You are on page 1of 34

TARTU IDAPOOLSE RINGTEE

EELPROJEKT JA
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
2
SISSEJUHATUS 3
PROJEKTI TAUSTANDMED
ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS 4
SEOSED MAAKASUTUSE JA PLANEERINGUTEGA 4
LIIKLUS 6
LIIKLUSOHUTUS 6
KESKKOND JA MILJÖÖ 6
PROJEKTI EESMÄRK
EELPROJEKTI EESMÄRGID 8
EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD 8
PROJEKTEERIMISE KÄIGUS TEOSTATUD UURINGUD 8
TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID
GEOLOOGILISED UURINGUD 9
PROJEKTIALA TOPOGEODEETILISED MÕÕDISTUSED 9
LIIKLUSUURINGUD 10
LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS 11
VEETEEDE LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS 11
KULU-TULU JA FINANTSANALÜÜS 11
ALTERNATIIVID
TRASSI ASUKOHT 12
PÕHITÄNAVA RISTPROFIIL 12
LIIKLUSSÜSTEEM 12
KERGLIIKLUS 13
ÜHISTRANSPORT 13
RISTMIKUD JA RISTED 13
SILLAD 14
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
AVALIKKUSE OSALEMINE 16
MÕJUDE HINDAMINE 17
IDARINGTEE MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED 17
JÄRELDUSED 18
EELPROJEKT
TEE ASUKOHT JA TEEDEVÕRK 19
LIIKLUSSÕLMED 19
RISTED 19
TEE RISTPROFIIL 19
KERGLIIKLUS 19
LIIKLUSKORRALDUS 19
MAASTIKUKUJUNDUS 22

