 1998
413 466 435 408 412
173 119 131 157 160
36 35 51 51 39
1
2
1
2
3
2
3
2
2
7
625 625 620 620 621
2004
378
196
36
3
1
614

2005
331
171
24
3
9
537

2006
369
210
25
3
1
608

2007
348
208
28
3
9
596

2008
323
229
42
3
4
601

2009
350
209
35
2
6
602

2010
371
167
30
2
12
582
Source: Estonian Environment Information Centre

Number of inventory trees


1999 2000 2001 2002 2003
409 370 342 367 344
153 176 181 183 207
53 59 57 52 49
2
4
3
5
5
4 11 14
1
7
621 620 597 608 612

Joonis 5.7.1 Hariliku kuuse okkakadu metsaseire proovipunktides aastail 19882010


Figure 5.7.1 Defoliation of Norway spruce on forest monitoring sample points in 19882010

Okkakao klass Okkakadu


Defoliation class Defoliation 1988 1989 1990 1991
0
425 314 435 402
010%
1
184 202 211 205
1125%
2
66 119 53 80
2660%
3
4
1
1
2
>60%
4
0
0
0
0
Surnud Dead
Kokku Total
679 636 700 689

5.7 Hariliku kuuse okkakadu aastail 19882010


Defoliation of Norway spruce trees in 19882010

FOREST HEALTH

101

Joonis 5.8
Figure 5.8

Mnni vaatluspuude arvu jagunemine okaste vanusklassi alusel metsaseire vaatluspunktides aastail 19892010
Number of Scots pines by age classes of needles on forest monitoring sample points in 19892010

METSADE TERVISLIK SEISUND

102

Aastaraamat METS 2010

Mtmisviis

Yearbook FOREST 2010

open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall

Sampling
method
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall

Allikas:Keskkonnateabe Keskus

avamaa
vradest
Vihula
avamaa
vradest
Pikasilla avamaa
vradest
Mksa
avamaa
vradest
Karula
avamaa
vradest
Karepa
avamaa
vradest
Travere avamaa
Travere vradest

Sagadi

avamaa
vradest
Vihula
avamaa
vradest
Pikasilla avamaa
vradest
Mksa
avamaa
vradest
Karula
avamaa
vradest
Karepa
avamaa
vradest
Travere avamaa
vradest

Proovitkk
Plot
Sagadi

98
815
644
799
549
977
775
943
566
1024
714

98
2,1
2,2
2,0
1,8
2,5
2,4
1,7
1,8
2,6
1,9

97
617
450
635
410
747
598
764
460

97
2,1
2,6
2,6
2,1
2,5
2,4
2,3
1,9

99
1,8
1,9
1,7
1,9
1,9
2,0
1,6
1,8
2,2
1,9

99
672
550
645
484
659
538
600
357
668
497

00
1,7
1,5
1,6
1,2
2,0
1,7
1,7
1,4
1,7
1,4

00
656
546
580
405
689
540
653
360
694
502

01
1,9
1,5
1,8
1,3
2,3
2,0
1,7
1,3
2,2
1,5

01
719
593
703
526
778
621
721
415
794
597

02
1,5
1,7
1,4
1,4
1,7
2,0
1,2
1,5
1,9
1,6

N-NO3
03 04
1,9 1,9
1,9 1,6
1,8 1,9
1,5 1,6
1,9 2,1
2,1 1,8
1,9 1,8
1,8 1,9
1,6 2,4
1,9 1,7
1,7 2,0
1,8 1,8
05
2,0
1,5
1,9
1,5
1,8
1,5
1,9
2,5
1,9
1,5
1,8
1,9

Sademete hulk
Precipitation (mm)
02 03 04 05
584 696 845 621
477 554 636 439
540 641 821 622
403 480 616 445
586 781 831 642
499 663 707 521
511 809 693 623
318 542 413 386
606 821 832 659
478 675 659 511
631 807 560
450 556 377

06
1,8
1,6
1,5
1,4
1,9
1,7
1,6
2,3
2,0
1,6
1,7
2,2
2,0
2,2

06
505
368
481
349
585
451
502
273
625
486
415
269
556
352

08
924
717
891
679
855
690
775
462
895
696
831
561
878
548

09
784
597
677
513
900
738
798
562
826
647
695
441
811
551

10
682
570
633
523
936
772
820
589
844
664
606
388
825
548

97
1,5
0,9
2,1
0,8
1,9
1,1
1,8
1,4

98 99
2,2 9,6
1,8 7,0
2,9 8,8
1,3 7,0
3,5 8,9
1,8 7,0
2,6 6,6
1,5 5,8
3,4 10,0
1,7 6,8

07
2,4
1,7
2,0
1,6
2,5
2,0
1,8
1,8
2,4
1,5
1,8
1,7
2,3
2,1

08
2,5
1,7
2,3
1,6
2,7
1,8
2,3
2,6
2,6
1,5
2,3
1,6
2,7
2,0

09
1,7
1,0
1,5
1,0
1,9
1,0
1,8
2,1
1,8
0,9
1,7
1,1
2,0
1,0

10
1,9
1,6
1,8
1,6
2,5
2,0
2,2
2,4
2,4
1,6
1,7
1,6
2,2
1,9

97
5,9
5,9
7,9
5,7
6,7
6,3
8,3
7,1

98
6,4
6,1
7,3
5,2
8,3
6,7
6,4
6,1
8,1
6,5

99 00
13,2 5,8
11,3 6,4
12,4 7,8
11,3 5,9
12,7 6,6
10,5 6,1
10,7 7,2
9,4 7,1
13,5 6,9
10,3 11,1

Saastekoormus Deposition load (kg/ha/a)

07
689
488
634
457
677
558
630
361
773
567
619
392
692
433

08
6,0
1,1
3,2
0,8
3,5
1,5
2,3
1,5
3,4
1,3
2,2
1,0
2,5
2,1

06 07 08
9,4 11,6 13,0
4,0 4,2 5,1
5,2 6,0 8,3
3,3 5,4 5,4
8,0 6,0 8,1
4,7 4,8 5,9
7,9 7,0 6,9
5,5 5,8 7,2
6,5 8,4 7,9
5,2 4,8 5,3
4,0 7,7 6,2
4,4 6,3 5,9
4,9 13,8 7,0
5,9 6,7 7,2

07
6,4
0,7
2,4
2,0
2,1
1,0
3,0
1,8
3,8
1,3
3,5
2,2
6,0
2,1

10
3,7
1,6
3,6
1,4
4,1
2,9
3,2
2,4
4,0
1,7
2,9
1,4
5,7
2,6

09 10
9,9 8,2
3,5 5,0
5,4 7,6
3,7 5,0
6,1 9,2
4,5 7,4
5,2 8,0
5,7 8,5
5,2 9,2
4,2 5,5
4,9 6,5
5,2 4,8
6,8 10,5
4,7 7,0

09
4,8
0,8
1,9
0,8
2,1
0,9
1,7
1,2
2,0
0,8
1,9
1,9
2,9
1,1

Source:Estonian Environment Information Centre

ld N N total
01 02 03 04 05
4,8 5,7 14,5 22,0 10,1
4,3 4,1 4,6 6,0 4,3
5,7 7,5 9,4 10,6 6,7
4,0 3,5 3,5 4,3 4,0
7,1 5,2 6,0 6,3 5,9
5,6 4,4 5,5 5,7 4,4
6,0 10,9 7,2 5,2 6,6
5,3 4,8 5,5 6,1 6,5
5,7 4,9 6,6 6,7 5,9
4,3 3,9 5,1 5,1 4,7
9,5 5,8 6,1
5,1 5,0 4,4

Saastekoormus Deposition load (kg/ha/a)


N-NH4
00 01 02 03 04 05 06
3,3 2,0 2,3 8,3 15,4 5,6 5,1
3,7 1,4 0,9 1,1 1,6 1,1 0,8
5,0 2,4 3,6 5,2 5,4 2,6 2,1
3,7 1,1 0,6 0,7 0,9 0,9 0,8
3,8 2,9 1,8 2,3 2,5 2,4 3,7
3,1 1,4 1,1 1,5 1,4 1,2 1,3
4,6 2,6 6,6 2,7 2,1 3,2 3,9
3,8 1,9 1,3 1,3 2,2 2,1 1,3
4,1 2,3 1,8 2,5 2,9 2,2 2,8
8,3 1,3 1,0 1,3 1,2 1,4 1,7
5,4 2,3 2,5 1,4
1,3 1,6 0,9 0,8
1,6
1,9

5.9 Saastekoormused metsaseire II astme proovitkkidel aastail 19972010


Deposition loads on level II forest monitoring sample plots in 19972010

FOREST HEALTH

103

104

Mtmisviis

open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall

Sam pling
method
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall

Allikas:Keskkonnateabe Keskus

avam aa
vradest
Vihula
avam aa
vradest
Pikasilla avam aa
vradest
Mksa
avam aa
vradest
Karula
avam aa
vradest
Karepa avam aa
vradest
Travere avam aa
vradest

Sagadi

avam aa
vradest
Vihula
avam aa
vradest
Pikasilla avam aa
vradest
Mksa
avam aa
vradest
Karula
avam aa
vradest
Karepa avam aa
vradest
Travere avam aa
vradest

Proovitkk
Plot
Sagadi

97
6,1
9,6
7,4
9,8
8,3
8,1
7,5
7,1

97
12,2
18,3
14,6
16,3
22,4
17,9
17,7
16,5

98
6,7
9,9
7,0
7,9
7,3
8,3
8,6
8,0
7,8
7,2

00
4,3
6,2
4,2
5,9
4,4
5,8
5,3
5,7
4,6
6,2

99 00
6,4 4,2
8,6 7,0
6,0 4,0
9,5 7,9
6,4 4,5
7,2 6,2
5,7 4,2
8,6 7,5
6,6 4,4
7,4 14,1

98 99
16,4 6,2
18,0 8,5
16,3 5,8
14,7 11,3
19,4 6,4
16,9 10,4
18,9 7,0
15,8 9,1
20,0 15,9
15,9 9,2

5.9 JRG
CONTINUATION

01
5,8
8,4
5,9
9,7
5,9
7,4
5,4
7,5
5,5
7,2

01
6,8
10,2
6,8
10,9
7,8
12,1
8,5
9,6
7,3
10,0

02
5,0
6,3
5,3
7,0
5,3
5,9
7,4
7,5
5,3
6,7

02
5,9
6,8
6,1
7,1
6,3
7,3
7,2
8,9
6,2
7,6

04
7,0
7,6
5,9
7,0
4,9
7,0
7,3
6,5
4,7
6,6
4,8
7,6

Cl
03 04
7,5 8,6
7,0 8,4
5,9 7,4
7,6 9,1
6,2 7,7
7,7 10,1
6,6 5,5
10,7 7,5
6,8 7,0
7,3 8,3
6,2 6,8
10,0 9,6

Ca
03
7,9
7,9
5,8
7,6
6,2
7,9
7,1
10,8
6,1
8,3
6,2
10,9

05 06
8,0 6,0
6,7 6,6
7,4 6,2
8,6 7,6
7,0 5,6
9,9 8,2
5,9 6,4
8,2 8,3
7,3 8,6
9,2 10,9
5,6 5,7
8,2 9,9
5,9
10,3

05 06
5,8 6,2
6,4 6,4
6,3 5,9
7,6 7,9
5,2 6,3
7,2 8,7
6,2 6,6
9,3 9,3
5,6 7,3
7,4 10,2
5,0 5,5
9,3 10,6
6,4
9,8

08
7,8
9,1
6,9
11,3
7,4
11,2
8,3
10,8
7,3
11,5
7,3
11,3
9,4
11,6

09 10
4,2 5,0
6,7 7,0
4,1 5,0
7,7 7,3
5,5 7,0
8,9 7,3
4,5 6,4
9,1 9,5
3,3 6,5
7,2 8,3
4,8 5,1
6,9 9,5
4,8 7,0
9,1 10,8

97 98
8,0 8,6
7,4 7,0
9,4 8,4
7,8 5,9
11,4 10,5
11,9 8,8
12,3 11,4
7,8 6,5
11,1
7,8

99
1,1
1,7
1,1
2,2
1,2
2,4
1,3
2,1
5,0
1,9

07
7,2
7,0
6,8
7,8
6,6
8,7
5,0
7,1
7,3
8,0
6,5
9,3
7,1
7,9

08 09 10
11,0 8,1 8,2
11,7 8,6 9,8
9,9 7,2 8,8
13,6 9,1 10,7
9,0 7,9 9,2
12,0 10,7 8,2
9,4 7,7 7,4
13,3 12,0 10,9
9,5 6,8 7,1
11,1 8,1 8,0
9,4 7,6 7,2
13,4 9,4 12,8
9,4 6,6 7,6
12,1 9,5 13,8

97
3,1
6,2
4,7
5,8
4,7
5,1
5,0
6,9

98
4,1
6,6
4,4
6,1
5,2
6,0
5,5
7,6
5,3
5,5

99
3,0
4,4
2,8
4,9
2,7
3,3
2,8
5,1
3,1
3,8

Saastekoormus Deposition load (kg/ha/a)

07
7,3
7,3
7,4
8,3
7,6
8,3
6,5
7,0
6,6
7,8
6,3
7,5
8,4
8,8

Saastekoormus Deposition load (kg/ha/a)

00
2,7
3,8
2,7
3,6
2,8
3,2
2,8
4,7
2,8
3,6

00
1,0
1,7
1,0
1,7
1,2
1,6
1,3
1,8
1,2
1,6

01
2,9
4,3
3,0
4,3
3,7
3,8
3,1
4,4
3,2
3,5

01
1,5
2,4
1,5
2,8
1,8
2,9
1,7
2,4
1,6
2,8

02
2,6
3,4
2,7
3,5
2,4
2,5
3,0
4,2
2,4
2,9

02
1,3
1,6
1,4
1,8
1,4
1,8
1,8
2,4
1,5
2,0

04
1,8
1,9
1,4
1,9
1,4
2,1
1,2
2,1
1,4
2,1
1,4
2,0

05
2,9
2,7
2,5
3,1
2,3
2,5
2,6
4,6
2,4
2,6
2,6
6,1

05
1,4
1,7
1,8
2,2
1,5
2,2
1,7
2,6
1,5
2,2
1,2
2,2

06
2,3
2,1
1,7
2,0
2,2
2,1
2,1
3,6
2,2
2,4
2,1
6,4
2,2
3,6

06
1,5
1,6
1,4
1,7
1,5
2,0
1,4
2,3
1,6
2,2
1,1
2,0
1,3
2,5

07
3,7
3,1
2,8
3,2
2,5
2,4
2,2
3,3
2,7
2,4
2,6
5,1
3,7
3,9

07
2,0
2,0
1,9
2,4
2,3
2,5
2,0
2,4
2,3
2,9
1,9
2,3
2,4
3,2

08
3,8
3,6
3,2
3,8
3,2
2,8
2,9
4,3
3,1
3,1
3,3
6,0
3,3
4,5

08
3,2
3,2
2,5
3,5
2,8
3,5
2,8
3,3
2,7
3,6
2,5
3,1
2,8
3,4

09 10
2,5 2,4
2,0 2,8
1,8 2,3
2,3 3,1
2,0 2,9
1,8 2,6
2,1 2,5
3,9 3,8
2,0 2,9
2,0 2,5
2,4 2,7
5,1 6,5
2,2 2,7
2,8 3,6

09 10
2,0 1,7
2,4 2,2
1,7 2,0
2,5 2,4
2,5 2,7
3,5 2,7
2,3 2,3
3,4 3,0
2,2 2,5
3,2 2,8
2,1 1,6
2,4 2,5
2,5 2,4
3,2 3,3

Source:Estonian Environment Inform ation Centre

S-SO4
03 04
4,2 4,4
3,5 3,1
2,9 3,0
3,2 3,1
3,3 2,6
3,6 3,0
3,2 2,4
5,4 4,1
3,0 2,9
3,4 3,1
3,2 3,0
7,9 5,8

Mg
03
1,5
1,9
1,5
2,1
1,6
2,2
1,8
3,3
1,6
2,4
1,6
2,6

METSADE TERVISLIK SEISUND

Aastaraamat METS 2010

Mtmisviis

Yearbook FOREST 2010

Sam pling
method
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall
open area
throughfall

Allikas:Keskkonnateabe Keskus

avam aa
vradest
Vihula
avam aa
vradest
Pikasilla avam aa
vradest
Mksa
avam aa
vradest
Karula
avam aa
vradest
Karepa avam aa
vradest
Travere avam aa
vradest

Proovitkk
Plot
Sagadi

97
4,1
5,7
4,3
5,3
6,6
4,3
3,9
3,8

5.9 JRG
CONTINUATION

98
4,0
5,7
3,9
4,8
3,7
3,7
3,3
2,8
4,2
3,8

99
3,7
4,5
3,4
5,1
3,6
3,3
2,3
2,6
3,8
3,8

00
2,6
3,4
2,1
3,6
2,4
2,6
1,9
2,1
2,7
6,5

01
3,3
4,2
3,0
4,5
3,1
3,2
2,3
2,4
2,8
3,1

02
2,1
3,3
2,2
3,2
2,4
2,5
2,6
2,1
2,3
2,7

Na
03
3,2
3,4
2,9
3,7
2,9
3,3
3,3
3,6
2,9
3,1
3,0
3,5
04
3,4
4,0
3,6
3,8
3,3
3,8
2,4
2,6
2,9
3,3
3,1
3,5

05
3,0
3,4
3,3
3,7
3,5
4,2
2,2
2,8
3,5
4,0
2,5
3,2

06
2,7
2,9
2,7
2,9
2,3
2,5
2,1
2,2
2,9
2,9
2,1
2,8
2,3
2,5

07
2,8
3,0
2,5
3,4
2,4
2,8
2,0
2,2
2,4
3,0
2,8
3,2
2,6
2,7

08
4,1
4,2
3,7
5,2
3,0
3,7
3,1
3,8
2,7
3,4
3,2
4,1
3,3
3,2

09
3,6
3,7
3,2
4,0
3,3
4,3
2,9
4,1
2,9
3,3
3,2
3,5
3,1
3,4

10
3,2
5,3
3,6
5,0
3,2
3,2
3,2
3,7
3,0
3,0
3,4
4,4
3,3
3,2

10
2,4
4,8
2,9
5,2
3,0
5,5
3,6
15,2
3,5
6,4
2,7
22,3
4,6
14,9
Source:Estonian Environm ent Inform ation Centre

K
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
2,3 2,7 3,0 1,8 1,7 1,8 3,3 5,0 2,9 2,6 3,0 3,2 2,5
5,8 5,8 6,1 5,5 6,1 3,1 3,6 5,0 4,5 3,5 3,7 4,8 4,2
2,9 3,6 2,2 2,3 2,3 3,0 2,8 3,8 3,8 2,2 3,0 2,4 2,2
6,8 7,1 10,1 8,8 7,3 4,2 5,1 5,6 5,9 4,9 5,4 6,6 5,9
2,0 2,3 2,7 2,3 2,3 1,6 1,4 1,6 1,4 2,1 2,0 2,0 1,9
5,5 6,0 5,5 5,8 7,6 3,8 4,8 6,3 6,1 4,7 5,1 7,5 6,6
4,1 5,3 2,5 4,7 4,0 7,7 4,8 2,2 4,2 3,3 4,8 5,3 2,3
12,4 13,9 13,0 17,7 14,1 12,0 19,7 11,9 13,7 14,1 14,8 17,4 14,2
3,1 4,1 2,7 1,5 2,1 2,4 1,8 1,4 2,7 3,2 2,4 1,7
5,9 5,7 11,2 6,0 4,7 5,6 6,2 5,8 4,6 5,2 6,8 6,6
3,3 1,7 1,7 1,4 2,1 1,4 2,8
18,4 15,1 15,8 24,0 20,8 18,7 15,0
1,7 4,6 2,3 2,7
1,3 13,2 16,6 11,2

Saastekoorm us Deposition load (kg/ha/a)

FOREST HEALTH

105

106

Puuliik
Tree
species
mnd pine
mnd pine
mnd pine
mnd pine
kuusk spruce
mnd pine
kuusk spruce
kuusk spruce
Puuliik
Tree
species
mnd pine
mnd pine
mnd pine
mnd pine
kuusk spruce
mnd pine
kuusk spruce
kuusk spruce

Allikas:Keskkonnateabe Keskus

Proovitkk
Plot
Sagadi
Vihula
Pikasilla
Kiidjrve
Mksa
Karula
Karepa
Travere
Proovitkk
Plot
Sagadi
Vihula
Pikasilla
Kiidjrve
Mksa
Karula
Karepa
Travere

1997
10,88
10,36
11,40
11,16
9,90
11,60

1999
11,84
12,55
12,75
11,80
11,77
12,58

2005
15,60
15,00
16,10
13,80
14,10
14,80
13,90

Ca
1995 1997 1999 2001 2003 2005
2,94 2,58 3,20 2,80 3,20 3,40
3,41 3,76 3,30 2,60 3,50 3,30
2,83 3,52 2,30 2,90 3,00 2,90
3,74 3,40 2,70 2,70 3,20 2,90
5,97 5,34 5,20 4,20 3,90 3,60
3,08 3,20 2,80 2,90 2,70
6,10 5,60

1995
10,92
11,97
12,59
10,93
11,46

N
2001 2003
14,00 12,00
14,30 11,90
15,90 14,70
14,10 12,60
15,40 15,80
16,00 14,00
13,00

Toiteelementide sisaldus okastes Content of nutrients in needles


S
2007 2009
1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
14,00 14,70
0,31 0,84 0,71 0,70 0,97 1,00 0,95 0,92
14,00 14,00
0,37 0,84 0,70 0,68 0,90 0,94 1,00 0,83
14,00 15,40
0,28 0,80 0,74 0,86 0,99 0,98 0,92 0,83
12,00
0,35 0,82 0,73 0,73 0,94 0,92 0,79
13,00 13,40
0,39 0,80 0,68 0,75 0,95 1,00 0,87 0,85
15,00 14,30
0,86 0,81 0,80 1,00 0,95 0,99 0,85
15,00 14,60
1,10 1,10 1,30 1,20
14,00 15,00
0,96 0,95
Toiteelementide sisaldus okastes Content of nutrients in needles
Mg
2007 2009
1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
2,60 3,70
1,22 1,94 0,90 0,89 0,99 0,95 0,91 1,10
3,10 3,40
1,30 1,68 1,00 0,93 1,00 1,00 1,00 1,10
2,70 2,90
1,25 1,34 1,00 1,10 1,20 1,10 0,90 1,20
1,70
1,37 1,44 1,00 1,00 1,10 0,97 0,94
3,90 3,70
1,85 1,86 1,30 0,96 1,10 1,10 0,86 1,20
2,80 2,70
1,80 0,94 0,90 1,00 0,85 1,00 0,95
7,60 6,80
1,20 1,30 1,40 1,30
5,80 5,80
1,20 1,40

Source:Estonian Environment Information Centre

P
1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
0,99 1,50 1,20 1,40 1,40 1,60 1,20 1,40
1,05 1,40 1,10 1,40 1,40 1,60 1,30 1,30
1,24 1,52 1,30 1,60 1,60 1,60 1,30 1,40
1,19 1,56 1,20 1,40 1,40 1,50 1,20
1,32 1,90 1,60 1,50 1,50 1,80 1,40 1,70
1,56 1,40 1,60 1,60 1,60 1,30 1,30
2,10 2,30 1,80 2,20
1,7
2,1
(mg/g)
K
1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
3,94 4,24 4,70 5,20 6,00 6,60 4,00 4,90
3,94 4,08 4,60 5,60 6,20 6,10 4,20 4,50
4,24 3,76 4,80 5,50 5,60 5,60 4,00 4,60
3,94 4,12 4,80 5,60 5,60 6,20 4,50
5,00 5,42 6,80 7,00 6,10 7,00 4,50 5,90
4,26 4,90 5,90 6,10 6,40 4,30 4,50
9,10 8,80 6,40 8,20
5,30 6,20

(mg/g)

5.10 Toiteelementide sisaldus okastes metsaseire II astme proovitkkidel aastail 1995, 1997, 1999, 2001,
2003, 2005, 2007, 2009
Element concentration in needles on level II forest monitoring sample plots in 1995, 1997, 1999, 2001,
2003, 2005, 2007, 2009

METSADE TERVISLIK SEISUND

Aastaraamat METS 2010

FOREST FIRES

6.

METSATULEKAHJUD

FOREST FIRES

6.1 Metsatulekahjud 2010. aastal


Forest fires in 2010
2010. aastal registreeriti 30 metsatulekahju ldpindalaga 24,8 ha (2009. aastal 47 ja 59,3 ha). 2010.
aasta on viimase 50 aasta kige viksema metsatulekahjude arvuga aasta. Vhem metsatulekahjusid
oli 1962. aastal 14. 2010. aastal tekitati metsatulekahjudega keskkonnale kahju 0,5 miljoni krooni
ulatuses. 2009. aastal metsaplengutega keskkonnale kahju ei tekitatud. Aga kui ajas tagasi vaadata,
siis 2008. aastal hinnati keskkonnale tekitatud kahju suuruseks rekordiliselt 222,12 miljonit krooni.
Siis kujunes keskkonnakahju vga suureks Vihterpalu piirkonnas maastikukaitsealal aset leidnud
803,7 ha suuruse plengu tttu. 2010. aastale on iseloomulik see, et le poole metsatulekahjudest
leidsid aset suve keskpaigas, juulikuus. 2009. aastal oli kuiv vaid suve esimene pool ja seetttu
4/5 metsatulekahjudest leidsid aset aprillis-mais. 2010. aasta metsatulekahjude keskmine pindala
oli 0,8 ha (2009. aasta nitaja oli 1,3 ha).
2010. aasta esimene metsatulekahju registreeriti 26. aprillil Harju maakonna Anija valla Rookla
klas. Inimeste hooletusest alguse saanud tulekahjul sai pinnatules kergelt kahjustada 0,07 ha
erametsa. 2009. aastal algasid metsatulekahjud varem. Esimene pleng oli siis 18. aprillil Saare
maakonna Krla valla Kogula klas pindalaga 1 ha. Viimane metsatulekahju registreeriti 2010.
aastal 12. augustil Jgevamaal Pltsamaa valla Heanurme klas, kus pinnatules sai kannatada
0,16 ha keskealist metsa. 2009. aastal oli viimane tulekahju 2. septembril Tartumaal Vnnu valla
Knnu klas, kus ples 0,001 ha metsata metsamaad.
2010. aasta suurim metsatulekahju oli 15. juulil Ida-Virumaal Lganuse vallas RMK metsas (kv
KT070). Teadmata phjusel alguse saanud tulekahju pindala oli kokku 4,8 ha, millest 1,1 ha oli
keskealist metsa, 0,1 ha noorendikku ning 3,6 ha mittemetsamaad. Suuruselt teine ja inimeste
hooletusest alguse saanud metsatulekahju pindalaga 4,03 ha leidis aset samuti 15. juulil Ida-Virumaal RMK metsas, Tudulinna vallas (kv II215 ja II216). 2010. aasta kik metsatulekahjud olid
viksemad kui 5 ha. 2009. aasta suurim metsatulekahju oli Harjumaal Kuusalu vallas Pala klas, mis
sai alguse kaitseve ppusest, plengu pindalaks mdeti RMK poolt mittemetsamaal 14,55 ha.
Riigimetsas (RMK mets koos jtkuvalt riigi omandis oleva metsaga) oli 2010. aastal metsatulekahjusid 13 pindalaga 16,9 ha (2009. aastal vastavalt 28 ja 33,42 ha). Nimetatud riigimetsa
tulekahjude hulgas on kik Psteametis registreeritud juhtumid pindalaga le 0,001 ha ja neli
juhtumit, mis Psteameti andmebaasis puudusid. Nendest kolmel juhul oli tegemist tulekahjudega, mis avastati ja kustutati RMK ttajate poolt ning registreeriti RMK sisemise
aruandlusega. Tulekahjusid esines kokku kuues metskonnas. Riigimetsas toimunud metsatulekahjude osathtsus moodustas tulekahjude ldarvust 43% ja pindalast 68%. 2009. aastal olid
vastavad nitajad 60% ja 56%. Kui vrrelda eelnevaid aastaid, siis moodustas riigimetsas
toimunud tulekahjude arv tulekahjude ldarvust 2004. aastal 53% ja 2005. aastal 71%, 2006.
Yearbook FOREST 2010

107

METSATULEKAHJUD

aastal 60%, 2007. aastal 69% ja 2008. aastal 60%, mis nitab, et riigimetsades leiavad aset le
poole metsatulekahjudest, mida omakorda vib seostada inimeste poolt riigimetsade suurema
klastatavusega.

6.2 Metsatulekahjud maakonniti


Forest fires by counties
2010. aastal registreeriti metsatulekahjusid seitsmes maakonnas. Tulest jid sellel aastal puutumata
Hiiu-, Jrva-, Lne-, Plva-, Rapla-, Saare-, Tartu- ja Viljandimaa. 2009. aastal registreeriti metsatulekahjusid 10 maakonnas ja siis jid tulest puutumata Hiiu-, Jgeva-, Jrva-, Rapla- ja Viljandimaa.
2010. aastal oli kige enam metsatulekahjusid Ida-Virumaal (13) ja Harjumaal (9), jrgnesid
Jgevamaa (2), Prnumaa (2), Vrumaa (2), Lne-Virumaa (1) ja Valgamaa (1). Kige enam tulekahjusid 2009. aastal oli Harjumaal (16). Kui vaadata metsatulekahjude pindala jagunemist maakonniti, siis 2010. aastal oli tulekahjude pindala kige suurem Ida-Virumaal (11,8 ha), kus oli muidugi
ka kige rohkem tulekahjusid. Harjumaal toimunud tulekahjude pindala oli 7,3 ha. Metsatulekahjude
jagunemise kohta maakonniti arvuliselt ja pindalaliselt annab levaate joonis 6.2.2.1.
Metsatulekahjude arvu jagunemisest maakonniti viimasel 13 aastal (19982010) annab levaate
tabel 6.2.1. Tabelist nhtub, et sellel perioodil metsatulekahjude esinemissageduselt oli kige
raskem 2002. aasta. Metsatulekahjude pindala jagunemine 2010. aastal maakonniti metsakategooriate likes on toodud tabelis 6.2.2. Tabelist selgub, et 2010. aastal moodustas plenud aladest kige suurema osa, 16,4 ha, keskealised, valmivad ja kpsed metsad, mida esines kuues
maakonnas. Jrgnesid mittemetsamaa plengud (4,08 ha), noorendikud (3,96 ha) ja metsata
metsamaa (raiesmik, 0,3 ha). Kuna 2010. aastal ladvatulekahjusid ei fikseeritud, siis esialgsel
hinnangul metsatulekahjud puistute hukkumist ei phjustanud.

6.2.1 Metsatulekahjude arv maakonniti aastatel 19982010


Forest fires by counties in 19982010
Maakond/County
Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

1998
11
1
5
0
1

1999
10
0
37
1
2

2000
72
0
21
1
1

2001
14
4
16
1
2

2002
45
4
121
10
20

2003
23
2
14
2
7

2004
19
0
12
3
3

2005
15
0
18
2
0

2006
64
4
60
5
1

2007
18
0
17
4
2

2008
22
0
10
0
1

2009
16

2010
9

13
2

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

25
0
6
1
2

3
3
9
46
5

1
9
6
2
7

1
8
14
1
2

9
21
33
23
12

9
8
15
6
9

6
1
13
8
4

2
2
2
6
1

3
31
15
9
2

2
3
4
7
1

2
2
5
9
3

1
6
3
3

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku Total

6
0
2
0
1
61

5
0
5
0
4
130

3
6
2
2
25
158

1
1
8
0
18
91

4
23
12
2
17
356

4
4
2
3
3
111

3
2
8
6
1
89

3
3
5
0
6
65

10
7
16
5
18
250

0
1
2
1
2
64

2
4
5
2
5
72

1
3
3

7
47

2
30

Allikas: Psteamet, Keskkonnateabe Keskus

108

1
2

Source: Rescue Board, Estonian Environment Information Centre

Aastaraamat METS 2010

FOREST FIRES

6.2.2 Metsatulekahjude pindala maakonniti 2010. aastal


Area of forest fires by counties in 2010
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva
Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
KOKKU Total

Kokku
Total

7,4

Tulekahjude pindala Area of fires (ha)


keskealine,
noorendik
metsametsata
valmiv ja
young
uuendus
metsakps mets
stand
remaa
middle-aged
forestation
other
wooded
maturing and
areas
mature stands
land
7,4

11,8
0,9

5,6
0,9

2,1

0,3

4,1

0,3

4,1

2,1

0,5

0,5

0,6

0,6

1,5
24,8

1,5
16,4

Allikas: Psteamet, Keskkonnateabe Keskus

1,9

mittemetsamaa
other
land

0,0

4,0

0,0

Source: Rescue Board, Estonian Environment Information Centre

Joonis 6.2.2.1 Metsatulekahjude arv ja pindala maakonniti 2010. aastal


Figure 6.2.2.1 Number and area of forest fires by counties in 2010
Yearbook FOREST 2010

109

METSATULEKAHJUD

6.2.3 Metsatulekahjud aastail 19212010


Forest fires in 19212010
Aasta
Year

Metsatulekahjud Forest fires


Arv
KoguKeskmine
pindala
pindala
Number
Total
Average
area (ha) area (ha)

Aasta
Year

Metsatulekahjud Forest fires


Arv
KoguKeskmine
pindala
pindala
Number
Total
Average
area (ha) area (ha)

Aasta
Year

Metsatulekahjud Forest fires


Arv
KoguKeskmine
pindala
pindala
Number
Total
Average
area (ha) area (ha)

1921
1922
1923
1924
1925

437
43
74
93
187

2 278,3
111,8
185,2
282,9
982,7

5,2
2,6
2,6
3,8
5,3

1957
1958
1959
1960
1961

7
24
81
60
44

22,1
41,7
2 122,7
117,0
2 110,0

3,2
1,7
26,2
1,9
0,9

1985
1986
1987
1988
1989

60
172
76
106
106

77,0
217,5
92,0
55,0
81,6

1,3
1,3
1,2
0,5
0,7

1926
1927
1928
1929
1930

331
254
186
149
403

1 066,7
2 097,6
413,3
1 107,4
2 956,1

3,2
8,2
2,2
7,4
7,3

1962
1963
1964
1965
1966

14
113
151
184
75

29,0
3 755,0
749,0
803,0
36,4

2,1
33,2
5,0
4,5
0,5

1990
1991
1992
1993
1994

164
39
348
207
289

194,0
58,0
1 787,0
647,1
456,4

1,1
1,5
5,1
3,1
1,6

1931
1932
1933
1934
1935

130
288
578
351
196

403,3
878,8
4 733,0
1 388,2
726,6

3,1
3,0
8,2
3,9
3,7

1967
1968
1969
1970
1971

175
297
498
229
437

61,5
111,2
258,0
69,3
111,0

0,3
0,4
0,5
0,3
0,3

1995
1996
1997
1998
1999

188
273
359
61
130

185,9
579,0
1 146,5
54,0
1 103,4

1,0
2,1
3,2
0,9
8,5

1936
180
1937
166
1938
175
1939
370
19401948*

493,4
835,0
688,2
2 789,8

2,7
5,0
3,9
7,6

1972
1973
1974
1975
1976

172
328
273
362
359

164,0
181,0
130,0
87,7
100,6

1,0
0,6
0,5
0,2
0,3

2000
2001
2002
2003
2004

158
91
356
111
89

683,8
61,8
2 081,7
206,6
378,9

4,3
0,7
5,8
1,9
4,3

1949
1950
1951
1952
1953

264,4
974,2
3 152,8
322,0
110,1

4,4
7,1
28,4
5,9
4,4

1977
1978
1979
1980
1981

121
207
216
218
225

10,9
51,0
35,0
68,8
113,0

0,1
0,3
0,2
0,3
0,5

2005
2006
2007
2008
2009

65
250
64
71
47

86,5
3 095,6
292,4
1279,8
59,3

1,3
12,4
4,6
18,0
1,3

1954
48
542,4
11,3
1955
86
550,5
6,4
1956
50
225,0
4,5
* andmed puuduvad data missing

1982
1983
1984

133
260
167

188,0
100,0
53,0

1,4
0,3
0,3

2010

30

24,8

0,8

61
138
111
55
25

Allikas: Psteamet, Keskkonnateabe Keskus

Source: Rescue Board, Estonian Environment Information Centre

Mrkused tabeli juurde


1.

Kesolev koondtabel on koostatud andmetest, mis prinevad aastate 19211969 kohta hr Peeter
Rigaselt, kes reastas need arhiivimaterjalide phjal, hr Henn Altonilt aastate 19701990 ja hr Mait
Tindilt aastate 19911999 kohta.

2.

1963. a oli ulatuslik metsapleng Vinevski sjavemetskonnas ja Zarja kolhoosis (2000 + 200 ha).

3.

Suurepinnalised metsaplengud on olnud Vihterpalu metskonnas 1951. a (2000 ha), 1992. a (550 ha)
ja 1997. a (700 ha).

4.

Nukogude Liidu ajal aastatel 19701985 ei lubanud tolleaegse ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriumi juhtkond, kartes Moskva lemuste pahameelt, tegelikku metsatulekahjude pindala
nidata. Pindala vhendati mittemetsamaadel (karja- ja heinamaad, sood, rabad) olnud plengute
andmete vljajtmisega.
Kesolevas tabelis on esitatud nende aastate tegelikud andmed.

5.

1999. aasta kohta on esitatud andmed, mis laekusid Metsaametisse maakondade metsaametitelt.
Sellel aastal lasus esmakordselt kigis maakondades metsatulekahjude kustutust tielikult maakonna
psteteenistustel.

6.

Alates 2000. aastast on metsatulekahjude kohta andmeid koondanud Veljo Ktt ja algandmed prinevad
alates 2001. aastast Psteametilt.

110

Aastaraamat METS 2010

FOREST FIRES

Joonis 6.2.3.1 Metsatulekahjude arv ja pindala aastail 19212010


Figure 6.2.3.1 Number and area of forest fires in 19212010

6.3. Metsatulekahjude phjused


Forest fire causes
Enamus 2010. aastal toimunud metsatulekahjudest (97%) said alguse inimese otsesest vi
kaudsest tegevusest. Looduslikud faktorid (ike) phjustasid he metsatulekahju, mis moodustab
tulekahjude ldarvust 3%. Eelmisel, 2009. aastal ei olnud htegi ikese tekitatud metsatulekahju.
2010. aasta metsatulekahjudest 53% phjustasid hooletud ja ettevaatamatud metsa klastajad
(puhkajad, marjulised, lapsed jne). Selliseid tulekahjusid oli ka 2009. aastal palju, siis moodustasid
need 44% tulekahjude ldarvust. Need metsatulekahjud said valdavalt alguse suitsetamisest ja
tuletegemisest, ning nende hulka arvati ka enamik varakevadisi kulustamisi. Transport ja
elektriliinid olid 7% tulekahjude phjuseks. Neid oli kaks juhtumit, millest hel juhul oli metsa
stajaks ATV ja teisel juhul katkenud elektriliini juhtmed. Muul phjusel (kaitseve ppus) sai
alguse ks metsatulekahju, mis moodustas tulekahjude arvust 3%. Kolmandiku (33%)
metsatulekahjude phjused jid vlja selgitamata. Oletatavasti on ka need tulekahjud tingitud
inimese otsesest vi kaudsest tegevusest, sest looduslikud faktorid olid vlistatud.
levaate aastatel 19992010 toimunud metsatulekahjude phjustest annab tabel 6.3.1. Kui
vrrelda viimase viie aasta (20062010) jooksul toimunud metsatulekahjude phjusi, siis selgub,
et keskmiselt 1,4% metsatulekahjudest said alguse looduslikest faktoritest (ike) ja lejnud
plengud olid tingitud vhemal vi rohkemal mral inimtegevusest. Vaadeldud viiel aastal
moodustavad metsatulekahjude phjustest olulise osa hooletud ja ettevaatamatud metsaklastajad (puhkajad, marjulised, lapsed jne), kelle sks lheb keskmiselt 44% metsatulekahjudest.
2010. aasta metsatulekahjude phjuste jagunemise kohta maakonniti arvuliselt ja pindalaliselt
annab levaate tabel 6.3.2.
Yearbook FOREST 2010

111

112

38

11

100

49

14

130

1999
arv
%
number
49
38

Allikas: Psteamet, Keskkonnateabe Keskus

Kokku Total

Forest fire causes


kuritahtlik stamine
arson
pllumajanduslikud td
agricultural operations
metsamajanduslikud td
logging and forest operations
muu tstuslik tegevus
other industrial activities
transport, elektriliinid
communications (railways,
electricity lines etc.)
metsa klastajad
general public (campers,
other visitors, children)
muu phjus
other
looduslikud faktorid
natural causes
phjus teadmata
unknown causes

Metsatulekahjude phjused

158

53

63

100

34

40

10

16

2000
arv
%
number
14
9

91

51

22

100

56

24

2001
arv
%
number
7
8

356

154

136

14

100

43

38

2002
arv
%
number
25
7

111

26

54

100

23

49

2003
arv
%
number
17
15

89

21

46

100

24

52

2004
arv
%
number
11
12

6.3.1 Metsatulekahjude phjused aastatel 19992010


Forest fire causes in 19992010

65

26

30

100

40

45

2005
arv
%
number
3
5

250

97

10

90

100

39

0,5

36

0,5

2006
arv
%
number
43
17

64

21

30

71

17

28

16

100

24

1,5

39

23

1,5

1,5

2008
arv
%
number
5
7

47

21

100

20

44

30

10

16

100

33

53

2009
2010
arv
%
arv
%
number
number
12
25

Source: Rescue Board, Estonian Environment Information Centre

100

33

47

2007
arv
%
number
8
12

METSATULEKAHJUD

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

pind area (ha)


arv number
pind area (ha)
arv number
pind area (ha)
arv number
pind area (ha)
arv number
pind area (ha)

pind area (ha)


arv number

pind area (ha)


arv number
pind area (ha)
arv number

arv number
pind area (ha)
arv number
pind area (ha)
arv number

Allikas: Psteamet, Keskkonnateabe Keskus

kuritahtlik stamine
arson
pllumajanduslikud td
agricultural operations
metsamajanduslikud td
logging and forest
operations
muu tstuslik tegevus
other industrial activities
transport, elektriliinid
communications (rail-ways,
electricity lines etc.)
metsa klastajad
general public (campers,
other visitors, children)
muu phjus
other
looduslikud faktorid
natural causes
phjus teadmata
unknown causes
Kokku
Total

Metsatulekahjude phjused
Forest fire causes

1
2,06
1
2,06

Tartu

1
0,6
1
0,6

Valga

Viljandi

Vru

Kokku
Total

9
7,35

1
1,7
1
0,003
5
5,95
13
11,82
1
0,16
2
0,86

0,7

1
0,5
2
0,52

0,02

1
1,7
1
0,003
10
9,3
30
24,74

12,38

Source: Rescue Board, Estonian Environment Information Centre

1
0,03
2
1,53

1,5

16

Saare

Rapla

5,87

Maakond County
Lne- Plva Prnu
Viru

Lne

4,29

Jrva

Jgeva

1,36

IdaViru

Hiiu

1,36

Harju

6.3.2 Metsatulekahjude phjused maakonniti aastal 2010


Forest fire causes by counties in 2010

FOREST FIRES

113

METSATULEKAHJUD

6.4 Tulekaitseline jrelevalve metsas


Surveillance of forest fire regulations
Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnuded tulenevad psteseadusest ning
jrelevalvet nende nuete titmise le teostavad Keskkonnainspektsioon ja Psteamet.
Nimetatud tuleohutusnuete rikkumisi registreeriti 2010. aastal mlemas asutuses kokku 70
(2009. aastal 30). Knealusel 2010. aastal karistati kokku 26 isikut (2009. aastal 22), kellele mrati
26 760 krooni ulatuses rahatrahve (2009. aastal 54 100 krooni). Trahviti metsatulekahjude
phjustajaid ja tuleohutusnuete rikkujaid: suitsetajaid, lkete tegijaid ning kulu- ja prahipletajaid. levaade metsa tulekaitselisest jrelevalvest aastatel 19992010 on toodud tabelis
6.4.1.
Keskkonnainspektsiooni tegevust tuleohutusnuete jrelevalvel iseloomustavad jrgmised
nitajad: 2010. aastal trahviti 17 isikut summas 21 300 krooni (2009. aastal 14 isikut summas
42 900 krooni). Keskkonnainspektsiooni lesannete hulka kuulub ka metsatulekahjude tttu
keskkonnale tekitatud kahju hindamine. 2010. aasta metsatulekahjude tttu keskkonnale tekitatud
kahju suuruseks hindas Keskkonnainspektsioon 0,55 miljonit krooni. 2009. aastal toimunud
tulekahjude korral aga sellise hindamise jrgi vajadust ei olnud. Inspektsioon menetles ka
metsatulekahjude tekkephjusi.
Kuritegude uurimine kuulub politsei ja prokuratuuri pdevusse. 2010. aastal metsatulekahjudega
seotud kuritegude uurimist ei alustatud. Sama vib elda ka 2009. aasta kohta.

6.4.1 Metsa tulekaitse aastail 19992010


Fire protection of forests in 19992010
Aasta
Year

1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010

Tulekahjude
arv
Number of
forest fires
130
158
91
356
111
90
65
250
64
71
47
30

Registreeritud
rikkumiste arv
Number of
registered violations
...
25
44
111
70
90
19
123
55
27
30
70

Karistatud
isikute arv
Number of
persons fined
6
8
21
38
35
42
19
75
29
20
22
26

Trahvisumma
(EUR)
Amount of
penalties (EUR)
208
101
582
1 624
1 074
1 372
506
4 628
1 474
916
3 458
1 710

Keskkonnakahju (EUR)
Environmental
damage (EUR)
...
415 809
36 026
1 705 167
178 537
346 274
15 501
1 076 470
70 988
14 196 046
...
35 184

Allikas: Keskkonnainspektsioon, Keskkonnateabe Keskus


Source: Estonian Environmental Inspectorate, Estonian Environment Information Centre

114

Aastaraamat METS 2010

VIOLATION OF FOREST PROTECTION LEGISLATION

7.

METSAIGUSNORMIDE EIRAMINE
VIOLATION OF FOREST PROTECTION
LEGISLATION

7.1 Metsarikkumised 2010. aastal


Violation of forest protection regulations in 2010
Metsarikkumised koosnevad ebaseaduslikest raietest ja muudest metsarikkumistest. iguslikus
mttes on tegemist metsaseaduse ja selle alusel antud mruste nuete rikkumistega.
Metsarikkumiste hulka ei ole arvatud metsa tulekaitse rikkumisi, sest need tulenevad tuleohutuse
seadusest ja neid rikkumisi ksitletakse metsatulekahjude peatkis.
levaade 2010. aasta metsarikkumistest on esitatud tabelis 7.1.1. Nimetatud tabelis on statistilised
kokkuvtted keskkonnajrelevalve asutustes (Keskkonnainspektsioon koos politseiga) registreeritud metsarikkumistest ning neile on lisatud ka politsei andmed metsa- ja puiduvargustest.
Philiselt tegeleb metsarikkumistega Keskkonnainspektsioon. 2010. aastal fikseeritud 212 metsarikkumisest lahendas vi osales nende lahendamisel Keskkonnainspektsioon 188 rikkumise
puhul (2009. aastal 156 rikkumisest 149 puhul), lejnud rikkumisi lahendas politsei.
Tabelis esitatud rikkumiste arvu ja kahju summat ilmestavad keskkonnajrelevalve asutuste
(Keskkonnainspektsioon koos politseiga) ja politsei andmed metsa ja puidu vargustest ei ole
omavahel vrreldavad. Keskkonnajrelevalve asutuste andmed hlmavad metsaseaduse ja selle
alusel antud mruste nuete rikkumisi. Politsei andmetes on mrgitud karistusseadustiku 199
rikkumised, mis metsa- ja puiduvarguse osas thendavad varga poolt raiutud puude raviimist
kui ka vargust puidulaost. Keskkonnajrelevalve asutuste andmetes on tegemist metsaomanike
ja metsavaraste ebaseaduslike raiete ja muude metsarikkumistega tekitatud keskkonnakahjuga.
Politsei andmetes on aga varastatud vi raiutud metsamaterjali maksumus, mis nitab omanikule
tekitatud kahju.
Nimetatud tabelis on esitatud vrdluseks koondandmed aastatest 20002009. Nimetatud
perioodil oli theldatav metsarikkumiste, rikkumistega keskkonnale tekitatud kahju ja
ebaseaduslike raiete vhenemise trend. Ka politsei andmed metsa- ja puiduvargustest nitasid
vhenemise trendi. 2009. aastaga vrreldes on 2010. aastal kasvanud registreeritud
metsarikkumiste arv 156-lt 212-ni, trahvitud isikute arv 124-lt 160-ni, trahvisumma 262 tuhandelt
kroonilt 280 tuhande kroonini. Keskkonnakahju suurus on samuti kasvanud. 2009. aastal oli see
1,3 miljonit krooni ja 2010. aastal 1,7 miljonit krooni. Metsa- ja puiduvarguste arv on kll natuke
vhenenud, kuid 2010. aastal omanikele tekitatud kahju on vrreldes 2009. aastaga kasvanud
le kahe korra. 2009. aastal oli see 1,2 miljonit krooni, 2010. aastal juba 2,9 miljonit krooni.
Kige rohkem metsarikkumisi registreeriti 2010. aastal Viljandimaal (42) ja kige vhem Hiiumaal
(2) ja Jgevamaal (2). Plva- ja Tartumaal registreeriti vrdselt 27 metsarikkumist. Ka 2009. aastal
oli kige rohkem rikkumisi Viljandimaal (26) ja kige vhem Hiiumaal (1).

