KOOLIRM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus

Ene-Silvia Sarv

21.-22.10.2013

Nimi Kontaktandmed, varamud Ettevte Asukoht Tegevusala

Ene-Silvia Sarv TL ppejud, teadur

Tel: 5520449 enesarv@tlu.ee , enesilvia.sarv@mail.ee Scribd: http://www.scribd.com/ene_silvias Slideshare: http://www.slideshare.net/EneSilviaSarv

Pilt

Tallinna likool, Kasvatusteaduste Instituut Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436 Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja petajate tpoloogia, kool kui ppiv organisatsioon, tuleviku-uuringud, koolifsika, ppekava jm)

Millega olen teile kasulik

Consulting: kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mttetalgukool (mttetalgud jt mttetalgulised vormid kooliarenduses, ppeprotsessis). Alternatiivsed pedagoogilised ssteemid, eriti waldorf- e steinerpedagoogika.
Fsikapetaja al. 1965; petajakoolituses, ppekavarenduses al 1980 (VT); teaduses al. 1987 (koolifsika, kooli- ja petajauuringud); ppejud TPeds, TLs al 1996; enesetiendus - Emerson College (UK) 1991-1992, jpm. Eesti koolifsikute liikumine (mttetalgud, programm, pikud) 1987-1990; Humanistliku hariduse keskuse Knnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA petaja ja koolijuhi pidevppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006). Monogr.: Demokraatiast humanismist petajale (1997), Eesti kool petaja vaates E-Sja Sarv Tallinn 2013 2 (2008); le 100 artikli, ca 30 juhendatud magistritd, ca 20 e-kursust ja piobjekti.

Kommentaarid, muu info

Kooli kliima, kultuur ja inimene

Kooli kliima, klassi kliima

Kooli kultuur, klassi kultuur Noorte, rhma subkultuur

Inimese heaolu, nnelikkus, rm

E-S Sarv

Tallinn 2013

Kooli kliima
Kooli kliima - kooli kui organisatsiooni kvaliteet - kooli koloogia, milj, sotsiaalne ssteem, kultuur (Anderson 1982) - s.o kooli struktuurilised, mdetavad dimensioonid. Kooli kultuur - vrtused, koolielu eri aspektide thendused ja nende kasutamine inimeste poolt, ka mdid, legendid, smbolid jne
E-S Sarv Tallinn 2013 4

Miks neid vaja tunda?

Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad aspektid kooli kui organisatsiooni ja selle ksikute aspektide (nt koolivgivalla, kberkiusamise, pilaste piedukuse ning toimetulekuvime) muutmisel.
(Gottfredson jt 2011, Lindahl 2006, Mishna et al., 2010)
E-S Sarv Tallinn 2013 5

Uurimine
1980 - 1990 a - kooli kliima aspektide uurimise praktilised instrumendid: struktureeritud ksimustikud, kus palutakse vastajal hinnata oma nustumise mra pakutud videtega.

Enamik petajaid kohtleb mind iglaselt

tiesti nus, nus, ei ole nus, ei ole lgse nus.
E-S Sarv Tallinn 2013 6

Millised koolikliimad?
petajate ja koolijuhtide kitumise phjal on koolikliima nt : avatud, suletud, kaasav mittekaasav koolikliima (Hoy & Forsyth,
1986).

E-S Sarv

Tallinn 2013

Kooli kliima dimensioone

(Inventory of School Climate ISC)
petajapoolne tugi, reeglite ja ootuste selgus ning koosklalisus, pilaste orientatsioon saavutustele, positiivsed suhted kaaslastega, kaaslaste negatiivsed mjud, distsipliini rangus,
E-S Sarv

pilaste panus otsuste tegemisse, petuse uudsus ja asjakohasus, kultuurilise mitmekesisuse toetamine turvalisus.

