You are on page 1of 3
Kool: Järvamaa Kutsehariduskeskus Õppekava: Müügikorraldaja, tase 5 Aeg: 2x45 min Mooduli nimetus: Klienditeeninduse korraldamine Tunni teema: Lisamüük Sihtrühma kirjeldus: Müügikorraldaja 1. kursus (keskhariduse baasil), tsükliõpe Tunni eesmärk (eesmärgid) – milliste õppija teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemist taotletakse. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lisamüügi vajalikkusest ja lisamüügi ohuteguritest. Õpiväljundid Teostab lisamüüki, lähtudes kliendikeskse teenindamise põhimõtetest. Analüüsib iseseisva tööna lisamüügi vajalikkust. Kirjeldab meeskonnatööna lisamüügi ohutegureid. Hindamine/ tagasiside (kirjeldus) Tunnitöös aktiivne osalemine, rühmatöös osalemine ja esitlus. Meetod(id) Slaidesitlus, arutelu, õppimine läbi mängu, rühmatöö, rühmatööde esitlus. Tunni varustus Arvuti, digitahvel, tapeedirull, markerid Taustainformatsioon tunni kohta Eelnevalt omandatud teooria alusel. Tunni käigu kirjeldus Tunni etapid I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine Aeg, min 8.50 Õpetaja tegevus Õpetaja ootab õpilasi ja tervitab kõiki. Ta on vajalikud materjalid valmis seadnud. Kuna esimene tund on juba õppijatel toimunud (infotund), siis õpetaja küsib kas kõik on valmis jätkama. Õpetaja küsib õpilastelt, mida nad eelmistel tundidel õppisid, mis neile meelde jäi. Õpetaja ütleb õpilastele, et ta räägib neile ühe huvitava seiga, mis temaga alles hiljaaegu juhtus. Läks kaubamajja, et osta endale universaalne kleit, millega võiks lihtsalt vabal ajal käia, samas mõjuks ka piisavalt pidulikult. Osakonnas oli äärmiselt meeldiv noor müüja, kes soovitas erinevaid huvitavaid kleite, mida õpetaja poleks kunagi julgenud proovidagi. Müüjaga koos arutledes ja pikemalt vaadeldes langes otsus ühe armsa kleidi kasuks. Sellepeale müüja sõnas, et neile tulid uued armsad kudumid, mis sobiks ideaalselt sellele kleidi peale, Samas teeb see kleidi veelgi Õpilase tegevus Õpilased saabuvad klassiruumi, tervitavad Pedagoogiline põhjendus (miks?) Tunni alguses peavad õpetajal alati klassis tehnilised abivahendid valmis olema, see annab ka õpilastele märku konkreetse tunni alustamisest. Antud tunnis õpetaja küsis, kas kõik on valmis jätkama. Õppijad annavad vastused, mis kellelegi meelde oli jäänud. Õpetaja tahab olla veendunud, et enne kui tunniga edasi minnakse ja uut teemat käsitletakse, on midagi meeles ja kas õppijad on asjast õigesti aru saanud. Vana meeldetuletamine, kinnistab õppimist.“ Varem õpitu meeldetuletamine on tarvilik sobivate mõttestruktuuride ja skeemide aktiveerimiseks enne uue materjali juurde asumist“ (Krull , 2000). Õpetaja alustas tunniteemat oma loo jutustusega. Tegu oli häälestamisega, et õppijad jääks rohkem kuulama, sest püüdis põnevust luua, mis temaga siis juhtus. Õpetaja püüdis tekitada õpilastes huvi. “Õppetöö õnnestumise esmatingimuseks on õpilaste tähelepanu koondumine õpetajale või õpitavale“ (Krull, 2000). pidulikumaks ja talvel ei hakka sellega jahe. Otsus tehtud, ostsin kleidi koos ilusa kudumiga. Mis te arvate, mida müüja tegi, küsis õpetaja õpilastelt. Tõepoolest, kaupluses sooritati lisamüüki. Ja tänase tunni teema ongi lisamüük. II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine 9.05 Õppimine Õpetaja küsib õpilastelt, et mis siis on nende arvates lisamüük. Slaidesitluse abil käib tunnis vastastikune arutelu lisamüügist, samuti lisamüügi ohtudest ja võimalustest. Millal on võimalik lisamüüki sooritada? Tuuakse erinevaid näiteid. Õpetaja mainib, et kuna ilm on vihmane ja teeb uniseks, siis võiksime