Yearbook FOREST 2010

115

116

12
27
14
42
12
212

156
280
303

441
761
1 480

1 761
1 722
1 975
2 267

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku 2010
Total

2009
2008
2007

2006
2005
2004

2003
2002
2001
2000

30
95
165
63

4
9
39

5
1
4

956
826
884
884

318
565
833

124
217
242

11
15
12
42
9
160

5
3
17
12
3

86 081
72 441
53 990
53 138

35 011
75 138
68 950

16 740
32 250
33 988

1 728
989
1 235
6 219
1 150
17 893

748
268
1 246
1 182
422

709
115
1 037
77
767

fines (EUR)

fined

8
2
13
1
7

criminally

91
107
316
352

42
115
143

6
4
30

convicted

Number of persons

Total

vetud isikute arv

amount of

kokku (EUR)

persons

Number of

isikute arv

Allikas: Keskkonnainspektsioon, Politsei-ja Piirivalveamet

5
4
27
17
4

offences

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

Number of

prescriptions

Number of

22
2
9
2
13

tuste arv

486
551
867
1 394

92
170
432

22
50
51

3
2
20

1
3

1
2
1

4 750 429
6 222 594
6 788 279
7 458 975

489 517
1 241 799
4 255 837

84 934
173 925
124 592

1 086
23 643
0
3 557
63 656
107 789

0
64
2 097
1 326
0

9 100
0
3 261
0
0

689
837
1 089
1 681

70
136
544

10
32
43

1
2
3
22

1
1
3
1
1

3
1
4

offences

(EUR)

cases

total damage

arv
number of

kahjusumma (EUR)

asjade arv

25

32
40

487
601
934
1 242

184
335
335

125
149
118

10
8
12
3
115

6
9
8
14
3

12
6
5

19

(number)

registered

registreeritud (tk)

147
151
305
260

68
174
174

36
36
35

35

1
1
4

1
2
5

11
4

(number)

person identified

sdlased teada (tk)

1 825 940
2 040 773
2 959 221
3 319 712

245 786
843 872
843 872

79 214
165 004
106 482

0
9 371
2 079
9 795
368
183 862

1 620
10 627
11 467
74 200
3 598

29 650
0
3 480
24 737
2 870

(EUR)

indemnity

kahjusumma (EUR)

Thefts of wood (from forest and log-yards)

Metsa- ja puiduvargused

Politsei andmetel Police Department data

Source: Environmental Inspectorate, Police and Border Guard Board

112 001
127 096
141 405
172 331

9 224
26 782
92 123

530
3 229
1 363

39
214
350

(m )

amount

puidukogus

Illegal logging

number of

Environmental damage

Keskkonnajrelevalve asutuste andmed kokku By the data of the environmental protection supervisory authorities
Kriminaalvastutusele
Keskkonnakahju
Trahvisumma
Ebaseaduslik raie
EttekirjuTrahvitud

arv

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Maakond
County

Rikkumiste

7.1.1 Metsaigusnormide rikkumised 2010. aastal maakonniti ja kokku aastail 20002010


Violation of forest protection regulations in 2010 by counties and total for 20002010

METSAIGUSNORMIDE EIRAMINE

Aastaraamat METS 2010

VIOLATION OF FOREST PROTECTION LEGISLATION

7.2 Ebaseaduslik metsaraie


Illegal logging
Ebaseaduslik raie on metsaseaduse nudeid eirates tehtud raie, millega kaasneb keskkonnakahju.
Alates 2002. aastast koondab infot ebaseaduslike raiete kohta Keskkonnainspektsioon, kes
sellest ajast alates hindab ka ebaseaduslikult raiutud puidu koguse ja mrab raietega tekitatud
keskkonnakahju. Tabelist 7.1.1 on nha, et 2010. aastal registreeriti 22 ebaseadusliku raie juhtumit,
mille kigus raiuti 350 m puitu. 2009. aastal olid vastavad nitajad 10 ja 530 m.
Eelpoolnimetatud tabelis on lisaks 2010. aastale vlja toodud ebaseaduslike raiete koondnitajad
aastatest 20002010, mis viitavad ebaseaduslike raiete vhenemise trendile. Tabelist on nha, et
2010. aastal on kll eelmise aastaga vrreldes suurenenud ebaseaduslike raiete arv, kuid
ebaseadusliku raie maht on vaadeldava perioodi kige madalamal tasemel.
Raiete vhenemisele on kaasa aidanud lisaks Keskkonnainspektsiooni metsajrelevalvealasele
tegevusele ka koosts Maksu- ja Tolliametiga suurema thelepanu pramine metsamaterjali
liikumisele prast raiet.
Ebaseadusliku raie osathtsus moodustab kogu raiest vhem kui 0,01%.
Keskkonnainspektsiooni andmed ebaseaduslike raiete jagunemise kohta nende toimepanijate
jrgi on esitatud tabelis 7.2.1, kus on vlja toodud andmed ebaseaduslike raiete arvu, raiutud
puidukoguste ja keskkonnakahju kohta. Keskkonnainspektsiooni iguserikkumiste andmekogu
arendamisel tehtud mberkorralduste kigus loobuti ebaseaduslike raiete kui suhteliselt
vikesearvulise rikkumistega valdkonna alamvaldkondadesse jaotamisest ja seetttu alates 1.
jaanuarist 2008 arvestust ebaseaduslike raiete jagunemisest toimepanijate osas enam ei peeta.
Eestis on piirkondi, kus raiutakse ebaseaduslikult palju metsa vi kus seda peaaegu ldse ei
tehta. Kui vaadata ebaseaduslike raiete jagunemist maakonniti, siis kige suurem ebaseaduslike
raiete maht registreeriti 2010. aastal Vrumaal (3 juhtumit ja 214 m). 2009. aastal registreeriti
ebaseaduslikke raieid kige enam Lne-Virumaal (5 juhtumit ja 179 m). Ebaseaduslikke raieid ei
fikseeritud 2010. aastal Jgeva-, Jrva- ja Tartumaal.

Yearbook FOREST 2010

117

METSAIGUSNORMIDE EIRAMINE

7.2.1 Ebaseaduslikud raied aastatel 20012010


Illegal logging in 20012010
Aasta Nitaja
Year Indicator

2001* arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)
arv
number of offences
puidukogus
amount of timber (m 3 )
keskkonnakahju
environmental damage (EUR)

Allikas: Keskkonnainspektsioon

Kokku
Total

omanik
owner

Toimepanijad Offenders
subjekt/erastaja varas/teadmata
subject of
thief/unknown
restitution/
privatization
42
751

1 010

217

135 487

62 874

4 028

68 585

6 762 385

3 502 564

143 923

3 115 898

837

224

35

578

127 096

58 054

3 820

65 222

6 220 364

3 757 589

84 699

2 378 076

689

230

25

434

112 001

54 626

1 142

56 233

4 747 818

3 295 620

43 273

1 408 925

544

255

16

273

92 123

49 873

1 447

40 803

4 250 685

2 512 523

56 232

1 681 930

136

73

62

26 782

19 965

6 810

1 094 354

866 943

771

226 641

70

20

27

omaniku
esindaja
agent
of owner

18

9 224

3 863

124

3 778

1 459

425 643

219 359

3 991

136 537

1 028 860

43

19

12

11

1 363

908

19

203

233

96009

58457

3515

28415

87968

32

**

**

**

**

3 229

**

**

**

**

153 672

**

**

**

**

10

**

**

**

**

530

**

**

**

**

21 406

**

**

**

**

22

**

**

**

**

350

**

**

**

**

74 765

**

**

**

**

Source: Environmental Inspectorate

* 2001. aasta kohta on vaid Keskkonnainspektsiooni andmed ebaseaduslike raiete jagunemisest toimepanijate jrgi.
Teiste jrelevalve asutuste (politsei, kohalikud omavalitsused) kohta neid andmeid ei ole, mistttu kesolevas tabelis esitatud
2001. aasta koondandmed ei lhe kokku eelmises tabelis toodud ebaseaduslike raiete andmetega.
2002. aastast teostab ainsana Keskkonnainspektsioon jrelevalvet ebaseaduslike raiete le ja peab ka vastavat arvestust.
Data for year 2001 include Enviromental Inspectorates data (data of Police Department is not included)
** Alates 1.01.2008 arvestust toimepanijate likes enam ei peeta
Since 1.01.2008 records by type of offenders were not registered

118

Aastaraamat METS 2010

VIOLATION OF FOREST PROTECTION LEGISLATION

7.3 Muud metsarikkumised


Other forest violations
Andmed muudest metsarikkumistest prinevad samuti Keskkonnainspektsiooni
iguserikkumiste andmekogust. Valdkonniti neid kokku liites on tulemus kokkuvttes suurem
kui statistika jrgi. Phjus on selles, et paljude juhtumite puhul on samaaegselt rikutud mitmeid
stteid (niteks metsateatiseta raie korral oli lubatust rohkem kahjustatud raielangi pinnast).
Muudest metsarikkumistest 45% (2009. aastal 39%) moodustavad metsa kaitse nuete
rikkumised, 26 % (2009. aastal 25%) metsateatise esitamise nuete rikkumised, 24% (2009. aastal
31%) kasvava metsa ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirja rikkumised ja 5% (2009.
aastal samuti 5%) metsamaterjali veo eeskirja rikkumised. Detailsemad andmed on esitatud
tabelis Muud metsarikkumised 2010. aastal maakonniti ja kokku aastail 20042010. Tabelist
nhtub, et kige viksema osathtsusega on juba aastaid olnud metsamaterjali veo eeskirjade
rikkumised.

7.3.1 Muud metsarikkumised 2010. aastal maakonniti ja


kokku aastail 20042010
Other violations of forest protection regulations by counties
in 2010 and total for 20042010
Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Metsateatise
esitamise
korra nuded
Forest
notification
regulations
4
1
4
2
4

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

2
3
10
4

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku Total 2010
Osakaal Share ( %)

2
12
10
10
5
73
26

Kokku Total 2009


Osakaal Share (%)

Metsamaterjali
vedu
Timber
transport

Tehingud kasvava
metsa ja
raieigusega
Transactions of
growing stock and
cutting rights

Metsakaitse
nuded

Kokku

Forest
protection
regulations
6

Total

10
1
77
2
12

7
6
1

2
24
5
4
2

4
27
22
17
3

2
3
1
5

13
5

7
8
1
25
4
68
24

124
45

13
23
13
45
9
278
100

46
25

9
5

58
31

73
39

186
100

Kokku Total 2008


Osakaal Share (%)

72
23

9
3

84
26

155
48

320
100

Kokku Total 2007


Osakaal Share (%)

82
28

16
6

76
26

116
40

290
100

Kokku Total 2006


Osakaal Share (%)

121
30

27
7

108
27

145
36

401
100

Kokku Total 2005


Osakaal Share ( %)

103
16

59
9

230
35

259
40

651
100

Kokku Total 2004


Osakaal Share ( %)

194
20

146
15

388
40

243
25

970
100

Allikas: Keskkonnainspekt sioon

Yearbook FOREST 2010

65

1
5

Source: Environmental Inspectorate

119

METSAIGUSNORMIDE EIRAMINE

7.4 Karistamised
Punishments
2010. aastal trahviti 160 isikut summas 279 960 krooni. 2009. aasta vastavad nitajad olid 124 ja
261 920 krooni. Seega on theldatav kasv trahvitute arvus ja trahvisummas. Keskmine
trahvisumma aga vhenes 2009. aasta 2112 kroonilt 1748 kroonini 2010. aastal. Suurem osa
trahvitutest olid fsilised isikud. Juriidilisi isikuid trahviti 2010. aastal 17 korral summas 87 100
krooni (keskmine trahvisumma 5124 krooni). 2009. aasta vastavad nitajad olid 11 ja 68 000
krooni (keskmine trahvisumma 6182 krooni). Kui vaadata vrdlusandmeid alates 2000. aastast,
siis nii arvuliselt kui ka rahaliselt mrati kige enam trahve 2003. aastal. Peale seda on trahvitute
arv aasta-aastalt vhenenud. Vaatamata trahvitud isikute arvu vhenemisele 2005. aastal suurenes
siis eelneva aastaga vrreldes trahvisumma. Tollel ajal muudeti karistuspoliitikat rangemaks
ning trahvisumma kasvu mjutas suurema pevamra kehtestamine ja inspektorite poolt
karistuste mramisel miinimumtrahvide asemel keskmiste trahvimrade rakendamine.
2010. aastal veti kriminaalvastutusele 1 isik (2009. aastal 6). Kui vaadata vrdlusandmeid alates
2000. aastast, siis metsa-asjade osas oli kohtutel kige suurem koormus 2000. aastal, mil
kriminaalkaristuse said 352 isikut. Kriminaalvastutusele vetud isikute arvu vhenemist on
mjutanud see, et aastaid tagasi judsid lahendini paljud pikaleveninud metsaga seotud
kohtuprotsessid ja uusi kuritegusid tuleb aasta-aastalt juurde jrjest vhem. Kuritegude
vhenemist nitab see, et 2006. aastal alustati metsaga seotud kuritegude uurimiseks 44 asja,
2007. aastal 17 asja, 2008. aastal 14 asja, 2009. aastal 9 ja 2010. aastal 11 asja.

7.5 Keskkonnakahju
Environmental damage
Metsarikkumistega tekitati 2010. aastal looduskeskkonnale kahju 20 juhul kokku 1 686 537 krooni,
(2009. aastal vastavalt 22 ja 1 328 934 krooni). Seega on tegemist keskkonnakahju summa
mningase kasvuga. Kui aga vaadata vrdlusandmeid alates 2000. aastast, siis on tegemist
keskkonnale tekitatud kahju ldise vhenemisega, samal ajal kui keskkonnale tekitatud kahju
arvestamise mrad on psinud muutumatuna alates 1999. aastast.
Ebaseaduslike raietega (22 juhtumit) tekitatud keskkonnakahju oli 2010. aastal 1 169 817 krooni.
2009. aastal (10 juhtumit) oli kahjusumma 334 926 krooni.

120

Aastaraamat METS 2010

HUNTING

8.

JAHINDUS
HUNTING

Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on 2003. aasta 1. mrtsist justunud jahiseadus


(JS). See stestab jahimaa korraldamise ja kasutamise, ulukivaru arvestuse ja kasutuse
korraldamise, jahipidamise alused, ulukikahjustusi ennetava tegevuse jpm. JS alusel antakse
jahimaad jahipiirkondadena minimaalse suurusega 5000 ha kmneks aastaks kasutada. Jahihenduste jahipidamise iguse tagab kehtiv jahipiirkonna kasutusiguse luba, mis stestab
kasutaja kohustused: jahindusstatistika pidamise, ulukite seireandmete kogumise ja esitamise.
Samas dokumendis mratakse ka igal aastal thtsamate liikide kttimismaht ja -struktuur.
Kasutusiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusiguse tasu aitab tagada Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsandusprogrammi kaudu
peamiselt ulukite seire ja rakendusuuringute ning jahimeeste teadlikkuse tstmise rahastamist.
Jahinduspoliitika kujundamist, ulukiressursi arvestust ja jahinduse korraldamist teostavad
riiklikul tasandil keskkonnaministeeriumi metsaosakond, Keskkonnaameti metsaosakond ning
Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakond. Osa riiklikke lesandeid, nagu niteks jahipidamise igust tendavate dokumentide vljastamine ning jahimeeste koolituse korraldamine,
on alates 2009. aastast antud halduslepinguga titmiseks Eesti Jahimeeste Seltsile.
2009. aastal hakati Eestis koostama uut jahiseadust. Suuremateks planeeritavateks muudatusteks
on maaomanike kui olulise huvigrupi kaasamine jahindustegevusse, kolmanda sektori osakaalu
suurendamine jahinduslike otsuste vastuvtmisel ja elluviimisel ning jahinduse korraldamise
muutmine arvamusphisest teadmistephiseks.
Juba aastakmneid on jahinduse heks lahutamatuks osaks Eestis ulukiasurkondade seisundi
jlgimine, mille tarbeks kogutakse ja analsitakse regulaarselt erinevaid ulukitega seonduvaid
seireandmeid.
Ulukiseire hlmab tnaseks suuremal vi vhemal mral kiki jahiulukiliike le kogu Eesti
ning tuginedes saadud tulemustele on tehtud igal aastal ettepanekuid ulukiasurkondade kasutuse
ja kaitse korraldamiseks. Ulukiseire tulemustest lhtuvate jrelduste ja soovituste eesmrgiks on
tagada meie ulukiasurkondade jtkusuutliku kasutuse kaudu liigilise mitmekesisuse ja elujuliste
ulukiasurkondade silimine pikemas perspektiivis.
Euroopa Liidu liikmesmaana on Eesti hinenud loomastiku kasutamist, elupaikade kaitset,
loomade eksporti, kauplemist jmt reguleerivate rahvusvaheliste lepetega. Suurkiskjate, mitmete
haneliste ja teiste rahvusvahelist thtsust omavate linnu- ja loomarhmade seisund, nende
kaitse ja kasutamine on rahvusvahelise thelepanu all ja avalikkuse huvi objektiks. Et riigipiirid
enamasti asurkondade levikupiiridega ei kattu, tuleb arvestada nende seisundiga laiemalt ning
teha otsuseid, mis vimaldavad liikide soodsat seisundit silitada populatsiooni vi osapopulatsiooni tasandil.

Yearbook FOREST 2010

121

JAHINDUS

8.1. Jahimaa pindala ja jahimeeste arv 2010. aastal


Hunting area and number of hunters in 2010
2010. aastal oli Eestis arvel 13 936 jahimeest. Tegelikkuses vib jahimeeste arv olla siiski
mnevrra suurem, sest kikide jahimaad mitteomavate jahimeeste andmed ei pruugi registris
kajastuda. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 km2 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa
territooriumist.

8.1.1 Jahipiirkondade pindala ja jahimeeste arv


aastail 20042010
Area of hunting districts and number of hunters
in 20042010
Maakond
County

Jahipiirkondade pindala (1000 ha)


Area of hunting districts (1000 ha)

Jahimeeste arv
Numb er of hunters

Harju
Hiiu

2004
356,6
101,9

2005
374,9
99,0

2006
336,6
99,0

2007
336,6
94,7

2008
340,7
101,9

2009
344,5
94,7

2010
335,6
94,7

2004
3828
264

2005
3721
257

2006
3939
266

2007
4187
259

2008
4320
274

2009
1472
345

2010
1541
356

Ida-Viru
Jgeva
Jrva

269,5
245,1
251,3

269,5
258,3
251,3

237,9
238,7
247,4

250,4
225,4
242,5

281,8
239,8
253,6

287,8
225,4
237,2

289,7
237,3
225,4

660
813
554

581
758
617

683
802
635

698
839
625

728
1129
652

647
840
659

745
664
829

Lne

256,4

256,4

245,8

193,5

223,7

208,0

208,0

684

664

679

701

700

844

960

Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

333,3
217,7
445,6
294,9

353,0
213,1
445,6
294,9

353,1
201,3
445,9
279,9

328,9
201,3
428,3
279,9

342,0
201,3
426,4
279,9

390,8
201,0
457,5
292,9

328,7
201,0
457,5
292,9

834
440
1468
787

763
550
1138
745

850
562
1253
759

870
587
1183
765

816
610
1617
789

854
543
1226
1233

864
553
1243
1228

Saare
290,3 290,3 259,9 252,0 259,9 265,3 265,3
Tartu
298,9 298,9 256,7 256,7 274,8 256,7 256,7
Valga
200,7 201,1 201,0 183,6 201,0 201,0 201,0
Viljandi
317,4 317,4 317,4 284,6 295,6 280,3 283,7
Vru
226,0 225,2 199,6 207,1 197,4 198,0 210,6
Kokku Total 4 105,6 4 148,9 3 920,2 3 765,5 3 919,6 3 941,1 3 888,1

982
965
952
965
992 1112 1518
1275 1299 1370 1396 1306
952
965
577
553
593
619
641
678
660
1112 1137 1165 1213 1285 1014 1090
652
639
650
670
723
709
720
14 930 14 387 15 158 15 577 16 582 13 128 13 936

Jahimaad jahimehe kohta


Hunting area per hunter

Jahimehi jahipiirkonna kohta


Hunters per hunting district area
(tk/1000 ha, numb er/1000 ha)

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

93
386
408
301
454

101
385
464
341
407

85
372
348
298
390

(ha)
80
366
359
269
388

79
372
387
212
389

234
274
445
268
360

218
266
389
357
272

10,7
2,6
2,4
3,3
2,2

9,9
2,6
2,2
2,9
2,5

11,7
2,7
2,9
3,4
2,6

12,4
2,7
2,8
3,7
2,6

12,7
2,7
2,6
4,7
2,6

4,3
3,6
2,2
3,7
2,8

4,6
3,8
2,6
2,8
3,7

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

375
400
495
304
375

386
463
387
392
396

362
415
358
356
369

276
378
343
362
366

320
419
330
264
355

246
458
370
373
238

217
380
363
368
239

2,7
2,5
2,0
3,3
2,7

2,6
2,2
2,6
2,6
2,5

2,8
2,4
2,8
2,8
2,7

3,6
2,6
2,9
2,8
2,7

3,1
2,4
3,0
3,8
2,8

4,1
2,2
2,7
2,7
4,2

4,6
2,6
2,8
2,7
4,2

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku Total

296
234
348
285
347
275

301
230
364
279
352
288

273
187
339
272
307
259

261
184
297
235
309
242

262
210
314
230
273
236

239
270
296
276
279
300

175
266
305
260
293
279

3,4
4,3
2,9
3,5
2,9
3,6

3,3
4,3
2,7
3,6
2,8
3,5

3,7
5,3
3,0
3,7
3,3
3,9

3,8
5,4
3,4
4,3
3,2
4,1

3,8
4,8
3,2
4,3
3,7
4,2

4,2
3,7
3,4
3,6
3,6
3,3

5,7
3,8
3,3
3,8
3,4
3,6

Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

122

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

Aastaraamat METS 2010

HUNTING

8.2 Jahiulukite arvukuse muutused ja kttimine


Changes in population size and harvest of game animals
Arvukuse hindamine
Jahiulukite loetelusse kuulub 18 imetaja- ja 37 linnuliiki.
Hinnanguid sraliste arvukuse kohta vljendatuna absoluutarvudes kogutakse jahipiirkonniti
kigilt jahipiirkondade kasutajailt. Arvukuse hinnang vljendab jahihooaja jrgset ja sigimisperioodi eelset populatsiooni suurust. Sraliste arvukus maakondlikul ja riigi tasemel on leitud
jahipiirkondlike arvukusehinnangute summeerimisel. Varem nimetati sellisel viisil kogutud
arvukusandmeid nn ametlikuks loenduseks. See on aga eksitav, kuna puudub loenduste lbiviimiseks htne metoodika ning paljuski sltub loendustulemus hindaja teadmistest, kogemustest, vaatluste mahust jms.
Erinevad uuringud ning kontroll-loendused on nidanud, et erinevused jahimeeste hinnangu
ja asurkonna tegeliku suuruse vahel vivad liigiti olla vga varieeruvad. Sralistest on vikseim
viga pdra ja suurim metskitse arvukuse hinnangu puhul. Niteks on leitud, et jahimehed
hindasid metskitse arvukuse krgseisu aastatel 2007 ja 2008 liigi arvukust Eestis umbes 23
korda madalamaks kontroll-loenduste kigus leitust. Sarnaste tulemusteni on jutud ka paljudes
teistes riikides lbiviidud uuringutes. Lisaks eelnevale on ka theldatud, et sraliste arvukuse
vhenemisega kaasneb sagedamini arvukuse le- ja suurenemisega alahindamise tendents.
Samas ei ole kontroll-loendustel kasutatavad meetodid (niteks ajuloendus ning kaasajal aina
enam kasutamist leidvad geneetilised meetodid), mis annavad oluliselt tpsema tulemuse, suure
aja- ja rahalise kulu tttu laialdaselt kasutatavad. Seetttu on sraliste asurkondade
arvukusdnaamika kirjeldamisel jrjest enam kasutust leidnud mitmed muud meetodid, mille
vahendusel leitavad suhtelist asustustihedust ja selle muutusi iseloomustavad nitajad on oluliselt
vhemal mral mjustatud hindaja subjektiivsusest.
Suurkiskjate arvukuse hindamise metoodika phineb aastaringsetel isendite ja jlgede vaatluste
kirjeldamisel ja kaardistamisel jahimeeste poolt ning kogutud andmete analsil. Enne 2002.
aastat kasutati suurkiskjate arvukuse hinnangutes vaid jahimeeste arvamusphist nn ametlikku
loendust. Kuna aga suurkiskjate nol on tegemist vga suuri territooriume kasutavate liikidega,
siis vaadeldakse ja loendatakse tihti samu isendeid mitmes erinevas jahipiirkonnas ning selliste
loendustulemuste summeerimisel on tulemuseks suurkiskjate arvukuse oluline ning sageli
mitmekordne lehindamine.
Sralistest ja suurkiskjatest mrksa usaldusvrsemaks peetakse kobraste arvukuse hindamist,
sest kopra levik piirdub veekogude ja kaldavndiga, nende pesakonnad on territoriaalsed ja
asustavad sama ala mitmeid aastaid. Tegevusjlgede jrgi on vimalik pesakondi ksteisest
eristada ning piirkonnas olevad erinevad pesakonnad piisava usaldusvrsusega kokku lugeda.
Peamiste nitajatena vikeulukite arvukuse muutuste kirjeldamisel on kasutatud ktitud isendite
arvu ning alates 2006. aastast aina enam ruutloenduse jljeindekseid. Lisaks neile kahele nitajale
annavad ka jahimehed jahipiirkondade likes igal aastal hinnangu vikeulukite arvukuse muutuste
suuna kohta (kas arvukus on vrreldes eelneva aastaga suurenenud, vhenenud vi jnud samaks).
Vikeulukite absoluutarvukuse hinnanguid nende vga madala usaldusvrsuse tttu jahimeestelt
alates 1996. aastast ei ksita.

Yearbook FOREST 2010

123

JAHINDUS

Et saada senisest paremat ja loendajate subjektiivsest arvamusest ning arusaamadest oluliselt


vhem mjutatud levaadet paljude erinevate ulukiliikide suhtelise asustustiheduse muutustest
ajas ja ruumis, on alates 2006. aastast le Eesti lbi viidud talvist ulukite jljeloendust
psitransektidel ehk nn ruutloendust. Ruutloenduse psiruute pikkusega 4x3 km on tnaseks
kasutusel kokku 383 ehk ligikaudu 4600 km loendusmarsruuti, mis tuleb igal aastal lbida. Ruutloenduse tulemusena leitakse iga seiratava liigi (21 imetaja- ja 5 linnuliigi) suhtelist asustustihedust
iseloomustav jljeindeks (jljeradade arv 1 km loendustransekti kohta). Ruutloendit viivad lbi
peamiselt jahimehed, kellel on vastavalt jahimaa kasutusiguse loale kohustus oma kasutuses
olevatele jahimaadele mrgitud loendusruutudel ruutloendust teostada. Ruutloenduse lbiviimist
koordineerib Keskkonnaamet koosts maakondlike jahindusorganisatsioonidega. Andmed
koondadakse ja analsitakse Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonnas, kus silitatakse
ka loendustel tidetud andmevormid. Paraku on selle loendusviisi heks olulisemaks puuduseks
osutunud aastati ja piirkonniti vgagi suures ulatuses varieeruvad lumeolud, mis muudavad
erinevatel aegadel ja erinevates tingimustes saadud tulemuste vrdlemise ning muutuste tlgendamise sna keerukaks.
Muutused erinevate liikide arvukuses ja kttimises
Suurulukite seireandmed nitavad pdra arvukuse mningast suurenemist ning punahirve jtkuvat
asurkonna kasvu ja leviala laienemist. Koos punahirve arvukuse kasvuga on aasta-aastalt
suurenenud ka selle liigi kttimismahud. Samal tasemel vrreldes eelnevate aastatega on psinud
metssea, karu ja hundi arvukus. Viimasel dekaadil pidevalt kerkinud metssea arvukuse kasvu
pidurdumine viimastel aastatel on tenoliselt tingitud viimaste lumerohkete talvede mningasest
negatiivsest mjust metssigade juurdekasvule. Samas on metssigade arvukus Eestis jtkuvalt
oluliselt le optimaalse ning temast lhtuv oht pllumajandus- ja loodusmaastike kahjustuste
tekkeks on krge peaaegu kikjal Eestis.
Ulatusliku languse on kahe raske talve jrel lbi teinud metskitse arvukus. Metskitse asurkonna
kekigust lhtuvalt on oluliselt langenud omakorda ilveste juurdekasvunitajad, mis koosmjus
tugeva kttimissurvega on viinud ilvese arvukuse langusele.
Nii ruutloenduse jljeindeks kui ka jahimeeste hinnang arvukuse muutustele viitavad nii hallkui ka valgejnese puhul jtkuvale arvukuse langusele. Kui jahimeeste hinnangul oli rebaste
arvukus 2011. talve lpuks vrreldes eelneva aastaga jtkuvalt kasvanud, siis ruutloenduse
tulemused nitasid vrreldes eelneva kahe aastaga pigem olulist langust rebase asustustiheduses.
Vib oletada, et viimased lumerohked talved on rebase asurkonda siiski negatiivselt mjutanud,
kuna sgav ja pikalt psiv lumikate on oluliselt takistanud rebaste ligipsu oma olulisele osale
toidubaasist ehk nrilistele. Oma mju on kindlasti ka piirkonniti rebaste ja khrikute seas vohaval
krntvel. Vaatamata vimalikule asurkonna mningasele kahanemisele, on rebaste asustustihedus
jtkuvalt krge ning vajadus rebaste intensiivseks kttimiseks psib ka eelseisvatel aastatel.
Muutused vikeulukite kttimises olid 2010. aastal enamiku liikide osas tagasihoidlikud.
Vrreldes varasemate aastatega ktiti mrkimisvrselt rohkem vaid khrikuid ning vrreldes
eelneva jahihooajaga ktiti rohkem ka rebaseid ning metsnugiseid. Mrgatavalt rohkem ktiti
parte ning 2009. aastaga vrreldes ka hanesid.
Ksikes arvukuse langusega on aasta-aastalt vhenemas jneste kttimine ning selle mju nii
valge- kui ka halljnese asurkonna kekigule vib pidada viimase kmnendi vga madalate
kttimismahtude juures marginaalseks.

124

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

1,1

1,1
0,8
0,9
1,2
0,9

497

297
0
11
24
4

0
3
0
23
0

0,13

1,12
...
0,05
0,09
...

...
0,01
...
0,05
...

Punahirv
Red deer
K* 1000ha**
0
...
134
1,42
0
...
1
...
0
...

5 075

421
575
350
319
468

331
171
396
414
316

1,3

1,6
2,2
1,7
1,1
2,4

1,6
0,4
2,0
0,9
1,1

Metskits
Roe deer
K*
1000ha**
437
1,3
132
1,4
75
0,3
370
1,6
300
1,3

** ktitud 1000 ha jahimaa kohta harvest of game animals per 1000 ha of hunting area
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

*kttimine kokku total harvest

Kokku Total

4 255

283
209
177
339
182

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru

1,7
0,8
0,5
1,5
1,3

355
303
108
667
368

Lne
Lne -Viru
Plva
Prnu
Rapla

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Pder
Moose
K* 1000ha**
595
1,7
117
1,2
193
0,7
124
0,6
235
1,0

Maakond
County

17 028

2 200
727
886
1 196
748

1 508
889
990
1 730
1 353

4,3

8,3
2,8
4,4
4,3
3,8

7,3
2,3
4,9
3,8
4,6

Metssiga
Wild boar
K*
1000ha**
1 238
3,6
894
9,4
281
1,0
771
3,4
1 617
6,8

57

0
4
0
2
0

1
10
3
5
5

130

0
4
7
7
10

16
16
2
26
7

K*
11
0
8
5
11

0,03

...
0,02
0,03
0,02
0,05

0,08
0,04
0,01
0,06
0,02

Hunt
Wolf
1000ha**
0,032
...
0,03
0,02
0,05

181

0
6
12
15
14

18
13
12
32
18

K*
19
0
5
10
7

0,05

...
0,02
0,06
0,05
0,07

0,09
0,03
0,06
0,07
0,06

Ilves
Lynx
1000ha**
0,06
...
0,02
0,04
0,03

6 592

21
657
1084
412
1216

182
229
423
700
369

1,67

0,08
2,56
5,39
1,47
6,14

0,88
0,59
2,10
1,53
1,26

Kobras
Beaver
K* 1000ha**
363
1,05
5
0,05
429
1,49
244
1,08
258
1,09

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

0,01

...
0,02
...
0,01
...

0,00
0,03
0,01
0,01
0,02

Karu
Brown bear
K* 1000ha**
3
0,01
0
...
8
0,03
9
0,04
7
0,03

8.2.1 Kttimine maakonniti kokku ja 1000 ha jahimaa kohta aastal 2010


Total harvest of game animals (game census data) and harvest of game animals per 1000 ha
of hunting area by counties in 2010

HUNTING

125

126

9
8
7
6
6

6
7
12
15
13

12
11
12
12
11

11 000

1995
1994
1993
1992
1991

1990
1989
1988
1987
1986

1985

5 164

5 400
4 411
4 084
4 302
3 877

1 195
1 968
4 267
6 564
6 400

2 384
2 190
1 761
1 452
1 241

1
1
1
1
1

1
1
1
1
1

1
1
1
1
1

450

900
800
700
700
500

200
300
200
300
000

500
500
400
100
200

700
500
300
300
300

57

70
50
90
74
38

131
133
187
215
100

200
175
173
123
146

130
123
139
148
149

Punahirv
Red deer
L
K
2 830 497
2 570 403
2 200 300
2 200 220
1 800 140

*L arvukus population **K kttimine harvest


Allikas: St at istikaamet , Keskkonnateabe Keskus

000
160
000
000
000

200
500
000
000
000

200
700
700
600
300

4 612
4 075
3 848
3 438
2 748

2000
1999
1998
1997
1996

000
700
700
500
000

12
11
11
10
10

2005
2004
2003
2002
2001

2010
2009
2008
2007
2006

Pder
Moose
L*
K**
11 740 4 255
11 180 4 031
11 000 4 133
11 000 4 903
12 000 4 931

Aasta
Year

3
3
3
3
4

615
348
829
773
585

39 000

58 500
54 000
51 000
55 000
39 000

600
170
408
405
365

8 117

9
8
7
7
7

37 000 6 354
43 000 7 539
58 000 10 236
60 000 9 507
47 000 9 300

30 000
29 000
29 000
29 000
35 000

55 000 10 215
49 000 7 669
41 000 5 460
35 000 5 009
33 000 3 978

Metskits
Roe deer
L
K
...
5 075
63 000 15 716
63 000 18 006
63 000 19 630
61 000 13 833

9 500

14 000
13 000
12 000
11 000
10 000

11 000
13 000
16 000
16 000
16 200

11 000
11 000
10 000
8 500
10 000

000
833
762
907
384

896
934
188
168
100

952
479
265
386
408

5 760

7
5
6
5
5

3
4
8
9
7

3
3
3
2
2

17 500 11 332
17 000 8 122
16 000 7 003
13 000 5 660
12 000 4 937

Metssiga
Wild boar
L
K
22 650 17 028
23 450 20 072
21 000 19 757
21 000 13 816
19 400 12 225

24

55
69
73
62
52

34
38
35
32
50

20
32
37
28
40

23
12
29
24
27

100

190
130
100
90
100

700
520
460
400
250

150
200
300
300
500

85
90
170
170
190

L
...
...
135
...
110

88

85
23
53
98
87

302
205
153
120
60

56
98
118
143
196

18
34
17
30
46

K
130
103
156
39
41

Hunt
Wolf

1
1
1
1
1

1
1
1
1
1

580

940
890
800
660
700

100
150
100
000
000

000
100
200
200
200

700
900
950
900
900

L
...
...
760
...
715

Ilves
Lynx

60

60
33
108
101
59

108
61
58
63
70

120
181
225
177
146

86
84
82
81
175

K
181
183
150
77
92

900

2 600
2 300
1 900
1 500
1 200

6 700
5 400
4 600
4 000
3 200

11 000
10 000
9 000
9 000
7 400

17 500
17 000
15 000
16 000
14 000

2
1
1
1

5
4
2
3
3

24

200
147
110
130
82

838
758
530
238
200

195
874
439
196
906

758
384
957
689
164

Kobras
Beaver
L
K
16 990 6 592
16 990 6 657
19 400 5 631
19 400 6 083
18 500 7 368

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

500

840
780
770
600
580

660
670
800
800
820

600
600
600
600
600

530
550
550
600
550

Karu
Brown bear
L
K
...
57
...
45
620
37
...
27
530
20

8.2.2 Jahimeeste poolt loendatavate ulukite tenoline arvukus ja kttimine aastail 19852010
Probable number of population and harvest of game animals (game census data) in 19852010

JAHINDUS

Aastaraamat METS 2010

HUNTING

Joonis 8.2.2.1 Pdra kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta)
Figure 8.2.2.1 Hunting of Moose in hunting districts in 2010 (number of hunted individuals per 10 km2)

Joonis 8.2.2.2 Metskitse kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta)
Figure 8.2.2.2 Hunting of Roe Deer in hunting districts in 2010 (number of hunted individuals
per 10 km2)
Yearbook FOREST 2010

127

JAHINDUS

Joonis 8.2.2.3 Metssea kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta)
Figure 8.2.2.3 Hunting of Wild Boar in hunting districts in 2010 (number of hunted individuals
per 10 km2)

Joonis 8.2.2.4 Kopra kttimine 2010. aastal jahipiirkonniti (isendit 10 km2 kohta)
Figure 8.2.2.4 Hunting of Eurasian Beaver (Castor fiber) in hunting districts in 2010 (number of hunted
individuals per 10 km2)
128

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

208

229

17

Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus

121

2218

920

1874

6770

34

256

942

1583

378

67

1859

5915

3271

1988

23

7125

433

1174

262

132

1254

3585

2629

1989

5737

411

185

389

..

1261

427

1462

159

308

691

2650

1107

1328

1991

16626

100

1100

100

700

3000

2100

1990

8985

103

2603

194

340

155

1079

322

2369

152

52

368

1115

2796

1568

1596

1992
956

135

25

324
47

46

157

817

22

23

151

643

139

51

151

166

12

8069 7035

45

103

309

132

107

47

17

164

151

212

240

..

1822

150

3156

64

22

184

608

1516

817

1753

267

221

100

208

112

2007

150

4179

25

18

328

633

1497

594

1489

1998

31

352

112

119

14

41

238

13

405

467

3283

104

163

4508

27

15

313

811

1925

646

1762

1999

83

588

72

245

68

42

294

105

328

799

2901

42

11

158

5022

46

343

912

2222

663

1621

2000

Kttimine Harvest
1997

70

760

121

123

110

102

412

123

405

716

3414

75

250

5797

56

342

1150

3753

474

1463

2001

50

1172

50

93

28

83

126

45

464

1421

2604

98

384

7461

44

491

1215

4945

485

1423

2002

96

1034

97

176

158

793

83

276

1366

1656

34

23

202

4376

65

399

2201

4124

491

1356

2003

23

659

17

55

127

246

74

398

1942

1655

73

45

140

6184

69

224

1195

3516

391

1306

2004

111

750

73

170

101

543

162

374

651

2681

70

39

233

7806

110

213

1181

3992

245

1221

2005

82

657

47

110

80

354

576

181

444

721

4753

58

39

239

5856

125

367

1132

5842

333

1058

2006

34
3390

175

14
3008

20

13

41

1192

30

84

25

345

413

120

300

140

3252

43

25

163

2
2069

88

11
2383

49

22
1964

29

1983

77

261

1743

209

13

976

50

20

22

707

606

348

426

127

4153

91

88

136

7472

168

186

1022

45

1475

93

37

61

594

1075

274

802

112

2369

66

76

153

9656

189

185

1520

1870

31

175

2599

20

243

2435

107

193

9369 12042 13945

46

979

84

57

28

407

336

223

317

56

4929

114

55

151

119

650

2010

9495 12600

114

711

2009

Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

2190

81

191

158

1 225

8 728

196

897

2008

5986 12712

222

244

1 119

7 994

296

791

2007

... 9277 11159 12097 14135 11551 14403 11200 17662 15755 14109 10757 12291

61

61

18

122

113

919 1500 2207

252

2457 1587 1510

87

203

167

1118

310

3470 2524 3326 3955

31

22

249

1216 1031

3278 2245 1723 1393

1267 1106 1045

1757 1667 2116 1879

1993 1994 1995 1996

2542

1865

3021

2130

498

666

46

2249

2300

8681

5724

4023

1987

4076 3227 3390 1111 865 2057 3137


* 1985.1990. a halljnese andmed sisaldavad ka valgejnese andmeid data for 19851990 of European Hare include data of Mountain Hare

Grey Heron
Fieldfare
Goose
Pheasant
Woodpigeon
Gull
Rock Dove
Cormorant
Rook
Hazel Grouse
Coot
Woodcock
Partridge
Duck
Raven
Snipe
Carrion Crow

Hallhaigur
Hallrstas
Hani
Jahifaasan
Kaelustuvi
Kajakas
Kodutuvi
Kormoran
Knnivares
Laanep
Lauk
Metskurvits
Nurmkana
Part
Ronk
Tikutaja
Vares

4675

4869

1986

59

European Hare
Mountain Hare
Raccoon Dog
Pine Marten
American Mink
Eurasian Badger
Muskrat
Red Fox
Western Polecat

Halljnes
Valgejnes
Khrik
Metsnugis
Mink
Mger
Ondatra
Rebane
Tuhkur

1985

Game species

Uluk

8.2.3 Teiste ulukite kttimine aastail 19852010


Harvest of other game animals in 19852010

HUNTING

129

JAHINDUS

8.2.4 Ktitud vike- ja suurulukite arv 1000 ha jahimaa


kohta aastail 20042010
Harvest of small and big game animals per 1000 ha
of hunting area in 20042010
Liik
Species
Khrik
Metsnugis
Mink
Rebane
Halljnes
Valgejnes
Part
Hani
Laanep
Nurmkana
Metskurvits
Vares

Raccoon Dog
Pine Marten
American Mink
Red Fox
European Hare
Mountain Hare
Duck
Goose
Hazel Grouse
Partridge
Woodcock
Carrion Crow

2004
0,9
0,3
0,1
1,5
0,3
0,1
3,8
0,4
0,01
0,01
0,16
0,6

Pder
Punahirv*
Metskits
Metssiga
Karu
Hunt
Ilves
Kobras

Moose
Red deer*
Roe deer
Wild boar
Brown bear
Wolf
Lynx
Beaver

1,0
0,03
1,9
2,0
0,003
0,008
0,020
1,1

Ktitud vikeulukite arv 1000 ha jahimaa kohta


Harvest of small game animals per 1000 ha
2005
2006
2007
2008
2009
1,0
1,5
2,1
2,2
2,4
0,3
0,3
0,3
0,3
0,3
0,1
0,1
0,1
0,0
0,0
1,9
1,5
1,6
3,2
1,9
0,3
0,3
0,2
0,2
0,2
0,1
0,1
0,1
0,1
0,0
3,4
2,7
3,3
2,4
3,1
0,6
1,2
0,9
1,3
1,1
0,04
0,03
0,02
0,01
0,01
0,03
0,02
0,01
0,01
0,00
0,18
0,17
0,32
0,25
0,25
0,5
0,5
0,5
0,5
0,7
Ktitud suurulukite arv 1000 ha jahimaa kohta
Harvest of big game animals per 1000 ha
1,1
1,3
1,3
1,1
1,0
0,03
0,04
0,06
0,08
0,10
2,5
3,5
5,2
4,6
4,0
2,7
3,1
3,7
5,0
5,1
0,006
0,005
0,007
0,009
0,0114
0,004
0,010
0,011
0,040
0,026
0,021
0,023
0,020
0,038
0,046
1,4
1,9
1,6
1,4
1,7

2010
3,2
0,4
0,0
2,5
0,2
0,0
3,6
0,6
0,01
0,01
0,38
0,6

1,1
0,13
1,3
4,4
0,0147
0,033
0,047
1,7

* Hiiu ja Saare maakonnas on 2005. aastal punahirve kttimine 0,5 ja 0,2 is/1000 ha jahimaa kohta
* harvest of red deer was 0,5 deer/1000 ha of hunting area in Saare county and 0,2 deer/1000 ha in Hiiu county
Allikas: Statistikaamet , Keskkonnat eabe Keskus
Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

130

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

0,03
0,11
0,07
0,42
0,62

1,36
0,07
0,00
0,00
0,04

0,02
0,63
0,13
0,05
0,01

0,15
0,02
0,16
0,06
0,00

Hunt Wolf
Ilves Lynx
Kobras Beaver
Valgejnes Mountain hare
Halljnes European Hare

Rebane Red fox


Khrik Raccoon dog
Ondatra Muskrat
Mger Eurasian Badger
Mink American mink

Tuhkur Western polecat


Metsnugis Pine marten
Nirk Weasel
Krp Stoat
Saarmas Otter

Orav Red squirrel


Metsis Capercaillie
Teder Black grouse
Laanep Hazel grouse
Rabap Willow grouse

2006

50,00
13,29
24,13
22,03
1,05

10,84
86,01
28,67
12,59
11,54

97,20
22,73
0,00
0,35
17,48

13,29
47,55
16,78
71,68
72,73

91,26
96,15
12,94
97,90
1,75

Esinemissagedus
Relative
incidence
(%)

0,21
0,02
0,11
0,03
0,00

0,01
0,45
0,03
0,01
0,01

1,10
0,17
0,00
0,01
0,02

0,04
0,11
0,06
0,37
0,57

0,97
2,25
0,23
4,35
0,00

Jljeindeks
Track
index

2007

47,31
10,38
18,85
13,08
0,00

10,00
74,62
12,69
3,85
11,15

96,15
30,77
0,00
1,54
12,31

15,77
49,62
18,08
68,85
73,08

93,08
96,92
13,85
97,31
1,15

Esinemissagedus
Relative
incidence
(%)

0,23
0,03
0,12
0,03
0,00

0,01
0,29
0,02
0,00
0,01

1,20
0,27
0,00
0,01
0,02

0,06
0,11
0,09
0,26
0,50

0,79
1,95
0,19
4,54
0,01

Jljeindeks
Track
index
2008

63,08
17,31
18,85
15,38
0,77

7,31
77,69
11,54
1,92
6,15

94,23
53,46
0,00
9,23
16,15

18,46
49,23
25,38
62,69
70,38

89,62
96,15
13,08
98,85
4,62

Esinemissagedus
Relative
incidence
(%)

Pldp Partridge
0,16
16,43
0,13
15,00
0,05
8,46
Loendusruutude arv aastal 2006=286; 2007=260; 2008=259; 2009=350; 2010=337; 2011=347.
Number of enumeration transects in 2006=286; 2007=260; 2008=259; 2009=350; 2010=337; 2011=347.
Allikas: Keskkonnateabe Keskus

1,02
2,24
0,24
5,19
0,00

Jljeindeks
Track
index

Pder Moose
Metssiga Wild boar
Punahirv Red deer
Metskits Roe deer
Karu Brown bear

Ulukiliik
Game species

0,05

0,60
0,02
0,11
0,04
0,00

0,02
0,54
0,03
0,01
0,01

1,88
0,38
0,00
0,01
0,02

0,06
0,17
0,04
0,33
0,56

0,90
2,60
0,25
4,15
0,01

Jljeindeks
Track
index
2009

6,57

66,29
12,57
13,14
12,00
0,86

10,00
81,43
12,57
4,29
8,86

97,14
47,14
0,29
2,86
10,86

20,29
55,43
18,29
62,57
70,57

92,86
97,43
12,86
98,57
2,29

Esinemissagedus
Relative
incidence
(%)
2010

9,20

52,82
10,09
11,87
11,57
0,59

5,60
76,26
10,39
5,93
6,23

95,25
36,50
0,59
2,80
12,50

13,95
54,60
17,21
64,39
67,06

91,39
89,91
13,35
96,44
0,89

Esinemissagedus
Relative
incidence
(%)

0,04

0,16
0,02
0,07
0,03
0,01

0,01
0,43
0,02
0,01
0,01

1,27
0,31
0,00
0,00
0,01

0,06
0,16
0,04
0,30
0,29

0,82
1,30
0,19
1,31
0,00

Jljeindeks
Track
index

5,41

48,65
15,02
11,71
12,91
0,30

3,90
75,68
11,41
3,60
7,51

97,00
52,25
0,00
0,30
8,41

18,02
58,26
17,72
60,06
64,56

91,29
91,29
12,31
91,59
1,20

2011

Esinemissagedus
Relative
incidence
(%)

Source: Estonian Environment Information Centre

0,06

0,17
0,02
0,04
0,03
0,00

0,01
0,49
0,02
0,01
0,01

1,68
0,19
0,00
0,00
0,02

0,05
0,14
0,04
0,32
0,46

0,83
1,21
0,16
2,27
0,00

Jljeindeks
Track
index

8.2.5 Ulukite suhteline asustustihedus (jljeindeks loendustransektiga ristuvate jljeradade arv 1 km


kohta) ja jljeradade esinemine psivatel loendustransektidel (%) aastatel 20062011
Relative density of game animals (track index number of tracts per 1 km crossing the game enumeration
transects) and occurance of tracks on permanent enumeration transects (%) in 20062011

HUNTING

131

JAHINDUS

8.3 Pdra arvukus ja kttimine


Population size and harvest of moose
Pder on Eesti suurim ja thtsaim jahiuluk. Lbi aegade krgeim pdra arvukus Eestis oli
1970. aastate lpus ja 1980. aastate alguses, mil asurkonna kibe phiste arvutuste kohaselt
pidi talvituva phipopulatsiooni suurus olema vhemalt 17 00018 000 isendit, kuid vis
kndida isegi 20 00025 000 isendini. Lbi aegade kige enam ptru ktiti 1991. aastal (6400)
ja 1992. aastal (6600 isendit). Selline intensiivne kttimine ning sellele lisandunud suur
salakttimissurve 1990-ndate esimesel poolel, viis pdra arvukuse kiirele langusele.
Hinnanguliselt vhenes ptrade arvukus mne aastaga 14 000-lt 5 0006 000-ni. Pdraasurkond
silis ja hakkas madalseisust taastuma 1990. aastate teisel poolel. Selles oli oma osa salakttimise
vhenemisel, jrjepideval sstliku kttimisstruktuuri ja -mahtude rakendamisel ning jahiaja
lhendamisel. Madal pdra asustustihedus koos intensiivistunud metsade raiega soodustas
pdra toidubaasi paranemist, mis omakorda li eeldused asurkonna seisundi kiirele
paranemisele. 2001. aastal letas talvituva pdraasurkonna suurus jahimeeste hinnangul 10 000
isendi piiri. 2005. aastaks elas Eesti metsades juba le 12 000 pdra ning arvukus oli judnud
metsamajanduse seisukohast talutavuse piirile ning jrgnevatel 2006. ja 2007. aastal isegi letas
seda. Vhendamaks riski ulatuslike metsakahjustuste tekkeks suurendati ka kttimismahte,
mille tulemusena psis arvukus jrgnevatel aastatel 11 00012 000 isendi piires. Aastail
20102011 kasvas jahimeeste hinnangul pdra arvukus taas veidi le kriitilise 12 000 isendi
piiri ehk 5 isendi 1000 ha sobiva elupaiga kohta. Samas ruutloenduse jljeindeksis pdral
vrreldes eelmise aastaga olulist muutust ei toimunud. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et
2010/2011 talvine paks ja eelnenud talvest mrksa tihkem lumikate piiras oluliselt ptrade
liikumist, mistttu arvukuse mningane kasv jljeindeksi muutusena ei kajastunud.
2010. aastal ktiti Eestis 4255 ptra ehk 1,7 ptra 1000 ha pdrale sobiva elupaiga kohta.
Taaskord oli nii ptrade asustustihedus, kui ka sellele vastav kttimiskoormus suurim Harju-,
Prnu- ja Lnemaal. Suur oli kttimiskoormus ka Jrvamaal.
Viimastel aastatel on ptud pdra asustustihedust hoida vahemikus 35 isendit/1000 ha
elupaikade kohta, mis ldjuhul on aidanud suuremaid kahjustuspuhanguid ra hoida. Selline
kitumine on aidanud ra hoida olukordi, kus tihedus tuleks kahjustuste tttu viia allapoole
taset 3 isendit/1000 ha. Seelbi on nnestunud silitada enamikus maakondadest pdraasurkonna tasakaalukat soolist, vanuselist ja territoriaalset struktuuri ning soodsat elupaikade
seisundit.
Suunamise aluseks on viimasel kmnendil olnud pidev Eesti kiki jahipiirkondi hlmav
pdraseire ja pisteline metsakahjustuste seire. Pdra arvukust ptakse elupaikade seisundist
lhtudes hoida jahiseaduse (JS) alusel metsamajanduse seisukohast lubatavas vahemikus.
Majanduslikult lubatava arvukuse lempiiriks on meie seniste teadmiste kohaselt ligikaudu
12 000 isendit, eeldusel, et pdrad paiknevad jahipiirkonniti snagi htlaselt. Pikaajalise
ohjamiskogemuse kohaselt vib arvukuse psimist allpool 12 000 isendi piiri pidada ka
pdraasurkonna jaoks koloogiliselt soodsaks.
Kuna pdraarvukus viimase aasta kahe jooksul on Eestis pigem suurenenud ning talvituva
phikarja suurus letanud kriitilise 12 000 isendi piiri, on 2011. aasta ptrade soovituslik
kttimiskvoot ka mrksa suurem kui eelneval kolmel aastal.

