Gustav Theodor Fechner

Heinrich Heine luuletaja

(Lehtedest kirjanduslik meelelahutus. 1835 lk 182-185)
Mnes mttes on see suurim kiitus, et ks saab lisada luuletusi, kui nad tlevad, et
ei ole mtet seda. Luule vib testi kasvada, mis krbiks ja kitsenduse meeles,
vaatame, mis ta mratleda uskuda ja saate tunda, mida ta osutuks kuulutame ja le
kik see alles luua ja kohandada, mida mistus on midagi asjad valge. Miks isegi
meeles luuletus?
Mned uuemad luuletajad on kasutanud ka varem, vhem luba sama poeetiline
loomingut ra jtta kasutanud naudinguga ja lihtne, kui mitte alati igesti; sest
loomulikult ei piisa, et mistus ksib, kuid luule lihtsalt on teda riigist vlja saata. See
kiitus on tingitud nd natuke poeetide suuremal mral kui Heine ja oleks veelgi
kuulsusrikas teda, kui giantess oleks pidanud lkkama hiiglane, mitte aga
kbus.Paljude teiste parem luuletaja, luule on tepoolest olla sama elav ja thus kui
Heine, vaid ka seetttu, et nad on veel ergas ja thus meeles, et Heine toimub, et nad
ei tule kunagi luule sekkumiste viimane puhtalt saada. Seetttu on nende laulude
sama ilus rohelised metsad, kus ta mnikord kuid alati tuleb le kuiva Holzklaftern
phjustatud intellektuaalse rebimine poeetiline tvede kasvanud, sest vana meeles
alati moraalselt soe ja filosoofiliste tahab sa suppi. Aga see jb Heine kunagi. Ta
ei ole kunagi ette kirves vi nuga poeetiline kasvuhoone zuzustutzen seda muul kui
mis see on kasvanud ise ja nii roheline ja itsev, laulmine ja hisses teda kik nii, nagu
vetatud hea muda krbes tis pulli ja palmipuud ja paradiis lindude ja madude ja
krnkonnad. Umbrohu ja kahjurite kursus kestab krbes rohkem levinud kui hea rte
ja vaga olendid, kuid see on poeetiline umbrohi, poeetiline kahjurid, samuti hea
maitsetaimed on aromaatne, peopesad julge ja lopsakas, loodusliku julge vi tahtliku,
kui kui kik see rikastab ja all kasvatatud krid vi laudas prast mistmist
phimtteid.
Tugevust ja elujudu Heine luule on seega ka anda oma kige otsustanud vastased,
kuid tema hbitu alastust ja halastamatus sdistas teda, aga nd ei pahanda, teades,
et nad olid lihtsalt luule, mida ta ei olnud tavaline, ja poeetiline vabadus vi pigem
vormi ausdehne litsents sisule. Sa tahad, et luule lihtsalt vlja arvatud luule ikkagi
midagi muud, vhemalt peaks olema ratsionaalne aju ja moraalne sda. Ja nad ei ole
vale. Tegelikult midagi peaks olema nii puhas ise, et see ei ole seemet vi helkuri vi
toetust vi barjr midagi suuremat vi vhemalt midagi laenatud teised; kuid Heine
laulude hooli midagi, kuid ise; nad heli maailma, kskikne, mida nad mjuvad vi
miklingen. Ilu, te ja vooruse tuleb alati heskoos elada ja olla vastastikku, kuid
Heine luule on pgenenud de ja on ainult mned, mida ta mtleb lihtsalt pea
Varastamine vtnud neid, mis nd on ige ja hea on see, et sa pead Heine Luule
on; aga ilus ta on, kuivrd see lheb les omal. "Seal ta istub kuldse kammi ja laulab
oma laulu, mis on imeline, vimas meloodia," ja nii ta tmbab meelt oma vlu swirl,
et soovite siduda masti klge, et vltida minema phitud, kuid ei saa see on midagi, et

kindlustada ja tugevdada nii swash sama, mis ta liigub ise.Heine luule on nii
abstraktne kui teistel omalaadne meeles, see on sisuliselt luule, puhtas destilleeritud
vlja esemetega; midagi olulist puidust, midagi Klmperiges, midagi rasvane ega
jahune on mitbergegangen, kuigi mned fine, lenduvad, maitsev mrki. Kas see on
teie ainus jook nii et teil on kaotatud keha ja hinge; see ei ole hist kurat, kummitab
neid luuletusi, see on palju ohtlikum kurat peidus Pukinsorkka kaunis saapad
goldverbrmtem nahk, sbralik noogutab koos kukk sulgede ja beebi relvade
kehakaal, mis tundub lihtsalt jube kuma, siin, et kik ei ole ausad. Enne kui sa tead
sichs, ta vaatab uuesti lbi psaste ja ks on ainult ninud teda kord, kui nen seda
igal pool, isegi kui see ei ole. Aga see ka mngida Angels in puude oksad, tundub,
nagu hoida linde tema rm; see sra kaunite losside htul kuld ja hbe lained ja
stu kalurite ja naiskalurid elada see, kes ei tea midagi paha, ja ta lheb mber ja
tleb, et kui ma tahan, et sa, ma tlesin veel.
