ERITI ERILISELT ERINEVAD

30.11.2015
Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 29. kokkusaamine Skypeis
Millal?

10.novembril 2015 kell 21.03 23.03

Kes?
ja Valdo

Ene-Silvia, Agu, Mati, Jri, Margus, Marko, lar, Juss

Millest?
Kuula:
https://www.dropbox.com/s/ftoot0smgu5l6pn/klubi10nov15.wma
?dl=0
1.Eesti Haridusfoorumi XX aastapeva konverentsi
refleksioon (alates 4minutist kuni 36.minutini)
Konverentsi 340 minutiline videosalvestus on nha kuulda
UTTVs:http://www.uttv.ee/naita?id=22797
2. Koost kolm hpostaasi ( audiofailil 36. 50.minutini)
Arutelu aluseks oli siin eelmisest, 13.oktoobri klubihtust
tehtud levaade ja sellest sndinud teist jrku turgatus
heskoos tehtava kolmest hpostaasist - koostst,
kokkumngust ja hiselutegevusest:
https://www.scribd.com/doc/286251245/Uhistest-kujutlustest-Jategudest
3.Fiktiivdemonstratiivne produkt (FDP) ja keisri uued
rivad (minutid 50.- 60.)
Selle mttevahetuse lhteplatvormiks oli 6.novembril
talgujatele kttesaadavaks tehtud kirjatkk, mille
inspireerijaks olid Jri poolt EHFle vlja pakutud sammud:
https://www.scribd.com/doc/288844133/FIKTIIVDEMONSTRATIIV
SETE-PRODUKTIDE-ELUILMAS

4. Kirjatde toimetamise arutamine (alates 60ndat

minutist 80ndani ja hiljem 107ndast kuni 120ndani)
Jutt kis talgujate visiitkaardi paremaks tegemisest ja talgujate
foorumi krvale blogi kivitamisest, mille avalehe Ene ka
khku kujundas: http://www.talgutaru.com/
5. Holarhia ja holakraatia. Hierarhiline ja holistiline.
Seesmine ja vline. George Orwelli 1984 ja Dave
Eggersi Ring (alates 80ndast kuni 107.minutini)
https://www.scribd.com/doc/134477721/AVATUDHIERARHILISED-SUSTEEMID-HOOLONITE-KONTSEPTSIOON
https://www.scribd.com/doc/179188666/Michel-Foucault-MOTEVALISEST
https://www.scribd.com/doc/209316231/1984-nagu-1984
https://www.muurileht.ee/dave-eggersi-kriitilise-dustoopia-ring/
Holarhia ja holakraatia teemast kneldes selgus, et ega keegi
talgujaist sellest suurt midagi ei tea. Peale minu vikese
tuhnimise on selle teemaga kokku puutunud Margus hel
umbes kuu aega tagasi toimunud kokogukondade koolitusel.
Margus nustus ka selle teemaga tegelema ja mne aja
prast meile sellest ettekande tegema.
See punkt 5ga thitatud osa novembriklubi helisalvestusest
snnitas jrelkuulamisel mul kohe mitmeid assotsiatsioone
vi turgatusi. Seetttu ongi lal toodud terve rida linke,
millest osa ju otseselt asjasse ei puutu.
Nii niteks tstsin sellesse ritta he oma luuletuse ksnes
seetttu, et see on mul kirjutatud 1984.aastal . Originaalis oli
see ks pealkirjata luuletus, nagu nad mul enamikus on.
Pealkirja 1984 nagu 1984 panin talle alles siis, kui ma
neid klubimeister Jussi pealekimisel oma 75.snnipeva eel
scribdi hakkasin vlja panema. Eks ma tahtnud toonitada, et ma
selles George Orwelli poolt mrgistatud aastas testi

orwelllikkust oma meeltega tundsin ja selles

meeleoluluuletuses vljendasin.
Nd, 31 aastat hiljem, vtsin lahti Wikipedia 1984.aastat
kirjeldava artikli, pdes mista, miks ma tollal kirjutasin, et
tahan siit ra, siin on nii paha
1984 - Mgile tuli Apple Macintosh . Esimene arvutivrk
Fidonet Indira Ghandi mrvati Kosmosesse lendasid mitmed
NSVL Sojuzid ja jnkide Shuttleid Poolas tapeti Solidaarsuse
poolehoidjast preester Beirutis panid USA saatkonna juures
pommi Hezbollah terroristid . Afganistanis kis sda NSV
Liidus suri Andropov ja tema koha sai jrjekordne elav laip
Ternenko
Ja siit ksimus suurele ringile: Kas ja kuivrd oli 1984.aastal
tide linud George Orwelli poolt 35 aastat tagasi kirjutatud
stsenaarium? Kas minu luuletuses oli tegemist tegeliku
olukorra adekvaatse hinnanguga , olukorra iseloomustusega
liiga mustades vrvides vi oli tegelikkus veelgi hullem?
Ja siit viks kohe edasi minna George Orwelli ja Dave Eggersi
dstoopiate 1984 ja Ringi - paralleelksitlusele.
George Orwelli 1949.aastal kirjutet 1984 on tinglikult antud
kui vaade 35 aasta kaugusse tulevikku. Kuigi selles kujutatud
udused olid inspireeritud lhiminevikust ja olevikust
Nukogude Liidus. Dave Eggerti 2013. aastal loodud Ring
on pris hsti seostatav tnase peva ja kegakatsutava
tulevikuga. Akadeemik Kurdjumov klassifitseeriks nii mndagi
seal kujutatust kui tulevikku tnapevas. Need pole enam
mingid rnukesed ja vaevumrgatavad uue vrsed, vaid tie
rauaga paugutavad ja meie kallal toimetavad riistapuud,
mis meile oma nudmisi esitavad ja mitte vaid meie
elukorraldust, vaid suisa meid endid oma no jrgi mber
kujundavad, meid parandavad ja meile lisaseadmeid klge
monteerivad. Globaalse hariduse megamasinas oleme
eneselegi mrkamatult ennast lasknud mber kohendada, et
mitte Suurest Ssteemist vlja langeda.