132

Aastaraamat METS 2010

HUNTING

8.3.1 Pdra arvukus ja kttimine aastail 19602011


Population and harvest of moose in 19602011
Aasta Ametlik Arvukuse
loendus prognoos
Year Number Calculated

Kttimine
Harvest

Aasta Ametlik
loendus
Year Number

Arvukuse Kttimine
prognoos
Calculated
Harvest

of

prognosis

of

prognosis

animals*

of population

animals*

of population

1960
1961
1962
1963
1964

2 500
3 500
4 000
5 000
7 100

2 300
2 850
3 500
4 440
5 490

215
289
330
483
1 070

1986
1987
1988
1989
1990

11 000
12 000
12 000
11 160
12 000

13 460
13 620
13 420
14 160
14 510

3 877
4 302
4 084
4 440
5 400

1965
1966
1967
1968
1969

6 600
6 100
6 400
7 700
8 700

5 860
7 060
7 770
8 580
10 520

363
387
738
911
1 547

1991
1992
1993
1994
1995

13 000
15 000
12 000
7 500
6 200

13 930
12 410
9 000
6 400
5 400

6 400
6 600
4 267
1 968
1 208

1970
1971
1972
1973
1974

9 600
10 600
11 000
9 500
8 900

12 660
14 950
16 220
16 320
17 050

2 070
3 705
5 253
4 787
4 561

1996
1997
1998
1999
2000

6 300
6 600
7 700
8 700
9 200

5 960
6 500
8 000
8 900
9 430

1 241
1 452
1 761
2 190
2 384

1975
1976
1977
1978
1979

9 300
9 100
8 400
8 500
9 400

17 050
16 930
16 030
15 750
16 310

5 441
5 961
5 076
4 085
4 144

2001
2002
2003
2004
2005

10 000
10 500
11 700
11 700
12 000

10 000
10 440
11 700
11 700
12 000

2 748
3 438
3 848
4 075
4 612

1980
1981
1982
1983
1984

9 400
10 000
13 000
13 000
12 000

16 580
16 790
16 840
16 010
15 210

4 707
5 327
5 333
5 800
5 200

2006
2007
2008
2009
2010

12 000
11 000
11 000
11 180
11 740

12 000
12 000
12 000
11 000
11 800

4 931
4 903
4 133
4 031
4 255

1985

11 000

14 790

5 164

2011

12 460

12 500

5000**

* official game census data


** prognoositud kttimine estimated harvest
Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus
Source: Statistical Office of Estonia, Estonian Environment Information Centre

Yearbook FOREST 2010

133

JAHINDUS

8.4 Pder, kuusikud ja noored mnnikud


Moose, spruce and young pine stands
Veel 1980. aastatel olid metsakahjustused, eriti kuuskede koorimine ja mnninoorendike rste
ptrade poolt suureks probleemiks. Ainuksi kahjustatud kuusikuid oli 1991. aastal ligi
13 000 ha. 1990. aastate teisest poolest alates ji vrske pdrakahjustus vhemalt riigimetsas
siiski talutavaisse piiresse. Varem ptrade poolt kooritud kuusikuist suur osa aga oli juba raiutud.
Elupaigad taastusid 1980. aastate lekoormusest kiiresti. Seda soodustas pdra arvukuse
madalseis, raiete rohkus, lankide uuenemine ja pllumaade vsastumine.
Ainult kttimine ei suutnud ptrade htlast jaotumist ei elupaikades ega jahipiirkonniti tagada.
Metsakahjustused sellisel foonil paiguti jtkusid. Kahjustuste jtkumist soodustas rajatavate
kultuuride hredus ning trjemeetmete vhene rakendamine vi vhene thusus. Pdrakahjustusi esineb enim suurtel looduskaitsealadel, nt Lahemaa ja Soomaa rahvuspargi naabrusse
jvates majandusmetsades, kuhu pdrad toidupuuduse, veeseisu kikumiste ja hirimise
koosmjul talvituma on kogunenud. Phjus, miks pdrad mnnikultuurides ja nende lheduses
talvituvad, peitub suuresti noorte mndide atraktiivsuses talitoiduna ja htlasi sobivad
mnnikultuurid hsti varjeks.
Pdra mju keskealistes kuusikutes hakati riigimetsas taas jlgima aastail 19981999,
mnnikultuurides aastast 2000. Pisteline alaliste proovitkkide jlgimine vimaldas registreerida
vrske kahjustuse muutusi, hinnata puistute ohustatust ning selle phjal otstarbekamalt kttimist
ja metsakaitset korraldada. Valdavalt RMK metskondades paiknev vaatlusvrk hlmas enam
kui sadat 100 kuusega ja enam kui heksatkmmet 50100 mnniga proovitkki. Kuna suur
osa proovitkke oli aastaks 2007 oma otstarbe, kuusikute puhul ka aktuaalsuse minetanud, siis
taoline jlgimine aastal 2008 praktiliselt lppes ja mindi le ajutiste proovitkkide inventeerimisele. Nagu varem alalistel, nii tehakse nd ajutistel vaatluspuudel vrske kahjustuse dnaamika jlgimiseks aasta-aastalt kindlaks ldseisund ja pdra phjustatud vrsked ja viimasest
talvest prit vigastused. Jlgimine moodustab osa pdrakahjustuste andmestikust. Lisanduvad
eri metsaomanikelt kultuuride inventeerimisel ja metsateatiste kaudu saadud andmed. Thtsaks
on peetud kigi kahjustusandmete judmist jahipiirkondade kasutajate ja kttimise korraldajateni, et nendega saaks juba samal aastal arvestada ptrade kttimise vajaduse mramisel.
Kahjustuste seire mnnikultuurides hlmas 2008. a 404, 2009. a 527, 2010. a 382 ja 2011. a
446 ajutist proovitkki. Vrske kahjustus kajastus nimetatud aastail seireandmeis jrgmiselt
(tabel 8.5.1.): vrske kahjustusega proovitkke 20082011. a ligi 56%, ligi 45%, ligi 58% ja
ligi 55%; vrske kahjustusega mndide osa suurenes 20082009. aastal 9,2-lt 14,6%-le, seejrel
aga vhenes 20102011. aastal muutunud valimis 7,5%-lt 5,7%-le. Ptrade koormus ajutistel
proovitkkidel aastatel 20082011 vastavalt 15,5; 10,8; 8 ja 18 isendit 1000 ha kohta. Ptrade
liikuvust piiras eriti 2011. a sgava ja tihke lumega talve lpupool, mil paiguti ilmnes noorte
mnnikultuuride rstet, sealhulgas koorimist. Suurem oli noorte mndide kahjustusoht Hiiu
maakonnas ning Lahemaa ja Soomaa rahvuspargi lhikonnas.

134

Aastaraamat METS 2010

HUNTING

Kuusikutes regulaarset vrske kahjustuse seiret 20082009. aastal ei tehtud. 2010. aastal kndis
proovitkkide arv taas 30-ni ja 2011. a 126-ni. Kuuskede vhene koorimine (tabel 8.5.1),
kinnitab, et kuusekoor on ptradele jnud endiselt juhutoiduks. Vrskete kahjustustega oli
20102011. aasta proovitkkidest 6,7% ja 4,8%, inventeeritud kuuskedest vastavalt 2,2% ja
0,2%.
Sgistalviste vatsasisude phjal on kolmveerandi ptrade toidust moodustanud lehtpuud.
leminekutoiduks oli sageli ka puhmarinde kanarbik, mustikas ja pohl. Okaspuudest oli toidus
esikohal mnd, mille sisaldus kndis vhestel juhtudel ka le kmnendiku sdud toidust.
Kuusevrseid ja -koort kasutanud ptrade arvu suurenemist 20072008. a sgistalvede
vrdluses 2,4%-lt 5,7%-le peeti ohu mrgiks, millega ptrade kttimismahu tpsustamisel
2009. a arvestati. 2009. aasta vatsasisu seireks proovide le-eestiline kogumine lakkas. 2010.
a vhestes proovides ji kuusekoore sisaldus ja esinemissagedus thiseks. Kahjustustest
hoidumisel on tulevikus oluline koht nii pdra mduka tiheduse kui pajustike silitamisel.
Pajustikke vib kindlasti pidada ptrade vriselupaikadeks.

Yearbook FOREST 2010

135

136

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

1999

2000

86
8 180
0,6
33,8
25,5
12,2
14,8

114
114
114
103
11 365 10 149
6,1
6,2
18,3
18,8
0,7
0,5
3,9
3,6

* alates 2008.a koormus proovitkkidel density in plots since 2008

Proovitkkide arv mnnikutes


Jlgitavate mndide arv
Raievigastustega (%)
Ulukikahjustusega mnde (%)
vanade vigastustega (%)
vrskete vigastustega (%)
Ptrade koormus proovitkkide lhikonnas
(isendit 1000 ha kohta)

Proovitkkide arv kuusikutes


Inventeeritud proovitkkide arv
Jlgitavate kuuskede arv
Raievigastustega (%)
Ulukikahjustustega kuuski (%)
vrske koorevigastusega kuuski (%)
Ptrade koormus proovitkkide lhikonnas*
(isendit 1000 ha kohta)

Nitaja

2002

83
92
7 733 8 844
1,3
0,8
41,6
47,0
32,9
35,3
17,0
24,2
13,7
20,8

114
130
101
109
9 967 10 488
5,8
5,2
19,0
18,8
0,4
1,2
3,1
5,2

2001

96
9 171
0,5
43,8
36,0
17,0
18,4

2005 2006
Spruce stands
126
126
91
4
8 538
367
3,2
0,0
18,5
10,6
0,5
0,3
9,9
17,7

Mnnikud Pine stands


91
76
78
8 650 7 171 7 545
0,4
2,1
0,6
44,4
53,8
54,3
35,5
44,5
44,7
20,2
29,5
24,6
18,5
24,8
25,1

2004
Kuusikud
129
131
116
108
11 181 10 301
4,7
4,0
18,9
18,8
0,8
0,5
5,3
6,2

2003
...
...
...
...
...
...
15,5

2008
...
...
...
...
...
...
10,8

2009

2011 Indicator

30
126 Number of plots in spruce stands
30
126 Number of plots observed
3 000 12 600 Number of spruce trees assessed
Damages caused in logging (% of trees)
2,7
4,8 Share of trees with game damages
2,2
0,2 share of fresh damage (% of trees)
4,2
3,8 Density of moose population around plots
(animals per 1000 ha)

2010

Source: Estonian Environment Information Centre

66
404
527
382
446 Number of plots in pine stands
6 387 40 404 52 700 38 200 44 600 Number of pine trees assessed
Damages caused in logging (% of trees)
0,1
...
...
54,1
17,8
...
13,9
10,4 Share of damaged trees (% of trees)
of this old damage (% of trees)
44,3
90,8
85,4
92,5
94,3
25,6
9,2
14,6
7,5*
5,7*
fresh damage (% of trees)
25,0
15,5
10,8
8
18 Density of moose population around plots
(animals per 1000 ha)

126
5
469
0,0
22,8
0,2
27,7

2007

8.4.1 Pdrakahjustused kuusikutes ja mnnikutes aastail 19992011


Moose damages in spruce and pine stands in 19992011

JAHINDUS

Aastaraamat METS 2010

HUNTING

8.5 Hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide seisund


Population status of Wolf, Lynx and Brown bear
Vastavalt 2001. aastal valminud suurkiskjate ohjamise ja kaitse tegevuskavale on suurkiskjate
asurkondade seireks vlja ttatud spetsiifiline seiremetoodika, mille tulemustele tuginedes
mratakse iga-aastaselt suurkiskjate sstlikud kttimislimiidid. Aastal 2005 moodustati
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juurde ulukiseireosakond (praegu Keskkonnateabe
Keskuse ulukiseireosakond), kes muuhulgas ka koordineerib ja viib ellu suurkiskjatega seotud
tegevusi, nagu seire, rakenduslikud teadusuuringud ja kaitsekorralduslikud tegevused. Selle
t tulemusena on Eestis vrreldes varasema perioodiga oluliselt paranenud levaade siinsete
suurkiskjate asurkondadest. Ndisaja rakenduslike uuringute tulemused annavad ha parema
aluse asurkonna seisundi muutuste tpsemaks hindamiseks ning sobivaimate kaitsemeetmete
rakendamiseks. Hetkel on valmimas uus suurkiskjate ohjamise ja kaitse tegevuskava aastateks
20122021.
Hundi arvukus oli viimase 50 aasta jooksul suurim 1995. aastal, mil loendati 700 ja ktiti 302
isendit. Kuna suurkiskjate suure liikuvuse tttu hinnatakse nende arvukust tavaliselt tugevasti
le, oli huntide tegelik arv kevadel enne sigimisperioodi algust tenoliselt mitte suurem kui
250 isendit. Intensiivse jahipidamise tttu hakkas hundi arvukus alates 1995. aastast kiiresti
kahanema ning 2002. aasta kevadel oli hunte Eestis vaid viiekmne isendi ringis ning nende
asurkond oli viimase 30 aasta vikseim. Tnu igeaegselt kehtestatud kttimispiirangutele
suudeti arvukuse langus peatada ning tnu hundi heale sigimispotentsiaalile tusis hundi arvukus
Eestis 2008. aasta kevadeks 130 isendini. 2007/2008 aasta erakordselt lumevaene talv takistas
oluliselt hundijahti, mistttu ktiti maksimaalsest lubatud limiidist vaid pisut le poole. 2008.
aasta oli ka hundile erakordselt hea sigimisaasta ning pesakondade arv vrreldes 2007. aastaga
peaaegu kahekordistus (17-lt 32-le). Koduloomadele tekitatud kahjustuste hulk suurenes aga
ligi kolm korda (umbes 100-lt murtud lambalt umbes 300-le). Eelnevast lhtuvalt suurendati
2008. aasta jahihooajal mrgatavalt huntide lubatavat kttimismahtu ning kokku ktiti selle
jahihooajal 156 hunti. See viis hundi arvukuse mningasele langusele ning 2009. aastal oli
Eestis 26 ning 2010. aastal 24 hundi pesakonda. 2009. aasta jahihooajal ktiti Eestis 108 ja
2010. aastal 125 hunti.
Kuna huntide tekitatud kahjustuste hulk viimastel aastatel on 2008. aastaga vrreldes isegi
suurenenud, tuleks hundi pesakondade arvu jtkuvalt mnevrra vhendada. Samas tuleks
eelnevate aastatega vrreldes kttimist enam suunata kahjustuspiirkondadesse, mis on enamasti
suurema inimasustuse ja suurema kultuurmaastiku osakaaluga alad, silitades samal ajal enam
suuremaid loodusmaastikke asustavaid hunte. Senine sage praktika huntide kttimislimiidi
enamuses realiseerimisest suuremates metsamassiivides ja loodusmaastikes elutsevate
hundikarjade kttimisel ei anna koduloomadele tekitatud kahjustuste vhendamise seisukohast
vga olulist efekti.
Hunt on levinud kikides Eesti maakondades, looduslikku juurdekasvu ei ole viimasel
kmnendil olnud vaid Saare- ja Hiiumaal (kuni 2010 aasta seireandmed). Hetkel kehtiva
suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava jrgi on soovitatav hundi arvukus Eestis 100200 isendit.
Ilvese arvukus oli viimase 100 aasta (vimalik et veel tunduvalt pikema perioodi) krgeimas
seisus aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest, tenoliselt ji tegelik arvukus siiski 700
800 isendi vahele. 1998. aastal ktiti 216 isendit, mis on teadaolevalt suurim ktitud isendite
arv Eestis. Sellest ajast alates kuni aastani 2002 ilvese arvukus langes, phjuseks peamiselt
intensiivne kttimine ning vimalik, et ka krgest asustustihedusest tingitud loodusliku
Yearbook FOREST 2010

137

JAHINDUS

suremuse suurenemine. Tnu 2002. aastast kehtestatud kttimispiirangutele ilvese arvukuse


langus peatus ning hakkas taas tusma. Seire jrgi oli 2009. aasta talve lpul Eesti metsades
vhemalt 800 ilvest. Sellise arvukuseni sai ilvese populatsioon Eestis tusta vaid vga hea
toidubaasi ehk metskitse krge asustustiheduse tttu. Kuna metskitse arvukus nitas alates
2007. aastal kerget, kuid psivat langust, oli vajalik peatada ka ilvese arvukuse jtkuv kasv
ning viia see tagasihoidlikku langustrendi kttimismahtude tasakaaluka suurendamise kaudu.
2008. aastal ktiti 150 ja 2009. aastal 183 ilvest. 2009/2010. aasta eriti lumerohke ja klma
talvega kaasnenud metskitsede krge suremus ti kaasa nende arvukuse jrsu languse.
Metskitse asurkonna kiire kahanemise tulemusena langesid oluliselt ka ilveste juurdekasvunitajad (pesakondade arv ja suurus) ning tenoliselt suurenes oluliselt ka noorloomade
looduslik suremus, mis koosmjus intensiivse kttimisega 2010. aastal, mil ktiti 181 ilvest,
on 2011. aasta jahihooaja eelse seisuga ilveste arvukust langetanud enam kui saja isendi vrra.
Ilves asustab kiki maakondi, asurkonna olukord pole viimastel aastatel paranenud vaid
Saaremaal. Hetkel kehtiva suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava jrgi on soovitatav ilvese arvukus
Eestis vhemalt 500 isendit.
Pruunkaru arvukuse krgseis viimase saja aasta jooksul oli 1990. aastate algul, kui karu
arvuks Eestis hinnati isegi le 800 isendi. Ei ole vlistatud, et tegelikkuses vis nendel aastatel
karude arvukus olla ka juba mrksa madalam, sest karude kttimine saavutas suurimad
teadaolevad mahud juba mni aasta varem, 1988. aastal, mil ktiti 73 ja 1989. aastal 69 karu.
Jrgnevatel aastatel kttimisnumbrid oluliselt langesid. Kttimistulemuste languse jrgselt
hakkasid tasapisi langema ka loendustulemused. 2000. aastate algul hinnati karu arvukuseks
500600 isendit. Sealt edasi on asurkond aeglast, kuid pidevalt tusnud. Asurkonna suurenemine
on vljendunud viimastel aastatel lisaks pesakondade arvu kasvule eriti ilmekalt asustustiheduse
suurenemisena levikuala servaaladel ja levikuala laienemisena nitajad, mis on iseloomulikud
suurenevale populatsioonile. Koos karu arvukuse kasvuga on viimastel aastatel suurendatud
ka kttimislimiiti, 2009. aastal ktiti 45 ja 2010. aastal juba 57 karu.
Karu levik Eestis on teiste suurkiskjatega vrreldes oluliselt ebahtlasem, asustustihedus on
suurim Kesk- ja Ida-Eestis. Karu ei elutse saartel ning psivast levikualast jb vlja ka osa
Valga- ja Vrumaast.
Karude poolt tekitatavad kahjud Eestis on seotud peamiselt mesindusega. Karu rnnakud
pllumajandusloomadele on aga siiani olnud vga haruldased.
Kui karu arvukus on mnedes piirkondades optimaalne ning kahjustuste vltimiseks on vajalik
arvukuse regulatsioon, on Eestis veel sobivaid asustamata elupaiku, mille arvelt viks karu
arvukus meil veel isegi suureneda ning levik laieneda ka Ltti.
Kehtiva suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava jrgi on karu soovitav arvukus Eestis vhemalt
500 isendit.

138

Aastaraamat METS 2010

Joonis 8.5.1 Hundi, ilvese ja pruunkaru arvukus ja kttimine aastail 19932010


Figure 8.5.1 Population and harvest of wolf, lynx and brown bear in 19932010

HUNTING

Yearbook FOREST 2010

139

KESKKOND

9.

KESKKOND
ENVIRONMENT

9.1 Kaitstavate metsade pindala


Area of protected forests
Metsade kaitse Eestis tugineb eelkige looduskaitseseadusele, mille jrgi looduskaitse thtsaim
phimte on looduse silitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Teine samavrd
oluline, valdavalt kll metsa majandamist reguleeriv akt selles valdkonnas on metsaseadus,
mille phieesmrkidena on deklareeritud metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamine.
Metsaseadus, mida viimastel aastatel phjalikult on muudetud ning mida jtkuvalt parendatakse,
peaks tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui vimalused metsa konoomseks
majandamiseks ja kaitseks.
Metsaseadusest on kadunud varem kasutuses olnud metsakategooriate, sealhulgas hoiu- ja
kaitsemetsa miste, mistttu nd saame rkida kaitstavatest metsadest. ldisem jaotus on
praktikas jtkuvalt siiski vajalik: nimetame endist hoiumetsa rangelt kaitstavaks ning varemalt
kaitsemetsaks loetut majanduspiirangutega metsaks.
Koosklas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030, on lpetatud oluliste arengukavade
koostamine valdkonnas. Veebruaris 2011 kinnitas Riigikogu Eesti metsanduse arengukava aastani
2020; see on kava metsanduse suunamiseks, millega mratakse arengu eesmrgid ja kirjeldatakse
nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Eesti metsapoliitikast tulenevalt on
metsanduse arengul kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat ldeesmrki:
1)

2)

jtkusuutlik, see thendab htlane, pidev ja mitmeklgne metsandus, mille all meldakse
metsade ja metsamaa hooldamist ja kasutamist viisil ja tempos, mis tagaks nende
bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvime ja elujulisuse praegu ning
tulevikus;
metsade efektiivne majandamine, mille all meldakse kigi metsaga seotud hvede
konoomset tootmist ja kasutamist nii lhi- kui ka pikaajalises perspektiivis.

Seega on varasemast suurema thelepanu all loodusvrtuste kaitsemeetmed tulundusmetsades.


Looduskaitse arengukava peaks tiendama metsanduse arengukava rangelt kaitstavate metsade
valdkonnas. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 valmis kll juba mitme aasta eest, ent
ji vaid eelnuks. Nd on koostatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020, mis hakkab
phijoontes tuginema varemkoostatule. Uus eelnu hlmab ka kiki bioloogilise mitmekesisuse
konventsioonist ning teistest looduskaitse konventsioonidest tulenevaid nudeid ja
phimtteid. See strateegiline dokument, seni veel kinnitamata, peab aitama looduskaitset
korraldada pikemas perspektiivis nii, et oleks tagatud looduse vrtuste vimalikult hea silimine,
hvinud ja hvimisohus vrtuste taastamine ning loodusvarade jtkusuutlik kasutamine.
140

Aastaraamat METS 2010

ENVIRONMENT

Nii metsanduse kui looduskaitse uute arengukavade koostamisel on pratud suuremat


thelepanu bioloogilise mitmekesisuse kaitsele vljaspool kaitsealasid. Kandvad mrksnad on
muuhulgas metsade loodusliku mitmekesisuse tagamine, bioloogiline ohutus, liigikaitse
vljaspool nende elupaiku, maastikuline lhenemine ja ruumiline planeerimine. Mistele
looduskaitse on pakutud vlja snonm loodushoid, defineerimist vajab loodusvrtus.
Metsakaitses on oluline roll metsasertifitseerimisel, seda eelkige majandusmetsade kaitsel.
Kuivrd sertifikaat tendab, et puit tuleb seaduslikest ressurssidest ja selle varumisel on
arvestatud ka keskkonnaga, on nudlus sertifitseeritud toorme jrele maailmas pidevalt kasvanud.
Sertifitseerimisel tuginetakse sltumatule hindamisele, mille aluseks on rahvusvaheliselt
tunnustatud mistliku metsamajandamise standard. Erinevaid standardeid on kasutusel mitmeid,
Eestis on metsamajandamisel tunnustatud rahvusvaheliselt levinud FSC ja PEFC.
Keskkonnaregistri andmeil oli Eestis 31.12.2011 seisuga:

5 rahvusparki,
131 looduskaitseala,
150 maastikukaitseala,
344 hoiuala,
1073 psielupaika,
114 seni uuendamata kaitsekorraga ala,
20 planeeringuga KOV tasandil kaitstavat objekti.

Lisaks le tuhande ksikobjekti (pargid, plispuud, karstid, kivid, allikad jne).


Hoiu- ja kaitsemetsade pindalaga seotud hinnangud kesolevas aastaraamatus tuginevad riikliku
metsainventeerimise (SMI) andmetele. Kasutatud on 20062010. aastal mdistatud SMI
proovitkkide andmeid, digitaalseid kaitsealade ja kaitstavate objektide kaardikihte (EELIS 2010. a
seisuga) ning maakatastri plaane. Igale proovitkile (vi selle osale) on mratud metsakategooria
ning hoiu- vi kaitsemetsaks arvamise phjused (kuni viis vimalikku phjust). Kui ks proovitkk
omas mitut kaitsephjust (niteks sihtkaitsevnd ja metsise mnguala, kaitseala piiranguvnd ja veekaitsemets), loeti esmaseks rangema kaitsereiimi phjus.
Rangelt kaitstavaks ( hoiumetsaks) loeti:

kaitsealade reservaadid ja sihtkaitsevndid,


psielupaiga sihtkaitsevndid,
I kategooria kaitstavate liikide elupaigad,
vriselupaigad (VEP) RMK metsades ja lepingutega eramaal kaitstavad,
kavandatavad kaitsealad vastavalt planeeritud reiimile.

Majanduspiiranguga (ehk kaitse)metsaks arvestati:

kaitsealade piiranguvndid,
psielupaiga piiranguvndid,
hoiualad,
veekaitsevndite metsad,
infiltratsiooniala metsad,
planeeringuga keskkonnaseisundi kaitseks mratud metsad,
kavandatavad kaitsealad vastavalt kehtestatavale reiimile,
kaitstavad alad, mille kohta kaitse-eeskirjad on uuendamata.

Uuendamata kaitsekorraga alad on kaitsealad, mis on vetud kaitse alla aastatel 19571994, kuid
millele ei ole uut (kaitstavate loodusobjektide seaduse vi looduskaitseseaduse jrgset) kaitseeeskirja kinnitatud. Kavandamisel olevate, kuid veel kinnitamata kaitsealade kord loetakse
kehtivaks.
Yearbook FOREST 2010

141

KESKKOND

Omaette rhmana on vlja toodud vriselupaigad ehk vtmebiotoobid. Kehtiva metsaseaduse


thenduses on vriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala vljaspool
kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis vi haruldaste liikide
esinemise tenosus on suur. Vriselupaiga ehk VEPi miste on seaduses muutunud ega ole
just parim (eelmise redaktsiooni jrgi: kaitset vajav ala tulundus- vi kaitsemetsas). Nii on hetkel
olukord, kus kaitseala piiranguvndis paiknenud ja varem rangelt kaitstud VEP pole seda
enam seaduse thenduses, seega mitte vajalikul mral kaitstud. Samuti on tekitanud
ebamrasust pindalaline piirang 7ha, kuivrd VEPide hulgas oli aastaid sellest suuremaid
alasid. Tnaseks on ebakla siiski lahendatud piirmrast suurematest on moodustatud
kaitsealad vi on need formaalselt igesse mtu ligatud.
Kik pindalalised suurused on arvutatud punkthinnangute alusel, iga nitaja proovitkkide
arvu ja proovitkkide koguarvu suhte ning ldkogumi pindala korrutisena. Et tegemist on
statistiliste hinnangutega, on tabelites esitatud ka vimalik veahinnang (pindala alumine ja
lemine usalduspiir 95% usaldusnivool).
Metsamaa pindala kaitsereiimiga aladel SMI hinnangute jrgi on:

hoiumetsad 216 300 ha (9,8% metsamaast Eestis),


kaitsemetsad 339 700 ha (15,4% metsamaast Eestis),
kaitstavad tulundus- ehk vriselupaikade metsad 6 400 ha (0,3%).

Jrgnevates tabelites on esitatud andmed kaitstavate metsade kohta. Olgu mrgitud, et tegemist
on ainult (tootliku) metsamaaga, mistttu arvud vivad erineda mujal statistikas leiduvate
kaitstavate alade pindala kohta esitatud hinnangutest.

9.1.1 Metsamaa pindala jagunemine metsakategooriate


jrgi
Distribution of forest land area by forest categories
Metsakategooria
Forest category

Pindala
Area

(1000 ha)
Hoiumetsad
Protected forests
Kaitsemetsad
Protection forests
Vriselupaigad
Habitat protection forests
Kokku kaitstavad metsad
Total forests under protection
sellest rangelt kaitstavad
of this strictly protected
Majandatavad metsad
Commercial forest
Kokku metsamaa pindala
Total forest land area

Kaitstavate metsade osakaal


Share of forests under protection (%)
RMK*
teistes
metsamaa
kogupindalast
metsades
metsades
from total
in SFMC**
in other
forest area
forests
forests

216,3

9,8

18,3

4,9

339,7

15,4

17,0

14,4

6,4

0,3

0,4

0,2

562,4

25,4

35,7

19,6

222,9

10,1

19,0

4,9

1649,6

74,6

2212,0

100,0

* RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus

** SFMC - State Forest Management Centre

Allikas: SMI 2010, Keskkonnateabe Keskus


Source: NFI 2010, Estonian Environment Information Centre

142

Aastaraamat METS 2010

ENVIRONMENT

Veerand ehk 25,4% metsamaast on rangema vi leebema majanduspiiranguga. Hoiumetsadest


( loodusobjektide hoidmiseks mratud metsast) paikneb valdav osa riigimetsas. Hoiumetsa
osakaal RMK pindalast on pidevalt suurenenud ja moodustab 18,3% metsamaast, teiste omanike
ja valdajate metsadest vaid 4,9%. Nii looduskaitse kui metsanduse praegustes arengukavades
on pstitatud eesmrgiks vtta range kaitse alla vhemalt 10% Eesti metsamaast. Kui lugeda
hoiumetsade hulka ka uuendamata vi kinnitamata kaitse-eeskirjadega alade range kaitse, vib
elda, et eesmrk on saavutatud 222 900 ha ehk 10,1% metsamaast on kaitse all.
Kaitsemetsade (keskkonnaseisundi kaitsmiseks mratud metsa, kehtiva metsaseaduse jrgi
majanduspiirangutega metsa) osakaal riigimetsades on samuti suurem kui erametsamaal, ka
looduskaitsealade metsad paiknevad suuremas osas riigimetsas. Kaitstavate metsade pindala
looduskaitsealadel on 300 800 ha, see hlmab muuhulgas metsi kaitsealadel, mille eeskiri on
seni kinnitamata vi uuendamata.
Ka vriselupaikadest (VEP) jb valdav osa riigimetsa. Metsamaal registreeritud VEPide
kogupindala on viimastel aastatel vhenenud eelkige seetttu, et osadest aladest on moodustatud kaitsealad. Metsaregistri jrgi 23 000 ha, SMI jrgi mnevrra vhem 20 000 ha. VEP
peaks olema majandusmetsade peamiseks looduslikku mitmekesisust hoidvaks ksuseks. Olgu
lisatud, et hinnangud hlmavad ka enam kui 7 ha suuruseid alasid (piirang tuleneb uuest metsaseaduse redaktsioonist). Riigimetsades on VEP kaitstud keskkonnaministri kskkirjaga, erametsas
toimub kaitse vabatahtlikkuse printsiibil vi lepingute (kinnisasja riigi kasuks isikliku
kasutusigusega koormamise thtajalise leppe) alusel.
Vriselupaiku inventeeriti meil aastail 19992002. Sellest ajast on praegu metsaregistri juures
arvestust peetavasse VEPiregistrisse tiendusi tehtud siiski vhe, kuigi osa vriselupaikade
puistuid on maha raiutud. Registris olevad VEPid Eestis vajaksid looduses phjalikumat
leinventeerimist. 2007. aastast on kinnitatud ministri mrus Vriselupaiga klassifikaator ja
valiku juhend.

Yearbook FOREST 2010

143

KESKKOND

9.1.2 Kaitstava metsamaa pindala jagunemine kaitse


phjuste jrgi
Distribution of potected forest area by reasons of protection
Kaitse phjus
Reason for protection

Reservaadid ja sihtkaitsevndid
Strict nature reserves and
special management zones
Piiranguvndid
Limited management zones
Psielupaiga sihtkaitsevnd
Species protection site
special management zones
Psielupaiga piiranguvnd
Species protection site
limited management zones
Hoiualad
Special conservation areas
Veekaitsemetsad
Water protection forests
Muud phjused
Other reasons
Kaitstavad metsad kokku
Total protected forest area

Pindala
Area

Erinevate kaitsekategooriate osakaal


Share of different protection categories (%)
RMK*
metsades

teistes
metsades

(1000 ha)

kaitstavate
metsade
kogupindalast
from total
protected area

in SFMC**
forests

in other
forests

156,1

27,8

38,5

16,5

131,9

23,4

17,5

29,7

25,4

4,5

5,5

3,5

33,1

5,9

9,1

2,5

51,1

9,1

8,6

9,6

97,4

17,3

7,6

27,5

67,4

12,0

13,2

10,7

562,4

100,0

* RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus

** SFMC - State Forest Management Centre

Allikas: SMI 2010, Keskkonnateabe Keskus


Source: NFI 2010, Estonian Environment Information Centre

Suurima pindala kaitse phjuste jrgi moodustavad looduskaitsealad: sihtkaitsevndite mets


7,1% ja piiranguvndite mets 6,0% kogu metsamaast ehk le poole 51,2% kigist kaitsealustest
metsadest. Ulatuselt jrgnevad phjused on veekogude ranna ja kallaste kaitsemets ning hoiualad.
Psielupaikadest hlmab suurema osa metsise mngu- ja elupaikade kaitse.
ks ja sama metsaosa vib olla kaitstud mitmel phjusel. Sellisel juhul on arvestatud rangema
reiimi phjusega, mistttu ei kajastu tabelis absoluutne pindala kaitse phjuse jrgi.

144

Aastaraamat METS 2010

ENVIRONMENT

9.1.3 Kaitstava metsamaa pindala jagunemine


enamuspuuliigi jrgi
Distribution of protected forest areas by dominant tree
species
Enamus puuliik
Dominant tree s pecies

P indala
Area

(1000 ha)
Mnd
Pine
Kuusk
Spruc e
Kas k
Birc h
Haab
Aspen
Sanglepp
Blac k alder
Hall lepp
Grey alder
Teis ed puuliigid
Other tree s pecies
Kaitstavad mets ad k okk u
Total protec ted forest area

Hoiu- ja kaitsemetsade os ak aal


Share of different protec ted stands (% )
kaitstavate
RMK*
teistes
metsade
metsades
mets ades
k ogupindalas t
from total
in SFMC**
in other
protec ted area
fores ts
fores ts

240,9

42,8

54,9

30,2

75,2

13,4

12,1

14,7

161,3

28,7

24,8

32,8

24,2

4,3

3,9

4,8

20,0

3,6

3,0

4,1

31,8

5,7

0,9

10,7

9,1

1,6

0,5

2,8

562,4

100,0

* RMK - Riigimets a Majandamis e Kes kus

** SFMC - State Fores t Management Centre

Allik as: SMI 20 10 , Keskko nn at eabe Keskus


So urce: NFI 20 10 , Eston ia n E nviron m ent In form ation Centre

Hoiu- ja kaitsemetsade jagunemine enamuspuuliigiti erineb jtkuvalt metsamaa pindala ldisest


liigilisest jagunemisest, kuid viimaste aastatega on erinevus vhenenud. Kaitstakse suhteliselt
rohkem mnnipuistuid, krgem on mnni (42,8%) ning madalam kuuse (13,4%) ja kase (28,7%)
osakaal (vrdluseks: Eesti metsades kokku on keskmised vastavalt 33,6%, 16,7% ja 30,8%).
Krge on mnnikute osathtsus RMK metsade hoiu- ja kaitsemetsade hulgas (54,9%). Teistest
puuliikidest tasub mrkimist halli lepa kui enamuspuuliigi kllaltki suurt osathtsust kaitstavate
metsade pindalast 5,7 %.

Yearbook FOREST 2010

145

KESKKOND

9.1.4 Hoiu- ja kaitsemetsade jagunemine arenguklasside


jrgi
Distribution of protected forest areas by development
classes
Arenguklass
Development class

Lagedad ja selguseta alad


Unstocked and
reforestation areas
Noorendikud
Young stands
Latimetsad
Pole stands
Keskealised
Middle-aged
Valmivad
Maturing
Kpsed
Mature
Kaitstavad metsad kokku
Total protected forest area

Pindala
Area

Kaitstavate metsade arenguklasside osakaal


Share of protected stands by development classes (%)

(1000 ha)

kaitstavate
metsade
kogupindalast
from total
protected area

14,4

teistes
metsades

RMK* metsades
in SFMC**
forests

in other forests

2,6

2,0

3,1

40,1

7,1

7,8

6,4

26,4

4,7

5,5

3,8

216,1

38,4

37,3

39,6

69,4

12,3

11,4

13,3

196,1

34,9

35,9

33,8

562,4

100,0

* RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus

** SFMC - State Forest Management Centre

Allikas: SMI 2010, Keskkonnateabe Keskus


Source: NFI 2010, Estonian Environment Information Centre

Hoiu- ja kaitsemetsade vanuseline jaotus on ligilhedane Eesti metsade vastavale jagunemisele.


Vib theldada mningast kaitsealuste metsade keskmise vanuse suurenemist viimasel aastakmnel, samuti metsata metsamaa osakaalu vhenemist. Vaatamata eeldusele, et kaitsealused
metsad viksid olla tunduvalt vanemad, on le poole (52,8%) neist metsadest alles keskealised
vi nooremad. Kpsed metsad moodustavad pisut enam kui kolmandiku (34,9%).

146

Aastaraamat METS 2010

ENVIRONMENT

9.2 Metsamaa looduslikkus, elupaigatbid


Naturalness of forest land, habitat types
9.2.1 Metsamaa pindala looduslikkuse klassides
Distribution of forest land area by naturalness classes
Looduslikkuse klass
Categories of naturalness

Pindala
Area

(1000 ha)
Primaarne
Primary
sellest loodusmets
of this natural forest
Muudetud looduslik
Modified natural
Pool-looduslik
Semi-natural
Istandused
Productive plantation
Kokku metsamaa pindala
Total forest land area

Metsamaa osakaal looduslikkuse klassis


Share of forest land in naturalness categories (%)
metsamaa
RMK*
teistes
kogupindalast
metsades
metsades
from total
in SFMC**
in other forests
forest area
forests

954,4

43,1

41,7

44,0

53,7

2,4

4,1

1,5

1 088,4

49,2

45,6

51,3

166,3

7,5

12,6

4,6

2,9

0,1

0,1

0,2

2 212,0

100,0

* RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus

** SFMC - State Forest Management Centre

Allikas: SMI 2010, Keskkonnateabe Keskus


Source: NFI 2010, Estonian Environment Information Centre

Looduslikkuse klassid (RO Global Forest Resources Assessment ehk GFRA 2005
klassifikatsiooni jrgi):

primaarne (looduslikult uuenenud kohalike puuliikidega, selged majandustegevuse


jljed puuduvad),
muudetud looduslik (looduslikult uuenenud kohalike liikidega, inimtegevuse jlgedega,
kultiveeritus pole tuvastatav vi on kultiveeritud liikide osakaal alla 50%),
pool-looduslik (kohalike liikidega kultiveeritud vi LUKi abil uuenenud),
istandused.

Hinnangute jrgi on Eesti metsad kllaltki loodusliku ilmega (43,1%). Tuleb siiski arvestada, et
GFRA kriteeriumid on majanduslike mjutuste mratlemisel snagi leebed.
Loodusmetsa miste on defineeritud Eesti bioloogide poolt ning sellele vastaval metsal on
krge looduskaitseline vrtus. Loodusmets peab vastama jrgmistele kriteeriumidele:

puistu on eriliigiline ja erivanuseline; phipuuliikide iga erineb vhemalt 2 vanuseklassi


ulatuses (lehtpuu 20, okaspuu 40 aastat) vi suhteliselt hevanuselise puistu
puhul peab I rinde okaspuude keskmine vanus letama 100, lehtpuude vanus 80 aastat;
vana metsa hiludes vi omaette rindes kasvab noori puid;
lamapuid ja surnult seisvaid puid on vhemalt 5% kasvavate puude arvust; tugevasti
kdunenud lamatved moodustavad kas 1/3 kigist lamatvedest vi leidub neid
proportsionaalselt keskmiselt kdunenutega vi moodustavad keskmiselt kdunenud
tved vhemalt 50% kigist lamatvedest;
raiejlgi pole vimalik tuvastada vi on tegemist olnud ksikpuude raiega, mis ei ole
mjutanud puistu liigilist koosseisu.

Yearbook FOREST 2010

147

KESKKOND

Erandina vib lugeda loodusmetsaks:


a)
b)
c)

heliigilisi raba, siirdesoo, sinika, sambliku ja kanarbiku metsakasvukohatbi puistuid,


kuid kindlasti peab olema tidetud erivanuselisuse ja surnud puidu nue;
plengu- ja tormialade metsamaa, kui hiring toimus plis- vi loodusmetsas ning ei
ole toimunud hiringujrgset sanitaarraiet;
plengu vi tuulekahjustuse tagajrjel hvinenud ja koristamata nooremad metsad,
alates latiealisest metsast.

Loodusmetsa mratlusele vastab hinnanguliselt 2,4% metsamaast, kusjuures RMK maadel,


kus asub rohkem rangelt kaitstavaid metsaosi, on see nitaja ksjagu keskmisest suurem.

9.2.2 Metsamaa pindala Loodusdirektiivi


elupaigatpides
Forest area by natural habitats according to Habitats
Directive

(1000 ha)

Metsaelupaigatbi osakaal
metsade kogupindalast
Share of forest habitat type (%)
from total forest area

9010

78,0

3,5

9020

1,0

0,0

9050

5,8

0,3

9060

7,7

0,3

9070

2,5

0,1

9080

45,4

2,1

9180

0,2

0,0

91D0

85,9

3,9

91E0

0,8

0,0

91F0

0,2

0,0

6530

0,4

0,0

2180

22,6

1,0

Metsaelupaigatp
Forest habitat type

Pindala
Area
Natura 2000 kood
Code

Vana loodusmets (lnetaiga)


Western taiga
Vana laialehine salumets
Fennoscandian hemiboreal natural old
broad-leaved deciduous forests
Rohunditerikas kuusik
Fennoscandian herb-rich forests with
Picea abies
Okasmets moreenkrgendikul
Coniferous forests on glaciofluvial
escers
Puiskarjamaa
Fennoscandian wooded pastures
Soostuv ja soo-lehtmets
Fennoscandian
deciduous
swamp
woods
Rusukallete ja jrakute mets
Tilio-Acerion forests of slopes, screes
and ravines
Siirdesoo- ja rabamets
Bog woodland
Lammi-lodumets
Alluvial forests with Alnus glutinosa and
Fraxinus excelsior
Laialehine lammimets kaldavallil
Riparian mixed forests along the rivers
Fennoskandia puisniit
Fennoscandian woodedmeadows
Metsastunud luited
Wooded dunes
Allikas: SMI 2010, Keskkonnateabe Keskus

Source: NFI 2010, Estonian Environment Information Centre

148

Aastaraamat METS 2010

ENVIRONMENT

Loodusdirektiiviks kutsutakse Euroopa Liidu direktiivi looduslike elupaikade ja loodusliku


fauna ning floora kaitsest (92/43/EEC, 1992). Selle alusel on hiljem moodustatud Natura 2000
vrgustik. Natura vrgustiku aladel asub 391 000 ha Eesti metsamaast ehk 17,7% (sealhulgas
erametsamaadest 9,4%).
SMI hinnangud hlmavad elupaigatpe ka vljaspool Natura vrgustiku alasid. Haruldaste
metsaelupaigatpide kohta (9180, 91E0, 91F0) hinnangud kahjuks puuduvad vi on esitatud
suhteliselt suure veaga.
Registreeritavad Natura 2000 Loodusdirektiivi elupaigatbid metsamaal on jrgmised:
9010 vana loodusmets ehk lnetaiga (ldtp),
9020 vana laialehine salumets (laialehised liigid moodustavad le 50%),
9050 rohunditerikas kuusik,
9060 okasmets moreenkrgendikul (okaspuu puht- ja segapuistud mhnade, voorte, ooside
lagedel ja nlvadel),
9070 puiskarjamaa (rohukamar on tekkinud aktiivse karjatamise tagajrjel),
9080 soostuv ja soo-lehtmets (sh mnd enamuspuuliigina),
9180 rusukallete ja jrakute mets (laialehine mets klindi rusukaldel ja vallil),
91D0 siirdesoo- ja rabamets,
91E0 lammi-lodumets (leujutatavad lammid),
91F0 laialehine lammimets kaldavallidel,
2180 metsastunud luited (kaugusel kuni 10 km mere- vi Peipsi phjarannast).
ldreeglina loetakse loodusmetsa tingimustele vastav mets ldtbi 9010 ehk lnetaiga alla,
kui pole tegemist mne selle alltbiga (tpsemalt vt Loodusdirektiivi elupaigatpide
ksiraamat, koostaja Jaanus Paal). Elupaigatbiks mramise kriteeriumid pole siiski sedavrd
ranged kui on loodusmetsa tingimused. Niteks on erandina loetud vastava elupaigatbi alla
metsad alates keskealistest kui tp on 2180, 9180, 91D0, 91E0 vi 91F0. Teiste tpide puhul
peab puistu vastama kpsustingimustele. Vana loodusmetsa tpi (9010) arvatakse ka metsata
metsamaa plendikud ja tormimurrud kui need on jetud koristamata, samuti nimetatud aladel
looduslikult uuenenud noored puistud.
Suurima levikuga on meil sootbid: siirdesoo- ja rabametsa tp 34,3% registreeritud
metsatpidest ja 3,9% metsamaast Eestis ning soostuv ja soo-lehtmets (18,1% ja 2,1% vastavalt).
Otsitakse vimalusi, et tiendavalt range kaitse alla vtta viljakamate metsatpide puistuid,
saavutamaks kaitstavate metsade tpoloogiline esinduslikkus. Phitp vana loodusmets
ehk lnetaiga moodustab ligi kolmandiku kigist (31,1%) ning 3,5% metsamaast.