Tallinn 2013

Koolikliima uuringud Eestis teadlased ja petajad

Nukogude periood - kooliklassi sotsiaalne struktuur, pilaste eelistused kooli- ja klassikaaslaste, petajate osas jm. (sh VT, PUI) Koolikliima aspektid - pilaste elustiili uuring Pingist pinki (1975-1998).
Heino Liimets (1928-1989), Jri Orn, Inger Kraav, Ulve Kala

21 saj. algul - organisatsiooni-uuringute osa (Aidla, Alas, Reino, Vadi) aga ka spetsiifiliselt koloogilisest, sotsiaalse kliima ja ppiva organisatsiooni mudelist lhtuvalt (nt Salumaa 2007, Veisson, Ruus 2007, Sarv 2008). E-S Sarv Tallinn 2013 9

pilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tbid (Ruus jt 2007)

1) pilasvaenulik (137 pilast, 4 % vastanutest), pilasele tundub, et petajate suhtumine on ebasbralik, nad teevad oma td vastumeelselt, kooli vrtuste ampluaa on kitsas, peamine pressing on ppeedukusel; 2) formaalne (1498 pilast, st 39% ), - kooli vrtuste ampluaa on keskmisest tunduvalt kitsam, heklgselt on esiplaanil ppeedukus, petajad on keskmisest vhehoolivamad, keskmisest madalam on innovaatilisus, traditsioonide austamine, petajate 10 professionaalsusE-S ; Sarv Tallinn 2013

Uurimus Kool kui pilase arengukeskkond ja pilaste toimetulek

Tallinna likooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003-2007 Suur, representatiivne valim (3883 pilast 7, 9, 12 kl, petajad - 623, lapsevanemad - 1880, kooli juhtkonnaliikmed 110; 67/53/49 kooli) Esindatud: E/V ja EV koolid, Tallinna, linna- ja maakoolid, phik ja gmn, geograafiline aspekt, keskmisest edukamad ja vhemedukad (riigieksamite phjal), uuendusprotsessides osalenud koolid.

pilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tbid II

3) pilassbralik-edasiprgiv-nudlik (497 pilast, 13%), - keskmisest tunduvalt avaram vrtusssteem, krgem innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem koolikord, pilast abistav ja austav ning nudlik, professionaalne petaja;

4) keskprane (1693 pilast, 44%), mille puhul mistahes tunnust tajutakse keskmiselhedasena
E-S Sarv Tallinn 2013 12

Eesti koolid 21. s algul

pilaste tajutud koolikliima poolest kolm koolide phitpi:
edukad-soojad-elujulised, keskmiselt edukad-klmad-ellujjad, vhemedukadsoojad-heitunud (Ruus, Veisson
2007: 56-58).

pilaste ja petajate taju phjal kaks eraldiseisvat kogukonda, mis paljudes koolides elavad sissepoole. (Ruus, Sarv
2010)
E-S Sarv Tallinn 2013 13

petajate suhtumine pilastesse koolikliima looja

petajate rhmitumine pilaste tajumise ja pilaste toetamise seisukohalt 4-klastriline mudel/jaotus (mentaalsed mudelid, 23 tunnust, Sarv 2008): Pessimistid e (lootustandev?) riskirhm 4% Stressitundlikud keskmikud 48% (Enese)kriitilised 18% Optimistlik tegusad, positiivse pilaspildiga petajad 30% (Sarv 2008, 177-186)

petajast veel
ks riskitegur kaduva kontingendi kujunemisel - petajate suhtumine (pi)lastesse.