Kokkuvttes kogu phi jooneks luuletusi libertinism aistinguid, aga nii vluv ja
hooletu mngib, et kski parukas peas on ohutu teda. Teised luuletajad, kui nad on
tapnud tunne seda karjatamine, lahkama seda, hendage lugeja seda tis; kuid Heine
mngib emotsioone nagu kass hiirega, see ttab, siis kisub tagasi ja mrvade nad
ometi, kui ta on lihtsalt caressed sbralikumad, lihtsalt lbu prast ja hullama joosta
teise jrel ja seal vrdse maik paitus ja hvitada. Mned tema laulud tunduvad mulle
nagu need deemonid Callot on pilt prgu, mis on piinatud piin ja karjuvad hirmsasti
nha ja kust otsida, kuid nad tegelikult ei tunne valu ja karjuvad lihtsalt lbu prast ja
nidata, et nad parem kui vaesed inimesed, kes on testi rikutud pigistab vlja
helisid. Kuidas ere on luule, mis ilmub Heine luuletused, peab kasutama tahavad
midagi taga. Ta on prit lill kige maitsvamad vrvid ja erquickendsten aroom taevast
geniaalne pikest ja puhtaim thevalgus, kuid puudub lill, pikest pole, ei star taga,
kuid fantastiline olendid, mis on kik see hetkeks ja Jrgmine selg on vastupidine,
kll vastupidine juba seljataga.
Nd vib kahjustada Heine laulud teda vrgutada meeles, et siiani teline Ganges
ja tugeva dieedi aistingud harivad ning on seega ilmselt leitud licentiousness ja hire,
mis viib halba vilja hiljem ilma veel nii ilus puu kui mned Heine laule ise, et on
snnitanud. Tema tuli vib teisi nakatada, kuid see tuhaks lihtsalt selleprast, et neile
meeldib oma kurja vaimu ei ole nende elementide ja lihtsalt lbi surnud ktus, kuid
mitte elava vlgumihklid iseenesest. Noormees vibolla ei teadnud, et elu lheb
kituda teisiti kui tkk leiba, kust ligata tkk teise jrel, tal on mdukas vi ja kui
viimane on olnud pikali, veendunud, et ta ilmselt maitsnud, ja usun, et Jumal on
nnistatud magada. Aga Heine, leib visatakse kerge pesakonnad laua alla ja teravilja,
millest see tuleb jahvatada, trampis hoolimatu jalgsi. Noh ta, kui ta ambrosia koos
luulet on ta les kasvanud ja hellitatud, ei puudu; aga halb, et teised peaksid taevas
oma kodukootud leib ja juline relvade, kellega nad oma teenida Arvestades seda
higi, tnan, nd jljendada Heine ja uskuge rikas mille kaudu ema mure tema proosa
pilgata ja omakorda tema avatud suu taeva toidetakse poeetiline jumalad leiba.