Yearbook FOREST 2010

149

KESKKOND

9.3 Vriselupaikade osakaal, arv ja pindala maakonniti


Share, number and area of woodland key habitats (WKH)
by counties
Metsamaa
pindala
Forest land
area
(1000 ha)
223,2
72,6
196,3
130,8
127,3

VEP
pindala
Area
of WKH
(ha)
1 709,6
1 415,9
2 422,8
619,3
631,1

VEP %
metsamaast
WKH % from
forest land
area
0,77
1,95
1,23
0,47
0,50

Keskmine
VEP pindala
Average
WKH area
(ha)
2,1
2,4
3,8
2,4
2,2

VEP
arv
Number
of
WKH
814
599
633
257
292

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

103,9
166,6
117,3
242,7
155,6

2 835,4
591,0
4 062,3
412,8
1 374,5

2,73
0,35
3,46
0,17
0,88

2,8
1,8
2,2
2,4
2,4

999
330
1887
170
584

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Kokku
Total 2010

160,4
117,5
116,8
168,1
112,9
2 212,0

3 122,0
729,1
1 079,9
1 340,1
835,4
23 181,0

1,95
0,62
0,92
0,80
0,74
1,05

4,6
2,6
1,9
2,0
1,7
2,5

675
280
570
674
480
9 244

Maakond
County

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Allikas: Keskkonnateabe Keskus


Source: Estonian Environment Information Centre

150

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

7 790
22 678
4 071
10 763
1 906
244 367

18 408
11 233
585
50 770
14 910

14
8
3
7
4

5
8
5
33
6

258 214 131

13 847

3 219
0
0
0
0

3 094
2 667
0
3 260
0

Looduskaitseala
Nature protection area
Pindala Area (ha) Arv
Maismaa Akva- No.
toorium
Mainland Area of
water
24 477
7 14
11 234 1 601
7
40 584
1
5
17 760
0
5
7 198
0
7

4 960
4 785
25 491
5 966
22 954
184 155

17 738
9 919
10 675
4 846
18 117
15
4
4
12
11

7
16
6
10
14

Area contains the area of water in Lahemaa National Park wich remains to the Harju County
Allikas: Eesti Looduse Infossteem (EELIS)

194 766 150

10 611

141
0
0
0
0

1 285
480
0
1 633
0

Maastikukaitseala
Landscape protection area
Pindala Area (ha) Arv
Maismaa
Akva- No.
toorium
Mainland Area of
water
16 870
1 840
17
5 930
5 206
9
7 697
26
13
9 669
0
3
18 540
0
9

*Pindala sisaldab ka Lahemaa rahvuspargi akvatooriumi Harjumaale jvat osa

Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Vru
Maismaa
Mainland
Akvatoorium
Area of water
Kokku/Total

Lne
Lne-Viru
Plva
Prnu
Rapla

Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jgeva
Jrva

Maakond
County

7 604
0
5 589
31 478
6 711
129 474

1
0
0
1
1

1
1
0
0
0
829
19 319
199
547
133
27 813

11
698
1 318
1 254
3 128

14
23
11
10
2

4
8
4
17
7

28 192 116

379

154
26
0
0
0

0
0
1
198
0

Pindala Area (ha) Arv


Maismaa Akva- No.
toorium
Mainland Area of
water
8
0
2
0
0
0
265
0
3
102
0 10
1
0
1

VK**

Protection area with old protection regulation

**Vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitseala

196 819

67 345

16 156
0
0
0
0

22 435 26 171
22 240 25 018*
0
0
8 161
0
0
0

Rahvuspark
National park
Pindala Area (ha) Arv
Maismaa
Akva- No.
toorium
Mainland Area of
water
25 256

0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0

17
42
43
21
20

16
69
16
42
59

77
8
25
50
32

21 266
47 217
35 598
48 887
31 844
590 306

58 843
44 603
12 945
65 270
36 616

61
77
61
51
38

682 488 939

92 182

19 669
26
0
0
0

30 550 33
28 165 102
1 31
5 091 102
0 86

Kokku
Total
Pindala Area (ha) Arv
Maismaa
AkvaNo.
Mainland toorium
Area of
water
67 305
1 847 110
17 239
6 807
24
48 785
27 46
27 933
0 68
25 954
0 49

Source: Estonian Nature Information System (EELIS)

4 496 537

84
434
249
132
142
4 496

251
513
367
240
461

695
75
238
403
214

Mainland

Kaitsealune park
Parks under protection
Pindala Area (ha) Arv
Maismaa
No.

9.4 Kaitsealade pindalad maakondade likes kaitseala tpide kaupa seisuga 31.12.2010
Area of protection areas by counties and protection types as of 31.12.2010

ENVIRONMENT

151

MAJANDUSLEVAADE

10. MAJANDUSLEVAADE
ECONOMIC REVIEW

10.1

levaade 2010. aasta majandusest


Review of the commercial year 2010

Eesti majanduskasv prdus 2010. aasta II kvartalis prast heksa kvartalit kestnud langust
taas positiivseks, aasta kokkuvttes oli majanduskasv 3,4% (2009. aastal oli langus 15,1%).
Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades 2010. aastal oli 14,3 miljardit eurot ning aheldatud
vrtuses (referentsaasta 2002) 11,2 miljardit eurot. Lisandvrtus 2010. aastal oli 12,5 miljardit
eurot ning aheldatud vrtuses 9,9 miljardit eurot.
Peamiseks kasvumootoriks oli kaupade ja teenuste ekspordi kiire taastumine vlisnudluse
paranemise toel. Koos ekspordiga kasvas ka import, kuid nrga sisenudluse tttu oli impordi
kasv ekspordi kasvust aeglasem.
2010. aastal taastus ttlev tstus kriisi mjudest, kasv tugines peamiselt ekspordile. Ttleva
tstuse lisandvrtus kasvas 2010. aastal 20,1% ning aasta lpuks judis tootmismaht peaaegu
kriisieelsele krgtasemele (2009. aastal langes ttleva tstuse lisandvrtus 23,5%). Lisandvrtus kasvas tugeva ekspordi toel enamikes ttleva tstuse harudes, kuid kige enam
mjutas kasvu elektroonikaseadmete tootmise lisandvrtuse suurenemine (1,6 korda). Suurema
mjuga olid veel puiduttlemise, metalli- ja metalltoodete tootmise lisandvrtuse kasv.
Puidu-, paberi- ja mblitstus (420,8 miljonit eurot) moodustas ttlevast tstusest (2,0
miljarditld eurot) 20,6%, kogu lisandvrtusest 3,4%. Metsamajandus moodustas lisandvrtusest
1,3% (156,9 miljonit eurot).
2010. aastal arenes kaubavahetus hoogsalt. Nii ekspordi kui ka impordi maht judis rekordtasemeni, kasvades aastaga vastavalt kolmandiku ja veerandi vrra. 2009. aastal oli kaubavahetuse kive 18,0 miljardit eurot, suurenedes aastaga 31% vrra. Ekspordi osathtsus
kaubavahetuse kogu-kibes tusis 49%ni, mis oli taas kahe protsendi-punkti vrra krgem kui
aasta varem. Tnu vlisnudluse kiiremale taastumisele vrreldes siseturuga jtkus kaubavahetuse bilansi puudujgi langus. Aasta kokkuvttes vhenes vliskaubanduse defitsiit 0,5
miljardi euroni, moodustades alla 2/3 eelmise aasta nitajast. Eesti kauples jtkuvalt lejgiga
puidu ja puittoodete ning mbli ja puitmajade ning loomsete toodete osas. Tunduvalt suurenes
ka pabermassi, paberi ja pabertoodete vliskaubandusbilanss.
Puidutstuse ettevtete (kaubagrupp 44) eksport suurenes 2010. aastal (798,3 miljonit eurot)
vrreldes 2009. aastaga (555,0 miljonit eurot) 43,8%. Kui vtta arvesse ka mblitstus ja
puitmajade tootmine oli ekspordi suurenemine 39,1% (771,1 miljonilt 1072,7 miljoni euroni).

152

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

Koguekspordist moodustas puidu ja puittoodete (kaubagrupp 44) eksport 2010. aastal 9,1%
(2009. aastal 8,6%). Philised ekspordiartiklid olid saematerjal (180,4 miljonit eurot), ehitusdetailid
(169,2 miljonit eurot) ning ttlemata puit (106,0 miljonit eurot). Enim eksporditi Soome (19,6%),
Rootsi (19,2%) ja Saksamaale (8,6%).
Puitmbli eksport (191,5 miljonit eurot) suurenes (19,9%) peale aastast langust varasemale
tasemele. Mbli nudlus vlisturgudel on tihedalt seotud arengutega ehitussektoris. le 40%
ekspordist lheb Soome ja ligi 80% phjamaadesse kokku, mistttu ollakse nende riikide
arengutest sltuvad.
Puitmajade eksport (136,9 miljonit eurot) suurenes tnu Norra ja Saksamaa turule jrsult (51,1%).
Pabertoodete (kaubajaotus X) eksport (277,8 miljonit eurot) prdus 2010. aastal aastasest
langusest taas 28,6% tusule (2009. aastal 216,1 miljonit eurot). Olulise osa ekspordist (24,0%)
andis jtkuvalt Estonian Celli haavapuitmassi tehas Kundas.
2010. aasta teisel poolel hoogustus importkaupade sissevedu. Selle tingis helt poolt ekspordinudluse kiire areng, mistttu kasvas oluliselt vahetarbekaupade import, teiselt poolt siseturu
elavnemine, mis suurendas tarbekaupade ja kapitali-kaupade sissevedu.
Aasta kokkuvttes suurenes import 27,4% (2009. aastal vhenes 33,3%). Puidu ja puittoodete
(kaubagrupp 44) import tusis tagasi kahe aasta tagusele tasemele (2010. aastal 259,9 miljonit
eurot ning 2009. aastal 186,1 miljonit eurot), moodustades koguimpordist 2,8%. Kige suuremas
vrtuses imporditi saematerjali (122,5 miljonit eurot), moodustades kaubagrupi 44 impordist
47,1%. Ttlemata puidu import tusis vrreldes 2009. aastaga 26,0%, kuid vrreldes 2007.
aasta buumiga on langus siiski olnud viiekordne.
Import suurimalt puidu ja puittoodete importijalt Venemaalt taastus 2008. aasta tasemele (84,0
miljonit eurot), jdes ligi kolmekordselt alla 2007. aasta tasemele. Kuid kui varem moodustas
Venemaa import puidu ja puittoodete koguimpordist le poole, siis 2010. aastal moodustas
import Venemaalt vaid 32,3%, letades vaid heksa protsendipunktiga importi Ltist (23,5%).
Pabertoodete import vhenes 2010. aastal (223,2 miljonit eurot) 2009. aastaga (202,0 miljonit
eurot) vrreldes 10,5%.

Yearbook FOREST 2010

153

MAJANDUSLEVAADE

10.1.1 Lisandvrtus metsasektori ettevtetes


jooksevhindades aastail 20022010 (miljonit eurot)
Value added of forest sector companies at current prices
in 20022010 (million EUR)
Aasta
Year

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2002 Kokku/Total

966,6
4 688,3
6 916,7

Ttlev tstus kokku


Manufacturing industry total

puidutstus
wood processing industry

paberi ja tselluloosi tootmine


paper and pulp industry

mblitootmine
furniture industry

EMTAK 2008 NACE rev 2*

Metsamajandus
Forestry

Lisandvrtus kokku
Value added t otal

Tegevusala Field of activity

02

20

21

36.1

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

17,5
83,5
100,9
1,5

18,8
1 183,7
1 202,6
17,4

3,3
171,3
174,5
2,5

0,0
26,1
26,1
0,4

1,4
94,6
96,0
1,4

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2003 Kokku/Total

17,9
94,2
112,0

19,9
1 336,5
1 356,4

3,3
200,7
204,0

0,0
26,1
26,1

1,6
102,2
103,9

1,4

17,4

2,6

0,3

1,3

18,7
94,3
113,0
1,3

21,6
1 410,4
1 432,0
16,7

3,3
220,6
223,9
2,6

0,0
23,5
23,5
0,3

1,8
97,6

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

18,9
95,7
114,6
1,2

22,1
1 614,9
1 637,0
16,5

3,8
239,1
242,9
2,5

0,0
26,1
26,1
0,3

1,9
106,0
107,9
1,1

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2006 Kokku/Total

17,0
92,9
109,9

19,0
1 918,1
1 937,1

3,8
272,8
276,6

0,0
35,2
35,2

1,5
113,2
114,7

0,9

16,5

2,4

0,3

1,0

17,8
155,0
172,8
1,2

18,7
2 230,7
2 249,4
16,0

3,5
312,0
315,6
2,2

0,0
45,4
45,4
0,3

1,8
124,0
125,8
0,9

15,6
162,9
178,5
1,2

11,6
2 217,3
2 228,8
15,4

1,9
260,3
262,2
1,8

0,0
42,6
42,6
0,3

0,7
108,8
109,4
0,8

10,3
105,8
116,2
1,0

10,8
1 694,1
1 704,9
14,3

1,3
222,6
223,9
1,9

0,0
36,4
36,4
0,3

0,5
84,3
84,8
0,7

11,9
145,0
156,9
1,3

12,2
2 035,3
2 047,5
16,4

1,5
273,7
275,2
2,2

0,0
47,1
47,1
0,4

0,6
98,0
98,6
0,8

995,6
5 405,0
7 783,3

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2004 Kokku/Total

1 049,6
5 986,0
8 567,7

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2005 Kokku/Total

1 146,0
7 048,2
9 895,5
1 301,1
8 469,3
11 761,3

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2007 Kokku/Total

1 524,5
10 132,7
14 083,4

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2008 Kokku/Total

1 440,2
10 243,2
14 512,7

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2009 Kokku/Total

1 252,1
8 048,1
11 947,2

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

Kodumajapidamised Households
Ettevtted Companies
2010 Kokku/Total

1 259,1
8 653,6
12 496,1

Osakaal lisandvrtusest share of value added (%)

99,4

1,2

* Eesti majandustegevusalade statistiline klassif ikaator Statistical Classification of Economic Activities in Estonia
Allikas: Stat istikaamet
Source: Statistical Office of Estonia

154

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

10.1.2 Lisandvrtus metsasektori ettevtetes aheldatud


hindades (referentsaasta 2002)
aastail 20022010 (miljonit eurot)
Value added of forest sector companies at chain-linked
volumes (reference year 2002) in 20022010 (million EUR)
Aasta
Year

puidutstus
wood processing industry

paberi ja tselluloosi tootmine


paper and pulp industry

mblitootmine
furniture industry

02

Ttlev tstus kokku


Manufacturing industry total

EMTAK 2008 NACE rev 2*

Metsamajandus
Forestry

Lisandvrtus kokku
Value added total

Tegevusala Field of activity

20

21

36.1

2002
2003
2004

7 971,9
8 600,2
9 087,5

128,3

1 332,8

199,9

23,2

100,1

135,5

1 442,7

215,7

23,5

124,0

1 485,7

225,3

24,8

103,2
101,9

2005
2006
2007

9 895,5
10 849,3
11 609,7

114,6

1 637,0

242,9

26,1

107,9

110,4

1 821,0

262,1

31,7

114,8

113,7

1 911,4

265,8

31,8

123,4

2008
2009
2010

11 280,6
9 609,4
9 862,2

135,9
153,0
182,4

1 755,9
1 300,1
1 576,3

200,1
126,9
164,6

25,3
18,2
26,0

99,5
71,3
94,3

* Eesti majandustegevusalade statistiline klassifikaator Statistical Classification of Economic Activities in Estonia


Allikas: Statistikaamet
Source: Statistical Office of Estonia

Joonis 10.1.2.1 Lisandvrtus metsasektori ettevtetes jooksevhindades aastail 20022010


Figure 10.1.2.1 Value added of forest sector companies at current prices in 20022010
Yearbook FOREST 2010

155

MAJANDUSLEVAADE

Joonis 10.1.2.2 Metsasektori ettevtete osakaal sisemajanduse kogutoodangust


(jooksevhindade jrgi) aastail 20022010
Figure 10.1.2.2 Share of forest industry from gross domestic product (by current prices) in 20022010

Joonis 10.1.2.3 Metsasektori ettevtete osakaal ttleva tstuse lisandvrtusest


(jooksevhindade jrgi) aastail 20022010
Figure 10.1.2.3 Share of forest industry from value added of manufacturing industry (by current prices)
in 20022010
156

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

Joonis 10.1.2.4
Figure 10.1.2.4

Joonis 10.1.2.5
Figure 10.1.2.5

Lisandvrtuse muutumine metsasektori ettevtetes


(eelmine aasta = 100%) aastail 20022010
Changing of value added of forest sector companies (previous year = 100%)
in 20022010

Lisandvrtuse muutus metsasektori ettevtetes aastail 20032010


Changing of value added of forest sector companies in 20032010

Yearbook FOREST 2010

157

MAJANDUSLEVAADE

10.2

Tstuslik tootmine
Industrial production

Aastatel 20002007 liikus ttleva tstuse tootmismaht pidevalt kasvutrendil, suurenedes


kaks korda. 2008. aastal prdus tstustoodangu kasv kergesse langusesse ning 2009. aastal
svenes langus 26%ni, langedes 2003. aasta tasemele. 2010. aastal taastus ttlev tstus kriisi
mjudest, kasv tugines peamiselt ekspordile. Aasta lpuks judis tootmismaht peaaegu
kriisieelsele krgtasemele. Ttleva tstuse ettevtted tootsid 2010. aastal 23% rohkem
toodangut kui aasta varem, samas suurusjrgus kasvas ka mk.
Eesti suuremateks tstusharudeks on toiduaine- ja puidutstus. Viimase kmne aastaga on
teistest harudest kiiremini arenenud elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine, metallitstus,
keemiatstus ning puidutstus. Oluline osa toodangust eksporditakse, 2010. aastal realiseeriti
le 60% toodangust vlisturgudel. Kriisi tttu prasid ettevtted suuremat thelepanu
vlisturgudele ning see ti ka edu. Ekspordi maht letas aasta kokkuvttes kriisieelse rekordi.
Siseturule mdi sama palju toodangut kui aasta varem. Kui esimesel poolaastal mginumbrid
veel vhenesid, siis aasta teisel poolel hakkas nudlus taastuma.
Puidutstus on toiduainetstuse krval ks suuremaid tstusharusid Eestis. Puiduttlemise
ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi tuhat ettevtet, kus on hivatud ligikaudu 12 000 inimest.
Kriisi ajal tugevalt vhenenud tootmismahud on jlle kasvule pranud ning ttajate arv
stabiliseerunud. 2010. aastal aitas Eesti puidutstust olulisel mral ekspordi kiire kasv, mis
kiirenes terve aasta vltel. Mk koduturule kasvas ligi viiendiku vrra, olles ttleva tstuse
keskmisest kasvust oluliselt krgem. 2010. aastal suurenesid puidutstuse mgimahud
jooksevhindades eelmise aastaga vrreldes kolmandiku vrra.
Puidutstuse toodete valik on lai, alustades saematerjalide tootmise ja ttlemisega ning
lpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Puidutstus on Eestis muutunud jrjest
mitmetahulisemaks ning ha rohkem toorpuitu suudetakse vristada kodumaal. Lisaks puidust
ehitusdetailide ja saematerjali tootmisele on tusnud suuremat lisandvrtust andvate puitmajade
osathtsus, kus Eesti on saavutanud maailma ekspordis neljanda koha.
Paberitstus on pikkade traditsioonidega tstusharu. Eestis on le 60 paberi, tselluloosi vi
pabertoodete tootmisega tegelevat ettevtet, mis annavad td ligi 1500 inimesele. Kuigi buumi
aja tipptasemetele jvad toomismahud veel alla, on positiivne suundumus selgelt nha. Aastaga
kavas mk ligi viiendiku vrra, ekspordi kasv oli veelgi kiirem.
Mbli tootmisega tegeleb Eestis enam kui 550 ettevtet. Kriisi ajal tugevalt langenud tootmisharu
on ndseks ekspordi toel hakanud taastuma. Vrreldes tippaastatega jvad toodangumahud
veerandi vrra viksemaks, kuid taastumine on selgelt mrgatav. Mblitstuse siseturg on
tihedalt seotud kinnisvaraturuga. Et elamuehitus on olnud tagasihoidlik, on mk siseturule
endiselt languses. Kriisi jrel on efektiivsus oluliselt kasvanud, kmne aasta taguseid mahtusid
suudetakse toota kolmandiku vrra viksema hulga ttajatega.

158

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

Joonis 10.2.1 Puidu-, paberi- ja mblitstuse osathtsus Eesti majanduses 2010. aastal
Figure 10.2.1 Share of wood, paper and furniture industry in Estonian economy in 2010

Yearbook FOREST 2010

159

160

1655,6
1767,4
1889,5
1909,1
1796,6

1438,1
994,3
1017,6
1332,7

1824,9
1954,0
2029,8
2062,5
1958,4

2002
2003
2004
2005
2006

2007
1554,7
2008
1132,9
2009
1127,7
2010
1454,5
Allikas: Statistikaamet

656,0
780,0
1100,0
1345,1
1505,4

732,0
853,0
1200,0
1436,5
1623,0

1997
1998
1999
2000
2001

270,0
270,0
270,0
315,0
360,0

1000 m

300,0
300,0
305,0
353,0
403,0

1000 m

Kokku
Sawnwood

116,6
138,8
109,8
121,7

169,3
186,2
140,3
153,5
161,8

73,0
70,0
100,0
91,4
117,3

30,0
30,0
31,0
35,0
40,0

1000 m

Saematerjal
Sawnwood
Okaspuu
Lehtpuu
saematerjal
saematerjal
Coniferous
Non-Coniferous
sawnwood
sawnwood

1992
1993
1994
1995
1996

Year

Aasta

1 440,3
1 544,5
2 451,6
1 770,7

748,2
1 636,1
1 835,3
1 860,0
1 316,7

...
...
...
...
1 592,0

...
...
...
...
...

1000 m

Puiduhake ja
puitlaastud
Wood in chips
or particles

...
...
...
...
...

1178,3
1025,4
827,3
956,0

748,2
1237,2
1816,1
1300,0
1461,6

...
270,0
270,0
351,0
644,0

1000 m

Saepuru ja
puidujtmed
Wood residues

185,2
199,7
199,1
220,8

65,3
67,1
68,6
67,1
136,3

35,5
44,1
49,5
54,4
51,7

35,0
0,0
0,0
6,7
20,7

1000 t 90%

Wood pulp

Tselluloos

10.2.2 Puidu-, tselluloosi- ja pabertoodete tootmine aastail 19922010


Manufacturing of wood, pulp and paper products in 19922010

3,0
3,5
3,9
4,9
6,6

...
35,0
0,3
1,0
1,0

...
...
...
...
...

1000 t

Wood
charcoal

Puussi

...
...
...
...
...

1064,0
762,2
726,0
608,7
5,5

...
...
...
1275,0
1425,4

Matches

Tikud

72,1
4,4
9,4
68,4
5,7
14,6
61,8
3,1
12,4
76,1
2,2
4,3
Source: Statistical Office of Estonia

63,5
67,3
83,1
86,0
78,0

35,4
43,2
48,3
53,9
53,3

33,4
0,6
0,0
5,9
20,4

1000 t

Paper and
paperboard

Paber ja papp

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

52,8
31,8
41,4
31,9
25,7

50,0
48,0
27,6
33,0

38,5
32,9
45,5
45,4
53,5

35,5
80,5
21,8
36,0

2002
2003
2004
2005
2006

2007
2008
2009
2010

Allikas: Statistikaamet

* 100 m

20,8
20,2
23,9
40,1
62,1

19,5
19,9
17,3
18,4
29,2

1997
1998
1999
2000
2001

0,0
0,0
0,0
16,6
16,4

1000 m

6,5
6,4
9,9
11,2
18,1

1000 m

Veneer
sheets

Spoon

1992
1993
1994
1995
1996

Plywood, veneered
panels

Year

Vineer ja puitpaneelid

Aasta

10.2.2 JRG
CONTINUATION

129,2
61,1
54,4
51,7

29,7
54,5
84,1
91,0
93,7

0,5*
2,0*
0,9*
15,0
43,5

...
...
...
0,8*
0,7*

Pidevprofiiliga
puitmaterjal
Wood continuously
shaped
1000 t

275,4
251,0
133,5
285,6

187,2
187,3
217,6
230,6
248,7

179,4
176,6
147,8
175,8
185,9

85,0
60,6
64,6
128,4
143,0

1000 m

Particle board

Puitlaastplaat

46,8
55,0
26,8
36,0

83,1
84,2
89,8
93,0
94,7

166,8
177,0
170,0
177,4
172,9

38,4
65,0
79,0
109,6
151,1

1000 m

Kokku
Total

5,9
0,0
0,0
0,0

45,1
43,0
53,8
61,0
56,7

134,3
141,4
140,6
139,6
135,6

20,0
29,0
35,0
84,2
124,1

1000 m

Puitplaat
Fiberboard
Kva plaat
Hardboard

240,7
183,3
220,9
286,4

103,5
129,2
185,9
225,2
256,4

38,9
30,6
47,7
69,5
84,2

...
...
...
...
20,0

1000 m

Glue-laminated
timber

Source: Statistical Office of Estonia

40,9
55,0
26,8
36,0

38,0
41,3
36,0
32,0
38,0

32,5
35,6
29,4
37,8
37,3

18,4
36,0
44,0
25,4
27,0

1000 m

Pehmeplaat
Other fiberboard

Liimpuit

ECONOMIC REVIEW

161

162

Allikas: Statistikaamet

Nitaja Indicator
Mgitulu
Total net sales
eksport
export
Kulud kokku
Total expences
tjukulud
personnel expenses
Kogukasum (-kahjum)
Total profit (loss)
rikasum (-kahjum)
Operating profit (loss)
Ettevtte tulumaks
Company income tax
Puhaskasum (-kahjum)
Net profit (loss)
Vara kokku
Assets total
Kibevara
Current assets total
Varud
Inventories total
Phivara
Fixed assets total
Kohustused
Liabilities total
Omakapital
Equity total
62 401

61 430

51 225

36 307

127 689

99 251

65 288

13 515

12 256

62 944

15 037

11 951

66 259

13 964

10 699

48 026

25 981

13 580

19 090

320 124

276 794

16 510

2001
334 089

2000
287 493

75 440

83 488

92 556

20 808

66 371

158 927

18 726

20 492

17 457

25 449

89 094

83 158

88 346

28 481

83 905

172 251

101 971

88 102

102 102

35 264

87 970

190 073

14 098

36
14 947

16 128

13 445

24 684

289 464

48 758

2004
302 909

16 892

14 699

24 158

275 350

32 744

44 853
303 069

2003
290 049

2002
320 526

155 670

107 079

165 418

16 837

97 331

262 749

24 731

68

27 042

23 369

33 444

334 228

79 703

2005
357 597

167 885

130 241

207 550

15 745

90 576

298 126

15 515

333

18 290

8 952

32 342

263 600

37 940

2006
272 552

247 411

152 257

255 682

26 291

143 986

399 668

72 012

876

76 264

72 186

38 026

287 346

48 464

2007
359 532

277 643

187 403

278 736

26 597

186 310

465 046

38 623

2 371

34 720

21 283

52 506

377 884

12 889

2008
399 167

102,3

112,7

125,1

83,7

78,6

106,5

29,5

396,6

62,4

32,6

77,3

63,3

77,1

2009/2008 %
61,7

Source: Statistical Office of Estonia

283 944

211 210

348 774

22 266

146 380

495 154

11 381

9 405

21 677

6 936

40 609

239 210

9 938

2009
246 146

10.2.3 Metsamajanduse, metsavarumise ja neid teenindavate ettevtete finantsnitajad


aastatel 20002009 (1000 EUR)
Financial indicators of companies of forestry, logging and related activities in 20002009 (1000 EUR)

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Allikas: Statistikaamet

82 866
1 845
65 073

75 657

988

62 411

-7 523

1 960

12 091

-865

182 296

978 565 1 006 164


447 976
400 938
211 824
180 627
530 590
605 226
532 057
530 734
446 508
475 430

63 207

59 052

813 915
359 364
137 820
454 551
404 742
409 172

178 483

896 051
383 088
165 335
512 964
413 727
482 325

8 743

1 160

28 184

19 513

133 263

823 992

1 073 315 1 202 106 1 141 937

154 788

517 972

690 534

668 670

640 492

Indicator

Mgitulu
Net sales
eksport
export
Kulud kokku
Total expences
tjukulud
personnel expenses
Kogukasum (-kahjum)
Total profit (loss)
rikasum (-kahjum)
Operating profit (loss)
Ettevtte tulumaks
Company income tax
Puhaskasum (-kahjum)
Net profit (loss)
Vara Assets total
Kibevara Current assets
Varud Inventories total
Phivara Fixed assets total
Kohustused Liabilities total
Omakapital Equity total

Puiduttlemine ja puittoodete tootmine

Manufacture of wood and wood products


2006
2007
2008
2009
1 132 367 1 265 313 1 141 072
843 506

Nitaja

295 162
68 073
21 778
227 089
213 828
81 334

7 529

95

9 452

6 928

20 062

149 058

112 982

295 494
69 016
24 716
226 479
211 439
84 055

4 066

53

11 575

11 451

24 431

194 539

156 363

277 413
67 632
18 110
209 781
203 212
74 201

-8 320

117

2 070

299

24 767

190 147

135 828

265 127
62 786
14 812
202 340
152 911
112 215

-10 808

142

-2 853

-3 691

20 426

157 871

107 969

Manufacture of pulp, paper and paper products


2006
2007
2008
2009
155 986
205 990
190 446
154 180

Paberimassi, paberi- ja pabertoodete tootmine

274 100
131 170
55 366
142 930
165 086
109 013

11 540

663

15 628

11 813

79 895

375 580

212 513

274 854
139 434
63 832
135 420
156 526
118 327

-6 372

820

-309

-3 198

90 278

388 983

224 155

238 995
119 228
47 493
119 768
134 125
104 870

-6 575

812

-2 867

-4 288

67 350

291 072

180 341

2009
286 784

Source: Statistical Office of Estonia

277 202
140 518
62 740
136 684
153 948
123 254

13 255

674

16 770

13 263

89 059

394 985

223 332

Manufacture of furniture
2006
2007
2008
387 393
408 248
385 786

Mblitootmine

10.2.4 Puidu-, paberi- ja mblitstuse ettevtete finantsnitajad aastatel 20062009 (1000 EUR)
Financial indicators of wood, pulp&paper and furniture industry companies
in 20062009 (1000 EUR)

ECONOMIC REVIEW

163

164

Puidu ja puittoodete eksport ja import


Export and import of wood and wooden articles

34,4

4407 Pikikiudu saetud vi ligatud puit

9,9

4412 Vineer, spoonitud puitpaneelid

3,7

Aastaraamat METS 2010

Allikas: Statistikaamet

* Sisaldub alajaotuses 94

Kokku

included in group 94

9406002 Kokkupandavad puitehitised

6,2
201,6

37,6

44194421 Muud puidust tooted

Puitmbel ja selle osad*

6,3

0,15

6,2

1,9

4418 Puidust ehitusdetailid

4417 Puidust triistad, nende puitosad

puidust pttsepatooted

44154416 Puittaara; puitalused jms kaubaalused;

jms esemete tarbeks

4414 Puitraamid maalide, fotode, peeglite

vi profileeritud toodetena

4413 Presspuit plokkidena, prussidena

0,21

5,0

4411 Puitkiudplaadid

jms kihiline puitmaterjal

9,5

1,4

4410 Puitlaastplaadid

klg- vi servpinda on ligatud katkematu profiil

4409 Pidevprofiiliga puitmaterjal, mille vhemalt hte

vi kooritud puit (paksus kuni 6 mm)

ja muu pikikiudu saetud, ligatud

4408 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks

0,4

0,280

(paksus le 6 mm)

0,000

4406 Raudtee ja trammitee puitliiprid

0,9

4405 Puitvill; puidujahu

teritatud otstega vaiad, tulbad ja aiateibad

4404 Vitspuit, lhestatud teibad; pikuti saagimata

75,0

0,0

4403 Ttlemata puit

2,6

4402 Puussi

1995

4401 Kttepuit, saepuru ja puidujtmed

Kaubagrupp

8,0
228,8

50,8

4,4

7,9

0,26

7,7

3,2

0,06

10,0

7,5

11,0

3,8

0,8

47,1

0,204

0,000

1,3

59,2

0,1

5,5

1996

14,8
368,9

60,4

5,1

11,0

0,17

11,4

4,4

0,02

20,4

9,2

13,6

11,7

1,5

85,9

0,263

0,002

2,1

105,4

0,0

11,5

1997

21,0
463,1

80,5

6,6

19,2

0,21

14,6

4,2

0,43

18,8

11,7

15,4

10,7

3,3

101,8

0,152

0,000

1,8

135,9

0,0

16,8

1998

24,2
516,9

92,9

6,4

21,7

0,26

15,9

3,5

1,09

19,2

11,1

16,5

12,1

8,3

127,1

0,230

0,002

1,4

135,2

0,1

19,5

1999

31,5
605,6

113,8

9,3

30,6

0,30

16,6

2,7

1,19

13,8

12,7

21,9

15,0

7,3

156,5

0,124

0,004

1,9

144,8

0,4

25,1

2000

43,9
679,5

146,6

15,1

46,4

0,28

18,3

3,9

0,20

21,1

13,3

23,5

21,5

15,3

155,6

0,150

0,008

2,6

119,2

0,6

32,1

2001

50,3
759,8

161,2

19,6

61,9

0,46

21,2

4,8

0,01

23,7

10,7

19,2

25,3

16,4

190,1

0,420

0,014

3,1

106,4

1,0

44,0

2002

67,7
836,5

170,6

24,3

78,6

0,44

24,9

4,8

0,06

23,2

11,6

18,7

28,9

19,5

196,1

0,280

0,024

4,1

103,8

1,5

57,4

2003

76,6
827,8

168,2

18,8

86,7

0,60

24,4

4,4

0,03

25,4

12,5

23,1

45,4

18,5

178,4

0,059

0,043

4,6

87,4

1,5

51,0

2004

Eksport Export (miljonit eurot million EUR)

96,3
892,5

167,6

15,1

101,6

0,54

26,1

4,3

0,08

23,9

13,9

26,3

52,7

23,0

195,8

0,235

0,052

5,7

76,8

2,0

60,5

2005

197,4

30,3

159,4

0,54

30,3

3,9

0,53

39,9

12,0

37,2

61,6

22,5

179,3

0,175

0,091

6,5

94,8

2,8

85,4

2007

105,7 121,5
930,9 1086,1

173,7

12,0

135,5

0,64

23,8

3,8

0,32

27,1

14,2

30,8

52,5

20,3

186,6

0,231

0,063

5,9

62,8

1,8

73,2

2006

125,7
992,7

189,4

24,7

163,4

1,04

33,6

4,1

1,02

23,5

11,2

38,8

48,8

20,2

133,6

0,095

0,098

5,9

93,4

2,6

71,5

2008

91,2
771,2

159,6

14,3

136,6

0,63

21,1

2,8

0,62

19,2

9,6

19,3

35,2

24,9

119,4

0,259

0,054

4,2

44,1

2,1

65,9

2009

Commodity chapter

1072,7 Total
Source: Statistical Office of Estonia

191,5 Wooden furniture and parts thereof*


136,9 Prefabricated buildings of wood

1,01 Tools and their parts of wood


169,2 Builders' joinery and carpentry of wood
20,1 Other articles of wood

19,7 Packing case, pallets

3,2 Wooden frames

3,0 Densified wood

37,1 Plywood, veneered panels

24,4 Particle board


14,0 Fibreboard

along any of its edges or faces

40,2 Wood continuously shaped

30,1 Veneer sheets and sheets for plywood

180,4 Sawnwood

0,052 Wood wool; wood flour


0,196 Railway or tramway sleepers of wood

106,0 Wood in the rough


5,2 Hoopwood

87,6 Fuel wood


2,8 Wood charcoal

2010

10.3.1.1 Puidu ja puittoodete ekspordi struktuur aastail 19952010 (miljonit eurot)


Structure of export of wood and articles of wood in 19952010 (million EUR)

10.3

MAJANDUSLEVAADE

Yearbook FOREST 2010


0,000
1,0
4,9
0,9

1,7

0,6

3,5

1,0

1,3

4407 Pikikiudu saetud vi ligatud puit

4408 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks


ja muu pikikiudu saetud, ligatud

4409 Pidevprofiiliga puitmaterjal, mille vhemalt hte

Allikas: Statistikaamet

* Sisaldub alajaotuses 94

Kokku

included in group 94

9406002 Kokkupandavad puitehitised

0,4
46,4

0,2

40,1

13,7

0,6

0,6

44194421 Muud puidust tooted

13,0

4,7

Puitmbel ja selle osad*

0,007

4,5

0,8

0,004

0,5

4418 Puidust ehitusdetailid

4417 Puidust triistad, nende puitosad

puidust pttsepatooted

44154416 Puittaara; puitalused jms kaubaalused;

jms esemete tarbeks

4414 Puitraamid maalide, fotode, peeglite

vi profileeritud toodetena
0,2

0,054

0,030

4412 Vineer, spoonitud puitpaneelid


jms kihiline puitmaterjal

0,2

1,4
8,8

0,7

8,7

4411 Puitkiudplaadid

4413 Presspuit plokkidena, prussidena

4,5

4,0

4410 Puitlaastplaadid

klg- vi servpinda on ligatud katkematu profiil

vi kooritud puit (paksus kuni 6 mm)

(paksus le 6 mm)

4405 Puitvill; puidujahu

0,001

4,1

66,3

0,4

18,0

0,9

8,9

0,006

1,2

0,1

0,083

10,5

2,6

7,2

2,2

1,4

7,2

0,8

0,000

0,00

2,6
0,01

1,4

0,01

0,7

1997
0,06

0,2

1996
0,05

0,02

0,0

1995

4406 Raudtee ja trammitee puitliiprid

teritatud otstega vaiad, tulbad ja aiateibad

4404 Vitspuit, lhestatud teibad; pikuti saagimata

4403 Ttlemata puit

4402 Puussi

4401 Kttepuit, saepuru ja puidujtmed

Kaubagrupp

83,2

0,7

19,9

1,0

10,1

0,046

1,8

0,1

0,054

11,2

5,2

7,8

1,3

2,0

9,9

1,6

0,000

0,03

10,2

0,11

0,2

1998

85,1

0,8

17,4

1,2

7,2

0,028

2,0

0,1

0,019

13,3

5,4

7,3

1,3

1,5

10,7

2,1

0,001

0,06

14,0

0,09

0,4

1999

111,2

1,4

25,2

2,1

8,1

0,016

2,8

0,1

0,066

14,5

8,3

8,2

1,0

1,7

19,5

2,3

0,010

0,27

15,3

0,12

0,3

2000

135,4

1,0

25,4

2,5

11,8

0,037

4,5

0,4

0,042

16,6

9,0

7,7

1,7

1,7

25,1

1,3

0,007

0,06

26,2

0,01

0,2

2001

150,6

2,1

26,2

2,9

13,4

0,025

5,9

0,4

0,094

18,7

9,1

6,9

2,5

1,9

29,9

1,4

0,012

0,02

28,8

0,04

0,2

2002

187,4

2,5

28,6

2,8

13,9

0,044

6,5

0,5

0,046

18,8

10,1

6,7

2,8

2,4

44,7

2,4

0,030

0,13

43,3

0,01

1,1

2003

244,5

2,3

29,3

3,1

15,8

0,047

5,4

0,8

0,041

26,6

11,9

6,6

2,1

2,5

63,1

3,0

0,036

0,20

70,4

0,01

1,4

2004

Import (miljonit eurot million EUR )

307,3

3,8

38,9

3,8

18,7

0,102

4,0

0,9

0,499

38,0

12,6

7,7

3,7

2,8

81,2

2,0

0,036

0,20

85,5

0,02

2,9

2005

362,8

4,8

50,8

3,8

25,6

0,129

5,3

0,9

0,634

37,4

13,8

11,1

4,8

3,7

105,2

1,5

0,025

0,14

90,5

0,05

2,6

2006

477,2

9,0

64,1

4,3

28,3

0,130

7,1

1,3

0,192

51,5

17,8

17,1

9,2

4,1

156,3

1,2

0,029

0,36

100,9

0,01

4,4

2007

307,0

3,4

49,1

3,7

21,2

0,143

7,7

1,3

0,070

30,6

16,2

10,6

8,7

3,9

102,1

1,3

0,014

0,19

42,5

0,15

4,0

2008

197,9

1,4

27,2

3,1

12,4

0,054

6,4

0,9

0,000

14,7

11,7

7,3

5,3

3,4

80,5

1,0

0,027

0,13

17,1

0,78

4,5

2009

10.3.1.2 Puidu ja puittoodete impordi struktuur aastail 19952010 (miljonit eurot)


Structure of import of wood and articles of wood in 19952010 (million EUR)
Commodity chapter

271,7 Total

Source: Statistical Office of Estonia

1,2 Prefabricated buildings of wood

34,9 Wooden furniture and parts thereof*

3,3 Other articles of wood

16,1 Builders' joinery and carpentry of wood

0,159 Tools and their parts of wood

7,4 Packing case, pallets

1,1 Wooden frames

0,203 Densified wood

27,1 Plywood, veneered panels

12,9 Fibreboard

9,4 Particle board

along any of its edges or faces

3,4 Wood continuously shaped

3,0 Veneer sheets and sheets for plywood

122,5 Sawnwood

1,0 Railway or tramway sleepers of wood

0,059 Wood wool; wood flour

0,14 Hoopwood

21,5 Wood in the rough

1,01 Wood charcoal

5,3 Fuel wood

2010

ECONOMIC REVIEW

165

MAJANDUSLEVAADE

Joonis 10.3.1.3.1 2010. a puidu ja puittoodete ekspordi summa jagunemine


Figure 10.3.1.3.1 Distribution of revenues from export of wood and wooden articles in 2010

Joonis 10.3.1.3.2 2010. a puidu ja puittoodete impordi summa jagunemine


Figure 10.3.1.3.2 Distribution of revenues from import of wood and wooden articles in 2010

166

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

Joonis 10.3.1.3.3 Puidu ja puittoodete osakaal puidu ja puittoodete impordi ja ekspordi


kogumahust aastail 20012010 (vrtuse jrgi)
Figure 10.3.1.3.3 Share of wood and articles of wood from total export and import of wood and
articles of wood in 20012010 (by value)
Yearbook FOREST 2010

167

168
2008

Allikas: Statistikaamet

Plywood, veneered panels and similar laminated wood

4412 Vineer, spoonitud puitpaneelid jms kihiline puitmaterjal

Fibreboard of wood or other ligneous materials


3

1000 m

1000 m
66,7

6 088

4411 Puitkiudplaadid

Particle board

200,9

1000 m

4410 Puitlaastplaadid jms plaadid

34,1

4 695

201,5

247,2

307,0

Wood continuously shaped along any of its edges or faces

86,1

2,7

43 466

63 515

1000 m
1000 m

tonn tons

klg- vi servpinda on ligatud katkematu profiil

1000 m

6,6

1,5
5 673,7

3,6
7 117,2
8,3

555,4

693,0

8 794

0,7

21 166

1 470

13 217

1,5

25 870

1 504

1000 m
2
1000 m
tonn tons

2009

2010

39,0

3 981

104,0

305,0

10,0

35 605

7,0

7 874,0

596,0

1 492

1,0

18 935

1 081

71,9

7 123

130,7

68,6

18,0

35 882

28,0

753,8

1,4

24 436

2 251

756 935 672 977 754 790 924 316

2007

Kogus Amount
Eksport Export

tonn tons

1000 m

tonn tons

1000 m

tonn tons

Unit

Mthik

4409 Pidevprofiiliga puitmaterjal, mille vhemalt hte

Veneer sheets and sheets for plywood

pikikiudu saetud, ligatud vi kooritud puit (paksus kuni 6 mm)

4408 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks ja muu

Sawnwood

4407 Pikikiudu saetud vi ligatud puit (paksus le 6 mm)

Railway or tramway sleepers of wood

4406 Raudtee ja trammitee puitliiprid

Hoopwood, split poles; piles, pickets and stakes of wood

4404 Vitspuit, teibad; vaiad. tulbad

Wood in the rough

4403 Ttlemata puit

Fuel wood, sawndust and wood residues

4401 Kttepuit, saepuru ja puidujtmed

Commodity chapter

Kaubagrupp

141,1

9 449

56,4

336,9

69,6

15 607

4,8

801,5

4,2

822,0

2 776

11,2

2 765

1 423

79,1

6 401

37,9

410,6

170,9

8 895

4,2

793,7

9,7

531,4

7 094

5,0

1 851

564

51,0

5 001

31,2

13,0

148,0

6 042

1,0

1 285,0

21,0

492,0

6 198

3,0

1 022

266

86 248 143 104

119 466

2009

2008

2007

Import

79,7

6 453

35,3

7,8

220,6

2 600

2,4

3,3

641,9

3,4

698

302

113 935

2010

EUR/m

EUR/m

EUR/m

EUR/m
EUR/m

EUR/t

EUR/m

351,8

116,4

249,6

63,0

112,9

2007

569,7

145,7

279,9

63,5

106,3

2008

702,7

238,6

221,0

40,8

87,4

2009

598,6

2,0

185,1

0,4

21,9

688,2

2,4

192,6

0,5

9,9

967,0 1 099,8

492,7

2,4

185,7

0,5

44,3

556,5

2,0

186,9

1,5

30,1

971,8 1 103,7

918,2 1 237,4 1 378,7 1 077,5

0,0

239,3

0,0

139,8

210,9

47,1

94,8

2010

182,8

668,7

267,9

102,1

75,4

46,4

154,9

658,6

332,2

125,8

64,1

31,3

2009

Import
2008

386,2

2,5

280,7

1,4

7,2

779,2

286,1

2,3

235,2

1,1

6,9

709,2

340,4

2,0

266,9

2,7

4,9

863,6

629,6 2 308,7 1 235,7

0,0

190,8

0,0

295,2

200,3

71,1

46,4

2010

Source: Statistical Office of Estonia

364,9

1,9

302,4

1,2

10,5

513,6

504,7

2 103,9 1 546,7 1 414,0

188,5

476,1

107,4

131,4

70,9

36,6

2007

Keskmine hind Average price


Eksport Export

252,0
231,4
198,7
EUR/m
2
EUR/m
EUR/t 2 095,1 2 127,8 2 018,1

EUR/t

EUR/m

EUR/t

EUR/m

EUR/t

Unit

Mthik

10.3.2 Puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi kogused ja keskmised hinnad aastail 20072010
Amounts and average prices of export and import of wood and articles of wood in 20072010

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

2,6
3,9
0,9
0,9
0,4

0,4
0,1
0,2
0,4
0,0

Norra Norway
Jaapan Japan
Lti Latvia
Poola Poland
Austraalia Australia

Prantsusmaa France
Holland Netherlands
Leedu Lithuania
Itaalia Italy
Austria Austria

Belgia Belgium
Hispaania Spain
Tehhi Czech Repub lic
Ungari Hungary
Korea Vabariik Korea

169

Allikas: Statistikaamet

1,9
1,4
0,0
1,8
9,4
157,8

12,0
0,0
0,8
3,7
0,0

Rootsi Sweden
Soome Finland
Saksam aa Germany
Taani Denmark
Suurbritannia UK

Island Iceland
Venem aa Russia
Hiina China
Iirimaa Ireland
Muud riigid Other
Kokku Total

1995
38,5
43,5
13,8
4,9
16,3

Riik Country

1,3
1,5
0,0
3,1
10,5
169,9

2,4
0,1
0,1
0,4
0,0

3,4
6,5
0,9
1,4
0,5

6,1
0,9
0,8
7,1
0,0

1996
43,8
32,2
17,7
7,1
22,2

1,6
2,1
0,1
5,8
10,1
293,8

5,9
1,2
0,2
0,2
0,0

6,7
10,5
1,4
3,5
0,8

16,6
1,5
1,3
7,9
0,2

1997
87,3
48,1
24,7
13,3
42,7

1,6
1,8
0,2
1,5
13,8
361,7

5,0
0,6
0,2
0,2
0,0

9,2
9,7
2,1
5,6
1,8

23,0
0,7
2,9
5,0
0,1

1998
102,3
64,4
35,6
20,3
54,0

1,5
1,5
0,1
3,1
23,6
399,8

11,5
4,1
0,6
0,4
0,0

16,0
10,6
1,9
7,2
1,4

16,6
0,8
3,8
4,7
0,0

1999
97,5
70,4
52,5
24,2
45,6

2,6
2,6
0,0
7,1
25,3
460,3

10,6
6,4
0,2
0,4
0,0

21,0
14,4
2,1
6,5
1,0

22,8
1,9
4,9
5,7
0,5

3,0
4,8
0,2
9,6
60,2
489,0

5,6
2,3
0,9
1,3
0,0

16,3
14,7
2,6
6,9
1,4

28,1
2,1
5,4
8,8
0,0

4,3
7,0
1,6
15,1
47,2
548,3

6,4
2,3
3,0
2,3
1,8

15,6
16,0
2,7
9,5
2,0

30,7
3,7
7,3
10,1
0,3

6,1
5,7
2,8
19,9
32,2
598,2

6,0
4,1
4,9
2,2
3,1

16,0
16,3
4,7
12,1
2,4

38,3
5,5
7,1
14,1
0,9

6,7
4,6
3,3
15,7
48,7
618,0

5,9
4,9
4,4
1,5
4,7

16,2
16,9
5,0
9,3
3,9

40,4
6,7
8,8
10,7
6,2

10,1
7,2
2,9
15,0
52,0
694,3

5,9
7,2
4,5
3,5
4,7

14,9
22,6
8,3
10,9
6,3

38,8
11,3
14,4
14,2
5,9

Eksport (1 000 000 EUR) Export (1 000 000 EUR)


2000
2001
2002
2003
2004
2005
113,1
87,6
89,0
92,4
95,3
96,8
78,9
92,6
98,8 112,7 112,2 120,8
49,8
51,9
61,8
65,2
57,5
64,9
29,4
32,5
39,2
48,7
52,3
64,9
52,8
50,5
70,5
74,7
76,4
86,3

11,2
8,7
5,3
12,6
46,0
710,0

5,8
7,2
3,8
2,1
6,0

12,2
22,1
11,7
9,6
6,5

35,4
28,7
21,2
13,5
3,4

2006
93,8
126,2
62,5
73,3
80,9

7,9
6,4
3,0
5,1
30,0
723,1

9,5
4,7
4,6
2,9
1,5

13,5
17,0
15,5
6,7
4,2

46,7
25,9
33,0
20,5
6,0

2008
138,7
155,5
52,9
66,3
45,2

3,8
2,8
2,6
2,6
31,2
555,0

6,5
4,0
4,3
4,7
2,0

13,0
13,7
9,6
7,2
5,5

38,2
25,1
19,0
14,8
6,4

2009
93,5
106,5
46,7
61,3
30,2

4,7
4,6
4,0
3,9
36,5
798,3

7,9
6,3
6,3
5,9
5,9

16,1
16,1
11,6
10,4
8,3

52,7
34,5
25,3
22,8
20,9

2010
156,9
153,3
68,9
61,2
53,1

Source: Statistical Office of Estonia

12,2
5,2
5,0
8,4
34,0
819,5

9,4
12,3
2,8
3,6
4,1

16,4
24,4
17,9
6,8
4,0

50,0
28,8
34,4
20,9
2,4

2007
131,7
156,0
66,3
76,3
86,2

10.3.3 Suurimad vliskaubanduspartnerid puidu ja puittoodete (kaubajaotus 44) osas


aastail 19952010
Major trade partners in wood and wooden articles (commodity section 44) in 19952010

ECONOMIC REVIEW

170

0,3
0,0
0,0
0,0
0,0

Austria Austria
Norra Norway
Holland Netherlands
Tehhi Czech Repub lic
Iirimaa Ireland

Aastaraamat METS 2010

Allikas: Statistikaamet

0,0
0,0
0,0
0,0
0,1
27,0

0,1
0,5
0,0
0,1
0,0

Itaalia Italy
Taani Denmark
Hiina China
Suurbritannia UK
Hiina China

Belgia Belgium
Sloveenia Slovenia
Prantsusmaa France
Ungari Hungary
Muud riigid Other
Kokku Total

0,7
0,1
0,0
0,1
0,1

1995
11,2
1,5
9,3
2,4
0,4

Saksamaa Germany
USA
Poola Poland
Ukraina Ukraine
Valgevene Belarus

Venemaa Russia
Lti Latvia
Soome Finland
Rootsi Sweden
Leedu Lithuania

Riik Country

0,0
0,0
0,1
0,0
0,1
32,3

0,2
0,1
0,1
0,0
0,0

0,1
0,6
0,0
0,2
0,0

1,7
0,2
0,0
0,0
0,0

1996
12,1
2,0
11,1
3,3
0,2

10.3.3 JRG
CONTINUATION

0,0
0,0
0,3
0,0
0,5
47,9

0,2
0,1
0,1
0,0
0,0

0,1
0,8
0,0
0,8
0,1

3,0
0,5
0,1
0,1
0,1

1997
18,4
2,8
15,5
4,1
0,5

0,2
0,0
0,6
0,0
0,3
62,6

0,2
0,3
0,1
0,0
0,0

0,2
1,4
0,0
0,3
0,1

3,8
0,8
0,2
0,2
0,7

1998
24,9
4,3
15,9
7,5
0,6

0,1
0,0
0,3
0,1
0,5
66,8

0,2
0,2
0,0
0,1
0,0

0,2
1,4
0,0
0,2
0,1

4,7
0,4
1,2
0,5
1,1

1999
33,8
3,7
11,8
5,5
0,4

0,1
0,0
0,3
0,3
0,6
84,7

0,3
0,3
0,1
0,2
0,2

0,3
1,2
0,0
0,1
0,2

5,7
0,7
2,6
0,5
0,9

2000
42,3
7,7
14,4
4,9
0,6

0,7
0,1
0,5
0,4
0,9
108,9

0,5
0,6
0,2
0,4
0,3

0,9
1,5
0,0
0,1
0,3

6,9
1,0
3,7
0,5
2,0

1,3
0,1
0,5
0,8
1,0
122,3

0,5
0,6
0,3
0,7
0,4

0,8
0,8
0,0
0,2
0,7

8,0
1,6
4,0
0,9
4,3

1,6
0,1
0,7
1,1
1,5
156,3

0,9
0,7
0,5
0,7
0,3

0,8
1,1
0,0
0,2
1,1

8,5
0,9
4,1
1,1
3,6

1,0
0,2
0,5
1,6
2,6
218,3

1,1
0,8
0,7
0,9
0,4

1,0
1,9
0,5
0,4
2,0

9,4
1,6
4,8
2,0
6,3

Import (1 000 000 EUR)


2001
2002
2003
2004
53,9
57,2
81,6 129,0
11,8
12,6
17,7
21,1
16,4
18,2
17,7
17,0
4,2
4,4
5,0
6,3
1,3
2,3
5,0
5,3

0,7
0,4
0,4
2,4
3,0
281,4

1,3
1,5
0,8
0,9
0,9

0,7
3,1
2,0
0,5
3,3

12,5
1,9
5,6
2,3
5,1

2005
157,5
28,0
22,7
14,0
9,7

1,1
0,4
0,9
3,6
3,5
335,4

2,6
2,3
2,1
1,5
0,9

0,9
4,1
1,6
0,7
3,9

15,2
2,4
8,4
3,4
4,6

2006
181,4
39,2
28,8
11,0
10,9

1,3
0,5
1,4
1,2
4,0
268,6

2,2
1,5
2,4
1,5
0,9

1,8
2,9
2,4
1,6
4,5

12,4
5,1
7,7
8,6
4,1

2008
85,2
53,3
26,7
18,1
17,3

0,7
0,4
0,8
0,4
2,4
186,1

1,9
0,6
1,4
0,6
0,7

1,2
3,9
0,7
0,3
1,9

10,4
3,3
6,2
3,9
3,8

2009
58,9
47,8
13,9
9,1
10,7

0,7
0,7
0,5
0,4
1,5
259,9

1,8
1,6
1,4
1,1
1,1

3,9
3,5
3,3
3,0
2,3

11,0
8,0
6,8
5,3
5,0

2010
84,0
61,3
26,1
13,6
12,0

Source: Statistical Office of Estonia

1,9
0,4
1,2
2,4
3,3
431,3

3,9
2,2
2,3
2,0
0,8

1,6
4,5
2,9
2,5
6,3

16,3
3,3
10,3
4,5
7,5

2007
225,1
50,0
39,9
18,7
17,6

MAJANDUSLEVAADE

ECONOMIC REVIEW

Joonis 10.3.3.1
Figure 10.3.3.1

Joonis 10.3.3.2
Figure 10.3.3.2

Suurimate vliskaubanduspartnerite osakaal puidu ja puittoodete


(kaubajaotus 44) koguekspordist aastail 19952010
Share of major trade partners from total export of wood and wooden articles
(commodity section 44) in 19952010

Suurimate vliskaubanduspartnerite osakaal puidu ja puittoodete


(kaubajaotus 44) koguimpordist aastail 19952010
Share of major trade partners from total import of wood and wooden articles
(commodity section 44) in 19952010

Yearbook FOREST 2010

171

172

1995

1996

Allikas: Statistikaamet

2000

2001

2004

5 471
166
37 591
504
0
489
0
0
0
0
0
46 573

3 959
159
67 315
48
0
685
0
49
0
3
0
72 313

8 135
106
98 292
549
0
2 858
0
12
0
0
0
110 691

49 907
21
226 511
21
0
1 259
376
3
0
96
0
282 901

179

0
22 966

237

2 627

566 168
143 427

971 064

11 530
67
361 135
0
0
964
1 359
601
0
2 372
0
379 935

22 060

0
66

129

531

434 701
214 995

13 622
536
328 668
395
0
612
1 948
41
0
115
0
346 889

36

81 757

0
5 422

37

289

654 318
168 012

999 764 1 003 005

63 295
331
493 755
2 986
0
1 291
2 073
0
116
3
0
583 108

2 889

0
678

9 534

435

626 680
236 581

994 519

0
577

390

554 756
159 824

978 403

3 140

101
834

725

487 384
11 924

637 046

Import Import m
25 599
16274
15 402
1 241
1963
1 955
529 237 851011,8 1 387 259
1 890
28603
6 399
0
0
121
1 698
385,5
1 172
1 342
926
1 666
14
5 282
4 763
0
0
0
20
0
0
0
0
0
639 210
941 591 1 466 093

35

0
854

69

1 997

484 305
200 410

871 942

771

0
2 721

796

8 088

212 934
29 436

679 591

2007

24 328

74
713

732

781

113 986
4 089

591 081

764 518

72178
102 708
75 388
3690
3 581
6 369
1608331 1 660 252 1 188 351
1418
738
16 931
244
0
0
29417
942
22 040
705
1 324
1 984
149360
27 822
106 465
16
0
0
37
116
115
0
1 214
51
1883877 1 809 383 1 423 445

891

157
1 235

166

29 116

328 200
6 902

573 867

2006
670 013

2008

196

7
977

2 332

6 203

10 819
1 450

595 126

851 743

2009

463

0
796

930

7 684

55 293
7 631

451 156

556 550

207 719
13 699
24 032
13 133
2 509
567
1 186
1 706
947
112
0
266 082

2010

3 141
1 196
553
98
53
0
302 176

249 240
28 481
11 357
4 645
3 413

354
2 251 274

386

433

2 202
704

3 524

38 209

158 430
100 868

836 558

1 109 223

Source: Statistical Office of Estonia

205 142
67 941
147 463
72 541
94
7 651
1 216
58 380
100
18
0
564 251

121
1 081 068

3 995

547
7 301

194

354 616
18 538

734 373

2005
863 509

1 572
185
0
0
0
0
0
0
0
0
0
61
117
106
2 637 345 2 070 982 2 918 567 3 783 045 3 903 910 4 263 763 3 483 494 3 133 849 3 029 619 2 297 061 1 807 165 1 606 816 1 503 792 1 469 600

Holland Netherlands

1999

2 608

Kokku Total

1998

0
1 995

3 173
3 391

39

41

Iirimaa Ireland
Austria Austria
Hispaania Spain
Hiina China
Ungari Hungary
Kokku Total

86 819
24 591

254 030
23 715

183

746 070

1 332 086

532

Riik Country
Lti Latvia
Ukraina Ukraine
Venemaa Russia
Leedu Lithuania
Norra Norway
Soome Finland
Poola Poland
Rootsi Sweden
Rumeenia Romania
Saksamaa Germany

1997

Eksport Export m3
2002
2003

873 774 1 024 835 1 653 929 1 992 315 2 021 536 2 210 499 1 555 888 1 533 170 1 286 846 1 144 546

Holland Netherlands

Rootsi Sweden
Soome Finland
Norra Norway
Saksamaa Germany
Lti Latvia

Riik Country

10.3.4 Ttlemata marpuidu (kaubajaotus 4403) eksport ja import aastail 19952010


Export and import of industrial roundwood (commodity section 4403) in 19952010

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Joonis 10.3.4.1 Ttlemata marpuidu import ja eksport 2010. aastal


Figure 10.3.4.1 Import and export of industrial roundwood in 2010

ECONOMIC REVIEW

Yearbook FOREST 2010

173

174

Muud tstustooted

Kokku kaubajaotused IX, X ja kaubagrupp 94


Total for commodity sections IX, X and chapter 94
Eksport kokku
Total export
Allikas: Statistikaamet

Miscellaneous manufactured articles


94 Mbel ja mblilisandid; kokkupandavad ehitised
Furniture, stuffed furnishings, etc; prefabricated buildings
95 Mngud, mnguasjad, spordivahendid
Toys, games, sports requisites
96 Mitmesugused tstustooted
Miscellaneous manufactured articles

JAOTUS XX

Paberimass, paber ja pabertooted


Wood pulp, paper and paper products
47 Paberimass ja tselluloos; paberijtmed
Wood pulp, waste and scrap paper
48 Paber ja papp; paberist vi papist tooted
Paper and paperboard, articles of paper and paperboard
49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trkitooted
Printed books, newspapers and other products of printing industry

JAOTUS X

Commodity section and chapter by Harmonized System (HS)


JAOTUS IX
Puit ja puittooted
Wood and articles of wood
44 Puit ja puittooted; puidussi
Wood, articles of wood, wood charcoal
45 Kork ja korgitooted Cork, articles of cork
46 Punumismaterjalist tooted Manufactures of plaiting materials

Kaubajaotus ja -grupp Harmoniseeritud Ssteemi (HS) jrgi

milj EUR mln EUR


osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %

milj EUR mln EUR


osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %

milj EUR mln EUR


osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %

Mthik
Unit of measure
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
milj EUR mln EUR

234,2
19,2
1217,0
100,0

74,3
6,1
61,3
5,0
12,0
1,0
1,0
0,1

14,7
1,2
0,7
0,1
11,9
1,0
2,0
0,2

275,5
20,3
1360,3
100,0

92,5
6,8
80,0
5,9
11,0
0,8
1,5
0,1

25,3
1,9
0,6
0,0
22,5
1,7
2,2
0,2

1996
170,2
12,5
169,9
12,5
0,024
0,263

1995
158,2
13,0
157,8
13,0
0,005
0,355

432,3
22,9
1890,9
100,0

117,9
6,2
101,8
5,4
14,6
0,8
1,6
0,1

36,5
1,9
0,9
0,0
32,7
1,7
2,9
0,2

294,0
15,5
293,8
15,5
0,016
0,181

1997

541,3
24,0
2251,7
100,0

150,8
6,7
135,4
6,0
13,2
0,6
2,3
0,1

43,9
2,0
0,8
0,0
38,7
1,7
4,4
0,2

361,9
16,1
361,7
16,1
0,014
0,259

1998

608,7
27,2
2238,5
100,0

176,1
7,9
160,7
7,2
13,2
0,6
2,2
0,1

47,8
2,1
0,9
0,0
40,5
1,8
6,4
0,3

400,2
17,9
399,8
17,9
0,030
0,429

1999

728,3
21,1
3444,8
100,0

228,8
6,6
204,3
5,9
19,0
0,6
5,4
0,2

63,4
1,8
1,5
0,0
54,7
1,6
7,2
0,2

460,6
13,4
460,3
13,4
0,009
0,307

2000

831,4
22,5
3697,7
100,0

298,6
8,1
269,6
7,3
19,9
0,5
9,1
0,2

72,4
2,0
1,4
0,0
59,9
1,6
11,1
0,3

489,4
13,2
489,1
13,2
0,007
0,365

2001

953,6
26,2
3642,4
100,0

349,0
9,6
319,3
8,8
18,9
0,5
10,8
0,3

84,4
2,3
1,6
0,0
68,5
1,9
14,3
0,4

549,9
15,1
549,5
15,1
0,017
0,443

2002

1046,8
26,2
4002,7
100,0

394,0
9,8
362,7
9,1
20,6
0,5
10,6
0,3

84,0
2,1
2,0
0,1
66,2
1,7
15,8
0,4

600,2
15,0
599,8
15,0
0,013
0,357

2003

1117,7
23,4
4768,7
100,0

449,2
9,4
407,2
8,5
28,5
0,6
13,5
0,3

98,9
2,1
2,8
0,1
71,6
1,5
24,4
0,5

611,6
12,8
611,3
12,8
0,026
0,288

2004

1271,0
20,5
6201,9
100,0

498,3
8,0
448,4
7,2
33,9
0,5
15,9
0,3

123,9
2,0
4,8
0,1
78,7
1,3
40,4
0,7

698,7
11,3
698,3
11,3
0,034
0,335

2005

1421,9
18,4
7719,0
100,0

562,1
7,3
502,5
6,5
44,6
0,6
15,0
0,2

187,9
2,4
25,2
0,3
119,5
1,5
43,2
0,6

731,4
9,5
731,1
9,5
0,025
0,302

2006

2008

614,5
7,3
544,0
6,4
53,4
0,6
17,1
0,2

250,4
3,0
65,9
0,8
122,3
1,4
62,2
0,7

718,5
8,5
718,2
8,5
0,071
0,272

2009

537,6
8,3
476,1
7,3
44,0
0,7
17,6
0,3

216,1
3,3
52,2
0,8
97,8
1,5
66,1
1,0

561,4
8,7
560,9
8,6
0,302
0,236

2010

667,4
7,6
591,7
6,8
53,5
0,6
22,2
0,3

277,8
3,2
74,5
0,9
122,0
1,4
81,3
0,9

793,0
9,1
792,0
9,1
0,690
0,315

1616,9 1512,9 1252,4 1662,5


20,1
17,9
19,3
19,0
8033,5 8470,1 6486,9 8747,8
100,0
100,0
100,0
100,0
Source: Statistical Office of Estonia

627,6
7,8
559,3
7,0
52,7
0,7
15,5
0,2

240,7
3,0
65,5
0,8
124,4
1,5
50,8
0,6

816,8
10,2
816,4
10,2
0,039
0,357

2007

10.3.5 Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning mbli eksport aastail 19952010
Export of wood, articles of wood, paper, paper products and furniture in 19952010

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Allikas: Statistikaamet

Kokku kaubajaotused IX, X ja kaubagrupp 94


Total for commodity sections IX, X and chapter 94
Import kokku
Total import

Muud tstustooted
Miscellaneous manufactured articles
94 Mbel ja mblilisandid; kokkupandavad ehitised
Furniture, stuffed furnishings, etc; prefabricated buildings
95 Mngud, mnguasjad, spordivahendid
Toys, games, sports requisites
96 Mitmesugused tstustooted
Miscellaneous manufactured articles

JAOTUS XX

Printed books, newspapers and other products of printing industry

JAOTUS X

Paberimass, paber ja paberitooted


Wood pulp, paper and paper products
47 Paberimass ja tselluloos; paberijtmed
Wood pulp, waste and scrap paper
48 Paber ja papp; paberist vi papist tooted
Paper and paperboard, articles of paper and paperboard
49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trkitooted

JAOTUS IX

Puit ja puittooted
Wood and articles of wood
44 Puit ja puittooted; puidussi
Wood, articles of wood, wood charcoal
45 Kork ja korgitooted Cork, articles of cork
46 Punumismaterjalist tooted Manufactures of plaiting materials

Commodity section and chapter by Harmonized System (HS)

Kaubajaotus ja -grupp Harmoniseeritud ssteemi (HS) jrgi

64,2
2,9
43,0
1,9
10,5
0,5
10,7
0,5

75,5
3,4
0,7
0,0
63,5
2,8
11,3
0,5

32,5
1,5
32,3
1,4
0,1
0,1

1996

81,9
2,6
54,1
1,7
16,1
0,5
11,6
0,4

98,8
3,2
0,4
0,0
81,6
2,6
16,8
0,5

48,3
1,5
47,9
1,5
0,3
0,1

1997

92,1
2,6
62,3
1,8
17,3
0,5
12,5
0,4

111,4
3,2
0,1
0,0
87,5
2,5
23,8
0,7

63,0
1,8
62,6
1,8
0,2
0,2

1998

82,3
2,6
54,1
1,7
17,0
0,5
11,3
0,3

101,4
3,1
0,3
0,0
80,6
2,5
20,5
0,6

67,1
2,1
66,8
2,1
0,2
0,2

1999

104,1
2,3
66,7
1,4
22,4
0,5
15,0
0,3

138,9
3,0
0,5
0,0
111,6
2,4
26,9
0,6

85,2
1,8
84,7
1,8
0,2
0,3

2000

2001

124,1
2,6
76,9
1,6
30,0
0,6
17,2
0,4

141,5
2,9
1,7
0,0
118,1
2,5
21,8
0,5

109,5
2,3
109,0
2,3
0,2
0,3

2002

128,3
2,5
84,4
1,7
25,2
0,5
18,7
0,4

139,0
2,7
0,6
0,0
119,0
2,3
19,4
0,4

123,2
2,4
122,3
2,4
0,5
0,4

2003

130,2
2,3
86,4
1,5
26,3
0,5
17,5
0,3

139,0
2,4
0,7
0,0
119,6
2,1
18,7
0,3

157,7
2,8
156,5
2,7
0,6
0,6

2004

159,1
2,4
107,0
1,6
32,7
0,5
19,4
0,3

156,0
2,3
0,7
0,0
135,3
2,0
20,0
0,3

224,5
3,3
223,1
3,3
0,4
0,9

2005

188,0
2,3
123,3
1,5
44,0
0,5
20,8
0,3

165,8
2,0
0,7
0,0
146,4
1,8
18,7
0,2

286,5
3,5
285,2
3,5
0,4
0,8

2006

242,8
2,3
158,1
1,5
63,4
0,6
21,3
0,2

206,6
1,9
1,4
0,0
185,9
1,7
19,3
0,2

337,2
3,1
335,4
3,1
0,6
1,2

2007

285,7
2,5
197,1
1,7
65,7
0,6
22,9
0,2

230,9
2,0
0,2
0,0
203,8
1,8
26,9
0,2

424,5
3,7
422,3
3,7
0,6
1,7

2008

257,9
2,4
176,3
1,6
58,8
0,5
22,7
0,2

240,1
2,2
0,3
0,0
210,2
1,9
29,6
0,3

271,4
2,5
269,3
2,5
0,6
1,5

2009

183,7
2,5
125,3
1,7
40,5
0,6
17,9
0,2

202,0
2,8
0,4
0,0
173,0
2,4
28,6
0,4

189,6
2,6
188,4
2,6
0,3
0,9

2010

206,0
2,2
133,2
1,4
51,7
0,6
21,1
0,2

223,2
2,4
1,0
0,0
206,2
2,2
16,0
0,2

258,4
2,8
256,9
2,8
0,3
1,3

Source: Statistical Office of Estonia

milj EUR mln EUR 124,3 151,0 201,2 236,7 222,6 290,8 327,9 346,6 383,2 487,5 575,5
701,9
852,5
687,9 516,9 614,8
osakaal share %
7,1
6,8
6,4
6,7
6,9
6,3
6,8
6,8
6,7
7,3
7,0
6,6
7,5
6,3
7,1
6,6
milj EUR mln EUR 1753,8 2232,8 3127,2 3529,2 3223,6 4615,3 4798,6 5079,6 5715,6 6703,2 8229,5 10711,4 11439,1 10896,4 7269,9 9250,4
osakaal share %
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0
100,0
100,0
100,0 100,0 100,0

52,4
3,0
36,1
2,1
8,5
0,5
7,8
0,4

61,1
3,5
0,1
0,0
52,7
3,0
8,4
0,5

milj EUR mln EUR


osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %

27,2
1,5
27,0
1,5
0,1
0,0

1995

Mthik
Unit of measure
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
osakaal share %
milj EUR mln EUR
milj EUR mln EUR

10.3.6 Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning mbli import aastail 19952010
Import of wood, articles of wood, paper, paper products and furniture in 19952010

ECONOMIC REVIEW

175

MAJANDUSLEVAADE

Joonis 10.3.7 Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning puitmbli ja


-ehitiste eksport ja import aastail 19952010
Figure 10.3.7 Export and import of wood and articles of wood, paper and articles of paper,
wooden buildings and furniture in 19952010

Joonis 10.3.8 Puidu ja puittoodete, paberi ja paberitoodete ning puitmbli ja


-ehitiste osakaal koguekspordist ja -impordist aastail 19952010
Figure 10.3.8 Share of wood and articles of wood, paper and articles of paper, wooden buildings and
furniture from total export/import in 19952010
176

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

10.4

Riigimetsade majandamine
Management of state forests

Riigimetsade majandamist korraldab alates 1999. aastast Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK),
kelle philesanne on keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise ning metsakaitse korraldamine. 2010. a jtkas RMK oma tegevuse korraldamist jrgmiselt:

metsahaldus 17 metskonnas;
metsamajandus kolmes regioonis ning metsaparandus- ja puiduenergeetikatalituses.
Lisandus praktiliste looduskaitsetde korraldamine.
puiduturustus;
loodushoid ja puhkemajandus (alates 2009. aasta veebruarist vtab RMK lisaks oma
13 puhkealale klastajaid vastu ka viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal);
taimla- ja seemnemajandus koos kuue taimlaga;
jahimajandus kuues jahimajandis. 2010.a lpus liitub jahimajandus metsahalduse
tegevusvaldkonnaga.

2010. aasta lpus omistati RMK-le PEFC sstva metsamajandamise sertifikaat. Lisa senikehtinud
FSC sertifikaadile toob kaasa uusi vimalusi kogu Eesti metsa- ja puidutstusele.

10.4.1 Metsamaterjalide mk 2010


Sales of roundwood in 2010
Majanduse taastumine metsasektoris kulges kiiremini, kui aasta alguses arvatud ning RMK-l
nnestus ma oma kigi aegade suurim aastane puidukogus 2,83 mln m. Puidu mgi maht
suurenes aastaga 20%, sellest 2,57 mln m moodustas metsamaterjal ning 0,26 mln m hakkpuit
ja raidmed. Mdud hakkpuidu kogused kll mitmekordistusid, kuid lootused sellele kaubagrupile
olid veelgi suuremad.
Mdud metsamaterjali keskmiseks hinnaks kujunes 636 kr/m, hakkpuitu hinnaks oli 548 kr/m ja
raidmete hinnaks 138 kr/m. Metsamaterjalide hinnad kasvasid aastaga 24%, hakkpuidu hind 5%.
Kasvava metsana mdi 30 000 m.

10.4.2 Riigimetsa Majandamise Keskuse 2010. aasta


eelarve ja selle titmine
The State Forest Management Centres year 2010 budget
2010. aastal oli RMK mgitulu 1,818 miljardit krooni. Valdava osa kibest moodustas
metsamaterjali mk (1,368 miljardit krooni).
Riigieelarvesse kanti omanikutuluna 40 miljonit krooni ning sellelt tasuti tulumaksu 10,6 miljonit
krooni. Maamaksu tasuti 57,8 miljonit krooni. RMK 2010. aasta kasum oli 417,8 miljonit krooni.
Kibe ja kasumi oluline suurenemine vrreldes varasema aastaga on tingitud puiduturu nudluse
mrkimisvrselt kiirest taastumisest 2010. aastal. Metsandussektor osutus heks kiiremaks
majanduskriisist vljujaks. Erinevalt 2009. aastast oli olemas turg kikidele kaubagruppidele.
Kige hoogsamalt kosus paberipuidu turg.
Yearbook FOREST 2010

177

MAJANDUSLEVAADE

10.4.2.1 marmaterjalide mk sortimentide kaupa aastail


20082010 (m3)
Sales of roundwood by assortments in 20082010 (m3)
Sortiment
Mnnipalk
Mnnipeenpalk
Kuusepalk
Kuusepeenpalk
Kasepakk
Kasepalk
Kaavapalk
Mnnipaberipuit
Kuusepaberipuit
Kasepaberipuit
Haavapaberipuit
Kttepuit
Teised
Kokku

Assortment
Pine logs
Pine logs d<18
Spruce logs
Spruce logs d<18
Birch veneer log
Birch logs
Aspen logs
Pine pulpwood
Spruce pulpwood
Birch pulpwood
Aspen pulpwood
Fuelwood
Others
Total

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

2008
277 587
122 751
199 673
121 626
9 228
81 255
41 476
114 789
219 599
305 907
136 707
311 328
150 471
2 092 396

2009
372 241
119 865
213 803
143 866
8 231
68 710
36 802
163 174
266 696
300 728
153 078
329 785
176 060
2 353 039

2010
373 082
123 668
246 318
164 661
8 655
89 613
37 628
190 000
333 433
387 554
193 080
249 641
178 503
2 575 835

Source: State Forest Management Centre

Joonis 10.4.2.1.1 2010. aastal marmaterjalidena mdud puidukoguse jagunemine


sortimentideks
Figure 10.4.2.1.1 Distribution of sold roundwood by timber assortments in 2010
178

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

55,2

Keskmine

72,1
43,1

2008
2009

60,8
41,0

50,6
51,1
54,7
72,2

55,7
33,4

42,7
46,4
49,7
65,8
116,1
107,2

73,2
40,8

48,5
44,8
45,5
59,8

40,0
40,6
42,6
44,9

23,2
28,4
32,1
37,6

44,7

**
**

29,6
**
**
**

...
...
...
28,2

...
...
...
...

**

**
**
**
**

43,8
25,2

23,5
27,1
29,8
38,6

19,0
19,9
20,9
22,0

19,6

27,8

28,8
30,5
30,5
30,7

26,3
26,1
27,2
28,3

26,9
27,1
27,0
25,5

Haava
palk
Aspen
logs

38,4
17,8

24,4
26,7
20,8
43,7

18,2
19,9
20,2
20,3

13,7
16,7
19,5
18,3

24,7

25,0
25,8
28,4
30,2

23,3
24,9
24,2
26,4

31,3

36,9
37,1
37,4
36,4

28,6
30,2
33,3
36,2

15,6

13,2
13,2
18,3
18,7

15,9
15,7
15,0
14,8

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

***

***
***
***
***

***
***
***
***

33,9

37,4
36,8
37,5
37,5

31,8
27,2
30,9
36,1

Average

September
October
November
December

May
June
July
August

37,2
18,4

28,8
29,0
23,1
46,3

20,0
21,4
23,0
23,4

35,7
18,8

23,1
30,3
26,0
41,5

17,6
18,3
19,6
19,4

12,1
13,0

12,7
14,7
11,8
11,8

10,1
10,7
11,2
11,7

23,4
15,3

11,1
13,2
14,1
19,3

6,1
6,6
8,3
9,3

2008
2009

2004
2005
2006
2007

2000
2001
2002
2003

Source: State Forest Management Centre

***
***

22,1
***
***
***

16,0
17,4
18,8
19,2

Average roadside prices of roundwood by months in 19962009


14,1
15,0
10,0
13,5
...
1996
16,9
19,4
10,9
17,0
...
1997
20,5
22,0
11,8
19,2
6,4
1998
19,6
18,5
10,9
15,4
6,2
1999

24,7

25,2
25,6
27,0
29,0

25,4
23,3
24,3
25,8

MnniKuuseKaseHaavaOkaspuu- Kttepuit
Month
paberipuit paberipuit paberipuit paberipuit paberipuit
Pine
Spruce
Birch
Aspen
Coniferous Fuelwood
pulpwood pulpwood pulpwood pulpwood pulpwood
Average roadside prices of roundwood by months in 2010
20,6
21,6
23,1
15,5
***
30,2
January
20,7
21,9
23,0
17,8
***
30,3
February
21,3
21,9
23,0
16,7
***
30,2
March
22,2
21,9
27,4
13,1
***
32,6
April

* kuni 1998. aastani oli peenpalgi ladvaotsa diameeter kuni 20 cm, alates 1999. aastast kuni 18 cm until 1998 small logs were defined with diameter less than 20 cm, since 1999 less than 18 cm
** eristamine lpetatud alates 01.10.05 distinction finished since 01 october 2005
*** eristamine lpetatud alates 01.01.05 distinction finished since 01 january 2005

62,8
37,4

43,6
47,5
49,6
66,7

...
83,4
86,5
100,9

47,6
51,6
57,0
78,3

37,0
38,6
38,4
39,7

2004
2005
2006
2007

43,8
45,2
46,1
47,2

...
...
...
...

37,2
39,1
39,7
40,6

38,0
39,9
41,0
42,8

103,9

104,9
123,1
124,3
124,6

2000
2001
2002
2003

45,6

48,3
48,1
48,3
48,1

...
...
...
...

51,7

54,1
54,2
54,1
54,0

Sortimentide keskmised vahelaohinnad aastail 19962009


1996
29,3
24,7
26,6
22,2
1997
34,4
28,1
35,2
29,0
1998
38,8
35,9
40,4
36,0
1999
38,7
36,7
42,7
37,2

47,1

49,4
49,1
48,5
48,7

45,8
47,7
48,7
47,6

57,3
57,7
58,0
58,2

**
**
**
**

September
Oktoober
November
Detsember

103,6
76,2
77,4
92,1

42,3
42,6
45,2
45,9

45,7
46,8
47,2
48,0

53,6
55,3
57,1
57,5

Mai
Juuni
Juuli
August

51,1
52,8
52,3
53,8

**
**
**
**

42,1
42,8
42,2
41,9

47,0
48,2
47,9
49,3

Kasepeenpalk
Birch
logs d<18*

Kasepalk
Birch
logs

Mnnipalk
Pine logs

MnniKuuseKuuseKasepeenpalk
palk
peenpalk
pakk
Pine logs
Spruce
Spruce
Birch
d<18*
logs
logs d<18* veneer log
2010. aasta sortimentide keskmised vahelaohinnad kuude likes
Jaanuar
50,2
43,5
46,9
40,0
97,7
Veebruar
50,6
43,7
47,6
40,4
92,2
Mrts
51,0
43,6
47,5
40,9
103,0
Aprill
53,9
46,0
49,9
44,9
96,9

Kuu

10.4.2.2 marpuidu keskmised vahelaohinnad aastail 19962010 ja kuude kaupa


aastal 2010 (kr/m3, kibemaksuta)
Average roadside prices of roundwood in 19962010 and by months in 2010 (EEK/m3, excl. VAT)

ECONOMIC REVIEW

179

180

ha
ha
ha
ha
ha
ha
ha

Metsauuendus
Maapinna ettevalmistamine
Metsaklv
Metsa istutamine
LUK**
Kultuuride tiendamine
Kultuuride hooldamine
Noorendike hooldamine

4 052
859
3 544
217
2 175
13 392
13 997

3 585
548
3 663
142
1 629
12 057
12 500

2010
2009
30 136
41 241
2 569 485 2 291 066
13 230
259 457

3 490
776
4 109
141
1 768
13 784
13 973

2008
12 104
2 099 941

3 847
663
3 987
99
2 407
12 193
11 790

2007
21 319
1 981 119

4 335
607
4 151
0
2 036
8 875
11 357

2006
127 221
1 975 717

4 174
782
4 074
...
1 978
12 334
10 811

2005
238 930
1 840 574

3 787
885
4 027
1 881
1 727
12 307
10 504

2004
364 894
1 763 627

4 511
1 030
3 977
2 373
1 781
11 193
10 091

2003
595 189
1 895 476

Raied*
3
2 039 591 1 890 975
Uuendusraie
m
3
Harvendusraie
566 323
478 705
m
3
113 625
47 222
Sanitaarraie jm raied
m
3
m
59 895
53 304
Raadamine
3
m
2 683 500 2 256 468
Puidu logistika
* Ilma kooreta Underbark
** Looduslikule uuendusele kaasaaitamine (LUK-klv ja LUK-istutus) Contribution to the natural regeneration (CNR-sowing and CNR-planting)
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

m
3
m
3
m
3
m

Nimetus
Metsa mk
Puidu mk*
Raidmete mk
Hakkpuidu mk

hik Unit

4 676
808
3 959
2 243
1 626
10 149
9 715

2002
733 019
1 873 494

3 663
1 478
5 196
2 229
1 744
7 471
7 715

2001
555 817
2 003 235

5 088
1 284
3 886
2 023
2 073
10 009
8 708

2000
976 732
1 686 231

5 590
1 297
3 778
1 556
2 476
9 357
8 126

1999
1 451 401
1 408 967

Fellings*
Regeneration felling
Thinning
Sanitation and others
Clearing
Timber logistics

Reforestation
Soil scarification
Sowing of forest seed
Planting
CNR**
Beating up
Tending of plantations
Tending of young stands

Source: State Forest Management Centre

4 122
1 291
3 437
1 234
2 437
8 481
7 489

1998
Name
1 663 900 Sale of standing crop
1 034 700 Sale of roundwood*
Forest residuals
Sale of forest ships

10.4.3.1 Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve titmine tde mahud aastail 19982010
Implementation of the budget of the State Forest Management Centre an overview of the scope
of activities in forest management in 19982010

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010


2008

2007

83,7
103,1
397,0
112,4
90,2
69,8
131,9

11,7
50,0

69,7
51,0
305,2
60,4
51,3
86,1

72,5
57,4
105,0

17,2
33,7

2005

79,4
64,1
362,0

17,8
31,9

2006

61,5
54,8
290,8
65,8
54,1
44,2
77,8

17,5
29,7

2004

60,6
47,0
263,0
59,9
50,5
41,9
76,2

14,5
25,6

55,9
48,4
236,7
51,1
46,5
41,9
73,4

11,8
25,3

50,8
42,1
209,6
41,1
40,8
38,9
68,8

11,4
23,8

2001

49,7
40,5
210,8
40,7
50,4
39,1
69,1

9,7
22,6

2000

52,4
50,4
233,4
33,0
47,0
38,9
65,2

8,6
23,1

1999

42,8
40,5
214,1
29,1
41,5
32,9
61,8

9,1
23,6

1998

Clearing

Regeneration felling
Thinning
Sanitation and others

Fellings*

Reforestation**
Soil scarification
Sowing of forest seed
Planting
CNR***
Beating up
Tending of plantations
Tending of young stands

Forest residuals
Sale of forest ships

Sale of standing crop


Sale of roundwood*

Source: State Forest Management Centre

76,1
118,9
465,0
159,6
104,6
109,7
193,7

13,7
49,3

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

8,6
15,2
11,4
10,2
6,3

74,8
98,9
438,6
241,1
147,6
78,2
150,8

8,1
32,9

2009

Name

Timber logistics

8,8
15,1
11,2
10,0
6,3

87,6
118,9
476,4
243,8
155,3
83,6
161,5

8,9
40,7
8,8
35,0

2010

Kokku Total
2003
2002

Puidu logistika
* Ilma kooreta Underbark
* Metsauuenduse hikuhinnad sisaldavad seemnete ja taimede maksumust Reforestation unit prices contain cost of seeds and plants
** Looduslikule uuendusele kaasaaitamine (LUK-klv ja LUK-istutus) Contribution to the natural regeneration (CNR-sowing and CNR-planting)

Raadamine

Uuendusraie
Harvendusraie
Sanitaarraie jm raied

EUR/ m3
EUR/ m3
EUR/ m3
EUR/ m3
EUR/ m3

EUR/ ha
EUR/ ha
EUR/ ha
EUR/ ha
EUR/ ha
EUR/ ha
EUR/ ha

Metsauuendus**
Maapinna ettevalmistamine
Metsaklv
Metsa istutamine
LUK***
Metsauuenduse tiendamine
Metsauuenduse hooldamine
Noorendike hooldamine

Raied*

EUR/ m3
EUR/ m3
EUR/ m3
EUR/ m3

hik
Unit

Metsa mk
Metsamaterjali mk*
Raidmete mk
Hakkpuidu mk

Nimetus

10.4.3.2 Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve titmine hikuhindade vrdlus aastail 19982010
Implementation of the budget of the State Forest Management Centre a comparison of unit prices
valid in 19982010

ECONOMIC REVIEW

181

MAJANDUSLEVAADE

10.4.4 Metsa kasutamine puhkamiseks


Recreation
2010. aastal jtkus Riigimetsa Majandamise Keskuse loodushoiutegevuse plaaniprane areng
eesmrgiga aidata oma tegevustega kaasa elanikkonna loodusteadlikkuse ning -hoidlikkuse
kasvatamisele, vhendada selle kaudu metsa kasutamisega kaasnevaid mjusid metsa kossteemile, parandada inimeste tervist ning pakkuda rahuldust lbi igaheigusel tugineva looduses
liikumise vimaldamise.
2010. aastal rakendati RMK loodushoiuosakonnas 2009. aastal vlja ttatud struktuurimudel.
RMK puhkealadel ja 2009. aastal looduskaitseasutuste reformi tulemusena lisandunud kaitsealadel paikneva looduses liikumise ssteemi thusamaks majandamiseks moodustati 11 loodushoiupiirkonda.
Erinevaid RMK poolt pakutavaid puhke- ja kaitsealadel liikumise vimalusi kasutasid klastajad
2010. aasta jooksul kokku 1 570 000 korral. RMK 18 looduskeskuses viidi lbi 1926 loodusteadlikkust ja -hoidlikkust edendavat programmi, milles osales kokku 42 231 huvilist. Programme
tiendas looduskaitse 100. juubelile phendatud kampaania Loodusega koos, mille ritustel
ja konkurssidel osales kokku le 30 000 huvilise.
Teavet RMK poolt pakutavate metsapuhkuse ja looduses liikumise vimaluste ning temaatiliste
rituste kohta jagasid 15. maist 15. septembrini 27 RMK teabepunkti le Eesti. Teabepunktidest
said huvilised nu rohkem kui 60 000 korral. (Rohkem teavet http://www.rmk.ee/files/
RMK_Aastaraamat_2010.pdf Sotsiaalsed vrtused.)
ramrkimist vrib looduskaitse 100. aastapevale phendatud teavituskampaania, mis kestis
terve aasta ja tipnes matka- ja muusikaritustega kigis Eestimaa rahvusparkides. Samuti vrib
mrkimist RMK puhkealadel, rahvusparkides ja kaitsealadel kevadest sgiseni lbi viidud
klastajauuring. Veel tuleks esile tsta, et RMK jaoks avanes esmakordselt lisarahastuse hankimise vimalus ERF meetmetesse Looduse mitmekesisuse silitamine ja Keskkonnahariduse
infrastruktuuri arendamine kirjutatud 11 projektitaotlusest said kik rahastamisotsuse.
RMK loodushoiu tegevusvaldkonna eesmrgi pakkuda looduspuhkuse vimalusi ning
tutvustada kaitsevrtusi lbi igaheigusel tugineva looduses liikumise ssteemi puhke- ja
kaitsealadel ning aidata sellega kaasa elanikkonna loodusteadlikkuse ning -hoidlikkuse kasvatamisele ning looduskasutusega kaasneda vivate negatiivsete mjude vhendamisele titmiseks
kasutas loodushoiuosakond 2010. aastal kokku 63,6 miljonit krooni (4,06 miljonit eurot) 13 RMK
puhkeala ning kaitsealade klastuskorraldusliku infrastruktuuri majandamiseks, nende seisundi
silitamiseks ning looduskeskustes toimuvate tegevuste korraldamiseks. Kigist kuludest
4,5 miljonit krooni (0,29 miljonit eurot) kaeti erinevate puhkemajanduslike tegevustega teenitud
tulude ning erinevate sihtfinantseeringutega.

182

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

10.5

Erametsanduse toetused 2010. aastal


Support measures for private forestry in 2010

10.5.1 Erametsakeskuse poolt menetletud metsanduse


toetused 2010. aastal
Support measures for private forestry administrated
by Private Forest Center in 2010
Keerulised ajad Eesti majanduses ja sihtasutuse Erametsakeskus (EMK) aktiivne tegevus
metsaomanike informeerimisel on 2010. aastal veelgi tstnud metsaomanike huvi avaliku sektori
toetuste vastu. Niteks Natura 2000 toetust erametsamaale taotlenute arv kasvas 2009. aastaga
vrreldes 1035 vrra, siseriiklike taotluste arv judis 2009. aasta 1836 taotluselt rekordini, 2246
taotluseni. Erametsakeskuse oluliseks eesmrgiks on aidata kaasa sellise majanduskeskkonna
loomisele, mis motiveerib metsaomanikku enda metsaressurssi kasutama.
EMK 2010. aasta tegevuseesmrgiks oli jtkuvalt erametsaomanike ja metsahistute toetuste
andmise korraldamine ning arengu suunamine.
Tpsemad 2010. aasta eesmrgid mras Erametsakeskuse nukogu 2009. a lpus. Pstitatud
tegevuseesmrgid said olulises osas tidetud: enam kui 4300 metsaomanikku on metsakasvatuse
alal nustatud, uuendamistoetuse abil tehti le 2000 ha metsakasvatustid, histute kaudu
mdud puidu maht letas ootused: kavandatud 20 000 m3 asemel mdi 140 000 m3.
2010. aasta siseriiklike toetuste vljamaksete maht kasvas 2009. aastal 24,05 miljonilt kroonilt
36,78 miljoni Eesti kroonini.
Kige rohkem toetusi taotleti 2010. aastal, nagu ka varasematel aastatel, metsa inventeerimiseks
ja metsamajandamiskavade koostamiseks ning raiesmiku uuendamiseks. Samuti anti metsahistutele toetusi, mis katsid tegevusi metsamajandusalaseks histegevuseks, mitmesugusteks
nusta-misteks ja erametsanduse tugissteemi arendamise soodustamiseks.
2010. aastal jtkati erametsaomanikule vriselupaiga (VEP) kaitselepingutega metsa majandamisel saamata jnud tulu kompenseerimist. VEP lepinguid on slmitud aga aasta-aastalt jrjest
vhem: kui 2008. aastal slmiti 40 uut lepingut, siis 2009. aastal 15 ja 2010. aastal vaid 11 uut
lepingut.
Edasise tegevuse kavandamisel on Erametsakeskus arvestanud dokumendis Eesti metsanduse
arengukava aastani 2020 kirjapanduga, mille kohaselt jtkub Erametsakeskuse arendamine
kompetentsikeskuseks. Samuti jtkatakse metsahistute kui kohaliku tasandi omaabiorganisatsioonide tugevdamist (sh histutega liitunud metsaomanike arvu suurendamist ning puidu
turustamist histute kaudu) ja metsaomanikele suunatud tugissteemi tugevdamist.
18. aprillil 2008. a slmiti EMK ja PRIA vahel haldusleping, millega PRIA delegeeris EMK-le Eesti
Maaelu Arengukava (MAK) 20072013 metsandusmeetmete rakendamise. Selle raames vttis
EMK 2008. a kevadel esmakordselt vastu Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlused. Toetuse
eesmrk on kompenseerida erametsaomanikele Natura 2000 vrgustiku alal asuva metsa majandamisel looduskaitseliste piirangute tttu saamata jvat tulu. Esimesel aastal esitati ligi 2000

Yearbook FOREST 2010

183

MAJANDUSLEVAADE

taotlust. Jrgmise aasta kevadel maksti nendele taotlejatele vlja ligi 25 miljonit krooni ja veti
vastu uued taotlused. 2009. a esitati taotlusi peaaegu 500 vrra rohkem ja 10 miljoni krooni vrra
suuremale summale. 2010. aastal esitati le 3400 taotluse 49 miljoni krooni ulatuses. Eelarve
Natura 2000 erametsamaal saamata jva tulu kompenseerimiseks on 82 miljonit krooni aastas.
Sama halduslepingu raames vttis EMK 2008. a sgisel vastu ka MAK-i investeeringutoetuste
taotlused. Nende toetuste eesmrk on aidata kaasa metsa tootmispotentsiaali tstmisele, metsa
majandamise keskmise tulususe tstmisele, metsakahjustuste ennetamisele, kahjustatud metsa
taastamisele ja metsatulekahju ennetamisele.
Metsa majandusliku vrtuse parandamiseks esitati 2008. a ligi 750 taotlust summas 120 miljonit
krooni. Sellest peaaegu 90% moodustasid taotlused metsatehnika soetamiseks. Eelarve oli
esialgu 30 miljonit krooni, kuid seda suurendati rohkem kui poole vrra. Kahjustatud metsa
taastamise ja metsatulekahju ennetamise taotluste maht ji esimesel aastal oodatust viksemaks.
Esitati 22 taotlust 2,7 miljoni krooni vrtuses.
Ka 2009. aastal sgisel ei vimaldanud eelarve rahuldada kiki esitatud 550 taotlust metsa
majandusliku vrtuse parandamiseks. Toetust taotleti ligi 10 miljoni krooni vrra rohkem, kui
eelarve (34,76 mln) vimaldas toetuseks mrata. Ka tulekahju ennetamiseks ja kahjustatud
metsa taastamiseks taotleti toetust suuremas summas, kui eelarve vimaldas.
2010. a lpus toimunud taotlusvooru laekus metsa majandusliku vrtuse parandamise meetmesse
620 taotlust ning kahjustatud metsa taastamiseks ning tulekahju ennetamiseks 71 taotlust.
Eelarvemaht selleks vooruks oli 39,7 miljonit krooni.

10.5.2 Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti


(PRIA) poolt menetletavad metsanduse toetusted
2010. aastal
Support measures for private forestry administrated
by Estonian Agricultural Registers and Information Board
in 2010
Eesti maaelu arengukava 20072013 (edaspidi MAK) stestab maaelu arengusuunad ja meetmed
nende rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. a lpuni. MAKi meetmete rakendamise
ldeesmrk on toetada Euroopa Liidu (edaspidi ELi) hise pllumajanduspoliitikaga (edaspidi
PPga) kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut.
Eestil on vimalik MAKi raames kasutada umbes 935 mln eurot avaliku sektori toetusraha
pllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks (koos majanduse elavdamise paketist lisanduvate
vahenditega). Kigi MAKi meetmete korraldusasutuseks on pllumajandusministeerium
(edaspidi PM) ja makseagentuuriks Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi
PRIA).
MAKi raames rakendatavad meetmed jagunevad nelja telje vahel: I pllumajandus- ja
metsandussektori konkurentsivime parandamine, II keskkonna ja paikkonna silitamine, III
maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine, IV Leader.

184

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

MAKi ldtingimusi muudeti 2010. a neljandat korda. Metsanduse jaoks olulisemaid muudatusi
oli metsa-ala thistamist ksitlevate nuete leevendamine meetmes 2.7 Natura 2000 toetus
erametsamaale.
Meetme 1.1 raames (koolitus- ja teavitustegevus) osales koolitus- ja teavitustegevustel kokku
7155 inimest, kellest 297 tegeles metsanduslikul erialal.
Alameetmest 1.3.1 (pllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nuandeteenuse vimaldamine)
toetati 2010. aastal metsamajandamise alast nuandeteenust 180 tunni ulatuses, taotletud
toetussumma oli 5752,04 eurot ning planeeritud investeeringute maht 7669,4 eurot. Aastaks 2013
on meetme eesmrgiks seatud 100 erametsa valdaja nustamine. Aastatel 20082010 on toetust
saanud erametsavaldajate arv 22, seega oli 2010. a lpuks eesmrgist tidetud 22%. Erametsavaldajate
nuandeteenuse vhene kasutamine tunnustatud nuandekeskusest vib tuleneda sellest, et
metsamajandamise nuannet pakutakse peamiselt metsahistutes tegutsevate konsulentide kaudu,
mille tegevust koordineerib ja toetab SA Erametsakeskus (SA EMK).
Alameetme 1.5.1 (metsa majandusliku vrtuse parandamine) eesmrgid:
metsa tootmispotentsiaali tstmine metsa liigilise koosseisu parandamiseks vi
koloogiliste vrtuste silitamiseks ning kasvamajvate puude vrtuse suurendamiseks;
metsa majandamise keskmise tulususe tstmine;
metsaressursi mitmeklgne ja jtkusuutlik majandamine;
ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamine.
2010. aastal toimus kolmas taotlusvoor. Taotlusi vttis SA EMK vastu 15. novembrist 5.
detsembrini, kokku esitati 615 taotlust. Taotleti toetust kokku 5 749 771 eurot, mille abil plaaniti
teostada investeeringuid 10 493 977 euro ulatuses. Enim esitasid 2010. a taotlusi Plvamaa
metsaomanikud (73) ja kige vhem Lnemaa metsaomanikud (8). Aktiivsed olid ka Tartumaa
(69 taotlust) ja Prnumaa (62 taotlust) metsaomanikud. Vhemaktiivsed piirkonnad toetuse
taotlemisel olid Lne-Eesti maakondade (Saare-, Hiiu- ja Lnemaa) ja Virumaa metsaomanikud.
Statistikaameti andmetel oli Lne- Eesti maakondades 2009. a raiedokumentide alusel
erametsamaal tehtavate raiete pindala ja raiemaht Eesti vikseim.
le poole, tpsemalt 61% taotlejatest, olid fsilised isikud, samas nende poolt ksitud toetuse
summa moodustas vaid 11% kigist taotlustest. 131-st toetust soovinud juriidilisest isikust olid
22 metsahistud. Tegevuste likes suurim summa taotleti 70 traktori ostmiseks 1 007 202
eurot. Tegevuste arvult taotleti enim toetust hooldusraiete tegemiseks ja bensiinimootoriga
ttava ksisae ning vsalikuri ostmiseks. Esitatud taotlused vaadati lbi ja toetused mrati
2011. a aprilli lpuks.
2010. aastal mrati toetused 2009. a laekunud taotlustele. Kokku kiideti heaks 384 projekti
kogusummas 2 287 377 eurot. Tegevuste likes suurimad summad mrati hooldusraiete tegemiseks
kokku 823 768 eurot, ning metsatehnika soetuse raames 28 traktori ostmiseks 453 336 eurot.
Tegevuste likes mrati enim toetust samuti hooldusraiete tegemiseks (342 projekti).
Maakondadest said kige rohkem toetust Prnumaa metsaomanikud (327 846 eurot). Prnumaale
jrgnesid Jgevamaa ja Harjumaa; mlema maakonna metsaomanikele mrati toetust le 200 000
euro.

