Vastus Riigikontrolli arvamusele riigi äriühingu Eesti rahastamisotsuste ettevalmistamise kohta aastatel 2008-2010

Energia

AS

investeeringute

Täname, et andsite esmase hinnangu AS Eesti Energia investeeringute rahastamisotsuste ettevalmistamise kohta. Tutvunud Riigikontrolli seisukohtadega tahame kinnitada, et oleme oma ettepanekute tegemisel lähtunud riiklikest strateegiatest, ettevõtte arenguvõimalustest ning rahalisest seisust tänaja tulevikus hinnates seejuures ettevõtte siseseid ja väliseid riske. Kogu protsessi käigus on meie soov olnud valitsuse liikmeid igakülgselt informeerida selleks, et teha hästi kaalutletud otsused.

1. EE investeerimiskavade vastavus riigi energiavaldkonna strateegiates toodud pikaajalistele eesmärkidele; Riigikontrolli väide: ,,EE investeerimiskava elluviimine eeldab aastatel 2019/20 minimaalselt 17,9 mln tonni põlevkivi kaevandamist, kuid riiklik arengukava näeb ette kaevanduslimiitide järk-järgulist vähendamist, jõudes aastaks 2015 tasemele 15 mln tonni aastas. Riigikontrolli arvates ei saa valitsus minna vastuollu Riigikogu otsusega ning heaks kiita riigi äriühingu investeerimiskava rahastamist, mis eeldab lubatust suuremat põlevkivi kasutust. " MKM-i selgitus: Eesti Energia äriplaanis kavandatud kaevemahud ei ole vastuolus kehtiva Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga ega eelda selle muutmist. Arengukava ja maapõuseaduse kohaselt on Eestis lubatud kaevandada 20 mln tonni arvestuslikku põlevkivi aastas. Eesti Energial on sellest lubatud kaevandada 15 miljonit tonni aastas. Ülejäänud osa jaguneb VKG, Kiviõli Keemiatööstuse ja Kunda Nordic Tsemendi vahel. Viimastel aastatel on Eestis kaevandatud keskeltläbi ligikaudu 13,5 m tonni põlevkivi aastas. EE äriplaan näeb ette järgnevate aastate jooksul kaevandada ligikaudu 14 miljonit tonni kivi aastas, mis on miljon tonni vähem kui on õigus kaevandada kehtivate lubade ja arengukava kohaselt. Nii arengukavas kui ka kaevelubades toodud numbrid on nn. geoloogiline varu ehk siis arvestuslik puhas põlevkivi. Tegelikult saadakse maa-alt kätte põlevkivi koos teatud koguse lubjakiviga. Nii jaamad kui ka õlitehased on projekteeritud kasutama põlevkivi koos teatud koguse lubjakiviga, kuna puhtal kujul põlevkivi tootmine oleks võimatu. Seetõttu on jaamadele tarnitav kaubapõlevkivi kogus alati veidi suurem kui arvestuslikult kaevandatud kogus. Keskmine koefitsient on 1,18. Seega näiteks, kui EE kaevandab aastas 14 mln tonni geoloogilist varu, siis jaamadele ja õlitehasele tarnitakse tegelikult 16,5 m tonni kasutatavat kaubapõlevkivi. Samamoodi, kui Eestis kaevandataks kogu lubatud piirmäära ulatuses ehk 20 miljonit tonni põlevkivi, siis jaamadele ja õlitehastele tarnitaks tegelikkuses ligikaudu 23,6 miljonit tonni kaubapõlevkivi. Põlevkivi riiklik kasutamise arengukava kehtib kuni aastani 2015. Milline saab olema tegelikult kinnitatav aastane lubatud kaevelubade määr alates 2015 aastast, on Riigikogu pädevuses. Riigikontrolli väide: ^Valitsuskabineti liikmetele esitletud informatsiooni aluseks olevates EE investeerimiskavade versioonides toodud elektritootmise jaotus allikate lõikes ei vasta ühelegi Eesti elektrimajanduse arengukavas toodud eelistatud stsenaariumile''' MKM-i selgitus:

Eesti Energia investeerimiskava on täielikus vastavuses kehtiva vabariigi valitsuse 26.02.2009 kinnitatud Elektrimajanduse arengukavaga aastani 2018 ning selle 3.12.2009 kinnitatud rakendusplaaniga. Arengukava osas 1.7 välja toodud 4 stsenaariumi eesmärgiks oli selgitada Eesti ees seisvaid võimalikke valikuid uute täiendavate võimsuste arendamisel ning nende mõjude erinevust majanduslikust, keskkonnaalasest ning varustuskindluse aspektist. Arengukava osa 2.1.1. ,,Elektritootmise arengusuunad" on see, kus sätestatakse eelistatuim arengutee ehk stsenaariumide B ja C kombinatsioon, võttes arvesse ka juba eksisteerivaid tootmisvõimsusi. Tabel arengukava leheküljel 33 võtab kokku, mida B ja C stsenaariumide elluviimine (uute võimsuste osas) koos eksisteerivate või renoveeritavatega tähendab. Allpool lisatud tabelist on selgelt näha, et nii deSOx deNOx püüdjate paigaldamine, mida kasutada ajutise vahelahendusena, kui ka uute 2x300 MW keevkihtkatelde rajamine on elektrimajanduse arengukavas sätestatud vajadus.
2010 Koostootmisjaamad Põlevkivijaamad - renoveerimata - keevkiht puhastusseadmetega Maismaatuulepargid* Meretuulepargid* Tuuleparke tasakaal us-tavad jaamad sh põlevkiviõlil gaasturbiinid Tipu-koormuse reserv-jaamad** Avariireservjaamad** Tuumajaam Kokku garanteeritud tootmisvõimsuseid Arvestades n-1 kriteeriumi Arvestades n-2 kriteeriumi 1430 1580 1830 2150 2270 2910 2440 2440 2440 2440 2440 2440 2440 2710 2710 2710 1620 1800 1990 2310 2430 3070 2710 2710 2710 2710 2710 2710 2710 2980 2980 2980 1810 1960 2150 2470 2590 3230 2980 2980 2980 2980 2980 2980 2980 100 200 300 300 300 600 600 600 600 600 600 600 3580 600 600 3580 600 600 3580 100 100 100 100 100 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 200 200 500 500 500 500 500 500 500 500 200 400 400 400 150 200 200 400 400 400 400 200 600 400 200 600 400 500 900 400 500 900 400 500 900 400 500 900 400 500 900 400 500 900 400 500 900 400 500 900 150 1660 1280 380 2011 200 1660 1280 380 2012 220 1630 640 380 600 2013 240 1630 640 380 600 2014 260 1630 640 380 600 2015 260 2170 640 920 600 2016 260 1520 2017 260 1520 2018 260 920 2019 260 920 2020 260 920 2021 260 920 2022 260 920 2023 260 920 2024 260 920 2025 260 920

920 600

920 600

920

920

920

920

920

920

920

920

Samamoodi on need investeeringud ära toodud arengukava detsembris 2009 kinnitatud rakendusplaanis, meetme 1.2 all tegevustena 5 ja 6. Peame oluliseks ka rõhutada, et ühelgi konkreetsel ettevõttel, ka mitte Eesti Energial, ei lasu vastutus täies mahus elektrimajanduse arengukava elluviimise eest. Näiteks tuuleelektri ning koostootmisjaamade osas on turul palju tootjad ning on ette näha nende lisandumist. Rõhutame, et valdkonnas, kus on Eesti Energia senised tugevused ja kompetentsid (sh põlevkivienergeetika), on Eesti Energia investeeringute kava kokkusobiv elektrimajanduse arengukavas ja rakendusplaanis sätestatud eesmärkide ja tegevustega.

