Kiirusklass otsastab Lamellrehvidega_ pesb tiiHelepanelik olema.

Ig" rehvi kOljel on kirjas, millist kiirust see karmatsb Tahiseks on tahemark kbhe r~.hYini6odu jare!, naileks 205/55 R 1 margib ,T' sns aega kii-

IUbob kiii&eks 210 kmlh. vorrillde£ oleks nagu ja rneie olud~ liiatigi tarbetu, aga ameli on H-klassi rehvid midagi hoopis muud Need .on moeldud Kesk-Euroopa kliimasse,kus lund na.eb haruharva ning talytahendab seda, et asralton tavalisestjahedam ja rnarjem. Natuke lurnepldarnist neilrehvidel on, jaa peal jaavad hatta, a~ldil tunnevad end aga margatavalt kindlainini kul p6hjamaised taverehvid

Asfaldil

Valdaval osal talvest on vahernat suurematel teedel pahas asfalt kenasti nahaJ" la(j)ellrciwidegaon sellel rnu-

gay s.6ila, Lamellreh\litl dh pe}1med, vaiksedja kerge Veerermsega_ Sirgel teel ei pruugipahegi'tulla,et kuitekib ohtlk, JarsKu suunsrnuutusr vo; ;ikllist pidurdamist n6udev oiukord,siis.ei kaitu need rehvid sugugi suverehvide kombel. Pahatihli on p6hjamais...:i Iamellrehvid lubarnatult laisad reageerirna Kurb tode on, et mida parem on rehvi pidamine jaal. seda kehvern on selle kaitumine marjal asfaldiLMoidugi kehtib ka vastupidine: H-klassi lamellrehv on asfaldil 5.uurepar"m, kuid ei leia pnsavat pidamist libedal pinnal.

Naast-Y6i larnellrehvide eeiistamise Ole on vaieldud sellest ajast_<;ladik kui neid [urul Uldse pakkuma hakati Enamasti on valdlejatel oma arvamus, mida ei. k6igut" miski. Tegelik hetkeseis

4:4 Tehnlkamaailrn' ~0/2009

Naastrehvidonj'i"'pinn.jaoks~ ki. Lamelltehvidega taheb16it seda llbedamaks, mida tah.male nullile temperatUUJ touseb.

5ai karsete tulemusena aga paris selgeks. Mitte mingites tingimustes pole p6hjamaistesse oIudesse sobivad lamellrehvid pidat'nise; turvahsuse voi juhitavuse poolest naastrehvldesr paremad. Ka mrre asfaldil kuigi see voib tunduda lillatavana Lamellrehvide ainus pluss on muoavus ehk naastumura puudumine. See peaks olema nclid igauhe enda otsusrada. kas ta tahab vahetada osa taJvise autos6idu turvalisusest mugavuse vastu.

Kas autodel ja juhtidel on kavahe?

Kahtlemata on. Seeparast peakski vanerna vaikserna ja vahema torvavarustusega auto jaoks, nagu ka viii~ me soidukogemusega juhi puhu!, tin-

gimata naastrehvid valima. Need korvaksid mingil maaral auto enda kehvema teelpusimise, Erit! just sii~kuj selline vanern ja vaiksem s6iduvahend on pere teise auto roll is, millega ema lapsi lasteaeda, kooli viii trenni viib. Siis peaksid naastrehvid lausa kohustuslikudolema.

Suurerra ja kvaliteetse na. stabiilsuskontrolli ja muude elekl[oonlliste sbimeesteqa varustatud auto puhul on naast- ja lamellrehvide ermevus vaiksern. Gsa sellest toost, mis muidu naastudele jaaks,teeb auto ise ara, sest ei lase libise\"Jlisel alatagl ja pakub abi ka muudes keerukarnares 'olukorda-

des. . .

Kellele. $ii, neid tavalisi lamellrehve voiks soovitada? Ehk nelle, kelle talve-

teed-on alatasa lume)a jaaga kaetud, nii et margo asfaiti eriti ette ei tule? Voi siis tcesn hea ja "kalli auto omanlkuie, kes eeli_~tdb muqavust, scovib head pidarnistjaal nlng on nous-viiikese kcmpror-iissiqa ,ulailma teemadel.Talvised linnaliikluse olud on meil aga reeglina rasked. Nulli umber koikuv temperatuur, mis tahendab jail muuturnist kiiresti veeks ja vastuplol, on rehvidele k6i<;je-raskem katsumus. Naastudega on sellistes tingimustes kindlam nii pidarre saada kui paigast lnkuda.