Yearbook FOREST 2010

185

MAJANDUSLEVAADE

2010. a maksti metsaomanikele 2 169 124 eurot, mille abil tehti investeeringuid 4 337 892 euro
ulatuses. Enim investeeringuid tehti Tartumaal (565 000 eurot), see moodustab le veerandi
kigist 2010. a investeeringutest.
Kokku tehti perioodil 20072010 makseid 3 179 627 euro ulatuses, millest 2 384 720 eraldas EL
ning 794 907 Eesti riik.
Alameetme 1.5.2 (metsandussaadustele lisandvrtuse andmine (arendusprojekti elluviimine))
eesmrgid:
metsandussaadusi ttleva tstuse (v.a mittepuidulisi metsasaadusi ttlev tstus)
mikroettevtete ldise tulemuslikkuse, konkurentsivime ja ekspordipotentsiaali
parandamine;
uute toodete, ttlemisviiside ja tehnoloogiate kasutuselevtmine;
metsaressursi tiuslikum/tielikum rakasutamine;
metsandustoodete lisandvrtuse suurendamine.
2010. a toimus kolmas taotlusvoor. Taotlusi veti vastu 16. septembrist 24. septembrini, esitati
42 taotlust kogusummas 2 156 299 eurot. 2009. a esitati 22 taotlust 1,59 mln euro toetuse saamiseks.
Enim taotluseid esitati Tartumaalt (7), jrgnesid Viljandimaa ja Harjumaa vastavalt 6 ja 5 taotlusega.
O-de poolt esitati 78% taotlustest ja ligemale 98% taotletud toetuse summast. Aasta lpu
(31.12.2010) seisuga oli 2010. a esitatud taotluste anals pooleli ning toetused mrati 2011.
aastal. Aruandeaastal toetuse mramise otsuseid ei tehtud.
2010. a maksti vlja 245 040 eurot toetust (eelnevate aastate taotlused), mille abil teostati
investeeringuid 536 296 euro ulatuses. Kokku on perioodil 20072010 vlja makstud 450 872
eurot toetust, millest 338 154 eraldas EL ja 112 718 Eesti riik. Lplikult on vlja makstud
12 taotlust. Toetuse kasutamise protsent on sna madal. Vheste vljamaksete phjuseks on
tenoliselt majanduses valitsev ebastabiilne olukord. Vikeettevtjatel on vga raske leida
investeeringute teostamiseks vrkapitali toetust, sest krediidiasutused on seadnud laenude
vljastamisele karmimad nuded. Peamiselt on investeeringuid teinud ettevtted, kellel oli
omaosalus vimalik tasuda ilma vrkapitali kasutamata.
Alameetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine) eesmrgid:
loodusnnetuse ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine;
metsatulekahjude ennetamine.
2010. a toimus kolmas taotlusvoor. Taotlusi veti vastu 15. novembrist 5. detsembrini. 2010. a,
ning taotlusi laekus rohkem kui 2008. ja 2009. aastal kokku. Kokku veti vastu 68 taotlust
kaheteistkmnest maakonnast kogusummas 488 247 eurot. Kokku on plaanitud esitatud taotluste
alusel investeeringuid teostada 619 291 euro ulatuses. Metsatulekahju ennetamiseks saab toetust
taotleda vaid krgema ja keskmise tuleohuga maakondades (9 maakonda) asuvate metsade
osas. Enim taotlusi alameetme raames esitasid Lne-Virumaa metsaomanikud (29), jrgnesid
Prnu- (10) ja Harjumaa (8) metsaomanikud. 66% taotlustest esitasid fsilised isikud. 2009.
aastal oli vastav nitaja 49%. Toetust taotles ka ks metsahistu.
Suurimad toetussummad taotleti uue metsakultuuri rajamiseks ilma metsapuutaimi kaitsvate
tarvikuteta 170 768 eurot, ning tuletrje veevtukoha ja sellele juurdepsutee korrashoidmiseks
104 259 eurot. Teistest tegevustest mrkimisvrselt enam taotleti toetust ka suitsetamis- ja
lkketegemiskoha rajamiseks ja thistamiseks (101 881 eurot). Esitatud taotlusted vaadi lbi ja
toetused mrati 2011. a aprilliks. 2010. aastal kiideti heaks teises taotlusvoorus esitatud 34
taotlust kogusummas 255 647 eurot. Heaks kiidetud taotluste alusel plaanitakse teostada

186

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

investeeringuid 381 523 euro ulatuses. Tegevuste likes suurima summaga toetati suitsetamisja lkketegemiskohtade rajamist ja thistamist kokku 149 712 eurot.
2010. aastal maksti vlja 91 127 eurot, mille abil teostati investeeringuid 133 875 euro ulatuses.
Enamik vljamaksetest (87 440 eurot) tehti metsatulekahju ennetavate tegevuste kohta, mille
tulemusena rajati vi hoiti korras 205 ha-l 2,4 km tuletkestusriba vi vndit, hoiti korras
seitsmele veevtukohale viivaid juurdepsuteid 6,2 km ulatuses, rajati 6 suitsetamis- ja
lkketegemiskohta 340 ha-le metsamaale. Kokku rakendati metsatulekahju ennetavaid tegevusi
rohkem kui 1300 ha-l metsamaal.
Esimeses taotlusvoorus mrati toetust 122 674 euro ulatuses, sellest on vlja makstud 48 839
eurot (40%). Teises taotlusvoorus mrati toetust 255 647 euro ulatuses ja sellest on vlja
makstud 87 872 eurot (34%).
Kokku maksti ajavahemikul 20072010 vlja 136 711 eurot, millest 102 533 eraldas EL ning 34 178
Eesti riik.
Meetme 1.8 (pllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus) ldeesmrk on pllumajandus- ja
erametsamaal kuivendusssteemide toimimisvime silitamine. Meetme spetsiifilised eesmrgid
on:
htlustada pllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi maapiirkonnas, vhendades
ebasoodsast veereiimist tingitud pllumajandusliku tootmise riske ning suurendades
erametsa tootlikkust ja puidu kvaliteeti;
parandada juurdepsu pllumajandus- ja erametsamaale;
vhendada paikseid leujutusi;
minimeerida reostuse levikut kuivendatud maal ja suurendada eesvoolude
isepuhastusvimet.
Meetme 1.8 raames esitati metsanduse osas 21 taotlust (kogusummas 2,33 mln eurot), millest
heaks kiideti 12. 2010. aastal mrati selle meetme raames kokku toetusi 2,54 mln eurot, vlja
maksti 1,59 mln eurot.
Meetme 2.6 (kaitsemetsa rajamise toetus pllumajandusmaale) raames menetletakse pllumajandusmaa metsastamise toetust. See on MAK 20042006 meede, mida kaasrahastatakse Maaelu
Arengu Euroopa Pllumajandusfondist (EAFRD). Taotluste vastuvtt toimus 14. mrtsist kuni
31. mrtsini 2010. a. Sel ajal veti vastu taotlusi rajatud metsakultuuri hooldamiseks ja juba
varem toetuse abil rajatud metsakultuuri hekordse tiendamise toetuse saamiseks.
2010. a esitati 267 metsakultuuri hooldamise taotlust 809 hektari kohta. Enim taotlejaid oli Viljandija Lne-Virumaal (vastavalt 39 ja 35). Suurim taotletud pind oli lisaks eelpool nimetatud maakondadele ka Jgevamaal. Metsakultuuri hooldamise toetust mrati 2010. aastal ties ulatuses
245 taotlejale, osaliselt 18 taotlejale ning rahastusest keelduti 11 juhul. 2010. aasta mrtsis esitatud
metsakultuuri hooldamise toetuse taotluste alusel maksti 2010. aastal taotlejatele vlja 58 831
eurot.
2010. a esitati 92 metsakultuuri tiendamise toetuse taotlust 258 hektari kohta. Enim taotlejaid oli
Viljandi- ja Jgevamaal (vastavalt 14 ja 13). Neis maakondades taotleti toetust ka suurimale
pinnale. Metsakultuuri tiendamise toetust taotles 2010. a 92 taotlejat. Heakskiidu said nendest
74 taotlust 205 ha kohta. 2010. a mrati toetust ties ulatuses 63 taotlejale, osaliselt 11 taotlejale
ning mittemramise otsus koostati 19 juhul. Kokku mrati toetust 26 188 eurot, mis maksti kik
2010. a ka vlja.
Yearbook FOREST 2010

187

MAJANDUSLEVAADE

Meede 2.7 (Natura 2000 toetus erametsamaale)


Toetusega aidatakse kaasa Natura 2000 erametsamaa sstvale kasutusele, kompenseerides
erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jnud tulu.
Natura 2000 erametsamaa toetusel (edaspidi NAM) on kaks erineva toetusmraga gruppi:
sihtkaitsevndis asuv metsaala (SKV) 109,93 eurot hektar;
Natura 2000 piiranguvnd vi hoiuala (PV) 60,08 eurot hektar.
Natura 2000 alale jvaid erametsamaid oli 2010. aastal 90 001 hektarit. Toetusiguslikust
metsamaast jb 70 617 ha piiranguvndisse vi hoiualadele ja 19 384 ha sihtkaitsevndisse.
Natura 2000 toetus erametsamaale on heaastane ja toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada igal
aastal uuesti. 2010. a laekus 3486 NAM taotlust, mis on 1107 taotlust rohkem vrreldes 2009. a
esitatud taotluste arvuga. 2010. aasta taotlejatest 2204 on taotlenud toetust ka 2009. a. lejnud
1282 taotlejast on 177 taotlenud toetust 2008. aastal. Seega on 2010. aastal esmakordselt NAM
taotlejaid 1105. Nende 177 taotleja puhul, kes taotlesid toetust aastatel 2008 (251 ha SKV-s; 1243
ha PV-s) ja 2010 (195 ha SKV-s; 1442 ha PV-s), vis 2009. aastal mittetaotlemise phjuseks olla
vriti mistmine vi teadmatus, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada igal aastal uuesti.
2009. a oli 2379 taotlejat, kellest 2356-le mrati toetus kogusummas 2 412 442 eurot. 2008. a
moodustas toetusaluste hektarite arv 39% eesmrgiks seatust (61 300 ha), 2009. a 57% ja 2010.
aasta taotlusandmete alusel juba 75%.
2010. a mrati ja maksti vlja toetus 2009. a taotletu osas. Mramisotsused tehti 2356 taotlejale,
heakskiidetud pinna suurus oli 34 847 hektarit. 2010. aastal kokku vlja makstud toetuse summa
oli 2 426 123 eurot.
NAM toetuse raames teostas kohapealset kontrolli SA EMK, kellele on see lesandeks tehtud.
Kontrollitakse NAM mrusest tulenevate nuete titmist, samuti metsaseadusest ja
looduskaitseseadusest tulenevatest nuetest kinnipidamist.
Allikas: Eesti maaelu arengukava 20072013 2010. aasta seirearuanne. Pllumajandusministeerium, Tallinn 2011.

188

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010


2002

2003

7,0

298,9

Allikas: Erametsakeskus, Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

412,5

9,2

5,8

* tegevus on hildatud metsa uuendamise toetusega Measure has been combined to the reforestation support
** tegevus on hildatud metsahistu toetusega Measure has been combined to the support of forestry cooperatives

Kokku Total

Konsulendi baasraha Base financing for forest consultants


Vriselupaiga kaitselepingute slmimine Contracts for protection of woodland key habitats
Metsahistu toetus Support for forestry coopertives

Metsakahjustuste ennetamine Prevention of forest damages


Prandkultuuriobjektide silitamine Conservation of natural heritage objects

Koolimetsa asutamine ja tegevuse korraldamine Founding and organizing of school forests

Konsulentide koolitamine ja tiendkoolitamine Training of private forestry consultants


Piirkondliku tugiisiku rakendamine Implementation of regional support person
Nustamise ja koolitamise tugissteemi arendamine
Development of support systems for advisory and training services
Raamatupidamisteenuse osutamine metsaomanike organisatsioonidele
Accouting services for forest owner organizations

35,8

9,7

686,6

2,9

12,3

20,0

752,4

3,7

6,9

2,2

3,0

678,5

27,3

1 131,1

28,6

15,6

6,1

5,8

2,1

88,2

4,6

23,0
14,5

28,5

26,1

109,2

8,6
25,4

64,2

77,6

31,6

149,5

421,8

2006

1 083,2

54,4

23,0

23,2
12,0

4,1

1,0

118,9

2,0

13,8
7,2

24,0

19,7

70,7

10,2
30,1

21,9

26,2

2,0

345,4

273,5

2007

2 177,4

103,0

42,6

8,7
17,1

4,4

5,8

16,0

153,4

10,5

32,8
47,8

63,0

7,7

187,4

3,2

88,3

22,6

712,1

651,1

2008

1 537,0

2 350,8

122,5
222,0

6,4

279,7

30,0

20,2

302,3

106,1

**

**

**

**

**

554,7

813,1

2010

129,9

1,2

10,3

125,4

2,2

35,3

148,8

477,9

499,9

2009

**

**

**

**

**

Source: Private Forest Center, Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB)

1 125,0

27,3

11,7

4,8

3,1

3,2

5,3

1,0

10,4
40,6

7,7
-

25,6
34,1

21,9
28,1

7,1

23,9
41,8

10,9
27,8

5,6
18,2

20,0

38,3
10,2
35,5

9,6
5,1
6,4
71,9

91,4
76,7

103,5

81,2
62,0

467,3

62,0

2005

2004
287,6

Pllumaade metsastamine Afforestation of agricultural land


Erametsaomanike individuaalnustamine Individual advisory services for private forest owners
Erametsaomanike rhmanustamine Group advisory services for private forest owners
Erametsaomanike koolitamine Training activities for private forest owners.

28,8

14,2

14,9

2,6

35,1

26,2

7,3

36,5

575,2

40,6

600,8

34,7

11,8

2001
319,6

2000
271,6

Metsaparandustd Forest melioration

Maapinna ettevalmistamine Soil scarification


Noore metsa hooldamine Tending of young stands
Majandusliku koost vikeprojektide elluviimine
Implementation of small scale projects of economical cooperation
Erametsade naabrusvalve korraldamine Organizing of neighbourhood watch in private forests
Metsakultiveerimismaterjali kasvatamine Cultivation of planting stock

Toetuse liik Type of support


Metsamajandamiskavade koostamine Compilation of forest management plans
Metsa uuendamine Reforestation

10.5.3 Vljamakstud siseriiklikud toetused aastail 20002010 (1000 EUR)


Payment of domestic support measures in 20002010 (1000 EUR)

ECONOMIC REVIEW

189

190
2008

21

Allikas: Erametsakeskus, Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet

Meede 1.8 - pllu- ja metsamajanduse infrastruktuur


Measure 1.8 - infrastructure of agriculture and forest management

Meede 3.7 - Metsamajandus Measure 3.7 - Forestry


Meede 1.5.2 - metsandussaadustele lisandvrtuse andmine
Measure 1.5.2 - adding value to forestry products

176

401

4 510

2 386

47
68

22

69

108

Metsakultuuri tiendamise toetus Fill in of afforestation areas

Metsakultuuri hooldamise toetus Tending of afforestation areas

1 404

19
16
140

118

175

258

1 196

72

12

39

28

22

88

363

3 624

1 593

33

92

250

11

270

1 924

45

85

833

3 052

2 590

6 587

78

550

2 380

(1000
EUR)

Kokku
Total

166

48

85

610

5 316

36 974

(ha)

Taotluste
arv
Pindala
Nr of
Area
applications

2009

Taotlemine
Application

211

89

22

7 631

745
697

1 902

1 905

(1000
EUR)

Kokku
Total

444

4 919

27 406

(ha)

Taotluste
arv
Pindala
Nr of
Area
applications

Metsatulekahju ennetamine Prevention of forest fires

Metsakultuuride hooldamine Tending of afforestation areas

Uue metsakultuuri rajamine Afforestation

Laasimine Pruning of growing trees


Metsa uuendamine
Reforestation (except for after final fellings)
Kahjustuste ennetamine
Prevention of game damage and plant diseases
Metsatehnika soetamine
Purchase of forestry machinery, equipment and accessories
Kahjustatud metsa taastamine
ja metsatulekahjude ennetamine (meede 1.5.3)
Investment support for restoration of damaged forest and
for prevention of forest fires (measure 1.5.3)

Natura 2000 toetus erametsamaale (meede 2.7)


Natura 2000 support for private forest land (measure 2.7)
Metsa majandusliku vrtuse parandamine (meede 1.5.1)
Investment support for improving the economic value of forests
(measure 1.5.1)
Hooldusraie Maintenance fellings in stands up 30 years of age

Meede, toetuse liik Measure, type of support

2010

258

810

136

197

448

1 082

50

267

5 595

6 994

45 751

(ha)

21

41

92

267

24

14

38

76

283

20

18

60

455

614

3 505

Taotluste
arv
Pindala
Nr of
Area
applications

2 269

2 096

33

62

212

18

179

409

2 792

133

25

37

842

3 807

3 179

(1000
EUR)

Kokku
Total

2008

124

1 391

114

20

79

254

2 838

23 987

(ha)

44

48

395

16

203

1 810

Taotluste
arv
Pindala
Nr of
Area
applications

2 731

11

16

107

77

15

18

110

3 621

203

47

53

431

4 354

1 631

(1000
EUR)

Kokku
Total

215

1 172

68

12

59

607

5 297

35 047

(ha)

14

35

68

359

34

379

2 356

Taotluste
arv
Pindala
Nr of
Area
applications

2009

2010

205

776

136

197

333

1 082

50

267

5 294

6 693

44 660

(ha)

12

74

264

14

38

53

42

20

18

59

433

468

3 441

Taotluste
arv
Pindala
Nr of
Area
applications

2 537

26

59

57

18

179

254

1 276

133

25

37

839

2 314

3 100

(1000
EUR)

Kokku
Total

246

814

16

107

(1000
EUR)

Kokku
Total

2008

2 099

206

18

27

90

31

16

47

1 451

195

1 646

1 628

(1000
EUR)

Kokku
Total

2009

1 586

245

26

59

82

84

1 171

58

166

1 400

2 418

(1000
EUR)

Kokku
Total

2010

Vljamakstud toetus
Support paid out

Source: Private Forest Center, Estonian Agricultural Registers and Information Board

1 766

1 735

27

90

235

11

256

1 092

167

45

85

833

2 222

2 412

(1000
EUR)

Kokku
Total

Heakskiidetud taotlused
Accepted applications

10.5.4 Euroopa Liidu metsanduslikud toetused Eestis aastail 20082010


European Union forestry support measures in Estonia in 20082010

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

Joonis 10.5.5 Metsamajandamiskavade koostamise toetus maakonniti aastail 20082010


Figure 10.5.5 Support for compilation of forest management plans by counties in 20082010

Joonis 10.5.6 Metsauuendamise toetus maakonniti aastail 20082010


Figure 10.5.6 Support for reforestation by counties in 20082010
Yearbook FOREST 2010

191

192

Allikas: Statistikaamet, tju-uuringu andmed

Field of activity

1,0
19,0
2,3
0,1
1,8
5,2

19,9
43,7
2,4
34,0

2010
5,9
108,4
13,0
0,7
10,1
29,7
570,9

Source: Estonian Statistical Office, data of labour force survey

Hivatute arv (1000 inimest, aastakeskmine) Employed persons (1000 persons, annual average)
1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Metsamajandus
Forestry*
10,8
9,8
9,3
8,1
7,7
9,4
7,5
7,4
9,5
9,6
8,9
9,5
8,3
9,1
8,4
6,8
6,0
6,3
7,8
7,1
5,3
Ttlev tstus
Manufacturing
213,9 211,8 201,7 183,9 154,1 143,9 157,4 147,7 133,7 130,1 122,8 127,5 130,0 126,1 130,6 137,7 135,5 132,9 131,2 135,0 113,8
puidutstus
wood industry**
6,6
6,4
6,6
7,3
8,7 11,7 17,3 16,4 20,1 19,4 18,0 19,8 19,0 19,7 21,8 22,8 21,5 22,3 20,0 15,5 14,2
paberitstus
paper industry***
2,8
2,7
2,6
2,3
1,6
1,0
2,0
2,0
1,6
1,5
1,7
2,2
2,0
2,2
1,5
1,4
1,6
2,0
1,5
1,8
1,8
mblitstus
furniture industry****
14,6 14,1 13,8 13,3 11,8 10,6 11,2 11,9 10,0 10,9 10,6 11,1
9,7
9,6 12,9 12,5 10,4 11,1 10,5
9,0
9,6
Metsasektor kokku Total forest sector*****
34,8 33,1 32,3 31,1 29,7 32,7 37,9 37,7 41,2 41,5 39,2 42,6 39,0 40,6 44,7 43,5 39,5 41,7 39,9 33,3 30,9
Hivatud kokku
Total employed
837,9 825,8 806,6 761,4 698,9 675,4 633,4 619,3 617,2 606,5 579,3 572,5 577,7 585,5 594,3 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5 595,8
Osakaal metsasektoris hivatute koguarvust Share from the total number of employed in forest sector (%)
Metsamajandus
Forestry
31,0 29,7 28,8 26,1 25,7 28,6 19,8 19,7 23,2 23,3 22,7 22,2 21,4 22,4 18,8 15,7 15,1 15,1 19,7 21,3 17,1
Puidutstus
Wood industry
19,0 19,4 20,5 23,5 29,1 35,8 45,5 43,4 48,7 46,8 46,0 46,6 48,7 48,5 48,9 52,3 54,5 53,5 50,2 46,4 45,9
Paberitstus
Paper industry
8,0
8,2
7,9
7,6
5,4
3,2
5,2
5,2
3,9
3,7
4,3
5,1
5,0
5,4
3,4
3,3
4,0
4,8
3,8
5,3
5,9
Mblitstus
Furniture industry
42,0 42,6 42,7 42,8 39,7 32,4 29,5 31,6 24,3 26,3 27,0 26,1 24,9 23,7 28,9 28,7 26,4 26,6 26,3 27,0 31,0
Osakaal hivatute koguarvust Share fom the total numb er of employed (%)
Metsamajandus
Forestry
1,3
1,2
1,2
1,1
1,1
1,4
1,2
1,2
1,5
1,6
1,5
1,7
1,4
1,6
1,4
1,1
1,0
1,0
1,2
1,1
0,9
Ttlev tstus
Manufacturing industry
25,5 25,6 25,0 24,2 22,0 21,3 24,9 23,8 21,7 21,5 21,2 22,3 22,5 21,5 22,0 23,1 22,3 20,6 20,0 20,6 19,1
puidutstus
wood industry
0,8
0,8
0,8
1,0
1,2
1,7
2,7
2,6
3,2
3,2
3,1
3,5
3,3
3,4
3,7
3,8
3,5
3,4
3,1
2,4
2,4
paberitstus
paper industry
0,3
0,3
0,3
0,3
0,2
0,2
0,3
0,3
0,3
0,3
0,3
0,4
0,3
0,4
0,3
0,2
0,3
0,3
0,2
0,3
0,3
mblitstus
furniture industry
1,7
1,7
1,7
1,7
1,7
1,6
1,8
1,9
1,6
1,8
1,8
1,9
1,7
1,6
2,2
2,1
1,7
1,7
1,6
1,4
1,6
Metsasektor kokku Total forest sector
4,2
4,0
4,0
4,1
4,3
4,8
6,0
6,1
6,7
6,8
6,8
7,4
6,8
6,9
7,5
7,3
6,5
6,4
6,1
5,1
5,2
19891996: 1569-aastased, 19972010: 1574-aastased
19891996: employed persons aged 1569, 19972010 employed persons aged 1574
* Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad (EMTForestry, logging and related service activities (NACE 02)
** Puiduttlemine ning puittoodete tootmine, v.a mbel (EMTAK 16) + Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine (EMTAK 17)
Manufacture of wood and of products of wood and cork, except furniture (NACE 16) + Manufacture of pulp, paper and paper products (NACE 17)
*** Mblitootmine (EMTAK31
Manufacture of furniture (NACE 31)
**** Metsasektor = kokku EMTAK tegevusalad 02, 16, 17, 31
Forest sector=total NACE categories 02, 16, 17, 31
EMTAK=Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
NACE=Statistical Classification of Economic Activities in the European Community

Tegevusala

10.6.1 Hivatud metsasektoris aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi)


Employed persons in forest sector in 19892010 (NACE rev 2)

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Allikas: Statistikaamet, tju-uuringu andmed

Field of activity

1,0
5,3
3,0
9,3

86,1
69,4
66,7
72,2
13,9
30,6
33,3
27,8

1,2
6,2
4,3
11,7

84,8
71,3
59,0
70,8
15,2
28,7
41,0
29,3

9,3
28,0
38,5
28,0

90,7
72,0
61,5
72,0

0,5
4,5
3,7
8,7

11,9
29,2
38,0
28,7

88,1
70,8
62,0
71,3

0,7
4,0
3,8
8,5

5,2
9,7
6,2
21,1

6,2
12,0
6,0
24,2

6,7
15,4
6,2
28,3

4,9
11,6
5,9
22,4

2010

2007 2008 2009

Source: Estonian Statistical Office, data of labour force survey

Hivatute arv (1000 inimest, aastakeskmine) Employed persons (1000 persons, annual average)
1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Mehed (1000 inimest) Males (1000 persons)
Metsamajandus
Forestry*
8,5
7,8
7,4
6,7
6,4
7,8
5,8
5,9
8,6
8,5
7,8
8,5
7,2
8,0
7,4
6,4
5,5
5,5
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry 6,6
6,7
6,7
7,3
8,4 10,9 15,6 15,3 18,5 16,8 15,1 17,8 16,6 15,8 17,0 16,7 17,1 18,1
Mblitstus
Furniture industry***
8,5
8,6
8,6
8,9
8,2
7,5
7,7
8,5
6,6
7,4
7,3
7,3
6,1
7,3
8,6
8,0
7,2
7,2
Metsasektor kokku Total forest sector****
23,6 23,1 22,7 22,9 23,0 26,2 29,1 29,7 33,7 32,7 30,2 33,6 29,9 31,1 33,0 31,1 29,8 30,8
Naised (1000 inimest) Females (1000 persons)
Metsamajandus
Forestry*
2,3
2,0
1,9
1,4
1,2
1,6
1,7
1,6
0,9
1,2
1,1
0,9
1,2
1,1
1,0
0,5
0,5
0,8
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry 2,8
2,4
2,4
2,3
1,9
1,8
3,7
3,0
3,1
4,1
4,6
4,2
4,4
6,1
6,4
7,5
6,0
6,2
Mblitstus
Furniture industry***
6,1
5,5
5,3
4,3
3,5
3,1
3,5
3,4
3,3
3,5
3,3
3,8
3,6
2,2
4,3
4,5
3,3
3,8
Metsasektor kokku Total forest sector****
11,2
9,9
9,6
8,0
6,6
6,5
8,9
8,0
7,3
8,8
9,0
8,9
9,2
9,4 11,7 12,5
9,8 10,8
Osakaal tegevusala ttajate koguarvust Share from the total employed in the field of activity (%)
Mehed Males
Metsamajandus
Forestry*
78,7 79,6 79,6 82,7 84,2 83,0 77,3 78,7 90,5 87,6 87,6 90,4 85,7 87,9 88,1 92,8 91,7 87,3
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry 70,2 73,6 73,6 76,0 81,6 85,8 80,8 83,6 85,6 80,4 76,6 80,9 79,0 72,1 72,6 69,0 74,0 74,5
Mblitstus
Furniture industry***
58,2 61,0 61,9 67,4 70,1 70,8 68,8 71,4 66,7 67,9 68,9 65,8 62,9 76,8 66,7 64,0 68,6 65,5
Metsasektor kokku Total forest sector****
67,8 70,0 70,3 74,1 77,7 80,1 76,6 78,8 82,2 78,8 77,0 79,1 76,5 76,8 73,8 71,3 75,3 74,0
Naised Females
Metsamajandus
Forestry*
21,3 20,4 20,4 17,3 15,8 17,0 22,7 21,3
9,5 12,4 12,4
9,6 14,3 12,1 11,9
7,2
8,3 12,7
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry 29,8 26,4 26,4 24,0 18,4 14,2 19,2 16,4 14,4 19,6 23,4 19,1 21,0 27,9 27,4 31,0 26,0 25,5
Mblitstus
Furniture industry***
41,8 39,0 38,1 32,6 29,9 29,2 31,3 28,6 33,3 32,1 31,1 34,2 37,1 23,2 33,3 36,0 31,4 34,5
Metsasektor kokku Total forest sector****
32,2 30,0 29,7 25,9 22,3 19,9 23,4 21,2 17,8 21,2 23,0 20,9 23,5 23,2 26,2 28,7 24,7 26,0
19891996: 1569-aastased, 19972010: 1574-aastased
19891996: employed persons aged 1569, 19972010 employed persons aged 1574
* Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAForestry, logging and related service activities (NACE 02)
** Puiduttlemine ning puittoodete tootmine, v.a mbel (EMTAK 16) + Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine (EMTAK 17)
Manufacture of wood and of products of wood and cork, except furniture (NACE 16) + Manufacture of pulp, paper and paper products (NACE 17)
*** Mblitootmine (EMTAK31
Manufacture of furniture (NACE 31)
**** Metsasektor = kokku EMTAK tegevusalad 02, 16, 17, 31
Forest sector=total NACE categories 02, 16, 17, 31
EMTAK=Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
NACE=Statistical Classification of Economic Activities in the European Community

Tegevusala

10.6.2 Hivatud metsasektoris soo jrgi aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi)
Employed persons in forest sector by sex in 19892010 (NACE rev 2)

ECONOMIC REVIEW

193

MAJANDUSLEVAADE

Joonis 10.6.1.1
Figure 10.6.1.1

Metsasektori ttajate osakaal hivatute koguarvust aastail 19892010


Share of forest sector from total number of employed persons in 19892010

Joonis 10.6.2.1
Figure 10.6.2.1

Hivatud metsasektoris soo jrgi aastail 19892010 (1000 inimest)


Employed persons in forest sector by sex in 19892010 (1000 persons)

194

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

Allikas: Statistikaamet, tju-uuringu andmed

Field of activity

0,7
1,2
1,2
3,1
4,6
10,1
6,0
20,7
1,8
5,9
1,8
9,5

9,9
7,0
13,3
9,3
64,8
58,7
66,7
62,2
25,4
34,3
20,0
28,5

0,5
2,0
1,2
3,7
5,3
11,6
7,1
24,0
2,0
7,9
2,2
12,1

6,4
9,3
11,4
9,3
67,9
54,0
67,6
60,3
25,6
36,7
21,0
30,4

20,4
31,3
25,3
27,5

74,1
60,0
66,3
64,4

5,6
8,8
8,4
8,1

1,1
5,0
2,4
8,5

4,0
9,6
6,3
19,9

0,3
1,4
0,8
2,5

2007 2008 2009

15,3
33,6
31,7
29,3

81,4
58,4
60,4
63,6

3,4
8,0
7,9
7,1

0,9
4,6
3,2
8,7

4,8
8,0
6,1
18,9

0,2
1,1
0,8
2,1

2010

Source: Estonian Statistical Office, data of labour force survey

Hivatute arv (1000 inimest, aastakeskm ine) Employed persons (1000 persons, annual average)
1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
1524-aastased (1000 inimest) Age group 1524 (1000 persons)
Metsamajandus
1,0
0,8
1,0
1,2
1,0
1,2
1,9
1,8
1,6
1,5
0,8
1,2
0,9
1,1
0,9
0,6
0,5
0,6
Forestry*
Puidu- ja paberitstu Wood and paper industry
1,2
1,2
1,3
2,0
1,6
2,5
3,4
3,0
4,1
3,7
3,0
3,7
3,5
2,9
2,9
3,5
4,0
2,3
Mblitstus
2,7
2,1
2,2
2,2
1,9
1,9
2,2
2,2
1,5
1,6
1,8
1,8
1,8
1,3
1,8
1,4
1,3
1,0
Furniture industry***
Metsasektor kokku
4,9
4,1
4,5
5,4
4,5
5,6
7,5
7,0
7,2
6,8
5,6
6,7
6,2
5,3
5,6
5,5
5,8
3,9
Total forest sector****
2549-aastased (1000 inimest) Age group 2549 (1000 persons)
Metsamajandus
7,7
7,2
6,4
5,5
5,5
6,7
4,6
5,0
6,2
6,7
6,6
6,8
6,3
6,9
6,4
5,1
4,8
4,9
Forestry*
5,8
5,4
5,4
5,8
6,9
8,7 13,2 12,3 13,4 13,4 12,4 13,7 13,9 13,8 15,5 16,9 12,9 15,4
Puidu- ja paberitstu Wood and paper industry
Mblitstus
7,7
7,9
7,6
8,1
7,6
6,4
5,9
7,0
5,5
6,3
6,5
6,8
4,4
5,9
8,6
8,4
6,4
7,5
Furniture industry***
Metsasektor kokku
21,2 20,5 19,4 19,4 20,0 21,8 23,7 24,3 25,1 26,4 25,5 27,3 24,6 26,6 30,5 30,4 24,1 27,8
Total forest sector****
5069/74-aastased (1000 inimest) Age group 5069/74 (1000 persons)
Metsamajandus
2,1
1,9
1,9
1,5
1,1
1,5
1,0
0,7
1,7
1,5
1,5
1,4
1,1
1,1
1,1
1,2
0,6
0,9
Forestry*
2,4
2,5
2,4
1,8
1,7
1,6
2,7
2,9
4,2
3,9
4,4
4,6
3,6
5,2
5,0
3,8
6,2
6,6
Puidu- ja paberitstu Wood and paper industry
Mblitstus
4,2
4,2
4,1
3,0
2,2
2,2
3,1
2,7
3,0
3,0
2,3
2,6
3,5
2,4
2,5
2,7
2,7
2,6
Furniture industry***
Metsasektor kokku
8,7
8,6
8,4
6,3
5,0
5,3
6,8
6,3
8,9
8,4
8,2
8,6
8,2
8,7
8,6
7,7
9,5 10,1
Total forest sector****
Vanusegrupi osakaal tegevusala ttajate koguarvust Share of age group from the total em ployed in the field of activity (%)
1524-aastased Age group 1524
Metsamajandus
9,3
8,1 10,8 14,6 13,2 12,8 25,3 24,0 16,8 15,5
9,0 12,8 10,8 12,1 10,7
8,7
8,5
9,4
Forestry*
Puidu- ja paberitstu Wood and paper industry 12,8 13,2 14,3 20,8 15,7 19,5 17,6 16,5 18,9 17,6 15,2 16,8 16,7 13,2 12,4 14,5 17,3
9,5
Mblitstus
18,5 14,8 15,8 16,5 16,2 18,1 19,6 18,5 15,0 14,7 17,0 16,1 18,6 13,5 14,0 11,2 12,5
9,0
Furniture industry***
Metsasektor kokku
14,1 12,3 13,9 17,4 15,3 17,1 19,7 18,6 17,5 16,3 14,2 15,7 15,9 13,1 12,5 12,6 14,7
9,3
Total forest sector****
2549-aastased Age group 2549
Metsamajandus
71,3 72,7 68,8 67,1 72,4 71,3 61,3 66,7 65,3 69,1 74,2 72,3 75,9 75,8 76,2 73,9 81,4 76,6
Forestry*
Puidu- ja paberitstu Wood and paper industry 61,7 59,3 59,3 60,4 67,6 68,0 68,4 67,6 61,8 63,8 62,6 62,3 66,2 63,0 66,2 69,8 55,8 63,4
Mblitstus
52,7 55,6 54,7 60,9 65,0 61,0 52,7 58,8 55,0 57,8 61,3 60,7 45,4 61,5 66,7 67,2 61,5 67,6
Furniture industry***
Metsasektor kokku
60,9 61,7 60,1 62,4 67,8 66,7 62,4 64,6 60,9 63,5 64,9 64,1 63,1 65,5 68,2 69,7 61,2 66,5
Total forest sector****
5069/74-aastased Age group 5069/74
Metsamajandus
19,4 19,2 20,4 18,3 14,5 16,0 13,3
9,3 17,9 15,5 16,9 14,9 13,3 12,1 13,1 17,4 10,2 14,1
Forestry*
Puidu- ja paberitstu Wood and paper industry 25,5 27,5 26,4 18,8 16,7 12,5 14,0 15,9 19,4 18,6 22,2 20,9 17,1 23,7 21,4 15,7 26,8 27,2
Mblitstus
28,8 29,6 29,5 22,6 18,8 21,0 27,7 22,7 30,0 27,5 21,7 23,2 36,1 25,0 19,4 21,6 26,0 23,4
Furniture industry***
Metsasektor kokku
25,0 25,9 26,0 20,3 16,9 16,2 17,9 16,8 21,6 20,2 20,9 20,2 21,0 21,4 19,2 17,7 24,1 24,2
Total forest sector****
19891996: 1569-aastased, 19972010: 1574-aastased
19891996: employed persons aged 1569, 19972010 employed persons aged 1574
* Metsam ajandus, m etsavarum ine ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAKForestry, logging and related service activities (NACE 02)
** Puiduttlem ine ning puittoodete tootm ine, v.a m bel (EMTAK 16) + Paberim assi, paberi ja pabertoodete tootmine (EMTAK 17)
Manufacture of wood and of products of wood and cork, except furniture (NACE 16) + Manufacture of pulp, paper and paper products (NACE 17)
*** Mblitootm ine (EMTAK31
Manufacture of furniture (NACE 31)
**** Metsasektor = kokku EMTAK tegevusalad 02, 16, 17, 31
Forest sector=total NACE categories 02, 16, 17, 31
EMTAK=Eesti m ajanduse tegevusalade klassifikaator
NACE=Statistical Classification of Economic Activities in the European Com m unity

Tegevusala

10.6.3 Hivatud metsasektoris vanuserhma jrgi aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi)
Employed persons in forest sector by age group in 19892010 (NACE rev 2)

ECONOMIC REVIEW

195

196

Allikas: Statistikaamet, tju-uuringu andmed

2,7
2,4
4,3
9,4

2,2
2,2
3,9
8,3
3,3
8,4
7,5
19,2
1,7
2,3
1,8
5,8

15,3
21,9
7,9
15,8
55,9
61,3
74,3
64,6
28,8
16,8
17,8
19,5

3,1
8,7
7,2
19,0
1,6
3,9
1,6
7,1

13,0
21,7
8,3
16,1
57,4
54,0
75,0
61,1
29,6
24,2
16,7
22,8

Source: Estonian Statistical Office, data of labour force survey

0,9
3,0
0,8
4,7

2010

0,7
3,5
0,8
5,0

Hivatute arv (1000 inimest, aastakeskmine) Employed persons (1000 persons, annual average)
1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Esim ese taseme haridus (alg- ja phiharidus) Below upper secondary education

2,1
1,8
1,9
2,5
1,3
1,5
2,0
2,3
2,2
2,2
1,0
1,2
1,5
1,2
0,8
0,7
1,1
1,2
2,0
1,7
1,6
2,6
3,0
3,8
3,8
4,5
5,1
5,3
4,4
4,9
5,3
5,5
4,8
6,0
5,6
4,2
3,6
3,1
2,1
1,7
2,8
2,4
2,6
2,3
1,6
1,4
1,6
1,7
2,9
2,1
1,9
1,7
0,9
1,1
7,7
6,6
5,6
6,8
7,1
7,7
8,4
9,1
8,9
8,9
7,0
7,8
9,7
8,8
7,5
8,4
7,6
6,5
Teise tasem e haridus (keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus prast phiharidust) Upper secondary education
Metsamajandus
6,1
5,5
5,1
4,7
4,5
5,2
4,7
4,5
5,8
5,8
5,2
5,9
5,8
6,2
5,6
4,6
4,0
4,1
5,2
4,8
Forestry*
4,7
4,8
5,4
6,5
8,0 12,2 10,6 14,3 13,6 12,6 14,4 13,9 14,4 14,6 15,1 15,6 15,5 13,1
9,8
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry* 4,8
Mblitstus
7,8
7,6
7,4
7,5
7,1
6,7
6,1
7,5
6,3
7,2
7,6
8,0
6,5
6,8
7,9
7,8
6,8
7,5
8,1
6,9
Furniture industry***
Metsasektor kokku Total forest sector****
18,7 17,8 17,3 17,6 18,1 19,9 23,0 22,6 26,4 26,6 25,4 28,3 26,2 27,4 28,1 27,5 26,4 27,1 26,4 21,5
Kolmanda tasem e haridus (keskeriharidus prast keskharidust, krgharidus, magistri- ja doktorikraad) Tertiary education
Metsamajandus
2,1
2,1
2,2
1,6
1,3
1,7
1,5
1,4
1,8
1,6
1,5
1,4
1,5
1,8
1,3
1,0
1,2
1,5
1,5
1,2
Forestry*
2,3
2,4
2,5
2,2
2,2
4,0
3,9
3,5
2,8
2,1
2,3
2,6
2,6
3,5
3,6
2,6
2,8
2,8
3,2
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry* 2,3
Mblitstus
2,5
2,7
2,8
2,7
2,5
2,2
2,3
2,0
1,1
1,3
1,5
1,7
1,6
1,0
2,1
2,7
1,8
1,9
1,5
1,0
Furniture industry***
Metsasektor kokku Total forest sector****
6,9
7,1
7,4
6,8
6,0
6,1
7,8
7,3
6,4
5,7
5,1
5,4
5,7
5,4
6,9
7,3
5,6
6,2
5,8
5,4
Haridustasemega ttajate osakaal tegevusala ttajate koguarvust Share of educational level from the total em ployed in the field of activity (%)
Esim ese taseme haridus (alg- ja phiharidus) Below upper secondary education
Metsamajandus
24,8 22,4 22,3 22,2 24,7 26,6 17,3 20,3 20,8 23,7 24,7 23,2 12,0 13,0 17,9 17,6 13,3 11,1 14,1 16,7
Forestry*
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry* 25,3 23,9 21,7 17,7 15,5 20,3 15,6 20,8 17,6 21,5 25,8 24,1 21,1 22,4 22,6 22,7 20,9 24,7 26,0 24,4
Mblitstus
29,5 27,5 26,1 23,3 17,9 16,0 25,0 20,2 26,0 21,3 15,0 12,6 16,5 17,9 22,5 16,7 18,1 15,3
8,6 12,2
Furniture industry***
Metsasektor kokku Total forest sector****
26,9 25,0 23,8 21,3 18,9 20,7 18,7 20,5 20,4 22,0 22,6 20,9 18,0 19,2 21,7 20,2 19,0 20,1 19,1 19,5
Teise tasem e haridus (keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus prast phiharidust) Upper secondary education
Metsamajandus
56,0 56,1 54,3 58,0 58,4 55,3 62,7 60,8 60,4 59,8 58,4 62,1 69,9 67,4 66,7 67,6 66,7 65,1 66,7 66,7
Forestry*
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry* 50,5 51,1 52,2 56,3 63,1 62,5 63,5 57,9 66,2 65,1 63,6 65,5 66,5 65,8 62,4 62,4 67,8 63,8 60,9 57,0
Mblitstus
53,4 53,5 53,6 56,4 60,7 63,2 54,5 63,0 63,0 66,7 71,0 72,1 67,0 71,6 61,2 61,9 64,8 67,6 77,1 76,7
Furniture industry***
Metsasektor kokku Total forest sector****
53,4 53,6 53,4 56,8 60,9 60,7 60,7 60,1 64,1 64,3 64,5 66,4 67,4 67,5 62,9 63,1 66,8 65,0 66,3 64,4
Kolmanda tasem e haridus (keskeriharidus prast keskharidust, krgharidus, magistri- ja doktorikraad) Tertiary education
Metsamajandus
19,3 21,4 23,4 19,8 16,9 18,1 20,0 18,9 18,8 16,5 16,9 14,7 18,1 19,6 15,5 14,7 20,0 23,8 19,2 16,7
Forestry*
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry* 24,2 25,0 26,1 26,0 21,4 17,2 20,8 21,3 16,2 13,4 10,6 10,5 12,4 11,9 15,0 14,9 11,3 11,5 13,0 18,6
Mblitstus
17,1 19,0 20,3 20,3 21,4 20,8 20,5 16,8 11,0 12,0 14,0 15,3 16,5 10,5 16,3 21,4 17,1 17,1 14,3 11,1
Furniture industry***
Metsasektor kokku Total forest sector****
19,7 21,4 22,8 21,9 20,2 18,6 20,6 19,4 15,5 13,8 12,9 12,7 14,7 13,3 15,4 16,7 14,2 14,9 14,6 16,2
19891996: 1569-aastased, 19972010: 1574-aastased
19891996: em ployed persons aged 1569, 19972010 employed persons aged 1574
* Metsam ajandus, metsavarum ine ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAKForestry, logging and related service activities (NACE 02)
** Puiduttlemine ning puittoodete tootmine, v.a mbel (EMTAK 16) + Paberim assi, paberi ja pabertoodete tootm ine (EMTAK 17)
Manufacture of wood and of products of wood and cork, except furniture (NACE 16) + Manufacture of pulp, paper and paper products (NACE 17)
*** Mblitootmine (EMTAK31
Manufacture of furniture (NACE 31)
**** Metsasektor = kokku EMTAK tegevusalad 02, 16, 17, 31
Forest sector=total NACE categories 02, 16, 17, 31
EMTAK=Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
NACE=Statistical Classification of Economic Activities in the European Com munity

Field of activity

Metsamajandus
Forestry*
Puidu- ja paberitst Wood and paper industry*
Mblitstus
Furniture industry***
Metsasektor kokku Total forest sector****

Tegevusala

10.6.4 Hivatud metsasektoris haridustaseme jrgi aastail 19892010 (EMTAK 2008 jrgi)
Employed persons in forest sector by level of education in 19892010 (NACE rev 2)

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

ECONOMIC REVIEW

Joonis 10.6.3.1
Figure 10.6.3.1

Hivatud metsasektoris vanuserhma jrgi aastail 19892010 (1000 inimest)


Employed persons in forest sector by age group in 19892010 (1000 persons)

Joonis 10.6.4.1
Figure 10.6.4.1

Hivatud metsasektoris haridustaseme jrgi aastail 19892010 (1000 inimest)


Employed persons in forest sector by level of education in 19892010 (1000 persons)

Yearbook FOREST 2010

197

Aastaraamat METS 2010

9
15
6

20
9
26

2008
2009
2010

2008
2009
2010

Primaarenergia tootmine
Production of primary energy

243
354
379

34
29
48

387
277
383
427

210
212
267
302

1 678
1 719
1 741
1 818

1 605
1 584
1 573
1 545

1 657
1 592
1 592
1 571

Import

0
0
12

0
0
0

0
0
0
12

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

Energiaressursid
Resources of energy

264
363
417

42
44
54

395
306
407
471

210
237
298
329

1 741
1 747
1 768
1 850

1 646
1 643
1 627
1 589

1 735
1 653
1 642
1 609

Eksport
Export

249
333
391

8
7
0

350
257
340
391

174
200
260
309

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

Varu aasta lpus


In stocks at the end of the year

9
26
417

16
6
54

29
25
32
471

26
31
27
8

29
27
32
24

59
54
44
62

61
50
38
41

Energiaga varustatus
Supply of energy

6
4
4

19
31
46

16
25
35
50

10
6
11
12

1 712
1 720
1 736
1 826

1 587
1 589
1 583
1 527

1 674
1 603
1 604
1 568

Sisemaine tarbimine
Gross inland consumption

6
4
4

19
31
46

16
25
35
50

10
6
11
12

1 711
1 720
1 736
1 826

1 587
1 589
1 583
1 527

1 678
1 628
1 604
1 567

Allikas: Statistikaamet

..tarbitud elektrienergia
tootmiseks
... for electricity generation
0
0
0
0

118
106
74
69

Kttepuud Firewood 1000


0
128
0
96
0
120
0
101

..tarbitud soojuse tootmiseks


...for heat generation
3

0
0
0
0

89
65
7
7

5
4
4

1
3
2

3
6
7
6

0
3
0
6
0
7
0
6
Puidubrikett Briguette 1000t
0
1
0
3
0
2
Puidugraanulid Pellets 1000t
0
5
0
4
0
4
0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

62
0
62
0
53
0
53
0
54
0
54
0
121
0
113
8
Puidubrikett ja graanulid Briguette and pellets 1000t
3
0
3
0
2
0
2
0
5
0
5
0
2
0
2
0

118
106
74
69

217
161
127
108

Kokku
Total

*Tabelist on vlja jetud energiabilansi nullvrtusega nitajad ja lpptarbimise detailsem jaotus


*Excluded are zero-valued indicators and detailed division of final consumption

8
29
24
32

62
29
27
32

2007
2008
2009
2010

2007
2008
2009
2010

41
59
54
44

2003
2004
2005
2006

0
25
31
27

78
61
50
38

Aasta
Year

2003
2004
2005
2006

Varu aasta alguses


In stocks at the beginning of the year

1999
2000
2001
2002

..tarbitud muundamiseks teisteks


ktuseliikideks
...for conversion to other forms
of fuels

Energiasektori omatarve
Own use by energy sector
0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
2
0

