Kristi Vinter

MEEDIAMÄNGUD
LASTEAIAS
Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele
meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses
Autor: Kristi Vinter
Retsensent: Kaire Kollom
Toimetaja: Aime Kons
Kujundaja: Hille Jääger
Projektijuht: Maimu Oras

Raamatu väljaandmist toetas ESF programm Eduko.

Meediamängud lasteaias
Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse
läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses

Tallinn, 2010
Esmatrükk

Kirjastus ILO
Madara 14
10612 Tallinn

Tekst © Kristi Vinter

Kõik õigused kaitstud.
ISBN 978-9949-17-115-6
Sisukord

Sissejuhatuseks ............................................................................. 5
Miks meediakasvatus? ................................................................... 8
Meediakasvatuse põhimõisted ....................................................... 9
Meediakasvatuse eesmärgid, sisu ja seosed koolieelse
lasteasutuse riikliku õppekavaga ................................................... 10
Riskide vältimise oskused ........................................................ 11
Emotsioonide kontrollimisega seotud oskused ......................... 12
Sotsiaalsed oskused ................................................................ 14
Meedia vastuvõtmise ja loomisega seotud oskused.................. 16
Meediakasvatuse läbiviimise põhimõtted, meetodid ja
rühmakeskkond.............................................................................. 18
Meediakasvatuse vahendid ja materjalid ....................................... 21
Meedia ja lapse areng ................................................................... 22
Meediakasvatus ja õppe-kasvatustegevuste valdkonnad ............. 24
Meediakasvatus ning keel ja kõne............................................ 24
Meediakasvatus ja matemaatika .............................................. 25
Meediakasvatus ning mina ja keskkond ................................... 27
Kunst, muusika, liikumine ja meediakasvatus .......................... 29

MEEDIAMÄNGUD ......................................................................... 31
Meediabingo ............................................................................ 32
Tegevused ja mängud televiisori, arvuti ja raadioga ...................... 33
Telepoiss õpetab ...................................................................... 34
„Mesilane Maya” ...................................................................... 36
Reporterimäng ......................................................................... 37
Intervjuumäng .......................................................................... 38
Naljakad diktorid ...................................................................... 39
Tekstilugeja .............................................................................. 40
Multifilmi pantomiim .................................................................. 41
Tuttava telesaate pantomiim .................................................... 41
Tummfilm ................................................................................. 42
Varjuteater ................................................................................ 42
Televaataja mäng ..................................................................... 43

3
 Tuju mäng ..................................................................... 44
Nägude tegemise mäng ................................................ 44
Saate vead .................................................................... 45
Katkine televiisor ........................................................... 46
Raadiosaade ................................................................. 46
Kes räägib? ................................................................... 47
Tegevused ja mängud ajalehtede ja ajakirjadega ............... 48
Tegevused ja mängud reklaamidega .................................. 50
Reklaamiklubi ............................................................... 51
Reklaamimäng .............................................................. 52
Reklaamitegijad ............................................................ 53
Sobib, ei sobi ................................................................ 53
Reklaami memoriin ...................................................... 54
Reklaami kontroll .......................................................... 55
Tegevused ja mängud fotode ja fotoaparaadiga ............... 56
Enne ja pärast pilti ........................................................ 56
Fotograaf ...................................................................... 56
Fotoaparaat .................................................................. 57
Meediavahendeid tutvustavad mängud .............................. 59
Arva ära ........................................................................ 59
Võlukandik .................................................................... 59
Viisakas fotograaf ......................................................... 60
Mängud meedia mõistmiseks ............................................. 61
Inimesed on erinevad ................................................... 61
See pole ju ometi normaalne! ....................................... 62
Mõistatame tundeid ...................................................... 63
Kasutatud ja soovituslik kirjandus ...................................... 64
 Kassitoidu reklaam
(Kelli Pikka, 5-aastane)

Sissejuhatuseks

Hea lasteaiaõpetaja!
Usun, et oled nõus kui ütlen, et meedial on tänapäeva laste elus oluline
koht. Televiisor, arvuti, internet, välireklaamid, ajakirjad, ajalehed, videod,
disketid jne kuuluvad enamike laste igapäevaellu juba väga varases eas.
Meediast on saanud igapäevane kaaslane, õpetaja, sotsialiseerija, lõbustaja ja
eeskuju. Meedia edastab väärtusi, informeerib, hirmutab, kujundab arusaamu
maailmast ja iseendast, mõjutab toitumisharjumusi ja käitumist.
Koolimineku ajaks on lastest saanud mitmekülgsed meediakasutajad, seda
nii suhtlemiseks, meelelahutuseks kui ka teadmiste omandamiseks. Meedia
mõjutab laste mängu, vestlusteemasid ja suhteid. Lapse teadmised maailmast
ning enamik kogemusi on meedia vahendatud, mis tähendab, et meedia loob
suures osas lapse maailma. Reaalseid, vahetuid kogemusi on jäänud vähe-
maks ning laps on olukorras, kus tal tuleb omandada ühiskonnas hakkama
saamiseks teistsuguseid oskusi. Ta peab õppima eristama tõelisust väljamõel-
disest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama
meediast nähtut jne. Siin muutub oluliseks täiskasvanu juhendatud meedia-
kasvatus, mis peaks olema oluline osa kaasaegsest alusharidusest.
Olen õpetajatega meediast ja meediakasvatusest palju rääkinud. On õpeta-
jaid, kes välistavad tehnika kasutamise rühmaruumis täielikult. Paraku ei too sel-
line lahendus lastele kasu, kuna meediast ei pääse nad väljaspool rühmaruumi
nagunii. Kui õpetaja suudab meediat oskuslikult õppe-kasvatustegevustesse
rakendada, pole televiisor ja arvuti rühmaruumis sugugi halvad. Pigem vastu-
pidi – saab võimalikuks laste juhendamine, mis kodus jääb sageli puudulikuks.
Halvaks muutuvad televiisor ja arvuti siis, kui neist saavad lapsehoidjad ning
õpetaja annab kasvataja rolli meediale üle ega juhenda laste meediakasutust.

5
 Sageli nähakse meediakasvatuses pigem tehnika käsitsemise oskuste
arendamist kui meediateadlikkuse suurendamist. Olen aga üsna veendunud,
et koolieelses eas tuleb palju suuremat rõhku panna meedia mõistmise ja tõl-
gendamise esmaste oskuste kujundamisele, sest „digitaalsed pärismaalased”,
nagu uue põlvkonna lapsi kutsuda tavatsetakse, on meid tehnika tundmises
juba üsna varakult edestamas. Olen ka seda meelt, et infotehnoloogia tohu-
tult kiire arenguga õpetajad kaasas käia ei jõua. Seetõttu omandavad tehnika
kasutamise oskuste kõrval palju olulisema tähenduse nn pehmed meediaos-
kused ehk teisisõnu see, kuidas mõista ja tõlgendada meedia sisu.
Nii nagu igal uuel ja olulisel asjal, on ka meediamängude raamatul oma saa-
mislugu. Eelkooliealiste laste meediakasvatuse didaktikat ja metoodikat puudu-
tavaid õppematerjale eesti keeles seni välja antud ei ole. Soome eelkooliealiste
laste meediakasvatusest vaimustununa ei saanud ma enam sugugi mööda mõt-
test, et ka eesti lasteaiaõpetaja võiks selle rikkaliku valdkonnaga tutvust teha.
Selleks, et õpetajat (aga miks ka mitte lapsevanemat) sellel teel aidata, tek-
kiski mõte koondada kaante vahele esimene eestikeelne eelkooliealiste laste
meediakasvatust puudutav materjal. Ühelt poolt tutvustab käesolev raamat
Soome väikeste laste meediaoskuste arendamisele suunatud riikliku projekti
Mediamuffins materjalide toel meediakasvatuse põhialuseid, mida on omakorda
meie koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lähtuvalt kohandatud ja täien-
datud lisainformatsiooniga. Teiselt poolt aga tekkis mõte pakkuda lasteaiaõpe-
tajatele valik mängu- ja tegevusmudeleid, mida saaks suurema vaevata laste-
aias rakendada. Ning keda veel sellele huvitavale teele kaasa kutsuda kui mitte
lasteaiaõpetajat? Mõeldud, tehtud! Välja kuulutati meediamängude konkurss ja
kutsuti lasteaiaõpetajaid mõtlema ühteaegu meedia mõjudest ja mängust ning
nende ühendamise võimalustest. Konkursi mängusaak jäi sel korral tagasihoid-
likuks, kuid seda väärtuslikum oli iga saabunud mäng. Kasutan juhust südamest
tänada kõiki võitjaid ja osalejaid olulise panuse eest mängukogumikku!
1. koht – Deivi Pard (Vääna Lasteaiast-Algkoolist).
Jagamisele läinud 2. ja 3. koht – Helbe Laar, Sirje Kasemets (Pärnu Ülejõe
Lasteaiast) ja Malle Teder (Rõngu Lasteaiast Pihlakobar).
Mänge saatsid veel: Sigrid Kilgaste, Ingrit Roots ja Auli Iskari.
Suur tänu teile kõigile!
Miks just meediamängud?
Lasteaias peab õppimine toetuma lapse jaoks kõige loomuomasemale
tegevusele – mängimisele. Sellest ka käesoleva kogumiku mõte vaadata mee-
diat läbi mängu.

6
 Meediamängud on mõiste, mida saab
käsitleda kahest vaatenurgast:
1) laste spontaansete meedia sisust tule-
nevaid teemasid ja situatsioone kajas-
tavate rolli- ja loovmängudena või
2) õpetaja juhendatud õppemängudena,
mille eesmärgiks on meediapädevuse
kujundamine.
Käesolev kogumik pakub kasutami-
seks neist viimaseid. Kuid mitte ainult.
Usun, et raamatukest sirvides ja lugedes
jõuate peatselt arusaamisele, et meedia-
kasvatuses pole tegelikult midagi uut – see
nõuab lasteaias toimuvale vaid pisut teist-
suguse pilguga vaatamist, mõne vahendi ja Kleidi reklaam
lisanipi pedagoogilisse praktikasse juuruta- (Gerli Rehkalt, 6-aastane)
mist. Ehkki koolieelse lasteasutuse riiklikus
õppekavas meediakasvatusest ei räägita, on kõik seal sisalduv meediakasva-
tuse läbiviimiseks täiesti sobilik ja lausa hädavajalik ning meediakasvatus aitab
omakorda riikliku õppekava eesmärke ja põhimõtteid igati ellu viia ning muuta
õppetegevusi põnevaks ja vaheldusrikkaks.
Materjali esimene osa annab ülevaate meediakasvatuse põhialustest ning
loob seosed riikliku õppekavaga. Teine osa sisaldab hulgaliselt mänge laste
eakohaseks meediapädevuse kujundamiseks. Nende hulgast leiad ka kõik
meediamängude konkursile saabunud mängukirjeldused.
Olen kindel, et käesolev materjal saab heaks seemneks tulevastele temaa-
tilistele mänguideedele. Nimetatud põhjusel on iga mängu lõppu jäetud mõni
rida lisaruumi mängude edasiarendamiseks ja oluliste märksõnade kirjutami-
seks. Kindlasti pole ükski siinse kogumiku mäng lõplik, vaid pakub rohkelt või-
malusi uuteks versioonideks ja mängu-impulssideks.
Soovin Sulle värsket vaimu ja loovat meelt selle põneva teekonna avasta-
misel ja praktikasse rakendamisel!

Kristi Vinter,
kogumiku koostaja

7
Miks meediakasvatus?

Meediakasvatuse vajalikkusest on räägitud erinevates rahvusvahelistes orga-

nisatsioonides ammu. Juba peaaegu 30 aastat tagasi oli meediakasvatuse
rakendamise vajadus jutuks Grünwaldi deklaratsioonis, kus viidati sellele, et
meediakasvatus peaks algama juba lasteaias. Siiski on tähelepanu väikeste
laste meediakasvatusele olnud siiani vähene. Alles viimastel aastatel on eel-
kooliealiste laste meediakasvatuse vajalikkust hakatud maailmas enam tead-
vustama ning paljud uurijad on rõhutanud probleemiga tõsisema tegelemise
vajadust. Meediakasvatuse uueks suunaks ongi kujunemas mitte niivõrd ja
peamiselt laste kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus
meediapädevuse ja aktiivse meediatarbija ning -looja kujundamisele ümbrit-
sevas meediakultuuris.
„Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum,
mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis,” defineerib
alusharidust koolieelse lasteasutuse seadus. Edukas toimetulek meediast ümb-
ritsetud keskkonnas ei saa kujuneda ilma meediapädevuseta. Lasteasutuse
põhiülesanne luua võimalused ja tingimused sotsiaalselt tundliku, vaimselt
ergu, ennastusaldava, kaasinimesi arvestava ja keskkonda väärtustava ter-
vikliku isiksuse kujunemiseks seostub samuti meediakeskkonnaga ning seal
toimuva mõistmise ja oskusliku kasutamisega.
Enamik sellest, mida me maailmast teame, pärineb meediast. Lasteaialapsel
on meediakogemusi oluliselt rohkem kui reaalseid kogemusi. Meediasõnumid on
aga alati subjektiivsed ega peegelda tegelikku reaalsust. Meediasõnumid on mõju-
tatud selle koostaja väärtushinnangutest, arusaamadest, teadmistest ja miks ka
mitte, isegi meeleolust. Kuna meedia pole objektiivne, vajab nii laps kui ka täiskas-
vanu oskusi, et vastuolulises infotulvas toime tulla ja ümbritsevat mõista.
Seega peaks kaasaegne haridussüsteem arvestama üha enam, et meedia
on kodu ja lasteaia kõrval lapse jaoks oluline õpi- ja kasvukeskkond ning kasva-
tajal lasub ülesanne olla teadlik võimalustest, kuidas rakendada meediat kasva-
tuse ja hariduse teenistusse. Kuna meediat vältida pole võimalik, oleks arukas
õpetada lapsi juba maast madalast seda mõistma ja sellega toime tulema.
Laste kasvatajad, nii õpetajad kui ka lapsevanemad, on kiirelt arenevas teh-
noloogilises maailmas silmitsi uute väljakutsetega – kuidas õpetada lapsi, kes
oskavad tehnikat käsitseda vahest pareminigi kui nad ise. Tänased täiskas-
vanud on kasvanud praegustest lastest täiesti erinevas meediakeskkonnas.
Info- ja kommunikatsioonivahendite areng muudab meediakeskkonda ja

8
-vorme väga kiiresti. See aga tekitab küsimuse, mis on see, mida meediakas-
vatuses üldse lastele õpetada, ning kas on olemas ka midagi universaalset
ja muutumatut. Tundub nii, et see, mis täna uus, on homme juba vananenud.
Seetõttu tuleks lasteaia meediakasvatuses panustada pigem meedia mõist-
mise esmaste oskuste arendamisele kui tehnika käsitsemisele. Käesolev raa-
matuke püüabki keskenduda neist esimestele.

Meediakasvatuse põhimõisted

Meediakasvatusest ühtse arusaama kujundamiseks tuleb rääkida põhimõiste-

test. Olen kohanud palju erinevaid arusaamu sellest, mida meediakasvatus
võiks tähendada. Niisiis lepime segaduse vältimiseks kokku mõnedes olulise-
mates põhimõistetes.
Meedia hulka loetakse sidevahendid ja nende sisu ehk teisisõnu pilt,
uudised, reklaam, raamatud, raadio, televisioon, arvuti, mobiiltelefon, tekstisõ-
numid, internet jms.
Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja harju-
tada meediaoskusi. Pikas perspektiivis on meediakasvatuse eesmärgiks aga
meediapädevuse kujundamine.
Meediapädevus (ka meediakirjaoskus, meediateadlikkus) on meedia-
kasvatuse keskne eesmärk, mida aitab saavutada meediaoskuste harjutamine
ja praktiseerimine.
Meediapädevus on oskus:
w meedias orienteeruda,
w meedia kaudu vajalikku teavet leida,
w meediasõnumit kriitiliselt lugeda / vastu võtta ja mõista ning
w kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks.
Teisisõnu tähendab meediapädevus võimet analüüsida, tõlgendada, luua,
väljendada, osaleda, kahtluse alla seada ja kasutada meedialiike valikuliselt nii
enda kui ka ühiste vajaduste rahuldamiseks.
Meediaoskuste all mõeldakse oskuseid:
w kasutada meediat teadmiste omandamiseks;
w lugeda erinevaid meediatekste;
w eristada ja tõlgendada meedia erinevat sisu;
w käsitseda meediaseadmeid / tehnilisi vahendeid;
w väljendada end erinevate meediavahendite abil;
w valida endale sobivad meediavahendid ja sisu;

9
w ohjata oma tundeid, meediavajadusi ja -suhteid;
w hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja meelelahutust;
w olla meedia kaudu interaktsioonis ja tegutseda aktiivselt kogukonnas.
Laps on meediakasvatuse seisukohast indiviid, kes elab ja tegutseb mee-
diaga ümbritsetud keskkonnas, tutvub sellega ning uurib selle nähtusi.
Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka lapsevanem) tutvustab lapsele mee-
dianähtuseid, planeerib ja viib ellu meediakasvatust ning on teadlik meedia
kasutamise ohtudest ja võimalustest.

