Kool: Jrvamaa Kutsehariduskeskus

ppekava: Mgikorraldaja, tase 5

Aeg: 2x45 min

Mooduli nimetus:

Klienditeeninduse korraldamine

Tunni teema:

Lisamk

Sihtrhma kirjeldus:

Mgikorraldaja 1. kursus (keskhariduse baasil), tsklipe

Tunni eesmrk (eesmrgid) milliste

ppija teadmiste, oskuste ja vilumuste
kujunemist taotletakse.

petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised lisamgi

vajalikkusest ja lisamgi ohuteguritest.

pivljundid

Teostab lisamki, lhtudes kliendikeskse teenindamise

phimtetest. Analsib iseseisva tna lisamgi vajalikkust.
Kirjeldab meeskonnatna lisamgi ohutegureid.

Hindamine/ tagasiside (kirjeldus)

Tunnits aktiivne osalemine, rhmats osalemine ja esitlus.

Meetod(id)

Slaidesitlus, arutelu, ppimine lbi mngu, rhmat,

rhmatde esitlus.

Tunni varustus

Arvuti, digitahvel, tapeedirull, markerid

Taustainformatsioon tunni kohta

Eelnevalt omandatud teooria alusel.

Tunni kigu kirjeldus

Tunni etapid
I Aktualiseerimine
(sissejuhatus)
Hlestamine

Aeg,
min
8.50

petaja tegevus
petaja ootab pilasi ja
tervitab kiki. Ta on
vajalikud materjalid valmis
seadnud. Kuna esimene tund
on juba ppijatel toimunud
(infotund), siis petaja ksib
kas kik on valmis jtkama.
petaja ksib pilastelt,
mida nad eelmistel tundidel
ppisid, mis neile meelde ji.
petaja tleb pilastele, et ta
rgib neile he huvitava
seiga, mis temaga alles
hiljaaegu juhtus.
Lks kaubamajja, et osta
endale universaalne kleit,
millega viks lihtsalt vabal
ajal kia, samas mjuks ka
piisavalt pidulikult.
Osakonnas oli rmiselt
meeldiv noor mja, kes
soovitas erinevaid huvitavaid
kleite, mida petaja poleks
kunagi julgenud proovidagi.
Mjaga koos arutledes ja
pikemalt vaadeldes langes
otsus he armsa kleidi
kasuks. Sellepeale mja
snas, et neile tulid uued
armsad kudumid, mis sobiks
ideaalselt sellele kleidi peale,
Samas teeb see kleidi veelgi

pilase tegevus
pilased saabuvad
klassiruumi, tervitavad

Pedagoogiline phjendus
(miks?)
Tunni alguses peavad petajal alati
klassis tehnilised abivahendid valmis
olema, see annab ka pilastele mrku
konkreetse tunni alustamisest. Antud
tunnis petaja ksis, kas kik on
valmis jtkama.

ppijad annavad vastused,

mis kellelegi meelde oli
jnud.

petaja tahab olla veendunud, et enne

kui tunniga edasi minnakse ja uut
teemat ksitletakse, on midagi meeles
ja kas ppijad on asjast igesti aru
saanud. Vana meeldetuletamine,
kinnistab ppimist. Varem pitu
meeldetuletamine on tarvilik sobivate
mttestruktuuride ja skeemide
aktiveerimiseks, enne uue materjali
juurde asumist (Krull , 2000).

petaja alustas tunniteemat oma loo

jutustusega. Tegu oli hlestamisega,
et ppijad jks rohkem kuulama, sest
pdis pnevust luua, mis temaga siis
juhtus. petaja pdis tekitada
pilastes huvi. ppet nnestumise
esmatingimuseks on pilaste
thelepanu koondumine petajale vi
pitavale Krull, 2000).

pidulikumaks ja talvel ei
hakka sellega jahe. Otsus
tehtud, ostsin kleidi koos
ilusa kudumiga.
Mis te arvate, mida mja
tegi, ksis petaja pilastelt.
Tepoolest, kaupluses
sooritati lisamki. Ja tnase
tunni teema ongi lisamk.

II Uute teadmiste
ja tegevusvtete
omandamine

9.05

ppimine

petaja ksib pilastelt, et

mis siis on nende arvates
lisamk. Slaidesitluse abil
kib tunnis vastastikune
arutelu lisamgist, samuti
lisamgi ohtudest ja
vimalustest. Millal on
vimalik lisamki
sooritada? Tuuakse erinevaid
niteid.
petaja mainib, et kuna ilm
on vihmane ja teeb uniseks,
siis viksime vikese mngu
lbi teha. Ta palub pilastel
klassi ees moodustada ring,
petajal on kaasas hsti
lhnav ja suviselt oran
apelsin. Ringis peab iga
pilane mtlema he toote ja
andma apelsini edasi
jrgmisele pilasele,
jrgmine pilane tleb, mida
ta lisamgiks antud tootele
juurde pakuks, siis tleb ise
uue toote ja annab jlle edasi.
Nii harjutatakse mitu ringi.

pilased arvavad erinevalt,

kuni klab ka ige vastus.

ppijad jlgivad slaide ja

vabas aruteluvormis
omandatakse uusi teadmisi

pilane tleb mantel ja

annab edasi, jrgmine tleb
et lisamgina saaks
pakkuda mantlile
nahkkindaid. Siis tleb ta
kleit ja jrgmine pakub salli
juurde jne.
pilased mngivad hoolega
kaasa ja tundub, et see asi
meeldib neile.

petaja soovib aktiveerida ppijaid

ning samas teada saada, kuidas saadi
aru lisamgi definitsioonist. Kui
petaja on mistnud, et pilased on
teemast aru saanud, hakatakse
harjutama ehk kinnistama teemat,
erinevate ppemeetodite
lbiviimisega.

pikoostegevused on alati vga

olulised, sltub kindlasti grupi
suurusest ja eriprast ning nende
omavahelistest suhetest. Praktilised
kogemused nitavad, et pilased
teevad kaasa ning mtlevad ehk
rohkem, kui tunnis istudes ja slaide
vaadates. Sel juhul vib ppet jda
passiivseks ning petaja ei pruugi aru
saada, kas pilane on tunniteemast aru
saanud ehk harjutatakse pitavat.
Harjutamine on oskuste omandamine
korduvate soorituste kaudu,
vimalusega saada soorituse vahel
tagasisidet ja juhendamist (Salumaa &
Talvik, 2004).
Nidete toomine reaalsest elust ja
ppimine lbi lihtsa, kuid aktiivse
mngu, kujundab ppijale teatud pildi
pitavast ning aitab paremini mista
pitavat.

III Oskuste ja
vilumuste
kujunemine

9.30

Kui petaja on veendunud, et

teema on tiesti jukohane,
laseb pilastel paarideks
lugeda. Number hed
kogunevad hte klassiruumi

pilased avaldavad veidi

nurinat, et grupid segamini
lakse, kuid sna koheselt
hakkavad rhmatde kallal

petaja laseb moodustada grupid. Ta

toob nite, et reaalses elus ei saa
valida tkaaslasi ega naabreid.
Peame tundma ppima enda

nurka ja number kahed

teisele poole. Iga grupp
mtleb he toote ja kirjutab
selle paberile, siis aga laseb
petaja gruppidel paberid ra
vahetada.

Refleksioon

Rhmat lesanne on
vimalikult palju lisatooteid
ma teise grupi pakutavale
tootele.

ttama.

pilased koostavad
rhmatid.

Td tehakse ideekaardina ja
esitletakse teistele.

Lpetamine,
kodulesanne

9.55

Rhmatd valminud,
asetatakse need seinale ja
esitletakse. petaja kuulab
esitlusi, ksib lisaksimusi,
ksib teiselt rhmalt, kas on
parandusi vi
lisaettepanekuid.

10.20

Tunni lpus tleb ppijatele,

et kes tnasel tunnis
aktiivselt kaasa tegi ja osales,
see saab lisapunkti kogu
moodulppe lpus. Ta juhib
thelepanu jrgmise tunni
kokkusaamisele ning lpetab
tunni.

kursusekaaslasi.

...teiselt poolt kogeb pilane

aktiveerivate ppemeetodite (niteks
rhmat) tingimustes
htekuuluvustunnet, tal tekib htlasi
kaasvastutus ppelesannete
lahendamisel, mis erineb suuresti
petaja korraldustest ( (Kera, 2007)

pilased esitlevad oma

grupitid, koos arutletakse
tde tulemusi.

petaja oli juba eelmistel tundidel

pilased pakivad oma asjad
ning lahkuvad tunnist

maininud, et lisaks kodustele tdele

kujuneb phihinne tunnis aktiivselt
osalemises. Iga tund annab punkti
kaasateinud ppijale, mis kokkuvttes
mooduli lpus siis kokkuvtvalt ja
kujundavalt hinnatakse, kas arvestatud
vi mittearvestatud tulemusega Kui
eesmrk tundub meile jukohane,
oleme valmis pingutama, kuni see on
saavutatud (Krull, 2000;400).