1
0
0
0

1
1
0
0

Kadu
Losses
0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

1
1
0
0

0
0
0
0

0
0
0
1

Arvutuslik lpptarbimine
Final consumption calculated
0
0
0

0
29
44

13
18
29
44

7
4
6
10

1 649
1 666
1 679
1 705

1 468
1 483
1 509
1 458

1 456
1 441
1 477
1 459

Tegelik lpptarbimine
Final consumption

0
0
0

0
29
44

13
18
29
44

7
4
6
10

1 649
1 666
1 679
1 705

1 468
1 483
1 509
1 458

1 460
1 466
1 477
1 459

Kokku
Total

Tarbitud muundamiseks teisteks energialiikideks


Consumption for conversion to other forms of energy

0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

18
29
2
1

1
2
17
23

1
1
1
1

1
0
0

18
28
44

12
18
28
44

7
4
6
10

1 587
1 619
1 654
1 681

1 420
1 416
1 430
1 387

1 420
1 430
1 437
1 435

0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

-4
-25
0
0

Statistiline vahe
Statistical difference

Source: Statistical Office of Estonia

0
0
0

0
1
0

1
0
1
0

0
0
0
0

39
33
5
5

15
14
30
27

12
6
7
7

sh tstussektoris
incl. In industry

10.7.1 Puitktuste energiabilanss*


Energy balance of wood fuels*

...sh puidutstuses
incl. In wood industry

198
sh. kodumajapidamises
incl. in households

10.7 Puit energiaallikana


Energy from wood

MAJANDUSLEVAADE

Yearbook FOREST 2010

34
66
43
42

57
92
103
99

54
52
104
124

26
24
83
83

28
28
21
41

Aasta
Year

2003
2004
2005
2006

2007
2008
2009
2010

2007
2008
2009
2010

2007
2008
2009
2010

Primaarenergia tootmine
Production of primary energy

1 098
1 180
984
1 061

515
763
1 075
1 466

1 613
1 943
2 059
2 527

1 778
1 886
1 754
1 960

1 418
1 401
1 672
1 751

Import

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

Energiaressursid
Resources of energy

1 126
1 208
1 005
1 103

542
787
1 158
1 550

1 668
1 995
2 163
2 653

1 835
1 978
1 857
2 059

1 452
1 467
1 715
1 793

Eksport
Export

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
31
94
116

Varu aasta lpus


In stocks at the end of the year

28
21
41
32

24
83
83
32

52
104
124
64

92
103
99
56

66
43
42
57

Energiaga varustatus
Supply of energy

1 098
1 187
963
1 071

518
705
1 074
1 518

1 616
1 892
2 037
2 589

1 743
1 875
1 758
2 003

1 386
1 393
1 579
1 620

Sisemaine tarbimine
Gross inland consumption
1 096
1 187
963
1 071

518
705
1 075
1 518

1 614
1 892
2 038
2 589

1 743
1 874
1 755
2 001

1 386
1 437
1 579
1 619

..tarbitud soojuse tootmiseks


...for heat generation

..tarbitud elektrienergia
tootmiseks
...for electricity generation
0
1
6
1

1 097
1 274
1 504
1 425

1
973
9
1 257
163
1 263
438
1 532
3
Puiduhake Wood chips 1000m
507
1
505
698
8
690
1 074
161
913
1 517
429
1 088
3
Puidujtmed Wood waste 1000m
468
0
468
568
1
567
352
2
350
454
9
444

975
1 266
1 426
1 971

1 097
1 275
1 510
1 426

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

..tarbitud muundamiseks teisteks


ktuseliikideks
...for conversion to other forms
of fuels

Puiduhake ja -jtmed Wood waste and -chips 1000


880
0
880
0
920
0
920
0
1 107
0
1 108
0
1 137
0
1 137
0

Kokku
Total

Allikas: Statistikaamet
*Tabelist on vlja jetud energiabilansi nullvrtusega nitajad ja lpptarbimise detailsem jaotus
*Excluded are zero-valued indicators and detailed division of final consumption

Varu aasta alguses


In stocks at the beginning of the year

1999
2000
2001
2002

Energiasektori omatarve
Own use by energy sector
0
6
0
0

0
0
0
0

0
6
0
0

0
0
0
0

0
0
1
0

Kadu
Losses
2
0
0
0

0
0
0
0

2
0
0
0

0
1
2
2

1
1
0
1

Arvutuslik lpptarbimine
Final consumption calculated
628
613
612
617

11
6
1
1

639
619
612
618

646
599
246
575

505
472
471
482

Kokku
Total
628
613
612
617

11
6
1
1

639
619
613
618

646
599
246
575

506
517
471
482

31
4
3
9

7
5
0
0

38
9
3
9

44
8
5
16

2
6
10
5

595
607
608
606

3
0
0
0

598
607
608
606

580
582
236
552

486
502
454
462

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

-1
-45
0
0

Statistiline vahe
Statistical difference

Source: Statistical Office of Estonia

33
6
3
10

8
6
0
0

41
12
3
10

61
12
6
18

6
14
16
18

sh tstussektoris
incl. In industry

Tegelik lpptarbimine
Final consumption

...sh puidutstuses
...incl. In wood industry

Tarbitud muundamiseks teisteks energialiikideks


Consumption for conversion to other forms of energy

sh. kodumajapidamises
incl. in households

10.7.1 JRG
CONTINUATION

ECONOMIC REVIEW

199

Aastaraamat METS 2010

588
464
378
285

305
449
406
332

471
217
206
245

0
442
520
459

140
488
415
542

145
262
96

343
153
446

Aasta
Year

2003
2004
2005
2006

2007
2008
2009
2010

2003
2004
2005
2006

2007
2008
2009
2010

2008
2009
2010

2008
2009
2010

Primaarenergia tootmine
Production of primary energy

4 121
5 996
6 418

569
489
813

6 542
4 690
6 485
7 232

3 554
3 596
4 519
5 113

12 691
12 996
13 163
13 745

12 139
11 977
11 895
11 685

12 533
12 035
12 035
11 880

Primaarenergia ressursid
Resources of primary energy

682
178
900
774

554
038
039
572

4 464
6 149
6 864

714
751
909

6
5
6
7

3
4
5
5

13 162
13 213
13 369
13 990

12 444
12 426
12 301
12 017

13 121
12 499
12 413
12 165

Eksport
Export

4 210
5 637
6 439

133
124
0

5 916
4 343
5 761
6 439

2 947
3 399
4 401
5 231

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

Varu aasta lpus


In stocks at the end of the year

153
446
363

262
96
126

488
415
542
489

442
520
459
140

217
206
245
183

449
406
332
471

464
378
285
305

945
007
124
807

995
020
969
546

100
66
62

320
531
783

278
420
597
846

165
119
179
201

12
13
13
13

11
12
11
11

657
121
128
860

Primaarenergiaga varustatus
Supply of primary energy

12
12
12
11

Kokku
Total

95
62
61

14
48
29

48
109
111
90

53
42
81
39

467
402
410
913

893
800
561
519

1 643
1 216
961
818

Allikas: Statistikaamet

*Excluded are zero-valued indicators and detailed division of final consumption

890
800
561
519

971
724
906
767

Kttepuud Firewood

..tarbitud soojuse tootmiseks


...for heat generation

3
0
0
0

672
492
55
51

0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

48
109
111
90
Puidubrikett Briguette
14
48
29
Puidugraanulid Pellets
95
62
61
0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
467
0
0
401
1
0
410
0
0
852
61
Puidubrikett ja graanulid Briguette and pellets
0
53
0
0
42
0
0
81
0
0
39
0

0
0
0
0

0
0
0
0

..tarbitud elektrienergia
tootmiseks
...for electricity generation

*Tabelist on vlja jetud energiabilansi nullvrtusega nitajad ja lpptarbimise detailsem jaotus

Varu aasta alguses


In stocks at the beginning of the year

1999
2000
2001
2002

..tarbitud muundamiseks teisteks


ktuseliikideks
...for conversion to other forms
of fuels

Energiasektori omatarve
Own use by energy sector
0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

2
1
17
2

5
2
3
2

4
5
2
2

Kadu
Losses
0
0
0

0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

5
5
0
0

0
0
1
0

2
3
4
5

471
599
697
892

097
218
404
025

5
4
1

306
483
754

230
311
486
756

112
77
98
162

12
12
12
12

11
11
11
11

008
897
161
035

Arvutuslik lpptarbimine
Final consumption calculated
11
10
11
11

468
598
698
895

091
218
409
026

039
088
168
035

0
0
0

307
483
751

221
307
483
751

110
79
91
163

12
12
12
12

11
11
11
11

11
11
11
11

0
0
0

0
2
0

0
0
2
0

0
0
0
0

139
216
15
7

7
12
126
173

8
5
8
8

0
0
0

302
468
745

194
302
468
745

110
62
88
162

11 999
12 239
12 505
12 713

10 736
10 705
10 810
10 487

5
4
1

-1
0
3

9
4
3
5

2
-2
7
-1

3
1
-1
-3

6
0
-5
-1

-31
-191
-7
0

Statistiline vahe
Statistical difference

Source: Statistical Office of Estonia

0
0
0

4
11
1

8
4
11
1

0
0
1
0

292
251
38
41

107
108
230
209

89
49
53
56

sh. kodumajapidamises
incl. in households
10 735
10 813
10 862
10 853

Tegelik lpptarbimine
Final consumption

Kokku
Total

Tarbitud muundamiseks teisteks energialiikideks


Consumption for conversion to other forms of energy

sh tstussektoris
incl. In industry

200
...sh puidutstuses
...incl. In wood industry

10.7.2 Puitktuste energiabilanss*, TJ


Energy balance of wood fuels*, TJ

MAJANDUSLEVAADE

340
320
634
866

162
149
507
578

178
171
127
288

2007
2008
2009
2010

2007
2008
2009
2010

2007
2008
2009
2010

Primaarenergia tootmine
Production of primary energy

6 726
7 230
6 887
7 427

3 160
4 677
7 525
10 265

9 886
11 907
14 412
17 692

10 899
11 559
10 756
8 246

8 692
8 582
10 244
10 728

Primaarenergia ressursid
Resources of primary energy

6 904
7 401
7 014
7 715

3 322
4 826
8 032
10 843

10 226
12 227
15 046
18 558

11 247
12 124
11 386
8 853

8 898
8 985
10 508
10 983

Eksport
Export

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
0
0
0

0
190
582
713

Varu aasta lpus


In stocks at the end of the year

171
127
288
222

149
507
578
224

320
634
866
446

565
630
607
340

404
264
255
348

6
7
6
7

733
274
726
493

3 173
4 319
7 454
10 619

9 906
11 593
14 180
18 112

10 682
11 494
10 779
8 513

494
531
671
922

Primaarenergiaga varustatus
Supply of primary energy

8
8
9
9
723
815
256
896

391
639
789
964

2
3
2
3

869
478
455
175

3 105
4 280
7 451
10 614

5 974
7 758
9 906
13 789

6
7
9
6

5
5
6
6

Allikas: Statistikaamet

*Excluded are zero-valued indicators and detailed division of final consumption

..tarbitud muundamiseks teisteks


ktuseliikideks
...for conversion to other forms
of fuels

..tarbitud soojuse tootmiseks


...for heat generation
6
7
9
6

723
809
218
893

5 968
7 706
8 779
10 722
Puiduhake Wood chips
6
3 099
48
4 232
1 114
6 337
3 000
7 614
Puidujtmed Wood waste
0
2 869
4
3 474
13
2 442
65
3 108

6
52
1 127
3 065

0
6
38
3

0
0
0
2

0
0
0
0

0
0
0
2

0
0
0
0

Puiduhake ja -jtmed Wood waste and -chips


0
5 391
0
0
5 639
0
0
6 789
0
0
6 964
0

..tarbitud elektrienergia
tootmiseks
...for electricity generation

*Tabelist on vlja jetud energiabilansi nullvrtusega nitajad ja lpptarbimise detailsem jaotus

348
565
630
607

Aasta
Year

2003
2004
2005
2006

Varu aasta alguses


In stocks at the beginning of the year

206
404
264
255

Kokku
Total

Yearbook FOREST 2010

1999
2000
2001
2002

Energiasektori omatarve
Own use by energy sector
0
36
0
0

0
2
0
0

0
38
0
0

0
0
0
0

0
0
4
0

Kadu
Losses
12
0
0
0

0
0
0
0

12
0
0
0

1
4
10
11

10
7
2
5

3
3
4
4

3
3
4
4

3
3
1
1

852
760
271
318

68
37
3
5

920
797
274
323

958
675
513
606

093
885
876
953

Arvutuslik lpptarbimine
Final consumption calculated
3
2
2
2

3
3
4
4

3
3
4
4

3
3
1
1

3
3
2
2

853
759
269
319

83
45
4
4

936
804
273
323

959
677
514
605

101
171
880
953

Kokku
Total

191
26
21
66

55
38
0
0

246
64
21
66

270
51
33
98

13
39
61
32

3
3
4
4

3
3
4
4

3
3
1
1

648
719
245
242

21
0
1
1

669
719
246
243

554
567
444
458

979
075
777
832

-1
1
2
-1

-15
-8
-1
1

-16
-7
1
0

-1
-2
-1
1

-8
-286
-6
0

Statistiline vahe
Statistical difference

Source: Statistical Office of Estonia

205
39
23
71

58
44
3
3

263
83
26
74

373
80
47
110

39
90
97
106

sh. kodumajapidamises
incl. in households
2
3
2
2

Tegelik lpptarbimine
Final consumption

sh tstussektoris
incl. In industry

Tarbitud muundamiseks teisteks energialiikideks


Consumption for conversion to other forms of energy

...sh puidutstuses
...incl. In wood industry

10.7.2 JRG
CONTINUATION

ECONOMIC REVIEW

201

202

97831
108330
106183
111103

132096
124121
129423
125022

1999
2000
2001
2002

2003
2004
2005
2006

2157
1748
2582
3582

3993
2114
1995
4661

Freesturvas
Milled
peat

1374
930
968
1144

1454
1231
1432
1755

Tkkturvas
Sod peat

12139
11977
11895
11685

12533
12035
12035
11880

Kttepuud
Firewood

10899
11559
10756
8246

8692
8582
10244
10728
...
...
...
...

...
...
...
...

PuiduKokku hake
Total Wood
chips

...
...
...
...

...
...
...
...

Puidujtmed
Wood
waste

3554
3596
4519
5113

...
...
...
...
...
...
...
...

...
...
...
...
...
...
...
...

...
...
...
...

PuiduKokku Puidubrikett
graanulid
Total Briguette
Pellets

Puidubrikett ja graanulid
Briguette and pellets

113
84
150
150

107
76
82
112

Muu
ktus**
Other
fuels**

405
569
819
1094

68
108
270
323

17
21
28
26

Elektrienergia*
Electricity*

180852
175374
172995
205080

162400
154123
160563
155265

124627
132389
131999
140265

Energia
kokku
Total
energy

16,1
16,9
19,7
18,9

16,4
17,6
16,9
16,1

17,0
15,6
16,9
16,1

Source: Statistical Office of Estonia

29119
29593
34060
38669

26592
27132
27170
25044

21225
20617
22279
22608

Puitktuste osakaal
kogu
Puitktused
primaarenergia
kokku
tootmisest
Wood fuels
Proportion of wood
total
fuels in total
production of
primary energy

Primary energy energy, which is consumed directly without converting it previously into other forms of energy. Primary energy sources in Estonia are oil
shale, peat, firewood, wood chips, wood waste and biogas, but also coal, natural gas, liquefied gas, heavy fuel oil, light fuel oil, diesel, motor gasoline and
aviation gasoline, which are imported.

Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest ktustest kuuluvad siia plevkivi,
ktteturvas, kttepuud, puidujtmed ja biogaas; imporditavatest ktustest kivissi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge ktteli, diisliktus, autobensiin ja
lennukipetrool.

180447
174805
172176
203986

162332
154015
160293
154942

124610
132368
131971
140239

Ktus kokku
Total fuels

2007
146747
3417
988
12691
9886 3160
6726
6542
...
...
176
2008
142956
1038
1136
12996
11907 4677
7230
4690
569
4121
82
2009
134455
2218
1274
13163
14412 7525
6887
6485
489
5996
169
2010
161401
3251
428
13745
17692 10265
7427
7232
813
6418
237
* Elektrienergia on primaarenergia tootmises hdro- ja tuuleenergia. Production of primary energy electricity are hydro-electric and wind energy.
** Muu ktus on plevkivi- ja biogaas, must leelis. Other fuels as the shake oil and biogas, black liquor.
Allikas: Statistikaamet

Plevkivi
Oil shale

Aasta
Year

Puiduhake ja -jtmed
Wood chips and -waste

10.7.3 Primaarenergia tootmine aastatel 19992010, TJ


Production of primary energy in 19992010, TJ

MAJANDUSLEVAADE

Aastaraamat METS 2010

Yearbook FOREST 2010

2 605
3 276
3 264
1 942

1 843
1 847
1 734
2 796

5 676
5 487
2 815
2 376

Aasta
Year

2003
2004
2005
2006

2007
2008
2009
2010

Koks*
Coke*

52
60
247
35

40
47
42
41

381
117
181
83

Plevkivi
Oil shale

155 742
149 829
145 148
182 955

148 144
145 355
139 673
133 507

124 843
129 553
124 636
123 310

Freesturvas
Milled peat

5 196
2 716
2 794
3 949

3 965
2 564
3 116
4 608

4 573
3 924
3 626
5 202

Tkkturvas
Sod peat

1 812
1 599
1 930
1 638

2 019
1 404
1 258
1 709

2 031
2 148
2 175
2 379

Turbabrikett
Peat briquette

401
704
61
306

447
428
46
315

42
246
273
525

Puiduhake ja -jtmed
Wood chips and -waste

Kttepuud
Firewood
13 162
13 213
13 369
13 990

..
..
..
..

..
..
..
..

Puiduhake
Wood chips

10 226 3 322
12 227 4 826
15 046 8 032
18 558 10 843

12 444 11 247
12 426 12 124
12 301 11 386
12 017 8 853

13 121 8 898
12 499 8 985
12 413 10 508
12 165 10 983

Puidujtmed
Wood waste
6 904
7 401
7 014
7 715

..
..
..
..

..
..
..
..

Puidubrikett ja graanulid
Briguette and pellets
6 682
5 178
6 900
7 774

3 554
4 038
5 039
5 572

..
..
..
..
..
..
..
..

..
..
..
..

Raske ktteli ja plevkivili


Heavy fuel oil and shale oil

27 839
32 796
33 828
34 223

11 891
11 415
10 997
10 140

5 378
6 545
5 188
9 016

Resources of primary energy fuels in stocks at the beginning of the year, production and imports.

Primaarenergia ressursid aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa.

Lennukiktus
Aviation gasoline

Autobensiin
Motor gasoline

Kerge ktteli ja diisliktus***


Light fuel oil and diesel***
31 017
24 509
26 246
27 286

25 889
26 733
26 200
27 402

16 380
15 785
15 090
14 200

2 305
1 413
1 615
1 573

12 909 863
12 932 1 226
13 232 2 042
14 853 1 462

24 565 33 303 28 419 12 738 1 052


28 155 8 461 18 655 8 742 1 058
30 281 7 658 21 810 12 646 671
25 275 7 497 24 614 12 753 822

..
.. 34 088
714 4 464 32 696
751 6 149 22 284
909 6 864 23 962

..
..
..
..

..
..
..
..

Puidubrikett
Briguette

* Koksina eksporditakse plevkivikoksi. Imports is oil-shale coke.


** Elektrienergia on primaarenergia tootmises hdro- ja tuuleenergia. Production of primary energy electricity are hydro-electric and wind energy.
*** Kerge ktteli ja diisliktuse import sisaldab merelaevade punkerdamist. The light fuel oil and diesel include marine bunkering.
**** Muu ktus on plevkivi- ja biogaas, must leelis. Other fuels as the shake oil and biogas, black liquor.
Allikas: Statistikaamet

Kivissi
Coal

1999
2000
2001
2002

Puidugraanulid
Pellets
Maagaas ja vedelgaas
Natural gas and Liquefied
gas

10.7.4 Primaarenergia ressursid aastatel 19992010, TJ


Resources of primary energy in 19992010, TJ

Muu ktus****
Other fuels****

402
1 357
1 511
1 225

514
951
1 814
1 508

Elektrienergia **
Electricity **
176 1 647
82 5 497
169 11 708
260 5 053

113
90
154
154

107
76
82
112

Energia kokku
Total energy

Puitktused kokku
Wood fuels total
30 070
30 618
35 315
40 322

27 245
28 588
28 726
26 442

22 019
21 484
22 921
23 148

10,1
10,8
12,8
12,8

10,6
10,9
11,2
10,3

8,6
9,5
9,9
10,1

Puitktuste osakaal
primaarenergia ressurssidest
Proportion of wood fuels in
resources of primary energy
Source: Statistical Office of Estonia

296 453
282 410
276 419
314 055

257 096
261 912
256 750
257 753

257 192
226 846
232 038
229 170

ECONOMIC REVIEW

203

3536 -1122 149070 3518


3498 -979 139324 2140
2357 -518 123594 2096
1614 -628 161003 3098

2007
2008
2009
2010

Tkkturvas
Sod peat

612
617
568
499

760
786
589
564

739
748
621
773

Turbabrikett
Peat briquette

-1844
-807
-569
-1158

-1604
-856
-868
-1420

-1209
-877
-1533
-1756

Kttepuud
Firewood
8494
8531
9671
9922

Puiduhake ja -jtmed
Wood chips and -waste
Puiduhake
Wood chips
...
...
...
...
...
...
...
...
...

...
...
...
...
...
...
...
...
...

Puidujtmed
Wood waste

12945 9906 3173 6733


13007 11593 4319 7274
13124 14180 7454 6726
13807 18112 10619 7493

11995 10682
12020 11494
11969 10779
11546 8513

12657
12121
12128
11860

Puidubrikett ja graanulid
Briguette and pellets
278
420
597
846

165
119
179
201

...
...
...
...

...
320
531
783

...
...
...
...
...
...
...
...
...

Puidubrikett
Briguette
...
100
66
62

...
...
...
...
...
...
...
...
...
34060
32668
22232
23916

Autobensiin
Motor gasoline

Kerge ktteli ja diisliktus***


Light fuel oil and diesel***

-13253
-10740
-13911
-14368

26384
20769
20466
22559

22809
23363
23611
23884

949
989
660
797

Lennukiktus
Aviation gasoline

14209
14107
12917
12138

2115
1192
1409
1573

12472 786
12391 1225
12473 2041
13529 1349

9695 15266 9416


-1610 14242 7468
-1917 17665 11769
-3556 20726 11906

Raske ktteli ja plevkivili


Heavy fuel oil and shale oil

27796 -5940
32735 -7161
33798 -8339
34167 -10120

24529
28105
30217
25230

Muu ktus****
Other fuels****
176
82
146
211

108
86
150
154

107
76
82
112

Puitktused kokku
Wood fuels total
Energia kokku
Total energy

Elektrienergia **
Electricity **
-8307
-2819
1113
-10622

23129
25020
27901
32765

22842
23633
22927
20260

10,0
11,2
14,0
14,1

10,7
10,8
10,7
9,7

10,7
10,8
10,9
11,2

Source: Statistical Office of Estonia

232283
224072
199801
232596

-6759 213223
-6349 218940
-5520 214579
-2379 208203

-2129 197304 21151


-3322 190891 20652
-2212 200627 21799
-2460 193848 21782

Puitktuste osakaal
primaarenergia varustatusest
Proportion of wood fuels in
supply of primary energy

Aastaraamat METS 2010

Supply of primary energy (gross inland consumption) equivalent to total consumption including the losses in transport and in distribution. Primary energy
supply should be equal to resources of primary energy minus fuels in stocks at the end of the year and exports.

Primaarenergiaga varustatus vrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel; saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lpu
varu lahutamise teel.

Allikas: Statistikaamet

* Koksina eksporditakse plevkivikoksi. Imports is oil-shale coke.


** Elektrienergia on primaarenergia tootmises hdro- ja tuuleenergia. Production of primary energy electricity are hydro-electric and wind energy.
*** Kerge ktteli ja diisliktuse import sisaldab merelaevade punkerdamist. The light fuel oil and diesel include marine bunkering.
**** Muu ktus on plevkivi- ja biogaas, must leelis. Other fuels as the shake oil and biogas, black liquor.

3149
2030
2090
2829

2763
2293
3085
3394

Aasta
Year

114467
120459
118080
116071

1202 -828 136430


1570 -984 136471
1517 -1039 131149
1889 -942 124439

Koks*
Coke*

-419
-626
-629
-819

Kivissi
Coal

2003
2004
2005
2006

Plevkivi
Oil shale

1979
2293
2940
1648

Freesturvas
Milled peat

1999
2000
2001
2002

Puidugraanulid
Pellets

204
Maagaas ja vedelgaas
Natural gas and Liquefied gas

10.7.5 Primaarenergia varustatus aastatel 19992010, TJ


Supply of primary energy in 19992010, TJ

MAJANDUSLEVAADE

SCIENCE AND EDUCATION

11. TEADUS JA PPET


SCIENCE AND EDUCATION

11.1 levaade Eesti Maalikooli metsandus- ja


maaehitusinstituudi metsanduslikest tegevustest
2010. aastal
Review of the forestry-related activities of the Institute
of Forestry and Rural Engineering of the Estonian
University of Life Sciences in 2010
Metsabioloogia osakond
Keskse osa teadustst hlmas sihtfinantseeritav teadusteema Muutuvate kliimatingimuste
mju boreaalse ja parasvtme metsade hiringureiimile titmine. Koostati rahvusvaheline
kirjandusphine uurimus boreaalsete metsade kohta, mis annab levaate erinevatest
hiringureiimidest tuleneva struktuurilise varieerumuse mjust metsade bioloogilisele
mitmekesisusele. Oluline ksimus on majandusvtete planeerimine hiringute jrgselt. Siiani on
vhe thelepanu pratud silikelementide rollile metsakossteemi arengus. Uurimuse oluline
vljund on hinnang vastuolulistele majandussoovitustele silikelementidega ringikimisel.
Geograafiliste katsekultuuride rajamisega selgitati metsauuendusmaterjali viimise mju jrglastele
nii phja-luna kui ka ida-lne suunal. Eesti populatsioonide jrglaskatsete thtsus seisneb
kohaliku uuendusmaterjali hest kasvukohatbist teise viimise mju selgitamises. Uurimise
eesmrk on selgitada hariliku mnni erinevate populatsioonide evolutsiooni teel tekkinud vimet
kohaneda liigi arenguga vrreldes vga kiirete kasvutingimuste muutustega, arvestades erinevate
tasandite hiringufaktoreid.
hu- ja mulla niiskuse ning valgustingimuse mju uurimiseks uuenduse kasvule muutuvas
kliimas jtkati kontrollitud tingimustega katsete laiendamist. Kasutati erineva kohastumusega
hariliku kuuse taimede (eeluuendus) mberistutamist ja varjestamist. Uutesse kasvutingimustesse siirdatud puud mdeti detailselt, fotosnteesi mtmisseadme CIRAS-2 abil mdeti
vahetus assimilatsioonireaktsiooni.
Pdrakahjustuste psiproovialadel teostati kordusmtmised. Pdrakahjustuste mju
hindamiseks imiteeriti puude koorimist pdra poolt. Kahjustatud mnnid nitavad llatavalt
head paranemis- ja taastumisvimet isegi tugeva kahjustuse korral.

Yearbook FOREST 2010

205

TEADUS JA PPET

Metsakasvatuse osakond
Jtkusid uuringud kiirekasvuliste puuliikide sobivusest biomassi kui bioenergeetilise tooraine
tootmiseks endistel pllumaadel. Endistele pllumaadele rajatud noortes lehtpuuistandikes
selgitati maapealne biomass, NPK, ssivesikute ning puidukomponentide sisaldus, kttevrtus
ja potentsiaalne toitainete rakanne raiel. Selgus, et hbriidhaaval on ka Eesti tingimustes noores
eas suur tootlikkus, kuid biomassi allokatsioon, toitainesisaldus ja kttevrtus on sarnased
teiste kiirekasvuliste lehtpuude vastavate nitajatega.
Selgitati ssiniku sidumise dnaamikat viljaka kasvukoha arukaasikute vanusereas, mille
tulemusena on vimalik hinnata arukaasikute rolli Eesti metsade ssinikubilansis. Uuritud puistutes
akumuleerus ssinik valdavalt puude biomassis. Raiekpses arukaasikus akumuleerunud
ssinikust (C) asus 60% puude maapealses osas. Mulla ssiniku varu ei sltunud puistu vanusest.
Endisel pllumaal kasvavate hall-lepikute lmmastikuringe uuringuga selgitati puistu mju mullale
ja hinnati potentsiaalseid keskkonnamjusid (lmmastiku leostumine, gaasiline emissioon). Smbiontselt seotud lmmastiku kogus 10-aastases puistus ulatus 150 kg N ha-1 a-1.
Halli lepa, hbriidlepa ja arukase puistud endistel pllumaadel on noores eas (vanuses 1015
aastat) kiirekasvulised. Nt. kuueteistkmneaastases hall-lepikus ulatus aastane tvepuidu juurdekasv 35 m3 ha1, mis letab seniste kasvukigutabelite vastavaid vrtusi. Tulemused nitavad
hall-lepikute perspektiivi potentsiaalse energiametsa puuliigina. Hbriidlepa mahukpsus saabub
hiljem kui hallil lepal ja raiering on pikem. Arukaasikute produktiivsus endistel pllumaadel on
vga varieeruv, sltudes peamiselt mullaomadustest ja puistu tihedusest. Viljakal mullal kasvav
arukase noorendik vib juurdekasvu osas letada oluliselt kasvukigutabelite vastavaid vrtusi,
mis nitab arukaasiku krget kasvupotentsiaali viljakas kasvukohas.
Jlgiti nelja uut ja invasiivset seenpatogeeni, s.o punavtaudi (Mycosphaerella pini), valgevtaudi (Cyclaneusma minus), Diplodia pinea ja saaresurma (Hymenoscyphus pseudoalbidus
anamorfi Chalara fraxinea). Vhem prati thelepanu pruunvtaudile (Mycosphaerella
derarnessii), mis nuab eraldi lhenemist ja analse. Punavtaud surmab Eestis peamiselt
teise ja kolmanda aasta okkaid, mitte aga jooksva aasta okkaid. Uuringute tulemustele phinedes
pstitati esmakordselt maailmas hpotees, mis seletab meile invasiivsete tulnukatena saabunud
patogeenide suuremat ohtlikkust mndidele: erinevalt epideemilisest mnni-pudetvest on
nimetatud haigus kroonilise iseloomuga, s.t punavtaudi on leitud samalt seiretkilt ja isegi
samalt puult juba neljal jrjestikusel aastal.
Koosts Soome ja Lti metsapatoloogidega tehti saaresurma populatsiooni-geneetiline uuring,
mis kinnitab, et Soomes ja Eestis ei ole saari kahjustamas ks ja sama seenetvi, vaid geneetiline
varieeruvus kahe populatsiooni vahel on ilmne. Eestis on saaresurm levinud pigem lnest itta,
aga mitte lunast phja nagu mitmete uute invasiivsete seeneliikide analoogia phjal oleks vinud
arvata. Sarnaselt on saaresurma levimine toimunud ka Soomes. Esmakordselt Ameerika ja Aasia
pritolu saartelt saaresurma leidmine omab olulist rahvusvahelist ja globaalset thendust, sest
praegu Euroopas tsist kahju tekitanud saaresurm vib levida ka Ameerika ning isegi Aasia
mandrile.
Avastati Eestile uus patogeenne seeneliik ebatsuuga pudetbi (Phaeocryptopus gaeumannii)
ning esmakordselt Eestis ja Euroopas loodusharuldus elupuu tuuleluud.

206

Aastaraamat METS 2010

SCIENCE AND EDUCATION

Hinnati metsakuivenduse mju tundlikumate elustikurhmade liigirikkusele ja koosseisule.


Uuringu tulemusi kasutades on vimalik muuta metsakuivendusobjektide hooldamist ning
rekonstrueerimist senisest keskkonnasbralikumaks.
Metsakorralduse osakond
Eesti metsa kasvukigu uurimiseks on eelnevatel aastatel rajatud psiproovialade vrgustik
680 proovitkiga, mis leiab kasutust ka tulevikus modelleerimisandmestiku kogumisel. Igal aastal
mdetakse ligikaudu 150 proovitkil kigi puude rinnasdiameetrid ja juhuslikult valitud
mudelpuude krgused. Andmebaas sisaldab enam kui 100 000 puu andmeid. Loomisel on ksikpuu
kasvu ja vljalangevuse vrranditele tuginev Eesti puistute kasvumudel, mis vimaldab
prognoosida puistu kasvu ka hiringute korral. Koostati esialgsed puude diameetri ja krguse
juurdekasvu regressioonivrrandid ning puude vljalangemist prognoosiv mudel. Uuriti Soome
kasvusimulaatori MOTTI kasutamisvimalusi Eesti tingimustes.
Tiustati metsanduslike mudelite ja andmestike infossteemi ForMIS, mis on vaba juurdepsuga
(vt. http://formis.emu.ee). Infossteem sisaldab paarsada dendromeetrilist mudelit Eestist ja
naabermaadest, le 400 kasvukigutabeli, le 60 enamlevinuma kasvufunktsiooni ning metsanduslike katse- ja seirealade andmestikke. Infossteem ForMIS on kujunenud metsa modelleerijate
keskseks tvahendiks.
Rakendusuuringus Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja vrdlev anals hariliku
mnni ja hariliku kuuse skaaladega kigus tehti vlitd, teostati esmane andmeanals ning
koostati arukase dendrokronoloogiline skaala. Dendroskaalades sisalduv informatsioon aitab
saada ettekujutust puu kasvutingimuste muutumisest, ilmastiku kikumistest, puistut tabanud
kahjustustest ja teistest teguritest, mis dendroskaalasid kasutamata vib jda mrkamatuks.
Arukase puistute dendroskaalasid on kavas rakendada puistu kasvukigu psiproovitkkidel
diameetri juurdekasvu modelleerimiseks. Dendroskaalade kasutamine vimaldab uurida ka raiete
ja muude hiringute mju puu diameetri juurdekasvule.
Endistesse plevkivikarjridesse rajatud metsa psiproovialadel testiti praegu Eestis kasutatavat
puistu kasvumudelit hooldusraiete mju modelleerimiseks. Tulemusena selgus, et sel meetodil on
vimalik kompenseerida lnki psiproovitkkide andmestikus. Endiste plevkivi avakaevanduste
metsastamine ja metsade loodusliku taastumise edukuse vlja selgitamiseks viidi lbi uurimus taastatud
nidisala puistu kasvukigu ja takseertunnuste vaheliste seoste ja kasvudnaamika sltuvuse kohta
kasvukoha algkivisuse ja mikroreljeefi suhtes.
Kordusinventeeriti Karula rahvuspargis 2000. aastal rajatud metsade looduslikkuse taastamise
sh pletamiskatsed.
Uuriti lennukile paigutatud laserskanneri ehk lidari andmete kasutamist metsa katvuse ja liituse
hindamiseks. Lidarmtmiste tulemuseks oleva kolmemtmelise punktiparve analsil leiti, et
maapinnani judnud signaalist tekkinud peegelduste ja vrades tekkinud peegelduste suhe
seostus mdetud katvusega, mis annab alust arvata, et ka tiust on vimalik lidari abil hinnata.
Metsade uuendusraie vanuste mju hindamiseks tekkivatele maastikumustritele koostati
programm, mille abil otsiti vastust ksimusele, kui suureks vivad kujuneda raielangid, mis
koosnevad kigist uuendusraieealistest krvuti asetsevatest puistutest. Simulatsioonkatses
kasutati metsaregistri andmebaasi, piiravaks teguriks oli liitumisajaga arvestamine. Katse korraldati
kahe erineva raievanuste skeemi jrgi ajavahemikuks 20102029. Selgus, et keskmiselt on le

Yearbook FOREST 2010

207

TEADUS JA PPET

seitsme hektari suuruste raielankide arv umbes kaks protsenti ning pindala 15% kogu
raiepindalast. le kmne hektari suuruste alade osakaal on juba poole viksem seitsme hektari
suurustest raiealadest.
Koosts EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlastega testiti pllumajandusmaastikel
olevate elupaigatpide kaardistamist Landsat ETM+ satelliidipildi ning maapealsete nidisalade
abil, kasutades k-lhima naabri klassifitseerimismeetodit.
Osaleti Euroopa Metsainstituudi Ida- ja Kesk-Euroopa regionaalse keskuse (EFICEEC) ts
ning Euroopa Teadusfondi rahvusvahelise teadusliku koostvrgustiku COST neljas projektis
ja Phjamaade Metsateaduse Koostkogu (SNS) kolmes koostvrgustikus. Veti osa
Euroopa Metsainstituudi Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalkeskuse metsapoliitikaga seotud
uuringutes. Vrreldes riikide metsapoliitikaid oli Eesti ks suuremaid muutusi lbi elanud riik
alates 1991. a kuni 2011.a on Eestis metsaseadust muudetud 23 korda. Erametsandusega seotud
otseseid ja kaudseid piiranguid arvestades on endistest sotsialistlikest riikidest Eesti
seadusandlus siiski ks liberaalsemaid.
Metsatstuse osakond
Metsatstuse osakonna viimaste aastate uuringute eesmrgiks on olnud metsamaal raidmete
koguse ja metsi lbivatel jooneraldistel vikeste puude kuivmassi modelleerimine. Tulemusena
saadi valemid nii tvedele kui okstele eraldi ning arvutati vlja biomassi kogused pindalahikule
sltuvalt mullatbist. Lisaks uuriti kase kttepuidu omaduste muutumist pikaajalisel
ladustamisel. Koostati kase kttepuidu kvaduse ja mahumassi mramise metoodika ning anti
soovitusi kttepuidu pikaajaliseks ladustamiseks. Koostati kooreparand okaspuu palkidele,
mille tulemusena saadi talvise kuuse- ja mnnipalgi leminekureeglid koorega diameetri
teisendamisel kooreta diameetriks. Uuriti puiduttlemisettevtete erinevaid tehnoloogiaid
efektiivsema rakendamise ja tootlikkuse tusu saamiseks ning paremaks ja kulusstlikumaks
tkorralduseks.
Puiduteaduse suunal keskenduti kasvutingimuste mju uurimisele mnni- ja kuusepuidu
mehaanilistele ja fsikalistele omadustele. Vaadeldi lhemalt metsa kasvukohatbi,
kuivendamise, vetamise ning Kunda tsemenditehase poolt tekitatud tolmusaaste mju erinevatele puidu omadustele. Jtkati Eestis ja selle lhimbruses toodetud erinevate puitmaterjalide
(vineer, puitlaast- ja puitkiudplaadid) omaduste uurimist.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatav projekt Prolsitehnoloogiate kasutamine
suure ssinikusisaldusega tselluloosirikaste materjalide ning jtmete utiliseerimiseks suure
energiakontsentratsiooniga ktuste saamise eesmrgil ning teadusaparatuuri hankimise projekt
Bioktuste keskkonnasbralikkuse ning kvaliteedi hindamise ja uurimise teadusaparatuuri
kaasajastamine loovad eeldused bioktuste omaduste ja teise plvkonna bioktuste tootmistehnoloogiate uurimissuundade vljaarendamiseks.

208

Aastaraamat METS 2010

SCIENCE AND EDUCATION

kofsioloogia osakond
2010. a titsid osakonna ttajad sihtfinantseeritavat teadusteemat Biomassi produktsioon
metsakossteemides, selle metsanduslikud ja kofsioloogilised alused. Uurimist ldiseks
eesmrgiks oli hinnata seoseid puude funktsionaalsetes protsessides ja biomassi formeerumises,
puude vastupidavust ekstreemsetele antropogeensetele ning looduslikele kasvutingimustele.
Keskenduti puude kasvu, puitumise, ssivesikute ainevahetuse, mineraaltoitumise, fotosnteesi
ja transpiratsiooni seoste ja sltuvuste selgitamisele erinevates kasvutingimustes. Selgus, et
stressitingimustes kujunevad puude lignifikatsioonis kvalitatiivselt uued sltuvused. Uuriti seoseid
fotosnteesi aktiivsuse ja transpiratsiooni ning mineraalainete omastamise ja ssivesikute snteesi
vahel stressitingimustes (tstuspiirkond, jksood, luited) ja optimaalsetes tingimustes. Selgus,
et keskkonna stress phjustab olulisi muutusi assimilatsiooniorganite funktsioneerimises ning
anatoomilises ehituses, puude puitumises ja biomassi formeerumises. Stressitingimustes muutub
fotosnteesi produktide (lahustuvad ssivesikud, trklis) translokatsioon lehtedest teistesse
organitesse, mis mjutab puitumist. Assimilaatide translokatsiooni piiramine maapealsetest osadest
juurtesse vhendab lmmastiku omastamist, hulhede juhtivust ja transpiratsiooni, fotosnteesi
molekulaarsete komponentide snteesi, suurendab lehtedes trklisesisaldust.
Selgitati vimalust toitainevaestel vi happelistel muldadel kasvusubstraati optimeerida biomassi
pletamisel tekkinud tuha ja tsemenditootmisel tekkiva klinkritolmuga. Mudelkatsetest selgus,
et puu- ja turbatuhaga tdeldud turvasmullal kasvavate hariliku mnni, hariliku kuuse, arukase
ja sanglepa noortes puudes tusis mineraalainete sisaldus ja muutusid nende suhted ja
allokatsioon, suurendades viksemate kasutatud tuhakoguste korral puude krgus- ja
radiaaljuurdekasvu. Tuginedes puude mudelkatsete tulemustele, kasutati puu- ja turbatuhka
mineraalmuldade rikastamiseks ja ammendatud freesturbavljade metsastamisel. Esmased
tulemused toetavad mudelkatsete tulemusi tuha kasutamise otstarbekusest mullaviljakuse
tstmiseks, biomassi stimuleerimiseks ja metsaproduktsiooni tstmiseks.
Plevkivikarjride puistangutele rajatud istandustes selgitati eri puuliikide kasvu, biomassi ja
produktsioonidnaamikat, lehtede ja juurte morfoloogilisi iserasusi. Selgus puude
kasvamamineku ja kasvukiiruse sltuvus imijuurte eripinnast ja pikkusest.
Uuriti ammendatud freesturbavljade metsastamisvimalusi erinevate okas- ja lehtpuuliikidega.
Freesturbavljade edukas rekultiveerimine vhendab hku lenduvate kasvuhoonegaaside kogust,
suurendab metsatstuslikku toorainet ja biomassi bioenergeetika tarbeks. Tavaliselt
freesturbavljadel kasvavad puud kannatavad tugeva P-, K-, Cu- ja Mg-vaeguse kes, samas
kui Ca-sisaldus letab oluliselt optimaalset taset. Substraadi puu- ja turbatuhaga ttlemine
suurendas oluliselt toiteelementide sisaldust, fotosnteesi, puude kasvu ja biomassi.
Uuriti orgaanilise aine lagunemist mjutavate tegurite (t, mulla vee- ja toitainetesisaldus) osa
aineringes. Selgitati mnnikute varise lagunemiskiiruse sltuvust nii keskkonnatingimustest
kui ka varise mineraalelementide, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini sisaldusest. Kliimakambris
tehti katse kuuse- ja mnniokaste ja kaselehtede lagunemiskiiruse selgitamiseks. Uuriti seoseid
varise lagunemiskiiruse ja N, C ja L sisalduse vahel, N mineraliseerumisprotsesside intensiivsuse
ja NO3 vljaleostmise ning mulla veesisalduse vahel.

Yearbook FOREST 2010

209

210

Metsamajandus
Forest management
Lpetamine*
Vastuvtt
Enrolment
Graduation
RT
TA
K
35
33
12
16
30
24
20
27
25
16
16
20
25
12
20
17
23
19
14
28
23
19
28
28
23
10
21
13/38
23
3
3
32/5
14
23
10
7
15/12
14
6
23
18
28/5
17
5
23
15
14
23/1
13
9
23
10
11
18/14
12
23
16
6
31/2
20
12

Eriala Field of study


Metsatstus
Loodusvarade kasutamine ja kaitse
Forest industry
Natural resources management
Vastuvtt
Lpetamine*
Lpetamine*
Vastuvtt
Enrolment
Enrolment
Graduation
Graduation
RT
TA
K
RT
TA
K
25
31
11
7
25
28
16
25
24
13
7
20
8
27
20
28
11
5
15
20
17
20
13
21
23
15
7
22
23
20
11
24
15
9
27
28
23
18
24
13
16
7
27
25
25
7
17
10/25
17
9
27
16/30
23
12
6
15/14
17
18
12
19/10
20
12
23
20
3
27/12
17
2
11
19/13
15
2
7
9
23
7
25/4
17
16
21
31/0
10
8
16
6
24
9
8
31/18
17
29/20
8
17
5
23
12
4
23/17
5
8
27/15
9
16
13
23
12
8
24/1
17
11
13
20/20
10
16
2
14

Aastaraamat METS 2010

Allikas: Eesti Maalikool

K kaugppesse vastu vet ud lipilaste arv, enrolm ent of correspondence students

T A tasulisse ppesse vastu vetud lipilast e arv, enrolment of students who pay their own study expences

Source: Estonian University of Life Sciences

"Resources of renewable energy" is a new field of study wich was opened in 2007 as a part of curriculum of field "Use and protection of natural resources"

RT riigitellimuslike ppekohtade arv, enrolm ent of students whose study expences were paid from budget

3
3
2

0
9

14

17

Taastuvenergia ressursid****
Resources of renewable erergy
Vastuvtt
Lpetamine*
Enrolment
Graduation
RT
TA
K

**** Taastuvenergia ressursid on loodusvarade kasutamise ja kaitse ppekava raames 2007. a. avatud uus eriala, vastu vetakse ainult tasulisse ppesse

3+2 year Masters course (enrolment started in 2005)

*** 3+2 ssteemi magistripe (vastuvttu alustati 2005. aastal)

3-year Bachlers course (duration of correspondence studies 4 years)

** 3-aastane bakalaureusepe (kaugppe kestus 4 aastat)

Total number of graduates of full-time and correspondence students

* Statsionaarses kui ka kaugppe ppevormis lpetanud, 2005.-2007. a. kahe erineva (3-aastase ja 4-aastase) bakalaureuse ppekava lpetajad

2006

**
***
**
2007
***
**
2008
***
**
2009
***
**
2010
***
**
2011
***

1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005

Aasta
Year

11.1.1 lipilaste vastuvtt ja lpetamine metsanduslikel erialadel Eesti Maalikoolis aastatel 19992011
Enrolment and graduation of students for forestry specialities in Estonian University of Life Sciences
in 19992011

TEADUS JA PPET

SCIENCE AND EDUCATION

11.2 Eesti Maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi


metsanduserialade lpetajad 2010. aastal
Graduates of the Institute of Forestry and
Rural Engineering in 2010, Estonian University
of Life Sciences
2010. aastal metsanduse ppekava
bakalaureusekraadi omandanud lipilased
Forestry curriculum graduates in 2010 (Bachelors degree)
1. Lauri Aavik
2. Ardo Adoberg
3. Edvard Eelsalu
4. Erik Hellenurm
5. Mailis Hnin
6. Mehis Juhkam
7. Fredi Kaasik
8. Margit Kannel
9. Rasmus Ko
10. Ott Kbar
11. Roland Laprik
12. Marianne Lehiste
13. Anar Liivamgi
14. Arvo Lind
15. Mrt Linnamgi
16. Siim Lokko
17. Olav Looga
18. Allar Luik
19. Rando Luts
20. Joonas Oja
21. Martin Oolo

22. Siim Paimets


23. Argo Park
24. Keiu Poderat
25. Joel Phja
26. Alo Rand
27. Mrt Raudsepp
28. Janar Reiljan
29. Riho Saar
30. Heidi Saluje
31. Sergei Samokin
32. Piret Sarapu
33. Stellan Sepp
34. Lauri Sutt
35. Tanel Tagel
36. Margus Tukk
37. Renald Vahi
38. Kaupo Valb
39. Kadri Vokk
40. Ain Vsu
41. Sven un

2010. aastal magistrikraadi omandanud lipilased


Graduates of Masters degree studies in 2010
Metsamajanduse eriala
Specialty of forest management
1. Pille Aasamets
2. Aleksei Andrianov
3. Igor Gulov
4. Piia Kiivramees
5. Illa Kingla
6. Krista Kingumets

Yearbook FOREST 2010

7. Ando Lilleleht
8. Mikk Mnniste
9. Priit Pllume
10. Siim Rool
11. Raigo Rmussar
12. Argo Strantsov

211

TEADUS JA PPET

Metsatstuse eriala
Specialty of forest industry
1. Silver Ktt
2. Rivo Lind
3. Tarvo Mardo
4. Meelis Matkame
5. Heigo Otsa

6. Tauro Paas
7. Reimo Simson
8. Tnis Tagel
9. Endrik Tkker

Doktorikraadi kaitsmine 2010. aastal


Dissertation for Doctors Degree in 2010
Arvo Tullus. 21.06.2010. Puude kasv ja seda mjutavad tegurid noortes hbriidhaavaistandikes.
Tree growth and the factors affecting it in young hybrid aspen plantations. Juhendaja: H.Tullus,
PhD (mets), A.Vares, PhD (mets), oponent: L.Rytter, PhD.

11.3 Luua Metsanduskooli metsanduserialade


lpetajad 2010. aastal
Forestry graduates of the Luua Forestry School in 2010
Metsanduse eriala 2010. aasta lpetajad
(spetsialiseerumisega metsatstusele)
Forestry graduates in 2010 (with specialization to forest industry)
sessioonipe
1. Viljar Koorts
2. Urmas Liesment
pevape
3. Janno Jrvpld
4. Eugen Kaur
5. Annes Kingu

6. Taavo Kullerkupp
7. Timo Kullerkupp
8. Alvo Nurk
9. Rivo Tarum
10. Rivo Vaherna
11. Taimar Veskla

Harvesterioperaatori eriala 2010. aasta lpetajad


Harvester operator graduates in 2010
tkohaphine pe
1. Sulev Oras

212

Aastaraamat METS 2010

SCIENCE AND EDUCATION

Metsuri eriala 2010. aasta lpetajad


Forest worker graduates in 2010
tkohaphine pe
1. Aivar Antsov
2. Ly Nurme
3. Jri Reinok
4. Margo Rtel

5. Lea Selge
6. Urmas Vahur
7. Toomas Vedder
8. Kalev Viidemann

Metsamajanduse eriala 2010. aasta lpetajad


Forest management graduates in 2010
phihariduse baasil
1. Siim Aduson
2. Marek Kangur
3. Rauno Klaos
4. Timo Liiv
5. Mait Loos
6. Kaspar Nagel
7. Aigar Tiho
8. Konstantin Timakov

Yearbook FOREST 2010

9. Aigar Ulp
10. Virko Vainula
11. Andrus is
12. Enari Lumi
13. Taavi Kokvel
14. Tnis Teppo
15. Tiit Trink

213

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12. RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA


INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.1 Rahvusvaheliste metsandusandmete kogumine


Collecting of international forestry data
JJrgnevad andmed on saadud RO Toidu- ja Pllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) andmebaasist. FAO statistika andmebaas
(FAOSTAT) on reaalajas toimiv mitmekeelne statistiline andmekogum, milles on le kolme miljoni
aegrea, kattes 210 riiki ja sisaldades statistilisi andmeid pllumajandusest, toiduainetstusest,
kalandusest, metsandusest, toiduabist, maakasutusest ja rahvastikust.
FAO statistika andmebaasi metsanduse osa (ForesSTAT) annab levaate riigiti iga-aastasest
puidutoodete tootmisest ning ka vliskaubandusest. Andmebaasis leidub andmeid paljudest
puidutoodetest, nagu niteks marpuit, saematerjal, pehme- ja kvaplaat, paber- ja pabertooted
jpm. Mitmete nende toodete kohta on andmed olemas juba 1961. aastast. Andmed on koondatud
riigiti iga-aastase ksimustiku phjal. Samuti saadakse osa andmeid partnerorganisatsioonidelt,
niteks Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsioonilt (ITTO), RO Euroopa majanduskomisjonilt (UNECE) ning Euroopa Liidu Statistikaametilt (EUROSTAT). Juhul kui riigid pole
esitanud piisavalt informatsiooni, on andmed saadud kaubandusaruannetest, statistika aastaraamatutest vi muudest allikatest. Kui ka siis pole andmeid viamalik leida, korratakse varasemat
vrtust kuni uue saamiseni.