(Kruusvall&Tomson 2004)
Uurimus 52 Eesti kooli piedutute kohta petajad ei ne pilaste mahajmuse phjusi iseendas.
(Kraav 2005)

Mul on enam koolirmu kui -muret

E-S Sarv Tartu 2013

16

pilane puudub kartuses, et petaja v kaaspilane kiusab

E-S Sarv Tartu 2013

17

petajad arutlevad vrtuste le

E-S Sarv Tartu 2013

18

petaja pilasest
petajatest leiab 65% - pilased on meelekindlad, rahulikud, heatujulised, 15% - on vaid ksikuid nnelikke lapsi. (Sarv 2008).

petajate tajutud pilaste meeleseisund erineb oluliselt sellest, kuidas pilased ise enda meeleseisundit hindavad. Kas petajate arvamust pilastest vib mjutada tundides valitsev korralagedus, pilaste provotseeriv kitumine tunnis jmt?
E-S Sarv Tartu 2013 19

Oletus:
vlise makrokeskkonna surve (eksamid, hindamiskohustus, koolide jrjestamine jm) prsib tegelikult tehtava t positiivse mju.

E-S Sarv

Tallinn 2013

20

Minu kooli kliima (hindame Likerti skaala vi 5palline skaala)

11. On kindel ppekava. 1. Direktor klastab sageli tunde. 12. ppemeetodid vahelduvad. 2. Koolijuhi vrtused on teada. 13. ppematerjal on jukohane ja 3. petajatel krged ootused. struktureeritud. 4. petajatel on kaugemad 14. pitulemusi hinnatakse (evaluation, eesmrgid. mitte number, ES) pidevalt. 5. petajad austavad pilasi. 15. pilastel krge enesehinnang. 6. petaja ttab rohkem kogu 16. pilased hindavad oma kooli. klassiga. 7. petajad on rahul oma t ja kooliga. 8. Rhutatakse phiteadmisi. 9. Koolis on tine meeleolu. 10. Rohkem kasutatakse aega ppetks. E-S Sarv Tallinn 2013 21

Kooli kliima efektiivsuse faktorid 7 Rootsi kooli phjal (Grosin, 1991,

http://edb.org.hk/HKTC/download/journal/j8/(5)HKTCJ08-Article2-2.pdf) 11. On kindel ppekava. 1. Direktor klastab sageli tunde. 12. ppemeetodid vahelduvad. 2. Koolijuhi vrtused on teada. 13. ppematerjal on jukohane ja 3. petajatel krged ootused. struktureeritud. 4. petajatel on kaugemad 14. pitulemusi hinnatakse (evaluation, eesmrgid. mitte number, ES) pidevalt. 5. petajad austavad pilasi. 15. pilastel krge enesehinnang. 6. petaja ttab rohkem kogu 16. pilased hindavad oma kooli. klassiga. 7. petajad on rahul oma t ja kooliga. Koolikliima korrelatsioon: 8. Rhutatakse phiteadmisi. pitulemustega 0,72 9. Koolis on tine meeleolu. Kitumisega 0,96 10. Rohkem kasutatakse aega ppetks. E-S Sarv Tallinn 2013 22

Koolikliima edendamise meetodeid, nt

Kogukonnatunde lesehitamine Kaaslas-seire Sotsiaalsed normid /sotsiaalne normimine Andme-/tegelikkuse-phine tegevusplaan (-plaanid) Noorte rohujuure-ettevtmised Paljuharuline poliitika ja programmid tiskasvanutelt petajad, personal ja juhtkond koolikliima loojad: Nende hlestatus, kultuur Vrtushoiakud, mentaalsed mudelid, kitumismallid
E-S Sarv Tartu 2013 23

Koolirm (kooli)elu kvaliteet

nnelikkus rm, huvi, entusiasm, rahulolu oma eluga, heaolu. (Sc Huebner) nnelik tiskasvanu elab kauem, on tervem, produktiivsem, paremates suhetes (Lyubormirsky,
King, Diener 2005)

nnelik nooruk nnelikkus koolis, kodus, kogukonnas parem kitumine, hinded, suhted kaaspilaste ja petajatega, tervis, osalus klassikoolivlises tegevuses, vhem probleeme riskikitumisega (sh alkohol, narkootikumid jmt) ning vaimse tervisega, harvem kiusatavad
E-S Sarv Tallinn 2013 Ga 24

Rmutus, nnetuolek
Longituuduuring: nnetu laps depressioonirisk, kaaslaste ja vanematepoolse sotsiaalse toe kadumine, koolist eemaldumine-vljalangemine, hinnete langus, ebasoovitav kitumine riskisituatsioonides - mittetoimetulev inimene. Noddings (2003): nnelik pilane pib paremini kui nnetu ja on harva jme, el

Hariduse/kasvatuse sihiks peaks olema pilaste nnelikkus.