Riigikontrolli väide: „EE muutmine naftaettevõtteks - valdkond, millele riiklikus arengukavas küll viidatakse (teadus- ja arendustegevus põlevkivi kasutamise väärtustamiseks), kuid millesse kiirendatud korras suures mahus rahaliste vahendite suunamiseks ning seeläbi riigi omanikupoliitika ümberkujundamiseks arengukavast vajalikku toetust ei leia. "

MKM-i selgitus: Põlevkiviõli tootmist on arengukavades käsitletud lisaks põlevkivi kasutamise paremale väärtustamisele ka tootmisvõimsuste kontekstis Elektrimajanduse arengukavas 2008-2018. Erinevates stsenaariumites on lisaks põlevkivielektrile välja toodud ka tuulikud koos gaasiturbiinidega. Tuulikute toodangu varieerumist tasakaalustataks gaasiturbiinidega, kus erinevates seadmetes kasutataks lisaks maagaasile ka põlevkiviõli ja -gaasi, vedelgaasi või veeldatud gaasi, kerget kütteõli ja vedelaid biokütuseid. Arengukavas nähakse ette kesk-pikas perspektiivis tuulikute ja gaasturbiinide võimsuse tõstmist. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et gaasiturbiinide rakendamine rafineeritud põlevkiviõliga sõltub rafmeerimistehase valmimisest. Kuni selliste seadmete valmimiseni tuleb Eesti tipunõudlust katta vanade põlevkiviplokkidega, millele osaliselt paigaldatakse väävli- ja lämmastikuühendite püüdmisseadmed. Eraldi soovime selgitada, et Eesti Energia AS-i poolt arendatav õlitööstus on väga kaaluka tähtsusega projekt kogu Eesti tööstus - ja majandus võimekuse arendamiseks. Meie nägemuse kohaselt tuleb seda käsitleda kui unikaalset võimalus, mille kasutamata jätmine võib kahjustada Eesti Energia AS-i ja Eesti riigi huve pikemaajalistes vaadetes.

Riigikontrolli väide: "Riigikontrolli arvates ei ole MKM kaudu valitsusele EE investeerimiskava ja selle rahastamise võimaluste kohta esitatud materjalides võrdse põhjalikkusega kaalutud kõiki investeeringute finantseerimise alternatiive." MKM-i selgitus: Erinevaid finantseerimise alternatiive on valitsusele esitatud materjalide koostamisel kaalutud. Asjaolu, et kõiki alternatiividele pole koostatud dokumentides pühendatud samas mahus teksti, tuleneb peaasjalikult sellest, et üksikasjalikumalt on mõttekas kirjeldada selliseid fmantseerimisvariante, mis on antud konkreetsel juhtumil ka reaalselt teostatavad. Kui näiteks strateegilise investori kaasamine on kõrvale jäetud konkreetsetel põhimõttelist laadi kaalutlustel, mida on ka kirjeldatud, siis ei ole otstarbekas kirjeldada protsessi, kuidas võiks sellise investori leidmine toimuda vms. Analüüsitud on ka erinevaid finantseerimise ajastamise alternatiive, valitsusele esitatud investeeringute finantseerimise kavas on neid läbivalt käsitletud: - Üksikasjalikult on välja toodud rahavoogude prognoosid rahakonto jäägiga aastate lõikes; - dokumendis on kuu täpsusega välja toodud, et CFB ploki ehitamise otsus tuleb teha novembris 2010, rahakonto puudujääk tekib prognooside kohaselt juulis 2011. - leheküljel 17 on toodud rahastamisega seotud otsuseid illustreeriv graafik, sh 3 alternatiivi aktsiate avalikuks pakkumiseks; - Riigivõlakirjade peatükis on toodud välja, et riigipoolse kapitali kaasamise korral võib kaaluda tehingu teostamist selliselt, et riigipoolne finantseering ei toimuks ühes osas, vaid jaotatuna pikemale perioodile ning kaasates vastavalt vajadusele paralleelselt Eesti Energia laenukapitali.