Meediakasvatuse eesmärgid, sisu ja seosed

koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga
Meediakasvatuse keskne eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapä-
devus. Meediapädevuse kohta pole võimalik kunagi öelda, et see on lõplikult
saavutatud. Keegi meist pole ilmselt kunagi nii meediapädev, et enam arengu-
ruumi poleks. Meediapädevuse kujunemist tuleks vaadelda seetõttu elukestva
protsessina. Lasteaed saab suunata lapsi meediakasvatuse kaudu sihile lähe-
male, kuid ei saa püstitada eesmärgiks meediapädevuse saavutamist.
Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimete-
kohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda
ise luua.
Soome kogemusele toetudes võib öelda, et meediakasvatust on lasteaias
otstarbekas läbi viia valdkondadeülesena, nagu seda on riiklikus õppekavas
valdkond Mina ja Keskkond, mitte aga eraldi valdkonnana.
Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda:
1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne) ja nende sisuga
(telesaade, reklaam, uudis jms);
2) vestlused ja arutelud meedia sisust;
3) enese väljendamine meediavahendite abil.
Meediapädevuse kujunemisele aitab kaasa meediaoskuste harjutamine.
Oskused omakorda peaksid võimaldama tasakaalustatult, kontrollitult ja ohu-
tult õppida tundma meediat ja iseennast meedia kasutajana, loojana ja vastu-
võtjana.
Erinevad meediaoskused kujunevad astmete kaupa:
1. Funktsionaalsete oskuste etapp
Esmalt õpib laps meediavahendeid kasutama (oskab keerata lehekülge,
vahetada CD-plaati, käsitseda televiisori pulti, kaamerat, arvuti klaviatuuri jms).

10
Tehnika käsitsemisega seotud oskused omandatakse kiiresti ja laste jaoks
need suuremaid probleeme ei valmista.
2. Praktiliste oskuste etapp
Mõnevõrra keerulisem on oskus ära tunda ja hinnata oma meediakasuta-
mise vajadusi. Praktilise oskuse tasemel peaks laps teadma, millisel eesmärgil
erinevaid meediaseadmeid kasutatakse (loetakse lehte, vaadatakse televiisorit
jms). Laps oskab märgata meediaga veedetud aega ja sõlmida täiskasvanu-
tega meedia kasutamiseks kokkuleppeid.
3. Kriitiliste oskuste etapp
Eespool nimetatutest on kõige keerulisemad kriitilised oskused, mis
nõuavad lapselt juba teatavat vaimset küpsust ja mõtlemise paindlikkust. Sellel
astmel hindab laps ennast meedia kasutajana, teab, kuidas meediakajastustes
kasutatakse heli, värvi, tegevust jms. Tunneb meedia võimalusi eneseväljen-
duse ja suhtlemise vahendina.
Lasteaed peaks nimetatud etappidest tegelema enam praktiliste ja kriitiliste
oskuste tasandiga.
Meediaoskuste põhivaldkondadena eristatakse omakorda:
w riskide vältimise oskuseid;
w emotsioonide kontrollimisega seotud oskuseid;
w sotsiaalseid oskuseid;
w meedia vastuvõtmise ja loomisega seotud oskuseid.

Riskide vältimise oskused

Lapsi tuleb meedia kahjulike mõjude eest kaitsta, sest lapsed ise ei suuda mee-
diasisu veel kriitiliselt hinnata ega mõista. Riskide vältimisega seotud oskused
ei kujune iseenesest, neid tuleb lastele õpetada.
Eelkooliealiste laste puhul tuleks riskide vältimisel jälgida täiskasvanuna ise
ning õpetada ka last jälgima järgmist:
w eriliigilist meediat tuleks kasutada täiskasvanute juuresolekul või nende
vahetus läheduses;
w lapsel on võimalik kasutada üksnes täiskasvanu poolt eelnevalt hinnatud ja
heakskiidetud meedia sisu;
w meediakasutus tuleb täiskasvanuga eelnevalt kokku leppida;
w meediakogemustest tuleb julgelt rääkida ning täiskasvanud peaksid selleks
ka aega leidma;
w jälgida tuleb teleprogrammide ja filmide, aga ka mängude sisu ja vanuse-
piiranguid;

11
w nii nagu päriselus, tuleb ka internetis käituda viisakalt ja pidada kinni reeg-
litest (tutvumine netietiketiga).
Kuna suur osa laste meediatarbimisest toimub kodus, tuleks meediakas-
vatuse puhul suurt tähelepanu pöörata lasteaia ja kodu koostööle. Oluline on
saavutada ühised kokkulepped ja järgida sarnaseid väärtusi. Lasteaiaõpetajale
on oluline teada ka lapse koduseid meediatarbimise harjumusi ning reegleid,
mis vanemad on meediakasutusele seadnud.
Jälgida tuleks seda, et laste valdusesse satuks vaid eakohane materjal.
Kahjuliku meediasisu eest saab last kaitsta vaid täiskasvanu.

Emotsioonide kontrollimisega seotud oskused

Meediaga kokku puutudes vajab laps erinevaid oskusi. Emotsionaalsed, sotsiaal-

sed, eneseväljendus- ja koos tegutsemise oskused on olulised ka meedia mõist-
misel ja meediaga toimetulekul. Ühelt poolt pakub meedia lapsele palju emotsio-
naalseid kogemusi ja elamusi, teisalt näitab erinevaid tundeid ja pakub võimalusi
harjutada emotsioonide tõlgendamist. Seega on meediakasvatus tihedalt seotud
ka laste tundekasvatusega. Meediakasvatuse tegevustes saab harjutada oma
emotsioonide väljendamist ja teiste emotsioonide tõlgendamist, leida võimalusi
esinemiseks ja loovaks eneseväljenduseks, mis seob meediakasvatuse emot-
sioonide kontrollimisega seotud oskused riikliku õppekava enesekohaste oskuste
valdkonnaga (§15). Enesekohaste oskuste all peetakse silmas lapse suutlikkust
eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.
Emotsionaalsete oskuste ülesanne on meedia põhjustatud emotsioonide mär-
kamine, nende juhtimine, enda meediasuhete ja -käitumise hindamine ja regu-
leerimine ning arusaamine oma meediavajadustest. Kõige enam meediaga
seostuvaid emotsionaalseid üleelamisi on seotud laste hirmudega.
Emotsioonide kontrollimisega seotud oskuste arendamise eesmärgid mee-
diakasvatuses on järgmised:
w laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule;
w laps õpib tundma oma meedia kasutamise vajadusi (mida, miks, kui palju).
Riikliku õppekava enesekohaste oskustega võrrelduna võib välja tuua järg-
mised otsesed seosed, milleni jõudmisel aitab lasteaiaõpetajat meediakasva-
tuse rakendamine:
w laps suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt
rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
w kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

12
w oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist
vastavalt tagasisidele;
w tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
w teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda
(ka meedia tarbimisega seostuvad mitmed terviseriskid – oht silmadele,
vähene liikumine, ülekaalulisus, õla- ja kaelavalud jms);
w kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult.
Ohutu käitumine on siinjuures seotud ka riskide vältimise oskustega.
Emotsioonide kontrollimise oskuste arendamiseks saab meediakasvatuses
kasutada järgmiseid võimalusi:
w Arutlege koos lastega meediast nähtu ja selle põhjustatud hirmude, rõõ-
mude ja muude tunnete üle.
w Proovige tuvastada ja nimetada erinevaid ekraanilt, ajalehtede ja ajakirjade
piltidelt peegelduvaid emotsioone ja seda, mis tundeid meediasõnumid
lastes tekitavad.
w Vaadake koos pilte, kuulake muusikat, helisid ja kõnet ning arutlege selle
üle, milliseid tundeid need tekitavad. Teame me ju täiskasvanutena hästi,
kuidas õudusfilmi võib hirmsaks muuta mitte niivõrd selle sisu, kui tausta-
muusika. Kuulake ja arutlege lastega, kuidas erinev helitaust filmilõigu taga
tekitab erinevaid emotsioone ja mõjutab seda, kuidas me filmi hindame (kas
rõõmsaks või kurvaks).
w Arutlege koos lastega meedia kasutamise rõõmude ja murede üle.
w Matkige meediast nähtud emotsioone ja proovige neid siis ära arvata ning
neile nimetused anda.
Arutelude aluseks võivad olla lühikesed filmilõigud, ajalehe või ajakirja
uudisnupukesed või lühemad uudised, pildid ajakirjadest ja ajalehtedest jms.
Õppematerjalina saab lastega kasutada muusika-, kultuuri- ja spordiuudi-
seid ning eakohaselt huvi pakkuvaid materjale (nt loomadest, autodest vms).
Poliitika ja majandusuudised jäägu täiskasvanutele.
Emotsioonide kontrollimisega on seotud ka mõned koolieelse lasteasutuse
riiklikus õppekavas toodud sotsiaalsed oskused (§14). Lasteaia lõpetamise
ajaks peaks laps üldjoontes jõudma selleni, et:
w ta peaks püüdma mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma
käitumises ja vestluses;
w ta tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
w ta hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise.
Kõik nimetatud oskused on seotud lapse emotsionaalse arenguga ning

13
selle kujunemisele aitavad kaasa eespool nimetatud tegevused ja meediava-
hendite kasutamine.

Sotsiaalsed oskused

Meedia kasutamine on üha enam sotsiaalne tegevus. Televiisori vaatamine

ja mängimine toimuvad sageli koos sõpradega ning ka meedia sisu luuakse
enamasti ühiselt. Meediakasvatuse läbiviimise põhiliseks meetodiks peetakse
arutlemist. Arutlemine on sotsiaalne tegevus, kus avaldatakse arvamust ja kuu-
latakse teisi. Kuna meedia sisu on alati mitmeti tõlgendatav, annab see suure-
pärase võimaluse harjutada lapsi teadmisega, et teiste arvamusi, hinnanguid ja
seisukohti tuleb austada. Samal ajal kujuneb arutelude toel lapses arusaamine,
et meediat tõlgendatakse ja võetaksegi erinevate inimeste poolt vastu erine-
valt. See teadmine on meediapädevuse seisukohalt olulise tähtsusega.
Sotsiaalsete oskuste arendamise eemärgid meediakasvatuses on järg-
mised:
w laps õpib austama teiste inimeste arvamusi ja tõlgendusi;
w laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid;
w laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.
Tuues välja seosed koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava sotsiaalsete
oskustega (§14), võib näha, et siingi on ühisosa meediakasvatusega väga suur.
Meediakasvatuse kaudu saab arendada järgmiseid õppekavas välja toodud
sotsiaalseid oskuseid:
w laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
w laps loob sõprussuhteid (abiks ühised meediaprojektid, sarnased huvid jms);
w laps saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
w laps teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
w laps mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
w laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
w laps selgitab oma seisukohti.
Sotsiaalsete oskuste arendamiseks saab meediakasvatuses kasutada järg-
miseid võimalusi:
w Arutlege koos lastega erinevatel meediat ja selle sisu puudutavatel tee-
madel.
w Tundke huvi laste ideede, mõtete ja meediakogemuste vastu, austage nende
valikuid ja huvituge meedia kasutamisest, kasutamise oskustest ning meedia
põhjustatud hirmudest. Riikliku õppekavaga seotult annab see võimaluse

14
 kaasata lapsi tegevuste kavandamisse (§ 5 p 3) (nt laste huvidest, ideedest
ja tähelepanekutest lähtuvad teemakäsitlused jms).
w Valmistage ja avaldage ühiselt meediaesitlusi (raadiosaade, näitemäng,
telesaade jms), -näitusi ja dokumentaalfilme. See arendab koostööoskusi
ja aitab täiskasvanu suunamisel mõista, et meedias esitatu on kellegi poolt
loodud ning esindab loojate mõtteid ja huvisid ning need omakorda võivad
olla erinevatel inimestel erinevad.
Emotsioonide kontrollimise oskuste ja sotsiaalsete meediaoskustega seos-
tuvad lasteaias eetiline (ka väärtuskasvatus) ja sotsiaalne kasvatus.
Eetiline kasvatus on meediakasvatuses väga oluline, sest erinevate mee-
diumite sisu (raamatud, pildid, mängud, koomiksid, filmid jms) sisaldab alati
väärtuseid ja kujundab hoiakuid ning maailmavaadet.
Eetilise kasvatuse puhul saab lastega arutleda väärtuste üle, õige ja vale, hea
ja kurja, tõe ja vale, õigluse, võrdsuse, erinevate tunnete, hoiakute ja vastutuse üle.
Eetilise kasvatuse kaudu arendatakse võimet näha asju ja olukordi teise inimese
vaatenurgast, mis on omakorda aluseks ka empaatiatundele. Meediavahendid
ja meedia sisu pakuvad selleks häid võimalusi. Meedia sisu analüüsides saab
seega arendada sotsiaalseid oskusi ning eetilist maailmatunnetust.
Arutlege lastega:
w kas meedias nähtu on tõsi või vale ja mille alusel seda järeldada;
w kes on nähtus/kuuldus hea ja kes paha ning kas tehtud otsused olid õiged
või valed;
w artikli aluseks olevate väärtuste üle (kellest kirjutati hästi, kellest halvasti
jms);
w kes artikli kirjutas (loodusemees, lapsevanem vms) ja mõelge koos, kas
kellegi teise kirjutatuna oleks artikkel teistsugune;
w kas meediategelase kõne oli viisakas ja sõbralik või kole ja teisi alandav.

_____________________________________________
_____________________________________________

15
Meedia vastuvõtmise ja loomisega seotud oskused

Lasteaia meediakasvatuses on tehnilistest oskustest märksa olulisemad meedia

vastuvõtmise ja tõlgendamisega seotud oskused. Nende oskuste harjutamise
eesmärgiks on lapse suutlikkus eakohaselt kriitiliselt mõelda, tõlgendada ja ana-
lüüsida meediakogemusi ning kujundada nende põhjal oma isiklikke arvamusi.
Loomisega seotud oskuste arendamise eesmärk on anda lapsele arusaam
meedias toimuvast, oskus kasutada lihtsamaid meedia vahendeid ja luua oma
meediakultuuri.
Meedia vastuvõtmisega seotud oskuste arendamise eesmärgiks on, et laps:
w omab ettekujutust endast meedia kasutajana;
w praktiseerib valikute tegemist;
w harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujundamist ja
hindamist.
Meedia vastuvõtmisega seotud oskuste arendamiseks saab meediakasva-
tuses kasutada järgmisi võimalusi:
w kirjeldage, hinnake ja tõlgendage koos lastega meediakajastusi;
w tutvustage lastele erinevaid meedialiike (televisioon, raadio, ajakirjandus jms).
Eespool nimetatu on seotud riiklikus õppekavas §-s 13 toodud tunnetus- ja
õpioskustega. Tunnetusoskused on seejuures oskused tahtlikult juhtida oma
taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni ning õpioskused
lapse suutlikkus hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja
katsetada.
Meediakasvatus ning -tunnetus ja õpioskused on seotud järgmiste tulemus-
tega, milleni kooli minev laps võiks olla jõudnud:
w saab aru põhjus-tagajärje seostest, tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi ter-
vikuna;
w mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru,
reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi (seejuures rõhu-
taksin arutlevat dialoogi kui meediakasvatuse põhimeetodit);
w tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi ning viib
alustatud tegevused lõpuni;
w tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi (siingi võib näha seo-
seid riskide vältimise oskustega);
w suhtub õppimisse positiivselt  – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi,
avastada ja katsetada.

16
 Meediakasvatus ja meediavahendid pakuvad selleks palju häid võimalusi.
Selles aitab veenduda raamatu tegevuste ja mängude osa.
Riikliku õppekava õpikäsitus rõhutab vajadust arendada lapse suutlikkust
arutleda, hinnata ja kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja
tegevustes. Õpikäsitus toob välja, et laps peab saama oma uusi teadmisi seos-
tada varasemate kogemustega ning kasutada omandatud teadmisi erinevates
olukordades ja tegevustes. Meediast rääkides on oluliseks ülesandeks suu-
nata lapsi eristama väljamõeldist tegelikkusest ning õpetada neid meediasisu
kriitiliselt hindama. Tegelikkuse eristamise võime lähtub lapse kogemustest ja
olemasolevatest teadmistest, mida saab suunata meediakasvatuse kaudu õpi-
käsitusele toetudes.
Meedia loomisega seotud oskuste arendamise eesmärgiks on, et:
w lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas);
w arenevad kognitiivsed, motoorsed ja tehnilised oskused;
w laps saab end ise loominguliselt väljendada.
Meedia vastuvõtmisega seotud oskuste arendamiseks saab meediakasva-
tuses kasutada järgmisi võimalusi:
w uurige ümbritsevat keskkonda meedia kaudu ja meediavahendite abil (aja-
kirjandus, tehnilised vahendid jms);
w tutvustage lastele erinevaid meedialiike (televisioon, internet jms);
w tutvustage lastele erinevaid meedia väljendusvahendeid (heli, pilt, tekst jms);
w looge ise lastega eriliigilist meediat (raadiosaated, reklaam, film jms).
Kõik nimetatud oskuste valdkonnad ei ole eraldiseisvad, vaid neid tuleb
vaadelda kompleksselt. Meediaoskusi harjutades saab lähtuda koolieelse las-
teasutuse riiklikus õppekavas sätestatud õpikäsitusest (§ 5), mis ütleb, et laps
õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harju-
tamise jms kaudu. Kõik see kehtib ka meediakasvatuses. Meediakajastusi ja
-tegelasi saab matkida, vaadelda ja uurida ning omavahel võrrelda. Meedia
pakub vahendeid suhtlemiseks, ainest katsetusteks „kas päriselt on ka nii?”
ja vestlusteemadeks. Rolli- ja matkimismängud meediaimpulsside põhjal ning
meediaga seotud elukutsetest on vaid vähesed näited sellest, mida meedia-
kasvatus võimaldab. Eakohase ja õpetliku sisu valimise otsustav roll jääb see-
juures aga lasteaiaõpetajale.
Väga olulisel kohal on seegi, et ka meediakasvatuses peab laps olema ise
aktiivne tegutseja ning täiskasvanu ülesandeks jääb suunamine ja toetava kesk-
konna loomine. Eelneva näite puhul on kõik nimetatud tingimused täidetud.

17
Meediakasvatuse läbiviimise põhimõtted,
meetodid ja rühmakeskkond

Meediakeskkond on füüsiliste (meediavahendid), psüühiliste (meediamõjurid)

ja sotsiaalsete (meediasuhted) tegurite kogum, kus oluline tähtsus on keelel.
Meediakeskkond ei erine kaasajal millegi poolest tavalisest lasteaiakeskkon-
nast, sest meediat leidub ka seal. Seega ei nõua meediakasvatus spetsiaalset
varustust ning seda saab läbi viia täiesti tavalises lasteaiaruumis ja kodus.
Meediakogemustest rääkimine ei vaja tehnoloogiat, vaid turvalist ja avatud
keskkonda. Täiskasvanu ülesandeks on innustamine ja koostegevuste julgus-
tamine, huvi ja katsetamissoovi äratamine ning eneseväljendusele õhutamine.
Lastel võiks olla võimalus ka ise meediakeskkonna loomises osaleda.
Meediakasvatust toetavad muuhulgas raamatukogud, muuseumid, kultuu-
rikeskused, ajalehtede ja ajakirjade toimetused, televisiooni- ja raadiostuudiod
jms.
Meediast kui õpikeskkonnast rääkides tuleks arvestada järgmist:
w kõige olulisem on võimaldada lastele arutlemist ja suhtlemist;
w meediavahendid võiksid olla koondatud ühte ruumi, et õpetajal oleks või-
malik laste meediakasutust jälgida ja toetada. Samas peab lapsele jääma
võimalus meediavahendeid ka iseseisvalt kasutada ja uurida;
w meediamaterjalide kasutamisel peab arvestama autoriõigustega;
w oluline on jälgida materjalide eakohasust.
Meediakasvatuse tegevusi kavandades tuleks arvesse võtta seda, et:
w põhirõhk peaks tegevustes olema interaktsioonil. Meediast räägitakse, püü-
takse tuvastada meedia tekitatud emotsioone, jagada kogemusi ja ideid;
w meediast nähtut tuleks seostada laste isiklike kogemustega, vaadelda, kas
kõik, mis meediast peegeldub, on ka tegelikus elus võimalik. Kogemuste
jagamine kaaslaste ja õpetajaga suurendab lapse arusaamu meedia kallu-
tatud ja mitte alati kõige realistlikumast sisust;
w ühised arutelud meedia sisu üle (uudised, filmid, pildid, tekstid jms) ning
ühiselt tehtud tähelepanekud aitavad kaasa nii enda kui ka meedia mõist-
misele;
w esinemine filmis, videos või fonogrammil suurendab lapse esinemisjulgust
ja positiivset minapilti;
w eale sobimatute meediakogemuste eest tuleb last kaitsta meediasisu jäl-
gides ja meediakasutusele ajapiiranguid seades.

18
 Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatud mänguoskused
(§12) ja tunnetus- ning õpioskused (§13) haakuvad meediakasvatuse eesmär-
kide ja läbiviimise põhimõtetega samuti täielikult.
Tegevuste kavandamisel tasuks meelde tuletada riikliku õppekava mängu-
oskused, mis annavad raamistiku kõikidele eespool nimetatud põhimõtetele.
Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mis pakub lapsele võimaluse oman-
dada ja kinnistada uut teavet, saada uusi oskusi, näidata tundeid ja soove,
õppida suhtlema, omandada kogemusi ja käitumisreegleid. Mängurõõm, kes-
kendumine, kogemuste, teadmiste ja muljete rakendamine, mängude algata-
mine ja mängu sisu arendamine, erinevate rollide võtmine, mängureeglitest
kinnipidamine ja nende selgitamine, probleemide lahendamine, kokkulepete
saavutamine, võidu üle rõõmustamine ja kaotusega toimetulek ning loovalt eri-
nevate vahendite kasutamine võiks olla orientiiriks, mille arendamisest lähtu-
valt õpetaja meediakasvatuses õppetegevusi planeerib.
Meediakasvatus lõimub kõikide teiste alushariduse valdkondadega ja
rikastab õppe-kasvatustegevusi. Meediakasvatust võib ellu viia nii eraldi õppe-
kasvatustegevusena kui ka igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse osana.
Tegevuste planeerimine lasteaias peaks toetuma ka meediakasvatuse
puhul konkreetsetele eesmärkidele. Laste mängu vaatlused annavad õpeta-
jale teavet selle kohta, mis toimub laste meediamaailmas ning kuidas seda
õppetegevustes kajastada ja rakendada. Meediapildid, helid ja esitlused teki-
tavad lastes kogemusi, millega nad mängu kaudu tegelevad. Meediast saavad
lapsed erinevaid tegutsemisimpulsse: meedia võib ärgitada liikuma, tantsima,
pakkuda võimalusi kunstiliseks eneseväljenduseks, mille aluseks võib olla eri-
neva meediasisu vaatlemine ja matkimine. Seega saab meedia poolt pakutud
impulsse õpitegevuste planeerimise alusena väga hästi ära kasutada.
Meediakasvatuse võtmemeetodiks on ühised arutelud lastega, mille käigus
analüüsitakse ja tõlgendatakse kogemusi ning meedia uurimise käigus saadud
tähelepanekuid. Meediakasvatuse õnnestumise kõige olulisemaks eelduseks
on laste arutelu suunamine küsimustega. Lastega arutlemine arendab muu-
hulgas selliseid oskusi nagu oma seisukohtade selgitamine ja põhjendamine,
julgus ennast väljendada ja oma seisukohti välja öelda ning võimaldab lihvida
suulist eneseväljendusoskust ning loogilist mõtlemist. Kõik need oskused on
olulised toimetulekuks kaasaegses ühiskonnas.
Lasteaia meediakasvatuse kaudu saab kujundada lastes ka esmaseid
informatsiooni leidmise oskuseid. Lasteaiaõpetaja pole enam ammu see, kes
kõikidele laste küsimustele kohe vastuseid peaks teadma. Lastel aga küsimusi

19
jätkub. Vastuse võlgujäämine pakub hea võimaluse teha olukord lapse jaoks
teistmoodi harivaks.
Lihtsamad viisid selleks on õpetada lapsi kasutama lastepärast, pildimater-
jali sisaldavat teatmekirjandust ning ka lihtsamaid netiotsinguid. Kasutegureid
on seejuures mitmeid. Laps peab küsimustele vastuse saamiseks õppima raa-
matust informatsiooni leidma (võrdlema pilte, sõnu), trükkima otsimootorisse
lihtsamaid sõnu (kirjutamisoskus). Internetis tegutsemine ei eelda seejuures
lapselt lugemisoskust, piisab sellest, kui ettekirjutatud sõna raamatust või
paberilt otsimootorisse maha kirjutada.
Mõned näited ülesannetest, mida lastele pakkuda:
w Otsige lastega raamatust või ajakirjadest mingisuguse tunnuse poolest
sarnaseid loomi, linde, taimi vms. Paluge lastel oma valikuid põhjendada
(nt kõikidel on rohelist värvi, kõik on siledad jms). Õpetage lastele järje-
hoidjate kasutamist (kleepservaga järjehoidjad), et raamatust väljaotsitud
pildid hiljem kiiresti üles leida. Sellised ülesanded sobivad hästi õppete-
gevustesse, aga ka individuaalseks või paaristööks lastele, kes endale
vabategevuste ajal tegevust ei leia. Tegutsemine raamatu ja järjehoidja-
tega arendab muuhulgas oskust raamatust vajalikku infot leida, õpetab aru
saama sisukorrast ja leheküljenumbrite vajadusest, tekitab raamatute vastu
huvi, arendab peenmotoorikat jms.
w Paluge lastel endale internetist info või piltide leidmiseks küsimusi tekitanud
valdkonna kohta sobilikke märksõnu ette öelda ja näidake neile, kuidas
internetis otsinguid sooritatakse.
w Paluge lastel ajakirjadest ja ajalehtedest etteantud teemaga pilte (kõik toi-
dukaubad, riided jms) leida ning pärast oma valikuid selgitada.
Lapsel kujuneb teadmine sellest, kuhu küsimuste tekkides pöörduda ning
mida teha. Seejuures on oluline tagada informatsiooni turvalisus ning kindlus-
tada järelevalve lapsele selles osas, mis materjali laps internetist leiab. Samas
on tänapäevases infouputuses tegemist oluliste oskustega. Meedia kaudu
vajaliku teabe leidmine on meediapädevuse üheks oluliseks osaoskuseks.
Kindlasti on lastega arutlemise kui põhimeetodi rõhutamise juures palju skep-
tikuid. Maast madalast laste arvamusi küsides ja nende tähelepanekute vastu
huvi tundes, neid küsimustega suunates ning pigem neid rääkima meelitades kui
ise rääkides pole arutlemises kui õppemeetodis väikeste laste puhul midagi üle
jõu käivat. Pigem on meie senine pedagoogiline praktika olnud suhteliselt õpeta-
jakeskne ning koolilikku õpetamisviisi pooldav – õpetaja räägib, lapsed kuulavad.
Praeguse riikliku õppekava valguses on arutlemisel ka teistes õppe- ja kasvatus-

20
tegevuse valdkondades oluline koht, kuna õpetaja on pigem suunaja, juhendaja,
tingimuste looja, aga mitte lapse eest mõtleja, rääkija ja kõiketeadja.
Ekraanimeedia toodab valmislahendusi ega nõua just palju mõistuse sek-
kumist. Samas annab meedias leiduv materjal impulsse katsete ja arutelude
algatamiseks. Arutlemine paneb pea tööle ning arendab mõtlemist.
Heaks alguseks arutelude harjutamisel ning ideede leidmisel meediakasva-
tuseks on Eva Zolleri raamat „Väikesed filosoofid”. Kasutaksingi siinkohal head
selgitust nimetatud raamatust: „Lastega filosofeerimine (arusaamisele jõud-
mine ja selle mõtestatud tegevuseks muutmine) vajab pead (mõtlemine), kätt
(tegutsemine) ja südant (tundmine), /.../ Lastega filosofeerimine peab olema
lõbus: fantaasiarikas mõtisklus ja juurdlemine, seoste leidmine ja avastamine,
mõtete ja keelekasutusega mängimine, uute võimaluste ja ideede järgimine
ning katsetamine...” (Zoller 2008:10–11). Kui asendada sõna „filosofeerima”
sõnaga „arutlema”, saabki käesoleva raamatu põhimeetodi kõige täpsema kir-
jelduse, mis haakub maksimaalselt ka meediakasvatuse eesmärkide, sisu ja
tegevuspõhimõtetega.

Meediakasvatuse vahendid ja materjalid

Meedia pakub õppe- ja kasvatustegevuseks palju vahendeid ning mitmesugust
materjali. Kuna meedia sisaldab palju lastele sobimatut, vajab kasutatav mee-
diasisu õpetajapoolset kriitilist hindamist ja enne tegutsema asumist otsast lõpuni
läbivaatamist ning vajadusel ka väikest tsensuuri (nt eale sobimatute reklaamide
eemaldamine ajakirjadest ja ajalehtedest enne õppetegevuste läbiviimist). See
välistab eakohatu ja väärtuskasvatusega vastuolus oleva meediasisu sattumise
laste kasutusse.
Rõhutan veel kord, et ainuüksi tehniliste vahendite kasutamine ei ole kvali-
teetse meediakasvatuse tagatiseks.
Järgnevalt väike valik võimalikest vahenditest:
w ajalehed ja ajakirjad
w raamatud
w pildid
w filmid (sh õppefilmid)
w lindistused (muusika, audiojutud jms)
w mängud (sh õppemängud)
w internet
w videokaamera

21
w fotoaparaat
w televisioon
w arvuti
w raadio
w mikrofon
w diktofon
w mobiiltelefon
w virtuaalsed õpikeskkonnad
w meediamänguasjad
Kasutada tuleks seejuures võimalikult reaalset ja ajakohast meediamater-
jali. Lasteaiaõpetaja võiks meediakasvatajana meediat tarbides hinnata selle
sisu eakohasust ja selgust, silmas pidades seda, kuidas saaks materjali las-
tega õppeotstarbel ära kasutada. Usun, et sealt on kerged tulema ideedki, et
leitud materjal huvitavalt nii õppimise kui ka meediapädevuse kujundamise tee-
nistusse rakendada.

Meedia ja lapse areng

Laste oskused arenevad väga erinevas tempos. Meedia seisukohast õpib

laps kõigepealt erinevaid meediavahendeid käsitsema. Meedia sisu tõlgenda-
mine nõuab aga vaimseid oskusi, mis ei arene motoorsete tehnika kasutamise
oskustega kaugeltki sama kiirelt.
Meediasisu tõlgendamise võime on seotud kognitiivse küpsusega ja mõt-
lemise arenguga. Lisaks sellele nõuab meedia mõistmine emotsioonide juh-
timist ja sotsiaalseid oskusi, tähelepanu kontsentreerimise võimet, informat-
siooni töötlemise oskust ja teataval tasemel keelelist arengut. Sellega seoses
tekib kindlasti nii mõnelgi küsimus meediakasvatuse mõttekusest koolieelses
eas. Tundub, et lapsel puuduvad igasugused eeldused meedia mõistmi-
seks ning kuna suur osa meediast on väljendunud kirjalike tekstidena, pole
seegi koolieelses eas eakohane viis uue informatsiooni hankimiseks. Samas
tegeleb lasteaed nimetatud oskuste kujundamisega igapäevaselt, mistõttu
meediatemaatika lõimimine laste igapäevastesse tegevustesse aitaks ühes-
koos kujundada mõlemaid – nii kõiki eespool nimetatud oskusi kui ka mee-
diapädevuse algeid.
Meedia sisu koosneb lapse jaoks esialgu lühikestest situatsioonidest ning
tema võime lugusid jälgida suureneb ajapikku. Reklaamimaagiat, mis juba väga

22
väikeste laste tähelepanu ekraanidele tõmbab, on märganud kindlasti iga lapse-
vanem. Põhjuseid on siin ilmselt mitmeid – reklaamid on värviküllased, tempokad,
pidevate korduste pärast tuttavad, sageli animeeritud ja lapse lühiajalise tähele-
panu jaoks piisavalt lühikesed. Esialgu ei erista laps reklaame muust meediasi-
sust, kuid järk-järgult suureneb võime reklaame ära tunda. Sellegipoolest ei suuda
laps veel pikka aega varjatud reklaamist aru saada ega mõista nende eesmärki
inimestele midagi müüa. Erinevad uurijad arutlevad reklaamide mõistmisest rää-
kides erinevate vanuseastmete üle. On uurijaid, kes väidavad, et lapsed saavad
meid midagi ostma meelitavatest reklaamimotiividest aru juba 5. eluaastal. Mõned
autorid nimetavad siinkohal 7. eluaastat, enam diskuteeritakse aga 12. eluaasta
üle. Reklaamiküpsuse kujunemine on otseselt seotud sellega, kuivõrd lapsi rek-
laame vaadates juhendatakse ja nendega reklaamide motiividest räägitakse.
Meediakasvatuses on seega oluline õpetada lapsi meediat tõlgendama
ning eristama tõelisust fiktsioonist. Vaimne küpsus aitab lapsel järk-järgult aru
saada, et televisioonis on paljud asjad välja mõeldud. Uudiseid peetakse ena-
masti tõelisuseks ning see põhjustab lastel sageli alusetuid hirme. On neidki
autoreid, kes väidavad, et uudistest tuleks lapsi koolieelses eas hoopis eemale
hoida. Samas annab uudiste üle arutlemine võimaluse hirme vältida ja vähen-
dada ning mis kõige olulisem, õppida midagi uut ja olulist.
Uudiste puhul on oluline mõista, et erinevad inimesed võivadki ühest ja
samast sündmusest erinevalt aru saada ning ka erinevatel seisukohtadel olla.
Selle arusaamise kujundamine on meediakasvatuse üheks ülesandeks.
Meedial on lapse arengus oluline roll ka väärtuste, soolise identiteedi ja
moraalse arengu mõjutajana. Samastumisobjektid ja rollimudelid meedias
kujundavad laste soolist identiteeti ning neid kinnistatakse oma mängudes.
Milline on mehelik mees ja naiselik naine, mida ta teeb ja kuidas käitub, jõuab
lasteni meediapiltide ja -sõnumite vahendusel. Meediast peegelduvad väär-
tused kujundavad laste arusaamu heast ja halvast, õigest ja valest.
Erinevad meediavormid ja nende sisu jõuavad lapse vanuse suurenedes
üha enam ka sõprussuhetesse. Ühtesid ja samu saateid vaatavad lapsed
leiavad kergemini ühised vestlus- ja mänguteemad, reklaamide mõjul nõuavad
ja vajavad lapsed gruppi ja mängu kuulumiseks populaarseid mänguasju.
Meediamaailmas hakkamasaamiseks ja toimetulekuks vajab laps siiski
täiskasvanu toetust ja juhendamist ning eakohast meediasisu, mille peab lapse
jaoks koolieelses eas välja valima täiskasvanu – lapsevanem või õpetaja.
Väikese lapse meediatõlgendamise võimet mõjutavad seega kogemused,
maailmapilt ja täiskasvanute tegevus. Samas tuleb rõhutada seda, et meedias

23
sisalduva meelelahutuse tõttu ei tohiks laste vabamängu aeg lüheneda, kuna
mängust olulisemat arendajat koolieelses eas ei ole.

Meediakasvatus ja õppe-kasvatustegevuste
valdkonnad

Mängimine, liikumine, kunstiline eneseväljendus ja vaatlemine ning uurimine on

lapsele loomuomased tegevused. Tegutsedes kogub laps teadmisi ning konst-
rueerib saadud kogemusi üldistades arusaamu maailmast. Meedias kasutatav
keel, pildid ja mõisted levivad kiiresti ja mõjutavad laste keelekasutust. Väikesed
lapsedki omandavad meedia kaudu erinevaid keelelisi stiile ja sümboleid.
Nii nagu iga teine õppe-kasvatustegevuse valdkond, peab ka meediakas-
vatus toetuma elamuslikkusele, lapse isiklikele kogemustele ja mängulisele
õppimisele. Kindlasti on tegevuse käik olulisem kui tulemus. Meediakasvatus
pakub suurepäraseid võimalusi valdkondade lõimimiseks.

Meediakasvatus ning keel ja kõne

Keel ja kõne on meediakasvatusega seotud põhimeetodi kaudu. Meedia-

kasvatuse kõige olulisem meetod – arutelu – suunab lapsi oma kogemusi ana-
lüüsima ja tõlgendama, oma seisukohti selgitama ja põhjendama ning harju-
tama seeläbi suulist eneseväljendusoskust ning arendama mõtlemist.
Valdkond keel ja kõne toob õppekavas eesmärkidena välja lapse toimetu-
leku igapäevases suhtlemises, õige häälduse, grammatiliste vormide ja mit-
mekesise lauseehituse kasutamist, aga ka huvi tundmist lugemise, kirjutamise
ja lastekirjanduse vastu. Lisaks sellele peaks laps omandama lasteaias ka
esmased lugemise ja kirjutamise oskused. Meedia edastab meile nii kirjalikke
kui ka suulisi sõnumeid. Meedia kaudu puutub laps kokku kirjutatud tekstidega,
tutvub tähtede, sõnade ja lausetega. Arvuti klaviatuur annab hea võimaluse
tähtede õppimiseks ja kirjutamise harjutamiseks.
Mõned võimalused tegevuste lõimimiseks:
w Paluge lapsel kirjutada arvutis lühikese ajaühiku jooksul (nt 5 minutit) eri-
nevaid sõnu, lauseid jms. Koostada kiri, artikkel vms kas õpetaja antud
eeskuju näitel või päris iseseisva katsetusena.
w Otsimootorite (nt Google vms) abil lihtsamate sõnadega pildi- või tekstiot-
singud aitavad lapsel leida uut ja huvitavat informatsiooni ja õppida arvutit
õppimise eesmärgil kasutama, samuti annab see võimaluse sõna õigsust

24
 kontrollida (kui leian pilte või tekste, on sõna õige, kui mitte, siis olen kirja-
pildiga eksinud).
w Võrrelge erinevaid meediatekste (elektroonilised ja trükitud), uurige ja
lugege seal leiduvaid sõnu.
w Meediapädevuse kujundamiseks on hea õpetada lapsi nägema olukordi
erinevate osapoolte seisukohast. Selleks pakub häid võimalusi erinevate
muinasjuttude kasutamine. Näiteks saab Punamütsikese muinasjutu puhul
lastega arutleda, kuidas võisid toimuvat näha erinevad tegelased. Milline
võiks olla muinasjutt Punamütsikese vaatenurgast, milline vanaema, jahi-
mehe ja hundi silmade läbi?
Samas peaks aeg arvutiga olema siiski üsna piiratud. Küsitavaks muutuvad
arvuti ja internet häälduse ja grammatika õppimise seisukohalt, kuna palju on
räägitud sellest, kuidas meedia keelt risustab. Küll aga on arvuti ja televisioon
vahendid, mis tekitavad huvi võõrkeelte vastu. Sellegipoolest ei tohiks last
omapead jätta, vaid ka sellist õppimist tuleks juhendada ja suunata.

_____________________________________________
_____________________________________________

Meediakasvatus ja matemaatika

Meediakasvatus toetab lapse matemaatilise mõtlemise arengut tänu sellele,

et sisaldab rohkelt matemaatilist informatsiooni. Meedia sisu saab käsitleda
kõikide matemaatiliste mõistete abil. Materjali saab rühmitada, võrrelda, jär-
jestada, mõõta, tutvuda arvude, numbrite ja geomeetriliste kujundtitega. Siin-
juures vaid mõned võimalikud näited lõimimisvõimalustest. Erinevaid pilte või
muid meediaesitlusi uurides ja tehnikat kasutades on võimalik:
w loendada, rühmitada, järjestada pildil olevaid asju. Materjaliks sobivad see-
juures supermarketite reklaamlehed, mida on võimalik piltide kaupa lahti
lõigata ning hinna, toote, värvuse vms alusel rühmitada ja järjestada;
w otsida reklaamidelt toodete hindu ja võrrelda neid (kallim, odavam);
w võrrelda omavahel arvutimängudes saadud punkte;
w analüüsida meediapilte matemaatiliste mõistete abil (vastandid: suur-väike,
kaugel-lähedal, sarnane-erinev, vale-õige, ees-taga, kõrge-madal);
w võrrelda pildi suuruseid (lähivaade, pool pilti, kogu pilt, ülevaade);
w võrrelda meedia hääli (madalad-kõrged hääled, lühiajalised-pikaajalised
hääled), teha neid ise järele;

25
w rääkida filmilõikude ja piltide abil ajast (enne, pärast, vanasti, hommik, õhtu
jne), mõistatada, millisel päeva- või aastaajal on pilt tehtud, kas see on
vana aja pilt või kaasaegne; millest laps seda järeldab;
w vaadata telekavast televisioonisaadete algusaegu ja nende kestust, püüda
neid kellaga seostada;
w otsida, määrata ja rühmitada sümboleid nt ajakirjandusväljaandes või
mobiiltelefonis (tähed, numbrid, märgid);
w tähelepanuharjutuseks otsida artiklitest üles kõik kokkulepitud numbrid ja
tõmmata neile joon alla jms. Meediapilt pole seejuures vaid ajalehes või
ajakirjas olev pildimaterjal, aga ka tele- ja arvutiekraanilt kuvatud pilt (sh
liikuvad pildid).
Üheks keerulisemaks teemaks on lasteaia matemaatikas ajamõistete
kujundamine. Mineviku ja olevikuga tutvumine pakub hea võimaluse erinevate
valdkondade lõimimiseks, erinevad meediavahendid võimaldavad ajaloo näh-
tavaks teha, seda uurida ja selle üle arutleda. Lapsed õpivad jälgima aja kulgu
ja põlvkondadevahelisi seoseid.
Raamatuid, fotosid, filme jms meedialiike kasutades saab nähtavaks teha
lapse isikliku lähiajaloo, perekonna ajaloo, aga ka Eesti ja maailma ajaloo ning
tänapäeva. Ka meedia ajalugu väärib koos lastega uurimist.
Mõned võimalused lõimimiseks:
w Koguge fotosid ja koostage sugupuid.
w Tehke pildiseanss või video teemal „Kuidas enne elati” või proovige kujun-
dada selleteemaline joonisfilm või järjepildid.
w Tehke intervjuusid lapsevanemate või vanavanematega, kuulake ja võr-
relge neid omavahel ja laste isiklike kogemustega.
w Tutvustage vanaaegseid meediavorme (nt varjuteater, tummfilm jms) ning
tehke neid ise.
w Vaadelge fotodelt või muu meedia abil, kuidas lapsepõlv ja lastega arvesta-
mine on muutunud.
Nimetatud tegevuste kaudu saab jälgida ja analüüsida, kuidas toodetakse
meediat kasutades lavastatud olukordi ja keskkondi. Teame me ju kõik, et pere-
fotodki on reeglina lavastused, samuti fotod ajalehtedes ja mujal. See oma-
korda õpetab üldisemalt ja kriitiliselt hindama meediaesitluste ehtsust.

_____________________________________________
_____________________________________________

26
Meediakasvatus ning mina ja keskkond

Meedia pakub rohkelt võimalusi looduse tutvustamiseks. Inimesed, loodus ja

tehiskeskkond on erinevates meediakanalites alati rikkalikult esindatud. Meedia
abil võib tekitada looduse vastu huvi, näitlikustada objekte ja loodusnähtusi,
millega tavaelus kokku puutuda ei saa. Tänapäeval sünnivadki paljude laste
kogemused meedia vahendusel.
Samas peitub tehniliste vahendite abil ümbritseva maailma tutvustamises
ka ohte.
Meie mõtlemine on seotud erinevate mõistetega. Väikeste laste jaoks on
mõistete avamine ja neist arusaamise kujundamine erakordselt olulise tähtsu-
sega. Kognitiivse õppimise teooria rajaja Jerome Bruner (1956) toob välja, et
mõistete omandamine on protsess, mille tulemusena õpib laps tundma ese-
mete, olendite või nähtuste vastavaid tunnuseid, mis aitavad maailma tundma-
õppimise kaudu jõuda mõtlemiseni. Mõiste on seejuures sümboolne kujutis,
mille aluseks on vähemalt üks iseloomulik tunnus. Mida põhjalikumalt ja mitme-
külgsemalt me oleme mõisted omandanud, seda paindlikumalt saame me antud
valdkonnas mõelda. Kui meie ettekujutus asjadest piirdub vaid kahemõõtme-
lise ekraanipildiga, jääb mõiste poolikuks, sest mõiste kujunemine algab vahe-
tust reaalsest tajust. Näiteks soov tutvustada pildi või ekraanikuvandi põhjal
lapsele maasikat annab maasikast väga vaese pildi. Õhku jääb rida küsimusi:
kui suur on maasikas tegelikult? Ekraani põhjal järeldusi teha ei saa. Kuidas
ta lõhnab? Kuidas maitseb? Milline ta katsudes on? Ainus, mida laps tegelikult
teada saab, on selle värvus ja iseloomulik kuju. Üksnes väline kuju ei anna
aga mõtlemiseks piisavalt toitu. Ekraani (aga ka piltide) kaudu maailma tund-
maõppimine aga just selliseid ohte endas sisaldab. See ei tähenda, et arvuti
kasutamine oleks halb, küll aga peab meeles pidama, et arvutit ja televiisorit ei
tohiks õppeprotsessis kuritarvitada ning et koolieelses eas ei asenda vahetuid
kogemusi mitte ükski meedium.
Sarnase katse võib ka lastega koos läbi viia. Esmalt tutvustage lastele
mõnda uut asja (näiteks taime) televiisori või interneti vahendusel ning arut-
lege teemal:
w kui suur võiks see taim päriselt olla (paluge näidata käega, sõrmedega);
w kuidas ta võiks lõhnata (magus, hapu, kibe, hea või ebameeldiv lõhn, millist
lõhna meenutab jms);
w milline ta katsudes võiks tunduda (sile, kare, krobeline, soe, jahe jms).

27
 Kui olete laste jaoks uue taimega meedia vahendusel tutvust teinud, siis
pakkuge võimalus sellega päriselt (reaalselt, füüsiliselt) tutvuda ja leida vas-
tused küsimustele, mida meediumi vahendusel polnud võimalik saada (suurus,
lõhn, puudutus ja kui võimalik siis ka maitse). Arutlege seejärel, kuidas on
parem uusi teadmisi saada ja uute asjadega tutvuda. Mis annab asjadest
parema pildi, kas ekraanimeediumi (TV, arvuti) pilt ja heli või päriselt kogetav
pilt, heli, lõhn, puudutus, maitse?
Mõned võimalused valdkondade lõimimiseks:
w Muinasjuttudes, lugudes ja filmides ei vasta loodusega seotud nähtused või
loomade käitumine alati tegelikkusele. Arutlege, kuidas on asjad loodused
päriselt.
w Matkad loodusesse, linnakeskkonda või muuseumisse võimaldavad tutvus-
tada ümbritsevat elu ning meedia aitab omakorda neid süvendada lugude,
illustratsioonide, filmide jms kaudu.
w Arutlege lastega, kuidas loodust meedias kirjeldatakse, ja võrrelge seda isik-
like kogemuste ja erinevate allikatega (kui võimalik, reaalsete objektidega).
w Kasutage loodusest saadud kogemusi ja muljeid oma lugude ja meedia-
esitluste alusmaterjalina (nt PowerPointis fotode slaidiesitlusest „filmi”
koostamine oma õppekäigust vms).
w Tutvuge meediavahenditega, nagu fotoaparaat ja videokaamera, ning
mõelge välja erinevaid võimalusi, kuidas neid oma rühmas kasutada.
w Ehitage olemasolevatest mänguvahenditest tele- või raadiostuudioid jms.
w Külastage lastega televisiooni- või raadiostuudiot, ajalehetoimetust vms
ning kutsuge külla vastava valdkonna inimesi.
w Kasutage meediast saadud impulsse katsete tegemiseks ja uurimuste alus-
tamiseks (filme vaadates küsige sageli, kas päriselt on ka nii, ning kui või-
malik, katsetage koos lastega).
w Kasutage fotoaparaati, videokaamerat, diktofoni jms tähelepanekute jääd-
vustamiseks ja tulemuste salvestamiseks. Meediavahendid pakuvad või-
maluse teistega kogemusi jagada ning nähtut kinnistada.
w Vaadelge lastega loodusfoto portaalidest looduspilte ning proovige neile
pealkirju mõelda, mõistatage autorite poolt pandud pealkirju.
w Võimaldage lastel ise pildistada ning pärast arvutisse laetud piltidest teistele
rääkida (mida ja miks pildistasid?). Kui pildistada said kõik rühma lapsed,
siis paluge lapsel teiste laste pildistuste hulgas oma pilt üles leida.
w Jäädvustage õppekäikudel nähtu fotodele ning „taaselustage” pildiseansiga
laste kogemused ning kinnistage selle kaudu õpitut. Seejuures on oluline

28
 meeles pidada, et õppeotstarbeliselt on tähtis jäädvustada detailselt pigem
vaadeldud objekte kui laste tegevust.
_____________________________________________
_____________________________________________

Kunst, muusika, liikumine ja meediakasvatus

Kunst, muusika ja sport moodustavad suure osa ekraanimeedia sisust ning

on oluline osa meediakultuurist. Meediakasvatuse seisukohast võimaldavad
nimetatud valdkonnad matkimist, dramatiseeringuid ning pakuvad tegevusim-
pulsse ise tegemiseks.
Mõned võimalused lõimimiseks:
w lavastage koos lastega nukuetendusi, telesaateid jms dramatiseerin-
guid. Otsige koos sobilikku taustamuusikat, arutlege, milline muusikaline
kujundus võiks valitud sisuga kõige paremini sobida;
w kuulake erinevaid helisid ja muusikapalu, arutlege nende sisu üle;
w joonistage meediamuljetest pilte või lavastage etendusi, sh kujundage las-
tega koos lava ja vahendid;
w tehke lastega varjuteatrit, joonistage koomikseid ja multifilme (seeriapiltidena);
w tutvuge sportlaste, spordialade ja spordisündmustega, võrrelge neid oma-
vahel;
w püüdke terviseajakirjades kirjeldatud harjutusi lastega matkida;
w tehke käepäraste vahenditega muusikat, salvestage seda diktofoni või
muude tehniliste vahenditega ning arutlege, millise meediaesituse taustaks
see muusika võiks sobida;
w tutvuge meediavahendite abil erinevate kultuuridega, võrrelge neid oma-
vahel. Meediavahendid aitavad täiskasvanute toel kaasa kultuurilise mitme-
kesisuse mõistmisele;
w paluge lastel lavastada nukkudega situatsioone erinevatest ja ebatavalis-
test olukordadest (nt sõprus, kiusamine jms). Arutlege, milliseid emotsioone
üks või teine olukord tekitas;
w paluge lastel joonistada pilte sellest, mis neid televiisoris hirmutab. Mõni tege-
lane? Situatsioon? Mõelge välja erinevaid viise, kuidas nendega toime tulla.