DETAILPLANEERING
RINGTEE SILD JA SELLE JUURDEPÄÄSUD 24
KOKKUVÕTE
EELPROJEKTI TULEMUSED 25
PROJEKTI ELLUVIIMINE 25
PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TASUVUS 25
3
Raske on ülehinnata Idaringtee olulisust Tartu linna jaoks.
Ühendades linna eri servades asuvaid Tallinna-Tartu-Võru-
Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteid, vähendab ta oluliselt
liikluskoormust Tartu kesklinnas ning parandab ühendust
kahel pool Emajõge asuvate linnaosade ning valdade vahel.
Tänu vähenenud liikluskoormusele muutub Tartu südalinn
kindlasti puhtamaks ning meeldivamaks kohaks, kus sõita
jalgrattaga või võtta ette üks jalutuskäik. Linnale on väga
oluline, et linnasüda elaks ja oleks elanike poolt aktiivses
kasutuses ning seetõttu on meie südamesasjaks ka meeldiv
ja puhas keskkond. Ei ole liialdus väita, et Idaringtee näol on
tegu viimase aja ühe oluliseima infrastruktuurilise objektiga.
Kuna Idaringtee hõlmab kokku nelja omavalitsust – Tartu
linn, Tartu vald, Luunja vald ja Ülenurme vald – siis on antud
projekti puhul olnud ja on edaspidigi võtmeküsimuseks
koostöö ning tihe omavaheline kommunikatsioon.
Siinkohal tahaksingi tänada Ramboll Eesti AS-i ladusa
ning meeldiva koostöö eest! Käesolev eelprojekt ja
keskkonnamõjude hindamine on siiski alles algus ning
ees ootab veel suur töö enne kui Tartu idapoolsest
ringteest saab reaalsus. Edu ja jõudu kõigile tänastele ja
tulevastele asjaosalistele selle eesmärgi saavutamisel!
Urmas Kruuse
Tartu linnapea
14.10.2008 sõlmiti Ramboll Eesti AS (konsultant) ja Ramboll Finland
OY (Konsultant) ning Tartu linnavalitsuse ja Tartu Vallavalitsuse
(Tellija) vahel riigihanke tulemusena konsultatsioonileping T-1485
Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti koostamiseks. Tartu valla,
Luunja valla ja Ülenurme valla poolt anti Tellijale volitused riigihanke
korraldamiseks nende omavalitsuste haldusterritooriumi ulatuses.
4
Tartu idapoolne ringtee
PROJEKTI TAUSTANDMED
ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS
Joonis 1. Väljavõte
teemaplaneeringu
„Asustust ja maa-
kasutust suuna-
vad keskkonna-
tingimused
(2006)“ kaardist.
SEOSED MAAKASUTUSE JA PLANEERINGUTEGA
TARTU MAAKOND
Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud
1999. a) Idaringteed täpselt ei kirjelda ning
tee trass puudub ka planeeringu kaartidelt.
Samas juhitakse planeeringutekstis
tähele panu ühenduse vajalikkusele.
Maakonna teemaplaneeringu Asustust
ja maakasutust suunavad keskkonna-
tingi mused, 2006 tekstiosa teemat ei
käsitle, kuid kaardil on Tartu linna osas
kajastatud linna üldplaneeringust lähtuv
perspektiivne Idaringtee trass.
KOHALIKUD OMAVALITSUSED
Tartu linn
Kehtivas üldplaneeringus ühtib Idaringtee
trass kavandatavaga Võru tänava sõlmest
kuni ristumiseni Räpina maanteega. Edasi on
üldplaneeringus kavandatud ühendus erinevalt:
olemasoleva kalmistu kõrvalt Vahi tänava
pikenduseni ja edasi piki Vahi tänavat.
Üldplaneeringu skeemi suurenduselt on Soojuse
ja Vahi tänavate vahelises lõigus sel gelt näha
trassi kulgemine Nõlvaku-Jaama sõl mest Vahi
tänava pikendusele – kori dor, mis täna seks on
Luunja valla piires hoones tatud (AS Greif trükikoda).
Joonis 2. Tartu
linna üldpla-
neeringu kaardi-
joonis (2003)
Joonis 3. Fragment
Tartu linna
üldplanee ringu
(ÜP) kaardist
Tartu on suuruselt Eesti teine linn ning ühtlasi
Kagu-Eesti suurim keskus. Projekteeritav Ida-
ringtee ühendab Tartu linna eri servades asuvaid
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed ja Jõhvi-
Tartu-Valga maanteed. Ühe Eesti suurima jõe,
Tartu linnast läbi voolava, Emajõe ületami seks
ehitatakse uus Ringtee sild.
Idaringtee on ette nähtud põhitänavana nii Tartu
maakonna planee ringu kui ka kõigi puudutatud
omavalit suste üldplaneeringutega. Idaringteest
3/4 saab olema täiesti uus tee, mis läbib linna
äärealasid ja linnaäärseid, valglinnastumise
ten dentsiga alasid. Olemasolevat teekoridori
kasutatakse vaid Tartu linnas Ringtee tänaval.
Põhitee lähistele jäävatest uutest arendus piir kon-
dadest paistab silma Raadi endise sõjaväe lennu väl-
ja ala, kuhu on rajamisel Eesti Rahva Muuseum.
Eelprojekt valmis kolmes osas:
• Võru tn–Lammi tn (esimene ja teine lõik)
• Lammi tn–Raadi (Luunja valla
piiresse jääv ala, sh Soojuse riste,
Räpina sõlm ja Rõõmu ristmik)
• Raadi–Kõrveküla (Tartu valla
piiresse jääv ala, sh Raadi ja Koidu
ristmikud ning Kõrveküla sõlm)
* Lähteülesande järgi oli ette nähtud 4 lõiku,
1 ja 2 lõik vormistati ühe eelprojektina.
5
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
PROJEKTI TAUSTANDMED
Ülenurme vald
Teekoridor lõikab Ülenurme valla territooriumi
vähesel määral Turu-Ihaste lõigul.
Ülenurme vallale on projektil oluline mõju,
kuna valla üldplaneeringu (2009) alusel on
kavandatud valla põhjapiiri lähedal paikneva
elamu- ja arenduspiirkonna ühendused
Tartu linnaga kõikide Ringteega ristuvate
linnatänavate (Võru, Jalaka ja Tähe) kaudu.
Joonis 4.
Väljavõte Luunja
ÜP liikluskorral-
duse kaardist
Joonis 5.
Fragment Tartu
valla ÜP kaardist
(2008)
Luunja vald
Valla üldplaneeringus (2008) on arvestatud
esialgse Idaringtee koridori (Nõlvaku/Rõõmu-
Viira) jätkumisega üle Radlovi kinnistu endise
Raadi militaarlennuvälja territooriumile.
Trass piirneb vahetult Salu elamukvartaliga
idast ja Greifi trükikojaga läänest. Objektide
vahele jäetud liigkitsas koridor võimaldab
sinna paigutada jaotustänava, kuid mitte
magistraaltänavat. Samuti osutub väga raskeks
liiklusohutuse ja müranõuete tagamine.
Tartu vald
Tartu valla üldplaneeringus on Idaringtee
trass sama, mis eelprojekti lähteülesandes.
Koostöös vallavalitsuse ja Raadi endise militaar -
lennuvälja ala detailplaneeringu koosta jaga on väl-
ja töötatud Idaringtee trassi plaanilahen dus, mis
muudab üldplaneeringut ning samas korrigeeritak-
se ka piirkonnas koostata vaid detailplaneeringuid.
Üldplaneeringut muutev lahendus tuleneb liik-
lus uuringust (põhilised liiklusvood peale Põhja-
ringi valmimist), algselt pakutud lahendu se korral
tekiks lühikese teelõigu sees väga komplitseeritud
ristmik, mis ühtseks sõlmeks kujundatuna muu-
daks mitmeid kehtesta tud ja juba arendatavaid
planeeringu alasid. Uue plaanilahenduse korral
on mõjutata vad planeeringud alles koostamisel
ja seetõttu kergemini korrigeeritavad.
Siia tuleb sild...
6
Tartu idapoolne ringtee
PROJEKTI TAUSTANDMED
KESKKOND JA MILJÖÖ
Teelõik I, s.o Ringtee tänav Võru
tn ristmikust Turu tänavani, läbib
olemasolevat tööstus- ja äriala, kus
1970-80-ndate stiilis hoonestus ja
linnahaljastus moodustab aimatava
terviku. Kuivõrd siin paikneb palju
töökohti, on ringtee äärmiselt oluline
töökohtadele juurdepääsu tagamisel.
II teelõik läbib Turu tänavast Lammi
teeni Emajõe luhta. Jõele lähemal on
avatud loodusmaastik paremini säili-
nud, kaugemal, eriti Lammi tee piir-
konnas, aga võsastuv ja inimtegevuse/
tegevusetuse mõjul kohati tühermaaks muutunud. II lõigus lõikab
Idaringtee umbes 3,4 km ulatuses Emajõe äärset kohaliku tähtsusega
rohekoridori, mis on tartlastele puhke- ja virgestusalaks ning oluline
ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks.
Rohekoridori alale märjale lamminiidule jäävad, üks ühele ja teine
teisele poole teed, Ropka-Ihaste Natura 2000 linnu- ja loodusalad.
2004. aastal läbiviidud uuringute käigus tehti kindlaks 65 linnuliigi
esinemine Ihaste luhal. Loodusaladel kasvab palju kaitse all olevaid
taimeliike, osa neist on levinud ka väljaspool loodusalade piire Lammi
ja Nõlvaku tn piirkonnas. Lammi tänava lähedal asub veel üks haruldas-
te taimeliikide kaitseks loodud NATURA 2000 ala – Anne loodusala.
Luunja valla lõigus on tegemist valdavalt linnalähedaste põllumaadega,
kuhu linna läheduse tõttu on hakatud maju ehitama. Tartu valla osas
läbib Idaringtee endise Raadi lennuvälja alasid, mis on võsastunud ja
ootavad detailplaneeringute kehtestamisel uut kasutust nii elamu kui
äri- ja tootmismaana. Uue maakasutuse eelduseks on ka Idaringtee
olemasolu, et tagada linna laienemiseks vajalikud ühendused.
LIIKLUS
Praegusest liiklusest Idaringil ja selle lähialadel
saab ülevaate teelõigul Võru tn - Turu tn, kus Ida-
ringtee kulgeb olemasoleva Ringtee tänava trassil.
Tipptunnil sõidab Ringtee tänaval 600-800
autot enamkoormatud suunal. Teistes lõikudes
on tegemist uue kavandatava põhitänavaga.
Ristuvate teede liiklussageduste iseloomustus
on toodud alljärgnevas tabelis:
LIIKLUSOHUTUS
Ringtee tn 1,6-kilomeetrisel Võru ja Turu
tänavate vahelisel lõigul on praegu üks
reguleeritud ristmik (kolmekülgne Ringtee-Võru
foorristmik) ja kaks reguleerimata ristmikku
(Ringtee-Jalaka ja Ringtee-Tähe) ning 28
juurdepääsu kinnistutele. EVS 843:2003 järgi
70 km/h kiirusel kasutatakse põhitänavatel
valdavalt eritasandilisi ristmikke, lõikumised
võivad olla valdavalt teiste magistraalidega.
Ringtee lõunapoolsel küljel on kergliiklustee
(kõnnitee), põhjapoolsel küljel on aga
kergliiklemise võimalused katkendlikud.
Ringtee lõunakülje kergliiklustee (jalgtee) üle-
minekud nii ristuvate tänavate kui ka mahasõitu-
dega on ohtlikud. Tähistatud ülekäigukohti
on kolm, sealhulgas vaegnägijatele mõeldud
helisignaaliga foor-reguleeritav ülekäik Ringtee
1 ees. Samas pole olemasolevad ülekäigukohad
kuigi hästi teostatud (vt Tähe ristmik fotodel,
ülekäik lõpeb haljasalal, kus puudub kõnnitee).
Ohtlikumad ristmikud on Tähe ja Võru,
veidi vähemohtlik Jalaka ristmik. Liiklus-
õnnetuste statistika järgi on toimunud
kolmandik õnnetustest neil ristmikel.
Liiklussagedused
ristuvatel teedel
2006–2008
Ristuv tee
või tänav
Tipptunni liiklus (autot
tunnis enamkoormatud
suunal)
AKÖL (ööpäevas
mõlemal suunal
kokku)
Raskeliikluse
osakaal (%)
Võru 962 9700
Jalaka 173
Tähe 295
Turu 669
Ihaste 282
Lammi 246
Soojuse
Räpina
maantee
617 6849 3
Rõõmu-
Viira tee
1634
Kõrveküla-
Tartu maantee
366 6412 4
Jõhvi-Tartu-
Valga maantee
153 6900/1259 5/8
1.
2.
3.
Tähe tn ristmik
7
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Iseloomulikud
maastikud:
1 ja 2) Ringtee
tänava haljastus
esimesel teelõigul,
3) Emajõe luht
teisel teelõigul,
4) kultuurmaastik
kolmandal ja nel-
jandal teelõigul,
5) endine Raadi
lennuväli neljan-
dal teelõigul.
4.
5.
8
Tartu idapoolne ringtee
PROJEKTI EESMÄRK
EELPROJEKTI EESMÄRGID
Projekti eesmärgiks on Tartu linna idapoolse
ringtee (edaspidi Idaringtee) rajamine ning
seeläbi liikluskoormuse vähendamine Tartu
kesklinnas ja ühenduse parendamine kahel
pool Emajõge asuvate linnaosade vahel.
Eelprojekt koostati Idaringtee asukoha
täpsustamiseks ja maa-ala määramiseks ning
liikluskorralduse tehniliselt ja majanduslikult
optimaalsete lahenduste leidmiseks. Erinevad
tee asukoha alternatiivid kaaluti läbi projekti
keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus.
EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD
Tartu Idaringtee projekteerimisel võeti
aluseks standard EVS 843:2003
“Linnatänavad”:
• tee liik: põhitänav;
• projektkiirus: soovitavalt 80 km/h;
• projekteerimise lähtetase: hea;
• algselt soovitud kaherajalise kahesuunalise
sõidutee asemel lepiti projekti algfaasis*
kokku, et Idaringtee kavandatakse 4-rajali-
sena, eesmärgiga reserveerida tee maa-ala.
• kergliiklustee 4 m laiusega ühel pool
sõiduteed kogu projekteeritava tänava
pikkuses. Kergliiklustee ristumine
riigimaanteega T3 Jõhvi-Tartu-Valga
lahendada kahes tasapinnas;
• riigimaanteedega ristumisel tuleb arvestada
Maanteede projekteerimisnormidega.
Eelprojekti lõpplahenduse koostamisel tuli lähtuda
erinevate teostatud uuringute tulemustest.
Projekti käigus koostatud liiklusprognoosile ja
majandusarvutustele toetudes kavandati projekti
etapiviisiline realiseerimine vastavalt vajadustele.
PROJEKTEERIMISE KÄIGUS
TEOSTATUD UURINGUD
Teelõigu projekteerimiseks ja alternatiivide
võrdlemiseks vajalike lähteandmete
saamiseks viidi läbi järgnevad uuringud:
• olemasolevate üld- ja detailplaneeringute
väljaselgitamine;
• liiklusohutuse analüüs maismaa osas;
• liiklusohutuse analüüs veeteede osas;
• liiklusuuringud;
• topogeodeetilised uuringud;
• geoloogilised uuringud;
• keskkonnamõju hindamine;
• lahenduste võrdlev analüüs;
• tulu-kulu- ja finantsanalüüs;
• maastikuanalüüs ja teemaastiku
kujunduskontseptsioon.
Keskkonnamõju hindamise käigus
viidi lisaks läbi järgnevad uuringud:
• geoloogilised uuringud;
• taimestiku uuring;
• loomastiku uuring;
• liiklusmüra modelleerimine;
• heitgaaside uuring;
• sotsiaal-majanduslikud uuringud.
Madal veeseis
Kõrge veeseis
* algandmete esmase liiklustehnilise analüüsi järel
9
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID
GEOLOOGILISED UURINGUD
Geoloogilised uuringud toimusid kahes etapis
– eeluuringutele järgnesid detailsemad
uuringud. Geoloogiliste eeluuringute aruanne
koostati üldise geoloogilise informatsiooni
koondamiseks. Aruande koostamisel kasutati
uuritavas piirkonnas varem teostatud
uuringute arhiivimaterjale. Puudulike
geoloogiliste andmete korral (Emajõe luha
pehme pinnasega alad) puuriti käsipuuriga
lisaaugud sammuga ca 200 m. Aruandes
esitati ala üldine geoloogiline iseloomustus,
varemtehtud puuraukude geotulbad ning
asukohad, ala hüdrogeoloogilised tingimused
ning lisaks tüüpsed geoloogilised läbilõiked.
Eeluuringu abil hinnati teetrassi alternatiive.
Detailsed geoloogilised uuringud sisaldavad
ehitusgeoloogilist infot tee ja rajatiste projektee-
rimiseks. Detailsete uuringute aruandes
esitati seletuskiri, ala geoloogiline ehitus,
hüdrogeoloogilised tingimused, soovitused
projekteerimiseks, pinnaste geotehnilised näi-
tajad, geotulbad ja penetratsioonikatsete graa-
fikud koos nende asukohtadega, geoloogilised
läbilõiked ja laborikatsete tulemused.
Detailsed geoloogilised uuringud
jagunesid kaheks osaks:
1. geoloogilised uuringud sildade projekteeri-
miseks, kus planeeritavate sildade, viaduktide
ja tunnelite sammaste all viidi läbi uuringud
(puuraugud või penetratsioonikatsed);
2. geoloogilised uuringud tee projekteerimi-
seks viidi läbi 50 meetrise sammuga
Emajõe lammi alal ja 100 meetrise
sammuga muudes kohtades. Puuriti 3 m
projekteeritavast teepinnast sügavamale.
PROJEKTIALA TOPOGEODEETILISED MÕÕDISTUSED
Topo-geodeetiliste uuringute eesmärgiks
oli luua digitaalne 3D alus teede, ristmike,
ristete ja rajatiste projekteerimiseks ja
maastikumudeli koostamiseks ning alusplaan
projekti jooniste vormistamiseks.
Uuringud teostati REIB OÜ poolt kahes etapis.
Esmalt koostati 2008. aasta lõpus üldistatud
tasemel alus trassivalikuks. Kasutati Maa-
ameti ortofotosid aastast 2007 ja digitaalseid
arhiivimaterjale, mida täiendati olulisemates
lõikudes traditsioonilise välimõõdistamise
teel, mõõdistatud ala – 707 hektarit.
Tartu asub Devoni punasest liivakivist ja aleurolii-
dist koosneval aluspõhjal ja ka moreeni koosti-
ses on valdavaks sama Devonilise päritoluga
materjal, mis on jää poolt ümber kantud.
Projektiala läbib Emajõega seotud ürgorg, mille
sügavus on Ihaste juures umbes 45 meetrit
alla merepinna ja setete paksus Emajõe ürg-
oru põhjas on maksimaalselt 80 meetrit.
Tervet Idaringtee trassi pinnaselõiget võib
üldistatult esitada 7 pinnakattekihina, mis
lasuvad Kesk-Devoni Aruküla lademe aluspõhjal
(kiht 8). Seejuures ei esine neid kihte kõikjal.
Kihid on ülevalt alla loetuna järgmised:
• kiht 1 – mittelooduslik täide ja muld;
• kiht 2 – soosetted ja muld;
• kiht 3 – liiv;
• kiht 4 – saviliiv ja tolmliiv;
• kiht 5 – liiv;
• kiht 6 – plastne moreen;
• kiht 7 – plastne ja kõva moreen.
Ehitusgeoloogiliselt on kõige keerulisem
Emajõe ümbruse piirkond (Turu tänavast
Ihaste tänavani). Antud piirkond kuulub
otseselt Emajõe üleujutusalasse, mistõttu
tuli projekteerimise juures arvestada kõrge
veetasemega ja märgala setetega.
Valitud trassi osas teostati 2009. aasta kevadel
topo-geodeetiline mõõdistus elektrontahhü-
meetriga vastavuses jooniste mõõtkavaga 1:500.
Alust täiendati projektlahenduste vajadustele
juulis-augustis 2009. See andis lisaks täpsele
ülevaatele maapealsest situatsioonist ka
detailse info maa-aluste kommunikatsioonide
kohta. Mõõdistuskoridori laius oli
ristmikevahelistel lõikudel 100 m, ristmike ja
rajatiste kohal vastavalt alternatiivide valiku
käigus otsustatud lahenduste mõõtmetele.
Mõõdistatud ala – 228 hektarit.
Geodeet takseerib
lisaks maapealsele
situatsioonile ka
maa-aluseid kom-
munikatsioone
(kaablid, torud)
10
Tartu idapoolne ringtee
TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID
LIIKLUSUURINGUD
Liiklusuuringu eesmärgiks oli välja selgitada
olemasoleva ja prognoositava liikluse struktuur,
sagedused ja kõikumised päevas, nädalas
ja kuus ning sõidu lähte- ja sihtkohad ja
võimalikud ümbersuunamised. Uuring viidi läbi
kahes etapis. Uuringu esimene osa (nov. 2008
– juuni 2009) teostati eesmärgiga koostada
liiklusprognoos teelõikude dimensioneerimiseks
ja variantide valiku tarbeks ning teises osas
(dets. 2009 – märts 2010) dimensioneeriti
valitud trass ja liikluslahendus.
Algandmed olemasoleva liikluse kaardistamiseks
ja tulevikustsenaariumite koostamiseks saadi:
• linna suubuvate teede liikluse pikaajaliste
trendide analüüsiks koostatud iga-
aastaste loenduste aruannetest;
• linna sisenevatel maanteedel liikluse
struktuuri ja ajalise jagunemise
väljaselgitamiseks tehtud nädalasest
automaatloendusest;
• possimise* teel liiklejate lähte-sihtkohateave
liiklusnõudluse mudeli koostamiseks;
• videoloendustest ristmikel
liiklusmudeli kalibreerimiseks.
Liikluse modelleerimiseks kasutati EMME/3
tarkvara. Modelleerimise eesmärgiks oli kajas-
tada esmalt adekvaatne hetkeolukord, milleks
ühendati lähte-sihtkohtade maatriksist (edaspidi
O-D maatriks, O-origin ja D-destination) tulenev
liiklusnõudlus tänavavõrgu kirjeldusega.
Mudeli kalibreerimisel püüti saavutada loen-
dustel fikseeritud tegelikele liiklussagedustele
võimalikult lähedane tulemus. Prognoosi koosta-
misel kasutati perspektiivset O-D maatriksit,
mis arvestab nii kehtestatud ja seni veel reali-
seerimata kui ka alles koostamisel olevaid
detailplaneeringuid. O-D maatriksile lisanduvad
autostumise ja keskmise läbisõidu prognoosid
ning ühendades perspektiivse liiklusnõudluse
perspektiivse tänavavõrguga, saame liiklussage-
dused igale mudelis kajastatud teelõigule ning
ristmikule (sh pöördeliikluse).
Prognoosi tulemused ja peamised järeldused
Prognoositav läbisõit vaatluspiirkonnas
(Tartu ja selle lähialad) kasvab 1,3 korda.
Koos Lääneringtee (E263 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa rahvusvahelise põhimaantee
Kandiküla-Uhti teelõigu) rekonstrueerimise
ja ühendamisega ning Põhjaringtee (E264
Jõhvi-Tartu-Valga maantee Vahi-Tiksoja
teelõigu) valmimisega moodustub ümber linna
terviklik ringtee, mille käikuandmisel väheneb
kesklinna liiklus võrreldes tänasega ca 10%.
Ringtee tänava Võru ja Turu tänavate vahelise
lõigu liiklussagedus kasvab tänasega võrreldes
kuni kolmekordseks (819 sa/h > 2366 sa/h, sh
transiitliiklus Võru-Turu lõigu suhtes ca 3 korda),
Idaringtee esimene lõik tuleb projekteerida
vähemalt 2+2 ristlõikes eritasandiliste ristmikega.
Liiklussagedus esimesel lõigul (Võru-Turu)
tõuseb aastaks 2030 ühel suunal kuni 2366
sa/h tasemeni, kui ühe sõiduraja arvutuslik
läbilaskevõime hea teenindustaseme
korral on 1300 sa/h ja erandliku
teenindustaseme korral 1750 sa/h.
Teine lõik võib olla 1+1 ristlõikes tingimusel, et
lõigu mõlemas otsas on eritasandilised ristmikud.
Kolmas lõik tuleb projekteerida eritasandiliste
ristmikega 2+2 ristlõikes.
Neljandas lõigus on võimalikud nii samatasandi-
lised ristmikud kui ka 1+1 ristlõige. Siiski tuleb
Põhjaringtee valmimisel ühendada Idaringtee
E264 põhimaanteega eritasandilise ristmikuga.
Ristuvad teed ja nende seisundid
ning ühistransport
Võru tänav rekonstrueeritakse liiklussõlme
ulatuses. Tänava põhjaosa läbilaskevõime on
piiratud kesklinnaga ja liiklussagedused oluliselt
ei muutu. Tänava lõunaosa liiklus kahaneb
oluliselt, kuna suletakse Tõrvandi raudteeületus-
koht, mis ühendab Võru tänava E263 Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa maanteega ning ühendus
lahendatakse Tartu linna läänepoolse ümbersõidu
projektis kavandatud Postimaja liiklussõlme
kaudu (Ringtee tänava pikendusel ehitatakse
tunnel raudtee alt läbi). Tähe ja Jalaka
tänavate liiklus kahaneb, Turu tänava liiklus
kasvab ning 2+2 ristlõige vastab vajadusele
ja tuleb tagada kogu Turu tänava ulatuses.
Ihaste tee liiklus ei muutu olulisel määral ning
kergliiklustee rajamisega kinnistub tänava
senine funktsioon vahetult Emajõe-äärse ala
teenindamisel. Lammi tee ristlõige on piisav
ka tulevase liikluse jaoks. Soojuse tänava
riste kasutus sõltub pigem maakasutuse
muutustest ja on võimalik, et Väike-Lohkva
kaubanduskeskuse kompleksi parkimisala
laieneb teisele poole Idaringteed. Soovitav on
paigaldada liiklussõlme lähialale kaart/kaardid
infoga ristuvate teede asukohtade kohta.
Räpina maantee rekonstrueeritakse 2+2
sõidurajaga maanteeks ja käesoleva projekti
ning Väike-Lohkva (kaubandus)keskuse
rajamisega lahendatakse vahepealne
ühendus Räpina maantee rekonstrueeritava
lõigu ja Jaama tänava vahel. Rõõmu-
Viira tee äärde rajatakse kergliiklustee.
Arvestades võimalikke arenguid, on eelda-
da maaomanike ja arendajate survet täienda-
vate tõmbekeskuste loomiseks Idaringtee
lähialale, kuid nende planeeringute
algatamisel tuleb muutuv situatsioon
modelleerida, et hinnata nende võimalikku
liiklusmõju ja sobivust antud piirkonda.
Raadi piirkonna liiklus lahendatakse ala
planeeringute käigus. Tee nr 95 (Kõrveküla-