Riigikontrolli väide: „ Riigikontroll ei tuvastanud, et komisjon või ministeeriumi ametnikud oleksid teinud täiendavaid toiminguid EE poolt esitatud informatsiooni piisavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks. " MKM-i selgitus: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ei nõustu selle järeldusega järgmistel põhjustel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on riigile kuuluvate AS Eesti Energia aktsiate valitsejana olnud järjepidevalt kursis AS Eesti Energia majandusliku olukorra, strateegiliste arenguplaanide ning olulisemate riskidega, mis selle äriühingu majandustegevusega kaasnevad, samuti olulisemate üksiktehingute asjaoludega. MKM osutab asjaolule, et nii Eesti Energia strateegia ja investeeringute kava kui ka Eesti Energia aktsiakapitali aktsiate avaliku pakkumise teel laiendamise teemal on ministeerium nii ametnike tasandil kui ministri isikus viimase kolme aasta jooksul läbi viinud arvukalt nõupidamisi, kuhu on vajalikel juhtudel kaasatud ka Eesti Energia juhatuse liikmeid. Infovahetus äriühinguga on olnud sage ja kahepoolne ning hõlmanud palju enam teemasid kui need, mida Riigikontroll oma dokumendis käsitleb. 2008. aastal koostas MKM analüüsi olulisemate riigi osalusega äriühingute (sh AS Eesti Energia) arenguperspektiivide kohta. Selle analüüsi tulemusi arutati Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil Eesti Energiat puudutavas osas juba 30.10.2008 ja teisi äriühinguid pudutavas osas 04.12.2008. MKM juhib Riigikontrolli tähelepanu asjaolule, et teema arutamisel pöörati suurt tähelepanu ka seostele energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavadega. Selle arutelu tulemusel otsustas valitsus: "Võtta teadmiseks: - majandus-ja kommunikatsiooniministri ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri informatsioon ettevalmistatavate energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade eelnõude kohta; - Eesti Energia aktsiaseltsi juhatuse esimehe ettekanne Eesti Energia Aktsiaseltsi investeerimiskava 2009-2018 kohta; - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja informatsioon Eesti Energia aktsiaseltsi arenguperspektiivide kohta. 2. Nõustuda majandus-ja kommunikatsiooniministri seisukohaga, et Eesti Energia aktsiaseltsi arenguks tuleb: - investeerida ettevõttesse ligikaudu 500 miljonit eurot;

- kaaluda ühe variandina erakapitali kaasamist; - eraldada põhi võrk tootmisest."
Sellele otsusele järgnevalt on toimunud töö valitsuse poolt otsustatu elluviimiseks. Arusaadavalt on selle käigus lisandunud täiendavat informatsiooni nt investeeringute maksumuse ja muude detailide osas. Riik on viinud läbi elektri põhivõrgu eraldamise, ostes AS-i Eesti Energia osaluse OÜ-s Elering. Seoses AS Eesti Energia aktsiate avaliku pakkumise ettevalmistamisega ei ole MKM kaasanud täiendavaid sõltumatuid eksperte ettevõtte poolt oma majandustegevuse ja kavade kohta esitatud andemete täiendavaks kontrollimiseks. Seda põhjusel, et seoses aktsiate avaliku pakkumise ettevalmistamisega viidi läbi mitmest osast koosnev due diligence audit, mis hõlmab: 1) õiguslikku auditit (teostajad on advokaadibürood Raidla Lejins & Norcous, Slaughter and May, Davis Polk, auditi on lisaks üle vaadanud ja lisaküsimusi küsinud advokaadibürood Fresfields ja Tark & Co);

2) finantsauditit (teostaja PriceWaterhouseCoopers) - selle töö väljundiks on ettevõtte
finantsanalüüs (long-form report), ettevaatav likviidsete vahendite prognoosi raport (working capital report) ja finantsalaste protseduuride ülevaade (fmancial procedures report);

3) ärilist auditit - teostajad Lexicon Partners, Deutsche Bank ja SEB Enskilda, selle töö
väljundiks on analüütikute presentatsioon ja pilot fishing / roadshow presentatsioon, teatud osades ka prospekt;

4) kaevandusauditit - (teostaja SRK Consulting), selle töö väljund on Mineral Expert Report.
Selle töö dubleerimisega kaasnenuks oluline rahaline kulu. Riigikontrolli väide:

„ Valituse materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon EE investeerimiskava riskidest ja aktsiaemissiooniga seotud õiguslikest probleemidest. " MKM-i selgitus: MKM ei nõustu sellega, et valitusele materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon. Valitsusele esitatud materjalid, sh aktsiate avaliku pakkumise prospekt, annavad adekvaatse info ettevõtte ja selle tegevusega seotud riskide (sh õiguslikud riskid) kohta. On tõsiasi, et igasuguse äritegevusega kaasnevad riskid. Milliseid neist pidada kriitilisteks, on hinnanguline küsimus ning seda on seega vaja konkreetselt argumenteerida. MKM ei pea teadaolevat infot, sh Riigikontrolli poolt esitatud argumente, arvestades järgnevalt käsitletud riskide mõju selliseks, et nende tõttu oleks põhjendatud loobuda Eesti Energia investeeringute plaani elluviimisest või selle tarbeks äriühingu aktsiakapitali suurendamisest. Ühtlasi märgime, et kuigi Riigikontrolli ja MKM-i hinnang riskide olulisuse kohta võib olla erinev, peab MKM oluliseks teha kõik endast oleneva, et tagada Vabariigi Valitsusele ülevaade asjassepuutuvatest riskidest. Seetõttu kavatseb MKM täiendada Vabariigi Valitsuse 13.05.2010 kabinetiistungile esitatavat materjali täiendava selgitusega nende riskide osas, millele Riigikontroll on viidanud. Riigikontrolli väide: „ Volituse materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon a) Euroopa Komisjoni otsuste mõju EE investeerimisplaanidele " MKM-i selgitus: Uus heitmekaubanduse direktiiv võeti vastu 2009. aastal. Senisega võrreldes olulisim muudatus seisneb selles, et alates aastast 2013 jaotatakse C02 kvoodid ära riikide vahel, kes hakkavad kvoote turule müüma ning saadud tulu laekub riigieelarvesse. Tasuta kvooti võivad liikmesriigid anda vaid erandjuhtudel. Kvootide riikide vahel jagamise aluseks oli 2005. aasta SKP tase inimese kohta. EL vaesematele liikmesriikidele anti kvooti rohkem kui rikkamatele riikidele. Eestile eraldatud kvoodi maht ületab ligi 30% praegust heitmete taset. Esialgu on veel lahtine küsimus, kas süsinikulekke poolt ohustatud Eesti ettevõtted saavad erisused või mitte, need tehnoloogiad on veel määratlemisel ning lahendus selgub eeldatavasti tänavu sügisel. Eesti Energia arvestab oma äritegevuse kavandamisel sellega, et uued põlevkiviplokid tasuta C02 kvooti enam ei saa. Energiajulgeoleku tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks on riik elektrituruseaduses ette näinud toetusskeemi, mis annab tuge investeeringukulude katmiseks juhuks, kui C02 hinnad on nii kõrged, et uute plokkidega toodetud elektrit pole turul tasuv müüa. Toetusskeemiga seotud riigiabi luba on hetkel kooskõlastamisel. Loa kooskõlastamine on standardne protseduur. Eesti riik esitas riigiabi loa taotluse 22.02.2010. 27.03.2010 laekusid Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi täpsustavad küsimused. Ametlikud vastused neile saadeti 10.05.2010. Eeldatav Euroopa Komisjoni poolne otsus tuleb hiljemalt sügisel 2010. Juhul, kui Euroopa Komisjonil täiendavaid küsimusi ei ole, on võimalik, et luba antakse ka enne 2010. aasta suve. Senise asjaajamise käigu ja sisu alusel ei ole MKM-1 alust arvata, et luba jääks saamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil pole seni kogemust, et riigiabi andmise luba ei anta, tavapäraselt antakse vajadusel pigem soovitused või nõuded regulatsiooni muutmiseks või täiendamiseks, et tagada parem kokkusobivus EL riigiabi reeglitega. Seetõttu usume, et läbirääkimiste tulemusena leiame parima rakendatava lahenduse. Seda asjaolu kinnitab ka Läti kogemus, kes peale läbirääkimisi ja täiendavaid selgitusi sai 28.01.2010 riigiabi loa 400 MW C02 intensiivset kütust kasutava elektrijaama rajamise toetamiseks.

