You are on page 1of 7

Silitagem Ksmus turvaline ja

inimlik keskkond!
SA Ksmu Meremuuseumi seisukohad Majaka sadama detailplaneeringu ksimuses
Planeeringu tegemine avalikul alal peaks olema avalik, kiki huvigruppe kaasa haarav,
kigi arvamustega maksimaalselt arvestav. Kla, maaomanikud, muuseum, kohalikud kalurid hegi huve ei tohi eirata. Arendaja poolt pakutu keskendub jahisadamale.
Vaja oleks kigi osapoolte huve arvestavat kokkulepet.

Laevade talvitumine Ksmu lahel, 19. saj lpp.

Kuna Ksmus pole looduslikke tingimusi,


pole seal kunagi suurt sadamat olnud.
Nagu pildilt nha, seisid laevad reidil
(ankrukoht merel).

SA Ksmu Meremuuseumi poolt vljapakutud


sadam (S3-tp)
S3 tpi sadama ala

jahisadama ala

- maakonna arengukava neb Ksmus ette S3 tpi vikesadamat


- planeeringu eeltingimuseks oleks avalikul alal tegutsevate osapoolte ja maaomanike histe kavatsuste protokoll
- vrtuslikul muinsuskaitsealal oleks (S3-tp) sobivas suuruses vikesadam,
mis oluliselt ei muudaks praeguse sadamaala suurust
- uuel sadamal oleks valdavat tuulesuunda arvestav turvaline sissesit
- ohtlikud metallvaiadel rajatised tuleks lammutada (skeemil rohelisega)

Ksmu Meremuuseumi kuuri taha


MT Majaka Sadama poolt planeeritav jahisadam

Selle projektiga ei saa SA Ksmu Meremuuseum nus olla sest:


- vrtuslikul muinsuskaitsealal sobimatu 130 m pikkune tanklaga muul ei sobi Ksmu kla miljsse
- kaldal puudub vajalikus suuruses teenindusmaa
- kaob oluline osa avalikust ruumist. See ei ole looduslikult sobiv koht jahisadamale
- vale suunaga muuli lhub lainetus ja j
- projekt on vastuolus kaitsealal kehtivate seadustega.

* illustratsioonid prinevad Linnaruum O koostatud dokumendist 140924_KasmuSadamaDP_Lahteplaan.pdf ja


Arhitektuuribroo Pluss koostatud dokumendist 140924_KasmuSadamaDP_Illustratsioonid.pdf

Turvaline
ppe- ja harrastussadam

Mlestused rannaelust kivitasid


aktiivse tegutsemise muuseumi tagahoovis.
Laevaehitus, entusiastlikud huvilised:
kalamehed, purjetajad ja lapsed,
kes merele ligineda julgesid.
Julgustatult ja tuginedes Vaigu autoriteedile
asuti merele vravat kujundama.
Looduse ilu lummas.

42

Laevaehitustraditsioonide rkamine

Loodusjud

Vike ilmamuutus ja torm meie liivakastis.


Arukas inimene ei allu rumalusele ja tegutseb koosklas loodusjududega,
arvestades paiga eripra ja hoides vrtuslikku keskkonda.

Kaitseala reostav sadama teema

Tpiline suvine ndalavahetus, muuseumi kuuri taga.


Pildil nhtav olukord oligi phjuseks, miks sadamaarendajate ja muuseumi teed lahku lksid.

Era-, rihuvist ja rumalusest eiratakse


loodusjude. Kui maaomanikke ja avaliku
ala kasutajaid ei kaasata, satuvad
muuseumi, maaomanike, kalurite ja
klarahva suhted puntrasse.

Kellelgi pole enam turvaline, politsei vljakutsed sagenevad.