Tartu maantee) vastab oma näitajatelt
perspektiivse liikluse vajadusele. E264 Jõhvi-
Tartu-Valga maanteele rajatakse Põhjaringtee
ja selles osas tuleb vähemalt maaeralduste
osas arvestada 2+2 ristlõikega ka juhul, kui
tänased liiklusprognoosid 20 aasta jooksul sellist
ristlõiget ei nõua. Põhjaringi projekt piirneb
Vahi ringiga, mis Tartu valla üldplaneeringu
alusel tuleb kujundada eritasandiliseks
risteks. On ilmne, et 2+2 ristlõikele vastav
maaeraldus peab ulatuma E263 Tiksoja
liiklussõlmest Idaringi Kõrveküla liiklussõlmeni.
* Possimine – passiivne
mobiilpositsioneerimine, fikseerib EMT
klientide asukohad kõnetoimingute ajal.
HOMMIK, BAAS 2035
ÕHTU, BAAS 2035
11
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS VEETEEDE LIIKLUSOHUTUSE
ANALÜÜS
KULU-TULU- JA FINANTSANALÜÜS
TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID
Liiklus Emajõel
Analüüsi eesmärgiks oli määratleda
ohud teekasutajatele ja tuua välja
eeltingimused projektlahendustele.
Analüüs käsitleb kõigi teekasutajate
ohutust, pöörates erilist tähelepanu
kergliiklejatele ja puuetega inimestele.
Liiklusohutuse analüüsi põhiosa käsitleb
konkreetseid ohusituatsioone, POGSE
(Problem-Origin-Goal-Solution-Evaluation
– probleemide üldistatud analüüsi viis)
metoodika alusel on püütud leida probleemidele
põhjused ning tuua välja võimalikud
lahendused. Liiklusõnnetuste statistika
alusel on kõige ohtlikum Tähe tänava
reguleerimata ristmik, seejärel Võru ja Jalaka
tänavate ristmikud. Suurimaks ohu allikaks
on korrektselt tähistamata mahasõidud
ja pidevjuurdepääsuga parkimisalad.
Projekteeritud lahendus tagab kohaliku ja
transiitliikluse eristamise, mis vähendab
konfliktide võimalusi ning tagab
kergliiklejatele ohutud liiklemisvõimalused
nii piki projekteeritavat trassi (kergliiklusteed)
kui ka üle trassi (risted ja tunnelid).
Seni kõrgeim Emajõel liiklev veesõiduk on parv-
laev Koidula (masti kõrgus veeliinilt 11,06 m).
Emajõe tavakõrguseks loetakse Tartu kesklinnas
30,6 meetrit. Sild paikneb 5,6 km kesklinnast
ja arvestuslik langus jõelõigul on minimaalne.
Arvestades Ropka sadama ja Peipsi vaheliste
sildade kõrgustega, on eeldatud Luunja silla
rekonstrueerimise käigus kõrgusgabariidi
suurendamist ning seetõttu on Veeteede amet
kinnitanud Idaringtee silla kõrgusgabariidiks
41,0 m (lähteülesandes 40,7 m), mis tuleb
tagada minimaalselt 25 meetri laiuselt.
Kuna silla asukoht paikneb jõe kõveral ning
samas on ka veealune takistus (kivi), samuti
soovitatakse KMH poolt sillasambaid jõkke
mitte rajada, siis on ainus piirang kõrguslik.
Kulu-tulu- ja finantsanalüüsi aluseks on eel-
projekteerimise käigus väljatöötatud projekt-
lahendus, mida on võrreldud 0-alternatiiviga
(praegune olukord). Tartu idapoolse ringtee
projekti tasuvust mõjutavad teised antud
projektiga seonduvad investeeringud, millest
olulisim on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
maanteelt kavandatav raudteealune läbimurre.
Nimetatud läbimurre ühendab Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa maanteed ja Tartu idapoolse ringtee
I lõiku.
Tartu idapoolne ringtee on sotsiaal-majanduslikult
kõrge tasuvusega investeeringuobjekt.
Suurimaks tuluks on projektist saadav
teekasutajate ajasääst, samuti vähenevad
liiklusõnnetustega seotud kulud, kuna
võimalike konfliktide arv väheneb oluliselt.
Vasakpoolsetel kartogrammidel on toodud prognoositud tipptunni
liiklusvood Tartu peamistel tänavatel, parempoolsetel võrdlus
nullvariandiga (Idaringi ei ehitata, kuid kõik teised ehitised valmivad
plaanikohaselt). Olulisemad muudatused tänavavõrgus 2035. aastaks
on peale Idaringi ka Põhjaring, mis ühendab Tiksoja ja Vahi ning
linna läbiv Vaksali-Sadamaraudtee ühendus koos Ropka sillaga.
HOMMIK 2035,
BAAS vs NULL
ÕHTU 2035,
BAAS vs NULL
12
Tartu idapoolne ringtee
ALTERNATIIVID
TRASSI ASUKOHT
Võrreldes kehtivates planeeringutes
ja eelprojekti lähteülesandes toodud
koridoriga, on alternatiividena kaalutud:
• 2. lõigus muudatust, mis lõikab Ropka
linnukaitseala lõunapoolset osa, kuid häirib
vähem väga olulist põhjapoolset osa;
• 3. lõigus Väike-Lohkva planeeringualast
möödumisega seoses uut trassi Anne
alajaama ja Salu kvartali vahel ning kitsast
koridori Anne alajaama ja kalmistu vahel.
Alajaama ja kalmistu vaheline ühendus
ei taga perspektiivset laiendatavust,
komplitseerib rampide ühendust T45
Tartu-Räpina maanteega ja toob pikemas
perspektiivis kaasa suurema maavajaduse;
• 4. lõigu lõunaosas kulgeb trass vastavalt
lähteülesandele läbi Radlovi kinnistu
endise militaarlennubaasini. Vald on
seni blokeerinud ala detailplaneeringud,
kuid suure tõenäosusega kavandatakse
lähiaastatel senise põllumajandusliku maa
tulusam kasutus. Lennurajast põhjapoolses
trassiosas on käsitletud alternatiividena
ühendust olemasolevasse sõlme
(T95/E264), lennurajaga paralleelset trassi
olemasoleva T95 ringristmikuni ja jätkuna
E264 maanteeni ning uue ristmiku rajamist
senise ringristmiku ja T95-E264 oleva
ristmiku vahelises alas koos jätkuga
E264-ni.
Algne variant langes välja ebasoodsa
ristmike asetuse tõttu E264 maanteel,
oleva T95/E264 sõlme variant kehtestatud
detailplaneeringute rohkuse tõttu. Oleva
ringristmiku kasutamisel on küll eeliseid,
kuid kavandatav Põhjakeskus jääks
ringteest väljapoole, mis tooks kaasa
täiendava ristuva liikluse ringteele.
PÕHITÄNAVA RISTPROFIIL
Liiklusuuringu raames analüüsiti erinevate
ristprofiilide rakendamise võimalikkust.
Järgnevalt on toodud alternatiivide
võrdluse alused kõigis neljas teelõigus:
1) Võru-Turu – 2+2 koos kogujateedega ja 3+3,
mille korral eraldi kogujateid ei rajata –
kuigi 2+2 lahenduse korral on teepikkused
mõnevõrra suuremad, sisaldab alternatiivne
3+3 ristlõige liialt palju konfliktsituatsioone
(kergliiklus ja juurdepääsud maaüksustele),
mistõttu eelistus on 2+2. Et maakasutus
on aktiivne mõlemal pool teed, on ka
kergliiklusteed kavas mõlemale poole.
Kaalutud on ka viierajalist ristlõiget, kus
keskel on vahelduva suunaga pöörderada;
2) Turu-Lammi – 1+1 ristlõige on võimalik
vaid juhul, kui lõigu mõlemas otsas on
eritasandilised liiklussõlmed. Samuti tagab
1+1 ristlõige nõutava teenindustaseme
vaid juhul, kui vastavalt lähteülesandele
rajatakse ka Ropka sild koos juurdekuuluvate
ühendusteedega. Juhul, kui Ropka
silda ei tule, on tarvis lõigus rajada
teine niit ja tulemusena moodustada
2+2 ristlõige. Võrdlevas analüüsis on
LIIKLUSSÜSTEEM
Liiklussüsteemi kavandamisel on analüüsitud
perspektiivse liikluse lähte- ja sihtkohti ning
liiklust genereerivate objektide asukohti ja
sellest tulenevalt on kavandatud lahendused.
Arvestatud on võimaliku arendustegevusega
– muuta tänased maatulundusmaa alad madala
hoonestusega elamumaaks. Tõmbekeskused
on ette nähtud Raadi arenduspiirkonnas
nii endise lennubaasi alal kui ka teisel pool
Kõrveküla-Tartu maanteed (tee nr 95).
Kaubanduskeskused ja muud suuremad
tõmbekeskused kavandatakse Idaringteest
kesklinna poole, mis vähendab ringteega
ristuvaid liiklusvooge (liigeldakse valdavalt
linnaosade ja tõmbekeskuse vahel, mitte
linnalähipiirkonna ja tõmbekeskuse vahel).
Transiitliikluse valdavaks suunaks
Idaringtee suhtes on lääne-
lõunasuund, mitte ida-lõunasuund.
Samuti on, arvestades minimaalseid ristmike-
vahelisi kaugusi, magistraalteedel otstarbekam
Kõrveküla ja Vahi vahelises lõigus jätta
E264 maanteele vaid üks täisfunktsionaalne
liiklussõlm. Seetõttu tuleb perspektiivselt (ja
vastavuses ka Tartu valla üldplaneeringuga)
rekonstrueerida olev Vahi ring E264
maanteel risteks ja sulgeda või muuta samuti
eritasandiliseks risteks ka olev T95-E264 ristmik.
Idaringtee piirneb rahvusvaheliste
magistraalidega E263 ja E264 ning ristub T45
Räpina maanteega. Neist E263 ja T45 osas
projekteeritakse 2+2 ristlõikega lahendused ja
suure tõenäosusega laiendatakse ka E264.
käsitletud 1+1 ristlõiget, mis laiendatakse
2+2 ristlõikeni samal tammil ja eraldi
teise niidi rajamist. Maakasutus on ühel
pool (ringist väljas) ning seega võimalik
piirduda ühepoolse kergliiklusteega.
Lõigu algusosas ei ole põhitee ja
Tartu vangla vahele turvakaalutlustel
võimalik kergliiklusteed planeerida;
3) Lammi-Räpina – 2+2 ristlõige on vajalik
(ainult juhul, kui Väike-Lohkvasse
kaubanduskeskust ei tule, on võimalik
1+1 ristlõikega lahendus); sama ristlõige
jätkub igal juhul kuni ristumiseni Rõõmu-
Viira maantee ja Vahi tänava pikendusega;
4) Räpina-Kõrveküla lõigus (alates Rõõmu-Viira
teest ehk Rõõmu sõlmest) on liiklusuuringu
põhjal võimalik tagada nõutud teenindustase
1+1 ristlõikega, kuid maa reserveerimisel
ja ristmike kavandamisel tuleb arvestada
laiendamisega 2+2 ristlõikesse.
Liikluskoormus ja sellest tulenevalt ka
erinevate ristlõigete kasutuse vajadus sõltub
väga palju nii Põhjaringi valmimisest kui ka
Raadi arenduspiirkonna arengutempodest.
Ristlõige Ringtee
tänavast
Ristlõige
Tartu vallas
13
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
RISTMIKUD JA RISTED
Ristmike asukohtade kavandamisel on lähtutud
standardist EVS 843:2003, mis sätestab
soovitusliku minimaalse ristmikevahelise kauguse
ning ristumise valdavalt magistraaltänavatega.
Seetõttu ei ole otstarbekas Tähe ja Jalaka
tänavate ühendamine põhiteega, küll aga on
võimalik ühendada need kogujateedega.
Esimesel lõigul on eritasandilised
liiklussõlmed Võru ja Turu ristmikel. Kaaluti
Turu sõlme ühendamist Ülenurme vallaga
(üldise liiklusskeemi suhtes oleks see kõige
soodsam lahendus), kuid maakasutuslike
piirangute tõttu sellest ühendusest loobuti.
Tähe ja Jalaka tänavate osas kaaluti
nende ühendamist Ülenurme vallaga. Tähe
tänaval on küll suurem liiklus kui Jalaka
tänaval, kuid samas piirab maakasutus
ühendusvõimalusi (tuleb säilitada ühendused
olemasolevate hoonete ja rajatistega)
ning seetõttu valiti riste Jalaka tänavale,
ühendades Jalaka tänava kogujateedega.
Tähe tänavale kavandati kergliikluse
sild, mis võimaldab Tähe tänavat
kasutada kergliiklusühenduseks
kesklinna ja Ülenurme valla vahel.
Teisel lõigul paikneb kaks ristuvat teed – Ihaste
tee ja Lammi tee, mõlemad on jaotustänavad
(magistraalid). Liiklusuuringust selgus, et juhul
kui ühendada Ihaste tee Lammi teega, tõuseb
sellega oluliselt liikluskoormus Ihaste teel, mis
kulgeb kaitseala vahetus naabruses ning ei ole
suuteline tehnilise seisukorra tõttu vastu võtma
suurenevat koormust. KMH soovitab Ihaste
tee liikluskoormust mitte tõsta. Tõenäoliselt on
Ihaste tee intensiivsema kasutuskava korral
vaja tee rekonstrueerida: laiendada ja tõsta tee
Emajõe võimalikust kõrgveeseisust kõrgemale.
Lammi tee osas neid probleeme ei ole,
tee on piisava laiusega ning tee seisukord
on oluliselt parem kui Ihaste teel.
ALTERNATIIVID
KERGLIIKLUS
Alternatiividena kaaluti kergliiklustee rajamist
kogu ulatuses mõlemale poole Idaringteed. Tee
esimesel lõigul (Võru-Turu) mõlemapoolsele
kergliiklusteele alternatiive ei ole. Turu-Ihaste
vahelisel lõigul on kergliiklustee paigutus
piiratud nii Tartu Vangla nõuetega Turu tänava
ja Emajõe silla vahelisel alal kui ka otseselt
maksumuse kaalutlustega Ringtee silla ja
Ihaste riste vahelisel alal. Arvestades võimaliku
maakasutuse arenguga, on reserveeritud
võimalused kergliiklusteede võrgu täiendamiseks
alates Ihaste ristest kuni trassi lõpuni.
ÜHISTRANSPORT
Idaringtee rajamine võimaldab oluliselt
täiendada linna ühistranspordivõrku ja tagada
kiire ühenduse Ropka tööstuspiirkonna
ning Annelinna kui elupiirkonna vahel.
Võru sõlme lõunaosas on kavandatud
busside lõpp-peatus ja park&ride parkla koos
teeninduskompleksi rajamise võimalustega.
Analoogilised lahendused on soovitatavad
Annelinna busside lõpp-peatuse ja Väike-Lohkva
kaubanduskeskuse piirkonnas ja ka kavandatava
Põhjakeskuse piirkonnas Raadil (tuleb lahendada
vastavate detailplaneeringute koosseisus).
Kolmandal lõigul on säilitatakse ühendus
Soojuse tänava ja Mõisavahe-Nõlvaku
ristmikuga ristena üle Idaringtee. Räpina
maantee eritasandilisele liiklussõlmele
alternatiivid puuduvad. Ühendus Rõõmu-Viira
maantee ja Vahi tänava pikendusega ei vaja
vaatlusperioodil eritasandilist lahendust, kuid
et vältida mittestandardse viiekülgse ristmiku
teket, on Rõõmu-Viira maantee lõunaosa
ühendatud eraldi Vahi tänava pikendusega.
Rõõmu ristmiku asendi osas on käsitletud
erinevaid alternatiive olemasoleva asustuse
suhtes, kuid ristmikutüübilt rahuldab
algselt standardne üherajaline ringristmik,
mis tuleb Raadi ala arengute tulemusena
rekonstrueerida mitmerajaliseks.
Neljandas lõigus on liiklussagedused
madalamad. Raadi ala algselt planeeritud kõrge
asustustihedus (Raadi detailplaneeringu järgi
paiknevad seal eluasemed 14000 inimesele,
lisaks äri- ja tööstusalad) ei ole reaalne
ning koostöös planeerijaga on täpsustatud
arenguprognoose. Raadi ristmiku osas on
kaalutud eritasandilahenduse võimalikkust ja
planeeringus on selleks maa reserveeritud,
kuid projekti perspektiivis (20 aastat) piisab
hariliku ringristmiku läbilaskevõimest.
Sarnaselt on harilik ringristmik
kavandatud ka Kõrveküla-Tartu maantee
(T95) ja Idaringtee ristumisele.
Idaringi viimaseks liiklussõlmeks on kavandatud
Kõrveküla eritasandiline liiklussõlm, kus
on rakendatud Lammi sõlmele analoogilist
lahendust pööratud kujul – peateeks on E264
Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee, mille rambid on
ühendatud Idaringteega tilgakujuliste ristmikega.
Selle sõlme vajalikkus on ilmne vahetult
Põhjaringtee käikuandmisel ja samuti seonduvalt
Põhjakeskuse planeeringu arendusest.
Kavandatav lahendus võimaldab sõlme ehitamist
sulgemata põhiteed (liiklus suunatakse
põhitee tööde ajaks sõlme rampidele).
Tartu linnaliini-
bussid enne uut
busside hanget
14
Tartu idapoolne ringtee
ALTERNATIIVID
SILLAD
Teelõigul Võru tänavast Lammi teeni Tartu
linnas on kavandatud 9 rajatist:
Teelõigul Lammi tänavast Tartu linnas Rõõmu-Viira
teeni Luunja vallas on kavandatud 3 rajatist:
Teelõigul Rõõmu-Viira teest Luunja vallas Kõrvekülani
Tartu vallas on kavandatud 5 rajatist:
Nimetus
Ületatav
tee
Ületav tee
Võru tn liiklussõlme sild Idaringtee Võru tn
Jalaka tn riste sild Idaringtee Jalaka tn
Tähe tn kergliiklustee sild Idaringtee Kergliiklustee
Turu tn liiklussõlme sild Idaringtee Turu tn
Ringtee sild Veetee
(Emajõgi)
Idaringtee
Ihaste tee riste tunnel Ihaste tee Idaringtee
Pallase kergliiklustee tunnel kergliiklustee Idaringtee
Lammi tn liiklussõlme sild Idaringtee Lammi tn
Anne kergliiklustee tunnel kergliiklustee Idaringtee
Nimetus
Ületatav
tee
Ületav tee
Soojuse tn riste sild Idaringtee Soojuse tn
Räpina mnt liiklussõlme sild Idaringtee Räpina mnt
Salu kergliiklustee sild Idaringtee kergliiklustee
Nimetus
Ületatav
tee
Ületav tee
Sutemetsa
kergliiklustee tunnel
kergliiklustee Idaringtee
Koidu kergliiklustee
tunnel
kergliiklustee Idaringtee
Hämariku
kergliiklustee tunnel
kergliiklustee T95
Kõrveküla
liiklussõlme tunnel
kohalik tee Idaringtee
Kõrveküla
liiklussõlme sild
T3 Idaringtee
Ringtee sild
üle Emajõe
Võru tänava
liiklussõlme sild
15
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Ristmike ja ristete ning kergliiklustee
sildade asukoht, geomeetria ning laius on
määratud põhitee (Idaringtee) ja ristuvate
teede asukoha ning geomeetriaga. Sildade
alternatiivsete lahenduste võrdlemisel on
lähtutud eelkõige majanduslikest kaalutlustest
– eritasandilise liiklussõlme ehitamisel
on kulukas silla pealesõitude ja rampide
rajamine, mistõttu on sillad sõlme või riste
maksumuse etteantud piiridesse mahutamiseks
kavandatud lihtsad ja ökonoomsed. Sildade
avapikkused on linnatingimustes otstarbekas
kavandada võimalikult lühikesed, mis tingib
madalama konstruktsiooni kõrguse ja seega
ka võimalikult väikese mulde kõrguse ning
laiuse silla pealesõitudel. Sellega hoitakse
minimaalsena tee alla jääv maa-ala, piiratakse
võimalikult vähe vaateid lähedusse jäävatest
hoonetest ning väheneb ka müra levik.
Ka sildade materjali valikul on lähtutud pea-
miselt ehitusmaksumusest, arvestatud on ka
hoolduskulusid ning võimalikku ehitustehno-
loogiat. Eelistatud on kohapeal valatavat raud-
RISTMIKE JA RISTETE SILLAD,
KERGLIIKLUSTEE SILLAD
ALTERNATIIVID
Ringtee silla kavandamisel on võrreldud tehnilisi ja
arhitektuurseid alternatiive. Alternatiivide võrdlemi-
sel on lähtutud majanduslikest ja arhitektuurse-
test kaalutlustest, keskkonnapiirangutest ja
–soovitustest, mõjust liiklusele, hoolduskulust ka-
sutamise ajal ja võimalikust ehitustehnoloogiast,
arvestades piirkonna eripära (asukoht Emajõe
lammil, Natura 2000 alade lähedus).
Kaalutud on erinevaid ristlõike laiusi, sh kahe
sõidusuuna jaoks eraldi sõidutee sildade välja-
ehitamist esimeses etapis, silla ja peaava
erinevaid pikkusi, konstruktsioonimaterjali ning
kandekonstruktsiooni tüüpi, kergliiklustee paik-
nemist sõidutee silla all, kõrval ja ka eraldi sillal.
RINGTEE SILD
Tunnelite lahenduse väljatöötamisel on
kaalutud järgmisi alternatiive: terastoru
või –kaar, betoonist karpristlõikega tunnel
ja tunnelikonstruktsioon, kus Idaringtee
mõlema sõidusuuna all on vuukideta sild.
Terastoru ning betoonist suletud karbi
kavandamisest on loobutud, kuna nende
lahenduste puhul on keeruline tunneli jätkamine
teise (perspektiivse) sõidusuuna ehitamisel ning
kogu konstruktsiooni väljaehitamine esimeses
etapis ei ole majanduslikult põhjendatud.
Suletud konstruktsiooni puhul on probleemiks ka
valgustus ning kergliiklejate ohutus ja turvalisus.
Sellest lähtuvalt on kergliiklustee tunnelite
lahendustena eelistatud konstruktsiooni, kus
tunnelikonstruktsiooni moodustab vuukideta sild.
KERGLIIKLUSTEE TUNNELID
või pingbetoonkonstruktsiooni, mis võimaldab,
võrreldes monteeritavate elementidega,
paindlikumat geomeetriat, madalamat kande-
konstruktsiooni kõrgust ja lihtsamat transporti
objektile. Terase ja puidu kasutamine oleks
samuti võimalik, kuid kulukam – lisaks materjali
kõrgemale hinnale suureneksid ka hoolduskulud
kasutamise ajal. Avaehituse ehitamine
monoliitbetoonist võtab küll mõnevõrra rohkem
aega kui teras- või betoontalade montaaž, kuid
elementide transport häiriks oluliselt liiklust
olevatel teedel. Sillad on kavandatud olevate
teede kõrvale, võimaldades nende rajamist nii,
et liiklust oleval teel ei ole vaja täielikult sulgeda.
Analüüsi tulemusena on otstarbekas rajada
400 m pikkune sild kahe sõidurajaga
ning ühepoolse kergliiklusteega.
Silla arhitektuursetest alternatiividest
on kaalutud talasilla, konsoolsilla
ja tõmbiga kaarsilla rajamist.
Eelistatud on lahendus, kus silla peaava
rajatakse tasakaalus konsoolsillana, kaldaavad
monoliitbetoonist jätkuvtalasillana. Silla peaava
tugedele on kavandatud vaateplatvormid ja
Ihaste poolsesse külge trepp jõe kaldal ning
silla lõpus, lühendades teepikkust Emajõe
äärde minejatele ning Ihastesse soovijatele.
Ringtee sild
üle Emajõe
Jalaka riste sild
16
Tartu idapoolne ringtee
Keskkonnamõju hindamise eesmärk oli
anda KMH osapooltele teavet arendaja
kavandatud tegevusega kaasnevast mõjust
keskkonnale ning töötada välja kavandatava
tegevuse alternatiiv, millega hoitakse ära
või minimeeritakse kaasnevat võimalikku
negatiivset mõju keskkonnale. Tartu Idaringtee
eelprojekti keskkonnamõju hindamine viidi
läbi ühismenetlusena kavandatava tegevusega
puudutatud omavalitsusüksuste koostöös.
Arvestades Idaringtee teetrassi kulgemist
läbi nelja omavalitsuse territooriumi,
teostati keskkonnamõju hindamine selgema
ülevaate saamiseks lõikude kaupa ning valiti
keskkonna seisukohalt parim alternatiiv. KMH
teostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon kiitis
KMH aruande heaks 31. detsembril 2009.
SISSEJUHATUS
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Võimalike huvitatud osapoolte efektiivse-
maks kaasamiseks korraldati avalikud
arutelud Tartu linnas ning Luunja ja
Tartu vallas kokku kolmel korral:
• projekti alguses, kui avalikustati KMH
programm (5.-6. märts 2009);
• teetrassi alternatiivide valiku ajal, kui KMH
vahearuandega samaaegselt avalikustati
projektlahendusi tutvustav lahenduste
võrdlev analüüs (15.-16. juuni 2009);
• KMH aruande valmimisel (11.-12. november
2009).
Huvilisi teavitati avalikest aruteludest üleriigilise
levikuga ajalehes Postimees, elektroonilises
väljaandes Ametlikud Teadaanded, Tartu
linnavalitsuse ning Tartu, Ülenurme ja
Luunja vallavalitsuste kodulehtedel, projekti
portaali kaudu ning teadetega infotahvlitel
Tartu linna ning Tartu, Luunja ja Ülenurme
AVALIKKUSE OSALEMINE
valdade territooriumitel. Avalikkuse pideva
informatsioonile juurdepääsu tagamiseks
loodi koostöös Tartu linnaga projekti portaal
http://www.tartu.ee/idaringtee/, kust oli
võimalik saada kõige värskemat infot toimunud
arengutest. Kogu eelprojekti koostamise
vältel toimusid ka pidevad töökoosolekud
omavalitsuste ning teiste huvitatud osapooltega.
Lisaks viidi juulis 2009 eelprojekti piirkonnas
läbi ankeetküsitlus, mille eesmärk oli saada
kvantitatiivseid andmeid inimeste ruumilise
käitumise kohta, et saaks hinnata sisulisemalt
teeprojekti sotsiaalseid mõjusid kohalikule
elanikkonnale ja prognoosida võimalikke
muutusi ning hankida projekteerija jaoks
infot tehniliste lahenduste leidmiseks.
Kokku küsitleti 101 inimest, kellest mitmed tõid olu-
lise probleemina välja suure liikluskoormuse Tartu
sildadel, mistõttu oli tõenäoliselt suur ka projekti
realiseerimist pooldanute hulk (97% vastanutest).
Võtmesisikud
Tartu Idaringtee
keskkonnamõju
ja eelprojekti
avalikustamisel
Projektikoosolekust
teavitamiseks pai-
galdati teateid
kõigi valdade
territooriumitele
10°
31°


5||dade kasutam|ne Lma[õe ü|etam|se|
kroonuala
võldu
Sõpruse
10°
31°
48°


5||dade kasutam|ne Lma[õe ü|etam|se|
kroonuala
võldu
Sõpruse
kaarslld ([alakal[ad)
1uruslld ([alakal[ad)


Idar|ng| poo|t/vastu
[ah
el
97°


Idar|ng| poo|t/vastu
[ah
el
erapooleLu
20
30
40
30
60
70
80
In
|m
e
s
t
e
a
r
v
Igapäevane |||k|em|ne
Lööle
lasLeaeda/ kooll
muud sõldud
0
10
20
30
40
30
60
70
80
[alasl [alaraLLaaa sõlduauLoaa uhlsLranspordlaa valla/ eLLevõLLe
LransporL
In
|m
e
s
t
e
a
r
v
Igapäevane |||k|em|ne
Lööle
lasLeaeda/ kooll
muud sõldud
17
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
MÕJUDE HINDAMINE IDARINGTEE MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Keskkonnamõju hindamisel käsitleti võimaliku
mõjualana otsest eelprojektiala ning selle
lähipiirkonda mõlemal pool teetrassi 500
m ulatuses kuni kesklinnani. Eraldi hinnati
ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid. Teostatud
keskkonnamõju hindamise käigus on mõjude
hindamiseks välja töötatud 16 erinevat
looduskeskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku
kriteeriumit. Kriteeriumite kaalutud hinnang on
saadud, kasutades paaritivõrdluse metoodikat.
Idaringtee rajamise kõige olulisemad
mõjud ilmnevad Emajõe piirkonnas, Turu-
Lammi lõigus, kus asuvad Ropka-Ihaste
linnu- ja loodusala, Anne loodusala ja Ihaste
elamurajoon. Võimalikud mõjud on ehitusetapil
avalduvad häiringud loodusobjektidele
ning müra ja vibratsiooni mõju piirkonna
elanike tervisele, heaolule ja varale.
Tulenevalt Ropka-Ihaste Natura ala ja Ihaste
elamurajooni lähedusest, otsiti eelprojekti
koostamisel optimaalseimat lahendust, mis
ei avaldaks negatiivseid mõjusid Natura
alale ega suurendaks sotsiaal-majanduslikke
negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele.
Erinevate keskkonna, sotsiaalsete ning
majanduslike kaalutluste tulemusena korrigeeriti
alternatiivi 2 trassi – tee raadiust Emajõe kohal
vähendati, võimaldades seeläbi Ropka-Ihaste
Natura-ala piiridest lõunapoolse sõidusuuna
väljaviimist Natura ala piiridest, jäädes samal
ajal maksimaalselt elamurajoonist eemale.
Kõige olulisem leevendusmeede piirkonna
elanikele on müra- ja valgustõkete paigaldamine.
Arvestades piirkonna keerulisi ehitusgeoloogilisi
tingimusi, Ropka-Ihaste Natura ala lähedust
ning majanduslikku teostatavust, on
soovitatud leevendusmeetmeks kombineeritud
lahendus 1,1..1,4 m kõrguse müratõkke ja
elamukruntide piirile rajatava pinnasvalli näol.
Eelmainitud 1,4 m piire sõidutee servas:
• on võimalik paigaldada tee peale,
vastupidiselt müraseinale ei
vaja eraldi vundamenti;
• võimaldab säästa pinnast;
10,8
8,8
10,8
7,5
4,2
0,8
7,1
10,4
5,0
0,8
Kaitstavad loodusobjektid
Natura 2000 alad
Inimese heaolu, tervis ja vara
Müra ja vibratsioon
Välisõhu kvaliteet ja kliima
Muinsuskaitse- ja arhitektuuriobjektid
Loodusvarad
Piirkonna arengntiteet
Maakasutus
Jäätmeteke Mõjude kaalud
1,7
9,6
8,3
4,2
5,4
4,6
10,8
8,8
10,8
7,5
4,2
0,8
7,1
10,4
5,0
0,8
0 2 4 6 8 10 12
Pinnas
Põhjavesi
Pinnavesi
Taimestik (v.a kaitsealused taimeliigid)
Loomastik (suur- ja väikeulukid, .
Rohevõrgustik ja väärtuslik maastik
Kaitstavad loodusobjektid
Natura 2000 alad
Inimese heaolu, tervis ja vara
Müra ja vibratsioon
Välisõhu kvaliteet ja kliima
Muinsuskaitse- ja arhitektuuriobjektid
Loodusvarad
Piirkonna areng ja identiteet
Maakasutus
Jäätmeteke Mõjude kaalud
• ennetab veerežiimi võimalikku muutmist;
• ennetab vibratsiooni tekkega
kaasnevaid olulisi keskkonnariske;
• lisaks rehvimürale blokeerib sõidukitest
tuleneva valgusreostuse;
• on maastikku visuaalselt sobivaim lahendus;
• ennetab lumekoristusest tulenevaid
probleeme (liikluskorralduslikult turvalisem).
Emajõe veekvaliteedi tagamiseks tuleb Emajõe
lammi teemaa-alale enne sillalt ja teemaa-alalt
pärineva vee juhtimist jõkke rajada tehislik
märgala. Märgala peab võimaldama suurreostuse
korral reostuse likvideerimist reostunud pinnase
ja vee eemaldamise näol. Joonisel on näidatud
soovitatava märgala põhimõtteline skeem.
Looduslikke pinna-
vorme jäljendav
müratõkkevall
KMH teostamise tulemusena on keskkonna-
eksperdid jõudnud järeldusele, et lõikude kaupa
on parimad lahendused järgmised: lõigus 1
alternatiiv 1; lõigus 2 alternatiiv 2; lõigus 3
alternatiiv 2 ja lõigus 4 alternatiiv 3–4. Vastavad
alternatiivid projekteeriti ka eelprojekti käigus.
Tartu idapoolse ringtee rajamise mõjud
loodus- ja sotsiaalmajanduslikule
keskkonnale lõikude kaupa on järgmised:
JÄRELDUSED
-200 -150 -100 -50 0
Alternatiiv 0
koondhinnang
Lõik 1 Alternatiiv 1
Lõik 2 Alternatiiv 2
Lõik 3 Alternatiiv 3
Lõik 4 Alternatiiv 3
Idaring (Lõik 1-4)
Ehitusaegsed mõjud
Looduskeskkond
Sotsiaal-majanduslik
keskkond
-100 -50 0 50 100
Alternatiiv 0
koondhinnang
Lõik 1 Alternatiiv 1
Lõik 2 Alternatiiv 2
Lõik 3 Alternatiiv 3
Lõik 4 Alternatiiv 3
Idaring (Lõik 1-4)
Liikluse mõjud
Looduskeskkond
Sotsiaal-majanduslik
keskkond
19
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
EELPROJEKT
Analüüsi käigus jõuti otsusteni, et võrreldes
esialgse plaaniga nihutatakse trassi alljärgnevalt:
1) Emajõe silla piirkonnas korrigeeriti
trassi joont nii, et maksimaalselt säästa
linnukaitseala ja tagada normikohased
plaanikõverad. Seejuures riivab
trass paratamatult Ihaste piirkonnas
Hobuseraua detailplaneeringut;
2) Lammi tee ja Annelinna vahelises
lõigus mööduti Natura alast (esialgne
trassikoridor lõikas ala);
3) Nõlvaku- Rõõmu-Viira lõigus siirduti
alternatiivsele trassile Salu elamukvartali
ja Anne alajaama vahel, mille tulemusena
kavandatav Väike-Lohkva kaubanduskeskus
jääb Idaringteest linna keskuse poole ja
välditakse Rõõmu-Viira tee kitsast koridori;
4) Raadi lennuvälja stardiraja ja Jõhvi-Tartu-
Valga maantee vahelisele lõigule võeti
kasutusele uus alternatiiv ja Idaringtee
põhjapoolne ühendus maanteega E264
viidi 1,5 km ulatuses lääne poole.
TEE ASUKOHT JA TEEDEVÕRK
Projekt sisaldab alljärgnevaid liiklussõlmi:
• Võru eritasandiline sõlm (ühendus
Võru tänavaga, neljakülgne sõlm
ja ühendus kogujateedega);
• Turu eritasandiline sõlm (ühendus
Turu tänavaga, kolmekülgne sõlm
ja ühendus kogujateedega);
• Lammi eritasandiline sõlm (ühendus
Lammi teega, tilgakujulised ühendused
Idaringtee rampidega);
• Räpina eritasandiline sõlm (ühendus Räpina
maanteega, ringristmikud eritasandilise
sõlme rampide ühenduseks);
• Rõõmu ristmik (samatasandiline
ringristmik, ühendus Vahi tänava pikenduse
ja Rõõmu-Viira tee kirdeosaga);
• Raadi ristmik (samatasandiline ringristmik
Raadi planeeringualal võimalusega
rekonstrueerida eritasandiliseks sõlmeks);
• Koidu ristmik (samatasandiline ringristmik
ühendusel maanteega Kõrveküla-Tartu);
• Kõrve eritasandiline sõlm (ühendus
Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja
Tartu valla põhjaosaga).
LIIKLUSSÕLMED
• Jalaka riste – Jalaka tänav viiakse
sillaga üle Idaringtee, ühendades
tänava Ringtee kogujateedega.
• Ihaste riste – Ihaste tee viiakse
süvises Idaringtee alt läbi, isoleerides
Ihaste tee üleujutatavast luhaalast,
sademevee eemaldamiseks
ekstreemoludes rajatakse pumpla.
• Soojuse riste – Mõisavahe-Nõlvaku-
Soojuse ristmik asendatakse ristega.
RISTED
Võru-Turu lõigus on kavandatud 2+2
ristlõikega põhitee ja mõlemal pool
teed kogujateed ja kergliiklusteed.
Turu-Lammi lõigus on kavandatud
1+1 ristlõikega põhitee, reserveerides
maa teise niidi rajamiseks vajadusel,
ja ühepoolne kergliiklustee.
Lammi-Rõõmu lõigus on kavandatud 2+2
ristlõikega põhitee, kergliiklustee ühel pool
Rõõmu-Raadi lõigus on kavandatud 1+1
ristlõikega põhitee, arvestades laiendamisega
2+2 ristlõikeni, kergliiklustee ühel pool.
Raadi-Koidu lõigus on kavandatud 1+1
ristlõikega põhitee, arvestades võimaliku
laiendamisega, kergliiklustee ühel pool.
Koidu-Kõrveküla lõigus on kavandatud 1+1
ristlõikega põhitee, arvestades võimaliku
laiendamisega, kergliiklusteed kahel pool.
TEE RISTPROFIIL
Võru-Turu lõigus on aktiivne maakasutus
ja seetõttu on vajalik kergliiklustee
mõlemal pool põhiteed. Põhitee ületamine
on võimalik kõigi ristuvate tänavate
juures – Võru ja Turu sõlmedes, Jalaka
ristes ja Tähe kergliikluse silla kaudu.
Turu-Lammi lõigus on kergliiklustee kavandatud
ühepoolsena, alguses linnast väljaspool
(tulenevalt Tartu Vanglaga seotud piirangutest).
Ihastes on võimalik siirduda Ihaste teele,
Ihaste ja Lammi sõlme vahelises lõigus paikneb
Pallase kergliiklustunnel. Lammi sõlmes on
ristuval teel mõlemal pool kergliiklusteed
ja Idaringteelt viib ühendus nendele.
Lammi-Räpina lõigus on kergliiklustee kavan-
datud linnapoolsele osale, ühendus üle põhitee
on võimalik Anne kergliiklustunneli, Soojuse
riste ja Räpina maantee sõlmede kaudu.
Räpina-Raadi lõigus on kergliiklustee
ühepoolne (linnapoolses osas), samuti
ka Raadi-Koidu ja Koidu-Kõrve lõikudes,
kergliiklejatele on kavandatud tunnelid.
KERGLIIKLUS
Tee liikluskiiruseks on kavandatud 70 km/h,
vahemikus E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa
maanteest kuni Rõõmu ringristmikuni on
projekteeritud eritasandilised liiklussõlmed,
mis tagavad sujuva liikluse ning Rõõmu
ringristmikust kuni E264 Jõhvi-Tartu-
Valga maanteeni ringristmikud.
Projekteeritavalt teelt kinnistutele
juurdepääsu ei planeerita, juurdepääsud
lahendatakse hierarhilise tänavavõrguna
vastavate detailplaneeringute koosseisus.
LIIKLUSKORRALDUS
Lammi eritasandi-
line liiklussõlm
20
Tartu idapoolne ringtee
Tähe kerg-
liiklustee sild
21
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Anne kerg-
liiklustee tunnel
Raadi ringristmik
22
Tartu idapoolne ringtee
Maastikukujundus lähtub maastikuanalüüsi
tulemusel kahte tüüpi lahendustest: maa-
ala Turu tänavast Ihaste teeni hõlmab Emajõe
luha avatud loodusmaastik, mis säilitatakse
võimalikult puutumatuna, mujal kujundatakse
teemaastik ümber linnakeskkonda sobivaks.

Teemaastik viimistletakse ühtseks kujunduslikuks
tervikuks eri kuju ja värvi taimegruppidega,
ühtses stiilis väikevormidega ning pinnakatetega.
Rampide siseosad kujundatakse avatud
murupinnana, mida ilmestavad puudegrupid
(enimkasutatud puuliigid: hõberemmelgas
Salix alba, arukask Betula pendula) ja põõsaste
lausistutused. Seal, kus võimalik, säilitatakse
kõrghaljastus. Turu ja Lammi liiklussõlmedes
on silmapaistvateks maastikukujundusele-
mentideks sademevee kogumistiigid.
MAASTIKUKUJUNDUS
EELPROJEKT
Sillakoonustel ja liiklussaartel, mis on laiemad
kui 2,5m, kasutatakse madalate pinda katvate
põõsaste lausistutusi. Jalaka ja Tähe tn sildade
betoonist tugimüürid haljastatakse ronitaimedega.
Sõidusuundadevahelisele eraldusribale
istutatakse pimestamisefekti ära hoidev
lehtpõõsahekk (h=~1,5 m).
Ringristmike kesksed liiklussaared planeeritakse
nende parema nähtavuse eesmärgil lameda
künkana, kus paiknevad puud, madalad
õitsevad põõsad ja muru. Taieste paigutamisest
liiklussaarele on loobutud, kuna uuringud on
kinnitanud nende segavat mõju autojuhtidele.
Kogu Idaringtee ulatuses on kavandatud puude-
reaga sõiduteest eraldatud kergliiklusteed.
Puude read liigendavad ruumiliselt
teekoridori, rõhutavad tee lineaarset
korrapära ning annavad teele inimmõõdet.
Turu eritasandiline
liiklussõlm
Koidu ringristmik
ja kergliiklustee
tunnelid
Kollase teekat-
te tõttu eristu-
vad hõlpsasti
jalakäijate alad
23
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Võru ja Turu ristmike vahelisel alal on
kergliiklustee ja kogujatee vaheline
kitsas eraldusriba kaetud murukividest
kattega, mis võimaldab seal vajadusel
muru kahjustamata autot parkida.
Bussipeatused jt jalakäijate alad eraldatakse
liiklusohutust silmas pidades selgelt eristuva
teistsuguse, kollasest betoonkivist teekattega,
mille sekka võib lisada veidi ka helehalli kivi.
Tänavamööbel (pingid, prügikastid)
jm väikevormid on kogu Idaringtee
ulatuses kavandatud stiililt sarnased:
praktilised ja tagasihoidliku disainiga.
EELPROJEKT
Projekteerituga
sarnased kergliik-
lusteed Tallinnas
ja Helsingis
Teemaastik Emajõe luhal
Emajõe luha avatud loodusmaastik
säilitatakse võimalikult puutumatuna.
Selleks ei rajata sinna kõrghaljastust ega
põõsaste lausistutusi. Kogu luha ulatuses
on sõidutee ääristatud madala tüüpsetest
betoonelementidest müratõkkebarjääriga,
mis ei varja vaadet. Silmapaistvaimaks
vaate pidepunktiks kujuneb Ringtee sild.
Müra levimise tõkestamiseks Ihaste
elamualale on kavandatud müratõkkevall,
mis on laugete nõlvadega ja looduslikke
pinnavorme jäljendava naturalistliku vormiga.
Sademevee puhastamiseks ja võimaliku
reostuse kokkukogumise hõlbustamiseks
on Annelinnapoolsel lammialal ette
nähtud juhtida sademeveed teetammiga
paralleelselt kulgevale taimestatud
tehismärgalale ning sealtkaudu jõkke.
24
Tartu idapoolne ringtee
DETAILPLANEERING
Idaringtee eelprojekti alal algatati Ringtee silla
ja selle juurdepääsude detailplaneering Tartu
linnavalitsuse korraldusega nr 507 (29.04.2008)
ja Ülenurme vallavalitsuse korraldusega nr
135 (23.05.2007) eesmärgiga tagada ringtee
ehitamiseks vajaliku maa-ala olemasolu ning
õiguslikud alused. Kuna tee maa-ala sõltub
eelkõige tee ruumilisest lahendusest, koostati
detailplaneeringut paralleelselt eelprojektiga.
Ringtee silla ja selle juurdepääsude
detailplaneeringu alale jääb 22 kehtestatud
detailplaneeringut. Vastavalt eelprojekti
lahendusele on Ringtee silla ja selle
ümbersõitude detailplaneeringus tehtud
ettepanekud tunnistada planeeritavale alale
jäävatest varem kehtestatud planeeringutest
täielikult kehtetuks 2 detailplaneeringut ning
muutmist vajavaks 15 detailplaneeringut.
RINGTEE SILD JA SELLE JUURDEPÄÄSUD
Võru tänava ristmikust kuni Turu tänava
ristmikuni Tartu linna üldplaneeringus
kehtestatud teekoridori ei muudetud.
Detailplaneeringu ala Võru tänava ristmikust
Turu tänava ristmikuni jäi olemasolevasse
teekoridori. Võru-Ringtee sõlmes olemasoleva
foorreguleeritud ristmiku asemele kavandatakse
eelprojektiga eritasandiline liiklussõlm.
Sellest tulenevalt tehti ennepanek tunnistada
kehtetuks Ringtee ja Võru tn ning Tartu-
Petseri raudteega moodustatud ristmiku
lähiümbruse detailplaneering. Samuti tehti
ettepanek tunnistada kehtetuks Turu tänav 58
detailplaneering, kuna Turu tänava liiklussõlm
asub varem kehtestatud ehitusalal.
Teistes Ringtee tänavale jäävates
planeeringutes esitatud vajalikud
korrektuurid olid vähemmahulised.
Turu tänava ristmikust Nõlvaku tänavani
täpsustub Tartu linna üldplaneeringus ette
nähtud teekoridor. Planeeritav Ringtee koridor
jätkub Turu tänava ristmikust Emajõeni ja
sealt edasi põhjapoole Nõlvaku tänavani,
lõigates läbi Raeremmelga 1A ja Hipodroomi
3 detailplaneeringu ala läänest (arenduse
teine järk, millega nähti ette paadisadama
rajamine linna heitveepuhasti väljalaske
vastaskaldale). Ihaste liiklussõlmes tehti
ettepanek muuta Vana Ihaste I ehitusjärjekorra
I etapi detailplaneeringut ning Mõisavahe 69
krundi ja Lammi tee äärsele alale rajatava
spordikompleksi detailplaneeringut.
Tartu linna piiril Annelinnas on varem
kehtestatud Anne 2 mikrorajooni
hoonestuse eskiis (aastast 1978) ja
koos Väike-Lohkva kinnistu planeeringu
muudatustega Luunja vallas korrigeeritakse
ka Nõlvaku tänava plaanilahendust.
Ringtee silla ja selle juurdepääsude detail-
planeeringuga kavandatakse 24 uut maaüksust,
millest 17 on transpordimaa, 6 ärimaa ja 1 üld-
maa sihtotstarbega. Ärimaa kruntidel on sätes-
tatud ehitusõigus. Transpordimaa on kavan-
datud Idaringtee teekoridori rajamiseks või
sellele vajalike juurdepääsuteede tagamiseks.
Seoses perspektiivse tänavatrassi kulgemisega
läbi mitme erakinnistu kuulub detailplaneeringu
alusel võõrandamisele 22 maaüksuse
osa, s.o kokku 204 728 m² maad.
Ringtee silla ja selle juurdepääsude
detailplaneering võeti vastu ja suunati
avalikule väljapanekule linnavalitsuse
1. juuni 2010 korraldusega nr 630.
25
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Eelprojekti raames on valminud Tartu linna
idapoolse ringtee projektlahendus, mille
alusel saab kavandada järgnevad tegevused
ja etapid teelõigu rekonstrueerimiseks.
Projekt on vormistatud eraldi
dokumentatsioonina kolmes osas.
Eelprojekti käigus on koostatud
järgmised dokumendid:
• liiklusuuringute ja liiklusohutuse
analüüsi aruanded;
• lahenduste võrdlev analüüs;
• keskkonnamõju hindamise
vahe- ja lõpparuanne;
• teemaastiku kujunduskontseptsioon;
• eelprojekti tehniline dokumentatsioon
– seletuskiri koos lisade ja joonistega;
• taotletud võrguvaldajate kooskõlastused
projektile ning tehnilised tingimused
edasiseks projekteerimiseks;
• detailplaneering Tartu linnas Idaringtee
teemaa-ala õiguslike aluste tagamiseks;
• projekti tutvustavad virtuaalmudelid ning
internetiportaal aadressil
http://www.tartu.ee/idaringtee;
• käesolev koondaruanne.
Eelprojekti kogumaksumusega
15 228 097 mln krooni (käibemaksuga)
rahastasid Tartu linn ja Tartu vald.
EELPROJEKTI TULEMUSED
Idaringtee tervikuna on Tartu linna ja
lähiregiooni jaoks äärmiselt vajalik ja tasuv
projekt, mis parandab ühenduskiirust ja
mugavust linnaosade ning külade vahel.
Projekteeritud lahendus arvestab kõigi
liiklejatega ning eriti ühistranspordi ja jalgratta
kasutajate vajadustega. Suurima kasu
Idaringtee projekti realiseerimisest saavad
Ihaste, Annelinna ning Ropka elanikud ja
ringteeäärsed ettevõtjad. Paraneb ühendus
linnalähedaste külade ja valdade vahel.
Idaringtee aitab ka pidurdada kesklinna
liikluskoormuse kasvu ja annab võimaluse
kesklinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikkuse
PROJEKTI ELLUVIIMINE
Tervikuna on projekt ühiskonnale positiivse
tulemiga. Projekti tulude ja kulude suhe
on 2,7 ning sisemine tasuvusmäär 62 %.
Projekti tulu annab teekasutajate logistiline
sääst, sest uus ühendus lühendab väga
paljude inimeste igapäevast teepikkust.
PROJEKTI SOTSIAAL-
MAJANDUSLIK TASUVUS
KOKKUVÕTE
Töö Ühik Maht
Teelõigu pikkus km 5,9
Ühendusteed ja
juurdepääsud
km 11,3
Kergliiklusteed km 12,0
Pinnasetööd
Kasvupinnase koorimine m
3
202 288
Süvendi kaevamine m
3
388 307
Mulde ehitus (täide) m
3
638 335
Katendi ehitus, sh
Põhitänav m
2
104 685
Kõrvaltänavad m
2
71 460
Kergliiklusteed m
2
43 022
Raja�sed
Sillad tk/m
2
1/5599
Ristmiku- ja ristesillad tk/m
2
5/4983
Kergliiklustee sillad tk/m
2
2/596
Kergliiklustee tunnelid tk/m
2
2/247
Sõidutee tunnelid tk/m
2
1/2300
Teetööde mahud:
Lõigus Võru tn – Lammi tn
suurendamiseks. Kuigi parima sotsiaal-
majandusliku efekti annab Idaringtee terviklik
rajamine, on olulisim rajada Ringtee sild üle
Emajõe ning ühendused E263 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa ja T45 Tartu-Räpina maanteedega.
Projekti realiseerimisel on soovitatav rakendada
projekteerimis-ehitustöövõttu ning sellist
hankemenetlust, mis võimaldab pakkuda
alternatiivseid lahendeid ning läbi rääkida
keerukamate tehniliste lahenduste üle.
Sõltuvalt ehitusettevõtjate võimalustest ja
oskustest on võimalik saavutada olulist rahalist
kokkuhoidu läbi innovaatiliste tehniliste ja
ehituskorralduslike võtete. Ehitusettevõtjatel
Lõigus Lammi tn - Rõõmu-Viira tee
Töö Ühik Maht
Teelõigu pikkus km 1,8
Ühendusteed ja
juurdepääsud
km 2,5
Kergliiklusteed km 2,8
Pinnasetööd
Kasvupinnase koorimine m
3
63 621
Süvendi kaevamine m
3
166 081
Mulde ehitus (täide) m
3
95 074
Katendi ehitus, sh
Põhitänav m
2
17 848
Kõrvaltänavad m
2
29 011
Kergliiklusteed m
2
10 031
Raja�sed
Ristmiku- ja ristesillad tk/m
2
2/1926
Kergliiklustee sillad tk/m
2
1/156
Töö Ühik Maht
Teelõigu pikkus km 4,5
Kõrvaltänavad km 1,0
Kergliiklusteed km 5,1
Pinnasetööd
Kasvupinnase koorimine m
3
63 068
Süvendi kaevamine m
3
92 665
Mulde ehitus (täide) m
3
80 323
Katendi ehitus, sh
Põhitänav m
2
72 631
Kõrvaltänavad m
2
8 733
Kergliiklusteed m
2
21 477
Raja�sed
Kergliiklustee tunnelid tk/m
2
3/613
Lõigus Rõõmu-Viira tee – Kõrveküla
on võimalik pakkuda erinevaid tehnilisi
lahendusi eelkõige nõrkade aluspinnaste
tugevdamise või asendamise osas, samuti
Ringtee silla ja pealesõitude konstruktiivse
ning ehituskorraldusliku lahendi osas.
Projekteerimis-ehitushanke käigus koostatakse
tee-ehitusprojekt, mis on tee-ehitusloa
väljastamise aluseks. Projekteerimis-
ehitushange võimaldab projekteerida
etapiviisiliselt ning arvestada iga järgneva
etapi juures juba eelnevalt saadud
kogemusi konkreetse projekti raames.
26
Tartu idapoolne ringtee
VÕRU ERITASANDILINE
LIIKLUSSÕLM
TALLINN
Jalaka
eritasandiline
riste
Tähe
kergliiklustee sild
V
Õ
R
U
Ü
L
E
N
U
R
M
E
K
E
S
K
L
I
N
N
ROPKA LINNAOSA

T
ä
h
e

t
ä
n
a
v
J
a
l
a
k
a

t
ä
n
a
v
V
õ
r
u

t
ä
n
a
v



27
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Ringtee sild
T
u
r
u

t
ä
n
a
v
K
E
S
K
L
I
N
N

E
M
A
J
Õ
G
I
TURU
ERITASANDILINE
LIIKLUSSÕLM
28
Tartu idapoolne ringtee
R
O
P
K
A
Ihaste tee
eritasandiline
riste
M
ü
r
a
t
õ
k
k
e
v
a
ll,
k
õ
r
g
u
s
2
,
5
m

I
h
a
s
t
e

t
e
e
Ringtee sild
E
M
A
J
Õ
G
I
A
N
N
E
L
I
N
N

L
U
U
N
J
A

IHASTE
Pallase
kergliiklustee
tunnel
29
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
L
a
m
m
i

t
ä
n
a
v
ANNELINN
L
U
U
N
J
A

LAMMI
ERITASANDILINE
LIIKLUSSÕLM
Anne
kergliiklustee
tunnel
A
N
N
E
L
I
N
N

Soojuse
eritasandiline
riste
K
E
S
K
L
I
N
N

RÄPINA
ERITASANDILINE
LIIKLUSSÕLM
S
o
o
j
u
s
e

t
ä
n
a
v
R
ä
p
i
n
a

m
n
t
M
õ
is
a
v
a
h
e

n
a
v
N
õ
lv
a
k
u
t
ä
n
a
v
30
Tartu idapoolne ringtee
Rõõmu
ringristmik

Salu
kergliiklustee
tunnel
RÄPINA
ERITASANDILINE
LIIKLUSSÕLM
R
õ
õ
m
u
-
V
i
i
r
a

m
n
t
K
E
S
K
L
I
N
N

R
ä
p
i
n
a

m
n
t
R
Ä
P
I
N
A

K
E
S
K
L
I
N
N
31
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Raadi
ringristmik
RAADI
32
Tartu idapoolne ringtee
Raadi
ringristmik
RAADI
33
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine
Koidu
ringristmik
Sutemetsa
kergliiklustee
tunnel
KÕRVEKÜLA
ERITASANDILINE
LIIKLUSSÕLM
Koidu ja Hämariku
kergliiklustee
tunnelid
K
E
S
K
L
I
N
N

J
õ
h
v
i
-
T
a
r
t
u
-
V
a
l
g
a

m
n
t
KÕRVEKÜLA
KESKLINN

M
ü
ra

k
k
e
v
a
ll, k
õ
rg
u
s
2
,5
m
K
õ
r
v
e
k
ü
l
a
-
T
a
r
t
u

m
n
t
Ramboll
,
info@ramboll.
www.ramboll.
Finland Oy
Pl3 Piispanmäentie 5
FIN - 02241 Espoo
Tel: 020 755 611
fi
fi
Luunja vald
62222 Luunja
Tartu maakond
tel: 7 417 319
luunjavv@luunja.ee
Ülenurme vald
Pargi 2
Ülenurme 61714
Tartu maakond
tel: 7 502 600
vald@ylenurme.ee
Tartu vallavalitsus
Haava tn 6
Kõrveküla alevik 60512
Tartu maakond
tel: 7 337 750
tartuvv@tartuvv.ee
KONSULTANT
Tartu Linnavalitsus
Raekoda,
50089 Tartu
tel: 7 361 101
lv@raad.tartu.ee
www.tartu.ee
Tartu Linnavalitsus
Raekoda,
50089 Tartu
tel: 7 361 101
lv@raad.tartu.ee
www.tartu.ee
TELLIJAD TÄNAME KOOSTÖÖ EEST TÄNAME KOOSTÖÖ EEST TELLIJAD
Luunja vald
62222 Luunja
Tartu maakond
tel: 7 417 319
luunjavv@luunja.ee
Ramboll Eesti AS
Laki 34, 12915 Tallinn
tel 664 5808
info@ramboll.ee
www.ramboll.ee
Ramboll Eesti AS
Laki 34, 12915 Tallinn
tel 664 5808
info@ramboll.ee
www.ramboll.ee
KONSULTANT
Tartu vallavalitsus
Haava tn 6
Kõrveküla alevik 60512
Tartu maakond
tel: 7 337 750
tartuvv@tartuvv.ee
Ülenurme vald
Pargi 2
Ülenurme 61714
Tartu maakond
tel: 7 502 600
vald@ylenurme.ee
Ramboll
,
info@ramboll.
www.ramboll.
Finland Oy
Pl3 Piispanmäentie 5
FIN - 02241 Espoo
Tel: 020 755 611
fi
fi
KONSULTANT KONSULTANT