Õlitööstusega seoses märgime järgmist. Hetkel viib Euroopa Komisjon läbi analüüsi süsinikulekke poolt ohustatud sektoritest ja neis kasutatavatest parimatest saadaolevatest tehnoloogiatest. Tänaseks ei ole tehtud lõplikku otsust selle kohta, kas põlevkiviõlile kui eraldi tootele ja sellele vastavale tootmistehnoloogiale tuleb oma benchmark või võrreldakse põlevkiviõli tootmist muude õlitootmisviisidega. Eesti huvides on saada põlevkiviõli tootmisele eraldi benchmark, kuid põlevkiviõli tootmine on konkurentsivõimeline ka juhul, kui eraldi benchmarki ei saaja C02 kvoote tuleks tootmiseks osta. Eesti Energia on eeldanud, et põlevkiviõli tootmisel õhku paisatud C02 koguste katteks tuleb 2013. aastal osta 20% kvooti oksjonitelt ning 80% kvoodist jaotatakse õlitööstusele tasuta. Aastaks 2020 väheneb tasuta jaotatavate kvootide kogus 30%-ni ning 2028. aastaks 0%. Vastavat dünaamikat on arvestatud ka õlitööstuse arendamise majanduslikes arvutustes. Riigikontrolli väide: Valituse materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon b) Õlitööstusega seotud tehnoloogilised, äri- ja finantsriskid. "

MKM-i selgitus: MKM ei nõustu sellega, et valitsuse materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon, mis on seotud õlitööstuse riskidega. Õlitööstusega seotud riskid on aktsiate avaliku pakkumise prospektis esile toodud, kuid MKM lisab info selle kohta ka täiendavalt kabinetiistungile esitatavasse memorandumisse. Vastavalt Teie tõstatusele saame selgitada, et ettevõtte juhtimistasandid (s.h. juhatus ja nõukogu) on igapäevaste tegevuste teostamisel ja enne ENEFIT 280 tehnoloogial põhineva õlitehase investeerimisotsuse tegemist, võtnud arvesse võimalikud riskihinnangud (s.h. kaasnevad tehnoloogilised-, äri- ja finantsriskid), milledest kokkuvõte on ka Teile ettevõtte poolt kättesaadavaks tehtud. Ettevõte on meile kinnitanud, et jooksev riskijuhtimine jätkub kindlustamaks viidatud riskide tõhus juhtimine. Eraldi soovime selgitada, et Eesti Energia AS-i poolt arendatav õlitööstus on väga kaaluka tähtsusega projekt kogu Eesti tööstus - ja majandusvõimekuse arendamiseks. Meie nägemuse kohaselt tuleb seda käsitleda kui unikaalset võimalus, mille kasutamata jätmine võib kahjustada Eesti Energia AS-i ja Eesti riigi huve pikemaajalistes vaadetes. Riigikontrolli väide: „ Volituse materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon.. c) IPO tingimuste kooskõla riigivaraseadusega. "

MKM-i selgitus: Vastuseks Riigikontrolli kirjas esitatud riigivaraseadusega kooskõla puudutavatele väidetele märgime järgnevat. Kavandatud Eesti Energia IPO tingimustel välditakse vastuollu sattumist riigivaraseaduse sättega, mille kohaselt peab riigiäriühingu valitseja ainuaktsionäri õiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingus, milles riik ei ole ainuaktsionär, on riigil õigus määrata riigi osaluse proportsioonile vastav arv nõukogu liikmeid. Käesoleval ajal kavandatud IPO tingimuste kohaselt saab Eesti Energia ASil olema seitse nõukogu liiget. Eeldusel, et riigi osalus Eesti Energia ASis saab pärast aktsiate noteerimist olema 70% või vähem, annab see riigile 4,9 kohta nõukogus. Seega saab riik 7-liikmelises nõukogus oma osaluse proportsioonile vastava täisarvu kohti - 4.

