You are on page 1of 6

Tallinna likool Kasvatusteaduste Instituut

Pedagoogika ajalugu ja eetika

Rhmatd 29. jaan 2014

Katerina Alfavitskaja EKL-4

Rhmat n 1 Pedagoogika ja eetika

Pedagoogika ja eetika hiseks osaks on vrtuskasvatus. hisel arutelul judsime jrelduseni, et tnapeva vrtuskasvatuse kontekstis kujundatakse kellegi vrtushoiakuid ja vrtushinnanguid. Vrtuskasvatuse kujundamisel mngib olulist rolli perekond, kuna kik saab alguse kodust, kuid vga thtis mjutaja on ka kool. Kool ja kodu on need, mis mjutavad sirguvat last ning toetavad vlja kujunevaid hoiakuid ja hinnanguid. Kodusest kasvatusest kujunevad vlja traditsioonid, millest kinni peetakse ning oma tulevase elu jooksul jlgitakse. Traditsioonid on seotud ka ajalooga ning tnu sellele kujunevad vlja tuleviku ja mineviku vrtustamine. Koolis ajaloo tundides peaks ka vlja kujunema tuleviku ja mineviku vrtustamine, kuna ajalugu ei ole ainult aine, mis nuab faktide ning aastaarvude ppimist vaid peaks nii mndagi pilastele vrtuskasvatusest petama. Vrtuskasvatuse vlja kujunemisel on olulisel kohal armastus, hoolivus, lojaalsus ja solidaarsus. Tegemist on selliste mrksnadega, mis saadavad inimest kogu elu ning nende olemasolu inimeses on oluline, kuna see aitab paremini saada hskonna poolt aksepteeritavaks. rgmised olulised mrksnad on tolerantsus, abivalmidus, austus, viisakus ja sdametunnistus, mis kujunevad vlja aja jooksul. !ende vlja kujunemsel mngib olulist rolli aeg, kuna pilane peab enne kogema lbi erinevaid olukordi suhtlemise kaudu ning alles peale teatud situatsiooni kogemist ja lahti mtestamist juab kohale selle thtsus.

"iit edasi kujunevad vlja suhted ja ausus, mis annab pilasel vimaluse nidata vrtuskasvatust. Tnapeva vrtuskasvatuse olulisemad mrksnad on perekond, keskkonnasbralikkus ja vastutustunne, kuna see nitab, et inimene on selles etapis kus on vlja kujunenud hoiakud ja hinnangud ning ta on valmis neid edasi teistega jagama.

#hma liikmed$ Karina %oomus Katerina &lfavitskaja !atalja "alamon %aura'%ote #osin (eidi #aidlepp

)irjam "epp

Rhmat n 1 kokkuv!te &ine *Pedagoogika ajalugu ja eetika+ esimene loeng toimus ,-. jaanuaril ,./0. %oengu esimeses pooles tutvustas ppejud 1ne'"ilvia "arv meile kursuseprogrammi ja hinde kujunemise kriteeriumeid. %oengu tegime rhmat22d, mille pealkiri oli *Pedagoogika ja eetika+. )inu rhmakaaslased olid %iis %., 3rethe, Katrin ja Kertu T. 1simesena jagasime rhmasisesed rollid$ mlu, kordinaator, analtik, visualiseerija. "eejrel tegime mneminutilise ajurnnaku ning panime kirja enda kolm mtet pedagoogika ja eetika kohta. Prast seda jagasime oma ideid rhmakaaslastega ning selgus, et meie mtetes oli vga palju hist. 4tsustasime hiselt, et meie jaoks on pedagoogika ja eetika liiga laiad misted ning seetttu kitsendasime teemat ja lhtusime petajast kui eeskujust. )eie arvates on miste *petaja+ sama vana ja oluline kui misted *pedagoogika+ ja *eetika+. oonistasime kolm lille. %illenuppudesse kirjutasime vastavalt 5 koost22, isiksus, hoiakud. Koost22 all pidasime silmas oskust ja tahet t22tada meeskonnana oma kolleegidega, pilastega, lastevanematega, teiste koolidega, aga ka kogu tnapevase haridusssteemiga. 6siksuse lille iga is nitab mingit olulist tunnust petaja kui eeskuju kohta. 7petaja peab olema motiveeritud ja tema motiveeritud peaks judma nii pilaste, lastevanemate kui ka kolleegideni. 7petajal peavad olema selged ja iged vrtushinnangud, sest pilased vtavad neid suures osas petajatelt le. 7petaja peaks olema huvitatud pidevast enesetiendamisest, tema jaoks peaks omama erilist thendust miste *elukestev pe+. Kaasaegne petaja on positiivne ning tal peaks olema oskus see positiivsus endaga klassiruumi kaasa vtta. hel korral ebannestudes ei tasu veel kigele kega la. 7petajal peaks olema soov ja oskus planeerida ja lbi viia vaheldusrikkaid tunde, sest mida rohkem kasutatakse erinevaid ppemeetodeid, sest motiveeritumad on pilased tundides osalema. 7petaja on selles osas vtmeisik. Kolmas lill annab levaate petaja hoiakutest. 7petaja on eeskujuks, kui ta on kohusetundlik 5 peab kinni reeglitest, lubadustest ja tidab kokkuleppeid. 7petaja on salliv kigi vastu ega eelista teadlikult kedagi teistest. Ta suhtub eelarvamusteta erinevatesse kultuuridesse ning jagab oma pilastega htset mtet, et kultuuride erinevused vaid rikastavad maailma ja meie elu. )itte vhem olulised pole petaja tervislikud eluviisid. &lkoholi tarbimine ja suitsetamine ei ole pilasele eeskujuks. Viimaseks time vlja ka usu 5 helt poolt kui tolerantsuse erinevatesse religioonidesse ja nende esindajatesse, teisalt kui usu iseendasse ja oma pilastesse.