E-S Sarv Tallinn 2013 25

nnelikkus-lootus-optimism komponent
Bioloogiline pitud (toimetulek) Kognitiivne e tunnetuslik
Bioloogiline pitud (kultuuriline) Kognitiivne e tunnetuslik

Bioloogiline pitud Kognitiivne e tunnetuslik

nnelik, rmus, toimetulev inimene

E-S Sarv Tallinn 2013 26

pilased - petajapoolset sallivust peegeldav jaotus (2004, Sarv 2008)

Kas on petajaid, kes Sinu arvates ei salli sind
Vastamata enamik petajaid on

mned petajad on se

ei ole htki sellis

on ks selline peta

E-S Sarv

Tallinn 2013

27

nnelikkuse phjused kompleks

Olulised: geneetiline, neuropshholoogiline, isiksus, Vheolulised: vanus, rahvus, tunnetusliksugu, sotsialne motivatsiooniline(enesehinnan staatus (va g, -vrikus, enesekontroll, ekstreemsed optimism, tnulik ja lootev oluk, nt lim mtlemine), ldine keskkond, vaesus), tegevuslik aspekt. keskkond (va nt Peamine optimaalseks psiv konflikt nneretseptiks peres) interpersonaalsed aspektid (Diener, Biswaskrgekvaliteetsed suhted peres, kaaslaste ja E-S Sarv Tallinn 2013 Diener, 2008) 28

Kuidas tagada nnelikum pilane kui koolihariduse siht?

1. nnelikkuse monitooring koolis (koolielu kvaliteet) 2. nnelikkuse edendamine koolis.
Parim kool = paim kodu : heade hoolivate suhete pidevus, Tegevuste (nustamine, pidev thelepanu vljendatud individualiseerimine, ja vljendamata vajadustele, ADHD ravimid) efektiivsust kaitse kahjustuse eest, indiv elukvaliteedi mttes ei ja hishuvide lbirkimine, monitoorita, isegi kui koost, ppimises rmu sellised lihtsad esilekutsumine, moraalse ja mtmisvahendid on vaimse arengu suunamine, avalikult kttesaadavad enese- ja grupi mistmise (Huebner jt 2006) kasvatamine (Noddings 29 E-S Sarv Tallinn 2013 2003)

Uuringuist
ppimise rm lapse pistiili arvestav pikeskkond Kui thtsaks peetakse sinu koolis koolirmu
- vga thtsaks 13% - thtsaks 20% - nii ja naa 44% pilastest.

- Kooli distsipliini - otsivat vaimu, mtteerksust vhethtsaks pidas E-S Sarv seda Tallinn 201321% pilastest.

30

VRTUSED KOOLIS
Julia Bortkevit, Julia Gritenko, Daria Pantazi, Irina Stassenko, 2012

5 kl thtsustab kiki vrtuseid, eriti aga koolirmu teiste/vanemate klassidega vrreldes eriti oluliseks. Tdrukud > poisid (samuti otsiv vaim)
Vrtuste arendamisel/kultiveerimisel ka siin koolirm 14. kohal
E-S Sarv Tallinn 2013 31

Heddy Riismaa PETAJA JA KOOL PILASE ARENGU TOETAJANA PILASE PILGU LBI TALLINNA KOOLIDE NITEL (2012) Koolis on enam koolirmu kui muret (213 pilast 366-st) Kindlalt nustub vitega aga pisut enam kui kmnendik vastanutest ehk 50 pilast 366-st. Samal ajal ei ole seitsmendik vastanutest vitega ldse nus ja kokku kahtleb vite tesus tervelt 41,8% vastanutest (153 pilast 366st).

