Lek

11

Differen ial toolol

• Ulamjlalyn

tuslamjtaïgaar funk iïn ösölt buuraltyg ²injläx

• Funk iïn

äkstremum

• Funk iïn

xamgiïn ix, xamgiïn baga utga

• Muruïn

güdgär, xotgor, nugaraltyn äg

• Muruïn

asimpotot

1

Ulamjlalyn tuslamjtaïgaar funk iïn ösölt buuraltyg
²injläx
Thr1:

Funk iïn ösöx (buurax) zaïl²güï nöx öl.

y = f (x)

funk n´

(a; b)

zawsar däär differen ialqlagdax bögööd ösöx

(buurax) funk baïwal tüüniï ulamjlal n´ sörög bus (äeräg bus) baïna.

Thr2:

Funk iïn ösöx (buurax) xüräl äätäï nöx öl.

Xärwää
dax, mön

y = f (x) funk n´ (a; b) zawsar däär tasraltgüï differen ialqlagf ′(x) > 0, (f ′(x) < 0) bol ug funk (a; b) zawsar däär ösnö (buurna).

Geometr taïlbar
baïwal

y = f (x)

: Xärwää

y = f (x)

funk n´

(a; b)

zawsar däär ösöj (buurq)

muruïd änä zawsryn äg bür däär tatsan ²ürgägq n´ abs iss

tänxlägtäï moxoo bi²

(xur bi²) ön ög üüsgänä.

2

Ji²ää:

y = x4-iïn

ösöx buurax zawsryg todorxoïl.

y ′ = 4x3

x>0
x<0

bol
üed

y′ > 0
y′ < 0

iïmd
uqir

(0; ∞) zawsart ösnö
(−∞; 0) zawsart ug

3

funk buurna

Funk iïn äkstremum
y = f (x) funk iïn x1 ägiïn orqind f (x1) > f (x) baïwal ug
funk iïg x = x1 äg däär maksimumtaï , x1 ägiïg maksimumyn äg gänä.
Xäräw x2 ägiïn orqind f (x2 ) < f (x) baïwal ug funk iïg x = x2 äg däär
minimumtaï, x2 ägiïg minimumyn äg gänä.

Def: Xäräw

y
f (x1)_ _ _ _. y = f (x) 

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _.
f (x2)    

x/
x1
x2
O
O

Thr1:

Funk iïn äkstremumtaï baïx zaïl²güï nöx öl.
y = f (x)

Xärwää differen ialqlagdax funk
taï bol
Thr2:

f ′(x1) = 0

x = x1 äg däär äkstremum-

nöx öliïg xangana.

Funk iïn äkstremumtaï baïx xüräl äätäï nöx öl. I.

Xärwää

x0

äg n´

y = f (x)

funk iïn äkstremumtaï baïx säjigtäï äg bögööd

f ′(x) n´ x0 ägiïg daïrq öngöröxdöö tämdgää
y = f (x) funk iïn äkstremumyn äg bolno.
4

sol´j baïwal

x = x0

äg n´

Ji²ää

2
3

f (x) = x (2 − x)-iïn
D : x ∈] − ∞, ∞[.

äkstremumyg ol³ë.

y ′ = f ′(x) =


x = 0, x = 


′ 4
= 0,
f
5
4
5

4 − 5x

33x

f ′(0) = ∞

y
2
y = x 3 (2 − x)
O

x/

4
2
5
S 4 

y (x) < 0, x ∈] − ∞,
0[ 5 , ∞ 

y ′(x) > 0, x ∈ 0, 45
O

5

Thr3:

x0

Funk iïn äkstremumtaï baïx xüräl äätäï nöx öl. II.
äg n´

y = f (x)

funk iïn äkstremumtaï baïx säjigtäï äg bögööd änä

äg däär II ärämbiïn ulamjlal n´ or²in baïgaa gäe.

f ′(x0) = 0, f ′′(x0) 6= 0 bol x0 n´ äkstremumyn äg bolno. Tägäxdää
f ′′(x0) > 0 bol minimumyn, f ′′(x0) < 0 bol maksimumyn äg bolno.
′′
Xarin f (x0 ) = 0 bol maksimumtaï, minimumtaï äsäx n´ ²iïdägdäxgüï.
Xäräw

Ji²ää
y′ = 0

f (x) = (x − 3)2(x + 2)3.

x ∈] − ∞, ∞[

y ′ = 5(x + 2)2(x − 3)(x − 1)

x1 = −2,

x2 = 1,

y ′′ = 10(x + 2)(x − 3)(x − 1) + 5(x + 2)2 · 2(x − 2)
f ′′(−2) = 0,

x =1

n´ maksimumyn,

x= 3

f ′′(1) < 0,

x3 = 3.
f ′′(3) > 0.

n´ minimumyn äg.

f ′(x)

x = −2

daïrq öngöröxdöö tämdgää ül öörqlöx uqir funk iïn ösöj buï äg µm.

