Must naine Tartus

Morten Tonnessen

Sirp. reede. 11 iaanuar 2008


Valgenahalise norralasena on mul vaid piiratud kogemusi selles osas. et keegi iõllitab
mind minu nahavärvi tõttu. Mõni aeg enne iõule tuli minu Brasiiliast pärit kihlatu mulle
paariks kuuks külla ning see külaskäik aitas mul mõista. milline tunne on olla teistsuguse
välimusega inimene Eestis. Mu kihlatu on mustanahaline ning tema suguvõsas on
esindatud nii portugallased. indiaanlased kui ka AaIrika päritolu oriad.

Esimene nädal oli talle raske. Lapsed vahtisid variamatult. täiskasvanud piidlesid pigem
vargsi. Alguses tundus see mu kihlatule ebameeldiv. Kõige hullem oli viis. kui veetsime
ühe nädalavahetuse Narvas. kus me ei näinud ainsatki mustanahalist. Esimese nädala
iooksul lugesime Tartus kokku kaks ning Tallinnas ühe mustanahalise inimese. Lõplik
tulemus pärast kahekuist Eesti pinnal viibimist: viis AaIrika päritolule viitava välimusega
inimest ning umbes sama paliu Aasia päritolu inimesi.

Eesti immigratsioonipoliitika on väga range
Kui on soov abielluda eestlase või Schengeni kodanikuga. on seadusandlus iseenesest
mõistlik. Sama tundub kehtivat tööiõu sisserände puhul. Ka etniliste eestlaste. Euroopa
Liidu kodanike ning USAst. Jaapanist. Norrast. Islandist ia Sveitsist pärit inimeste
võimalused on üsna head. Kõigi teiste puhul kehtib ametlik sisserände piirarv. mis on
0.05° rahvastikust aasta kohta. 2007. aastal teoreetiliselt veidi alla 700 inimese.

EESTI RAHJASTIK

2006. aasta 1. iaanuari seisuga Osakaal
Eestlased 921 908 68.6°
Venelased 345 168 25.7°
Ukrainlased 28 321 2.1°
Valgevenelased 16 316 1.2°
Soomlased 11 163 0.8°
Mustlased/romi 2500 0.2°
Lätlased 2230 0.2°
Poolakad 2097 0.2°
Leedulased 2079 0.2°
Juudid 1939 0.1°
Sakslased 1895 0.1°
Teised 9068 0.7°
Kokku 1 344 684
Allikas: www.stat.ee

Nõukogude pärand
Norras kõneldakse .mitte-lääne¨ kultuuritaustaga inimestest. Eesti kontekstis oleks
tabavam rääkida (väga väikesest) .mitte-postsovetliku. või .mitte-postkommunistliku¨
kultuuritaustaga vähemusest. Etniline mitmekesisus on Eestis üsna suur. kui arvestada.
millisest NSVst keegi pärit on (Eesti. Vene. Ukraina. Valgevene ning mingil määral Läti
ia Leedu). kuid igas muus mõttes minimaalne.

Soomlastel. mustlastel. poolakatel ning sakslastel. kes kokku moodustavad 1.5°
rahvastikust. on enamasti Eestis sügavale ulatuvad iuured. Jääkkategoorias .teised¨
leiame veidi alla 10 000 inimese. kellest enamik tundub olevat pärit muudest Ida-Euroopa
ning lääne riikidest. Hiliuti The Baltic Timesis ilmunud interviuus hindas Läti
organisatsiooni AIroLat esindaia (www.aIrolat.lv) Läti mustanahaliste arvukus alla 200
inimese. Ta arvas. et neid on Eesti ia Leedu puhul tõenäoliselt veel vähem.

PAGULASED 2004. aasta seisuga

Norra Eesti
Pagulaste arv 44 046 11
Sellest
Konventsioonipagulased 14 988 4
Elamisluba
pagulasena 3539 0
Uued taotlused 7945 14
Elamisloaga
Konventsioonipagulased 508 0
Elamisluba antud
Inimlikel kaalutlustel 3633 0
Allikas: www.unhcr.org

Äärmiselt vähe pagulasi
Norra sisserändaiate hulgast võib ÜRO pagulaste ülemkomissari (UNHCR) sõnul
pagulaseks lugeda 44 000 inimest. Eesti puhul on see arv 11 (!). kusiuures neli inimest on
saanud elamisloa ÜRO pagulaste konventsioonile viidates. Sama absurdne näitaiate suhe
tuleb esile. kui võrrelda variupaigataotluste arve. 2004. aastal taotles Eestis variupaika
ainult 14 inimest neist ükski ei saanud elamisluba.

Samal aial kui Eestis annab pagulased kahe käe sõrmedel üles lugeda. leiame teistest
riikidest. eelkõige Saksamaalt ia USAst. mitte vähem kui 855 Eestist pärit pagulast (ning
pagulaste vool iätkub: 2004. aastal taotles teistes riikides variupaika 70 Eestist pärit
inimest).

Maianduse vaatevinklist on Eesti pagulaste netoeksportiia. s.t riik. kust lahkub suurem
hulk problemaatilise saatusega inimesi. kui ta ise vastu võtab. Asiaolu. et Eestis ei ole
ühtki antirassistlikku organisatsiooni. pole ehk veider. kuna siin ei leidu mainimisväärsel
määral värvilisi inimesi. Ikkagi võib tänapäeva demokraatia puhul lugeda haiguse
märgiks seda. kui kohaliku rahva hulgas leidub rohkem skinhead`e kui värvilisi. Teine
mõõdupuu on see. kas leidub rohkem organiseeritud antirassiste kui organiseeritud
rassiste. Selles raundis siis 1 : 0 rassistide kasuks.

Balti turismiaiakirias City Paper ilmunud kommentaaris kiriutati möödunud aasta sügisel.
et Balti paremäärmuslaste suhtes rakendatavat poliitikat tuleb mõista lähtuvalt ohvri-
identiteedist. mille iuured olevat sõiaaialoos ning riikide puudulikus holokausti pärast
kaasvastutuse tunnistamise protsessis. Kui muu Euroopa lähtudes aialoolisest
süütundest reageerib karmilt igasugustele paremäärmusluse ilmingutele. siis
Baltimaade ametivõimude praktika on liberaalsem. Väärtusi nagu sõnavabadus ning
poliitilise tegevuse vabadus samastatakse hiliaaegu tagasi võidetud vabadusega.

Integratsioon ja liberaalsed väärtused
Omades organisatsiooni SOS Rasisme tausta (olen Norras avaldanud antirassistlikke
artikleid. nagu näiteks .Ära kiusa mu vaenlast!¨). olen väga teadlik. et rassismist ei ole
võimalik vabaneda seda ära keelates. Mille üle selle noore riigi ideoloogid peaksid
mõtisklema. on pigem see. mida tähendab kultuurilises ning demograaIilises mõttes
integreeruda rahvusvahelisse ühiskonda. Kui eeskuiuks on lääneriigid. siis tuleks meeles
pidada. et üheski lääneriigis ei ole nii vähe värvilisi kui Eestis.

Eesti integratsiooniarutelus on siiani käsitletud peaaegu eranditult suurt vene vähemust
ning selline rõhuasetus on mõiutanud ka üldise immigratsioonipoliitika kuiundamist.
Liberaalse demokraatiana iääb Eesti riik lääne standardite iärgi ebaküpseks seniks. kuni
kõrgelt kiidetud liberaalsetele väärtustele antakse mänguruumi ka immigratsiooni- ning
pagulaspoliitikas.

Asjad võtavad aega
Inimestega rääkimine aitab. Teise nahavärviga inimeste nägemine aitab mõista. et
nemadki on inimesed nagu sina ia mina. Maias. kus ma elasin. võeti mu kihlatu
südamlikult. kallistuste ning poolehoiuga vastu oli vist ka natuke uhke tunne nii kauget
külalist võõrustada. Olles siinmail veidi aega viibinud. hakkas mu kihlatu rääkima. et ta
on teinud eestlastele neid oma välimusega hariutades lihtsalt väliaõpet.

Aga asiad võtavad aega. Kui Eesti oleks pärast taasiseseisvumist vastavalt oma
rahvastiku suurusele vastu võtnud sama paliu ÜRO kvoodipagulasi kui Norra (iulgen ette
panna 300 uut inimest aastas?). oleksid värvilised inimesed praegu tänavapildis nähtavad.
Tartu ülikool rõhutab oma väidetavat rahvusvahelisust. kuid ikkagi ei õppinud seal
eelmisel aastal rohkem kui 400 välismaa üliõpilast. Umbes sama paliu eesti üliõpilasi
viibib ühe või paar semestrit mõnes välismaises õppeasutuses ning pöördub uute
kogemustega tagasi riikidest. kus nad on kokku puutunud etnilise mitmekesisusega
globaalsemal kuiul. Milline on olukord ühe põlvkonna pärast?

Mu kihlatu Tartus viibimise aial tekkis suur kiusatus rahvas parlamendivalimiste-eelsele
pressikonverentsile kokku kutsuda ning neile Tartu mustanahalist vähemust tutvustada.
Siis võinuksid inimesed iäriekorda võtta. et minu tulevast ning linna üleiäänud väheseid
värvilisi lähemalt silmitseda lihtsalt selleks. et saaks lõplikult selgeks. et nemadki on
lihast ia verest inimesed. See olnuks tõeliselt huvitav poliitiline etteaste.