_____________________________________________
_____________________________________________

29
Suure osa televisioonist moodustavad situatsioonide etendamised ehk teisi-
sõnu näitlemine. Et laps õpiks vahet tegema reaalsusel ja päris elul ning saaks
aru sellest, et näitleja filmis ja inimene päriselus pole päris üks ja seesama ning
näitlemine on töö nagu iga teine, võiks lastega mängida lavastusmänge.
Enne mängima asumist:
w arutlege lastega näitleja tööst, tuletage meelde mõni ühine teatriskäik või
nähtud telelavastus/film, uurige laste lemmiknäitlejate kohta;
w arutlege selle üle, mida peaks näitleja oskama:
w kujutada usutavalt, tõepäraselt ja nauditavalt erinevaid tegelasi (elus, elu-
tuid);
w väljendada meeleolu, tundeid tegevust jms hääle, miimika, liigutuste ja žes-
tidega;
w rääkida selgelt ja arusaadavalt;
w kuulata, jälgida ja arvestada partnerit;
w suhelda publikuga jms.
Seejärel lavastage lastega mõni lihtsama sisuga näidend ning püüdke eel-
nevat arvestada ning juhtida lavastamise käigus sellele tähelepanu.

30
MEEDIAMÄNGUD

Järgnevate õppemängude juurest leiad sa lisaks mängu sisu kirjeldusele ka

meediakasvatuse eesmärgid, mida mängud aitavad arendada, kujundada ja
kinnistada. Ükski mäng pole lõplik ning edasiarendamise võimalusi on õpe-
taja jaoks palju. Tuleb leida vaid õige nüanss ning kirjeldatud mängust kujuneb
hoopis midagi muud huvitavat.
Käesoleva kogumiku mängudes pööratakse suurt tähelepanu meedia mõist-
miseks vajalike eelteadmiste kujundamisele. Mänge, kus meediavahendeid ja
sisu kasutatakse vaid teiste õppe-kasvatustegevuste valdkondade arendami-
seks (nt ajalehepall liikumistegevustes, kataloogid ja ajakirjad kollaažimaterja-
lina, õppefilmid erinevate valdkondade õppesisu edastamiseks ning materjal
käelisteks tegevusteks jms), sellest kogumikust ei leia. Samas pakuvad mee-
diavahendid ka seal rohkelt võimalusi, mida õpetajad rakendavad, kuid mille
taustal pööratakse meediapädevusele vähe või ei pöörata üldse tähelepanu.
Eesmärkide juurest leiad sa üksnes meediakasvatuse põhivaldkondadega
seotud eesmärgid. Kindlasti avastad, et nii mõnigi mäng arendab nende kõrval
veel tervet hulka erinevaid oskusi, kujundab ja kinnistab teadmisi (nt enese-
väljendusoskus, lugemisoskus, kirjutamisoskus, rühmitamisoskus vms). Teiste
tegevusega seotud eesmärkide leidmise ja sõnastamise ülesanne jääb selle
mängukogumiku kontekstis aga sinu ülesandeks. Kuna meediapädevuse kuju-
nemine on elukestev protsess, leiad sa eesmärgisõnastuses palju viiteid kuju-
nemisele, aga mitte lõplikult saavutatud oskustele.
Enamik siinsetest mängudest on sobilikud 5–7-aastastele lastele. Lihtsamad
teisendused sobivad kindlasti ka noorematele lastele. Mängude juures pole
vanuseid välja toodud, kuna vaid rühma õpetajad ise tunnevad oma laste või-
meid kõige paremini. Õpetajad, kes pole oma tööpraktikasse juurutanud ühi-
seid arutlemisi lastega, peavad mänge kindlasti lihtsustama ning lapsi rääkima
ja eelkõige MÕTLEMA meelitama.
Mänge lugedes võib tunduda, et liiga palju panustatakse laste eneseväl-
jendus- ja jutustamisoskusele. Mõelgem lasteaiaõpetajatena aga sellele, et just
nimelt need oskused väärivad maast madalast erilist tähelepanu, kuna tuleviku
seisukohalt on tegemist äärmiselt oluliste oskustega, mis tagavad lapsele parema
toimetuleku nii koolis, inimsuhetes kui ka meediast ümbritsetud maailmas.
Meeldetuletuseks seegi, et laste jutte ja mõtteid lindistades tuleks neilt eel-
nevalt kindlasti küsida, kas nad tahavad seda hiljem ise kuulata ja ka teistel
kuulata lubada. Rõõmsat avastamist!

31
MEEDIAMÄNGUDE KONKURSI VÕIDUMÄNG!
Meediabingo
Deivi Pard, Vääna Lasteaed-Algkool
Meediamängude konkursi 1. koht

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma oma meediakasutamise vajadusi (mida, miks, kui palju).
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema;
w Laps omab ettekujutust endast meedia kasutajana.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Mängualus, millel on 9 ruutu erine-
vate piltidega: jalad, käsi, pea (pilt
väljendab mõtlemist), 2 x kõrv, 2 x
silmad, 2 x suu. 8 mängukaarti ehk
4 ühte värvi erineva pildiga kaarti ühel
mängijal, neli teist värvi kaarti teisel.
Kaartidel pildid televiisorist, raadiost,
telefonist ja arvutist.

MÄNGU KÄIK:
Mängualuse ja kaardid saab joonistada või meisterdada ise või teha lastega
koos. Ajakirjadest piltide väljalõikamine annab võimaluse rääkida trükimeediast
ja reklaamist, mida mäng otseselt ei käsitle. Mobiiltelefon on valitud mängu
selle laienevate funktsioonide tõttu. Telefon on ühtlasi ka arvuti ja raadio. Ise
mängu meisterdades võib ruudustik ja kaartide arv olla suurem, alusel võib olla
ka ajalehepilt.
Mängu mängitakse järgmiselt. Laual on mängualus ja kummalgi mängijal on
4 oma värvi kaarti, kas pakis või reas enda ees, pilt allapoole. Noorim mängija
keerab ühe oma kaardi ringi ja nimetab, millega ta antud vahendit kasutab (nt
raadio pilt = „Kuulan raadiot kõrvadega” jms) ja asetab pildi vastavale ruudule
alusel (raadio pilt ruudustikule kõrva pildi peale). Seejärel läheb järjekord teise
mängija kätte. Mängija, kes esimesena jõuab oma kaardid alusele ritta laduda,
on võitnud. Vahel ei saa kumbki mängijatest rida täis, siis lõpeb mäng viigiga.

32
 Mängu edu võib oleneda lapse põhjendusoskusest ja kohtunikust (täiskas-
vanu) ning valesid vastuseid tegelikult pole.
Mäng rikastab lapse arusaamist meediast. Põhjendamine ja oma seisukoh-
tade selgitamine annab kujutluspildi sellest, et erinevaid meediavorme saab
mitmeti kasutada (nt arvutist pilte jms vaadata, selle kaudu suhelda, sinna
midagi kirjutada, muusikat kuulata jne). Laps mõistab, et erinevaid meedia-
vorme tarbides saab ta erinevalt teadmisi (nt televiisorit vaadates, raadiot kuu-
lates jne). Väiksemad lapsed saavad piltidel olevaid asju nimetada, suuremad
oma kogemustest jutustada, põhjendada ja argumenteerida (Mida saab arvu-
tiga veel teha? Kas televiisorist tuleva muusika saatel saab tantsida? Kui tele-
viisorist heli ei tule, kas me siis saame aru, mis saates juhtub? Jne). Arutelu
võib suunata ka nii, et lapsed jõuaksid rääkides selleni, et meediatarbimine ei
ole mõnes mõttes tervislik (silmade tervis, liiga pikk aeg televiisori või arvuti
taga, vähene liikumine jms).

_____________________________________________
_____________________________________________

Tegevused ja mängud televiisori, arvuti ja raadioga

w Arutlege lastega, mida tähendab mängufilm, dokumentaalfilm, lastefilm, mul-

tifilm, seiklusfilm, märulifilm, koguperefilm, ulmefilm, õudusfilm jne. Võrrelge
neid mõisteid omavahel. Mida nendes filmides on head? Mida halba?
w Paluge lastel silmad sulgeda (veel vahvam, siduge salliga kinni). Kuulake
seejärel mõnd lühikest multifilmi või filmilõiku ning juhtige nende tähelepanu
seal kasutatud muusikale ja helidele. Proovige ilma pildita mõistatada, mis
ekraanil võiks sellise muusika ajal toimuda. Jutustage sellest ning vaadake
seejärel, mis juhtus päriselt.
w Kuulake, silmad kinni, filmis olevaid helisid ja kõnet ning püüdke ära arvata,
millises tujus võiks olla rääkija. Vaadake hiljem, mida väljendas rääkija nägu
ja kehakeel. Proovige seda järele teha.
w Vaadake ilma hääleta multifilmilõiku ning kuulake juurde erinevat muusikat.
Rõõmsat, kurba jms. Arutlege, kuidas see mõjutab seda, mida tegelikult
näidatakse.
w Vaadake lastega koos (mitte päris algusest vaid poole pealt) mõnda lühemat
multifilmi või lühifilmi (eelistatult laste jaoks tundmatut) ning lõpetage vaata-
mine enne lõppu. Paluge lastel arvata, mis juhtus filmis enne ja mis pärast.

33
 Arutlege erinevate võimaluste üle ning vaadake hiljem, kuidas oli filmi autor
olukorrad lahendanud. Kas võiks olla ka teisiti?
w Vaadake koos lastega mõnda lühikest filmilõiku ning uurige, mis toimub
põhitegevuse taustal. Rääkige lastega sellest, mida tähendab esiplaan ja
tagaplaan. Arutlege, mida inimesed tavaliselt rohkem jälgivad.
w Vaadelge, kuidas näevad filmides välja head ja halvad tegelased, kuidas
nad käituvad. Matkige nende liigutusi ja arutlege selle üle, milliseid tundeid
olukordade matkimine tekitas.
w Lõigake lasteajakirjadest multifilmitegelaste pilte, kleepige need pulkade
külge ja tehke nukuteatrit.
w Arutlege lastega, mis on ühist ja erinevat pea- ja kõrvalosatäitjal. Vaadake
filme ja arutlege, millised probleemid seal ette tulid ning kuidas peaosatäitja
nendega hakkama sai. Milliseid sarnaseid olukordi on lastel elus ette tulnud
ning kuidas lapsed need lahendasid? Mängige nukkudega teistsuguseid
olukordade lahendusi ja mõelge loole uus lõpp.
w Ehitage koos lastega lemmiktegelasele kodu või lemmikkoht (nt kingakar-
bist vms). Kasutage seda etenduste dekoratsioonina. Arutlege, kas seda on
filmis või multifilmis päriselt näidatud või on see laste välja mõeldud.
w Andke lastele vana videokaamera, millega nad saaksid rühmas toimuvat
filmida. Vaadake filmi ja proovige mõelda, millise filmiga see kõige rohkem
sarnaneb (mängufilm, dokumentaalfilm vms). Lapsed õpivad kiirelt ja
saavad tehnikaga väga hästi hakkama.
w Mõelge multifilmi välja päris uus tegelane. Kas ta on hea või halb tegelane?
Arutlege, kuidas ta võiks multifilmi süžeed mõjutada.

_____________________________________________
_____________________________________________

Telepoiss õpetab
Malle Teder, Rõngu Lasteaed Pihlakobar
Meediamängude konkursi 2.–3. koht

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste inimeste arvamusi ja tõlgendusi.

34
VAHENDID:
Kangas (must, hall, pruun), mille
sisse on lapse näo kõrgusele lõi-
gatud televiisorit meenutav nelja-
kandiline ava (mõõtmetega meeter
korda meeter). Paremal pool
ekraani (kangal) on TV-poisi emb-
leem; trükitähtedega sildid, mis ase-
tatakse olenevalt teemast ekraani
kohale (muusika, päevauudised,
sport, ilmateade, jutuminutid, tele-
teater jms).
Kogu lasteaiapäev (või telenädal) võib olla üles ehitatud televisioonikava
ja erinevate saadete põhimõttel. Näiteks muusika sildi kinnitamine ekraanile
tähendab seda, et esinevad lauljad, silt „päevauudised” tähistab uudiste aega
nii lastele kui ka õpetajale, „sport” – liikumismäng, võimlemine, „ilmateade” –
ilmavaatluse tulemuste tutvustamine, „jutuminutid” – luuletuse lugemine, jutus-
tamine jms, „teleteater” – nukuetendus jms.

MÄNGU KÄIK:
Lapsed on jaotatud kahte gruppi, ühed on „esinejad-näitlejad”, teine grupp
„publik”. Esimesena esinevad julgemad lapsed. Kardina taga on koos esine-
jatega õpetaja abi, kes lepib lastega kokku, millist emotsiooni keegi lastest
imiteerib (rõõm, viha, igavus, kurbus, meeleheide, nukrus, kurjus).
Teisel pool „televiisorit” on õpetaja teise grupi lastega. Õpetaja paneb kirja,
millist emotsiooni erinevad lapsed mängisid. Kui kõik emotsioonid on ära vaa-
datud, arutletakse koos lastega, millist emotsiooni keegi kaaslastest matkis.
Vahetatakse pooled – esinejatest saavad pealtvaatajad ja vastupidi.
Mängu edasiarendus võimaldab lastel erinevaid emotsioone matkides
uudiseid „lugeda”. Pealtvaatajad saavad arutleda, kuidas erinevad emotsioonid
uudise kuulamist ja selle sisu mõjutavad (nt kuri hääl ja rõõmus uudis jne).

_____________________________________________
_____________________________________________

35
„Mesilane Maya”
Helbe Laar, Sirje Kasemets, Pärnu Ülejõe Lasteaed
Meediamängude konkursi 2.–3. koht

Meediamäng „Mesilane Maya” põhineb saksa multifilmil „Die Biene Maja”. Film
on valminud 2006. a Sonaliin OÜ filmistuudios. Filmi kestvus on 79 min.
Mesilane Maya on üks lõpmata uudishimulik ja vahva tegelane. Lahkunud
oma kodutarust, asub ta avastama ümbritsevat maailma, puutudes kokku eri-
nevate positiivsete ja ka negatiivsete tegelastega. Tema sõbrad Willy, rohutirts
Flip, ussike Max, hiireke Alexander on alati nõus koos Mayaga seiklusi otsima,
nad on niisama uudishimulikud nagu need väikesed televaatajad, kellele see
lõbus multifilm on loodud.