6

ägiïg

Funk iïn xamgiïn ix xamgiïn baga utga
,

Ji²ää

y = x3 − 3x + 2-iïn

y ′ = 3x2 − 3 = 3(x − 1)(x + 1)
y ′′ = 6x.
Iïmd

x = −1

=⇒

max-yn

äg,  

3
− ;3
2

f ′(x) = 0

=⇒

y ′′(−1) = −6 < 0,
x=1

minf (x) = f (1) = 0, 

3
1
f −
=3 ,
2
8

zawsar däärx XIU, XBU-yg ol.

min-yn

=⇒ x1 = −1,
y ′′(1) = 6 > 0
äg bolno.

maxf (x) = f (−1) = 4

f (3) = 20 =⇒  

  

3
1
M = max f (−1), f (3), f −
= max 4; 20; 3
= 20
2
8  

   

3
1
m = min f (1), f − , f (3) = min 0; 3 ; 20 = 0
2
8
=⇒

XIU=20, XBU=0

7

x2 = 1

Ji²ää

Ögögdsön

2p

perimetrtäï täg² ön ögtüüd dotroos ¶mar n´ xamgiïn

ix talbaïtaï baïx wä?

Täg² ön ögtiïn taluudyg n´

x, y,

talbaïg n´

S

gäe.

x
y =p−x

Tägwäl

p = x + y, S = xy = x(p − x)

bolno.

S ′ = p − 2x.

x, y ∈]0; p[.

S ′(x) = 0

p
x=
2

S ′′ = −2.
Iïmd

T hr3

ësoor

x=

p
2

äg däär maksimumtaï. Ö.x. Täg² ön ögtiïn taluud

n´ tän üü baïxad xamgiïn ix talbaïtaï baïna.

8

Ji²ää

.

gaar garq

Xäwtää qigläld

R = OA

ϕ

ön göör nalsan buuny sum

zaïd tusax tom³ëo n´

R=

v02 sin 2ϕ
g

v0

anxny xurdtaï-

baïdag.

ϕ

ön giïn

¶mar utgand sum xamgiïn xol tusax wä? g-xündiïn xüqniï xurdatgal.

O
R

x/

α

ϕ-ääs xamaarsan funk bögööd 0 ≤ ϕ ≤

ix utgyg ol³ë.

dR v022 cos 2ϕ
=
;

g

cos 2ϕ = 0.

π
2ϕ =
2

2

Iïmd

T hr3

ësoor

π
2

zawsart änä funk iïn xamgiïn

π d2 R
v024 sin 2ϕ
ϕ= . 2 =−
4 dϕ
g

d R
4v02
=−
<0
dϕ2 ϕ= π
g
4
π
ϕ=
baïxad R n´ XIU-aa awna.
4

9

Ji²ää

.

Nägiïg n´

x

10-yg, ürjwär n´ XI baïxaar xoër nämägdäxüün bolgon zadal.
gäwäl nögööx n´

x ∈]0; 10[
T hr3

ësoor

x=5

10 − x

bolox ba ürjwär n´

y ′ = 10 − 2x ⇒ x = 5. y ′′ = −2 < 0

üed ürjwär n´ xamgiïn ix

10

25 garna.

y = x(10 − x)

bolno.

Ji²ää

.

a

taltaï kwadrat xälbäriïn gölmön tömröör däärää taglaagüï,

xamgiïn ix äzälxüüntäï xaïr ag

(saw)

xiïxiïn tuld ön göös n´ ¶mar ¶mar

kwadratuud awq xa¶ad nugalbal zoxix wä?   

O     

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _  _ _ _ _ _ O _                

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _  _ _ _ _ _ O _         

x

a−2x

Äzälxüün

V -iïn

XIU-?

