Peer Gynt

Arvustus
„Peer Gynt“ on dramaatiline luuleteos mis on kirjutatud H.Ibseni poolt. Minu raamat on 1998 aasta väljalase, mille tõlkijaks on Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19 sajand kuni 1960-ndad aastad Norras ning erinevates maailma paikades. Teose peategelaseks on talupoeg Peer Gynt kelle elu autor jälgib. Temaga on seotud ka näidendi teised tegelased. Teos oli mulle raske, sest tekst oli luulevormist, mida võib mitmeti mõista. Siiski arvan, et Marie Under on hea töö teinud ning värsiread on huvitavad. Raamatu edenemisel on Peeril tõusu ning mõõna perioode. Ühel hetkel ta kahetseb tehtut ja püüab asja parandada. Näiteks ase surivoodil, onni ehitamine, Norrasse tagasipöördumine vanas eas. Samas järgneb lootusrikkale tõusule ka mõõn, mis mõnikord on masendav. Mõned näited: pärst ema surma läheb ta jälle reisile, kus teeb taas mõtlematuid tegusid. Täpselt sama asi leiab aset ka siis kui Peeri sõbrad Marokos tema laeva ära varastavad. Kaldale jäädes ja üksi kõrbes kõndides tunnet ta suhteliselt suurt kahetsust aga see ei taksita tal hiljem uusi lollusi tegemast. Mul tekkis küsimus selle kohta, et kas Peer on üldse võimeline paremuse poole arenema. Peer Gyntil on tugev konflikt ümbritsevaga. Oma kodukohas teda ei sallitud ning igale poole kuhu ta läks, sattus, sai te teiste viha tunda. Põhjused peituvad võib-olla selle taga, et ta sai asjasest .omamoodi aru. Ta võttis neid sõnansõnalt ning ei vaevunudki mõttesse süüvima. Võiks öelda, et ta oli kohati rumal isegi. Peab mainima, et ta oli samuti väga laisk inimene. Näiteks kui ta oleks midagi tunnetanud, poleks ta vaevaks võtnud seda analüüsida. Siiski ilmneb üks huvitav vastuolu. Nimelt ütleb Peer Gynt talle mitteomaselt väga huvitavaid ja keerulisi lauseid. Miks aga ta siis ühiskonnaga nii vastuolus oli? Arvatavasti sellepärast, et ta eiras paljusid ühiskonnas valitsevaid norme ja tavasid. Ta piiras liigselt teiste vabadust ning püüdis kõigest väest vaba olla. Kahjuks mõjus tema egoistlik elu halvasti ka tema lähikondlastele:tema emale, Solveigile, aga ka teistele nagu näiteks tüdruk Rohelises ja Ingrid, kes oli pruut kelle ta röövis. Peeri käitumine ajas teisi inimesi vihale, sest erinevalt temast olid neil väärtushinnangud mida tähtsaks peeti. Ka Peer näis arvavat erinevaid asju pühaks pidavat, kui tegelikkuses ta neid asju tähtsustanud. Selline suhtumine oligi teistele pinnuks ja sealt tuli ka põlgus, viha ja mõistmatus. Mis võis olla sellise käitumise põhjuseks? Suurt rolli selles mängis tema arvamine, et ta on teistest üle. Alles elu lõpusirgel sai talle selgeks, et ta on samuti tavaline inimene nagu kõik ülejäänud kaaskodanikud. Suur osa Peeri käitumise kujundamisel on tema lapsepõlvel. Just seal tulevad sellised arusaamad nagu teistest parem olemine. Miks tahtis peer keisriks? Sest seda sisendati talle

lapsepõlves. Kujutlusvõimele andis liigse tõuke ka mängud mida ta lapsepõlves mängis. Muidugi võib väita, et Peeril oli tegelikult ka selliseks käitumiseks kalduvusi. Nimelt oli ka tema isa Jon Gynt sarnase karakteriga. Ja pole ju saladus, et lapsed püüavad ma vanemaid jäljendada. Kahjuks ei saanud Peer täiskasvanuna aru kui valesti ta isa oli käitunud, et siis parem olla. Ega parem polnud ka ema Ase. Probleem seisneb selles, et ta ainult rääkis ja tänitas. Tõeliste tegudeni aga ei jõudnud, mis oleks Peeri suhtumist muutnud. Siiski on Ase käitumine emalik. Ta saab küll aru, et poeg käitub ebaõigelt kui ei leia endas sellist jõudu, et midagi ette võtta. Kohati hoolib ta endast isegi rohkem kui Peerist. Minuarust aga teeb ema käitumine Peerile hoopis rohkem kahju kui kasu. Minu jaoks tuli sellest raamatus välja kolm mõtet. Esiteks tuleb olla oma lapsega mõnikord karm. Mitte selline arusaamatult, vaid seletada kenasti ära milles probleem ja miks ühte ja teist asja pole hea teha. Teiseks ei tohi kunagi kalduda mingisugustesse äärmustesse. Teose puhul siis Peeru kujutlusvõime liigne arendamine. Muidugi pole ka vaja seda täiesti maha suruda aga mingisugused piirid peavad olema. Kolmandaks tuli välja kas see, et üksiklapsed on sageli väga egoistlikud ja tekitavad probleemi sea kus see teistele midagi ei tähenda. Läbi teose jookseb läbi mõte, et elu on ebaõiglane. Keegi ei taha olla nn hall mass oma tavaliste murede ja rõõmudega. Tahetakse ikka paremat elu ning ollakse kurb kui elu erinevaid keerdkäike teeb. Peer arvas samuti, et elu on ebaõiglane, sest ta ei saanud seda mida tahtis. Ta ei pühendanud kunagi end millegile. Ainsaks erandiks on võib-olla maja ehitamine, kuid seegi on kaheldav. Ka tänapäeval võib kohata selliseid inimesi nagu Peer Gynt. Nende käitumisel võib olla erinevaid põhjusi, kui neid vihata pole mõtet, sest maailmas on ju igasuguseid inimesi ja igaüks proovib leida oma teed õnne poole.

Ago Press 11b