E-S Sarv

Tallinn 2013

32

Koolirm kutsekoolis
Kutsehariduskooli pilastel on koolirmu tundvate pilaste hulk keskmisest mrgatavalt suurem, eriti poistel (67,6%, 72% vitele vastanud pilastest).

E-S Sarv

Tallinn 2013

33

A Kits. Lapsevanemate eelistused ja mjutegurid koolivalikul ning ootused koolile (2012)

E-S Sarv

Tallinn 2013

34

Koolirmu prssijad
Kaaslased kiusamine-narrimine, sprade puudumine, petajad ebaiglus (enese v sprade vastu), kiusamine-narrimine-solvamine, mittesallimise tajumine; petajatevahelised ebaklad; nnetu petaja

E-S Sarv

Tallinn 2013

35

Millest kib koos pilase koolirm

petaja(te) omadused ja suhted pilastevahel suhted Tegevused (sh abi saamine-pakkumine = hoolimine)

E-S Sarv

Tallinn 2013

36

petaja ja pilase koolirm

petajate hulgas - rhmad pilaste Koolirmu-koolimure suhte hindamisel pilaste nnelikkuse, meelekindluse hindamisel

Kige madalamaks hindavad pilaste koolirmu, nnelikkust-meelekindlust ja heatahtlikkust noorempetajad, krgemaks pet-metoodikud (va koolirm)
E-S Sarv Tallinn 2013 37

petaja koolirm koolijuhtide arvates

thelepanelik ja hooliv juhtkond 97% eneseteostuse vimalus 97% innukad pilased 92% tunnustus 94%
pilaste areng, head pitulemused iglane tunnustus, premeerimine, palgatus, vrikas palk Lahedad kolleegid, hisritused, vljasidud Kooli vaimsus, prestii Kik inimlikult oodatav, usaldus, vabadus Vimekad, siirad pilased Vajalike ppevahendite olemasolu Lasteritused Meeldiv keskkond, turvalisus Armastus ja eneseusk
E-S Sarv Tallinn 2013 38

Kui nnelikuks pead ennast kaaslastega vrreldes? (vali 2-3 nidispilast)

A B C

Palju nnelikumaks Veidi nnelikumaks Sama nnelikuks Veidi vhem nnelikuks Palju (vhem nnelikuks) nnetumaks Ma pole kindel .
E-S Sarv

Tallinn 2013

39

Kui nnelikuks pead ennast kaaslastega vrreldes?

E-S Sarv

Tallinn 2013

40

Linke
http://www.tallinn.ee/est/haridus/g7946s576 51 http://www.waldorfkool.info/Failid/OL_waldo rfharidus_lowRes.pdf http://joyoflearningnetwork.com/ http://www.nasponline.org/publications/cq/3 9/2/HappinessMatter.aspx http://www.csun.edu/~vcpsy00h/students/h

appy.htm
E-S Sarv Tallinn 2013 41

Rhmatks
Koolikliima hinnata/iseloomustada/kirjeldada kutsekooli positiivsused/tugevused, nrkused Mida silitada-vimendada? Parendusvaldkonnad Mida selleks teha tegevusvaldkonnad/meetodid/ Vimalikud pudelikaelad E-S Sarv Tartu 2013 (Malhorta)

42

Rhmatst:
Kirjuta lausungid-lhiteesid selgesti loetavalt (et hlbustada lipiku edasist kasutamist esitluse vormistamisel) Arutelus: iga idee, mte on vrtuslik. htki seisukohta ei kritiseerita! Sarnased mtted/lipikud koondage hte Esitlusse lhevad enim kordunud vi arutelus sissehletatud ideed. Haruldane llatusidee leidku ka ramrkimist! Kehastuge pilaseks, petajaks vi kooliks (kui tervikuks, - kultuur/-kliima/-organism) vastavalt oma rhmale. E-S Sarv Tartu 2013 43