214

Aastaraamat METS 2010

INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.2 Maailma metsaressursi ldandmed


Global forest resources
Piirkond/Riik*

Kogupindala

Rahvastik

Area/Country*

Total land
area
(1000 ha)
1 638 139
832 512
909 351
916 193
942 530

Population
(1000)
141 394
191 972
33 259
311 666
1 344 919

Metsamaa
pindala
Forest land
area
(1000 ha)
809 090
519 522
310 134
304 022
206 861

Metsa
tagavara
Growing
stock
3
(1 000 000 m )
81 523
126 221
32 983
47 088
14 684

Hektaritagavara
Volume
per ha
3
(m /ha)
101
243
106
155
71

Venemaa
Brasiilia
Kanada
USA
Hiina

Russian Federation
Brazil
Canada
USA
China

Kongo Dem. Vabariik


Austraalia
Indoneesia
Sudaan
India

Dem. Rep of the Congo


Australia
Indonesia
Sudan
India

226 705
768 228
181 157
237 600
297 319

64 257
21 074
227 345
41 348
1 181 412

154 135
149 300
94 432
69 949
68 434

35 473
...
11 343
972
5 489

230
...
120
14
80

Peruu
Mehhiko
Kolumbia
Angoola
Boliiivia

Peru
Mexico
Colombia
Angola
Bolivia

128 000
194 395
110 950
124 670
108 438

28 837
108 555
45 012
18 021
9 694

67 992
64 802
60 499
58 480
57 196

8 159
2 870
8 982
2 266
4 242

120
44
148
39
74

Sambia
Venetsueela
Mosambiik
Tansaania
Myanmar

Zambia
Venezuela
Mozambique
Un. Rep. of Tanzania
Myanmar

74 339
88 205
78 638
88 580
65 755

12 620
28 121
22 383
42 484
49 563

49 468
46 275
39 022
33 428
31 773

2 755
...
1 420
1 237
1 430

56
...
36
37
45

Argentiina
Paapua Uus-Guinea
Rootsi
Jaapan
Kesk-Aafrika Vabariik

Argentina
Papua New Guinea
Sweden
Japan
Central African Republic

273 669
45 286
41 033
36 450
62 300

39 883
6 577
9 205
127 293
4 339

29 400
28 726
28 203
24 979
22 605

2 931
2 726
3 358
...
3 776

100
95
119
...
167

Kongo
Soome
Gabon
Malaisia
Kamerun

Congo
Finland
Gabon
Malaysia
Cameroon

34 150
30 409
25 767
32 855
47 271

3 615
5 304
1 448
27 014
19 088

22 411
22 157
22 000
20 456
19 916

4 539
2 189
4 895
4 239
6 141

203
99
223
207
308

Tai
Hispaania
Paraguai
Tiili
Prantsusmaa

Thailand
Spain
Paraguay
Chile
France

51 089
49 919
39 730
74 880
55 010

67 386
44 486
6 238
16 804
62 036

18 972
18 173
17 582
16 231
15 954

783
912
...
2 997
2 584

41
50
...
185
162

Laos
Zimbabwe
Guajaana

Lao People's Dem. Rep.


Zimbabwe
Guyana

23 080
38 685
19 685

6 205
12 463
763

15 751
15 624
15 205

929
596
2 206

59
38
145

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

2 974 011
3 881 271
3 091 407

987 280
921 193
4 075 307

674 419
1 569 744
592 512

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

2 214 726

731 805

1 005 001

4 239
849 094
13 010 509

1 341
34 940
6 750 525

2 217
191 384
4 033 060

* Tabelis on esitatud riigid, mille metsa pindala on le 15 miljoni ha


Presented are countries where forest land area exceeds 15 million ha

Allikas: FRA 2010, FAO

Yearbook FOREST 2010

Source: FRA 2010, FAO

215

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12.3 Euroopa metsaressursi ldandmed


Forest resources of Europe

Rootsi
Soome
Hispaania
Prantsusmaa
Saksamaa

Sweden
Finland
Spain
France
Germany

(1000 ha)
41 033
30 409
49 919
55 010
34 877

(1000)
9 205
5 304
44 486
62 036
82 264

(1000 ha)
28 203
22 157
18 173
15 954
11 076

Metsa
tagavara
Growing
stock
3
(1 000 000 m )
3 358
2 189
912
2 584
3 492

Poola
Itaalia
Rumeenia
Bulgaaria
Kreeka

Poland
Italy
Romania
Bulgaria
Greece

30 633
29 411
22 998
10 864
12 890

38 104
59 604
21 361
7 593
11 137

9 337
9 149
6 573
3 927
3 903

2 049
1 384
1 390
656
185

219
151
212
167
47

Austria
Portugal
Lti
Suurbritannia
Tehhi

Austria
Portugal
Latvia
United Kingdom
Czech Republic

8 245
9 068
6 229
24 250
7 726

8 337
10 677
2 259
61 461
10 319

3 887
3 456
3 354
2 881
2 657

1 135
186
633
379
769

292
54
189
132
290

Eesti
Leedu
Ungari
Slovakkia
Sloveenia

Estonia
Lithuania
Hungary
Slovakia
Slovenia

4 239
6 268
8 961
4 810
2 014

1 341
3 321
10 012
5 400
2 015

2 217
2 160
2 029
1 933
1 253

449
470
359
514
416

203
218
177
266
332

Iirimaa
Belgia
Taani
Holland
Luksemburg

Ireland
Belgium
Denmark
Netherlands
Luxembourg

6 888
3 028
4 243
3 388
259

4 437
10 590
5 458
16 528
481

739
678
544
365
87

74
168
108
70
26

101
248
199
192
299

Malta
Euroopa Liit

Malta
European Union

32
417 692

407
494 137

...

231
153

Venemaa
Norra
Ukraina
Valgevene
Serbia

Russian Federation
Norway
Ukraine
Belarus
Serbia

1 638 139
30 427
57 938
20 748
8 746

141 394
4 767
45 992
9 679
9 839

809 090
10 065
9 705
8 630
2 713

81 523
987
2 119
1 580
415

101
98
218
183
153

Bosnia ja Hertsegoviina
Horvaatia
veits
Makedoonia
Albania

Bosnia and Herzegovina


Croatia
Switzerland
Macedonia
Albania

5 120
5 592
4 000
2 543
2 740

3 773
4 423
7 541
2 041
3 143

2 185
1 920
1 240
998
776

358
410
428
76
75

164
213
345
77
97

Montenegro
Moldova
Island
Andorra
Lihtenstein

Montenegro
Republic of Moldova
Iceland
Andorra
Liechtenstein

1 345
3 287
10 025
45
16

622
3 633
315
84
36

543
386
30
16
7

72
48
...
...
2

133
123
15
...
254

Muu Euroopa kokku

Other Europe Total

1 797 035

237 668

Euroopa kokku
Allikas: FRA 2010, FAO

Europa total

2 214 727

731 805
1 005 000
Source: FRA 2010, FAO

216

Piirkond/Riik

Kogupindala

Rahvastik

Area/Country

Total land
area

Population

Metsamaa
pindala
Forest land
area

...
156 692

23 955

Hektaritagavara
Volume
per ha
3
(m /ha)
119
99
50
162
315

848 308

Aastaraamat METS 2010

INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.4 Maailma marpuidu tootmine ja


40 suurimat tootjat aastatel 19612010
Worlds roundwood production and
40 biggest producers in 19612010

USA
India
Hiina
Brasiilia
Venamaa

Piirkond/Riik
Area/Country
USA
India
China
Brazil
Russian Federation

1961

1970

289,8
161,4
315,8
104,8

348,5
200,1
339,2
119,8

1980
1990
1 000 000 m3
398,2
509,3
251,6
300,6
395,6
378,6
167,4
194,6

2000

2005

2010

466,5
296,1
323,6
235,4
158,1

467,3
328,7
302,0
255,7
185,0

340,7
331,7
285,5
264,1
173,0

93,6
0,0
241,9
19,8
38,6

121,6
0,0
212,5
25,8
42,1

155,6
0,0
196,7
34,5
49,5

162,1
0,0
164,4
47,2
59,2

201,8
89,9
122,5
69,3
68,8

203,1
97,4
111,3
75,3
70,7

132,5
102,8
98,7
79,9
72,2

Kanada
Etioopia
Indoneesia
Kongo
Nigeeria

Canada
Ethiopia
Indonesia
Dem. Rep. of the Congo
Nigeria

Rootsi
Prantsusmaa
Saksamaa
Tiili
Soome

Sweden
France
Germany
Chile
Finland

45
33,9
34,6
5,3
50,7

60
37,9
37,2
8,0
45,1

49
38,8
43,2
13,3
47,1

52,9
68,1
84,7
22,1
43,2

63,3
70,5
53,7
36,6
54,3

98,2
52,5
56,9
45,6
52,3

70,2
57,4
54,4
51,5
51,0

Mehhiko
Myanmar
Uganda
Ghana
Poola

Mexico
Myanmar
Uganda
Ghana
Poland

26,3
11,7
14,8
8,2
16,1

31,6
14,1
19,8
9,7
18,5

35,9
18,2
27,2
10,6
20,8

42,0
35,9
31,0
14,3
17,6

45,7
38,1
37,3
27,7
26,0

44,6
42,5
40,1
33,1
31,9

45,2
42,5
42,5
37,9
35,4

Pakistan
LAV
Austraalia
Tai
Vietnam

Pakistan
South Africa
Australia
Thailand
Viet Nam

13,2
5,4
14,1
23,6
17,9

15,1
15,8
13,9
26,2
21,6

17,7
19,6
18,4
27,9
27,2

23,7
28,2
20,8
24,9
31,2

33,6
31,0
31,2
26,8
30,9

29,3
34,6
31,9
28,6
31,1

32,5
30,9
30,1
28,1
27,9

Bangladesh
Keenia
Tansaania
Malaisia
Sudaan

Bangladesh
Kenya
Un. Rep. of Tanzania
Malaysia
Sudan

17,1
8,8
12,8
13,0
10,5

21,4
11,0
16,0
25,3
12,4

26,4
14,3
17,6
33,7
15,1

28,4
18,5
20,5
45,3
18,1

28,5
21,6
23,1
27,7
18,9

27,9
26,7
24,0
28,3
19,9

27,6
26,1
24,9
23,0
20,7

Trgi
Uus-Meremaa
Guatemala
Mozanbiik
Austria

Turkey
New Zealand
Guatemala
Mozambique
Austria

8,8
5,4
5,7
7,4
11,6

17,5
8,7
7,3
9,1
11,8

22,6
10,0
8,9
12,8
14,4

15,8
12,0
11,3
15,7
16,8

15,9
19,3
15,0
18,0
13,3

16,2
19,0
16,7
18,0
16,5

20,6
20,2
18,1
18,0
17,8

Egiptus
Tehhi
Ukraina
Jaapan
Filipiinid

Egypt
Czech Republic
Ukraine
Japan
Philippines

10,1

10,8

11,6

14,1

65,0
26,8

49,8
30,7

34,4
26,5

29,4
20,1

16,4
14,4
9,9
18,1
16,7

17,2
15,5
14,6
16,3
16,1

17,7
17,0
16,9
16,7
16,3

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

277,1
586,2
970,6

340,1
699,4
1 031,3

405,3
857,1
1 138,6

500,9
1 028,0
1 154,7

604,3
1 092,8
1 038,3

648,2
1 134,3
1 038,8

675,2
954,4
1 011,9

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

659,2
263,3

719,5
287,4

688,6
284,2

798,0
360,6

23,3
2 516,4

27,9
2 818,2

36,4
3 126,0

41,9
3 523,5

616,8
412,5
8,9
59,9
3 412,1

679,2
443,5
5,5
61,1
3 561,5

660,4
428,8
7,6
61,2
3 363,1

Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

Yearbook FOREST 2010

Source: FAO, http://faostat.fao.org

217

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12.5 Maailma saematerjali tootmine ja


40 suurimat tootjat aastatel 19612010
Worlds sawnwood production and
40 biggest producers in 19612010
Piirkond/Riik
USA
Kanada
Hiina
Venemaa
Brasiilia

Area/Country
USA
Canada
China
Russian Federation
Brazil

1961

1970

1980

1990

1000 m 3
65 313
86 145
32 779
39 741
21 245
23 581

2000

2005

2010

97 020
60 187
18 398
22 033
23 557

58 645
38 667
32 783
28 312
24 987

58 075
14 453
11 067

63 665
19 756
14 780

6 450

8 035

14 881

13 730

91 076
50 465
7 104
20 000
21 600

Saksamaa
Rootsi
India
Austria
Soome

Germany
Sweden
India
Austria
Finland

11 661
8 339
1 804
4 919
8 147

11 599
12 269
4 361
5 376
7 350

12 972
11 299
10 976
6 736
10 258

14 724
12 018
17 460
7 509
7 503

16 340
16 176
7 900
10 390
13 420

21 931
17 600
14 789
11 074
12 269

22 351
17 100
14 789
9 603
9 473

Jaapan
Prantsusmaa
Trgi
Tiili
Vietnam

Japan
France
Turkey
Chile
Viet Nam

27 869
8 307
759
904
454

42 827
9 711
2 325
1 075
520

36 955
9 719
4 650
2 297
473

29 781
10 960
4 923
3 327
896

17 094
10 536
5 528
5 698
2 950

12 825
9 715
6 445
8 298
3 232

9 291
8 565
6 243
5 836
5 000

Austraalia
Tehhi
Rum eenia
Poola
Indoneesia

Australia
Czech Repub lic
Romania
Poland
Indonesia

3 407

3 559

3 389

3 151

4 426
6 631
1 748

5 441
7 165
1 701

4 677
7 386
4 815

2 911
4 129
9 145

4 093
4 106
3 396
4 262
6 500

4 687
4 003
4 321
3 360
4 330

4 730
4 654
4 272
4 245
4 169

Malaisia
Luna-Korea
Mehhiko
Uus-Meremaa
Lti

Malaysia
Repub lic of Korea
Mexico
New Zealand
Latvia

1 632
392
989
1 635

3 171
1 149
1 572
1 850

6 371
3 043
1 991
2 062

8 849
3 897
2 366
2 198

5 590
4 544
3 110
3 910
3 900

5 193
4 366
2 674
4 249
4 227

3 875
3 798
3 615
3 610
3 150

Suurbritannia
Tai
Valgevene
Slovakkia
Ukraina

United Kingdom
Thailand
Belarus
Slovakia
Ukraine

990
904

1 323
1 204

1 721
1 543

2 271
1 170

2 630
220
1 808
1 265
2 127

2 781
2 868
2 737
2 621
2 416

3 078
2 868
2 571
2 524
2 325

Hispaania
Nigeeria
Luna-Aafrika
Norra
Myanmar

Spain
Nigeria
South Africa
Norway
Myanmar

1 609
367
768
1 588
472

2 365
566
1 297
1 993
637

2 136
2 675
1 593
2 463
703

3 267
2 729
1 936
2 413
296

3 760
2 000
1 498
2 280
545

3 660
2 000
2 217
2 326
1 591

2 038
2 000
1 876
1 850
1 610

veits
Pakistan
Eesti
Belgia
Leedu

Switzerland
Pakistan
Estonia
Belgium
Lithuania

1 181
105

1 450
135

1 745
55

1 985
1 450

1 625
1 087
1 436
1 150
1 300

1 591
1 288
2 063
1 285
1 445

1 457
1 381
1 360
1 332
1 213

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

2 922
84 959
49 723

4 579
99 356
77 004

7 539
123 952
94 808

8 259
151 314
104 713

8 320
177 752
61 664

9 121
199 035
78 394

8 298
138 227
88 770

Euroopa
sh EL
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
Oceania
World total

180 854
62 400
5 118
323 575

202 654
71 664
5 597
389 189

188 767
77 074
5 801
420 868

193 112
74 811
5 610
463 009

129 501
100 072
8 156
385 392

141 768
108 083
9 158
437 476

138 903
100 263
8 552
382 751

Allikas: FAO, ht tp://faost at.fao.org

218

Source: FAO, http://faostat.fao.org

Aastaraamat METS 2010

INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.6 Maailma puitplaatide tootmine ja


40 suurimat tootjat aastatel 19612010
Worlds wood-based panels production and
40 biggest producers in 19612010
Piirkond/Riik
Hiina
USA
Saksamaa
Venemaa
Kanada

Area/Country
China
USA
Germany
Russian Federation
Canada

1961

1970

1980

1990

2000

1 000 m 3
2 308
2 999
26 397 37 040
8 307
9 635

251
10 832
2 537

944
23 026
5 801

1 493

3 288

4 802

279
406
42
12
901

819
1 045
168
415
2 312

323
3
1 758
23
46
187
135
214
83
21

2005

2010

6 358

19
45
14
4
15

268
723
064
750
040

55 571
44 789
17 092
8 015
17 581

97 339
33 341
13 383
10 193
9 894

2 482
2 017
446
1 079
3 140

2 892
1 395
781
1 953
3 315

5
4
2
5
5

803
615
370
788
538

8 549
6 737
4 771
8 911
6 396

8 296
7 743
6 606
6 494
5 323

1 640
8
8 229
74
1 099

2 550
1 012
10 280
150
1 657

4 357
8 617
8 632
449
1 456

5
8
5
1
3

425
896
607
158
204

5 541
5 241
5 380
3 768
3 760

4 443
4 253
4 000
3 788
3 375

414
813
639
173
57

702
1 894
1 463
252
115

1 729
2 441
1 773
387
349

3 275
4 673
2 365
349
1 187

3 398
5 036
3 453
2 554
1 961

3 370
3 178
3 021
2 592
2 373

2 803
1 509
1 953
2 176
1 492

2 119
2 029
1 821
1 738
1 648

Brasiilia
Poola
Trgi
Malaisia
Prantsusmaa

Brazil
Poland
Turkey
Malaysia
France

Itaalia
Indoneesia
Jaapan
Tai
Luna-korea

Italy
Indonesia
Japan
Thailand
Repub lic of Korea

Suurbritannia
Hispaania
Austria
India
Tiili

United Kingdom
Spain
Austria
India
Chile

Belgia
Ukraina
Austraalia
Uus-Meremaa
Tehhi

Belgium
Ukraine
Australia
New Zealand
Czech Republic

263
58
0

600
190
0

847
319
0

985
687
0

2 821
543
1 796
1 654
921

Rumeenia
Argentiina
Portugal
Soome
Ungari

Romania
Argentina
Portugal
Finland
Hungary

196
74
31
720
107

869
193
173
1 459
202

1 610
427
472
1 764
416

1 094
272
1 242
1 337
395

306
782
1 293
1 875
563

1 011
1 322
1 306
1 985
674

1 540
1 444
1 363
1 317
1 100

Ekvador
veits
Lti
Kreeka
Slovakkia

Ecuador
Switzerland
Latvia
Greece
Slovakia

0
166

20
460

87
756

46
857

149

387

405

289
900
291
712
346

285
965
426
842
606

997
995
919
918
887

Rootsi
Iraan
Mehhiko
Iirimaa
Leedu

Sweden
Iran
Mexico
Ireland
Lithuania

777
0
68
22

1 474
50
174
121

1 903
88
604
71

1 250
287
553
240

1 012
414
570
745
270

788
757
711
875
398

801
797
780
758
715

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

283
12 893
2 513

842
27 908
12 703

1 525
35 529
19 025

1 604
48 333
26 942

2 192
70 318
48 609

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

10 266
7 371

27 519
19 437

44 066
29 571

50 394
33 813

Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

Yearbook FOREST 2010

331
26 286

2 464
2 675
76 335 58 865
92 981 131 797

60 894 75 140 71 563


53 201 62 880 57 011
412
426
385
809
1 198
1 734
3 491
4 232
3 678
69 780 101 342 129 007 185 503 251 153 268 578
Source: FAO, http://faostat.fao.org

219

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12.7 Maailma paberi ja pabertoodete toodangu ldandmed


ja 40 suurimat tootjat aastatel 19612010
Worlds paper and paperboard production and
40 biggest producers in 19612010

Hiina
USA
Jaapan
Saksamaa
Kanada

Piirkond/Riik
Area/Country
China
USA
Japan
Germany
Canada

1961
2
30
5
1
7

1970

1980

531
758
393
438
975

2 961
45 805
12 973
5 892
11 253

6 884
56 839
18 088
7 868
13 390

1990
1000 t
17
71
28
12
16

2000

2005

2010

409
965
088
194
466

34 668
86 252
31 828
18 182
20 959

60
83
29
21
19

404
697
295
679
498

96 450
75 786
24 416
21 872
12 733

Soome
Luna-Korea
Indoneesia
Rootsi
Brasiilia

Finland
Repub lic of Korea
Indonesia
Sweden
Brazil

2 404
67
10
2 292
533

4 266
330
19
4 359
1 099

5 919
1 680
231
6 182
3 361

8 968
4 524
1 438
8 419
4 844

13 509
9 308
6 977
10 782
6 473

12
10
7
11
8

391
254
223
775
682

11 901
11 846
11 527
11 410
9 792

Itaalia
Prantsusmaa
India
Venemaa
Hispaania

Italy
France
India
Russian Federation
Spain

1 600
2 744
450

3 549
4 134
861

4 934
5 152
962

5 732
7 049
2 185

211

1 281

2 566

3 446

9 129
10 006
3 794
5 310
4 765

9
10
4
7
5

999
332
183
126
697

8 988
8 830
7 600
7 282
6 193

Mehhiko
Trgi
Austria
Suurbritannia
Tai

Mexico
Turkey
Austria
United Kingdom
Thailand

389
63
362
4 021
6

897
165
1 017
4 903
71

1 979
478
1 616
3 787
338

2 873
891
2 932
4 824
877

3 865
1 567
4 386
6 605
2 312

4
1
4
6
3

841
643
950
241
292

5 439
5 334
5 009
4 946
4 251

Poola
Holland
Austraalia
LAV
Belgia

Poland
Netherlands
Australia
South Africa
Belgium

689
1 050
526
199

961
1 596
1 052
610

1 277
1 701
1 430
1 197

1 064
2 770
2 011
1 904

1 934
3 332
2 836
2 055
1 727

2
3
3
2
1

732
471
244
699
897

3 662
3 105
3 095
2 410
1 956

Argentiina
Malaisia
Norra
veits
Portugal

Argentina
Malaysia
Norway
Switzerland
Portugal

373
821
510
118

644
7
1 417
731
219

713
81
1 373
914
463

891
275
1 819
1 295
780

1 270
791
2 300
1 589
1 290

2 080
954
2 223
1 751
1 570

1 755
1 618
1 594
1 559
1 456

Vietnam
Saudi Araabia
Kolumbia
Filipiinid
Pakistan

Viet Nam
Saudi Arabia
Colomb ia
Philippines
Pakistan

30

37

57

65
89
19

220
86
25

351
323
63

549
245
229

384
50
771
1 107
592

909
279
919
1 097
872

1 324
1 150
1 143
1 097
1 079

Uus-Meremaa
Tiili
Slovakkia
Ukraina
Tehhi

New Zealand
Chile
Slovakia
Ukraine
Czech Republic

192
123

462
234

673
356

757
462

877
861
925
411
804

951
1 215
858
768
969

1 024
955
952
937
907

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

347
40 500
8 810

897
60 697
17 809

1 754
77 957
29 661

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

23 780
18 146

44 718
34 430

57 883
44 573

Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

220

2 781
3 049
3 929
3 590
99 260 121 695 122 270 109 179
57 061 94 290 121 971 169 698

77 487 100 144 110 863 107 761


61 417 89 694 97 786 94 382
54
64
73
718
1 514
2 103
2 768
3 713
4 195
4 119
74 155 125 636 169 357 239 356 322 892 363 229 394 348
Source: FAO, http://faostat.fao.org

Aastaraamat METS 2010

INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.8 Maailma tselluloosi toodangu ldandmed ja


40 suurimat tootjat aastatel 19612010
World's wood pulp production and 40 biggest
producers in 19612010
Piirkond/Riik
Area/Country

1961

1970

1980

22 759
10 574
304
5 254
4 297

37 318
16 609
811
8 142
6 233

46 187
19 945
3 350
8 699
7 246

1990
1000 t
57 217
23 020
4 307
10 215
8 886

2000

2005

2010

57 831
26 696
7 338
11 545
12 009

54 819
25 440
10 363
12 108
11 134

50 010
18 666
14 431
11 876
10 508

11 373
3 721
5 842
3 626
2 592

10 821
4 080
7 053
5 482
3 237

9 474
7 483
5 920
4 758
4 276

2 879
509
2 308
1 990
2 084

2 696
2 371
2 308
2 263
2 075

USA

USA

Kanada
Bras iilia
Rootsi
Soome

Canada
Braz il
Sweden
Finland

Jaapan
Hiina
Venemaa
Indoneesia
Tiili

Japan
China
Russian Federation
Indonesia
Chile

4 077
715

8 768
1 220

9 773
1 343

11 321
2 057

145

1
356

46
763

702
892

Saks amaa
Belgia
India
Portugal
LAV

Germany
Belgium
India
Portugal
South Africa

2 051

2 127

2 347

2 666

18
103
272

88
427
647

483
645
1 052

989
1 449
1 865

2 215
431
1 590
1 774
2 261

Austria
Hispaania
Prantsusmaa
Norra
Uus-Meremaa

Austria
Spain
France
Norway
New Zealand

689
171
1 201
1 525
280

933
602
1 787
2 182
576

1 281
1 262
1 815
1 494
1 122

1 498
1 592
2 399
2 203
1 234

1 760
1 750
2 581
2 538
1 606

1 932
2 039
2 504
2 458
1 603

1 984
1 874
1 850
1 822
1 536

Austraalia
Slovakkia
Poola
Uruguai
Tai

Australia
Slovakia
Poland
Uruguay
Thailand

368

496

697

1 035

469
1

636
6

734
23

734
26

894
608
994
35
764

1 159
609
1 049
34
916

1 304
1 225
1 127
1 066
1 014

Argentiina
Tehhi
Luna-Korea
Iraan
Itaalia

Argentina
51
Czech Repub lic
Republic of Korea
25
Iran (Islamic Republic of)
Italy
504

166

309

605

80

167

925

689

318
74
621

1 362
637
594
0
434

755
753
511
315
515

860
709
511
440
395

Mehhiko
Vietnam
Kolumbia
Bulgaaria
Suurbritannia

Mexico
Viet Nam
Colomb ia
Bulgaria
United Kingdom

34
265

320
8
42
91
432

446
10
123
262
286

523
21
169
142
743

489
240
210
85
474

339
278
210
135
341

330
300
234
226
218

Eesti
Maroko
Filipiinid
Sloveenia
Svaas imaa

Estonia
Morocco
Philippines
Slovenia
Swaz iland

20
8

45
39

83
144

100
153

10

101

156

130

54
177
175
153
154

67
177
185
161
173

215
211
185
184
142

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

306
34 006
4 911

842
55 628
10 344

1 432
71 164
12 345

2 273
86 844
16 137

2 793
96 911
22 613

2 650
95 340
25 373

2 611
89 976
26 818

Euroopa
sh EL
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
Oceania
World total

21 678 33 764 38 923 47 297 46 891 48 982 47 883


15 567 23 494 26 773 32 258 37 939 39 004 39 825
648
1 072
1 819
2 269
2 500
2 762
2 840
61 548 101 650 125 683 154 819 171 707 175 106 170 129

Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

Yearbook FOREST 2010

171

Source: FAO, http://faostat.fao.org

221

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12.9 Maailma 20 suurimat marpuidu importijat ja


eksportijat aastatel 19612010
20 worlds biggest roundwood importing and
exporting countries in 19612010

Hiina
Austria
Saksamaa
Rootsi
Soome

Piirkond/Riik
Area/Country
China
Austria
Germany
Sweden
Finland

1961
797
601
5 594
1 520
428

1970
1 996
2 029
5 326
578
2 406

Import (1000 m
1980
1990
8 316
7 250
3 756
4 588
3 787
2 016
3 117
1 957
3 852
5 237

319
1 291

3 155
2 117

6 141
2 999

10 062
1 549

3 876
9 058

4 803
39 356

6 326
37 566

6 327
27 634

)
2000
15 745
8 590
3 596
11 898
10 005

2005
30 738
8 901
3 421
8 850
16 212

2010
28 657
8 690
7 202
6 734
6 403

6 734
6 540
4 024
6 295
15 949

6 218
6 346
3 207
5 620
10 655

5 165
4 840
4 341
4 150
4 131

2 045
1 162
3 684
3 745
2 394

2 420
2 359
2 027
1 836
1 724

Luna-Korea
Kanada
Belgia
Itaalia
Jaapan

Republic of Korea
Canada
Belgium
Italy
Japan

Poola
Tehhi
Hispaania
India
Prantsusmaa

Poland
Czech Republic
Spain
India
France

225

175

222

181
18
2 311

930
5
2 887

1 626
42
2 539

2 488
1 342
1 351

732
954
3 789
2 242
2 043

Trgi
USA
Norra
Taani
Portugal

Turkey
USA
Norway
Denmark
Portugal

121
3 866
1 651
167
85

74
2 579
3 849
162
161

9
1 941
919
105
362

857
246
1 023
287
781

1 883
2 571
3 348
637
1 342

2 304
3 754
3 256
1 153
364

1 416
1 415
1 050
1 024
879

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

331
5 578
10 650

517
5 067
46 974

793
5 207
54 087

301
1 970
50 115

786
9 256
45 253

1 100
10 422
56 243

748
6 638
43 156

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

23 094
20 204

31 480
25 801

36 364
32 672

31 035
28 559

205
39 857

145
84 183

9
96 459

10
83 430

62 098
57 572
346
13
117 406

68 096
63 470
1 884
20
135 882

55 709
53 810
336
17
106 268

Venemaa
USA
Uus-Meremaa
Prantsusmaa
Slovakkia

Russian Federation
USA
New Zealand
France
Slovakia

32 049
12 157
5 909
5 859
1 612

48 300
9 938
5 143
4 325
1 815

21 436
16 067
8 768
7 407
6 251

Lti
Tehhi
Malaisia
Kanada
Uruguai

Latvia
Czech Republic
Malaysia
Canada
Uruguay

4 353
2 030
6 845
3 048
921

4 266
3 216
5 836
5 932
1 490

5 482
4 955
4 176
4 069
4 062

Saksamaa
Ukraina
Eesti
Valgevene
Paapua Uus Guinea

Germany
Ukraine
Estonia
Belarus
Papua New Guinea

5 604
705
4 432
945
1 998

6 889
2 670
1 924
1 518
2 016

3 414
3 396
2 453
2 222
1 840

Gabon
Poola
Leedu
Hispaania
Saalomoni saared

Gabon
Poland
Lithuania
Spain
Solomon Islands

1 586
604
1 174
322
1 003

1 643
1 509
1 426
1 391
1 308

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

4 195
18 045
9 950

3 296
24 820
5 852

Eksport Export (1000 m )

Euroopa
Europe
sh EL
of this EU
Okeaania
Oceania
Maailm kokku
World total
Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

222

2 636
261
2 266

12 779
1 821
2 390

15 801
1 010
2 753

21 666
1 683
5 043

2 850
3 506

11 512
4 167

15 195
2 320

18 085
1 197
76

372

849

2 851

4 524

193

642

1 016

1 224
382

1 634
483

1 071
1 284

1 159
408

124
227

132
263

114
322

2 584
347
1 203
369
424

4 759
6 883
8 024

6 864
17 726
29 724

6 183
19 318
33 280

4 164
25 878
20 725

6 046
17 958
10 663

19 770
12 565
296
39 733

30 447
12 786
2 255
87 016

33 094
13 949
1 971
93 845

30 059
73 655
92 357
75 527
15 945
35 076
36 746
45 135
3 054
9 470
8 934
13 074
83 880 117 791 133 481 122 570
Source: FAO, http://faostat.fao.org

Aastaraamat METS 2010

INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.10 Saematerjali 20 suurimat importijat ja


eksportijat maailmas aastatel 19612010
20 worlds biggest sawnwood importing and
exporting countries in 19612010

USA
Hiina
Itaalia
Suurbritannia
Jaapan

Piirkond/Riik
Area/Country
USA
China
Italy
United Kingdom
Japan

Egiptus
Saksamaa
Prantsusmaa
Mehhiko
Holland

Egypt
Germany
France
Mexico
Netherlands

Belgia
Kanada
Austria
Saudi Araabia
Hispaania

Belgium
Canada
Austria
Saudi Arabia
Spain

Taani
Tehhi
Sloveenia
Aleeria
Iraan

Denmark
Czech Republic
Slovenia
Algeria
Iran

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

Kanada
Venemaa
Rootsi
Saksamaa
Austria

Canada
Russian Federation
Sweden
Germany
Austria

Soome
USA
Tehhi
Rumeenia
Tiili

Finland
USA
Czech Republic
Romania
Chile

Lti
Belgia
Malaisia
Uus-Meremaa
Sloveenia

Latvia
Belgium
Malaysia
New Zealand
Slovenia

Brasiilia
Ukraina
Prantsusmaa
Eesti
Kamerun

Brazil
Ukraine
France
Estonia
Cameroon

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

Euroopa
Europe
sh EL
of this EU
Okeaania
Oceania
Maailm kokku
World total
Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

Yearbook FOREST 2010

Import (1000 m )
1980
1990
2000
16 985
22 489
34 391
318
1 323
6 889
5 774
5 999
8 380
6 632
10 661
7 963
5 573
9 038
9 951

1961
7 430
51
2 847
8 732
609

1970
10 623
66
4 025
8 974
3 010

2005
43 504
7 664
7 727
8 223
8 395

2010
16 515
11 006
6 134
5 684
5 568

404
4 631
966
16
2 334

392
5 958
1 967
140
3 053

1 557
6 879
3 429
535
3 179

1 616
6 059
2 317
440
3 450

2 017
6 344
3 341
1 500
3 705

3 300
4 878
4 023
3 814
3 100

4 816
4 183
3 817
3 468
2 730

510
30
283

507
79
107
943

1 328
583
1 121
1 218

1 282
685
680
1 933

2 223
1 736
1 663
1 059
3 165

2 467
2 226
1 500
1 399
3 391

2 499
2 073
1 809
1 504
1 324

925

1 337

1 317

1 496

803
153

2 925
336
198
777
127

2 201
535
215
1 329
760

1 292
1 167
990
985
916

160
59

486
116

450
342

1 611
9 393
1 521

2 091
13 029
4 683

3 167
21 564
10 727

3 463
25 683
15 703

4 534
39 069
24 130

7 262
50 706
28 141

7 739
22 886
26 140

24 728
23 315

31 804
30 187

34 993
33 298

38 110
36 675

977
1 004
1 076
38 230
52 610
71 527
3
Eksport Export (1000 m )
8 853
12 861
21 230

1 513
84 471

47 687
44 998
199
1 185
116 605

47 700
45 194
627
991
134 801

38 704
36 209
642
650
96 119

36 456
7 764
11 048
3 911
6 356

41 185
14 778
11 898
7 391
7 281

22 375
17 781
11 371
7 147
6 155

8 431
5 129
1 778
2 322
1 310

7 663
4 380
1 758
2 310
3 421

5 834
4 502
2 984
2 896
2 246

3 077
1 025
2 650
1 523
344

2 835
1 425
3 263
1 805
429

2 147
1 933
1 900
1 860
1 503

3 648
1 306
1 469
1 137
661

1 394
1 300
1 007
754
698

1 970
53 774
8 871

1 726
31 367
4 391

27 192

4 610
200
3 100

6 905
441
3 422

5 915
879
4 384

6 252
1 261
4 179

5 188
1 379

4 702
2 193

6 939
4 447

4 176
8 451

1 578
68

2 025
214

1 003
1 298

269
1 288

557
67

1 417
267

3 302
621

5 332
616

1 115

1 075

809

509

1 178

791

788

1 191

16

51

163

183

2 464
349
1 386
1 070
768

673
11 874
1 407

940
17 177
2 944

896
28 534
7 219

1 346
38 067
8 092

2 077
46 257
5 968

23 652
17 000
173
37 779

30 273
20 333
340
51 673

32 725
22 680
771
70 145

29 464
56 396
70 249
69 431
20 752
45 693
50 775
47 918
658
1 714
2 146
2 270
77 628 112 412 137 010 109 184
Source: FAO, http://faostat.fao.org

223

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12.11 Puitplaatide 20 suurimat importijat ja


eksportijat maailmas aastatel 19612010
20 worlds biggest wood-based panels importing and
exporting countries in 19612010

USA
Kreeka
Kanada
Jaapan
Itaalia

Piirkond/Riik
Area/Country
USA
Germany
Canada
Japan
Italy

Suurbritannia
Hiina
Luna-Korea
Prantsusmaa
Taani

United Kingdom
China
Republic of Korea
France
Denmark

Belgia
Holland
Poola
Saudi Araabia
Rootsi

Belgium
Netherlands
Poland
Saudi Arabia
Sweden

Mehhiko
Trgi
Hispaania
Venemaa
Iraan

Mexico
Turkey
Spain
Russian Federation
Iran

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

Hiina
Saksamaa
Malaisia
Kanada
Indoneesia

China
Germany
Malaysia
Canada
Indonesia

Venemaa
Austria
Prantsusmaa
USA
Belgia

Russian Federation
Austria
France
USA
Belgium

Hispaania
Tai
Tiili
Poola
Brasiilia

Spain
Thailand
Chile
Poland
Brazil

Rumeenia
Tehhi
Itaalia
Soome
Trgi

Romania
Czech Republic
Italy
Finland
Turkey

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

Europe
Euroopa
of this EU
sh EL
of this Estonia
sh Eesti
Oceania
Okeaania
World total
Maailm kokku
Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

224

25

1970
2 481
1 035
243
561
90

Import (1000 m )
1980
1990
2000
2 145
4 225
13 933
2 264
3 252
4 066
233
522
1 539
315
3 821
6 200
791
909
1 729

854
17

2 008
55

2 446
329

77
73

385
260

214
10

1961
763
340
91

2005
20 731
4 135
2 171
5 991
2 092

2010
8 075
4 410
3 983
3 841
3 043

993
355

3 318
3 180
1 247
1 635
589

3 313
6 652
2 091
1 616
1 032

3 552
4 825
2 722
2 022
1 592

2 731
2 628
2 395
2 328
1 978

33

812
240
13
137

1 215
378
380
167

1 621
80
410
564

1 418
1 727
688
548
667

1 850
1 643
1 524
784
961

1 897
1 631
1 500
1 274
1 105

74
1
10

134
6
359

1 772
1 130
1 606
1 126
350

1 079
1 059
1 018
986
917

88

51

874
535
1 179
376
50

139
920
105

219
2 842
859

539
2 870
2 052

296
5 213
10 067

634
17 060
19 019

1 506
26 131
21 804

1 577
14 537
18 813

1 963
1 796

5 988
5 454

10 088
9 390

14 560
13 794

32
98
105
3 158
10 006
15 655
3
Eksport Export (1000 m )
63
591
887
153
381
833
6
189
604
210
579
1 344
245

189
30 324

22 776
21 187
182
375
59 864

30 259
26 766
196
453
80 153

32 040
28 114
176
397
67 363

915
1 368
1 390
2 440
8 402

1 194
4 620
5 234
10 834
5 676

7 569
7 645
6 617
13 467
3 928

8 512
6 203
5 661
4 868
2 982

26

31
158
43

205
336
304

762
708
968

1 226
1 059
3 161

1 404
2 031
2 269
2 838
2 759

2 181
2 747
3 505
2 082
2 585

2 641
2 631
2 467
2 404
2 081

28
14

35
3
2
179
106

465
15
32
246
324

292
11
119
429
616

1 048
871
435
1 337
1 670

1 479
2 185
1 020
2 382
4 438

2 019
1 979
1 966
1 883
1 799

53

209

442

51

28
522

194
1 013
1

164
1 041
0

374
779
7

153
639
1 121
1 381
64

704
777
872
1 556
513

1 772
1 158
1 073
1 016
936

193
307
564

373
1 051
3 105

332
2 937
4 020

439
6 500
12 059

733
16 652
13 611

979
22 451
21 548

538
11 895
20 623

1 999
1 757

5 350
4 436

8 872
7 308

11 190
9 464

18
3 082

82
9 961

156
16 316

24 687
34 247
33 456
21 774
30 162
28 812
436
313
277
420
1 198
1 637
1 133
30 608
56 881
80 862
67 645
Source: FAO, http://faostat.fao.org

Aastaraamat METS 2010

INTERNATIONAL FORESTRY STATISTICS

12.12 Paberi ja pabertoodete 20 suurimat importijat ja


eksportijat maailmas aastatel 19612010
20 worlds biggest paper and paperboard importing and
exporting countries in 19612010

USA
Saksamaa
Suurbritannia
Prantsusmaa
Itaalia

Piirkond/Riik
Area/Country
USA
Germany
United Kingdom
France
Italy

1961
5 097
1 226
1 462
228
240

1970
6 371
2 899
2 233
1 144
420

Import (1000 t)
1980
1990
2000
8 054
11 685
16 279
4 057
7 012
9 810
3 510
5 597
6 421
2 109
3 791
6 131
861
2 454
4 385

2005
16 756
10 618
7 663
6 089
4 383

2010
10 499
10 488
6 825
5 586
5 274

7 896
3 826
2 343
3 746
3 386

5 011
4 032
3 956
3 184
2 923

Hiina
Belgia
Mehhiko
Hispaania
Holland

China
Belgium
Mexico
Spain
Netherlands

112

429

1 221

3 128

95
27
345

365
200
827

498
294
1 435

283
1 421
2 420

9 817
3 219
2 336
3 476
3 210

Poola
Kanada
Trgi
Jaapan
Malaisia

Poland
Canada
Turkey
Japan
Malaysia

27
146
27
4
64

138
167
57
115
145

186
260
100
656
251

44
962
246
1 204
612

1 229
3 810
1 006
1 647
1 013

2 158
3 745
2 068
2 059
2 215

2 895
2 648
2 170
2 066
2 016

Saudi Araabia
Venemaa
Austria
Austraalia
Tehhi

Saudi Arabia
Russian Federation
Austria
Australia
Czech Republic

15

105

114

6
437

113
479

214
695

536
903

500
358
1 397
1 399
581

774
1 065
1 240
1 606
1 270

1 704
1 371
1 357
1 308
1 286

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

514
6 158
843

802
8 448
1 963

927
10 701
4 267

1 233
14 837
8 300

1 709
26 653
19 892

3 177
27 772
23 280

3 792
22 240
22 151

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

4 775
4 462

11 051
9 980

17 151
15 520

30 221
28 230
1 049
55 640

55 570
51 307
94
2 173
111 971

55 636
51 079
137
1 745
105 563

Saksamaa
USA
Soome
Rootsi
Kanada

Germany
USA
Finland
Sweden
Canada

504
521
763
12 793
22 784
33 809
Eksport Export (1000 t)
167
617
1 716
959
2 424
4 186
1 963
3 559
4 868
1 389
2 940
4 626
5 881
8 073
9 555

48 077
45 503
65
1 752
98 083

4 166
5 388
7 633
6 613
11 875

8 905
9 139
11 642
9 031
15 613

12 579
9 610
11 155
10 536
15 484

14 233
11 959
10 739
10 115
9 699

Hiina
Prantsusmaa
Austria
Belgia
Itaalia

China
France
Austria
Belgium
Italy

3 686
4 743
3 450
2 301
2 241

3 857
5 590
3 922
3 123
2 750

4 899
4 597
4 073
3 588
3 583

Indoneesia
Hispaania
Luna-Korea
Venemaa
Holland

Indonesia
Spain
Republic of Korea
Russian Federation
Netherlands

2 967
2 211
3 228
2 737
3 151

3 574
2 952
2 877
2 507
2 297

Brasiilia
Poola
Norra
Suurbritannia
Jaapan

Brazil
Poland
Norway
United Kingdom
Japan

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

Europe
Euroopa
of this EU
sh EL
of this Estonia
sh Eesti
Oceania
Okeaania
World total
Maailm kokku
Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

Yearbook FOREST 2010

56
158
205

122
387
522

193
1 064
886

1 364
2 116
2 185

36

320

501

1 111

29

7
160
132

166
517
470

372

591

953

2 099

2 717
1 479
2 471
2 253
3 001

44
512
157
240

1
18
1 018
71
525

198
30
1 048
466
763

840
190
1 476
1 100
1 012

840
754
1 981
1 793
1 615

1 910
1 407
1 911
1 164
1 455

1 909
1 787
1 296
1 220
1 192

44
6 875
319

45
10 628
694

158
14 135
1 215

126
18 463
3 438

631
26 500
11 906

1 069
28 325
13 664

1 174
25 250
15 081

5 406
4 671

11 652
9 677

19 006
16 343

33 041
29 482

55
12 698

186
23 205

418
34 933

58 104
68 802
69 263
52 321
62 303
63 773
53
80
104
499
924
1 418
1 360
55 567
98 064 113 278 112 128
Source: FAO, http://faostat.fao.org

225

RAHVUSVAHELINE METSANDUSSTATISTIKA

12.13 Tselluloosi 20 suurimat importijat ja


eksportijat maailmas aastatel 19612010
20 world's biggest wood pulp importing and
exporting countries in 19612010

Hiina
USA
Saksamaa
Itaalia
Holland

Piirkond/Riik
Area/Country
China
USA
Germany
Italy
Netherlands

Luna-Korea
Prantsusmaa
Jaapan
Mehhiko
Hispaania

Republic of Korea
France
Japan
Mexico
Spain

Indoneesia
Suurbritannia
Belgia
Poola
India

Indonesia
United Kingdom
Belgium
Poland
India

Trgi
Austria
Tai
veits
Rootsi

Turkey
Austria
Thailand
Switzerland
Sweden

Aafrika
Ameerika
Aasia

Africa
America
Asia

Euroopa
sh EL
sh Eesti
Okeaania
Maailm kokku

Europe
of this EU
of this Estonia
Oceania
World total

Kanada
Brasiilia
USA
Tiili
Rootsi

Canada
Brazil
USA
Chile
Sweden

Indoneesia
Soome
Venemaa
Belgia
Uruguai

Indonesia
Finland
Russian Federation
Belgium
Uruguay

Saksamaa
Hispaania
Uus-Meremaa
Portugal
Holland

Germany
Spain
New Zealand
Portugal
Netherlands

LAV
Prantsusmaa
Norra
Tehhi
Austria
Aafrika
Ameerika
Aasia

1970
105
3 167
1 849
1 431
630

Import (1000 t)
1980
1990
449
876
3 652
4 439
2 630
3 668
1 760
2 099
597
608

2000
4 020
6 596
4 063
3 193
905

2005
8 507
6 135
4 829
3 758
1 419

2010
14 422
5 591
5 108
3 151
2 941

1
186
159
49
20

169
1 318
914
170
301

465
1 755
2 206
208
299

1 080
1 905
2 869
281
430

2 138
2 387
3 092
522
669

2 494
2 147
2 317
828
881

2 378
1 930
1 665
1 317
1 185

1 008

3 110

118
1 857

296
2 011

58
6

158
67

229
108

84
155

970
1 907
1 100
266
193

903
1 627
1 071
489
468

1 131
1 072
859
677
661

7
1
1
26
1

11
76
37
242
27

47
175
80
291
48

96
373
129
339
192

320
594
410
465
307

487
660
467
507
467

627
607
497
472
450

29
593
215

167
3 912
1 422

323
4 559
3 654

247
5 387
5 832

296
8 257
11 746

330
8 165
16 720

440
8 120
22 562

1 661
1 609

10 738
9 865

11 733
10 520

13 441
12 624

19 470
18 680
1
376
45 062

20 386
19 566
0
298
51 806

10
329
2 508
16 567
20
Eksport Export (1000 t)
496
5 063
7
0
39
398
2 808
3
105
786
3 762
3

285
554

280
25 188

17 325
16 389
1
327
37 951

244
890
392
416
052

7 884
1 033
5 360
581
2 768

11 879
3 010
5 816
1 835
3 073

10 611
5 545
5 817
2 616
3 535

9 342
8 586
7 880
4 310
3 243

342

2 057

1 939

130
1 461

1 356
1 681
1 649
719

2 493
2 037
1 946
726

2 732
2 156
1 832
1 026
976

35
3

64
21
95
340
10

116
191
475
445
6

165
514
626
1 057
8

392
809
742
969
363

824
939
837
762
499

899
893
883
859
832

South Africa
France
Norway
Czech Republic
Austria

84
2
582

278
166
981

412
187
529

339
379
589

132

248

206

775
392
551
289
332

755
465
670
358
234

829
538
537
460
353

Africa
America
Asia

84
895
8

451
8 016
27

637
11 942
131

575
14 972
246

1 101
22 798
1 956

1 025
24 824
3 008

1 099
31 370
3 158

1 786
1 177

8 327
6 812

7 998
6 513

8 516
6 967

0
2 773

95
16 917

475
21 182

Europe
Euroopa
of this EU
sh EL
of this Estonia
sh Eesti
Oceania
Okeaania
World total
Maailm kokku
Allikas: FAO, http://faostat.fao.org

226

1961
0
459
188
24

11 716
13 464
14 378
9 297
10 692
11 955
0
0
133
628
744
843
902
24 937
38 315
43 164
50 907
Source: FAO, http://faostat.fao.org

Aastaraamat METS 2010