Oma arvustuses D.Eggerti bestselleri kohta kirjutab

1983.aastal sndinud semiootik ja kultuuriteoreetik Tanel Pern
jrgmist:
See, mis Ringi lugedes ebamugavustunnet tekitab ning romaani kriitilise tuuma
moodustab, ongi Mae (kriitilisest teooriast prit terminit kasutades)
vrandumine, kontrolli kaotamine iseenda le ning muutumine pelgalt osaks
teatud mehhanismist. Marxi vitel on tline vrandunud kapitalismis neljal
erineval tasandil: ta on vrandunud oma triistadest, oma tootest, oma
tootlikust tegevusest ja oma tkaaslastest. Poolteist sajandit hiljem kuulutab Guy
Debord Vaatemnguhiskonnas, et hiliskapitalistlikus hiskonnas on
vrandumine muutunud universaalseks: Kik, mida kord otseselt lbi elati, on
kaugenenud representatsiooni valdkonda.[3] Ring viib Mae tegelaskujus selle
vrandumise loogilise lpuni. Ringi ttajana on ta vrandunud vabast ajast,
kuna lbutsemine on kohustuslik ning lbutsedes tuleb htaegu olla kohal ja eemal
nidata, et sa oled seal, ent toimuvast mitte priselt osa vtta, kuna igahe
kohustus on pidevalt maailmaga suhelda. Nagu tleb Giorgio Agamben
Vaatemnguhiskonda kommenteerides: See, mis takistab kommunikatsiooni,
on kommunikeeritavus ise; inimesi eraldab see, mis neid hendab.[4] Kige
jagatavus (jagamine on hoolimine) thendab, et midagi ei jagata tegelikult;
jagatakse ainult seda, mida kujuteldav teine nha ja kuulda tahab. Kui internetti on
nimetatud globaalklaks, siis Eggersi kujutatav digitaalne kogukond on globaalne
klakool, kus kik tunnevad ksteist ja on pevast peva kogukonna pilgu all, mis
sunnib neid oma tegelikku mina varjama, kuna eristuda thendaks kogukonda
mitte kuuluda. Ennast tielikult jagava, lbipaistva inimese (endast tielikult
vrandunud inimese) ainsateks privaatseteks hetkedeks jvad enese
kergendamine kuna arvatakse, et keegi ei taha sellega kaasnevaid hli kuulda
ning uni, kuigi viimane tsiasi tekitab Maele tsist meelehrmi.
Tanel Pern.Dave Eggersi kriitilise dstoopia ring, .Mrileht, neljakmne
kaheksas number, november 2015https://www.muurileht.ee/dave-eggersikriitilise-dustoopia-ring/

Kui nd otsida Orwelli poolt ehk sna juhuslikult sihikule

vetud 1984.aastast midagi thenduslikku, prdelist thtsust
omavat, siis kllap on neiks kaks vikipeedias mrgitud asja:
Applei laiatarbe personaalarvuti ja esimene arvutivrk
Fidonet. Just selle kohta kivad Agu snad sel novembrikuu
klubihtul: Oleme lihtsuse le elanud ja judnud
keeruliseks.
Teise, samasse vimsusklassi kuuluva thendamissna lausus
novembri klubihtul klubimeister Juss, kui ta tnast maailmas

valitsevat situatsiooni hinnates alul sedagi heaks luges, et

sda ei ole. Minu kahtleva ksimuse peale, et kas ehk siiski
juba sda ei ki, vastas Juss: Kas on sda vi pole sda,
aga me saame veel pluralismi edendada, pole pris
kaoses!
Ja nagu neist kahest thendamissnast veel vhe oleks. Lisas
Agu veel kolmandagi (ega kaks ilma kolmandata j, tleb
vanarahva tarkus ), arendades edasi oma liini inimese
naturaalsete vimete piirist: Tabamata oma naturaalsete
vimete piiri lheb inimene lolliks vi vga targaks,
mttetult targaks.
Kunagi ammu, neil orwelllikel aastatel said mul kirja read:
Kui mtete piiri me tabaks
Kui tunnete rajale saaks
Siis alles vast saaksime vabaks
huks tuleks ja veeks ja maaks

Agul on igus: Humanitaaria, inimesepetus on tehnotarkusest

ikkagi maha jnud ja inimene mttetult targaks linud.
Ning kige lpuks, vastavalt meie sbra Vladislav Ivanovit
Redjuhhini (VIR) tdemusele, et pole kolme ilma neljandata,
panen kokku minu ja Agu tlemised meie endi kohta: nneks
oleme me kik vga erinevad ja vga huvitavad.
Neist neljast thendamissnast tuli mul lpuks vlja jrgmine
teist jrku turgatus, mille panin ka kogu klubihtu kokkuvtte
pealkirjaks:
ERITI ERILISELT ERINEVAD
Kolmekmnenda klubihtu lvel oleme vist esimest korda
judmas enesetunnetuse esmatasandile , sellele kige
philisemale, millest saab alustada liikumist
eneseteadvustamisele ja sealt enesemratlusele. Meil on seni
kik kinud vastupidi: alustasime ja toonitasime aastaid, et
esmalt tuleb teostada enesemratlus. Ja seda usku ei
kigutanud meis pikka aega miski. See oli meisse sisse sstitud
orgtegevuslikest mngudest osavtust alates ja ainuke, milles
me ODIlastest erinema hakkasime, oli selle hoiaku vtmine, et

enesemratlus ei ole midagi vljastpoolt etteantut ja

kohustuseks pandut, vaid rhmade ja selle liikmete sisemine
vajadus ja igus, mida on ka igus ja vajadus mngu kigus
muuta.
Alles talgujate taastegutsemise aastatel judsime
arusaamisele, et olles ajaloolised subjektid, ei piisa srasest
antud situatsioonist tulenevast enese positsiooni
paikapanemisest, vaid tuleb vaadata eneseks saamise lugu
kui juhtunut, teadvustada seda, mis meiega siin ilmas aset on
leidnud: seega mitte enesemratlus, vaid eneseteadvustus.
Enese kui grupi, kui koolkonna seostatuse teadvustamine. See
on meie kuuluvusliku, taksonoomilise mratelu protsess.
hisjoonte vljatoomine eriti just ajalises kulgemises, pritolus.
https://www.scribd.com/doc/151047776/ENESETEADVUSTUSVERSUS-ENESEMAARATLUS

Aga see pole veel piisav meie eriti teistest erineva erilisuse
esiletstmiseks. Selleks on vaja juda meist igahe
unikaalsuseni. Ja nende uunikumide kui erinevate maailmade
ansambli erilise koosolu, erilise koosluse tunnetamiseni. Ja ehk
ka selle tunnetamiseni, et srases koosluste erilisuses,
ainulaadsuses pole midagi iseralist, et samuti nagu iga
inimene siin maamunal on ainulaadne, ainuke selline kooslus,
nii on ja peabki see olema ka mistahes sraste koosluste
kooslustegi korral. Seega, kui eelmisel, eneseteadvustuse
tasemel, on tegemist enese kuuluvuse leidmisega kellegi
hulka, sekka, seltsi, liiki, perekonda, jreltulijaks, edasiviijaks,
siis enesetunnetuse tasand ongi tunnetele tuginev
eristumise tasand, kus lihtsalt hoomatakse, tunnete rajale
judnuna leitakse see miski, milles mina ja sina eristume,
erineme, lahkneme, vlja paistame, silma torkame, krvu
kostame, meelde jme, teisiti mtleme, teeme, tunneme.
Kige puhtamal kujul saabki srane eristav vrdlus aset leida
ks teise suhtes.

Kuna maailm on veel selline, mis vimaldab pluralismi

edendada , st selles avanevaid (vi peituvaid?) eluilmu eristada,
siis lhtugemgi sellest, et meie maailm ei ole heselt vetav:
ta on kll, kuid ei ole vaid nitelava, vitlus, hiskondlik lepe,
kaasuste lahendamine, armastus ja mis kik veel. Ja kas
kahjuks vi nneks ei ole meist kellelgi ei te kuulutamise
monopoli ega heaks ja halvaks jaotamise volitust. Kllap siiski
nneks. Sest mul ei lhe meelest GP julmad, kuid mu meelest
iged snad hele enesekindlale tekuulutajale ja headekshalbadeks jagajale: Kui te nii hsti teate, mis on tde, mis vale
ja kes on head, kes halvad, mille pagana pralt te vaeseid
tudengeid piinate. Teie ige koht on olla koonduslaagris
levaataja!
Oma eraldi eluilmadesse jdes on meil kigil oht oma
mulli suuremaks puhuda, kui ta seda vrt on. Aga selleks ju
sbrad ongi, et hel ilmal mitte lasta vimust vtta!