Kui ma helistasin Heine luule abstraktne mrk, see on, kuid ainult siis, kui see on
ka olnud abstraktne; vastasel juhul vib olla vrtsi, meditsiini vi vastumrk, ning
selles mttes ks peaks kaaluma tema laule kui soovite vaadata neid odavaid

poolel. Mitte nagu pidu peame neid laule, kuhu istuda ja vib tugevdada tervislikku
toitu oma keha, kuid nagu pudel vaimud, kes, kus halb eelmise leiba ja raske
Rindfleische tavaline piletihind saksa kirjanduses, phjused, et kht jb vhemalt
mned nrvi stiimul. Heine on nagu lopsakas kiitsakas vrtsi puu seal, mis kannab
vaimu ja kujutlusvimet, et nende heaolu mujal puudub meil pikest arvukus, mille
sisemine juhe ja root jrk-jrgult tarbivad, soojendusega tulekahju. Muidugi, kui
Heine ka mistlik filosoofia intelligentne, moraalselt oleks hea vi pigem vaimu ja
kujutlusvimet, surudes ka temaga millel need omadused, nagu need on leotatud
ldjuhul seonduvad osad ning seega oleks Heine ikka natuke rohkem kui tuleb
kaaluda lihtsalt Baal luule; kuid kuna see ei ole nii, siis saab ilmselt jtta politsei vi
eignem vaga armastust Jumala karistada teda vimaliku halva nalja siin ja seal, ja end
ra, mida ta on vimeline hea ja ilus pakkumisi , Paljud kriitikud, vaid pigem vtta
isegi kontoris konstaabel, kui ei ole vimalik seda teha, avastada midagi head meest,
kes on kunagi minetanud oma thelepanu, kuid too teda mingil juhul, et hbiposti. On
luuletusi Heine kollektsioon, mis peetakse iseenesest nii puhtalt ingellik, mitte htegi
muud maksu peale, et nad lihtsalt tulevad Heine, ja muidugi, et nende hiskond ei ole
jrjepidevalt kige jumalakartlik. Nad kasvavad nagu valge liilia augustamine unad
ja Scopolia ja sama kuum maa pealt, mis auskochte joovastav mrk neid reageerinud
sellele liiliad peopesad lespoole suunatud sama ja valmistab kige imeline aroom
neid.
Aga mida Heine aidata neid luuletusi ilma kohapeal vi sdi? Kriitikud, need on
suurem kuritegu kui tema kehv, kellega nad juba teavad, mida teha, tleme, on
ptud mis rippus; mis kasvab seas umbrohi ja weed ei kasva ise on umbrohu ja
langeb samas thenduses nahkhiired. Inimene on kogu; on phjus, halb, nii et kogu
asi on halb ja see vib lihtsalt tunduda midagi head, aga ei ole hea. Muidugi, inimene
on kogu, kuid nagu kogu un, mis on mda ja vrske leheklg, kuhu visata ks ja
nautida muid. Ja kes tleb, et me vtaksime kogu una korraga suhu? Muidugi need
ilusad luuletused ole prit Heine sdant, kuid tema kujutlusvimet; nad testavad
midagi tema jaoks, kui et ta phimtteliselt alusel on sama vrtuslik kui selle
vastand tegemisel sama poeetiline teda teenida; Aga see kik vib siiski tegelikult
vaid tagajrg on, et me tahame midagi Heine tean ise, soovimata seega ei tea midagi
oma luuletusi. Noh, seal on luuletusi, et me armastame mitte ainult enda prast, vaid
ka prast nende pritolust, vi kus me pime armastama nende allikale. Kindlasti
Heine luuletused ei kuulu neile; kuid tema enda vrtust vhendatakse asjaolu, et nad
ei paljune Heine? Kuid ma tunnistan, on sna nii ei saa lahutada, kuid.
Me teha vrdlusi, vib elda, et Schiller on peaaegu igal viisil hinnatav, kus see ei
ole Heine ja on vga palju asju; kuid on kindel, et Schiller tehtud ainult paar lrilise
luule ja lisada teisi, mis ta veetis ta ei ole hea muster, samas Heine kogu vrivad
tema lriline vimu ja kergus, millega ta vajab ja muidugi tohi kuritarvitada asub; ja
on esimene suhe Schilleri muster trumpama talle vlgu saksa luule. Teised nd
laulda ilma vaadates nagu ta ei tea, Jumal, armuke, ja et teotada ise, kuid nad on
Heine, nagu proosa jope, ja see oleks toredam ei tohiks visata esemeid ja tundeid,
kuid ra visata nii, et nad esinevad oma elujudu. Ta ei suutnud ppida Schiller.