Piltiikult celdes: kui t~e on jaine voi siis marg, peaks tavaliste lamellrehvide kasutejate auto jacks olema piirang 80 kmlh. Kesk-furoopa larnellrehviga ei tohiks sMa ule 50 km/h.

Tehnikarnaailrn 10/2009 45

Naasrrehvldele poleks kiirusepilranqut tarvis

Katsete kirjeldused

Pidurdamlne - pidurdusmaad moodeti jaal.lumel ja marjal asfaldiUga reh-

16-20 korda ja nil !nIIU paeva, et kaitumist erineva temperatuuri puhul. On viiimalik, et rnonele rehvile sobib mingi temperatuurivahemik paremini kui telsele, Sagedamini juhtub sed a jaal,aga on esinenud ka lumel ja asfaldil. L6pptulemusena lsks kirja onnestunud katsete keskmine_ Tegemist oil Igatl normaalse pidurdamisega:

ABS tootas ja koik nell ratast pkiurdasld. Moodetl kiiruste muutumist jaal 20 5 kmlh,lumeI35-5 km/hjaasfaldll SO-S km/h, sest pidurdusmaa lopus

~;:~~iillllij~1!riHif~!!llr~Hf!rf~4 ~jill~JiE-i1ii!iU-i!iilillJ!l11iriIf!!i!f~~

Vredestein n,s

l~jii!-q;;~llliTIlitj;jjiIf,ll~w.;~ffl~

K um ho 34,4

1;~~ilim~ilie1gmnmt~~Jl!

Hankook 3512

1k1f~~~~mffitlrf~OC~TIH-fJ#~~

6isll!l!(ed 3S,7

~~~tl.!;!iJmmHtml~m~.lltli

loyo 36/1

r~rtiY~m:~1miUmfr~rr.~~i!ij~

Michelin 36,7 !

!_y'&1WrnMrJ}lmW~~HHfi!~J~

Mi(he-lil1 37,2 ! I

j~;1l@%:!ill!i!~W.~'li1.i!*!

Bridgest{lne 37,6

~~1Z:~:;!~~l:'~ I

46 Tehnikamaailm 10/2009

on mootmlstulernuste hajumine koige suurem.Tulemused arvutati vorreldavus€ huv.des umber pidurdusmaaks jaal50-D km/h ning lumel Ja asfaldll 80-0 krn/h

Kiirendamine - auto elektrooniline stabiilsuskontroll tootes ja juht surus gaasi p6hja, Moodeti jiial 5- 20 km/h ja lu01e15-35 km/h kilrendamiseks kulunud aega, Katset korrati erineva ternperatuuri.uures.

Moodumiskatse -ohl! tekkides on juh; tavaliseks reftekslks pidurdada ja rooli keerata Rehvi pidamist ja reageerilllisv6imet ohtlikus olukorras katsetilti jaalja lurnel.rnarjal ia kuival asfaldil Katse alguses juht pidurdas tugevasti j3 pooras rooli va$ilkule, lrniteerides teel olevasr takistusest rnoodumist.

Moodeti, kui pika tf<' labis auto pikisuunas selle hetkeni mil ali oma esa!gse-sr .soldureast" kOlgsu unas 4 rneetrl kaucusel Juh; reaktsiooriaeqa ei arvestatud.auto stabiilsuskontroll 01, val_ia IOlltalud,et rehvide enparad pare, mini Irns.ks tuleksic, Algkiirus ali jaal 50, lumel ja marjal asfaldil 80 ning kuival asfaldill 00 krnlh_

Kiiitumine 16rtsilius - torts on rehVide jaoks raskeja ohtlik keskkond IQl testijatele on keeruline tag ada k6igile rehvidele tapselt vordseid tinqrnusi, see rouab palju t600 ja spet>iaalseicl seadmeid_ Rehvi pidarnist lortsis mooden kiirenduskatses, Ohtlase kiirusega soideti 4 em paksusele 16rtsikihrle ja alustati taiskiirendust, seejuures moodeti vedevate ratasre liblserulst, He"

rehv saililaiJ osa pidamisest ja juhitavusest ka libisedes, halb rehv kaotab kiirendades tiiieliku~ pidarnise.Arvuta,ime kiiruse ja libisemise suhte, tulemus on valjendatud hindena

Juhitavus - rehvide juhitavust Jaal, lumel ning marjal ja kuival a,faldrl mootsirne rnoodurniskatsel ja lisaks hindasid juhid seda oma subjektiivsete muljete pOhjal kiirusrajaL Kiirusrada tull labida p.darnise piiril soites.sarnas hnnates rehvi kaiturnist ja eriti soldu turvalisust Kvaliteetne rehv ei kaora pi, damise piiri uletades taielikult juhitavust, vald kaitub rahulikult ja kerg~lt alajuhitavalt hln9 libisemised ei ole kontroilimatud Raja I~bimiseks kulunud aega ei arvestatud iikilise k.litumisega rehviga vbib saada kull hea rin-

jmil!l1i~!fiiln~'mlliffiil[rr!rnmiQrill

Michelirl 10

l§i1!iii~¥ili&~imJjill£i~

Falken 9

~'M';i;1I1Ii<~JIfu1fffiil~iiiili!!.~.f

I MidJf!l.in 9

ii~1fi{if~f:iili~~[m~~mH!l~m

[YOkOhama 9

i~~~~mJl~:m~~~miUm. '~=

Kumt.o 7

~n_~ii~r~Hmg@

. Gislaved i i

j E:'~~::!~:-:

Bridgestone 5

~~~!l1ffifJl;g::ilif~f:lliii

Kokian S

i l;~~~::::~:~:

. relw l;lisk.reageerimaja rn06dettF. 'vad oaitajad on fiJarimaljunWI keskj5!.lrJ'si.xl"lseIOOml1lt on.·reh", sjisKo rahulil<;ootamatuid liblsemisi .. ei teki. Kellele talveteed seni liiga Ii:. bedildtiJ~d~nud, voiksi<;l kQII just selle·rehvt~.asJ)ks otsustada.

remj.t.lirtav&s pin. nal li.ilitiJb 'Contfnental pidamise pii!i' saabumi,,,~I. ootuspar>l$"lt, '8ga' se8piir~uleb v8stu;"ari;ni,kui mllne dhtliku Qlukorra lahenda'mi:";';" vaja olclts: Rehv kaitub 100- ~11i5@ltja:or\ kOigil plndadelka asf.jldi!~:h6lp;.a5tijuhitav. Continenta{ig8'oii roolitunnetus hea ja wpne, reg~mist on kvaliteetreh0ga, Uhega parimatest, mi.cI? uld.se leidav6jb/sest mingeid etteheiteid pole' p6hjust teha.

paasemine 1 relli on soblv vali~ neile, kes davad lisaks hesle totvepidamisele just tundlikult reageet!vat rehvi ..

ja libjs~mi,btaltsutamiseksei' ku pidarrust. Asfaldil toimib' Kumhokkicllalt,kuid vahelliig'alikiliselr' Ring ",garatlste pidamihekipub ,mti9dumiskatselkadumaJ,umh() 0':" na.;Jstrehvi kohta Va'ikne ja h oi,lb, i(a ~b;ltMo;;el' t~1 ke;,as,\i

suunda '

saat'k'ort h,rv~r\ahrilvillt rasks, Kord, R~kkqVild .• l'ijgacat'tild libisema, k6,c!.pukslv3d eSI'''\ta& vilstu Asf:aldiion5eis" ,",stupidi"e.lvlfuJ~1 adaldi1edestab Nankang t~L\i ;;aa,rrehve jeku i,v'al, asfaldil on parem 'k;J 'lam"llrehvidest Headest aM~ldiorna®SteS1jaab telvere hvi-

le5iiskivaheks, .

dum Isel on .. r.~hvlde· 'rea~tsiDo.n vaga aeglana ja' olna· ritta.tagasi. p60rate'lahe\'fr'l4lgaratt.a.(l.I~h~ . du, [) he t$mi on Toyo kQrralik~oa~omiiduste eest ausah valja teen!nud, aga :soo\"tad~ seda rehvi kull kellelegi ei sao.

Mea

jUh.itil.v~.asfiildil Pidamirre mat)'ll asfaldil

Hea

• PidamineJa juhitavusa.\falcUl

Hea

Pldurdan'lihe:Yiial

'tIea

. Pidam'lne lortsis

. pidurdamln~ lurne!

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful