Säilitagem Käsmus turvaline ja

inimlik keskkond!
SA Käsmu Meremuuseumi seisukohad Majaka sadama detailplaneeringu küsimuses
Planeeringu tegemine avalikul alal peaks olema avalik, kõiki huvigruppe kaasa haarav,
kõigi arvamustega maksimaalselt arvestav. Küla, maaomanikud, muuseum, kohalikud kalurid ühegi huve ei tohi eirata. Arendaja poolt pakutu keskendub jahisadamale.
Vaja oleks kõigi osapoolte huve arvestavat kokkulepet.

Laevade talvitumine Käsmu lahel, 19. saj lõpp.

Kuna Käsmus pole looduslikke tingimusi,
pole seal kunagi suurt sadamat olnud.
Nagu pildilt näha, seisid laevad reidil
(ankrukoht merel).

1

SA Käsmu Meremuuseumi poolt väljapakutud
sadam (S3-tüüp)
S3 tüüpi sadama ala

jahisadama ala

- maakonna arengukava näeb Käsmus ette S3 tüüpi väikesadamat
- planeeringu eeltingimuseks oleks avalikul alal tegutsevate osapoolte ja maaomanike ühiste kavatsuste protokoll
- väärtuslikul muinsuskaitsealal oleks (S3-tüüp) sobivas suuruses väikesadam,
mis oluliselt ei muudaks praeguse sadamaala suurust
- uuel sadamal oleks valdavat tuulesuunda arvestav turvaline sissesõit
- ohtlikud metallvaiadel rajatised tuleks lammutada (skeemil rohelisega)

2

Käsmu Meremuuseumi kuuri taha
MTÜ Majaka Sadama poolt planeeritav jahisadam

Selle projektiga ei saa SA Käsmu Meremuuseum nõus olla sest:
- väärtuslikul muinsuskaitsealal sobimatu 130 m pikkune tanklaga muul ei sobi Käsmu küla miljöösse
- kaldal puudub vajalikus suuruses teenindusmaa
- kaob oluline osa avalikust ruumist. See ei ole looduslikult sobiv koht jahisadamale
- vale suunaga muuli lõhub lainetus ja jää
- projekt on vastuolus kaitsealal kehtivate seadustega.

* illustratsioonid pärinevad Linnaruum OÜ koostatud dokumendist 140924_KasmuSadamaDP_Lahteplaan.pdf ja
Arhitektuuribüroo Pluss koostatud dokumendist 140924_KasmuSadamaDP_Illustratsioonid.pdf

3

Turvaline
õppe- ja harrastussadam

Mälestused rannaelust käivitasid
aktiivse tegutsemise muuseumi tagahoovis.
Laevaehitus, entusiastlikud huvilised:
kalamehed, purjetajad ja lapsed,
kes merele ligineda julgesid.
Julgustatult ja tuginedes Vaigu autoriteedile
asuti merele väravat kujundama.
Looduse ilu lummas.

42

Laevaehitustraditsioonide ärkamine

5

Loodusjõud

Väike ilmamuutus ja torm meie liivakastis.
Arukas inimene ei allu rumalusele ja tegutseb kooskõlas loodusjõududega,
arvestades paiga eripära ja hoides väärtuslikku keskkonda.

6

Kaitseala reostav sadama teema

Tüüpiline suvine nädalavahetus, muuseumi kuuri taga.
Pildil nähtav olukord oligi põhjuseks, miks sadamaarendajate ja muuseumi teed lahku läksid.

Era-, ärihuvist ja rumalusest eiratakse
loodusjõude. Kui maaomanikke ja avaliku
ala kasutajaid ei kaasata, satuvad
muuseumi, maaomanike, kalurite ja
külarahva suhted puntrasse.

Kellelgi pole enam turvaline, politsei väljakutsed sagenevad.

7