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.
w Laps praktiseerib valikute tegemist.
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.

VAHENDID:
Multifilm, televiisor, DVD-mängija, käpiknukud (mesilane, rohutirts, ussike, hiir),
kõrvalosatäitjatele peakatted (lilled, puukesed, sipelgad, liblikad, põrnikad ...),
dekoratsioonid.

MÄNGU KÄIK:
Eeltöö mänguks:
w Lapsed vaatavad eelnevalt multifilmi „Mesilane Maya”, vahetavad muljeid ja
arutlevad õpetajaga nähtu üle.
w Lapsed valmistavad kunstitegevustes erinevatest materjalidest peakatted
ja dekoratsioonid.
w Valmistatud vahendite hulgast saavad lapsed valida ise meelepärased.
Rühmaruumi on paigutatud palju erinevaid vahendeid, ka selliseid, mida ei
ole kajastatud multifilmis. Lapsed peavad valima just need käpiknukud, pea-
katted ja vahendid, mis olid olemas ka vaadatud multifilmis. Vaadeldakse ja
arutletakse, kas leiti õiged vahendid.
36
 Koos lastega arutletakse, mida tähendavad mõisted „peaosatäitja”, „kõrval-
osatäitja”.
Arutletakse tegelaste karakteri (iseloomu) üle ning otsustatakse, millised
vahendid oleksid osatäitjate jaoks sobilikud.
Lapsed saavad vabalt valida, milliseid situatsioone nad multifilmist matkida
soovivad. Vastavalt tegelastele valitakse esinejate rühmad, kes hakkavad eri-
nevaid lõike ette mängima. Eelnevalt lepitakse kokku, et ükski rühm ei korda
teiste mängitud varianti.
Mängu lõpus istuvad lapsed ringi ja igal lapsel on võimalus avaldada arva-
must oma mängitud karakteri kohta (Mis meeldis? Mis ei meeldinud? Miks? Kas
tegelane oli positiivne või negatiivne? Kas tema käitumine oli hea või halb?).
Mängu võib mängida ükskõik millise multifilmi süžeele toetudes. Ning
mõelda juurde meediakasvatuse eesmärkidest ja sisust tulenevaid teisendusi.

_____________________________________________
_____________________________________________

Reporterimäng
EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Lindistus intervjuust, mängumikrofon (või ka asendusmänguasi), mängukaamera
(nt ise meisterdatud), võimalusel videokaamera või diktofon.

MÄNGU KÄIK:
Enne reporterimängu mängimist:
w vaadelge televiisorist või arvutist koos lastega mõnda päris reporteri interv-
juud;
w vestelge nähtust (Mida reporter teeb? Kuidas käitub? Kuidas intervjueeri-
tavat kõnetab? Mida küsib? Miks on reportereid vaja? Jms);
w mõelge koos, millistel teemadel võiks lapsi intervjueerida (nt sõbrad, lem-
mikloomad, lemmikmänguasjad jms);
w mängu rikastamiseks arutlege selle üle, kuidas jõuab pilt intervjuust televii-
sorisse, rääkige kaameramehe tööst.
Mängu käigus:
w Reporteri rolli võib anda kohe lapsele, kes leiab endale intervjueeritava ja
viib läbi intervjuu, aga õpetaja võib ka ise kõigepealt lapsi intervjueerida.

37
w Võimalusel filmige laste intervjuusid ning vaadake neid televiisorist.
w Päris videokaamera puudumisel võib mängu tuua ka „mängukaamerad” ja
„mängukaameramehed”.
w Vahetage rolle – intervjueeritavast reporteriks ja vastupidi. Arutlege, mil-
lises rollis oli toredam ja lihtsam olla. Miks?
Sama mängu võib mängida ka raadioreporteriks kehastudes. Sellisel juhul
võib vahendina kasutada diktofoni ning lindistust pärast kuulata ja analüüsida.

_____________________________________________
_____________________________________________

Intervjuumäng
Mängu algne idee pärineb R. Simansoni raamatust „Lapse õigused”

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.

VAHENDID:
Diktofon või magnetofon.

MÄNGU KÄIK:
Mängige lastega jutusaadet, kus kutsute endale külalise ning küsite temalt eri-
nevaid küsimusi (valik küsimusi on mängukirjelduse lõpus). Kui mäng on las-
tele tuttav, võite intervjueerija rolli ka lastele pakkuda.
Ruumis võiks olla vaid intervjueerija ja laps. Hiljem mõistatatakse ühiselt
lindistust kuulates, kellega intervjuud tehti.
Intervjuumängu juures saab lastega arutleda ka selle üle, kas lindile öeldut
saab muuta ning miks on vaja hoolega mõelda, mida mikrofoni sisse öeldakse.
Aga ka seda, kuidas laps ennast intervjueeritavana tundis, kas see oli meeldiv
või ebameeldiv tunne. Miks?
Mõned võimalikud küsimused:
w Mis on sinu lemmikmänguasi? Miks? Sinu lemmiktoit?

38
w Kas sul on õdesid või vendi? Kas sa tahaksid, et neid oleks rohkem või
vähem? Miks?
w Mida sulle meeldib kõige rohkem oma perega koos teha?
w Kui suurt peret sa endale tahaksid?
w Nimeta asju, mis sind rõõmustavad, kurvastavad, vihastavad.
w Kelleks sa tahaksid saada, kui suureks kasvad?
w Mis sulle inimestes meeldib? Mis ei meeldi?
Soovi korral võite enne intervjuud lastega koos mõnda jutusaate lindistust
vaadata. Tore oleks, kui tegemist oleks ka sisu mõttes lapsi hariva jutusaatega
(nt saatekülaliseks mõni lastekirjanik või loodusemees). Heaks abimaterjaliks
on telekanalite saadete arhiivid.

_____________________________________________
_____________________________________________

Naljakad diktorid
Mängu algne idee pärineb S. Raadiku mängukogumikust „Õpime mängides.
Draamakasvatus lasteaias ja algklassides”

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Lugeda oskavate laste puhul lihtne, mõnelauseline uudis, teiste puhul pähe
õpitud luuletus.

MÄNGU KÄIK:
Kujundage rühmaruumi käepärastest vahenditest televiisori ekraan ning paluge
lastel olla kordamööda diktorid, kes loevad uudiseid või esinevad luuletusega.
Iga diktor saab uudist lugeda 2 korda, sest uudiseid tuleb lugeda erinevas mee-
leolus vastavalt õpetaja või kaaslaste ettepanekule. Meeleolud ja emotsioonid
võivad olla järgmised: naerdes, nuttes, rõõmsalt, kurvastades, reipalt, loiult,
üllatunult, imestades, vihaselt, kavalalt, narritades, häbistavalt, põlastades,
uniselt, salaja, jonnides jne.
Samuti võib kasutada erinevaid rolle (peen preili, kena daam, raporteeriv
sõjaväelane, haige vanake, arg laps, häbelik tüdruk, nõudlik peremees jms).

39
 Mängu käigus võiks lastega arutleda selle üle, kuidas erinevad emotsioonid
ja inimesed mõjutavad seda, kuidas me uudist vastu võtame (Kas see oli kurb
või rõõmus, meeldiv või ebameeldiv uudis? Vms. Millest see sõltub?)

_____________________________________________
_____________________________________________

Tekstilugeja

EESMÄRK:
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.

VAHENDID:
Lühike multifilm (või filmilõik) mõnest lasteportaalist internetis, YouTube´ist,
videolt, DVD-lt vms, televiisor või arvuti.

MÄNGU KÄIK:
Enne mängu:
w vaadake lastega mõnd lõiku pealeloetud tekstiga filmist. Jälgige koos las-
tega, kuidas liiguvad inimeste suud ning kas see läheb kokku sellega, mida
nad kuulevad;
w arutlege, kuidas võiks nimetada seda inimest, kes filmidele tekste peale
loeb. Kuidas ta võiks oma tööd teha?
Mängu käigus:
Pange mängima ilma hääleta multifilm (väga hästi sobivad selleks Jussi
multikad). Andke lastele ülesanne vaadata filmi ning püüda mõelda, millest
tegelased võiksid omavahel rääkida. Arutlege lastega erinevate tekstide või-
malusest ja erinevatest arvamustest.
Seejärel paluge lastel ise tegelaste tekstid välja mõelda ning „lugeda” kor-
damööda multifilmile teksti. Jälgida võiks ka seda, et teksti öeldaks siis, kui
tegelasel liigub suu.
Mäng sobib väikesele rühmale. Erinevate multifilmide puhul saate mängu
mängida igal õhtupoolikul, pakkudes kõikidele lastele võimaluse olla tekstilugeja.
Hiljem võib kuulata päris teksti ja arutleda selle üle, mida lapsed ise välja
mõtlesid ning mis mutifilmi autor päriselt oli mõelnud. Lastele võiks seejuures

40
selgitada, et erinevad tõlgendused pole valed ega halvad, vaid tegemist ongi
autori enda loominguga.

_____________________________________________
_____________________________________________

Multifilmi pantomiim
EESMÄRK:
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Lühike multifilm (või filmilõik) mõnest laste portaalist internetis, YouTube´ist,
videolt, DVD-lt vms, televiisor või arvuti.

MÄNGU KÄIK:
Vaadake koos lastega lühikest filmilõiku või multifilmi (nt „Karupoeg Puhh” vms,
kus on ekraanil rohkem tegelasi). Paluge igal lapsel mõelda ühele tegelasele
ning matkida tema tegevust. Kaaslaste ülesanne on mõistatada, millise tege-
lasega multifilmist oli tegemist. Esimesena õigesti arvanud laps saab õiguse
järgmisena oma tegelast järele aimata.

_____________________________________________
_____________________________________________

Tuttava telesaate pantomiim

Mängu algne idee pärineb S. Raadiku mängukogumikust „Õpime mängides.
Draamakasvatus lasteaias ja algklassides”

EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Soovi korral kujundatud televiisoriekraan.

MÄNGU KÄIK:
Mängijad valmistavad ette mõne tuntud ja populaarse telesaate pantomiimi.
Pealtvaatajate ülesanne on ära arvata, millist saadet kujutati.

41
_____________________________________________
_____________________________________________

Tummfilm

Enne mängu võiks rääkida pisut sellest, millised olid filmid vanasti (ilma hää-
leta) ning kui võimalik, siis ka vaadata mõnda (nt Charlie Chaplini filmid, fil-
milõike leiad YouTube´ist) ning püüda mõelda sellele, millise loo näitleja ilma
hääleta „rääkis”.

EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Soovi korral kujundatud televiisori ekraan.

MÄNGU KÄIK:
Mängijad mõtlevad välja (või saavad õpetajalt situatsiooni lühikirjelduse) ning
etendavad selle sõnu ja häält kasutamata kaaslastele. Kaaslased peavad
mõistatama, mida näitlejad „öelda” tahtsid.
Vahetatakse rollid ja etendatakse kas iseseisvalt või õpetaja situatsioonikir-
jelduse alusel uus tummfilm.

_____________________________________________
_____________________________________________

Varjuteater

EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Laualamp.

MÄNGU KÄIK:
Valige varjuteatriks lage hele sein ning pange suunaga seina poole toa teise
otsa laualamp. Õpetage lastele kujutama käte poolt tekitatud varjude abil erine-
vaid loomi, paluge lastel neid ise välja mõelda ning etendage varjuteatrit.

42
 Huvitavaks võimaluseks on seegi, kui paluda ühel lapsel istuda näoga seina
poole ning teised lapsed kõnnivad tema selja tagant ükshaaval läbi ning arvaja
ülesandeks on varju järgi mõistatada, kes temast möödus. Keerulisema mõis-
tatamisvariandina võib paluda lastel oma välimuses midagi muuta.
Vaatlejat vahetatakse.

_____________________________________________
_____________________________________________

Televaataja mäng
Mängu algne idee pärineb S. Raadiku mängukogumikust „Õpime mängides.
Draamakasvatus lasteaias ja algklassides”

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps omab ettekujutust endast meedia kasutajana.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID: –

MÄNGU KÄIK:
Televiisorivaataja paneb mängult tööle televiisori ja asub vaatama saadet, mil-
lele ta eelnevalt mõtles. Vaadates kujutab ta ette, mida ta televiisorist näeb ja
elab nähtule „televiisori” ees kaasa.
Teiste laste ülesanne on mõistatada televiisorivaataja kehakeelt jälgides,
milline saade võiks televiisorist tulla.
Pärast arutletakse koos, mida vaataja nägi ja mis kutsus esile selliseid
emotsioone.
Vaatajad ja saated vahelduvad.
_____________________________________________
_____________________________________________

43
Tuju mäng

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Lühike multifilm (või filmilõik) mõnest laste portaalist internetis, YouTube´ist,
videolt, DVD-lt vms, televiisor või arvuti.

MÄNGU KÄIK:
Vaadake koos lastega multifilmi lõiku, kuid keerake hääl maha. Proovige tege-
vuse järgi mõistatada, millises tujus oli tegelane, millest rääkis, mida tundis.
Peale lühikest arutelu kuulake klippi häälega.
Arutlege selle üle, mida saite tänu häälele filmist rohkem teada, mida räägib
hääl meile tegelase tunnetest ja tujust jms.
Lisaks sellele võite proovida erinevaid filmifraase matkida erineva intonat-
siooniga (rõõmsalt, uniselt, reipalt, kurjalt, pahuralt, nutuselt, kurvalt jne) ning
arutleda, kuidas räägitu mõjus (kas hästi või halvasti).

_____________________________________________
_____________________________________________

Nägude tegemise mäng

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Mõni lastefilm, kus on tegemist erinevate emotsioonide väljendamisega (nt
Pipi, Karlsson katuselt vms), televiisor või arvuti vaatamiseks.

44
MÄNGU KÄIK:
Kuulake koos lastega multifilmi (seljaga televiisori poole) ning proovige mõelda,
milline on rääkija näoilme rääkimise ajal. Matkige arvatavaid ilmeid.
Siis pöörake ringi ja vaadake sama filmilõiku uuesti ning vaatamise ajal
matkige samuti rääkija näoilmeid.
Arutlege pärast, kas lapsed arvasid kusagil valesti ja miks. Mis neid eksi-
tada võis?

_____________________________________________
_____________________________________________

Saate vead

EESMÄRGID:
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.

VAHENDID:
Lühike multifilm (või filmilõik) videolt, DVD-lt vms, televiisor, soovi korral ka
videokaamera.

MÄNGU KÄIK:
Vaadake lastega filmi ning paluge neil nähtud liigutusi nähtule vastupidiselt
kaasa teha. St kui tegelane astub ette, siis lapsed astuvad taha, kui tegelane
naerab, siis lapsed teevad nutu häält jne.
Kui on olemas võimalus tegevust filmida, saab pärast lastega „tagurpidifilmi”
vaadata ja arutleda, mis toimus ekraanil kuidas paistab film laste poolt esitatuna.
Korraldused võivad olla enne mängu ka teistsugused. Tegevust võib lihtsalt
matkida, teha neid järele peegelpildis, ühe liigutuse võrra hiljem jne.

_____________________________________________
_____________________________________________

45
Katkine televiisor
Mängu algne idee pärineb S. Raadiku mängukogumikust „Õpime mängides.
Draamakasvatus lasteaias ja algklassides”

EESMÄRK:
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Mänguteleviisor (raadio), mängu- või pärismikrofon, võimaluse korral diktofon,
magnetofon või videokaamera.

MÄNGU KÄIK:
Lapsed esinevad televiisoris nii, et esinejat pole kuulda. Vaatajate ülesanne on
püüda suu järgi aimata, millest käib jutt, mis laulu esitati vms.
Lastega võib arutleda koos selle üle, mis on esineja mõistmiseks ja temast
aru saamiseks oluline. Kas ka midagi muud peale kuulmise?

_____________________________________________
_____________________________________________

Raadiosaade

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
w Arenevad lapse kognitiivsed, motoorsed ja tehnilised oskused.
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.

VAHENDID:
Sirm, linaga kaetud laud vms „peitupugemise” koht, soovi korral CD-mängija
muusika mängimiseks, soovi korral diktofon.

MÄNGU KÄIK:
Eeltöö mänguks:
w Enne mängu võiks lastega kuulata koos raadiot ning juhtida nende tähele-
panu sellele, kuidas teeb raadiodiktor (-diskor) oma tööd – mida räägib? Mida
raadiost kuulata saab (muusika, uudised, reklaam, teated, kuulajamängud
jms)? Millise häälega diktor räägib? Milline ta võiks välja näha? Jms.

46
w Võrrelge televiisorit ja raadiot, mõelge sellele, millised on teletöö ja raa-
diotöö erinevused ja sarnasused.
w Koos lastega võite arutada seda, kas ka raadios oleva inimese tuju võib
hääle järgi ära arvata. Proovige kordamööda peidus olles öelda kokkule-
pitud lauset naeratades, mossitades, pahuralt, uniselt jne. Kas hääl on ühe-
sugune või erinev?
w Lindistage erinevate emotsioonidega öeldud laused (soovitav oleks kirja
panna, kes kuidas lauset ütles ja nii, et kaaslased ei näe) ning lindistust ette
mängides mõistatage, millises tujus oli rääkija.
Mängima asudes:
Saatejuhid poevad teiste eest peitu (sirmi taha, laua alla vms kohta).
Saatejuhtide hääl peab olema hästi kuulda. Saate teemad võite valida vastavalt
päeva teemale, õpitud luuletustest, päevakajalistest uudistest vms. Diktori mat-
kimise vahele võib panna mängima muusikat, teha soovilugude kuulamist, kut-
suda mõni teine laps rääkima ilmast, tegema reklaami jms. Soovilugude män-
gimine laste mõnelt lemmikplaadilt nõuab CD-mängija kasutamise oskust ning
oskust leida (lugeda) plaadiümbriselt õige lugu ning valida õige loo number.
Kindlasti on oluline see, et olete eelnevalt koos lastega kuulanud raadiot ja
arutlenud selle üle, kuidas ja millest diktor(id) räägib(vad), kuidas juhatatakse
sisse muusika, räägitakse selge häälega ja kordamööda jms.

_____________________________________________
_____________________________________________

Kes räägib?

EESMÄRGID:
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Diktofon, õpetaja poolt ette valmistatud päevakajaline lasteaiauudis, mitu
uudist või teated lastele.

MÄNGU KÄIK:
Õpetaja kutsub lapsi kordamööda ukse taha ning palub neil öelda diktofonile
(ka magnetofonile) 2–3 kokkulepitud lauset uudisest. Uudis(ed) peaks(id)
olema nii pikk(ad), et iga laps saaks lindile rääkida. Õhtupoolikul või järgmisel

47
hommikul, kui ukse taga käinute järjekord on lastel meelest läinud, mängige
salvestis lastele jupikaupa ette ja proovige mõistatada, kes lastest „raadios”
räägib. Lõpuks kuulake koos ära kogu uudis. Tore oleks, kui selle tulemusel
saavad lapsed teada midagi toredat, mis neid kas samal päeval või varsti ees
ootab (nt jõulupidu, teatrikülastus, õppekäik, pidu vms).

_____________________________________________
_____________________________________________

Tegevused ja mängud ajalehtede ja ajakirjadega

w Arutlege lastega, mille poolest erinevad ajalehed ja ajakirjad. Ajalehtede ja

ajakirjade vaatlemine/uurimine.
w Arutlege, mis on uudis. Mõelge koos uudiseid ning paluge lastel neid välja
mõelda.
w K. Ugur pakub uudiste üle arutlemiseks välja rea küsimusi, mida sobib ka
lastega uudiste üle arutledes aluseks võtta. Küsimused on järgmised: Kes
on tegelased? Mis toimus? Kus tegevus toimus? Millal tegevus toimus?
Kuidas tegevus toimus? Miks tegevus toimus? Loomulikult ei saagi me alati
uudisest kõige kohta infot ning õpetaja ülesanne ongi seejuures olla uudise
sisu ja arutelu vahendaja. Vahel on vahva lapsi ka „trikiga” küsimustega
arutlema meelitada, teades, et tegelikult artiklis sellest juttu polnudki.
w Millest räägivad pildid ajakirjades? (Konkretiseerib sisu, illustreerib ja
elavdab teksti.)
w Vaadelge ja uurige erinevaid ajakirju – mille poolest erinevad erinevate
ajakirjade pildid (nt Täheke, Tehnikamaailm, Pere ja Kodu, Kodu ja Aed,
Naisteleht jms), mida nende piltidega meile öelda tahetakse?
w Võrrelge ajakirjade pilte ajalehtede piltidega, leidke sarnasusi ja erinevusi.
w Mõelge ajalehtedes ja ajakirjades olevatele piltidele allkirju.*
w Vaadelge ja uurige ajakirjades ja ajalehtedes erinevaid tekste (kuulutus, rek-
laam, artikkel, koomiks, karikatuur, ristsõna jms), võrrelge neid omavahel.
w Lugege lastele artiklite pealkirju ning paluge lastel mõistatada, millest võiks
artiklis juttu olla. Võrrelge laste arvamusi artikli tegeliku sisuga ning arutlege
selle üle, mida pealkiri räägib ning kas alati saab pealkirja usaldada.

* Fotoallkirjad on ajalehe ühed loetavamad osad, mis seletavad ja täpsustavad

fotol olevat ning ühendavad foto ja uudise omavahel.

48
w Lugege lastele ajakirjadest ja ajalehtedest lühikesi uudisnupukesi ning
paluge lastel neile pealkirju mõelda. Arutelu väärib see, et ühel uudisel
võibki olla mitu sobilikku pealkirja.
w Vaadake koos ajalehtede ja ajakirjade pilte ning proovige mõistatada, mil-
liste emotsioonidega on piltidel tegemist. Kas pildil olevad inimesed on
rõõmsad või kurvad, üllatunud või masendunud jne.
w Proovige mõistatada, millest võiks rääkida pildi kõrval olev artikkel.
w Lugege koos lühemaid ajalehe- või ajakirjaartikleid ning püüdke analüü-
sida, miks selle artikli või uudise juures just selline pilt on. Parim materjal
laste jaoks on ajalehtede ja ajakirjade lühikesed uudisnupukesed.
w Valige ise artikli juurde sobilik pilt (näiteks erinevate piltide hulgast, mis
lapsed on ajalehtedest ja ajakirjadest varem välja lõiganud).
w Paluge lastel väljendada erinevaid emotsioone, pildistage neid ning arut-
lege, millise uudise juurde tehtud pildid sobiksid.
w Paluge lastel jutustada uudistest, mida nad televiisorist vm on kuulnud/
näinud. Pange need kirja ja kujundage oma ajaleht. Paluge lastel uudiste
juurde sobivad pildid joonistada või ajalehtedest/ajakirjadest välja lõigata
ning kleepida. Samuti võib koostada ka oma rühma uudiseid kajastava aja-
lehe/ajakirja.
w Vaadelge ja uurige koos lastega ajalehtedest ja ajakirjadest kuulutusi.
Millest need räägivad? Mida seal kirjutatakse? Kuidas need on kujundatud?
Seejärel proovige ise kuulutusi kujundada (nt iga laps kujundab oma kapi
peale ise jõulupeo kuulutuse). Vajadusel võib õpetaja teksti ette kirjutada
ning lapse ülesandeks on tekst tähelepanelikult maha kirjutada ning jälgida,
et kirjutamisel ei jääks ükski täht ega number vahele. Arutlege, mis juhtuks,
kui kuulutusele kirjutada kogemata vale kuupäev või vale kellaaeg.
w Vaadelge ja uurige ajakirju ja postimüügikatalooge. Arutlege lastega, mille
poolest nad erinevad. Mis on kataloogi eesmärk? Mida tuleb teha kataloo-
gist kauba saamiseks? Kuidas kauba eest makstakse? Mille poolest erineb
kataloogist ostmine poest ostmisest?
w Vaadelge koomikseid ja otsige sealt pilte, kus on tegemist agressiivse käi-
tumisega, uurige tegelaste näoilmeid, matkige neid ja lavastage pantomiim.
Proovige sama koomiks ka häältega lavastada. Tuletage lastele meelde, et
päriselt ei tohi üksteisele haiget teha.

_____________________________________________
_____________________________________________

49
Tegevused ja mängud reklaamidega
Reklaamiteadlikkuse kujunemisele aitavad kaasa selgitamine ja arutelud las-
tega.
Rääkige lastega sellest:
w Mis on reklaam ja miks reklaame tehakse? Mis kasu võiks reklaamidest
olla, kas ka midagi negatiivset? Millised reklaamid meelitavad ostma ja
miks? Milline on reklaamil kujutatud elu? Ja kas see on päris eluga sarnane
või sellest erinev?
w Otsige ajakirjadest ja ajalehtedest reklaame, arutlege, mille poolest erineb
reklaam artiklist, proovige reklaame ise kujundada. Arutlemiseks sobivad
järgmised küsimused:
Millised pildid on värvilisemad?
Milliseid pilte on lõbusam vaadata?
Millistele piltidele on lisatud teksti või kaunistusi?
w Leidke ajakirjast ühe ja sama toote mitu erinevat reklaami. Võrrelge neid
omavahel. Arutlege, kuidas ja miks ühte ja sama toodet erinevalt reklaami-
takse.
w Ajakirjade reklaame uurides:
w andke lastele ülesandeid leida sealt konkreetseid pisidetaile (nt kartuli-
krõpsude reklaam – leia reklaamilt sibul jms);
w võrrelge sarnaste toodete reklaame omavahel (nt jogurti reklaamid vms);
w püüdke leida, mis on reklaamil valesti. Mis pole päris elus nii, nagu rek-
laamis näidatakse?
w Vaadelge reklaampilte ning juhtige tähelepanu toodet reklaamivate inimeste
kehakeelele. Proovige neid liigutusi koos lastega matkida. Võrrelge inimesi
reklaampiltidel ning tavalistel ajakirja- ja ajalehepiltidel, matkige erinevaid
poose ning arutlege erinevuste üle. Sellised pildivaatlused aitavad lastel
mõista piltide eesmärki ning kaitsta neid tulevikus visuaalse manipuleeri-
mise eest.
w Lavastage ise lastega reklaame ajakirjades olevate reklaampiltide järgi, pil-
distage need. Vaadake pilte arvutist ning võrrelge neid päris reklaamidega.
Lavastage ilma eeskujudeta reklaame ning leidke sarnasusi päris reklaami-
dega.
Reklaami eesmärk on juhtida vaataja tähelepanu kindlale tootele/teenu-
sele ning tekitada temas soovi seda kasutada. Reklaam eristub seetõttu muust
meediamaterjalist.

50
 Enne mängude juurde asumist veel mõned kommentaarid reklaamide mõju-
tamisvõtete kohta, mida õpetajad peaksid teadma ning mis aitavad reklaame
lastega asjakohasemalt analüüsida.
Mõjutamisvõtted reklaamides on näiteks:
w Liialdamine (arutlege lastega näiteks selle üle, kas see reklaamitav jogurt
on tõepoolest maailmas kõige parem jogurt ning kas sellest pole olemas
ühtegi paremat ning kas see, mis ühele inimesele hea, on seda tingimata
ka teisele).
w Meelitamine (arutlege lastega, kas teatud toodete kasutamine teeb nad
toredaks, heaks, lahedaks jne – kas selleks muud polegi vaja?).
w Faktide valikuline esitamine (lihtsam, kuid aeganõudvam viis oleks siin
ise koos lastega katseid läbi viia ja vaadata, kas üks pesupulber peseb
teisest tõepoolest paremini jms).
Täiskasvanuna võime me arvestada veel sedagi, et vahel püüavad rek-
laamid meid hirmutada (nt higistamine, hammastest ilmajäämine jms), sek-
suaalsuse rõhutamine, grupile apelleerimine (Kas kindla toote tarbimine
tagab mulle sõbrad?), reklaamikeel (vähem verbe, rohkem omadussõnu – tut-
vustatakse toote omadusi ja suunatakse käitumist).

Reklaamiklubi
Sigrid Kigaste, Viiratsi valla Lasteaed Rüblik

EESMÄRGID:
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.

VAHENDID:
Üks suurem läbipaistmatu riidest kott, erinevad tühjad toiduainete pakendid.

MÄNGU KÄIK:
Õpetajal on suurem riidest kott, kus on sees erinevad toiduainete või maiustuste,
karastusjookide vms pakendid. Lapsed istuvad ringis, õpetaja nende hulgas.
Lapsed loosivad pimesi kotist endale ühe pakendi, saavad seda katsuda,
vaadata, uurida, mõistatada, otsida pakendilt pilte, mis võiks tal aidata teada
saada, mis selles pakendis võis sees olla. Lapsed tutvustavad kordamööda

51
teistele, mis tema arvates selles pakendis sees oli, kas see oli magus, mida sel-
lest valmistada saaks, millest see on valmistatud, kas see on tervisele kasulik
või mitte. Õpetaja ja teised lapsed saavad seejärel avaldada oma arvamust
ning lisada ja täiendada räägitut oma mõtetega.
Peale arutelu saavad lapsed kujundada oma tootele reklaami.

_____________________________________________
_____________________________________________

Reklaamimäng

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Lihtsamalt mõistetavad ja sobiliku sisuga reklaamklipid televisioonist või inter-
netist (nt YouTube ja otsisõnadeks ad, advertisement, commercial), aga ka aja-
lehtedest ja ajakirjadest. Arvuti, televiisor või ajakirjad.

MÄNGU KÄIK:
Vaadake lastega koos reklaami ning proovige mõistatada, mida reklaamiti.
Arutlege lastega, miks seda just nii reklaamitakse. Kas see, mida reklaamist
nähti, on päris eluga sarnane? Kas päriselt saab nii olla? Mida võiks sellise
reklaamiga veel reklaamida?
Valitud reklaamid võiksid olla lõbusad ja innustada lapsi ise reklaamlauseid
välja mõtlema või jätkutegevusena reklaame joonistama.

_____________________________________________
_____________________________________________

52
Reklaamitegijad

EESMÄRGID:
w Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule.
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Erinevad ajakirjareklaamid, kott erinevate pildikaartidega.

MÄNGU KÄIK:
Kutsuge lapsed reklaamitegijate koosolekule. Vaadelge koos erinevaid rek-
laame, lugege reklaamlauseid ning arutlege selle üle (vt eelmise mängu küsi-
musi). Arutlege, kas see, mida reklaamis näidatakse ja räägitakse, on alati tõsi.
Seejärel paluge igal lapsel tõmmata kotist pimesi üks pildikaart ning mõelda
oma „tootele” reklaamlause. Arutlege koos ja aidake ühiselt neid, kes hätta
jäävad.
Lõpuks paluge igal lapsel kujundada oma tootele reklaam.

_____________________________________________
_____________________________________________

Sobib, ei sobi

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Erinevate reklaamide väljalõiked ajakirjadest, kaardid reklaamlausetega.

MÄNGU KÄIK:
Üks võimalus mängu mängimiseks on see, et lapsele antakse 4–5 reklaami

53
ning neile vastavad reklaamlaused. Lapse ülesanne on leida reklaami juurde
õiged reklaamlaused ning oma valikuid põhjendada.
Teiseks mänguvõimaluseks on see, et pooltele lastele antakse kätte rek-
laamid ning teistele reklaamidele vastavad reklaamlaused. Reklaamlausetega
lapsed tõstavad kaardid üles ning reklaampiltidega lapsed peavad leidma õige
reklaami. Jällegi tuleks oma valikuid põhjendada.
Mängu jätkuks võib lastega arutleda selle üle, kas üks ja sama lause sobiks
erinevate reklaampiltide juurde.

_____________________________________________
_____________________________________________

Reklaami memoriin

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Vanad ajakirjad (reklaamide otsimiseks), kataloogid ja supermarketite kampaa-
niate reklaamid (väikeste pildikaartide saamiseks).

MÄNGU KÄIK:
Mängu võib valmistada koos lastega.
Lõigake ajakirjadest välja 10 või enam laste jaoks sobiliku sisuga reklaami
(huvitavam oleks, kui tegemist on reklaamidega, kus reklaamitava toote ära-
arvamine poleks liiga lihtne) ning igale reklaamile vastava toote pilt mõnest
kataloogist vms. Soovi korral võib kataloogidest välja lõigatud pildid kleepida
tugevamale aluspaberile.
Iga laps loosib endale ühe või mitu mängualust (mida vähem lapsi, seda
põnevam mängida) ning kordamööda hakatakse tagurpidi olevaid mängu-
kaarte ringi keerama ning püütakse otsustada, kas võetud kaardil olev pilt
sobib mängu aluseks oleva reklaamiga või mitte. Laps peaks oma otsust ka
põhjendama. Sobimatu kaart pannakse tagurpidi maha tagasi ja mängu järje-
kord läheb järgmisele lapsele. Meelde tuleb jätta see, kuhu üks või teine kaart

54
laual paigutatakse, see võimaldab lihtsama vaevaga oma reklaamile sobilik
toode leida. Mängu on soovitav mängida täiskasvanu juuresolekul, kes vaja-
dusel küsimustega suunab ja arutelu juhib.
Lugeda oskavate lastega võib sama mängu mängida ka väljalõigatud rek-
laamlauseid kasutades, asendades vastavalt kas reklaamid või pildikaardid
reklaamlausetega.

_____________________________________________
_____________________________________________

Reklaami kontroll
Mängu algne idee pärineb K. Uguri materjalist „Meediaõpetus põhikoolis.
Tugimaterjal õpetajale”

EESMÄRK:
w Arenevad lapse kognitiivsed, motoorsed ja tehnilised oskused.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Igale lapsele paljundatud ajakirjareklaam, värvilised pliiatsid.

MÄNGU KÄIK:
Jagage igale lapsele kätte mõni ajakirja- või ajalehereklaam, kus on piisavalt
teksti, kuid mitte ülemäära ja liiga väikeses kirjas. Andke lastele ülesanne, et
kuna selles reklaamis tohib mängult olla vaid kindel arv (nt 10) kokkulepitud
tähti (nt A), siis laste ülesanne on vaadata, kas see päriselt ka nii on.
Laps saab ülesandeks kõikidele A-tähtedele ring ümber tõmmata ning see-
järel need kokku lugeda. Pärast saab võrrelda, kes sai kõige rohkem ja kes
kõige vähem ning ühiselt uurida, kui palju oli tegelikult. Mitme võrra eksiti.
Ülesannet saab keerulisemaks muuta nii, et lepitakse kokku rohkem otsita-
vaid tähti ning iga tähe märkimiseks kasutatakse erinevat värvi pliiatsit.

_____________________________________________
_____________________________________________

55
Tegevused ja mängud fotode ja fotoaparaadiga

Enne ja pärast pilti

Mäng pärineb S. Raadiku mängukogumikust „Õpime mängides.
Draamakasvatus lasteaias ja algklassides”

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Pildid ajalehtedest ja ajakirjadest.

MÄNGU KÄIK:
Mängu juht näitab mängijatele ajalehe- või ajakirjafotot, millel erinevad elus-
olendid on tegevuses või erinevates asendites. Mängijad vaatavad pilti ning
püüavad selle detailselt meelde jätta. Seejärel püütakse kordamööda matkida
pildil olnud tegelast.
Teise variandina võiks lapsed proovida matkida tegevust, mis võis toimuda
enne pildistamist, ning lavastada see hetkeni kui toimus pildistamine. Lavastus
võib olla esitatud pantomiimina ning kaaslased saavad mõistatada, millist tege-
vust matkiti.
Sama võib lavastada ka vastupidiselt. Alustada matkimist pildi jäljendami-
sega ning mõelda sinna tegevuse järg.

_____________________________________________
_____________________________________________

Fotograaf
Mäng pärineb S. Raadiku mängukogumikust „Õpime mängides.
Draamakasvatus lasteaias ja algklassides”

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.

56
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Päris- või mängufotoaparaat.

MÄNGU KÄIK:
Lastega lepitakse kokku, kes on fotograafid ja kes pildistama tulevad ini-
mesed.
1. variant
Iga laps mõtleb välja poosi, kuidas soovib, et teda pildistatakse, ning näitab
seda kaaslastele. Kaaslased pildistavad last soovitud poosis.
2. variant
Lapsed otsustavad, kas pildistama minnakse üksi, paarilisega või grupis.
Seejärel valitakse endale rollid, kellena end pildistama minnakse. Fotograafi
ülesanne on sättida lapsed pildistamiseks valmis ning teha pilt. Hea oleks, kui
eelnevalt saaks jälgida päris fotograafi tööd või kui pildistamise mäng toimub
näiteks peale rühmafoto tegemist vms pildistamisega seostuvat sündmust, kus
eelnevalt on laste tähelepanu juhitud fotograafi tööle.
3. variant
Üks osa lastest valib endale mõne tegevuse või mängu ja asub tegutsema.
Fotograafi ülesanne on teha pilt sündmusest. Fotograaf jälgib mängijaid ning
hüüab aeg-ajalt: „Tähelepanu, pildistan!” Sel hetkel jäävad mängijad liikumatult
hüüdmise hetkel olnud asendisse.
Kui tegemist on päris pildistamisega, saab tehtud pildid hiljem arvutisse laa-
dida ning lastele näidata ja arutleda selle üle, miks laps just sellise poosi võttis,
või keda ta kujutas. Arutleda saab ka selle üle, millised on viisakad pildid ning
millise artikli juurde ajalehes ja ajakirjas võiks selline pilt sobida.

_____________________________________________
_____________________________________________

Fotoaparaat
Mängu algne idee pärineb „Keskkonnamängude kogumikust II”

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps õpib koos teistega töötama ja tegutsema.

57
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Soovi korral piltidega ajaleht või ajakiri.

MÄNGU KÄIK:
Lapsed jaotuvad paaridesse ning üks paarilistest on fotoaparaat ning teine
fotograaf. Fotoaparaat paneb silmad kinni ja fotograaf läheb mängult pilte
tegema. Ta võib teha nii kaugvõtteid kui lähivõtteid (sellest peaks enne lastega
rääkima ning erinevaid pilte näitama). Kui fotograaf on valinud välja koha või
eseme, mida ta pildistada soovib, liigub ta selle juurde, suunab fotoaparaadi
suletud silmad pildistatava poole. Seejärel vajutab fotograaf fotoaparaadile
õlale ja teeb „Klõps!” Kui fotoaparaat tunneb vajutust ja kuuleb klõpsu, teeb ta
silmad hetkeks lahti ning jätab meelde selle, mida ta nägi. Vahetatakse rollid
ning sama mäng jätkub. Kui mõlemad pildid on valmis, kogunetakse arutlema
selle üle, mida pildistati (fotoaparaadid), mida tegelikult pildistada sooviti (foto-
graafid) ning kui palju pilt meile üldse sellest räägib, mis meie ümber toimub.
Pilt fikseerib tegelikult vaid ühe sekundi.
Seejärel võite vaadelda lastega pilte ajakirjast või ajalehest ning arutleda,
mida fotograaf teile pildiga öelda soovis, mis võis juhtuda enne pildistamist
ning mis pärast ja kas te sellest kunagi päriselt ka teada saate.

_____________________________________________
_____________________________________________

58
Meediavahendeid tutvustavad mängud

Arva ära
Ingrit Roots, Tallinna Linnupesa Lasteaed

EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Pildikaardid erinevatest meediavahenditest (televiisor, raadio, mikrofon, arvuti,
mobiiltelefon, raamat, ajaleht, ajakiri, videokassett, videokaamera jne).

MÄNGU KÄIK:
Lapsed istuvad poolkaares. Valitakse laps, kes läheb istub näoga teiste laste
poole. Õpetaja näitab tema selja taga ühte pildikaarti nii, et teiste ette tulnud laps
seda ei näe. Teised lapsed hakkavad kordamööda pildil olevat eset kirjeldama
(ütlema iseloomustavaid sõnu, fraase), kuid ei tohi eset nimetada. Ringi keskel
olev laps peab kirjelduste abil ära arvama, millise meediavahendiga on tegemist.

_____________________________________________
_____________________________________________

Võlukandik
Ingrit Roots, Tallinna Linnupesa Lasteaed

EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Reaalsed asjad (väike raamat, CD, televiisoripult, kassett, arvutihiir, mobiilte-
lefon, fotoaparaat, lasteajakiri jms, videokassett, kandik, lina).
Esemed peavad olema lastele tuttavad.

MÄNGU KÄIK:
1. variant
Kandikule on lina alla peidetud üks nimetatud esemetest. Laps paneb käe lina
alla ja püüab kompimise teel mõistatada, millega on tegemist.

59
2. variant
Õpetaja paneb lauale esemed ning palub lastel meelde jätta, mis esemed
on laual. Seejärel katab õpetaja esemed linaga ning võtab ühe ära. Lapsed
peavad mõistatama, milline ese kadus. Raskema variandi puhul võib järele-
jäänud esemed segamini ajada.
3. variant
Õpetaja paneb lauale esemed ning palub lastel meelde jätta, millised esemed
on laual. Seejärel katab ta esemed linaga ning palub nimetada, milliseid ese-
meid lapsed nägid. Esemed vahetatakse ja mäng jätkub uue esemetevalikuga.

_____________________________________________
_____________________________________________

Viisakas fotograaf
Auli Isakar

EESMÄRK:
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Fotoaparaadid (päris või mängu).

MÄNGU KÄIK:
Laste hulgast valitakse 1–2 fotograafi, kellele antakse fotoaparaadid (need
võivad lapsed ise valmistada). Teistele lastele sosistab õpetaja kõrva kas „jah”
või „ei”. Fotograafid hakkavad laste hulgas ringi kõndima ja küsivad: „Kas ma
võin sinust pilti teha?”
Kui laps vastab jaatavalt, siis tehakse temast mängult pilt, kui eitavalt, siis
pilti teha ei tohi.
Kui fotograafid on kõik lapsed läbi küsitlenud, arvutatakse kokku, mitu pilti
nad said. Kui paljud vastasid „jah” ja kui paljud „ei”.
Teist korda mängides võiksid lapsed ise otsustada, kuidas nad vastavad.

_____________________________________________
_____________________________________________

60
Mängud meedia mõistmiseks
Kuna meedia toob meieni väga erinevaid inimesi, arusaamu, hoiakuid, olukordi
ja seisukohti, on meediapädevuse seisukohalt oluline pöörata sellele ka laste
tähelepanu ning õpetada neid vastuolulise informatsiooniga toime tulema.
Selleks järgnevalt mõned abistavad mänguideed.

Inimesed on erinevad
Mängu algne idee pärineb H. Baumi raamatust „Ma ei mängi sinuga!”

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.

VAHENDID: –

MÄNGU KÄIK:
Vaadake koos lastega mõnda filmilõiku (max 10 min), kus kajastatakse inimeste
igapäevategemisi, rõõme ja muresid jne. Andke lastele enne vaatama asumist
ülesanne jälgida filmis olevaid inimesi ning vaadata, mida ebatavalist neile silma
torkab inimeste käitumise, tegevuse, riietuse, hääle, jutu jms juures.
Kui filmi lõik vaadatud, arutlege lastega, kas nad nägid midagi nende jaoks
väga erilist. Kas nähtu oli halb või hea? Ebatavaline? Kas lastel tekkis ka küsi-
musi, millele soovitakse vastuseid saada? Pärast mängu saab lastega arut-
leda, et inimesed ongi erinevad, neil on erinevad harjumused, välimus, käitu-
mine jms. Lapsed võiksid tuua näiteid ka oma kogemustest ning rääkida sellest,
mida ebatavalist on nad varem televiisorist või internetist näinud või kuulnud.

_____________________________________________
_____________________________________________

61
See pole ju ometi normaalne!
Mängu algne idee pärineb H. Baumi raamatust „Ma ei mängi sinuga!”

EESMÄRGID:
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Laps saab end ise loominguliselt väljendada.

VAHENDID:
Igale lapsele 2 paberit ja pliiatsid.

MÄNGU KÄIK:
Andke lastele ülesanne joonistada 2 pilti (ese, inimene, loom vms lapse vabal
valikul). Esimesel pildil peaks olema joonistatud kõik nii, nagu on normaalne, ja
teisel sama eset või olendit sellisena, nagu ta päriselt pole (ebanormaalsena).
Kui pildid valmis, paluge lastel oma pilte tutvustada ja arutleda selle üle,
mis on normaalne ja mis pole. Mida tähendab sõna „normaalne”? Kes määrab
kindlaks, mis on normaalne ja mis mitte?
Sama ülesande saab siduda näiteks multifilmikangelastega, kellest sageli
paljud juhtuvad olema harjumuspärasest erinevad. Kas mõni laste kujutatud
tavapäratu tegelane sobiks mõne multifilmi kangelaseks? Võib-olla meenutab
ta mõnda multifilmikangelast juba praegu? Ülesandega saaks siduda ka erine-
vate multifilmitegelaste piltide vaatlemise (nt internetist, arvutist või piltidelt),
nende võrdlemise päris elus kohatud olenditega ja laste piltidega.
Tegevuse jätkuna võivad lapsed oma tavapäratutest tegelastest kujundada
pildiseeria (eeskujuks mõni koomiks) või luua multifilmi süžee (pildiseeria).

_____________________________________________
_____________________________________________

62
Mõistatame tundeid

EESMÄRGID:
w Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
w Laps õpib väljendama oma arvamust ja oma mõtteid.
w Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema.
w Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujunda-
mist ja hindamist.
w Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

VAHENDID:
Vanad ajalehed ja ajakirjad, käärid lastele.

MÄNGU KÄIK:
Mängu ettevalmistamiseks saavad lapsed ülesande leida ajalehtedest ja aja-
kirjadest pilte, kus on näha inimese nägu, ning lõigata need välja. Laotage
pildid põrandale ning paluge lastel ümber piltide istuda. Arutlege selle üle, mida
võiksid inimesed piltidel tunda.
Edasi võib mängu mängida nii, et üks laps valib mõttes välja ühe pildi ning
proovib seda kirjeldada: „Ma tunnen ennast nii siis, kui ...” (nt olen kaotanud oma
lemmikmänguasja või kui keegi ajab mind naerma jne). Teised lapsed püüavad
selle kirjelduse järgi mõistatada, millisele pildile mängujuht mõtleb. Kes esime-
sena õige pildi haarab, on võitnud ning kirjeldamisjärjekord läheb temale.
Kui sarnast emotsiooni kirjeldavaid pilte on rohkem, võib pildivalikust kõik
ühesuguseid emotsioone väljendavad pildid välja sorteerida.
Juhul kui pilte erinevatest emotsioonidest on palju ning üks ja sama emot-
sioon kordub mitmel pildil, võib mängu mängida ka nii, et iga laps võtab maast
pimesi endale ühe pildi, valitakse esimene mängujuht, kes kirjeldab oma pilti.
Kaaslased püüavad mõistatada, millise emotsiooniga on tegemist, ning leida
endale selle alusel sama emotsiooni väljendava pildiga kaaslased.
Mängu lõpus võib pildid alles jätta ning kasutada neid edaspidi nt uudiste
teema juures (Millise uudise juurde pilt sobib? Milline pilt sobib konkreetse uudise
juurde? Millest võiks rääkida artikkel, kui selle juures on järgmine pilt? Jne).

_____________________________________________
_____________________________________________

63
Kasutatud ja soovituslik kirjandus

Baum, H. 2003. Ma ei mängi sinuga! Suhtlemine eemaletõrjutud ja põlatud lastega.

Tallinn: Tormikiri.
Bruner, J. 1956. A study of thinking. New York: Wiley.
Grunwald declaration on Media Education 1982.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. RT I 2008, 23, 152.
Koolieelse lasteasutuse seadus. RTL 1999, 27, 387.
Mediakasvatus varhaiskasvatuksessa. 2008. Helsinki: Stakes.
Media Smart for Teachers. 2009. Media Literacy 101. Cable in the Classroom. Kids.
Cable. Learning. http://www.ciconline.org/medialiteracylesson7 /16.11.2009/
Niinistö, H., Ruhala, A. 2006. Mediametkaa! Mediakasvattajan käsikirja kaikilla
mausteilla. BTJ Kirjastopalvelu Oy.
Oates, C., Blades, M., Gunter, B. 2001. Children and television advertising: When
do they understand persuasive intent? – Journal of Consumer Behaviour Vol. 1, 3,
238–245.
Pennane, S. 2009. Lasten medialeikit päiväkodissa. Lapsuus, lapsuuden instituutiot
ja lasten toiminta. (toim. Alanen, L., Karila, K.) Tampere: Vastapaino, 182–206.
Raadik, S. 2001. Õpime mängides. Draamakasvatus lasteaias ja algklassides.
Tallinn: Avita.
Simanson, R. 2004. Lapse õigused. Ainekava 5–7-aastaste laste õpetamiseks koos
metoodiliste soovitustega. Tallinn: Lastekaitse Liit.
Sinko, P. (koost.). 2009. Mediakasvatus esi- ja alkuopetuksessa. Helsinki:
Kerhokeskus.
Zoller, E. 2008. Väikesed filosoofid. Kuidas reageerida laste rasketele küsimustele.
Tallinn: Ilo.
Tuusti, A., Lotman, K., Loide, M. (koost.). 2002. Keskkonnamängude kogumik II.
Tartu: Eesti Loodushariduse Selts.
Ugur, K. 2004. Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjale õpetajale. Tartu: Tartu
Ülikooli Kirjastus.

64