V = (a − 2x)2x = a2x−4ax2 +4x3

a
a
V = a − 8ax + 12x .V = 0 ⇒ x1 = , x2 = .
2
6
a
V ′′ = −8a + 24x < 0 ⇒ x <
3

x

2

2

a
x=
6

üed

n´ xamgiïn ix äzälxüün bolno.

11

2a3
V =
27

Ji²ää

5.

r

radiustaï bömbör ögt bagtaaj bolox konusuudaas xamgiïn ix

äzälxüüntäï baïx konusyn öndriïg ol.

Konusyn suuriïn
Öndriïg

·.O
y

V =

Iïmd

1
· π · x2 · y
3
baïx y -iïn utgyg

olno.

x2 = y · (2r − y).


3

y=

gäwäl

Ändääs xamgiïn ix

x ·.C

BC = y

V =

~~
~~
~
~~
~~
~
~~
~~
~
~~

·
A

OA = r.
radiusyg AC = x,

Bömbör ögiïn radius


.

π
4
· (2y · 2r − 3y 2) = 0 =⇒ y = 0, y = · r
3
3
π
2
V ′′ = · (4r − 6y) < 0 =⇒ y > · r
3
3

· y · (2r − y) · y

4
·r
3

i′

=

üed konusyn äzälxüün n´ xamgiïn ix baïna.

12

Muruïn xotgor güdgär ba nugaralt
,

Xärwää

x0

x0

ägiïn orqin dax´ funk iïn grafik n´

²ürgägqiïn dääd tald or²ij baïwal

(x0, f (x0))

abs isstäï ägt tatsan

ägiïg grafikiïn xotgoryn

x ägiïn orqin dax´ funk iïn grafik n´ ²ürgägqääs doo² or²wol
(x1, f (x1)) ägiïg grafikiïn güdgäriïn äg gänä. Muruïn xotgor, güdgäriïg
zaaglaj buï x2 ägiïg nugaraltyn äg gänä.
äg, 1

O

y

f(x1)_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
f(x2)__ __ __ _ _ _ _ _ _   

f(x0)              

O x0

x2

13

x1

/

x

Thr1:

y = f (x)

x = x0

äg däär todorxoïlogdson bögööd II ärämbiïn tas-

raltgüï ulamjlaltaï baïg. Tägäxäd
äg baïna.

f ′′(x0) = 0

baïx, mön

f ′′(x)

f ′′(x0) ≥ 0

bol

(x′0f (x0))

n´ güdgäriïn

n´ tasrax ägüüdiïg nugaraltyn xuw´d säjigtäï

ägüüd gänä.
Thr2:

Nugaraltyn äg baïx xüräl äätäï ²inj.

Säjigtäï ägiïg daïran öngöröxdöö
n´ nugaraltyn äg bolno.

14

f ′′(x)

n´ tämdgää öörqilj baïwal tär

Muruïn asimptot
M (x, y)
muruï däärää awq tüüniïg muruïn daguu x¶zgaargüï xolduulaxad
M
L ²uluun xüräx zaï tägrüü tämüülj baïwal L ²uluunyg y = f (x)
Xawtgaï däär

L

²uluun ba

y = f (x)

muruï aw³¶. Xuw´sax

asimptot gänä.

Bosoo asimptot

.

bol

x=a
O

²uluun n´

x −→

y = f (x)

f (x) −→ ∞

üed

muruïn bosoo asimptot gänä.

y

x/
x=5
2
y=
x−5
15

ägiïg
ägääs
muruïn

Naluu asimptot

.

gäj üzääd

k, b-g

y = f (x)

y = kx + b

muruï n´

gäsän naluu asimptottoï

n´ ol³ë.
O

y
y = f (x)ssssss
M999 ssssysss= kx+b
s
ss
ss P
N
s
s
x/
ss ϕ
ss

s
ss
ss
s
s
ss

f (x)
x→∞ x
b = lim [f (x) − kx]
k = lim

x→∞

Ji²ää:

x2 + 2x − 1
y=
x

muruïn asimptotyg ol³ë.  

f (x)
2
1
k = lim
= lim 1 + − 2 = 1
x→∞ x
x→∞
x x
=2
b = lim [f (x) − kx] = lim 2x−1
x
x→∞

Iïmd

y =x+2

x→∞

²uluun n´ naluu asimptot,

bolno.
16

x=0

²uluun n´ bosoo asimptot

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful