You are on page 1of 3

Praktika tunnikava

Kool: Jrvamaa Kutsehariduskeskus


ppekava: Mgikorraldaja, tase 5

aeg: 4x45min

Mooduli nimetus:

Klienditeeninduse korraldamine

Tunni teema:

Kaupade esitlemine, toodete hve ja kasu vlja selgitamine.


Kliendi vastupanu ning toimetulek vastuvidetega.

Sihtrhma kirjeldus:

Mgikorraldus 1. kursus keskhariduse baasil (tsklipe)

Tunni eesmrk (eesmrgid) milliste


ppija teadmiste, oskuste ja vilumuste
kujunemist taotletakse.

petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised kaupade ja


toodete esitlusviisidest, kasu ja hvede vljatoomisest. Kliendi
vastuvidetest ning nende ksitlemismeetoditest.

pivljundid

Tutvustab erinevaid kaupasid, arvestades viisaka suhtlemise


reegleid ning kasutades sobivat kehakeelt. Demonstreerib
rollimnguna kaupade hvet ja kasu. Kirjeldab meeskonnatna
klientide vastuviteid ning erinevaid vastupanu
rakendusmeetmeid.

Hindamine/tagasiside (kirjeldus)

Tunnitdes osalemine ja aktiivne osalemine

Meetod(id)

Kaupade tutvustamine, esitlemine, arutelud, analsid,


rhmatd, paaristd, viktoriin.

Tunni varustus

Erinevad, kaubad, tooted, paberid ja markerid rhmade ja


paaristde tarbeks.

Taustainformatsioon tunni kohta

Eelnevalt omandatud teooria alusel


Tunni kigu kirjeldus

Tunni etapid
I Aktualiseerimine
(sissejuhatus)

Aeg,
min
9.00

Hlestamine

10.00

petaja tegevus

pilase tegevus

Kuna tund on planeeritud


kaupluses, siis praktikant
(edaspidi petaja) ootab
ppijaid kaupluses. Esimene
tund kulub kaupluse
tutvustamisele. petaja
selgitab kaupluse eesmrke,
struktuure, kaupluse ldist
tkorraldust.

pilased kuulavad, jlgivad


kaupluses toimuvaid
erinevaid toperatsioone.

Prast kaupluse tutvustamist


viiakse edasised ppetunnid
lbi kaupluse koolitusruumis.

Edasine t toimub
koolitusruumis.

petaja alustab seekord tundi


koduse lesande
selgitamisega. Mida teha ja
millal t peab valmis olema
ja esitatud. Edasi on petaja
koostanud vikese viktoriini,
kus tuletatakse meelde
eelmistes tundides pitut.

ppijad teevad mrkmeid ,


mida koduseks tks on vaja
teha .

ppijad vtavad paaridesse,


kokku moodustatakse kolm
paari, kes hakkavad vastava
viktoriini ksimustele.

Pedagoogiline phjendus
(miks?)
Pean oluliseks, et ppijad saavad
reaalses tmaailmas osaleda ning
ppida.
Peale vikest majaklastust alustas
petaja tundi hoopis koduse lesande
andmisega, selleprast, et ppijad
saaksid prata hoolikamalt
thelepanu tnaste tundide teemadele
ja tle. Kuna kodune t sisaldab ka
antud teemasid. Koduseid tid peaks
thtsustama rohkem, sest muidu
ppijad arvavad, et lihtsalt nii on
vajalik ja see on loomulik kohustus.
Selline mulje vib jda, kui sellele
tundide lpus alati kiiresti ja pgusalt
thelepanu pratakse . Looge
tingimused, et pilased tunneksid
vastutust kodutde korrektse
sooritamise eest. Ei ole rutiinne
harjumus, et kodutd on lihtsalt
kombeks (Krull, 2000).
petaja soovib teada, kui palju on
meeles eelmistes tundides lbitud
teemadest. Ta korraldab vikese
viktoriini, kus vastuseid esitatakse

kordamda suuliste vastuste teel. Ta


valib meelega viktoriini meetodi, et
mitte tekitada ppijates kartust ega
hirmu konkreetsete kontrollksimuste
ees. petaja saab vastuste phjal
teada, kui palju on meeles ja suulises
esitluses tuletab ka neile meelde, kes
olidki valesti vastanud vi mis oli
ununenud. ppimine toimub kige
paremini siis, kui pilane tunneb
ppelesande sooritamisel mdukat
revust. Vhendage pilaste hirmu
kontrollimise ees miinimumini.
(Krull, 2000).

II Uute
teadmiste ja
tegevusvtete
omandamine

10.20

Peale vikest viktoriini


alustab petaja uue teemaga.
Toodete ja kaupade esitluse
ja pakkumistega.
petaja rgib, et tal on ks
vga huvitav ja otstarbeline
pastakas. Pastakas on
valmistatud taastoodetud
materjalist, looduslik, samas
vga ergonoomiline, ehk
vga keprane. Palju
kirjutamise tagajrel ei kisu
ksi krampi. Pastakas on
valguse kes iselaadiv, seega
ei saa kunagi thjaks.
petaja pakub oma pastakat
pilastele ma.

ppimine

10.30
Edasi pitakse tooteid ja
kaupasid esitlema. petaja
palub ppijatel vtta end
paaridesse ning ppijad
peavad valima mgisaalis
he kauba. Prast hakkavad
valitud toodet petajale ja
kaasppijatele esitlema ja
pakkuma. Aega valimiseks
10 minutit ja esitluse
ettevalmistamiseks 10
minutit.

III Oskuste ja
vilumuste
kujunemine
Refleksioon

11.00

petaja pab veelkord oma


pastapliiatsit ma aga ikka
ei nnestu. Ta palub pilastel
kordamda oma tooteid
esitleda. Teistel kaasppijatel
palub prata hoolikalt
thelepanu pakkujatele.

Iga paari esitluse juures


hinnatakse, analsitakse ja
arutletakse koos esitlusi.
Analsitakse kehakeelt,

Siinkohal pab petaja innustada ja


aktiveerida ppijaid, pdes maha
ma lihtsat pastapliiatsit. Sellega
annab petaja pilastele mista, mida
ta toote esitluse all meldakse.

ppijad arvavad, et nad ei


soovi pastakat osta, sest kaup
tundus kuidagi utoopiline
olevat ja petaja ei olnud
pakkumise ajal vga veenev,
sest ta kogu aeg muigas
kavalalt.

ppijad lhevad mgisaali ,


kaupu valima ja toodete
esitluseks ettevalmistusi
tegema.

petaja pab pastakat mes anda


pilastele vikese ettekujutuse,
kuidas ma ja mida kauba
pakkumisel teha ei tohiks. Samas
pab luua positiivset pingevaba
hkkonda, et ppetundidega edasi
minna. petaja peaks olema pidevalt
eeskujuks entusiastlikus ja
vrtustavas suhtumises ppimisse
(Krull, 2000).

Toodete esitlus praktilisel moel ning


praktilises keskkonnas vimaldab
ppijal luua selgema ja parema pildi
pitavast. Samas saavad ppijad
reaalses keskkonnas teha veel muidki
vajalikke thelepanekuid. Kaupade
asetus, hinnasiltide paigutus, kaupade
sortimendid jms.
ppimine peaks seeprast toimuma
ehtsas/usaldatavas kontekstis ehk
niinimetatud praktikapllul, kus
ppurid saavad praktiseerida oskusi ja
alaga seotud tegevusi, millega nad
puutuvad kokku ka vljaspool kooli
(Thoonen, Sleegers, Peetsma, & Oort,
2010).

pilased demonstreerivad
enda valitud tooteid, tuues
vlja toodete kasu ja hved.
Pakutakse lisamke.
Ptakse vlja tuua, millist
kasu annab toode kliendile,
millised on toote omadused,
tstes sellega toote vrtusi,
emotsioone, turvatunnet,
mugavusi jne.

Lbi praktilise tegevuse ning tegevusi


koheselt analsides pib ppija
kige paremini. Meetodid, mis
pilasi ppimisele aktiveerivad,
arendavad pilaste vahel tolerantsust,
mis soodustab vastastikust
lugupidamist (Kera, 2007).

ppijad analsisid
kaaspilaste esitlusi. Koos
arutleti kehakeelt, kontakti

petaja pab ppijatele lisaks


tunniteemale petada ka analsi- ja
argumenteerimisoskusi. petamine

kontakti, kne kiirust,


soravust, vljendusviise. Kas
rhutati ostu kasulikkust,
rhutati toodete vajalikkust?
Kas pakuti juurde lisamki?
petaja palub olla pilastel
aus ja avaldada ausaid
arvamusi. Kuidas mjus, kui
veenvad olid toodete
pakkujad. Kas tekitati
ostusoovi vi mitte.
petaja selgitab, et
pakkusime erinevaid tooteid,
aga nagu ikka ka pris
kliendid kohe tavaliselt ei
osta ja seda vga erinevatel
phjustel. petaja ksib
ppijatelt, milliseid
vastuviteid nemad teavad?
Esitlused on tehtud ning
tunni lpus minnakse
sujuvalt le teemale kliendi
vastuvited ja tehnikad
vastuvidete tegelemiseks
tegelemine.
Koos tehakse harjutusi, koos
loetakse petaja poolt
ettevalmistatud teksti ning
koos arutletakse ja
analsitakse toodete
pakkumisest ja kliendi
vastuvidetest.

Lpetamine,
kodulesanne

11.50

petaja neb ppijates


vikeseid vsimuse mrke
ning teeb ettepaneku
vikeseks puhkepausiks.
Annab aega 10 minutit.
Soovitab pilastel lihtsalt
kaupluse mgisaalis ringi
jalutada.

saavutamist, kne tempot ja


soravust. Samuti analsiti,
miks hel vi teisel phjusel
kaup ji mmata. Kelle
esitlus avaldas muljet ja
miks? Mida oleks saanud
teha paremini, mida teisiti.?

kasvatab, kui ppimine on kui


vrtuste avastamine ppijate endi
poolt. Selleks tulebki rakendada
ppemeetodeid, mis vimaldavad
ppijatel vabalt mtelda, muuta oma
teadmisi tuntavateks vormideks,
hinnata ja valida (Kera, 2007).

pilased vastavad ja
arutlevad milliseid on
kliendi levinumad
vastuvited, mida nemad on
kuulnud vi ise kasutanud
vahel.

petaja pab antud tunniteemat


ksitleda samm-sammu haaval. Ehk
etapi kaupa. Tunni kik peaks olema
nii korraldatud, et pilaste tegevuse
jrjepidevus oleks minimaalselt
hiritud (Krull, 2000).
Heas ppekavas pole eesmrgid
suvaliselt hajali, vaid omavahel
hierarhias. ks saavutatud alleesmrk
on otsekui aste jrgmisele
(Kidron , 1999).

ppijad loevad teksti ja


arutlevad koos
kaasppijatega teksti phjal
tekkinud ksimusi.

pilased lahkuvad
koolitusruumist

Tundide lbi viimisel peab petaja


mrkama, kui klassis tekib igavuse,
vsimuse mrke. See vimaldab
petajal tunni lbiviimist korrigeerida,
Pakkuda pilastele vike paus teha
vi koos teha virgutavaid harjutusi,
mnge.