väikese mängu läbi teha. Ta palub õpilastel klassi ees moodustada ring, õpetajal on kaasas hästi lõhnav ja suviselt oranž apelsin. Ringis peab iga õpilane mõtlema ühe toote ja andma apelsini edasi järgmisele õpilasele, järgmine õpilane ütleb, mida ta lisamüügiks antud tootele juurde pakuks, siis ütleb ise uue toote ja annab jälle edasi. Nii harjutatakse mitu ringi. Õpilased arvavad erinevalt, kuni kõlab ka õige vastus. Õppijad jälgivad slaide ja vabas aruteluvormis omandatakse uusi teadmisi Õpilane ütleb mantel ja annab edasi, järgmine ütleb et lisamüügina saaks pakkuda mantlile nahkkindaid. Siis ütleb ta kleit ja järgmine pakub salli juurde jne. Õpilased mängivad hoolega kaasa ja tundub, et see asi meeldib neile. Õpetaja soovib aktiveerida õppijaid ning samas teada saada, kuidas saadi aru lisamüügi definitsioonist. Kui õpetaja on mõistnud, et õpilased on teemast aru saanud, hakatakse harjutama ehk kinnistama teemat, erinevate õppemeetodite läbiviimisega. Õpikoostegevused on alati väga olulised, sõltub kindlasti grupi suurusest ja eripärast ning nende omavahelistest suhetest. Praktilised kogemused näitavad, et õpilased teevad kaasa ning mõtlevad ehk rohkem, kui tunnis istudes ja slaide vaadates. Sel juhul võib õppetöö jääda passiivseks ning õpetaja ei pruugi aru saada, kas õpilane on tunniteemast aru saanud ehk harjutatakse õpitavat. „Harjutamine on oskuste omandamine korduvate soorituste kaudu, võimalusega saada soorituse vahel tagasisidet ja juhendamist“ (Salumaa & Talvik, 2004). Näidete toomine reaalsest elust ja õppimine läbi lihtsa, kuid aktiivse mängu, kujundab õppijale teatud pildi õpitavast ning aitab paremini mõista õpitavat. III Oskuste ja vilumuste kujunemine 9.30 Kui õpetaja on veendunud, et teema on täiesti jõukohane, laseb õpilastel paarideks lugeda. Number ühed kogunevad ühte klassiruumi Õpilased avaldavad veidi nurinat, et grupid segamini lüüakse, kuid üsna koheselt hakkavad rühmatööde kallal Õpetaja laseb moodustada grupid. Ta toob näite, et reaalses elus ei saa valida töökaaslasi ega naabreid. Peame tundma õppima enda nurka ja number kahed teisele poole. Iga grupp mõtleb ühe toote ja kirjutab selle paberile, siis aga laseb õpetaja gruppidel paberid ära vahetada. Refleksioon Rühmatöö ülesanne on võimalikult palju lisatooteid müüa teise grupi pakutavale tootele. töötama. Õpilased koostavad rühmatöid. Tööd tehakse ideekaardina ja esitletakse teistele. Lõpetamine, koduülesanne 9.55 Rühmatööd valminud, asetatakse need seinale ja esitletakse. Õpetaja kuulab esitlusi, küsib lisaküsimusi, küsib teiselt rühmalt, kas on parandusi või lisaettepanekuid. 10.20 Tunni lõpus ütleb õppijatele, et kes tänasel tunnis aktiivselt kaasa tegi ja osales, see saab lisapunkti kogu moodulõppe lõpus. Ta juhib tähelepanu järgmise tunni kokkusaamisele ning lõpetab tunni. kursusekaaslasi. „...teiselt poolt kogeb õpilane aktiveerivate õppemeetodite (näiteks rühmatöö) tingimustes ühtekuuluvustunnet, tal tekib ühtlasi kaasvastutus õppeülesannete lahendamisel, mis erineb suuresti õpetaja korraldustest“ (Kera, 2007) Õpilased esitlevad oma grupitöid, koos arutletakse tööde tulemusi. Õpetaja oli juba eelmistel tundidel Õpilased pakivad oma asjad ning lahkuvad tunnist maininud, et lisaks kodustele töödele kujuneb põhihinne tunnis aktiivselt osalemises. Iga tund annab punkti kaasateinud õppijale, mis kokkuvõttes mooduli lõpus siis kokkuvõtvalt ja kujundavalt hinnatakse, kas arvestatud või mittearvestatud tulemusega „Kui eesmärk tundub meile jõukohane, oleme valmis pingutama, kuni see on saavutatud“ (Krull, 2000).