%isaks meie rhmale titsid samasugust lesannet veel kaks rhma. ks rhm rhutas, et pedagoogika ja eetika toimivad ksikes. Kui poleks pedagoogikat, poleks eetikat ja kui poleks eetikat, poleks ka pedagoogikat. Viksime vaielda ksimuse le, kumb oli enne, kas pedagoogika vi eetika. !ing erinevaid seisukohti oleks sama palju kui on selle le mtlejaid. "eetttu vaadalgem pedagoogikat ja eetikat kui tervikut. Teine rhm lhtus tnapeva vrtuskasvatusest. !ad tid vlja huvitava asjaolu 5 kodu ja kool on tnapeva vrtuskasvatuse jalad, millele kik lejnu toetub. Kodu ja kooli vahel toimib aga vastastikune tugi ja koost22. Tepoolest, ideaalis see on niimoodi, ja sealt saavad alguse lejnud mrksnad, nagu traditsioonid, ajalugu, austus, viisakus, sdametunnistus, perekond, suhted jne. Kahtlemata on pedagoogika ks olulisimaid lesandeid petada inimesi omavahel suhtlema. "uhtlema ppimisel me lhtume aga eetikast. "eega, pedagoogika ja eetika on lahutamatud misted.

K"KK#$%T& &'I(&'&'T R)(*T++'T Teema$ Pedagoogika ja eetika toimivad ksikes #hmaliikmed$ Kairi Press, )inna #ummi, )aris "ld, %iina "tadnik, "igrit !igulas #hmaliikmete meiliaadressid$ kairi.press8mail.ee, minna.rummi8mail.ee, sigritnigulas8gmail.9om,

liina.stadnik8gmail.9om, s:ldmaris8gmail.9om

#hmat22 sujus meil vga hsti. #ollide jaotumine kis lihtsalt, kuna tuginesime igahe individuaalsetele soovidele. Kige keerulisemaks osutus meie seas esitleja valik. Keegi ei avaldanud ise soovi, kuid nneks suutsime "igriti enda eest vlja saata. Tagantjrgi otsustades oli see testi vga hea valik. hise arutluse kigus judsime jrgmiste tulemusteni$ Pedagoogika ja eetika on vga laiaulatuslikud misted, see thendab, et nad mlemad sisaldavad endas vga palju. "eetttu otsustasimegi, et me ei lhe kummaski mistes vga sgavuti. &ega on esitluseks antud vaid mni minut, seega vaatame pigem levaatlikult antud teemasid ning jagame eelkige meie endi teadmiseid. %isaks sellele, et mlemad misted on vga laialdased, on nad ka vga vanad. uba ajaloost vime minna palju tagasi ning jtkuvalt mrgata, et me kohtame neid koos. "eetttu otsustasime koostada Vienni diagrammi, kus on vlja toodud mlema osa erinevused, kuid siiski ka hisosa. )eie jaoks kige olulisem hine osa, pedagoogika ja eetika seas, on kool. Kool ei saa toimida, kui puudub pedagoogiline petus vi eetiline kasvatus. 1etika on justkui alustala, mis aitab pedagoogikal veelgi paremini toimida. "amas leiame, et nende vahel on muidugi ka palju vga olulisi erinevusi. "eetttu ei hakkagi meie neid kshaaval eriti vlja tooma, vaid nitame erinevuste kujunemist Vienni diagrammil. !t vib eetika osas siiski vlja tuua erinevaid kutseeetikaid ja muid spetsiifilisi eetikaid, milles vrtuskasvatuses phimtteliselt puudub. Kooli osas tooksime vlja olulised ainealased teadmised, mis seevastu ei ole esmalt ldse eetikaga seotud. 4otamegi antud loengust eelkige selliseid ngemusi, mis aitavad meil vlja tuua nii pedagoogika kui ka eetika olulised erinevused. Kumb oli siis ikkagi enne; Pedagoogika vi eetika 5 eetika vi pedagoogika;<