Koolirm he kooli kodulehel - nii kirjutavad I kl lapsed

AGNES: "MINU TORE PEV ALGAB HOMMIKURINGIGA. ME OLEME KOOS MEISTERDANUD, VRVINUD JA PALJU LBUSAT TEINUD. AABITSAST LUGENUD OLEME KA, KIRJUTANUD, JOONISTANUD, PILLI MNGINUD JA PALJU MUUD TEINUD, JA ND SAI MU LUGU LBI. ANETT: "KOOLIS ON LAHE JA LBUS OLLA. UUED SBRAD JA VANAD KA, NII TORE ON KOOLIS KIA. KOOLIKELL ON KA LAHE, KA VAHEAJAD MEELDIVAD. KODUSED TD ON NII LAHEDAD. MARKO: "MULLE MEELDIB KOOLIS VGA, ERITI VEEL VAHETUNNID JA EESTI KEEL. MULLE MEELDIB VIISI SAADA JA PPIDA, SEST KOOLIS PEAB PPIMA". ARTUR: "MA TULIN KOOLI JA HAKKASIN JOONISTAMA SIILI JA MEISTERDAMA SEENT JA THTI PPIMA JA NPUMNGE MNGIMA JA MATEMAATIKAT PPIMA. NATHALI: "KOOLIS PIME, TEEME JUTUKESI, LOEME AABITSAT. KOOLIS ON HEA. SIIN ON MUUSIKAKLASS. MADIS: "MA TULIN KOOLI JA SAIN OMA UUTE SPRADEGA TUTTAVAKS. ME OLEME KOOS PPINUD JUBA THTI. SANDRA: "ME KISIME MATKAL, PPISIME N-THTE JA M-THTE JA ME PPISIME, KUS ON VASAK JA PAREM JA MEIE PETAJA NIMI ON LILIO VSU. ELIISE: "KOOLIS ON VGA HEAD SGID JA LELDSEGI ON HEA, KUI KLASS ON ALUMISEL KORRUSEL. MEIE PETAJA LUBAB TAHVLI PEALE JOONISTADA JA MINU PARIM SBER ON ANETT. KOOLIS ON HOOPIS TEISTMOODI KUI LASTEAIAS. KOOLIS SAAB ISESEISEV OLLA. KOOLIS EI PEA PEVAL MAGAMA."
E-S Sarv Tallinn 2013 44

Anderson, C. S. (1982). The Search for School Climate: A Review of the Research. Rev. Educ. Res. 52(3): 368-420 Diener, E., Biswas-Diener, R. (2008). Happiness: Unlocking the mysteries of psychological wealth. New York: Blackwell. Huebner, E. S., Gilman, R., Suldo, S. M. (2006). Life satisfaction. In G. Bear & K. Minke (Eds.), Childrens needs III (pp. 357368). Bethesda, MD: National Association of School Psychologists. Lyubormirsky, S. J. (2007). The how of happiness. New York: Penguin Press. Molony, T. (2010). Capitol Hill recognizes National School Psychology Week and the work of school psychologists: Remarks by Terry Molony. Communiqu, 38(5), 10, 1314. Noddings, N. (2003). Happiness and education. Cambridge, UK: Cambridge University Press. Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A. (2007). pilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Tiiu Kuurme (Toim.). Eesti kool 21. sajandi algul. kool kui arengukeskkond ja pilase toimetulek. Tallinn: Tallinna likooli Kirjastus, 7 - 58. Sarv, Ene-Silvia 2008. petaja ja kool pilase arengu toetajana: petaja E-S kirjastus. Sarv Tallinn 2013 45 enesest ja koolist. Tallinn: TL