Muidugi nad tlevad seda, et me ei pea Heine, sest Goethe ttas pikka aega nii

palju suurem ja nobler mtet teda. Kuid see saab olla ainult osaliselt lisatud. Ma
arvan, vi kogemus petab ta pigem see, et Goethe ei piisa trjuda Schilleri luule; see
on liiga vaikne, liiga kannatlik, liiga keskendunud objekt; Heine luulet kuid see ei ole
nhtav jud nool jahimees, kes viib teda tulevikus Wilde, kuid oma sdant.Ainult
aeglaselt mber noorte Schiller ja Goethe. Prast ta on ammendanud tema kirg Laura,
kes laenab rock sdamikud kaunviljad, ta lpuks leiab live soe hingus Mignon ja
Ottilie ja Gretchen ja isegi Philina et need Laura on isegi nikerdatud ainult kivide
sdamike, et tema naeratus on kivistunud , Goethe kasvab mber tema vaikne elavus,
wrapid, umkriecht teda jrk-jrgult, ja ta on seda ainult juuksed, ta on siiski see siis
tielikult ja lplikult oma valdusse tema millel deemonlik jud, mis von Goethe
valdas ka tilka higi tundub nagu helmed ja kelle norskamine nagu heli harmoonia
valdkonnas.
See on tingitud paljude Kindlasti; kuid on palju neid, kes tulevad liiga kiiresti
ametisse nii, et luule jks aega ttada lbi Schiller ja Goethe; nad tahkuma isegi
kogu Schiller tema keha ja tema phendumus neid on nd Usuartiklite, aga nad
peavad Goethe nagu kummitavad pagan iidol, kelle ainus teenus vib phjustada
pimedaks jmist. Aga Heine luule meldud algusest peale ja kohe ssitab noorte
sdameid ja ja rritajad ja paneb selle iga kiu ja magus spastiline kokkutmbumine,
mis on loodud kik kukkuda nikerdatud ja nikerdatud skulptuurid ja tahvel Schiller.
Schiller nimetatakse luule tundub nagu rikkalikult ehitatud Pantheon tielikult
jumalate kujud, mille ks toimub ainult tis kuuma kummardama, kuid eelmisel
kaugemale lahe, sest nad ei tea midagi inimese rkida; Goethe luule, sest see toimub
nii all selge sinine taevas, mille kohaselt inimese originaalid nende jumalate kujud
teisendada elus, muidugi, sealhulgas ka thtsusetu; Selle taevas kumer vaikselt ja
kannatlikult suur ja Schiller Pantheon ja lase kummardajad annavad seda vaikselt,
kuni nad tekivad iseenesest; Aga Heine luule on nagu torm pilved, pool suurepraselt
kullatud pike, semi-vilgub ja must, jlitab kisades tormid, kummitusi ja inglid, mis
koosnevad nagu leiti laevahuku seda, samal ajal toetada ja kohtumine oma
kergendada ja Pantheon ja oivaline jumalate kujud ja kummardajad ka impulsiivne,
kes arvavad, et nad nevad, elutuba, kuid riknev tea nd vhemalt hetkeks ilming
jumalik. See mdub ja siis selge sinine taevas vib olla nii rahulik ja kannatlik nagu
enne alalise ja vaata soo ja Sangesweisen ra teha ise.
Mis puutub konkreetse sisu Heine laule, nii et selle maht ei ole suur. Enda ja teiste
maltraitierendes sda, ebannestunud armastuse, suur raev vastu philistinism, kik
nad hammustavad jalg, kus ta kasvab sulle teed, kummitusi, kelle peaaegu rohkem
kui liha ja luu, ja ta ise alati nende keskel, ja see ongi kik; isegi oma reisi pildid
hellitas on vaid erivorm selle sisu. Muidugi, nagu Goethe on rikkam; Tema luuletusi
sidame mber maailma, kige ilusam ja mned igavad osad; Heine viib meid ainult
kraater poole ples pool pletamine vulkaan tis tuhka, pletav laava ja kivide ja see
vulkaan on tema sda. Kas lahendab te vaatate seda vaatemngu mitte; kuid tuleb
tunnistada, et kui ei meeldi, kuid on vga sltuvust, nii, et kunagi tekib
Goethe. Mulje, mis mlemad luuletajad, kellele meeldib vrrelda, kuidas paljud
jumalateotuse ilmuvad seetttu, et isegi vga irratsionaalne suhe.

Goethe luulet on vimas loomisel, Heine, see on ainult hvitades; need tuseb
krgustesse nagu kotkas srav pev ja unustab selge kogu, see neb oma tulise silmad
kull ainult jube nullides Pimeduse ja vtab kindlalt oma individuaalseid saagiks,
kuid staggers matt, kui tegemist on lbi pevavalguse sita. Kui halb on vimalik
Heine, vnama jaatav pool elu midagi nidata, muu hulgas pris hsti tema viimane
"Love Songs", kus ta oli nnetu mte olla nnelik armastus. Heine on nagu apelsin,
ainult kriimustatud ja kergelt vrtsikas li ja magusa mahla. Kui ta mistab tema
eelis, ta vib isegi langeda tagasi oma vana halb nn vi pigem uude, sest vana nd
kindlasti surutud piisa.
Sna on subjektiivne kaemus luule muutunud peaaegu labasus, kuna Goethe on
toonud objektiivsuse mood. Mnes mttes kindlasti vrib see epiteet Heine rohkem
kui kski teine, sest phimtteliselt mitte midagi, kui ta ise on ksitletud tema
laule; sest Kummalisel isegi oma armastuslaule ta laulab ole armsad, vaid ainult ja
kik tema laule, vite kokku panna pildi temast. Kik, isegi diametraalselt luuletusi
Heine're nagu nii paljud avad, mille kaudu vastasklgedelt temasse kunagi neb
vlja. Aga see on vga erinev Heine muude subjektiivsete luuletajad, et tal on camera
obscura, maailma ja elu vib esineda koos sisutiheda selguse ja rikkust vrvi pimedas
kambris tema arvates nagu, teised kogu maailmas lihtsalt igav peegelpilt oma sama
vana "ma teen. Kui see on nende luuletusi kuuluttaja keelelise enne teda ja ksi elutu
pildi ja elda, siin ned tohutu armastus, sgav valu surma, tagasiastumise ja
Dichterglut! neb ja saab see kik lbi ennast pildid ilmuvad Heine. Tpselt selline
subjektiivsus, mis on leitud Heine, see on, mida kunagi on lriline luule oma
vimu. Objekti ei tohiks olla ettevaatlik segamist suhtes; sest see on just klma
proosa, et lihtsalt vaadata objekti Iseenesest ei ole, sest see on tema eluase ja tstmise
erksate isiksused. Eesmrgiks on laenata teema kuju ja sensuaalne vimu ja saada
hing, tunne, tunne teda; nii on hing luuletaja hing luuletus, ja seda elava mulje ergas
efekt. Kas see on hea vi kuri jud, mis hoiab kaarduvad luuletaja, siis propageerida
lbi luuletus ja hoiatan teisi hingi nende eakaaslased. Mned luuletused on, et vim
teostatakse samal mral nagu Heine; see on nakkav vgi, enne khklema veel
reostus, samas kui teised on lootusetult teema. Heine luuletused ka erutada ainult
jlestust vi rm vi mlemad; neid ei saa ksitleda muid objektiivseid ja rahulik
kiitust vi s; ks on pnevil selle poolt vi vastu; nad vivad tagasi lkata, plgus,
kuid ainult ngutamine, jtmata.
Kuid Heine poeetiline thendab tervikuna on nii lihtne. Kui luuletaja, kus jaanalind,
muud kaasas cornucopia, kolmas kaubavedu auto, austust oma kuninganna luule,
toob Heine midagi, kuid tema khnunud tegelase ja tema pilkav rongi mber suu ja ta
viskab tema parim vlimus. See kunstlik kudede mtted, tunded, pilte, mida paljud
he luule ei ole vimalik leida Heine. Ta annab oma maalid asja, see surrogaat luule,
ta annab phjuse pildina, mitte muusika, vaid helide emotsioone. Ta vib mnikord
otsida oma luuletuses, kuid ta ei ole kunagi ppinud seda koos. Tema laul sisaldab
tavaliselt lihtsalt idee, vaid subjektiivne mte, ainult he lainega mju see idee, kuid
see sisaldab kogu see tis, berschwellend sdames teised, nad tidavad koos,
lerahvastatus ja fortflutend.
Muidugi, sgav Heine ei ole, sest me sgavalt armastame kne luuletaja, mille idee

peidetud luuletus, lugeja peab otsima teda ttu ja pimeduses ei saa elda, kui ks ta
algab, mis on ige, - Goethe, aga mnikord lihtsalt liiga sgav. Aga ma arvan,
arvasin, et koitis tumedal taustal hinges ja selle ise oli ainult pool teadlik, et appihd
luuletaja rkvel ja kerge tekkima ja tungida silmis teiste ja letada, ja see vlimus ja
fsilisest isikust liikumine Arvatakse, et luuletus. Nii on ka Heine, ja see on
suureprane lihtsus ja armu, mille idee vtab see liikumine koos temaga. Lihtne
vtatud, mitte depressioonis ega prssida teiste ehted ja ripatsid, vaid oma
deemonlik jud usaldav, ta knnib ksikes. Sageli on vrtusetu idee; kuid vaba ja
julge est, millega ta vaidlustab ja zoom toimub vi zoom hppab, see teeb vravad
ja uksed mtetes leida avatud, kui paks pakitud, raske vi nihelemine esineb teiste
luuletusi, on kindlalt suletud sna hea idee.
Ma ei ole siiani Heine iseloomustab sna, mille keegi teine hakkab teda
kirjeldada. Seda nimetatakse Heine Torn, kuidas Karl vi Goethe nimega Great; jah,
kui ma ei eksi, Heine tleb ise, kui kusagil omal, crack maailma kis lbi oma
sdame. Kaugel siiski, et see segadus haiget tema silmis, see on mrksa rohkem
pragudes ja lhedes nii ilus kulla veenides ninud, et paljud nd ka katki
vabatahtlikult, jah mned on kulunud t oma aheraine suure vaevaga saada see
Heine sama tegema, kuid sellega ka oma sisu peva. Heine nd tundub nagu
valgusti kogu bnd rbalais sdant, millest ks, kui mitte kasutamata poeetiline, kuid
ei tunne proosaline vabandan, kui sa ei saa elada usus, et isetekkeline haavad, kuid
ainult hest ja samast tekstuuri kui kunstlik Selbstentstellungen kerjus erutada
eesmrk avalikkuse silmis, ja et kui inimesed saavad sisse aastat vi proosa leib,
paranevad ise, nii et isegi poeetilist arm jb , Selline olukord on muidugi Heine ise
Urzerrissenen erinevad. Ta on proportsionaalselt, kui ta saab vanemaks, lagunevad
rohkem ja rohkem. Tema sda oli juur, mis sundis suureprane ravimtaim alguses,
kuid alguses mda mda laigud oli sissepoole; see tegi talle naudingut ja tundub, on
pnevust pnevil rummaging see ja kaeva Burrows ja fistulas; Nendes valdkondades
tuleb sa rohkem ja laiemalt; ja me neme teda halastamatult lheneb resolutsioon,
vhem korrumpeerunud oma likiva poolega. Isegi oma viimase luuletusi nidata
edusamme Seda nitajat. Ta on uppunud oma jrgijaid ja ei erine lejnud
pagasit. Varem on ta ttanud vrtsikas vein, vib ta silitab prmid. Meil on isegi
piisavalt, mida me maitsnud sellest ja ei taha uut barrel rohkem, isegi kui ta oleks
pakkuda kuni ks. Tema luulet on individuaalne, mis oli ainult ks kord elada luba ei
anr, mis on alati sigitama uued isendid.Ta on titnud oma otstarbe, elu prast surma
neist on ellujmise ja kik jljendajad oli kohe alguses liiga palju.