Lisaks tuleb meeles pidada, et viidatud säte annab riigile õiguse (ja mitte kohustuse) määrata riigi osaluse proportsioonile vastav arv nõukogu liikmeid. Riigivaraseaduse § 88 lg 1 p 10 kohaselt peab riigi osalusega äriühingu põhikirjas olema sätestatud nõue rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujühtimise tava. Sõltumatute nõukogu liikmete olemasolu nõukogus tuleneb lisaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Ühinguj ühtimise Koodeksile ka Finantsinspektsiooni poolt vastuvõetud Hea Ühinguj ühtimise Tavast. Seega on kaudselt sõltumatute nõukogu liikmete nimetamine sätestatud riigivaraseaduses endas. Samuti soovime rõhutada, et igal juhul on tagatud riigi enamus ja kontroll Eesti Energia ASi nõukogus. Sealhulgas on nõukogu esimeheks riigi poolt määratud nõukogu liige. Samuti olete märkinud, et IPO tingimuste kohaselt tuleb Eesti Energia ASi põhikirjas ette näha, et mitmed praegu riigiäriühingu üldkoosoleku pädevuses olevad otsused langetab tulevikus äriühingu nõukogu (nt teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine). Juhite tähelepanu asjaolule, et valitsusel puudub õigus loovutada riigivaraseaduses sätestatud üldkoosoleku õigus nõukogule. Kinnitame, et käesoleval ajal kavandatud IPO tingimused ei näe ette riigivaraseaduses sätestatud üldkoosoleku pädevuse loovutamist nõukogule. Prospekti tööversiooni peatüki XI {Principal Shareholder and Related Party Transactions) punktis 2 on esitatud ülevaade mitmetest riigivaraseaduse sätetest, mis pärast Eesti Energia ASi aktsiate noteerimist ettevõtte osas jätkuvalt kehtivad (muuhulgas on ära märgitud asjaolu, et teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine vajab üldkoosoleku otsust). Mõnede viidatud punktis käsitletud riigivaraseaduse põhimõtete rakendamine börsiaktsiaseltsi suhtes võib tõepoolest olla ebaotstarbekas. Näiteks võib praktikas osutuda problemaatiliseks üldkoosoleku kokkukutsumine igakordse teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise korral. Sellest lähtuvalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas pärast Eesti Energia ASi aktsiate noteerimist välja töötada riigivaraseaduse muudatusettepanekud sätestamaks teatud erisusi riigi osalusega börsiettevõttele kohalduvasse regulatsiooni. Kuni riigivaraseaduse muutmiseni Riigikogu poolt kehtib Eesti Energia ASi osas riigivaraseaduse kehtiv regulatsioon ning nimetatud asjaolu on ka prospektis kirjeldatud.

Riigikontrolli väide: „ Volituse materjalides on esitamata jäetud kriitilise tähtsusega informatsioon d) Riigi võimalused kindlustada pärast EE IPO-t energiavaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmist. " MKM-i selgitus: MKM ei nõustu järeldusega, et aktsiate avaliku emissiooni järgselt väheneb oluliselt Eesti Energia roll Eesti energiajulgeoleku tagamisel. Riigikontrolli poolt viidatud klausliga seoses osutame asjaolule, et Eesti Energia on ka praegu kasumi teenimisele suunatud äriühing. Riigi energiapoliitika elluviimine ei või ka tänases õigusruumis seisneda riigi osalusega äriühingule majanduslikult kahjulike tehingute pealesundimises aktsionäri poolt ning selliseid meetodeid ei näe ette ka energiamajanduse ning elektrimajanduse arengukavad. Avatud elektrituru tingimustes viib riik energiapoliitikat ellu läbi regulatsioonide, muuhulgas on võimalik soovitud eesmärkide saavutamiseks kasutada riigiabi reeglitega kooskõlas olevaid toetusi. Riigikontrolli poolt esitatud väide on seega teoreetiline konstruktsioon, mis põhineb õigusvastastel eeldustel ega arvesta asjaoluga, et Eesti energiajulgeolek satub reaalsesse ohtu pigem juhul, kui kapitalile juurdepääsu puudumise tõttu tuleb jätta tegemata või lükata edasi investeeringud elektritootmisse.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful